Kiri

. Riigikogu juhatus Meie: 09.02.2026 nr 2-6/26-00264-1 Seaduseelnõu algatamine Vabariigi Valitsus algatab meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu 11 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 45 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde 39 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 5. Lisa 3 seletuskirja juurde ühel lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  EELNÕU Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ning nõuded audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajatele;“; 2) paragrahvi 1 punkt 1 1 loetakse punktiks 1 2 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediat eenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), nimetatud meediateenuste osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud;“; 3) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(1) Käesolevat seadust kohaldatakse audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajale, kui: 1) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis ning toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse Eestis; 2) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ning audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse muus Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis (edaspidi koos liikmesriik või konventsiooniga ühinenud riik ); 3) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ning toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse Eestis, kuid audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis; 4) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis; 5) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ei tööta liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, kuid audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt ning oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud; 6) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse juhtorgan asuvad Eestis, aga toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab Eestis.“; 4) paragrahvi 2 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 1 ja 2, § 13 lõikes 1, § 19 pealkirjas ja lõikes 1, § 25 lõikes 2, § 26 lõikes 1, § 30 lõi kes 2 , lõike 3 punktis 1 ja lõikes 4 ning § 31 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „ audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus “ vastavas käändes; 5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Teistele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutava te le juriidilistele isikutele kohaldatakse käesolevat seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis. “ ; 6) paragrahvi 2 lõikes 3 1 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „audiovisuaalmeedia teenuse“; 7) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõna „meediateenust“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenust või raadioteenust“; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt ette nähtud .”; 9) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava t audiovisuaalmeedia või raadioteenust ja kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ning kes määrab selle esitamise järjestuse ja edastamise viisi. (2) Meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või füüsiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt ette näh tud.“; 10) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 1 ) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks. ( 2 ) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. ( 3 ) Teleprogrammidele, mis edastavad vaid telereklaami ja otsepakkumist või üksnes enesetutvustust, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata programmide suhtes, mida edastatakse ajutise televisiooniloa a lusel. ( 5 ) Televisiooniteenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. “; 11) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 9. Nõuded raadioprogrammile ( 1) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi. Seda nõue t ei kohald ata ajutise raadioloa alusel edastatavale raadioprogrammile . (2) Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja edastab raadioprogrammis muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, ke lle muukeelsed sõnasaated moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti programmi mahust , edastab muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. (3) Sõnasaade käesoleva seaduse tähenduses on saade, kus vähemalt poole selle mahust moodustab sõnaline osa. Sõnalise osa hulka ei arvata reklaami, otsepakkumisi ega omasaadete reklaami. ”; 12) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2. peatükk Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning videojagamisplatvormi pidaja tegevuspõhimõtted “; 13 ) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustest “; 14 ) paragrahvi 15 lõikeid 4 – 6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“; 15 ) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja teevad enda kohta hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed , et tagada heast ajakirjandustavast kinnipidamine ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine ; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandme d ; 3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“; 16 ) seadust täiendatakse §-dega 16 1 ja 16 2 järgmises sõnastuses: „§ 16 1 . Meediateenuse osutaja märkimine äriregistris ja teabe esitamine (1) Audiovisuaalmeedia teenuse , raadioteenuse ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja märgitakse äriregistri avalikus toimikus meediateenuse osutajana. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse , raadioteenuse ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esita vad äriregistrile koos majandusaasta aruandega riikliku reklaamitulu aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulu de aastase kogusumma. Nimetatud summad avalikustatakse äriregistri avaliku s toimikus. (3) Täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul kohalduvad käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 , kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 16 2 . Teave avaliku sektori vahendite eraldamise kohta riikliku reklaami jao ks (1) Avaliku sektori asutused teevad igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 25 lõikes 2 nimetatud teabe. See teave esitatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud korras. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab iga aasta 1. septembriks käesoleva paragrahvi lõikes 1 osu ta t ud teabe kohta aruande, mis avaldatakse tema veebilehel.“; 17 ) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja määrab“ sõnadega „ Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja määravad “; 18 ) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja säilitab“ sõnadega „ Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja säilitavad“; 19 ) paragrahvi 19 lõiked 2 – 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi edastada pornograafilist sisu või vägivalda või julmust propageerivat sisu pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punktide 3 ja 4 tähenduses . (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja taga b , et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. (4) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni programmis edastada muid alaealiste mõne earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut kahjustada võivaid saateid, välja arvatud juhul, kui enne saadet esitatakse arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealiste mõnele earühmale sobimatu ning audiovisuaalmeedia teenuse puhul on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol. (5) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike . “; 20 ) paragrahvi 19 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 21 ) paragrahvis 19 2 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja ja“ sõnadega „Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning“; 22 ) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Regionaalse või“; 23 ) paragrahvi 22 lõikes 1 ning § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „meediateenuste“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse“; 24) paragrahvi 23 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „(edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv )“; 25 ) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse televisiooni- või raadioloa alusel pakutavale teenusele.“; 26 ) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) teadaannetele, mida televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajate saadetega ning audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenusega;“; 27 ) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „meediateenuse osutamises“ sõnadega „ audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutamises “ ; 28 ) paragrahvi 30 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „ audiovisuaalmeedia teenus, raadioteenus “; 29 ) paragrahvi 30 lõikes 7 ja lõike 8 1 kolmandas lauses asendatakse sõna „Meediateenust“ sõnadega „ Audiovisuaalmeedia teenust, raadioteenust “; 30 ) paragrahvi 32 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „ Televisiooni- või raadioteenust “ sõnadega „ Televisiooniteenust või Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälingu jao ks ettenähtud sagedustel pakutavat raadioteenust“; 31 ) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline televisiooniluba; 2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigi elanikkonna le suunatud teleprogrammi edastamiseks. (2) Üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused. (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on vajaduse korra l enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega , kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“; 32 ) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1 ) üleriigiline raadioluba; 2 ) rahvusvaheline raadioluba välisriigi elanikkonna le suunatud raadioprogrammi edastamiseks.“; 33 ) paragrahvi 35 lõikest 2 jäetakse välja teksti osa „§ 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning “; 34 ) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse § s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks . (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra. “; 35 ) paragrahvi 39 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ ja kõrvaltingimustele “; 36 ) paragrahvi 39 lõige 6 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6 1 ) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1, 1 1 ja 3 ei kohaldata ajutise televisiooni- või raadioloa taotlejale . “; 37 ) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 6 2 järgmises sõnastuses: „(6 2 ) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda t aotledes kinnitust esitama ei pea . “; 38 ) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva . (2) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. (3) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. (4) Üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa, välja arvatud ajutise rahvusvahelise televisiooniloa, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (5) Rahvusvahelise televisiooniloa ja ajutise rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenus e osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele .“; 39 ) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Parima pakkuja väljaselgitamise ks hinnatakse pakkumise vastavust käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 6 2 nimetatud teavet selle kohta, kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust.“; 40 ) paragrahvi 44 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või tegevusloa kõrvaltingimustele “; 41 ) paragrahvi 44 lõikest 2 jäetakse välja sõna „ oluliselt“; 42 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõi gete ga 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „ (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele . (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub tegevusloa andmisest, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt . “; 43 ) paragrahvi st 45 jäetakse välja sõnad „või kõrvaltingimustele “; 44) paragrahvi 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „ ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv i “ sõnadega „ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 2010/13/EL“ ; 45 ) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 6. peatükk Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmise ning taasedastamise vabadus “; 46 ) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 51. Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmise ning taasedastamise vabadus “; 47 ) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teisest riigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmist ning taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.“; 48 ) paragrahvi 51 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „( 6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele; 3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 4 ) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 alusel; 5 ) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 17 lõike 4 alusel Euroopa meediateenuste nõukoja kehtestatud kriteeriumidele .“; 49 ) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „ (6 1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.“ ; 50 ) paragrahvi 51 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõigetes 1–4 ja 6“ tekstiosaga „§-s 19“; 51 ) paragrahvi 53 3 lõikes 2 ja § 54 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL“ vastavas käändes ; 52 ) paragrahvi 54 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artikli 30 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 tähenduses. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL eesmärkidest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1083 ning muudest õigusaktidest.“; 53 ) paragrahvi 54 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad „ E uroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA)“ sõnadega „Euroopa meediateenuste nõukojas“; 54 ) seadus e 8. peatükki täiendatakse §-ga 56 2 järgmises sõnastuses: „ § 56 2 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks.“; 55 ) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 57. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise nõuete rikkumine “; 56 ) seadust täiendatakse §-ga 63 2 järgmises sõnastuses: „ § 63 2 . V älja antud tegevuslubade kehtivus Enne käesoleva seaduse 2026. aasta juunis vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud tegevusload kehtivad neis märgitud tingimustel kuni neis märgitud tähtaja lõpuni, välja arvatud tegevusloa kõrvaltingimused , mis muutuvad käesoleva seaduse 2026. aasta juunis vastuvõetud redaktsiooni jõustumisel kehtetuks . T egevuslubadele kohaldatakse seaduses sätestatud tele- või raadioprogrammi nõudeid . “ ; 57 ) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–24), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) ning määrusega (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024).”. § 2. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse § 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks sagedusalas 87,5–108 MHz, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada meediateenus t e seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba.“. § 3. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, võib koondumisele hinnangu andmisel võtta arvesse koondumise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele.“; 2 ) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, märgib ta se lle koondumise teates ära. Sellisel juhul esitab koondumise osaline lisaks käesolevas paragrahvis nõutud teabele ja dokumentidele hinnangu koondumise eeldatava mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele.“; 3 ) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Konkurentsiamet küsib enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse tegemist käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 1 nimetatud koondumise osaliste puhul hinnangut meediaturu kontsentratsiooni kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024) , artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks . “. § 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 72 lõiget 2 1 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“; 2) p aragrahvi 126² täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) A jakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikute ja nendega ametialaselt või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu seotud isikute suhtes jälitustoimingu tegemise ks loa taotlemisel tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediat eenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024) , artikli 4 punktist 5 tuleneva i d erisus i .“. § 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab Vabariigi Valitsus 9 . veebruaril 2026 . a nr 2-6/26 -00264 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesolev eelnõu koosneb meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS ) muudatustest, mis oli d sätestatud 2023-2024. a ette valmistatud meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus . Antud eelnõu läbis kaks kooskõlastusringi , kuid Vabariigi Valitsusele see heakskiitmiseks ei esitatud, sest Kultuuriministeerium soovis sama eelnõu raames lahendada ka 7. mail 2024. a jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud teemad. Seega koosneb antud eelnõu 2023-2024. a ette valmistatud eelnõu raames käsitletud muudatustest ning lisandunud on Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. Eelnõuga reguleeritakse järgnevat : a ntakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA ) täiendavad õiguslikud võimalused teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus . Seda näiteks olukorras, kui teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele ; muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni : sätestatakse testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse televisiooni- või raadioteenuse edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või hinnata programmi sobivust konkreetse levipiirkonna elanikele , sätestatakse, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra ; sätestatakse kohustus raadioloa taotlejal esitada autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta . Samuti täpsustatakse MeeTS-is , et kinni t uses toodud infot hinnatakse parima pakkumise väljaselgitamisel; muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike . Raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade liike (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba ) . Samuti täpsustatakse, et raadioloa kohustus kehtib raadioteenuse osutamisel üksnes Eesti Raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud raadiosagedustel ; loobutakse kõrvaltingimuste seadmise võimalusest nii televisiooni- kui raadiolubadele ning kaasajastatakse nõudeid programmile. Rakendussättes täpsustatakse , et muutuvad kehtetuks ka enne seadusmuudatuse jõustumist välja antud tegevuslubades olevad kõrvaltingimused . Samas tuuakse seni kõrvaltingimustena kehtestatud nõuded Eesti autorite või Eesti esitajate poolt esitatud teoste esitamise miinimumnõuete osas seaduse tasandile. Kuivõrd n õuete vähendamise võrra lüheneb ka taotluste menetlemise aeg, lühendatakse loa väljaandmise tähtaegasid . Lisaks eeltoodule sätestatakse eelnõus Euroopa m eediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid . Eesmärk on rakendada Euroopa meediavabaduse määruse norm e ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades . Eelnõus: täpsustatakse õigusselguse huvides meediateenuse mõistet, et oleks arusaadav, millised normid kehtivad üksnes a udiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ja nende osutajatele , millised normid audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ning nende osutajatele ning millised normid ka teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenuste le osutajatele ; laiendatakse teabevahetuse kaitset Euroopa meediavabaduse määruse artik li 4 kohaselt ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega püsiva lähedase suhte tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust . Kehtivas MeeTS-is ja menetlusseadustikes on viide üksnes ametialasele suhtele, seega on kehtiv regulatsioon kitsam, kui otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus ; Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide regulaatorasutusi looma meediaomandi andmebaasid , kust oleks leitav tea v e meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita äri registri andmete põhjal ning eelnõus luuakse täiendav regulatsioon, kuidas kajastada neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta ; s ätestatakse konkurentsiseaduse muudatusega meediaturu kontsentratsiooni hindamise regulatsioon ; s ätestatakse seaduse tasandil Euroopa meediavabaduse määruse art iklis 25 sätestatud avaliku sektori kohustus anda infot riikliku reklaami kulude kohta ; t äpsustatakse TTJA rolli regulaatorasutusena ja tuuakse välja TTJA õigus saada Euroopa meediavabaduse määruse täitmiseks vajalikku teavet. Kokkuvõtvalt eeltoodud muudatusi arvestades on ettevõtete halduskoormust suures mahus vähendatud ( kõrvaltingimuste seadmisest loobumine, menetlustähtaegade lühendamine) ja Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks lisanduvad kohustused on eelnõuga lahendatud ratsionaalsel ja tõhusal viisil Eesti kui e-riigi võimalusi maksimaalselt ära kasutades. Halduskoormus suureneb eelkõige meediateenuse osutamisega tegelevatele ettevõtjatele, kellele kehtestatakse kohustus esitada andmed neile riiklikuks reklaamiks eraldatud summade ja kolmandatest riikidest saadud reklaamitulude kohta. Vähesel määral kasvab halduskoormus ka Eesti Autorite Ühingule tulenevalt nõudest esitada TTJA- le infot Eesti autorite teoste osakaalu kohta raadiojaamades. Eelnõu seadusena rakendamisel suureneb ka mitme avaliku sektori asutuse töökoormus (TTJA, Konkurentsiamet jt). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar ( [email protected], 628 2338 ) ning õigus - ja haldus osakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ( siiri.pelisaar @kul.ee, 628 22 25 ). Eelnõu väljatöötamises on osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ja nõunik Peeter Sookruus ning Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajad . Eelnõu ja seletuskirja on osaliselt keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ( ametist lahkunud ) ning seda on osaliselt varem ette valm istatud eelnõu raames toimetanud Justiitsministeerium. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga . Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga luuakse regulatsioon Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruses (EL) nr 2024/1083, millega luuakse siseturul meediaturul ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024) toodud normide rakendamiseks. Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.06.2022, 3 , elektroonilise side seadust avaldamismärkega RT I, 02.10.2025, 15 , konkurentsiseadust avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 20, kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 14 ja ts iviilkoht u menetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.04.2025, 2 . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Meediateenuste seadus võeti Riigikogus vastu 16.12.2010. Viimase, 16.02.2022 vastuvõetud muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808 , millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMSD ), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda . Alljärgnevalt toome välja seaduse muutmise eesmärgid suuremate teemade kaupa. 2.1. Haldus- ja töökoormuse vähendamiseks ja ettevõtlusvabaduse kaitseks on käesolevas eelnõus loobutud varasemas eelnõus sätestatud taasedastamisteatise regulatsioonist . Seadusmuudatusega antakse siiski TTJA- le täiendavad õiguslikud võimalused teha ettekirjutus Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamiseks ja seda teenuse osutajat hinnates (§ 51 lg-d 6 ja 6 1 ). Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate tele kanalite taasedastamine on praegu rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks , millele audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda teleprogrammi taasedastama . Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. M eid ohustav m õjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on kanalite monitooringuga keeruline märgata. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamis teatise al usel taasedastamise keelamisega või taasedastamis loa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida täiendavate taasedastatava teenuse lõpetamise nõuetega . Lisaks kehtivas seaduses toodud teen use sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav. 2. 2 . M eediateenuste seaduses vajab ajakohastamist raadio lubade andmise regulatsioon. Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. K ehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS - i § 37 kohaselt kuni kolmeks kuuks, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n - ö MM-i või MK - etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Kehtiv seadus ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja läbipaistvamaks. Eesmärk on MeeTS-is ette näha eraldi testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või testida programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale, n äiteks enne raadiolubade avalikku konkurssi. Samuti on vajalik seaduse tasandil täpsustada ajutiste meedialubade taotlemise kord a selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra . Kehtivast MeeTS-i regulatsioonist ei nähtu, millise raadioteenuse edastusvormile kehtib loakohustus, seetõttu kohalduks ka näiteks internetiraadio osutajale raadioteenuse osutamise loakohustus. Internetiraadio osutamisel ei ole ressurss raadioteenust edastada piiratud , mistõttu ei näi otstarbekas vaid internetis toimivat raadiot loakohustusega koormata. Mõistlik on, et raadioloa kohustus kehtiks raadioteenuse osutamisel üksnes Eesti r aadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud raadiosagedustel ning see täpsustus eelnõus ka tehakse. Lisaks soovitakse eelnõuga lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike . Neid muudetakse selliselt, et raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade regulatsiooni (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba). TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevas t. Lisaks kõrvaltingimuste seadmise võimaluse kaotamisele lühendatakse eelnõuga lubade menetlemise tähtaega mistõttu seniselt kolmelt kuult kahele kuule. Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama loogikat, mis võeti viimase, 09.03.2022 jõustunud MeeTS-i muudatuse alusel kasutusele televisioonilubadega, kui kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori pädevusse. Televisioonilubade muudatusel lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 30. Artikli kohaselt ei küsi riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele. Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, loob Euroopa meediavabaduse määrus regulatiivse raamistiku kogu meediale. Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsioonis minna üle ühtsele lähenemisele. Lõpetades kultuuriministri poolt raadiolubade kõrvaltingimuste määra mine ( kõrvaltingimuste määramise regulatsioon kaotatakse) , laiendatakse TTJA kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Seni killustunud ja eri regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni ning selle regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon. 2. 3 . Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste seadmise võimalusest . Kehtiva seaduse § 40 lõike 3 kohaselt võib kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Ettevõtjatele ülemääraste nõuete vähendamise ja haldusorgani efektiivistamise eesmärgil on eelnõus loobutud MeeTS - is sätestatud televisiooni- ja raadiolubadele kõrvaltingimuste seadmise võimalusest. Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide , muusikarakenduste jt teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest . Seejuures seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud , milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad . Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatel meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve haldus - ja töö koormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab. Märgime siinjuures, et seaduse tasandil jäävad siiski kehtima AVMSD- ga nõutud tele programmi miinimumnõuded ( MeeTS § 8) . L isaks sätestatakse seaduse tasandil Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri kõrvaltingimustega määrata. Seega on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses kirjas. 2. 4 . Eelnõuga sätestatakse meediateenuste seaduses , konkurentsiseaduses ja menetlusseadustikes vajalikud m uudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega . Määrus on küll otsekohalduv, aga eeldab siiski täpsustamist, kuidas rakendatakse artikleid 6, 22, 25 . Lisaks on artikli 4 punkti 3 ja selle sätte põhjenduspunktide kohaselt vaja muuta ka allikakaitsega seotud norme nii meediateenuste seaduses kui ka menetlusseadustikes. Lisaks eeltoodule on e elnõusse lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, mis aitavad tagada MeeTS i ajakohasuse. Seaduseelnõule (välja arvatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega seonduv) eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. Eelnõu menetlemise raames on teatud VTK-s toodud regulatsioonidest loobutud (nt taasedastamisloa regulatsioon) . VTK raames kaasatud isikud on saanud oma arvamuse esitada ka eelnõu eri etappide juures ning esitatud ettepanekutega on võimalusel arvestatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viies t paragrahvist . Eelnõuga muudetakse meediateenuste seadust, elektrooniliseside seadust, konkurentsiseadust, kriminaalmenetluse seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Paragrahv 1 sätestab MeeTS-i muudatused. Antud paragrahv koosneb 57 punktist. Eelnõu § 1 punkt id 1 – 2 – Muudetakse MeeTS-i reguleerimisala sätteid . Kehtiva seaduse kohaselt sätestab meediateenuste seadus audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse (edaspidi koos meediateenus ) osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele . Muudatuse kohaselt sätestab meediateenuste seadus: - audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ning nõuded audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajatele (§ 1 p 1) ; - nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meedia teenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), nimetatud meediateenuste osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud (§ 1 uus punkt 1 1 ) . Senine MeeTS-i § 1 punkt 1 1 l o etakse punktiks 1 2 , et oleks tagatud sätete loogiline järjekord. Euroopa meediavabaduse määrus defineerib meediateenus mõiste laiemalt kui AVMSD-st lähtuva meediateenuste seaduse regulatsiooni alla seni kuuluv ad audiovisuaalmeedia teenus ed ning raadioteenus. Viidatud määruse artikli 2 kohaselt on meediateenus teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke , meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 9 kohaselt peaks määruse kohaldamisel meediateenuse määratlus piirduma ELi toimimise lepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut ning ajakirjandusväljaandeid. Sellest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt kas rahalise või muud laadi tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad ja kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole saadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine. Kuna meediateenuse osutajate tegevus siseturul võib toimuda eri vormides, peaks meediateenuse osutaja määratlus hõlmama paljusid meediateenuse määratluse kohaldamisalasse kuuluvaid professionaalseid meediaettevõtjaid, sealhulgas vabakutselisi. Eelnõu väljatöötaja hinnangul on MeeTS õige ja kohane õigusakt, kuhu sisse viia Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevate nõuete rakendamine. Hetkel on MeeTS audiovisuaalmeedia - ja raadiokeskne, aga loogilise sammuna koondub meediaregulatsioon nüüd tervikuna ühte õigusakti. MeeTS - i r eguleerimisala sättest jäetakse välja lauseosa “ edaspidi koos meediateenus” ning lisatakse seaduse reguleerimisalasse nõuded ka muud ele Euroopa meediavabaduse määruses nimetatud meediateenus te osutajatele. Läbivalt m õiste “meediateenus” kasutami se jätkamine eksitaks seaduse rakendajaid – seda eelkõige normide puhul , mis pea vad kohalduma üksnes audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele . Seega, õ igusselguse huvides täpsustatakse reguleerimisala ning mõistete lahtikirjutamisega kogu seadust , et oleks arusaadav, millised normid kehtivad AVMSD -st tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ning nende osutajatele, millised normid raadioteenus t ele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenustele ja nende osutajatele. Uute meediateenuste (eelkõige ajakirjandusväljaanded, rahalise või muud laadi tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile jne) ja nende osutajate osas on täpsustatud, et seadus kohaldub neile üksnes siis, kui see on konkreetsete sätete juures välja toodud . Eelnõu § 1 punkt 3 muudetakse MeeTS - i § 2 lõiget 1. Säte on seotud läbivalt mõistete täpsustamisega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 4 – MeeTS-i § 2 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 1 ja 2, § 13 lõikes 1, § 19 pealkirjas ja lõikes 1, § 25 lõikes 2, § 26 lõikes 1 , § 30 lõikes 2, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 4 ning § 31 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“ vastavas käändes . Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTSi §-i 2 täiendatakse lõikega 1 1 . Antud sätte kohaselt kohaldatakse teistele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavale juriidilisele isikule meediateenuste seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis. Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTSi § 2 lõikes 3 1 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „audiovisuaalmeedia teenuse“. Kuivõrd kogu seaduse ulatuses on mõistekasutust täpsustatud, siis tuleb seda teha ka antud sättes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 7 – MeeTS-i § 2 lõikes 4 asendatakse sõna „meediateenust“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenust või raadioteenust“. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 8 – MeeTSi § 4 täiendatakse lõikega 3 ja lisatakse mõistete loetellu ka muudele Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud meediateenustele viitav säte. Meediateenus on lisaks audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ka muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. MeeTS-i rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt ette nähtud . Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1-2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 9 – Täpsustatakse MeeTS-i § 5 teksti. Kuivõrd kehtiva seaduse lõige 1 keskendub nö klassikalistele meediateenustele ehk audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele, tehakse selles sättes vastavad parandused. Muudatuse kohaselt on audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse osutaja juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitav at audiovisuaalmeedia või raadioteenust ja kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ning kes määrab selle esitamise järjestuse ja edastamise viisi. §-i 5 täiendatakse teise lõikega, mille kohaselt meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või füüsiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi . MeeTS-i rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt ette nähtud . Sellisele meediateenuse osutajale rakendatakse § 16 lõiget 1, § -i 16 1 ja konkurentsiseadusesse lisatud meediaturu kontsentratsiooni norme. Eelnõu § 1 punkt 10 – MeeTS-i § 8 tekst i muudetakse . Meediauuringud näitavad , et meedia sisupakkumiste s ja - tarbimises on toimunud viimasel kümnendil olulised muutused: erinevat meediasisu pakkuvate meedia kanalite arv on järsult tõusnud ning selle tulemusel on toimunud kanalite spetsialiseerumine ning auditooriumite killustumine . Kui aastatuhande vahetusel oli Eestis kaks suurema auditooriumiga eratelekanalit, siis oli uudistesaadete miinimummahu seadusega kehtestamine põhjendatud, kuid tänaseks on elanikkonna peamis t eks uudiste allikateks interneti keskkonnad ning nendega konkureerimine ei peaks olema era meediale seadusega pandud kohustus, vaid meediateenuse osutajate tegevusvabadusel põhinev vabatahtlik otsus. Sarnaselt uudiste pakkumisele ja tarbimisele on muutunud ka omatoodangu olulisus – kui 20-30 aastat tagasi köitsid teleaudiotooriumi tähelepanu välismaised teleseriaalid ja filmid , siis tänaseks on kõige enimvaadatud just eestikeelsed originaalsaated. Seega ei ole sarnaselt uudiste regulatsiooniga vajalik ka omatoodangu edastamisele seadusega erinõudeid esitada, vaid on mõistlik suurendada meediateenuste osutajate tegevusvabadust äriliste otsuste tegemisel . Antud sättes jäävad kehtima AVMSD-st tulenevad nõuded. Kehtetuks muutub ka MeeTS-i § 8 lg 7, mis sätestab regionaalse televisiooniloaga seonduva. Kuivõrd muudatuse kohaselt kaotatakse regionaalne televisiooniluba kui loa liik, on ka viidatud säte vaja kehtetuks tunnistada (vt ka eelnõu p 30 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 11 – MeeTS- i § 9 pealkiri sõnastatakse ümber – nõuded raadioprogrammile. Lõikes 1 täpsustakse, et raadioprogrammi nädala miinimummaht u ( 84 tundi ) ei kohaldata ajutise raadioloa alusel edastatavale raadioprogrammile (nt olukorras, kus soovitakse kajastada konkreetset sündmust). Lisaks täiendatakse antud paragrahvi teise lõikega. Kuivõrd uue regulatsiooni kohaselt ei kehtesta enam kultuuriminister raadiolubade kõrvaltingimusi ( kõrvaltingimuste seadmisest üldse loobutakse), tuuakse Eesti autorite muusikateoste osakaalu miinimumnõue seaduse tasandile ning laiendatakse normi ka Eesti esitajate esitatud teostega . Muudatuse kohaselt edastab r aadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja raadioprogrammis muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. Arvestades muukeelse auditooriumi huve ning Eesti autorite poolt loodud või Eesti esitaj a te poolt esitatud muukeelsete muusika teoste tagasihoidlikumat pakkumist sätestab seadus muukeelsele sõnasaateid edastavale raadioprogrammile Eesti autorite loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muusik a teoste edastamise mahule madalama miinimumnõude . R aadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti programmi mahust , edastab muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. Sõnasaade MeeTS-i tähenduses on saade, kus vähemalt poole s elle mahust moodustab sõnaline osa. Sõnalise osa hulka ei arv ata reklaami, otsepakkumisi ega omasaadete reklaami. Mõiste „Eesti autor“ hõlmab muusikateose autoreid ( helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranžeerija ) , kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust. Eesti esitaja on Eesti päritolu või Eesti resident. Eesti esitaja teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks esitajatest Eestist, olenemata esitajate koguarvust. Antud nõue laieneb raadioloa alusel tegutsevale raadioteenuse osutajale. Raadioteenust võib pakkuda kahel viisil. Traditsiooniline raadioringhääling tähendab raadioprogrammide edastamist raadiosagedustel (nt FM sagedused 88-108 MHz ) . Tulenevalt sagedusressursside piiratusest on nende sageduste kasutamise reguleeritud läbi raadiolubade andmise protsessi. Raadioloata saab raadioteenust pakkuda peaaegu piiramatu ressursiga internetis ilma piiratud sagedusressurssi kasutamata. Eelnõu § 1 punkt 12 – Eelnõuga muudetakse MeeTS-i 2. peatüki pealkirja. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 13 – MeeTS-i § 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ ja kõrvaltingimustest “. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 14 – MeeTS-i § 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise s uhte tõttu“. Antud muudatus on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 4 lõike 3 rakendamisega. Artikli 4 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et ajakirjandusallikad ja konfidentsiaalsed teated on tulemuslikult kaitstud. Liikmesriigid ei võta meetmeid, millega: a) kohustatakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid avalikustama ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega seotud või nende tuvastamist võimaldatavat teavet, või kohustatakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või toimetuse töötajatega omada sellist teavet, sellist teavet avalikustama; b) peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis võimaldab nende tuvastamist, või peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või selle toimetuse töötajatega omada sellist teavet, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil; c) kasutatakse sekkuvat jälgimistarkvara materjali, digiseadme, -masina või -vahendi puhul, mida kasutavad meediateenuse osutajad, nende toimetuse töötajad või isikud, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või tema toimetuse töötajatega omada teavet, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis võimaldab neid tuvastada. Põhjenduspunkti nr 19 kohaselt on ajakirjanikel ja toimetajatel usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Allikad on ajakirjanike „toormaterjal“: need on meediasisu, eelkõige uudiste ja päevakajalise sisu tootmise aluseks. Seetõttu on ülioluline kaitsta ajakirjanike võimet koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, eelkõige sellist konfidentsiaalselt saadud või edastatud teavet nii internetis kui ka väljaspool seda, mis on seotud ajakirjandusallikatega või võimaldab neid tuvastada. Meediateenuse osutajad ja nende toimetuste töötajad, eelkõige ajakirjanikud, sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud, peaksid saama tugineda ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse tugevale kaitsele. Põhjenduspunkti nr 20 kohaselt selleks, et vältida ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitsest kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine kooskõlas põhiõiguste hartaga, tuleks kaitsemeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete era- või ametialaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid, kes elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt , ning isikuid, kes on või on olnud ametialaselt seotud saadete või ajakirjandusväljaannete ettevalmistamise, koostamise või levitamisega ning keda võetakse sihikule üksnes seetõttu, et neil on tihedad sidemed meediateenuse osutajate, ajakirjanike või muude toimetuse liikmetega. Ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitse peaks tooma kasu ka meediateenuse osutajate töötajatele, näiteks tehnilistele töötajatele, sealhulgas küberturvalisuse ekspertidele, keda võidakse sihikule võtta, arvestades nende olulist rolli ajakirjanike igapäevatöös, mis nõuab lahendusi, et tagada ajakirjanike töö konfidentsiaalsus ja sellest tulenevat tõenäosust, et neil on juurdepääs ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust käsitlevale teabele. Allikakaitse õiguslikud alused sätestati meie seadusandluses 25.11.2010 vastu võetud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadusega. Antud seaduse seletuskirjas on põhjalikult selgitatud, millistel kaalutlustel ringhäälinguseaduses ja menetlusseadustikes vastav regulatsioon sätestati. Tol hetkel tugineti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 10, Euroopa Nõukogu soovitusele nr 7 (2000) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Vastavad muudatused tehti ka menetlusseadustikes. Seletuskirja kohaselt: /.../ Nagu üldises osas eelnevalt märgitud, peab allikakaitse laienema ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku puutuvale isikutele, et tagada allikakaitse põhimõtte rakendamine võimalikult laias, ent samas põhjendatud ulatuses. Seetõttu nähakse ette ka KrMS § 72 muudatus, mille kohaselt laieneb allikakaitsele tuginemise õigus sarnaselt RingHS-is kavandatuga ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku puutuvatele isikutele.” Sama normiloogika alusel tehti muudatus ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Ringhäälinguseaduse kehtetuks tunnistamisel viidi vastav regulatsioon meediateenuste seadusesse. Meediateenuste seaduses on allikakaitse reguleeritud §-s 15. MeeTS-i § 15 lõike 3 kohaselt laieneb informatsiooniallika kaitse ka isikule, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika. Euroopa meediavabaduse määrus aga laiendab isikute ringi. Lisaks ametialasele kokkupuutele laieneb kaitse ka tavapärasele suhtele (vt art 4 lõige 3 , ingliskeelses tekstis regular relationship ) . E elnõu väljatöötaja ning Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul annab selgema arusaama antud mõistekasutusest põhjenduspunktides toodut avav mõiste “ püsiv lähedane eraeluline suhe”. Seda mõistet kasutatakse ka eelnõus ja see hõlmab isikuid, kes elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt. See sõnastus on vastavuses Euroopa meediavabaduse määruse mõttega ega laiendaks antud privileegi mõõdutundetult, mis tõenäoliselt hakkaks tõhusat kriminaalmenetlust põhjendamatult takistama. Eeltoodust tulenevalt muudetakse nii MeeTS-i § 15 kui ka menetlusseadustikke (eelnõu §-d 4 ja 5 ). Eelnõu § 1 punkt 15 – MeeTS-i § 16 ehk avaliku teabe nõuded meediateenuste osutajatele sõnastatakse ümber ja seda nii, et säte oleks kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse artikliga 6, aga jätkuvalt ka AVMSD artikliga 5, mis sätestab nõuded konkreetselt audiovisuaalmeedia teenuse osutajale. Uue § 16 lõike 1 kohaselt teevad audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja enda kohta hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe. See võib tähendada sellise info ülespanemist oma veebilehel, sotsiaalmeedia kontol vms. Artikli 6 lõikes 1 esitatud teave on järgmine: a) nende juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; b) sellise otsese või kaudse omaniku nimi või selliste otseste või kaudsete omanike nimed, kellel on osalus, mis võimaldab neil mõjutada teenuseosutaja tegevust ja strateegiliste otsuste tegemist, sealhulgas see, kas nad on otseselt või kaudselt riigi või avaliku sektori asutuse või üksuse omanduses; c) selle tegelikult kasu saava omaniku nimi või nende tegelikult kasu saavate omanike nimed, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6; d) neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma. Seni kohaldusid punktides a-c toodud nõuded sisuliselt üksnes audiovisuaalmeedia teenuse osutajale (tulenesid AVMSD-st). Euroopa meediavabaduse määruse rakendumisel kohalduvad need aga ka raadioteenuse osutajale ja muudele meediateenuse osutajatele. Ülejäänud nõuded, mis tulenevad AVMSD artiklist 5, jäävad kehtima audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, ja need kajastuvad § 16 uues lõikes 2. Antud sätte kohaselt audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks lõikes 1 sätestatule: 1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed , et tagada heast ajakirjandustavast kinnipidamine ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine ; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandme d ; 3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla. Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 32 kohaselt on väga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on meediateenuste omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte. See on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus ning sellest tulenevalt demokraatias aktiivselt osalemise eeltingimus. Selline läbipaistvus on ühtlasi tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu heidutamiseks ja seega selle vähendamiseks. Lisaks aitab see kaasa avatud ja õiglase turukeskkonna loomisele ning suurendab meedia vastutust meediateenuste saajate ees, aidates lõppkokkuvõttes kaasa meediateenuste kvaliteedi parandamisele siseturul. Seega on vaja kehtestada kõigile meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded. Kõnealused nõuded peaksid sisaldama proportsionaalseid ja sihipäraseid nõudeid, et meediateenuse osutajad avalikustaksid nende omandisuhetega seotud asjakohase teabe ning avaliku sektori asutustelt ja üksustelt saadud reklaamitulud . Selline teave on vajalik selleks, et meediateenuste saajad mõistaksid võimalikke huvide konflikte ja saaksid nende kohta järelepärimisi teha, sealhulgas juhul, kui meediaomanikud on riikliku taustag a, eeltingimusena selleks, et nad saaksid hinnata saadud teabe usaldusväärsust. Seda on võimalik saavutada ainult siis, kui meediateenuste saajate käsutuses on hästitoimival viisil ajakohane teave meediaomandi kohta, eelkõige meediasisu vaatamise, kuulamise või lugemise ajal, nii et nad saavad sisu õigesse konteksti asetada ja sellest õige mulje kujundada. Seega oleks sihipärase meediaomandit käsitleva teabe avalikustamine selgelt suurema kasuteguriga kui avalikustamiskohustuse mis tahes võimalik mõju põhiõigustele, sealhulgas õigusele era- ja perekonnaelule ning isikuandmete kaitsele. See ei tohiks mõjutada liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (11) artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid. Asjaomased meediateenuse osutajad peaksid nõutava teabe avalikustama elektroonilises vormingus näiteks oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas. Jätkuvalt tuuakse seadusesse sisse nõue esitada v astutava toimetaja nim e ja kontaktandme i d . Tegemist on isikuandmetega, mille avalikustamiseks on av alik huvi . Kvaliteetsed ajakirjandusväljaanded on ajalooliselt eneseregulatsiooni korras avalikustanud väljaannete vastutavate toimetajate nimed ja kontakti, mille kaudu on inimestel võimalik meediaväljaandega suhelda. Selline praktika toetab ajakirjandusväljaannete usaldusväärsust ning tagab nende tegevuse suurema läbipaistvuse. Seaduse tasemel sätestati vastutavate toimetajate nimede avalikustamine ringhäälinguorganisatsioonidele 199 4 . aastal r inghäälinguseadusega ja nõue võeti 2011. aastal üle ka m eediateenuste seadusesse . Käesoleva seadusega laiendatakse vastutavate toimetajate nimede avalikustamise kohustus kõigile meediateenustele. Sellega ühtlustatakse seaduse tasemel trükimeedia eneseregulatsiooni põhimõtted ja MeeTSis audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele kehtestatud nõuded . Kuivõrd seaduse tasandil peab olema kirjas ka isikuandmete töötlemise eesmärk, on sättesse lisatud ka vastutava toimetaja andmete töötlemise eesmärk - heast ajakirjandustavast kinnipidamine ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine. Eelnõu § 1 punkt 16 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 16 1 ja 16 2 . Uus § 16 1 reguleerib meediateenuse osutaja märkimist äriregistris (kehtib neile isikutele, kes äriregistri seaduse alusel sinna kantakse) ja teabe esitamist . Antud säte on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikega 2, mille kohaselt teevad l iikmesriigid oma reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele või organitele ülesandeks töötada välja riiklikud meediaomandi andmebaasid , mis sisaldavad määruse lõikes 1 sätestatud teavet. Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti nr 33 kohaselt peaksid meediaomandi läbipaistvuse suurendamiseks liikmesriigid tegema meediaomandi andmebaaside väljatöötamise ülesandeks ka riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele ja organitele. Sellised andmebaasid peaksid toimima ühtse kontaktpunktina, mis võimaldab meediateenuste saajatel hõlpsasti kontrollida asjaomase meediateenuse osutajaga seotud asjakohast teavet. Võttes arvesse riikide haldusspetsiifikat ja selleks, et vähendada halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema paindlikkus otsustada, milline asutus või organ vastutab selliste meediaomandi andmebaaside väljatöötamise eest. See võib olla näiteks riiklik reguleeriv asutus või organ või muu haldusorgan, kes omakorda võib selle ülesande täitmisel toetuda teise asjakohase oskusteabega organi abile. Eelnõu § 16 1 lõike 1 kohaselt märgitakse audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistri avalikus toimikus meediateenuse osutajana. Lõike 2 kohaselt esitavad audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ja § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistrile koos majandusaasta aruandega riikliku reklaamitulu aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma . Nimetatud summad avalikustatakse äriregistri avalikus toimikus. Lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Eelnõu väljatöötajad loevad hetkel tegevusaladeks järgmiste EMTAK (2025) koodide all olevaid tegevusi: 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131 (Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine), 60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine). Eeltoodud regulatsioon on välja töötatud koostöös Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusega . Eesmärk oli leida lahendus, mis võimalikult vähe koormab ettevõtjaid ja kasutab maksimaalselt ära olemasolevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja olemasolevaid andmeid. Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 lõikes 1 toodud andmed on suures osas äriregistri andmed (juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; otsese või kaudse omaniku andmed ning tegeliku kasusaaja andmed). Uue kohustusena lisandub info riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta. Regulatsiooni väljatöötamisel jäi kaalule lahendus, mille kohaselt Euroopa meediavabaduse määruses loetletud info avalikustamiseks kohustatud ettevõtjaid eristatakse EMTAK koodi järgi, mis uueneks majandusaasta aruande esitamisel kord aastas, ning summad, mis saadakse riiklikuks reklaamiks ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulud , tuleb deklareerida majandusaasta aruande esitamisega samas sammus, kui süsteem tuvastab, et ettevõtja kuulub EMTAKi koodi põhjal vastavasse kategooriasse. Protsessi kirjeldus on järgmine: 1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4 lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa. 2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida loetakse meediateenuse osutamiseks. 3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid, tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla. 4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses. 5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku reklaami tulu aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma. 6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi ridadena majandusaasta aruannete kastis vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule riiklikuks reklaamiks x eurot.“ ja „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt reklaamiks x eurot.“ Eelnõu ga lisatav § 16 2 on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamisega. Artikli 25 lõike 2 kohaselt teevad a valiku sektori asutused või üksused igal aastal elektroonilisel ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks teabe riikliku reklaami avaliku sektori kulude kohta. Kõnealune teave sisaldab vähemalt järgmist: a) nende meediateenuse osutajate või digiplatvormide pakkujate ametlikud nimed, kellelt teenuseid osteti; b) kui see on kohaldatav, nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad, ning c) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja või digiplatvormi pakkuja kohta kulutatud iga-aastane summa. Liikmesriigid võivad esimese lõigu punktis b sätestatud kohustustest vabastada alla 100 000 elanikuga territoriaalüksuste piirkondlikud omavalitsused ning selliste piirkondlike omavalitsuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Artikli 2 5 lõike 3 kohaselt seiravad li ikmesriikide reguleerivad asutused või organid või muud liikmesriikide pädevad sõltumatud asutused või organid lõikes 2 loetletud teabele tuginedes riikliku reklaami jaotamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele ning annavad selle kohta igal aastal aru. Kõnealused aastaaruanded tehakse üldsusele kergesti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks. Riiklik reklaam on Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel. Riikliku reklaami hulka kuuluvad muuhulgas näiteks avaliku sektori asutuste poolt tellitud reklaami- ja teavituskampaaniad, aga ka töö- ja muud kuulutused ning tellitud teated . Põhjenduspunkti nr 73 kohaselt peaksid liikmesriigid tegema riikliku reklaamiga seotud vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav , kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja riigisiseste normidega. Samuti on vaja, et riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid seiraksid avaliku sektori vahendite eraldamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele riikliku reklaami eesmärgil ning annaksid selle kohta aru. Kui riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid seda taotlevad, peaksid riigiasutused ja riigiga seotud üksused andma neile täiendavat teavet, mis on vajalik, et hinnata avaldatud teabe terviklikkust ning selliste vahendite eraldamise puhul kasutatavate kriteeriumide ja menetluste kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liidu riigihanke ja riigiabi normide kohaldamist. Vaatamata sellele, et Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv, on artikli 25 lõikes 2 toodu selguse mõttes ka MeeTS-is sätestatud . Eelnõu § 16 2 lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud teabe . See teave esitatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud korras. Eelnõu väljatöötaja kaalus võimalust vabastada MeeTS-i regulatsiooniga Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõike 2 punktis b sätestatud teabe (kontsernide ametlikud nimed, kuhu sama lõike punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad) esitamise kohustustest alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste kohaliku omavalitsuse üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Kuivõrd e rand kohaldub üksnes kergesti leitava avaliku info kohta ( kontsernide ametlikud nimed) ja selle edastamine ei tekita asutusele täiendavat töö koormust, siis ei pidanud eelnõu väljatöötaja vastava erandi tegemist otstarbekaks. Lõike 2 kohaselt koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõikes 1 osutatud teabe kohta aruande iga aasta 1. septembriks , mis avaldatakse tema veebilehel. 1. september on TTJA- le realistlik periood andmete analüüsiks ja kokkuvõtte tegemiseks. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest. Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik saldoandmike infosüsteemist ( https://saldo.rtk.ee/saldo-app/ ) kasutajasõbralikul viisil vastavat infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teeb TTJA kord aastas analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Analüüsis tuuakse eraldi välja ka andmed kontsernidesse kuuluvate teenuse tarnijate kohta. Detailsed lahendused töötatakse välja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu § 1 punktid 17 ja 1 8 – muudetakse MeeTS-i § 17 lõikeid 1 ja 3. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 19 – MeeTS-i § 19 lõike i d 2 – 5 muudetakse ning eelnõu § 1 punkti ga 2 0 tehtava muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 19 lõige 6. K ehtiva MeeTS § 19 lõike 3 sõnastus ei võimalda meediateenuse osutajal enne kella 22.00 näidata saateid, mis võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste mõnda earühma , isegi mitte koos vastavasisulise hoiatusega enne saate algust ja saate ajal . MeeTS § 19 lõige 4 kohustab meediateenuse osutajat ka pärast kell 22.00 eetris oleva saate puhul, kui see võib tõenäoliselt kahjustada alaealiste mõnda earühma , lisama enne saadet hoiatus saate sobimatuse kohta alaealiste mõnele earühmale . Kuivõrd hetkel kehtiv MeeTS § 19 regulatsioon ei arvesta alaealiste erinevate vanuserühmadega, siis võib MeeTS § 19 lõigete 3 ja 4 kehtiv sõnastus põhjendamatult piirata alaealiste õigust teabele. Näiteks ei ole kehtiva regulatsiooni alusel 1 2 -aastasel lapsel võimalik enne kella 22.00 vaadata/kuulata saadet või saada teavet, mis võib tõenäoliselt kahjustada alla 12 - aastaste earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut (nt filmi „ Krahv Monte Cristo “ , 2024, mis on sobilik vanusele 12+). Uue § 19 lõike 2 kohaselt ei tohi a udiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja edastada pornograafilist sisu või vägivalda või julmust propageerivat sisu pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punktide 3 ja 4 tähenduses . Uue § 19 lõike 3 kohaselt ei kohaldata lõikes 2 kehtestatud nõudeid juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja taga b , et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Uue § 19 lõike 4 kohaselt ei tohi a udiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni programmis edastada muid alaealiste mõne earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut kahjustada võivaid saateid, välja arvatud juhul, kui enne saadet esitatakse arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealiste mõnele earühmale sobimatu ning audiovisuaalmeedia teenuse puhul on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol. Uue § 19 lõike 5 kohaselt k ui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab § 19 lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike. Saateid saab auditooriumile tutvustada ilma piiranguid põhjus tavaid saatelõike esile tõstmata. Arvestades, et saadete tutvustused on lühikese ajalise kestvusega , ja neid edastatakse auditooriumit eelnevalt hoiatamata , ei ole lastevanematel võimalik sobimatu sisuga saatetutvustusele enne nende edastamist reageerida . S elle tõ ttu tuleb vältida kõiki olukordi, kus piirangut põhjustanud sisu võiks jõuda sobimatute earühma deni . Eelnõu § 1 punkt 21 – MeeTS-i § 19 2 teksti muudetakse. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 22 – MeeTS-i § 21 lõike 2 muudatus on seotud regionaalse raadio- või televisiooniloa liigi kaotamisega ( vt ka eelnõu p-de 30 ja 31 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 23 – MeeTS-i § 22 lõikes 1 ning § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „meediateenuste“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse“. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 2 4 – MeeTS-i § 23 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv “. Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 29 lõikes 3 toodud nõudega, mille kohaselt viites Euroopa Liidu õigusaktile peab nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri. Normitehniliselt ei ole korrektne kasutada õigusnormis Euroopa Liidu õigusaktile viidates sõnalist viidet. Eelnõu § 1 punkt 25 – MeeTS-i § 29 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: (1 1 ) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse televisiooni- või raadioloa alusel pakutavale teenusele. Täpsustus on vajalik, sest televisiooni- või raadioluba mittevajavate teenuste puhul nagu näiteks internetiraadiod ja -telekanalid või striimingu rakendused nimetatud piiranguid ei kehtestata. Eelnõu § 1 punkt 26 – MeeTS-i 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt id 27 – 29 – MeeTS-i § 30 lõikeid 1 , 3, 7 ja 8 1 muudetakse. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 30 – MeeTSi §-s 3 2 asendatakse sõnad „ Televisiooni- või raadioteenust “ sõnadega „ Televisiooniteenust või Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälingu jaoks ettenähtud sagedustel pakutavat raadioteenust “. Täpsustus on vajalik, sest televisiooni- või raadioluba mittevajavate teenuste puhul nagu näiteks internetiraadiod ja -telekanalid või striimingu rakendused nimetatud nõuded ei kehti. Eelnõu § 1 punkt 31 – Muudetakse MeeTS-i §-s 33 toodud televisioonilubade liike . Kuivõrd muudatusi on kõikides § 33 lõigetes, esitatakse muudatus terve paragrahvi taasesitamisega. Lõike 1 kohaselt antakse televisiooniteenuse osutamiseks välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline televisiooniluba; 2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigi elanikkonnale suunatud teleprogrammi edastamiseks. Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul toimunud muutustele. Kaotatakse regionaalse televisiooniloa loaliik, sest regionaalsust sellisel kujul nagu varem digi-TV platvormil enam ei eksisteeri. Lõike 2 kohaselt antakse üleriigiline televisiooniluba kuni kümneks aastaks, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused. Muudatusega jäetakse välja viide regionaalsele televisiooniloale. Lõike 3 kohaselt antakse rahvusvaheline televisiooniluba kuni viieks aastaks, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ning TTJA on vajaduse korral enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast. Võrreldes kehtiva õigusega on antud sättes k aotatud kõrvaltingimuste seadmise võimalus. Meediauuringud näitavad, et meedia sisupakkumistes ja -tarbimises on toimunud viimasel kümnendil olulised muutused: erinevat meediasisu pakkuvate meediakanalite arv on järsult tõusnud ning selle tulemusel on toimunud kanalite spetsialiseerumine ning auditooriumite killustumine . Vabas konkurentsis toimuv meediaturg tagab vaatajatel võimalused tarbida erinevatel platvormidel mitmekesist meediasisu ja selle tõttu ei ole enam programmide mitmekesisuse suurendamisele suu na tud kõrvaltingimuste kehtestamine seaduse tasandil vajalik . M õistlik on toetada meediateenuste osutajate tegevusvabadust äriliste otsuste tegemisel. Vt lisaks ka seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 32 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 1, milles on sätestatud raadioloa liigid. Kaotatakse regionaalse raadioloa loaliik. Edaspidi jäävad alles üleriigiline raadioluba ja rahvusvaheline raadioluba välisriigi elanikkonnale suunatud raadioprogrammi edastamiseks. Varasem praktika üleriigilise raadioloa puhul on tähendanud, et üleriigilise raadioloa väljastamisega ei kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse ära konkreetsed maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga raadioprogramm levida võib (nt Power Hit Radio levib üleriigilise loaga järgmistes levipiirkondades: Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Valgamaa). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes teises maakonnas, peab meediateenuse osutaja ootama siiski uut raadiolubade konkurssi. Vaatamata eeltoodud sisulistele selgitusele leviala ulatuses jäädakse seaduses siiski mõiste „üleriigiline raadioluba“ kasutamise juurde, sest teatud juhtudel on vaja eristada seda loaliiki rahvusvahelisest loast. Kui seaduses mõeldakse mõlemat loaliiki, on kasutatud üksnes üldmõistet „raadioluba“. Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks on tegu mõistliku muudatusega digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, sest sellega suureneb sagedusressurss ja uutes levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta tagant raadiolubade konkursi tulemusena). Eelnõu § 1 punkt 33 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 2, millega jäetakse välja teksti osa „ § 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning “ . Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 34 – Muudetakse MeeTS-i § 37 ja täpsustatakse ajutise televisiooni- või raadioloa andmise tingimusi. Kehtiva seaduse kohaselt antakse a jutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Sellest põhimõttest on praktikas kaugenetud ning enamasti ei kasutata ajutisi lube sündmuste kajastamiseks (n-ö spordis MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel aastatel väljastati aastas u kümme ajutist raadioluba (nt 2020. aastal kaheksa), siis 2021. aastal väljastati 72, 2022. aastal 51 ja 2023. aasta novembri seisuga 17 ajutist raadioluba. 2024. aastal väljastati üheksa ajutist raadioluba. Ajutised load anti 2021. aastal seitsmele erinevale teenuse osutajale, 2022. aastal vastavalt üheksale, 2023. aastal kaheksale. Neist ainult mõni üksik on välja antud reaalselt mõne sündmuse kajastamiseks. See tähendab, et tegelikult on ajutisi raadiolube kasutatud olemasolevate programmide leviala laiendamiseks. Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel, moonutab paratamatult raadioturul ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid, näiteks digiraadio tulekut, peaks meediateenuste seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel tehnoloogiatel testida (katsetada). Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada meediateenuste testlube ehk digiraadio teenuse testijatel peavad olema kehtivale meediateenuste seadusele vastavad raadioload. Üksnes testsignaali edastamine ei anna testimisel nii kvaliteetseid tulemusi kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik piiratud ressurssi kasutada ainult testsignaali edastamiseks. Eelnõuga see puudujääk likvideeritakse. Muudatuse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTSi §s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks . Muudatuse kohaselt saab ajutist televisiooni- või raadioluba pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra. Pärast ajutise tegevusloa pikendamise perioodi lõppu tuleb meediateenuse osutajal ajutise programmi edastamine lõpetada või taotleda alalist tegevusluba. Eelnõu § 1 punkt 35 – Muudetakse MeeTS-i § 39 lõike 2 punkti 6 , milles jäetakse välja sõnad „ ja kõrvaltingimustele “ . Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 36 – MeeTSi § 39 lõike 6 1 muudatusega ei kohaldata MeeTSi § 39 lõike 6 punkte 1, 1 1 ja 3 ajutise televisiooni- või raadioloa taotlejale. Kehtiva sätte kohuselt ei pea ajutise televisiooniloa taotleja esitama ligipääsetavuse tegevuskava ( MeeTS § 39 lg 6 p 1 1 ) . Samas sätestab MeeTS § 39 lg 6 lisaks kõigile tegevusloa taotlejatele, sh ajutise tegevusloa taotlejatele, kohustuse esitada investeerimisprogramm ja äriplaan (p 1) ning taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on isik, kellel puudub kohustus esitada majandusaasta aruanne äriregistrile (p 3). Ajutise tegevusloa taotlemisel (tulenevalt planeeritava tegevuse ajutisusest) ei ole mõistlik koormata ettevõtjat andmete esitamisega, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust . Eelnõu § 1 punkt 37 – MeeTS-i § 39 täiendatakse lõikega 6 2 . MeeTS-i § 39 loetleb andmed, mis lisatakse tegevusloa taotlusele, ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada. Täienduse kohaselt raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea . Kinnitus annab võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekust ning seda on võimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeriumina (näiteks saaks konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste hindamisel eelise taotleja, kes on Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste esitamise kohustuse täitnud). Antud muudatus on seotud ka eelnõu § 1 punktis 39 toodud muudatusega, mille kohaselt parima pakkuja väljaselgitamisel hinnatakse pakkumise vastavust MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimustele ning MeeTS-i § 39 lõikes 6 2 esitatud infot selle kohta, kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust (uus § 43 lõige 2). Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad kollektiivse esindamise organisatsioonidele (Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL)) (edaspidi ka KEO) aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot . Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste ( International Standard Musical Work Code - ISWC ) ning salvestiste koodidele ( The International Standard Recording Code - ISRC ) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed. Need on teoste standardid ja need on vajalikud masinloetavate aruanne te automaatseteks koostamiseks. EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest. Juhul kui raadioteenuse osutaja esitab kollektiivse esindamise organisatsiooni mittekuuluvate Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid, siis esitab raadioteenuse osutaja vastavad andmed kollektiivse esindamise organisatsioonile ning viimane võtab need aruandes arvesse. Eelnõu § 1 punkt 38 – MeeTS-i § 40, mis sätestab tegevusloa väljaandmise, esitatakse uuel kujul. Tähelepanek nimetatud sätte ja eelnõu kohta tervikuna – raadioloa mõiste all mõeldakse nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba. Kui on soovitud rõhutada eraldi üleriigilist või rahvusvahelist raadioluba, on see täpsustus eraldi välja toodud. Sama kehtib televisiooniloa mõiste kohta. Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt kuulutab raadioloa väljaandmiseks TTJA peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks TTJA veebilehel vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva. Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see piiratud sagedusressursi tõttu endiselt põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei avaldata tegevuslubade väljaandmisega seonduvat enam Kultuuriministeeriumi kodulehel, samuti täpsustatakse, et info tehakse teatavaks TTJA kodulehel üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva. Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu jooksul. Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt annab TTJA peadirektor televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Nagu eeltoodud selgituses mainitud, mõeldakse televisiooniloa all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist televisiooniluba. Paragrahvi 40 lõike 4 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Paragrahvi 40 lõike 5 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul. Siia sätte alla tuuakse ka ajutine rahvusvaheline televisiooniluba, mille andmise osas tuleb otsus teha kolme kuu jooksul (senise ühe kuu asemel). Tähtaja pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha. TTJA-l on õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega , et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele (uus § 40 lg 6 ). Tegemist on uue sättega, mis on vajalik ühiskonna turvalisuse kaitsmise huvides. Algses eelnõus oli sätestatud TTJA õigus konsulteerida ka Rahapesu Andmebürooga (RAB). RAB-i selgituste kohaselt puudub vajadus sätestada MeeTS-is täiendavalt TTJA õigus RAB-iga konsulteerida . Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses ( RSanS ) on juba kehtestatud RAB-i poole seoses finantssanktsiooni kohaldamisega pöördumise õiguslik raamistik, mis võimaldab TTJA-l seda teha. RAB hinnangul tekiks MeeTS § 40 täiendamise tagajärjel kaks paralleelset regulatsiooni, mis võib halvimal juhul tekitada segadust ja tõsta nii TTJA kui RAB-i koormust. Kõnealune kohustus on juba kehtestatud RSanS -i §-s 19, mille lõike 1 kohaselt juhul, kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata RAB-i . Seadusandja on pidanud vajalikuks rõhutada, et teavitamiskohustust RSanS -i kohaselt täitavad nii riigiasutuste teenistujad kui ka registripidajad, aga ka ärisuhetes olevad või neid kavandavad füüsilised ja juriidilised isikud ( RSanS §-d 19 ja 21). Ühtlasi on RSanS -i § 19 lõike 2 järgi igal füüsilisel ja juriidilisel isikul (mis laieneb ülalkirjeldatud põhjustel seega tegelikult ka TTJA- le ) hoolsuskohustus selle tuvastamisel, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub sanktsiooni, kusjuures isik on kahtluse korral kohustatud ise hankima lisainformatsiooni. Nimelt näeb viidatud säte ette, et kui füüsiline või juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata RAB-i . P raktikas hästi välja kujunenud süsteemi kohaselt toimub RAB-i teavitamine teate esitamisega RAB-i kodulehel olevat vormi kasutades. Kõnealust vormi kasutavad ka kõik teised riigiasutused RAB-i poole finantssanktsiooni kohaldamise või selle kohaldamise kahtluse korral pöördudes. RSanS -i alusel toimub RAB-i koostöö vajadusel kõigi teiste riigiasutustega, sh näiteks eriti tihedalt Maksu- ja Tolliametiga. Eelnõu sõnastusest on välja jäetud ka kõrvaltingimuste seadmise võimalus. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 39 – MeeTS-i § 43 lõiget 2 muudetakse . Parima pakkuja väljaselgitamise ks hinnatakse pakkumise vastavust MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimustele ja MeeTS-i § 39 lõikes 6 2 nimetatud teavet selle kohta, kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti s 36 toodud muudatusega. Eelnõu eelmises variandis puudus võimalus kinnitus e s toodud info arvesse võtmiseks uue tegevusloa taotluse lahendamisel ühe hindamise kriteeriumina. Lisaks eeltoodule loobutakse kehtivas seaduses sätestatud kõrvaltingimuste hindamisest . Vt lisaks seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 40 – MeeTS-i § 44 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või tegevusloa kõrvaltingimustele “ . Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 41 – MeeTS-i § 44 lõikest 2 jäetakse välja sõna „oluliselt“ . MeeTS § 44 lõige 2 sätestab, et TTJA peadirektor võib rahvusvahelise televisiooniloa andmisest keelduda, kui sellise loa alusel edastatav teleprogramm rikuks oluliselt sihtriigis kehtivaid nõudeid, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas. Olenemata, kui suures ulatuses või oluliselt kavandatav programm sihtriigi nõudeid rikub , on igal juhul tegemist programmiga, mida sihtriigi seaduste kohaselt sihtriigis edastada ei või. Seega ka vähesel määral sihtriigi nõudeid kahjustavale programmile loa andmine tooks automaatselt kaasa olukorra, kus sihtriigi pädev asutus võiks televisiooniteenuse osutaja suhtes algatada järelevalvemenetluse või teda trahvida. TTJA ei saa teadlikult anda luba õigusvastaseks käitumiseks. Eelnõu § 1 punkt 42 – MeeTS-i § 44 täiendatakse lõi gete ga 3 ja 4 . Uue lõike 3 kohaselt võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo v õi võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele . Uue lõike 4 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub tegevusloa andmisest, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt . Nimelt on TTJA sellistes olukordades, kus televisiooni- või raadioteenuse osutajale tegevusloa andmine rikuks sanktsiooni (nt meediateenustega seotud piirangut, finantssanktsiooni vm sanktsiooni), kohustatud sanktsiooni kehtestava õigusakti alusel sanktsiooni kohaldama, mis sisuliselt tähendab, et teatud juhtudel tegevusluba anda ei tohi. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 38 . Kuivõrd uue § 40 lg 6 kohaselt on TTJA l õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega , et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele, antakse TTJA peadirektorile õigus ka loa andmisest viidatud probleemide esinemisel keelduda. Kui televisiooni- või raadioteenuse osutajale tegevusloa andmine rikuks sanktsiooni (nt meediateenustega seotud piirangut, finantssanktsiooni vm sanktsiooni), kohustatud sanktsiooni kehtestava õigusakti alusel sanktsiooni kohaldama, mis sisuliselt tähendab, et teatud juhtudel tegevusluba anda ei tohi. Eelnõu § 1 punkt 43 – MeeTS-i § -st 4 5 lõikest 1 jäetakse välja sõnad jäetakse välja sõnad „või kõrvaltingimustele “ . Vt lisaks seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 44 – MeeTS-i § 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „ ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“ sõnadega „ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL“. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 24 selgitusega. Normitehniliselt ei ole korrektne kasutada õigusnormis Euroopa Liidu õigusaktile viidates sõnalist viidet. Eelnõu § 1 punktid 45 – 47 – MeeTS-i 6. peatüki pealkirja, § 51 pealkirja ja lõiget 1 muudetakse. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 48 – MeeTS-i § 51 lõiget 6 muudetakse . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt MeeTS-i §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele; 3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 4 ) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL või Euroopa meediavabaduse määruse alusel; 5 ) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 17 lõike 4 alusel Euroopa meediateenuste nõukoja kehtestatud kriteeriumidele. Eelnõus on loobutud taasedastamisteatise esitamise ja menetlemise regulatsioonist, mida käsitleti 2023-2024. a kooskõlastamiseks esitatud eelnõu eri variantides. Samas antakse muudatusega TTJA- le täiendavad õiguslikud alused teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks , millele audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda teleprogrammi taasedastama . Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise keelamisega või taasedastamisloa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida taasedastatava teenuse lõpetamise täiendavate nõudega. Seega, lisaks kehtivas seaduses toodud teenuse sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav. Eelnõu § 1 punkt 49 – MeeTS-i 51 täiendatakse lõikega 6 1 : ( 6 1 ) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. Kui § 51 lõige 6 annab TTJA- le õiguse teha ettekirjutuse, siis § 51 lõige 6 1 kohustab tegema ettekirjutuse. Antud muudatus on sarnane eelnõu § 1 punktis 42 toodud muudatusega. Eelnõu § 1 punkt 50 – MeeTS-i 51 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõigetes 1–4 ja 6“ tekstiosaga „§-s 19“. Antud muudatus on seotud eelnõu punkti de ga 19 ja 20, millega muudetakse MeeTSi-i §-i 19 ja seetõttu on korrektne viidata §-le 19 tervikuna . Eelnõu § 1 p 51 – MeeTSi § 53 3 lõikes 2 ja § 54 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL“ vastavas käändes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 24 selgitusega. Normitehniliselt ei ole korrektne kasutada õigusnormis Euroopa Liidu õigusaktile viidates sõnalist viidet. Eelnõu § 1 punkt 52 – Muudetakse MeeTS-i § 54 lõiked 2 ja 3. Täpsustatakse, et TTJA on sõltumatu riiklik järelevalveasutus lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv i 2010/13/EL ( audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv ) artikli 30 lõikele 1 ka Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses. Kehtiva MeeTS-i § 54 lg 3 kohaselt on TTJA MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS-i § 40 lg-st 4 tulenevas ulatuses ( raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt) , ja lähtub oma tegevuses seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. 16.02.2022 vastuvõetud MeeTS-i muutmise seaduse seletuskirjas toodut TTJA sõltumatuse kohta on mõistlik tuua selguse mõttes välja ka käesolevas seletuskirjas : „ Direktiiviga muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5) järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA ( uue sõnastuse kohaselt Euroopa meediateenuste nõukoda ) töösse panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud , on otsustatud MeeTS-is TTJA sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida. Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1). Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega. Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud. TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ ( uus pealkiri 2025. a oktoobri seisuga „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ ). ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks.“ MeeTS-i § 54 lg-s 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on järgmised: MeeTS-i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa Komisjonile; Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Eelnõu § 1 punkti 53 kohaselt asendatakse viide Euroopa järelevalveasutuste rühmale (ERGA) uue nimega Euroopa meediateenuste nõukoda“, sest Euroopa meediavabaduse määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt on liidu tasandil sõltumatu nõuandeorganina loodud Euroopa meediateenuste nõukoda, mis koondab riiklikud reguleerivad asutused ja koordineerib nende tegevust, Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) õigusjärglane. Eestit esindas ERGA-s ja esindab nõukojas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõu § 1 punkt 54 – MeeTS-i 8. peatükki täiendatakse §-ga 56 2 (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa meediavabaduse määruse III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks . Euroopa meediavabaduse määruse artik li 7 lõike 4 kohaselt k ui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel on õigus nõuda mõistliku aja jooksul teabe ja andmete esitamist, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva peatüki kohaste ülesannete täitmiseks, järgmistelt isikutelt : a) füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki, ning b) muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla sellist teavet ja andmeid. Seega peab liikmesriik tagama, et regulaatorasutusel oleks võimalik tea be ja andmete esitamist nõuda . Eelnõu väljatöötaja hinnangul on mõistlik seda tagada seaduse tasandil, vaatamata sellele, et Euroopa meediavabaduse määruse säte on otsekohalduv. See aitab ära hoida võimalikud rakenduslikud küsimused , tagab õigusselguse ja annab selge suunise, et on regulaatorasutusel õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa meediavabaduse määruse III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks . Eelnõu § 1 punkt 55 – Muudetakse MeeTS-i 57 pealkirja sõnastust ja viiakse see vastavusse sätte sisuga. Eesmärk on luua õigusselgus ja vähendada probleeme seaduse rakendamisel. Eelnõu § 1 punkt 56 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 63 2 , mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust. Enne käesoleva seaduse 2026. aasta juunis ( Riigikogu menetluse käigus lisatakse täpne kuupäev) vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud tegevusload kehtivad neis märgitud tingimustel kuni neis märgitud tähtaja lõpuni, välja arvatud tegevusloa kõrvaltingimused , mis muutuvad käesoleva seaduse 2026. aasta juunis vastuvõetud redaktsiooni jõustumisel kehtetuks. Tegevuslubadele kohaldatakse seaduses sätestatud tele- või raadioprogrammi nõudeid (nt Eesti autorite ja esitajate teoste osakaalu nõue ). 2024. aasta raadiolubade konkursi raames anti 13 juriidilisele isikule välja 32 raadioluba . 2025. aastal lisandus 2024. a konkursil vabaks jäänud sagedusele välja antud üks raadioluba. Eelnõu § 1 punkt 57 – muudetakse MeeTSi normitehnilist märkust. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muudetakse Euroopa meediavabaduse määrusega ja normitehnilisse märkusesse lisatakse viide Euroopa meediavabaduse määruse andmetele. Paragrahv 2 sätestab e lektroonilise side seaduse muu datuse. Elektroonilise side seaduse p aragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks sagedusalas 87,5–108 MHz, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada meediateenus t e seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba. Muudatus on vajalik selleks, et välistada raadioturul konkurentsi kahjustamine hoidudes kõrvale meediateenuste seaduse nõuetest ning raadioloa konkursi edukast läbimisest. Eesti sagedusressursi kasutamine meediateenuste seaduse alusel ette nähtud raadioloa konkurssi läbimata kahjustab konkurentsi ja annaks välisriigis raadioloa saanud ettevõtjale konkurentsieelise võrreldes kohalike teenusepakkujatega. Meediateenuste seaduse alusel läbi viidud konkursi eesmärgiks on meediaturu arenguks soodsate tingimuste loomine. Paragrahv 3 sätestab konkurentsiseaduse muu datuse. Muudatus on seotud meediaturu kontsentratsiooni hindamis ega . Eesmärk on võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. Meediaturu kontsentratsioon on määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat või ühte meediasisule juurdepääsu võimaldavat digiplatvormi pakkujat. Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 22 lõike 1 kohaselt sätestavad liikmesriigid oma riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, mis võimaldavad meediaturu sellist kontsentratsiooni hindamist, millel võib olla oluline mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Nimetatud normid peavad a) olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad; b) nõudma, et sellise meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele või annaksid sellistele ametiasutustele või organitele asjakohased volitused nõuda kõnealustelt osalistelt kontsentratsiooni hindamiseks vajalikku teavet; c) määrama hindamise eest vastutavaks riiklikud reguleerivad asutused või organid või tagama, et nad on hindamisse sisuliselt kaasatud; d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid sellisest meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning mõju hindamiseks meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, ning e) täpsustama eelnevalt ajakava selliste hindamiste lõpuleviimiseks. Käesolevas lõikes osutatud meediaturu kontsentratsiooni hindamine on eraldiseisev liidu ja riigisisese konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sealhulgas ühinemiskontrolli normides sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Regulatsiooni eeskujuks on võetud S oo me ja Rootsi vastavasisuli sed regulatsioonid , millega rakendatakse Euroopa meediavabaduse määrust. Rootsi õigusakti eelnõu kohaselt teavitatakse konkurentsiseaduses toodud olukordades ka Rootsi regulaatorasutust, kui tehingu osapooled on meediateenuseid pakkuvad ettevõtted või meediasisule juurdepääsu võimaldavad digiplatvormi pakkujad. Rootsi regulaatorasutus hindab, kas koondumine meediaturul mõjutab meediasisu mitmekesisust ja toimetuse sõltumatust ja see hinnang edastatakse Rootsi konkurentsiametile. Vastav arvamus võib olla Rootsi konkurentsiametile asjakohaseks sisendiks, et hinnata, kuidas koondumine mõjutab tarbijate huve meediaturul. Soome vastuvõetud seaduse kohaselt esitatakse teavitus Transpordi- ja Sideametile ning viimane viib läbi vajaliku hindamise. Käibemäärad, mille puhul teavitus esitatakse, on samad nagu konkurentsiseaduse alusel tehtava teavituse puhul. Transpordi- ja Sideamet annab kontsentratsiooni kohta hinnangu, mis avalikustatakse. Eelnõus väljapakutud regulatsioon koormab minimaalselt ettevõtjaid ja ametkondi. Konkurentsiseaduse muudatus koosneb kolmest punktist. Eelnõu § 3 punkt 1 – Konkurentsiseaduse § 22 lõike 1 kohaselt lähtutakse koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas: 1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule; 2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid; 3) kaupade nõudlust ja pakkumist; 4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid. Eelnõuga täiendatakse k onkurentsiseaduse § 22 lõikega 1 1 . Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, võib koondumisele hinnangu andmisel võtta arvesse koondumise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse konkurentsiseaduse § 26 lõikega 1 1 . Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, märgib ta se lle koondumise teates ära. Sellisel juhul esitab koondumise osaline lisaks käesolev as paragrahvis nõutud teabele ja dokumentidele hinnangu koondumise eeldatava mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele. Sarnase teabe esitamise nõue on ka nt Soome samasisulises õigusaktis . Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse konkurentsiseaduse § 27 lõikeg a 2 1 . Nimelt küsib K onkurentsiamet enne § 27 lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse tegemist käesoleva seaduse § 26 lõikes 1 1 nimetatud koondumise osaliste puhul hinnangut meediaturu kontsentratsiooni kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks . Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolud (tõlkes elemendid ) on järgmised: a) meediaturu kontsentratsiooni eeldatav mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes; b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada toimetusotsuste sõltumatus; c) kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende majandusliku kestlikkuse tagamiseks; d) kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande järeldused meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta ning e) kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu kontsentratsiooniga seotud osaliste võetavad kohustused meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks. Hinnangu esitamise tähtaeg sõltub sellest, kas on tegemist nö esimese faasi menetlusega või täiendava menetlusega. Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanikele demokraatlikes protsessides osalemise seisukohast asjakohase teabe edastamisel. Seepärast tuleb rakendada regulatsiooni, mis võimaldab hinnata meediaturu selliseid kontsentratsioone, mis võivad märkimisväärselt mõjutada meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Hästi toimiv aus konkurents tagab meediaturu normaalse toimimise. Eelnõu § -s 4 tehakse muudatused kriminaalmenetluse seadustikus. Eelnõu § 4 punkt 1 on seotud eelnõu § 1 punktis 14 toodud muudatusega. Paragrahvi 72 lõiget 2 1 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“ . Eelnõu § 4 punkt 2 - Kuna Euroopa m eediavabaduse määrusest tulenevad nõuded seavad täiendavad piirangud uurimisasutuste poolt menetlustoimingute läbiviimisele, täiendatakse § 126² lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikute ja nendega ametialaselt või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu seotud isikute suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa taotlemisel tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), artikli 4 punktist 5 tulenevaid erisusi.“. Antud muudatuse kohaselt kehtestatakse ajakirjanike ja nendega püsivas lähedases eraelulises suhtes olevate isikute osas täiendavad piirangud varjatud jälgimiseks kohtuloa taotlemisel. Kokkuvõtvalt tähendab see, et ajakirjanike ja nende lähedaste suhtes on varjatud jälgimine, sh jälitustarkvara kasutamisel või muude varjatud toimingute kasutamine näiteks allika tuvastamiseks või ajakirjaniku töö mõjutamiseks keelatud. Ka praegu tuleb õiguskaitseasutusel igat jälitusluba taotleda kohtult ning tegemist on põhjalikult reguleeritud toiminguga. Samal ajal on oluline rõhutada: see piirang ei ole absoluutne ja ei kehti näiteks raskete kuritegude puhul. Kui on tegemist näiteks tapmise, riigivastase tegevuse, laste seksuaalse väärkohtlemise või muu raske kuriteoga, mille uurimiseks peab politsei taotlusel kohus jälitustoimingut vältimatult vajalikuks, siis on selleks ka edaspidi õigus ja seaduslik alus. Euroopa meediavabaduse määrus ei puuduta julgeolekuasutuste tegevust, mis toimub julgeolekuasutuste seaduse mõistes (vastavalt Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunktis 8 toodud täpsustusele). U urimisasutuste tegevust puudutavad Euroopa meediavabaduse määruse artik list 4 tulenevad nõuded – sh piirangud sekkuva jälitustarkvara jt erimeetmete kasutamiseks meediamajade ja nendega seotud isikute suhtes - on kaetud eelnõu sõnastusega. Eelnõu § -s 5 tehakse muudatused t siviilkohtumenetluse seadustikus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“. Muudatus on seotud § 1 punktis 14 toodud muudatusega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasutusel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad mõisted. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda . Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. Euroopa meediavabaduse määrusega muudetakse ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, need muudatused puudutavad Euroopa regulaatorasutuste rühmaga (ERGA) seonduvat. Euroopa meediavabaduse määrusega asutatakse Euroopa meediateenuste nõukoda, mis asendab ERGA ja on selle õigusjärglane. Ka käesolevas eelnõus asendatakse viide ERGAle viitega Euroopa meediateenuste nõukojale ( eelnõu § 1 punkt 52 ; MeeTS § 54 lg 4 p 4 muudatus ). Direktiivi muudatusi kajastav vastavustabel on eelnõu seletuskirja lisa 3. 6. Seaduse mõjud 6. 1 . Teleprogrammide taasedastamis e lõpetamist puudutav regulatsioon 6 . 1 .1. Mõju valdkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga ela b Eestis 1 369 285 inimest. Teoreetiliselt on see kogu muudatusest mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis 2021. aastal Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu (rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu) on leidnud võimaluse neid edasi vaadata alla 5% eestimaalastest. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Lahenduse mõju siseriiklikule julgeolekule saab hinnat a positiivseks, sest TTJA- le antakse täiendavad võimalus ed desinformatsiooni edastatav a te kanalite leviku piiramiseks (eelkõige pärast rahvusvaheliste sanktsioonide lõpetamist , kui kanaleid saaks taas taasedastada ) ning selle tulemusel haaratakse seni Venemaa inforuumis olnud ja sellest mõjutatud inimesi järjest enam E esti inforuumi. Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud E esti meediakanaleid. Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 202 5 . aastal vähenenud Venemaa telekanalite vaatamine 11%- lt 3 %- le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite pakkumise vähenedes lei takse üles eesti kanalid , saades osa nende infovälja st . Muudatuse eesmärk on anda TTJA- l e täiendavad õiguslikud alused lõpetada vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite edastamist Eesti territooriumil. Neis kanalites esitatakse vaatajatele agressorriigi desinformatsiooni, millega mõjutatakse vaatajatele märkamatult nende meelsust ja usaldust riigi, organisatsiooni vms vastu. Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide ärahoidmisel ja ühiskonna sidususe hoidmisel. Kuna need kanalid võivad ohustada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut, on sellisel juhul tegemist suure sihtrühmaga. Eesti elanikkonna jaoks tähendab võimalik taasedastamise lõpetamine eeldatavasti agressorriikide (eelkõige Venemaa ja teda toetava Valgevene) mõju all tegutsevate telekanalite võrra väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole taasedastamise lõpetamise eesmärk pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist. Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna jõudmist Eesti infovälja. Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates 2022. aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud. Praegu on E uroopa L iidu sanktsioonide alusel keelatud edastada 5 5 telekanali t . 6. 1 .2. Mõjuvaldkond – kultuurilised mõjud Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Selles punkt is hinnatakse m õju ajakirjandusele ja meediale, mitmekülgse info kättesaadavusele, pluralismile ja arvamusvabadusele. Muudatus korrastab ning tasakaalustab Eesti sisest inforuumi. Tänu vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite taasedast amise piiramisele väheneb meie inforuumis leviva agressorriikide d e sinformatsiooni mõju. See samm tõstab lisaks Eesti telekanalitele ka E esti ajakirjandusväljaannete nähtavust ja tugevdab meediaväljaannete konkurentsi positsiooni Eesti turul. Samuti toetab muudatus kaudselt ka meediakirjaoskuse tõusu. Uu e taasedastamise lõpetamise mehhanismi rakendamine aitab tõkestada desinformatsiooni levi kut . Desinformatsioon kahjustab nii üksikisikuid kui ka tervet ühiskonda. D e sinformatsioon õõnestab inimeste usaldust meedia, institutsioonide ja demokraatia vastu n ing takistab otseselt vaba arvamuste vahetust . D e sinformatsiooni loojate ja levitajate tegevus e eesmärgiks on tekitada ühiskon da lõhestavaid pingeid ning läbi konfliktide loomise ja võimend amise demokraatlikku ühiskonda destabiliseerida . Pakutud muudatus ei piira ega vähenda i nimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 10 sätestatud sõnavabadust. Viidatud artikli lõike 1 kohaselt on i gaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Lõi g e 2 sätestab, et kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. Muudatus järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mille kohaselt on i gaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama sätte kohaselt võib seda õigust seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. 6 . 1 . 3 . Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit , suuremad taasedastajad pakuvad vaatamiseks üle 150 kanali . Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 202 4 . aastal ( 158 378 ), on tegemist väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjuta b ainult selliseid sideteenuse osutajaid , kelle taasedastatavate kanal ite taasedastamist või ks TTJA e daspidi e ttekirjutusega lõpeta da . 2023-2024. a menetletud eelnõu kohaselt puudutas eelnõu kõiki taasedastajaid , kes pidid TTJA-d taasedastatavatest kanalitest teavitama . Kuivõrd hetkel on sanktsioonidega keelatud 55 kanali taasedastamine , võib teoreetiliselt sanktsioonide lõppemisel eelnõu puudutada neid taasedastajaid , kes nende hetkel piiratud või sarnaste programmide taasedastamis ega soovivad jätkata. A rvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu 55 tele kanali taasedastami ne juba keelatud , siis teleprogrammide taasedastajate kliendibaasi muudatus negatiivselt ei mõjuta. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6 . 1 .4 . Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused Muudatused mõjutavad TTJA-d , l isaks julgeolekuasutusi, kellelt TTJA võib küsida enne meediateenuste taasedastamis e lõpetamist infot . Asutused annaksid TTJA- le teavet meediateenus e osutaja jt isikute võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot t eenusest tuleneva julgeolekuohuga. Tegemist on väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Võrreldes varasemas eelnõus väljapakutud taasedastamisteatiste menetlemisega, mis oleks eeldanud töökoormuse tõusu, mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike töö koormust vähe. Koormuse suurenemine või b lisanduda pärast EL sanktsioonide kehtetuks tunnistamist. Siis võib suureneda ka julgeolekuasutuste töökoormus info andmisel. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6 . 2 . Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine 6 . 2 .1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmetel 31 . Ajutise loa all tegutsevaid meediateenuse osutajaid 202 5 . aasta juuli seisuga ei ole. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist tegevust. Muudatus mõjutab raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste raadiolubadega tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende halduskoormus sellest ei suurene. Kuna ajutiseks tegevuseks võimalikke FM- raadiosagedusi praktiliselt enam saadaval ei ole , saab hinnata nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA- d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust. Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal tegutseda. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult. Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6 . 3 . Meedialubade kõrvaltingimus te seadmise lõpetamine , raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi korraldamise kord 6 . 3 .1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmetel 31 , sh on rahvusvaheline televisiooniluba 1 1 -l ettevõtjal ja 1 4 -st raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal (202 5 . aasta märtsi seisuga). Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide , muusikarakenduste jt teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest . Seejuures seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud, milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad . Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve haldus - ja töö koormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab. Samas tuuakse seni kõrvaltingimustena kehtestatud nõuded Eesti autorite või Eesti esitajate poolt esitatud teoste esitamise miinimumnõuete osas seaduse tasandile. Muudatusega lihtsustatakse ja ajakohastatakse raadiolubade liike. Raadioliikide muutmine ei tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise arusaadavamaks . Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on võimalik saada kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust ega vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene. Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada . Suuremad reklaamitulud võimaldavad meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik. Eesti turule suunatud teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev raadio programm ei pruugi järgi da MeeTS-is kehtestatud nõudeid ja teise riigi raadioloa kasutamise tegelikuks eesmärgiks võib olla soov hoida kõrvale Eestis kehtivaist õigusnormidest. Eesti meediaturul turuosaliste võrdse kohtlemise ja raadioturul ausa konkurents tagamiseks on otstarbekas kehtestada kõigile Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud sagedusi kasutavatele raadioteenuste osutajatele võrdsed tingimuseed. Eelnevat arvesse võttes saab muudatustega kaasnevat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6. 3 .2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju mittetulundussektorile, mõju halduskoormusele) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kollektiivse esindamise organisatsioonid ehk KEO-d (Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL) . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Osaline halduskoormuse tõus on vältimatu ning puudutab ka KEO - sid , kuid juba täna esitavad raadioteenuste osutajad KEO-dele aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel KEO - d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot . Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste ( International Standard Musical Work Code - ISWC) ning salvestiste koodidele ( The International Standard Recording Code - ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed. EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest. 6. 3 . 3 . Mõjuvaldkond – kultuurilised mõjud Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 202 5 . a seisuga elab Eestis 1 36 9 285 inimest. Eesti jälgib telekanaleid üle 90% ja kuulab r aadiok analeid üle 80% Eesti elanikkonnast. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise m i inimummahu kehtestamine raadiojaamadele mõjutab positiivselt eesti kultuuriruumi . Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud m uusikateoste raadio eetri s mängimine aitab ka a sa muusika loojate ja esitajate tuntuse tõusule ning samas esitab raadiojaamadele kõrgemaid kvaliteedinõudeid. Muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega 6 . 4 . Audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning muu meediateenuse osutaja märkimine äriregistris ja riikliku reklaamitulu kogusumma kajastamine 6 . 4 .1. Mõju valdkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse osutajad Äriregistris on uute, 2025. aastast kehtivate EMTAK koodide alusel meediateenustega seotud valdkonnad järgmiste koodide all: 60101- Raadioringhääling ja audiosisu levitamine (äriregistri kohaselt 55 ettevõtet), 60201- Televisiooniteenused ja videote levitamine (äriregistri kohaselt 52 ettevõtet), 58121- Ajalehtede kirjastamine (äriregistri kohaselt 20 ettevõtet), 58131 - Ajakirjade jm perioodika kirjastamine (äriregistri kohaselt 106 ettevõtet) ja 60391- Muu sisu levitamine (selle all on muuhulgas sisu levitamine ajaveebi vahendusel) (äriregistri kohaselt 286 ettevõtet). Kuni 31.12.2024 oli kasutusel EMTAK 2008. Kuni selle ajani kasutasid sotsiaalmeedia platvormidel ärilistel eesmärkidel tegutsevad sisuloojad ka EMTAK 2008 koodi 73121 (Reklaami vahendamine meedias). Kui nende põhitegevus on siiski sisuloome, oleks alates 2025. aastast õigem kasutada koodi 60391 ning koodi 73121 all olevaid isikuid käesolevas regulatsioonis sihtrühma alla ei loeta. Seega äriregistri andmete põhjal võib orienteeruvalt lugeda meediateenuste osutamisega tegelevate ettevõtete arvuks 519 ettevõtet. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega l uuakse järgmine lahendus. 1 1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4 lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa. 2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida loetakse meediateenuse osutamiseks. 3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid, tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla. 4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses. 5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma. 6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi ridadena majandusaasta aruannete kastis vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule riiklikuks reklaamiks x eurot.“ ja „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt reklaamiks x eurot.“ K orrektselt õige tegevusala valinud meediateenuse osutaja halduskoormus suureneb selle võrra, et lisandub kohustus hinnata, kas tegemist on riikliku reklaami tuluga Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses . Kui on tegemist riikliku reklaami tuluga, on meediateenuse osutajal kohustus majandusaasta aruande lisana riikliku reklaami tulu kogu summa ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aasta s e kogusumma lisada (kui selline summa on 0, tuleb ka see eraldi märkida). Seega, r iikliku reklaamiraha aruandlus kohustab meediateenuse osutajaid majandusaasta aruande lisas raporteerima ka sellisest tulust, mida varasemalt ei ole eraldi kajastatud. Eesti meediateenuse osutajatele toob muudatus kaasa vajaduse oma raamatupidamises eraldi märkida riikliku reklaami tulud ning need ühe koondsummana majandusaasta aruande lisana äriregistrile esitada . L isanduv halduskoormus on siiski minimaalne ja see kohalduks aastal 2027, esitades majandusaasta aruannet eelmise majandusaasta kohta. RIK töötab välja võimaluse, et vastava summa saab vabatahtlikult esitada ka 2026. a astal. Ettevõ t te äritegevuse aspektist on tegemist positiivse muutusega, mis mõjutab riiklike reklaamirahade optimaalset kasutamist ja toetab meediaturu tervet konkurentsi. Riiklike reklaamirahade jaotuse läbipaistvus võimaldab meediateenuse osutajatel lihtsal viisil tuvastada riikliku reklaamiraha kallutatud kasutamist. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see on seotud mõningase halduskoormuse suurenemisega. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 41 lõike 2 punkti 3 kohaselt esitatakse seletuskirjas halduskoormuse kasvu korral ülevaade, mille võrra olemasolevat halduskoormust vähendatakse . Vähendamisena võib välja tuua raadio- ja televisioonilubade kõrvaltingimuste ( muusika- ja sõnasaadete osakaal programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mah t programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõu e) kaotamise, mille leevendavat mõju on kajastatud seletuskirja punktis 2.3. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatel meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve haldus - ja töö koormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seaduse tasandile tuuakse seni kõrvaltingimusena sätestatud Eesti autorite muusikateoste osakaalu miinimumnõue , aga vastavat normi laiendatakse lisaks Eesti autoritele Eesti esitajate esitatud teostega. 6 . 4 .2 . Mõju valdkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele). Mõjuvaldkond - infotehnoloogia ja infoühiskond (mõju infotehnoloogilistele arendustele, mõju e-riigile) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Registrite ja Infosüsteemide K eskus ( RIK ) ja Kultuuriministeerium Muudatused mõjutavad RIK-i , kelle ülesanne on vastav arendus välja töötada ja seda käigus hoida. Muudatused mõjutavad Kultuuriministeeriumi , kelle roll on hoida oma määrusega EMTA K koodid meediateenuse osutaja määratlemisel asjakohased . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju RIK-i töökoormusele ja kuludele on vähene, sest kavandatavad muudatused arvestavad juba väljakujunenud praktikaga, mistõttu saab oodatava mõju ulatust ning selle esinemise sagedust hinnata väikeseks. Hinnanguliselt on arendustööde maksumus kuni 5000 eurot. Eesti riigi juba olemasoleva IT-lahendus t e rakendamisel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevate nõu e te täitmisel on positiivne mõju Eesti kui e- riigi mainele . Eesti riik ei hakka määruse nõuete täitmiseks looma uusi andmebaase ega arendama dubleerivaid IT-lahendusi. Lahenduse pakkumiseks kasutatakse juba olemasolevaid infosüsteeme ja e-teenuseid, millede arendus e ulatus on väiksemahulin e. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha . 6 . 5 . Meediaturu kontsentratsiooni hindamine 6. 5 .1. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond , tarbijad 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest . Kõiki isikuid võib lugeda meediatarbijateks, kes oleksid tõenäoliselt huvitatud, et meediaturul valitseks mitmekesisus ning oleks võimalik erinevates meedia kanalites tarbida kvaliteetset meediasisu . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega luuaks regulatsioon, mis võimaldab hinnata meediakon t sentratsioon i , millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Loodav a lahendus e rakendamisel on positiivne mõju elanikkonnale pak utavate meediateenuste ja meediasisu mitmekesisusele ning meedia tarbimise võimalustele. Turukonkurentsi regulatsioon k aitseb tarbijat monopolide tekke eest ja tagab parema hinnaga laiema teenuste valiku pakkumise. Ta r bijate jaoks on Eesti meediamaastik üsna mitmekesine ja stabiilne ning meediateenuste osutajate poolt pakutavad teenused kvaliteetsed ning vabas turukonkurentsis vastavalt pakkumise-nõudluse suhtele tarbijasõbralikult hinnastatud . Toimivat konkurentsipõhist meediaturgu arvestades on meediateenuste osutajate märkimisväär ne koondumi ne pigem vähemtõenäoline . T ulevikus toimuda võivate meediaettevõtete koondumised on pigem harvad ning tarbijate jaoks on nende mõju meediasisu kättesaadavus ele ja meediasisu kvalitee dile pigem väike . 6. 5 . 2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm –teenuse osutajad Koondamise puhul esita takse teatis siis , kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Seega puudutab regulatsioon hinnanguliselt alla 50 meediateenuse osutaja , kelle majandusaasta käive ületab koondumiste hindamise teostamise eelduseks oleva käibe. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2025. aastal (158 378) , on tegemist väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Meediakontsentratsiooni hindamise mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike, sest Eesti meediamaastik on viimastel aastatel üsna stabiilne ning olulisemad koondumised on kümmekond aastat tagasi juba toimunud. Seetõttu pole teada, kas hindamist vajav koondumine võiks esineda kord viie või kümne aasta jooksul. Samas on meedia kontsentratsiooni jälgimine ja meediamonopolide tekke ennetamine ajakirjandusväljaannete mitmekesisuse ja meediaväljaannete elujõulisuse tagamiseks oluline. Meediakontsentratsiooni asjatundlik hindamine toetab vaba ning ausas konkurentsis majanduslikult hästi toimiva meediasektori arengut. Majanduslikult elujõulised meediateenust osutajad tagavad elanikkonna igakülgse informeerituse ja loovad demokraatliku ühiskonna arengut toetava vaba arvamuste avaldamise ja arutelude foorumi. Monopolide tekke vältimine võimaldab ettevõtetel toimida ja uutel tegijatel turule tulla avatud konkurentsi tingimustes. Pakutud lahendus võimaldab hinnata ka koondumiste mõju juhul kui mõni globaalsetest meediateenuste osutajatest sooviks Eesti turul ettevõtteid omandades jõupositsiooni saavutada ning konkurentsi vähendada. Oodatav mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus on väike. Soovimatute mõjude risk meediateenuste osutajatele tuleb hinnata ebatõenäoliseks . 6. 5 .3 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA ja Konkurentsiamet Muudatused mõjutavad TTJA-d ja Konkurentsiametit. Kuna mõjutatud on kaks valitsusasutust, on sihtrühm väike. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Meediateenuste osutajate koondumiste hindamisi on varasemalt olnud ainult üksikuid ja olukorra muutust ei ole ka lähiaastateks ette näha. Sellest tulenevalt on prognoositav mõju TTJA ja Konkurentsiamet i töökoormusele väike. Konkurentsiamet küsib enne konkurentsiseaduse § 27 lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse tegemist hinnangut meediaturu kontsentratsiooni kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see on seotud ainult võimaliku mõningase töö koormuse suurenemisega TTJA-s ja Konkurentsiametis. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik võib meediateenuste osutajate koondumisele seada majandustegevust liigselt piiravaid nõudeid. 6. 6 . Avaliku sektori vahendite eraldami ne riiklikuks reklaamiks ning sellekohase info avalikustamine 6. 6 .1. Mõju valdkond – kultuurilised mõjud Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond , meediatarbija 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest, keda võib suures osas lugeda meediatarbijaks. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Regulatsiooni eesmärk on tagada riikliku reklaamiraha kasutuse suurem läbipaistvus, mis parandab meediaturu vaba konkurentsi ja aitab vältida riikliku reklaamiraha võimalikust kallutatud kasutamisest tekkida võivat turumoonutust. Eesti elanikel tekib võimalus näha riikliku reklaamiraha kasutamist meediateenuse osutajate lõikes. Läbipaistvalt jaotatud riiklik reklaamiraha toetab meediateenuste osutajate majandustegevust ning mõjutab positiivselt meediaturu konkurentsi. Hästi toimiv meediasektor pakub elanikkonnale erinevate s meediakanalites kvaliteetset mitmekesist meediasisu tarbijasõbralike hindadega. Käesoleva eelnõu koostamise seisuga ei ole t e adaolevalt turgu moonutavat riikliku reklaamiraha kasut ust Eestis tuvastatud . 6. 6 . 2 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele , mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – kõik avaliku sektori asutused Avalikust sektorist suurima osa (90%) moodustab valitsussektor, ülejäänud loetakse nn muuks avalikuks sektoriks. Eesti valitsussektor jaotub omakorda kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi ja omavalitsuste osalusega kaupa ja teenuseid tootvaid avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne). Avaliku sektori asutusi on seisuga 2024. a aprill 2334 . Riikliku reklaamiraha aruandlusega seotud muudatused mõjutavad R iigi Tugiteenuste Keskust . Prognoositav arendustööde maksumus on 2000 eurot. Mõningal määral kasva tab TTJA töökoormus kord aastas tehtav a riikliku reklaamiraha kasutuse analüüs i teostamiseks . Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Riikliku reklaamiraha saajate arvu kohta senini täpne informatsioon puudub. Pakutav lahendus tagab riikliku reklaamiraha kasutuse läbipaistvuse ja aitab kaasa riiklike reklaamirahade õiglasele jaotusele. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest. Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul viisil vastavat infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teostab TTJA kord aastas analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused ( KOV-id , nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad Tallinna linnale 280 üksust. 376 üksusest, kes ei ole KOV - ide grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel 214 üksust ning 162 peavad iseseivat raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle kohta makseandmikest infot täna ei saada. Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia, Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering, Tallinn Sadam. Rahandusministri määrusega “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” kehtestatakse ka neile nõue esitada makseandmik, milles on andmed riikliku reklaamiraha kulude kohta. Avaliku sektori asutuste töö koormus suureneb selle võrra, et lisandub kohustus hinnata, kas tegemist on riikliku reklaami rahaga Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses. Kokkuvõtvalt - koostöös RTK ja TTJA- ga soovitakse leida lahendus, et aruandlusprotsess oleks võimalikult automatiseeritud ja avaliku sektori asutuste töökoormus suureneks minimaalselt. Euroopa meediavabaduse määrusega ei reguleerita avalike asutuste endi infolehtede või nende hallatavate veebilehtede toimetamise ning välja andmisega seotud tegevusi. Juhul kui KOV soovib avaldada reklaami mõne teise juriidilise isiku omanduses olevas meediateenuse osutajaks kvalifitseeruvas kanalis, siis tuleb mõlemal osapoolel vastavalt kehtestatavale korrale teavitada tehingu summa. 6. 7 . Allikakaitset puudutavate isikute ringi laiendamine 6. 7 .1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus) Siin puudutatakse eelkõige m õju inimeste õigustele kriminaalmenetluses, sh tasakaalule julgeolekuhuvide ja kahtlustatavate õiguste vahel ning kuriteoohvrite ja tunnistajate õigus . Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Ajakirjanduslikku infot töötlevad isikud ja nende lähedased M uudatus puudutab ajakirjanduslikku infot töötlevate isikute lähedasi, kes seni allikakaitse regulatsiooni alla ei kuulunud. Erinevate tööalaste ja eraeluliste suhete kaudu allik ak aitse lise informatsiooniga kokku puutuvate inimeste ringi kuuluvate inimeste arvu võib ori enteeruvalt hinnata kuni kui tuhande inimes eni. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Lahendus aitab kaasa sõltumatu ajakirjanduse kvaliteedi , ja selle kaudu kogu Eesti elanikkonna informeerituse tõusule. Kvaliteetsem sõltumatu ajakirjandus parandab elanikkonna informeeritus t ning vähendab väärinformatsiooni ja vaenulike siseturvalisust ohustavate infooperatsioonide võimalikku mõju ühiskonnas. Allikakaitse all olevate isikute ring laiendamine tõstab nii ajakirjanike kui ka nende lähedaste turvatunnet. Teadmine, et ka lähedased inimesed on kaitstud, toetab uurivate ajakirjanike ametialast tegevust. Muudatuse mõju ajakirjanike töötulemustele, ja selle kaudu kogu ajakirjanduse kvaliteedile, tuleb hinnata positiivseks. Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike. 6. 7 .2 . Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus). Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – õiguskaitseasutused Muudatus puudutab õiguskaitseasutusi - kohtud, prokuratuur, PPA. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus võib teoreetiliselt mõjutada õiguskaitseasutuste tööd, kes peavad allikakaitse laiendatud ringiga oma töös arvestama. Euroopa meediavabaduse määrus ei puuduta julgeolekuasutuste tegevust, mis toimub julgeolekuasutuste seaduse mõistes (vastavalt Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunktis 8 toodud täpsustusele). Uurimisasutuste tegevust puudutavad Euroopa meediavabaduse määruse artiklist 4 tulenevad nõuded – sh piirangud sekkuva jälitustarkvara jt erimeetmete kasutamiseks meediamajade ja nendega seotud isikute suhtes - on kaetud eelnõu sõnastusega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevalt laienevad Euroopa meediateenuste nõukoja pädevused võrreldes selle eelkäija Euroopa järelevalveasutuste rühmaga - laieneb meediateenuste skoop, lisandub kohustus töötada välja ja rakendada siseturu kaitse reeglid kolmandatest riikidest pärit meediateenuste suhtes. TTJA-l on kohustus esindada Eestit Euroopa meediateenuste nõukoja töös. Laiendatakse TTJA pädevusi teisest riigist pärit meediateenuse taasedastamise piiramiseks. Lisaks tuleb anda hinnanguid meediakontsentratsiooni küsimustes ning koostada analüüs riikliku reklaamiraha kasutamise kohta . Lähtudes lisanduvatest tegevustest on vajalik TTJA- le tagada rahastus ülesannete täitmiseks. Ka Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim - ja tehnilised ressursid. TTJA vajab lisanduvate ülesannete täitmiseks lisarahastust ühe (1,0) täiendava ametikoha loomiseks. Ametikoht keskenduks Eesti esindamisele Euroopa meediateenuste nõukoja töös ja teistele lisanduvatele ülesannetele ( kord aastas teosta ta v riikliku reklaamiraha kasutamise aruandlus e analüüs, meediateenuste kontsentratsiooni hindamine, jne). Ametikoha tööjõukulude vajadus on 46 000 eurot aastas. Ka Konkurentsiametile lisatakse käesoleva eelnõuga kohustusi meediateenuse osutajate koondumisel hinnata ka koondumise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele ning teha sellega seoses vajalikke menetluslikke samme ja otsuseid. Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, lepivad Kultuuriministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kulude kandmise osas kokku. Kulud kaasnevad ka erinevate arendustöödega (äriregistri arendustööd kuni 5000 eurot ja saldoandmike infosüsteemi arendustööd kuni 2000 eurot). 8. Rakendusaktid Kehtestada on vaja üks rakendusakt . Uue § 16 lõike 3 kohaselt kehtestab t äpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, kehtestab valdkonna eest vastutav minister ( kultuuriminister ) määrusega. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja juurde. Muuta on vaja rahandusministri määruse „ Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisa. M akseandmikesse lisatakse uus kuuekohaline konto (riiklik reklaam). Lisaks on vaja muuta m ajandus- ja kommunikatsiooniminist ri määrust „ Koondumise teate esitamise juhend “, lisades säte, mille kohaselt meediateenuste osutajad peavad koondumisel esitama hinnangu koondumise mõjust meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele . 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Riigikogu kultuurikomisjon, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira, AS STV, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Rahvusringhääling , AS Postimees Grupp, Tartu Pereraadio Ühing, AS All Media Eesti, MTÜ Raadio 7 UCB Meedia, Northstar Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS Äripäev, Ring FM Media OÜ, OÜ Nõmme Raadio, osaühing Raadio Kadi, osaühing MP Meedia, Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ, Huumor OÜ , Duo Media Networks OÜ , osaühing ALO-TV , OÜ Orsent , Mittetulundusühing AB Video , AS TV Play Baltics , ÖÖLoom Produktsioon OÜ , DanceTelevision OÜ , Kids Programming OÜ , WorldExtremeTV OÜ , C entral Media Distribution OÜ , ETHNOTV OÜ , Super Baltic OÜ , V World North Europe OÜ , S A E esti F ilmi I nstituut , Corporate News Agency OÜ , RandoM OÜ . Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 23-0728 ning arvamuse avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK . Kuivõrd eelnõu on täiendatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajaliku regulatsiooniga, mis võib puudutada sama isikute gruppi, kellele esialgne eelnõu kooskõlastamiseks esitati, saadeti eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks samale asutustele ja is ikute ringile uuesti (mõned muudatused on meedialubade omanikes) . Lisaks saadet i eelnõu kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Ajakirjanike Liidule. Eelnõule esitatud märkused ja a rvamused on lisatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa 2). Algatab Vabariigi Valitsus 9. veebruaril 2026. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus e seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavand Kultuuriministri määrus Loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul kohalduvad meediateenuste seaduse § 16 1 lõiked 1 ja 2 Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 16 1 lõike 3 alusel. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusalad, mille puhul kohalduvad meediateenuste seaduse 16 1 lõiked 1 ja 2, on 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131 (Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine), 60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine). Minister Kantsler K ooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine ELVL Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada eelnõu, mille tegelik mõju omavalitsustele jääb arusaamatuks. Esitasite kooskõlastamiseks Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. Eelnõus täpsustatakse, esitaja sõnul, õigusselguse huvides meediateenuse mõistet, et oleks arusaadav, millised normid kehtivad üksnes audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele ning nende osutajatele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenustele osutajatele. Eelnõuga püütakse eraldada erinevaid meediume (nimetades meediateenuse ümber „audiovisuaalmeedia teenusteks ja raadioteenuseks“), aga sealsamas antakse teada, et „Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus.“. Mis tähendab, et kogu ajakirjandus kuulub siis, sh kohaliku omavalitsuse infolehed? (art 2 p 1:teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid). Audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuste väljavõtmine ning eristamine meediateenuste hulgast pigem tekitab segadust, kui parandab arusaadavust. Õigusnormi parema arusaadavuse huvides saaks eristuvad nõuded (loamenetlus, lisatingimused programmile jm) audiovisuaalmeedia teenuste osas esitada eraldi peatükis. Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide regulaatorasutusi looma meediaomandi andmebaasid, kust oleks leitav teave meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita äriseadustiku andmete põhjal ning eelnõus luuakse täiendav regulatsioon, kuidas kajastada riiklikuks reklaamiks eraldatud summade kajastamist. Seletuskirjast: Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, loob Euroopa meediavabaduse määrus regulatiivse raamistiku kogu (!) meediale. Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsioonis minna üle ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste määrajaks, laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Seni killustunud ja eri regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni ning selle regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon. Märgime siinjuures, et seaduse tasandil sätestatakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri määrata. Seega on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses kirjas. Eelnõu § 16² lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud teabe. Teave, mida soovitakse, on esitatud alljärgnevalt. Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus on mõjud kohalikule omavalitsusele jäänud hindamata. Hinnatud on vaid raamatupidamislikke erisusi. „Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused (KOV-id, nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad Tallinna linnale 280 üksust, ülejäänud oleks vabastatud Euroopa meediavabaduse määruse art 25 lõike 2 punktis b toodud info esitamisest (nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad). Artikli 25 lõike 2 punktides a ja c toodud info tuleb siiski avalikustada ka nendel KOV-idel. 376 üksusest, kes ei ole KOV-ide grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel 214 üksust ning 162 peavad iseseivat raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle kohta makseandmikest infot täna ei saada. Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia, Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering, Tallinn Sadam. Rahandusministri määrusega “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” kehtestatakse ka neile nõue esitada makseandmik, milles on andmed riikliku reklaamiraha kulude kohta.“. Kohalike omavalitsuste infolehed avaldavad riiklikku reklaami tasuta või tasu eest. Riiklik reklaam on määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel. Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse äriregistri avalikku toimikusse. Kui riiklik teabekampaania vm reklaam avaldatakse kohalikus infolehes tasuta, kas sellisel juhul on tegemist keelatud soodustusega ja kas seda peab majandusaasta aruandes deklareerima. Kindlust ei ole, et seaduse tasemel toimetuse töösse sekkumine mõjub audiovisuaalsele meediale positiivselt (raadio- ja teleprogrammide sisule protsendi, ajaraami, sõltuvuse rahastajast jm kehtestamine). Palume esitada eelnõu mõjud kohalikule omavalitsusele infolehtede väljaandjana, kohaliku teabe edastajana ja riikliku reklaami edastajana kohalikus infolehes. Selgitame. Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv määrus. Käesoleva eelnõuga viiakse siseriiklikusse õigusesse vajalikud rakenduslikud täpsustused. Euroopa m eediavabaduse määrusega ei reguleerita avalike asutuste endi infolehtede või nende hallatavate veebilehtede toimetamise ning välja andmisega seotud tegevusi. Juhul kui omavalitsus soovib avaldada reklaami mõne teise juriidilise isiku o manduses olevas meediateenuse osutajaks kvalifitseeruvas kanali s , siis tuleb mõlemal osapoolel vastavalt kehtestatava le korra le teavitada tehingu summa. Meediavabaduse määrus ja kavandatavad MeeTSi muudatused ei sekku toimetuste töösse . Sõna- ja ajakirjandusvabadusele mingeid piiran g uid ei seata. EAÜ , EFÜ, EEL Eesti Autorite Ühingu (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) ja Eesti Esitajate Liidu (EEL) arvates on muudatused ja täiendused, mis puudutavad põhiliselt meediateenuste seadust ja milliseid vastava eelnõuga eelnimetatud õigusaktidesse sisse viia soovitakse, põhjendatud. Eesti meediavabadus vajab tugevat ja kindlat kaitset, mida meediateenuste seaduses välja pakutud muudatused aitavad tagada. EAÜ, EFÜ ja EEL toetavad Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahu nõude ja päevase aja määratluse lisamist MeeTSi. Samas peame vajalikuks välja tuua järgmist. Eelnõus on loetud päevaseks ajaks, mil peab edastama 50% Eesti autorite muusikateoste mahust, ajavahemikku kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Selline ajavahemik lepiti kokku kompromissina raadioteenuste osutajate ja õiguste omajate vahel kehtivate raadiolubade kõrvaltingimuste kontekstis. Õiguste omajad eeldasid, et see kehtib raadiolubade kehtivusperioodi jooksul. Kui vastav nõue lisatakse seadusesse, siis palume kaaluda päevase ajana selgemini raadiokuulamise tänaseid trende, mille kohaselt enne kella 7.00 ja peale kella 19.00 on raadiote kuulatavus oluliselt madalam, kui vahemikus 07.00-19.00. Samast ajavahemikust lähtuvad raadioteenuste osutajad ka reklaamiaja müügi puhul. Eeltoodust tulenevalt palume kaaluda päevase aja määratlemist ajavahemikuna 07.00-19.00. Eelnõu tekst on võrreldes esialgse eelnõuga muutunud . L eiame, et väljapakutud lahendus on hea kompromiss erinevate osapoolte ootuste ning võimalike lahendusvariantide vahel. EML I Meediateenuste seadus 1. EML teeb ettepaneku nimetada Meediateenuste seadus (MeeTS) ümber audiovisuaalmeediateenuse seaduseks ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2024/1083 , 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühtne raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus, tekstis edaspidi Meediavabaduse määrus) rakendamiseks võtta vastu üksnes rakendusakt, mis sisustaks nõuded meediateenuste osutajatele ja muud vajalikud siseriiklikud instrumendid. Iga normatiivakti kvaliteeti näitab akti võimekus reguleerida valdkonda võimalikult lihtsalt, ühemõtteliselt ja arusaadavalt. Meediateenuste seadus on selle kehtivuse algusest reguleerinud tegelikult audiovisuaalmeedia teenust ning muu meedia (sh kirjutava meedia) asetamine selle reguleerimisalasse on eksitav. Selgitus punktide 1- 5 kohta. Eelnõu väljatöötaja hinnangul on antud eelnõu s väljapakutu parim võimalik lahendus, kuidas viia sisse Euroopa meediavabaduse määruse rakend a miseks vajalik regulatsioon . Eestis reguleerib meedia valdkonda meediateenuste seadus. Seega l eiame, et meediavabaduse määruse rakendamine on siiski edukalt realiseeritav meediateenuste seaduse kaudu, see ei vaja eraldi rakendusseadust. Eelnõuga on mõisteid täpsustatud ja seaduse adressaat ja järelevalve teostaja saavad tervikteksti lugemisel aru, millised nõuded laienevad raadio - või televisiooniteenuse osutajale/ teenusele, millised nõuded aga muule meediale. 2. Eelnõus ei ole meediateenuse sisustamine jälgitav: nime järgi otsustades reguleerib see kogu meediateenust (sarnaselt Meediavabaduse määrusega). Seaduse reguleerimisala sätestavasse sättesse § 1 on lõikesse lisatud punkt 1¹. Kuid muus osas jääb seadus suures pildis siiski reguleerima audiovisuaalmeedia teenust, mistõttu on selline lisandus ebasüsteemne ega võimalda selgelt eristada, millises osas kohaldatakse seadust audiovisuaalmeediateenusele ja millises osas meediateenusele Meediavabaduse määruse artikli 2 punkti 1 tähenduses. 3. Näiteks muudetakse eelnõuga MeeTS § 2, täiendades seda lõikega 1¹, mille järgi kohaldatakse seadust teistele Meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavatele juriidilistele isikutele, kui juriidiline isik on asutatud Eestis. Samas täiendatakse eelnõuga MeeTS § 4, mis sisustab meediateenuse, ja täiendatakse seda lõikega 3, mille kohaselt on meediateenus ka MeeTS § 4 lõigetes 1-2 nimetamata muu Meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud teenus, ning et käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud. EML-i hinnangul on selline käsitlus esiteks ebakorrektne: meediateenust ei tohi defineerida Meediavabaduse määrusest kitsendavalt või laiendavalt, sest Meediavabaduse määrus on otsekohalduv ning sellest irduvad definitsiooni tõlgendused on vastuolus õigusaktide hierarhia põhimõttega. See omakorda on vastuolus Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse printsiibiga. Eelnõu jälgib Euroopa m eedi a vabaduse määruses toodud meediateenuse ja meediateenuse osutaja definitsioone ning täpsustab erinevatele meediateenus t e le (nt raadioteenus või audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga reguleeritud audiovisuaalmeedia teenus) ning nende osutajatele kehtestatud nõudeid. Määrus ei piira liikmesriikide õigust erinevaid meediateenuste valdkondi siseriiklike seadusaktide ga defineerida ja reguleerida. 4. Teiseks sunnib seaduseelnõu praegune ülesehitus muu meediateenuse osutajat, kes ei ole audiovisuaalmeediateenuse osutaja, otsima seadusest, mis tema tegevust üldiselt ei reguleeri, neid üksikuid sätteid, mis võivad talle kohalduda. Mitte-audiovisuaalmeedia teenuseid puudutavate regulatsioonide jaoks eraldiseisva seaduse loomine ei ole mõistlik ning muudaks meediateenuste osutajate jaoks meediavaldkonna õigusruumi raskemini jälgitavaks - neil tuleks hakata otsima erinevatest seadustest millis te seaduste sätted puudutavad kõiki meediateenuste osutajad ning millistest seadustest tuleneb kitsam regulatsioon. Eriti keeruliseks muutuks olukord nendele meedi a teenuste osutajatele, kes osutavad nii raadioteenust, audiovi suaalmeedia teenust ja lisaks veel pakuvad meediasisu veebis. 5. Kui eelnõu väljatöötajad leiavad, et Meediavabaduse määrust saab Eesti õigusesse integreerida ainult MeeTS muutmise teel, siis õigusselguse tagamiseks tuleks eelnõus ja MeeTS läbivalt muuta terminoloogiat kõigis sätetes, mis reguleerivad audiovisuaalmeediateenust, nimetades seal kirjeldatud teenuseid audiovisuaalmeediateenusteks (näiteks § 13, 17, 19 jne) ning kasutada terminit „meediateenus“ üksnes tähistamaks meediateenust Meediavabaduse määruse tähenduses. Eelnõu järgib korrektselt Euroopa m eediavabaduse määruse, a udiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ning siseriiklikult raadioteenuste regulatsiooniks vajalikku termin oloogiat. II Terminite kasutamine 6. Meediateenuse osutaja. EML teeb ettepaneku lugeda meediateenuse osutajaks isikud, kes on avalikkusele kättesaadavalt esitanud sellekohase enesedeklaratsiooni ühes kinnitusega, et nad vastavad Meediavabaduse määrusele. Meediateenuse osutajana defineerimine ei tohiks lähtuda äriregistris või muus andmekogus kajastamisest. Eelnõu väljatöötaja jääb siiski eelnõus pakutud lahenduse juurde. 7. Meediateenuse osutajaks Meediavabaduse määruse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi (määruse artikli 2 p 2). Eelnõu p 13 järgi täiendatakse MeeTS § 16¹, mille kohaselt peab meediateenuse osutaja olema märgitud äriregistri avalikus vaates meediateenuse osutajana. Arvestades, et meediateenuse osutajaks võib olla ka füüsiline isik, ei ole äriregistris märkimise kohustust võimalik realiseerida. Füüsilise isiku puhul pole võimalik kasutada ka Eesti majandustegevusalade klassifikaatorit. Arvestades, et Meediavabaduse määrus kohustab liikmesriike välja töötama riiklikud meediaomandi andmebaasid (artikli 6 lg 2), siis leiab EML, et eelnõud tuleks selles osas täpsustada ja osutada, et äriregistri teavet nõutakse üksnes juriidilisest isikust meediateenuse osutajate kohta. Füüsilisest isikust meediateenuste osutaja andmed ei ole kajastatud äriregistris. Füüsilisest isikust meediateenuse osutaja peab ise astuma vajalikud sammud, et täita määruse a rtiklis 6 sätestatud teabe avaldamise kohustused. 8. Äriregistris registreerimise nõue võib olla lihtsaim moodus tagada vajalik andmete kättesaadavus, kuid registrikanne ei saa olla eelduseks meediateenuse osutajaks kvalifitseerumisel. Meediavabaduse määruse artiklist 18 alajaotus 1 tuleneb, et suured platvormid lähtuvad meediateenuse osutaja tuvastamiseks meediateenuse osutaja enesedeklaratsioonist (vt Meediavabaduse määruse art 17 alajaotus 1 p a kuni g). Seega leiab EML, et meediateenuse osutaja tuvastamiseks piisab viimase enesedeklaratsioonist, mis on kättesaadav teenusepakkuja kodulehel. Enesedeklaratsioon ei saa olla meediateenuse osutaja defineerimise kriteeriumiks. Sel juhul jääks regulatsiooni alt välja kõik, kes teenust küll osutavad, aga ei soovi ennast meediateenuse osutajaks deklareerida ja loodaksid selle kaudu meediateenustele osutatavate nõuete täitmist vältida. 9. Meediateenus ja MeeTS. Praeguses eelnõu sõnastuses kasutatakse termineid ebaselgelt, tegemata selget vahet meediateenuse osutaja ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegevusele esitatavatel nõuetel. Kehtiv MeeTS reguleerib audiovisuaalmeedia teenust, muudatusettepanekute kohaselt kasutatakse edaspidi regulatsioonis terminit meediateenus (mis terminina arusaadavalt hõlmab ka audiovisuaalmeediat, kuid reguleerimisalana), kuid sisuliselt jääb seadus ka edaspidi reguleerima üksnes audiovisuaalmeedia teenust, seega on termini meediateenus kasutamine ekslik ning segadust tekitav. S e lgitus punktid e 9-12 kohta . Leiame siiski, et eelnõuga väljapakutud lahendus mõistete kasutuse osas on parim võimalik lahendus. Kehtiv regulatsioon reguleerib lisaks audiovisuaalmeedia teenusele ka raadioteenust. Muudatusega lisandub muu meediateenus ja sätestatakse, millised Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad kohustused neile laienevad . 10. Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta. 11. Terminit meediateenus kasutatakse eelnõus erinevas tähenduses. MeeTS kohaldamis- ja reguleerimisala reguleerivates sätetes viidatakse meediateenusele mh Meediavabaduse määruse tähenduses, kuid näiteks MeeTS § 6 sisustatakse meediateenuse osutaja toimetusvastutus, täpsustamata, kas peetakse silmas üksnes audiovisuaalmeediateenuse osutajat või meediateenuse osutajat Meediavabaduse määruse tähenduses. Siinjuures olgu märgitud, et eelnõu täiendab MeeTS § 4 lõikega 3 ja täpsustab, et Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud . Viidatud täpsustust silmas pidades võib eeldada, et toimetusvastutus MeeTS § 6 tähenduses näiteks kirjutavale meediale ei laiene. 12. Terminite ebatäpne kasutamine on vastuolus normitehnika ja õigusselguse põhimõtetega, millest tulenevalt teeb EML ettepaneku nimetada eelnõu ümber audiovisuaalmeedia teenuse seaduseks ning reguleerida Meediavabaduse määruse ülevõtmist iseseisva aktiga. III Allikakaitse 13. EML on jätkuvalt seisukohal, et allikakaitse sisustamine MeeTS-s on viimase reguleerimisala arvestades ebaõige. Kohustus tagada allikakaitse tuleneb Meediavabaduse määrusest ning EML teeb ettepaneku reguleerida allikakaitse rakendamist eraldi aktiga. Võimalik on seda teha aktiga, mis integreerib Meediavabaduse määruse Eesti õigusesse, või iseseisva allikakaitse seadusega, mis oleks iseseisvaks tagatiseks meediavabaduse kaitsel. 14. Määrus sisustab allikakaitse läbi meediateenuse osutaja õiguste (Meediavabaduse määruse artikkel 4). 15. MeeTS ja menetlusseadused käsitlevad allikakaitset läbi sisustamata õigusmõiste ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik . 16. Arvestades Meediavabaduse määruse kui EL otsekohalduva akti ülimuslikkust, tuleks ka Eesti õiguses sisustada allikakaitset läbi meediateenuse osutaja definitsiooni ehk allikakaitse privileegi saaks kasutada üksnes need isikud, kes tõendavad, et neil on toimetusvastutus ja muud meediateenuse osutajale omased tunnused. Selline tõlgendus lahendaks ka aastaid kestnud diskussiooni sellest, kes on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik, ning annaks meediateenuse osutajale kui meediaettevõttele võimaluse laiendada allikakaitset kogu toimetusele, mitte üksnes isikule, kelle eesmärgil (ajakirjanduslik eesmärk) puudub legaaldefinitsioon. 17. Olemasolev eelnõu ega Meediavabaduse määrus ei taga allikakaitset näiteks vabakutselisele ajakirjanikule, kes ei ole ühegi toimetusega seotud. Samuti peab sisulooja, suunamudija vms isik allikakaitse privileegi kasutamiseks tõendama toimetusvastutust. 18. Olemasolev eelnõu ei taga kohalikku õigusesse Meediavabaduse määruse artikli 4 punkti 3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajale tagatud garantiisid. 19. Sisustamaks Meediavabaduse määrusega liikmesriikidele pandud kohustusi allikakaitse tagamisel teeb EML ettepaneku sisustada ka tänases eelnõus puudu olevad garantiid aktis, mis tagab meediateenuse osutajale allikakaitse Meediavabaduse määruses sätestatud ulatuses. Selgitus punktide 13-15 kohta. Eraldi allikakaitse seaduse vm akti kehtestamine ei ole vajalik ning vastav regulatsioon sobib meediateenuste seadusesse. VI Menetlusseaduste muutmine 20. Eelnevas peatükis käsitletud allikakaitse regulatsiooniga on seotud ka ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku menetluslikud tagatised menetlusseadustes, mis vajavad seoses Meediavabaduse määrusega meediateenuse osutajale antavate garantiidega täiendamist. 21. Hetkel reguleerib ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku õigust keelduda kriminaalmenetluses ütluste andmisest, kui see võib paljastada tema allika, kriminaalmenetluse seadustiku § 72 lg 1 p 3¹ järgmises sõnastuses: „Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel.“ Sama sätte lõige 2¹ annab samasuguse privileegi ka ajakirjanduslikul eesmärgil töötleva isikuga ametialases kokkupuutes olevatele isikutele. 22. EML leiab, et allikakaitse tagamiseks ei piisa, kui lisaks ametialases kokkupuutes olevatele isikutele laiendatakse allikakaitset ka isikutele, kes on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuga regulaarses eraelulises kokkupuutes. Esiteks näib EML-ile ebavajalik eraelulisele suhtlusele regulaarsuse nõude lisamine. Nii langevad kaitsealast välja näiteks ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku muud eraelulised suhted, millel puudub regulaarne iseloom. Lisaks on regulaarsus subjektiivselt hinnatav kriteerium, mis vähendab allikakaitse rakendamisala selgust. Teiseks leiab EML, et kuna tunnistuste andmisest keeldumise privileegi ei kitsendata teistel usaldust nõudvatel elualadel (arstid, preestrid, advokaadid), siis ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötlevalt isikult privileegi äravõtmine ja allikakaitsest loobumine eeluurimiskohtuniku loal ei ole kooskõlas Meediavabaduse määrusega tagamisele kuuluva allikakaitse määraga. Nii nagu teistel usaldust nõudvatel erialadel tegutsevate isikute privileeg, peaks ka ajakirjanike allikakaitse olema tingimusteta. 23. Lisaks puuduvad eelnõus Meediavabaduse määruse artikli 4 punkti 3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajale ette nähtud tagatised, mille osas tuleks menetlusseaduseid oluliselt täiendada. Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud koostöös valdkondade eest vastutavate ministeeriumide ehk JDMi ja SIM-iga. V Meediaturu kontsentratsiooni hindamine 24. Eelnõu seletuskirja kohaselt täiendatakse MeeTS-i uue peatükiga, mis reguleerib meediaturu kontsentratsiooni hindamist ning seletuskirja kohaselt on selle eesmärk võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjale ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. 25. Olukorras, kus nii Euroopa Liit kui ka Eesti on prioriteedina nimetanud bürokraatia vähendamist, tuleks vältida olukorda, kus meediateenuse osutaja puhul hindavad koondumise asjaolusid kaks täitevvõimu asutust: Konkurentsiamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), millest viimane annab koondumisele üksnes hinnangu. Leiame, et eelnõus välja pakutud topeltmehhanism (TTJA teavitamine) tekitab põhjendamatult halduskoormust, suurendab kulusid ning dubleerib konkurentsikontrolli ülesandeid, pakkumata praktilist lisaväärtust. 26. Meedialiidu hinnangul võiks koondumise hindamine jääda Konkurentsiameti pädevusse, eriti arvestades seda, et TTJA annab Meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 3 sätestatud suuniste alusel hinnangu, mis ei ole samas koondumisest keeldumise aluseks. Eraldi teatamisnõue TTJAle ei annaks olulist täiendavat informatsiooni, mida Konkurentsiamet ühinemiste läbivaatamisel juba ei koguks või ei hindaks. Konkurentsiamet saab protsessi kaasata TTJA eksperte, kui esineb audiovisuaalmeediaspetsiifilisi aspekte või sellist kaasamist toetab/nõuab Meediavabaduse määrus (p.65). Selle kaasamise võib seaduses ette näha kooskõlastuse või arvamuse andmise kaudu (Haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 4, §16). Leiame, et asutuste tihe koostöö selles küsimuses on tõhusam kui topelt teatamisnõue, eriti arvestades seda, et Meediavabaduse määrus (art 22 lg 2) kohustab küll hindama koondumise mõju meedia mitmekesisusele, kuid ei eelda kahe teatise esitamist ega topelt hindamist. Konkurentsiseaduse alusel on koondumiste teavitamise kord täpselt reguleeritud ja annab ettevõtjatele selge arusaama nende kohustustest ja õigustest. Praegune seaduse eelnõu tekitab ettevõtjatele olulist ebaselgust, sh. a) millal tuleb teavitada; b) kas seeläbi võib tekkida olukord, kus tehingu pooled ei tohi enne midagi teha, kui TTJAlt on vastus tulnud; c) mis saab siis, kui TTJAd ei teavitata või kui tehing tehakse enne TTJA otsust või vaatamata TTJA otsusele (millised on tagajärjed); d) kuidas teataja saab vaidlustada TTJA otsust ja esitada enda seisukohti. Ebaselge on ka küsimus, kas ja kui, siis kuidas on koondumise osalistel võimalik TTJA hinnangut vaidlustada, kui see on Konkurentsiameti keelduva otsuse aluseks. 27. Meedialiit rõhutab veel kord, et meediaturu kontsentratsiooni hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki turul tegutsejaid, sh hargmaiseid platvorme, kelle käive Eestis ületab meie hinnangul mitu korda kogu Eesti meediasektori käivet. Need ettevõtted - kontrollides suurt osa digitaalse reklaami turust nii turuosalise, turu korraldaja kui reklaami müüki võimaldavate vahendite omajana, aga ka mõjutades üha suurema osa Eesti auditooriumi ligipääsu uudissisule – on nüüd, tehisaru vahendite arenedes, astunud üha jõulisemaid samme automatiseeritud sisu- ja uudistootmise arendamiseks ning pakuvad Eesti meediaettevõtetele ebaausat konkurentsi ka sisuloomes. Ootame, et Eesti selgitaks välja suurte tehnoloogiaettevõtete tegeliku osa Eesti majanduses ja Eesti meediaturul ning võtaks konkurentsipoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning meediaturu konkurentsiolukorra hindamisel arvesse kõiki siinsel turul tegutsejaid, sealhulgas ka suurplatvorme. Eelnõu on täiendatud konkurentsiseaduse muudatustega. VI Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll ja pädevus 28. Leiame, et TTJA kui täitevvõimu organ ei saa olla sõltumatu meediateenuse osutaja hindaja. Arvestades seda, et TTJA on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, kes põhikirjast tulenevalt esindab oma tegevuses riiki, ei saa ta kui riigivõimu teostav asutus olla meediateenuse osutaja sõltumatuks hindajaks, kellel on pädevus Meediavabaduse määrusest tulenevalt hinnata: 28.1. meediaturu kontsentratsiooni eeldatavat mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes; 28.2. toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmeid, sealhulgas meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada toimetusotsuste sõltumatus; 28.3. seda, kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende majandusliku kestlikkuse tagamiseks; 28.4. kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande järeldusi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta; 28.5. kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu kontsentratsiooniga seotud osaliste võetavaid kohustusi meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks. 29. Eesti Meediaettevõtete Liit märkimisväärse hulga uudisportaalide, päeva- ja nädalalehtede ning ajakirjade esindajana on kategooriliselt vastu mis tahes püüetele anda täitevvõimu organi pädevusse toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete ja/või meedia mitmekesisuse hindamine. EML on seisukohal, et sellist hindamist saaks ja võiks läbi viia üksnes sõltumatu isik, kellel on eriteadmised meedia ja ajakirjanduse toimimisest ja pädevus viimaste toimimise sõltumatuks hindamiseks. EML ei vaidle vastu, et senise MeeTS järelevalve teostamiseks on TTJA-l nii pädevust kui ka oskusi, sest audiovisuaalmeedia osas ongi hindamine pigem tehnilist ja statistilist laadi. Toimetusvabaduse üle otsustamine aga ei saa käia objektiivselt mõõdetavate kriteeriumide põhjal ning vabaduse hindamise pädevuse andmine täitevvõimu esindajale kahjustaks meedia vabadust ja sõltumatust. 30. Arusaamatuks jääb ka seletuskirja põhjendus, et TTJA saaks olla eksperdiks tarbija huvide hindamisel (vt seletuskirja lk 21), sest meediasisu ei saa hinnata Tarbijakaitseseadusele tuginedes ning meedia toimimist ei saa hinnata nii, nagu hinnatakse muid kaupu või teenuseid. 31. EML-i hinnangul ei vasta TTJA tegevuseesmärgid sisuliselt sõltumatu meediaregulaatori tunnustele ja me ei saa nõustuda ka eelnõu selgitustega TTJA väidetava täieliku sõltumatuse kohta. TTJA esindab riiki (vt TTJA põhimääruse § 1 lg 2) ja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarveline asutus. See tähendab, et TTJA esindab riigi huve. MKM valitsemisalas on TTJA sõltuv valitsemisala poliitilistest eelistustest. Lisaks sõltub TTJA MKM-st ka majanduslikult, sest TTJA eelarve kinnitab Majandus- ja Kommunikatsiooniminister. Institutsionaalne ja majanduslik sõltuvus MKM-st välistab TTJA sõltumatuse ning seetõttu ei saa TTJA vastata ka sõltumatu regulaatori tunnustele. 32. EML on varasemalt teinud ettepaneku regulaatori loomiseks EML-i juurde. Kui seadusandja leiab, et EML, kes ühendab suurt hulka meediaettevõtteid, ei sobi järelevalve teostamiseks, siis võiks kaaluda ka meediaombudsmani institutsiooni loomist Õiguskantsleri juurde või ülikoolide või muu vajalikke oskusi ja teadmisi omava institutsiooni kaasamist loodava institutsiooni töösse, et tagada meedia sõltumatus ja ka kontrolli sõltumatus. Seletuskirjas on TTJA rolli ja pädevus t meediaregulaatorina selgitatud. Euroopa Komisjon on jätkuvalt seisukohal, et TTJA vastab sõltumatu meediaregulaatori nõuetele ja täidab talle seadusega pandud ülesandeid. Eesti meediasüsteemi vastavust Euroopa Liidu nõuetele on iga - aastaselt kinnita n ud E uroopa Komisjoni ‘Rule of Law Report” ( https://commission.europa.eu/publications/2025-rule-law-report-communication-and-country-chapters_en) ja m eediapluralismi monitor MPM (https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor-2024/ ) . VII Järelevalveasutuse volitused 33. Eelnõu § 1 p-ga 31 täiendatakse MeeTS § 56² järgmises sõnastuses: „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse määruse 3. peatükis toodud ülesannete täitmiseks.“ Meediavabaduse määruse 3. peatükk reguleerib regulatiivse koostöö ja hästi toimiva meediateenuse siseturu raamistikku. Meediavabaduse määruse artikli 7 lõige 4 sätestab järgmist: „Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel on õigus nõuda mõistliku aja jooksul teabe ja andmete esitamist, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva peatüki kohaste ülesannete täitmiseks, järgmistelt isikutelt: 33.1. füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki, ning 33.2. muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla sellist teavet ja andmeid." 34. Seega, kui Meediavabaduse määrus annab liikmesriikidele võimaluse korraldada reguleerivate asutuste tööd ning anda neile oma ülesannete täitmiseks vajalikud volitused, siis eelnõuga antakse riigivõimu esindajale blankovolitus nõuda määratlemata isikute ringilt määratlemata koguses ja sisuga infot. EML-i hinnangul on selline volitus selgelt ebaproportsionaalne. 35. EML teeb ettepaneku täpsustada Meediavabaduse määrust Eesti õigusesse integreerivas aktis sõltumatu järelevalve asutuse pädevust meediateenuse osutajatelt ja kolmandatelt isikutelt teabe nõudmisel. Eelnõu sõnastust on täpsustatud, v astav õigus antakse rangelt ainult määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni küsimiseks. VIII Riikliku reklaami aruandlus 36. Juhime tähelepanu, et seaduseelnõuga sätestatud nõuded riikliku reklaami aruandluse kohta ei pruugi täita Euroopa meediavabaduse määruse mõtet ja eesmärke, ennekõike artikkel 25 määratletud õigust avaliku sektori vahendite ja riikliku reklaami õiglasele jaotamisele. Riikliku reklaami läbipaistmatut ja ebaproportsionaalset jaotamist saab kasutada vahendina, millega lämmatada sõltumatut meediat või muuta väljaanne liigselt sõltuvaks riiklikust rahastamisest. See võib kaasa tuua liigset poliitilist mõju ja konkurentsimoonutusi. 37. Kooskõlas meediavabaduse määruse artiklis 6 toodud meediaomandi läbipaistvusnõudega peaksid seaduseelnõus sätestatud nõuded andma avalikkusele võimaluse hinnata ühelt poolt meediaettevõtete võimalikke huvide konflikte ja sisu usaldusväärsust, saades kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks tehtud informatsiooni meediale riiklikuks reklaamiks eraldatud summade ning kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulu kohta, teiselt poolt aga võimaluse veenduda, et avaliku sektori, st riigi või omavalitsuste reguleeritavate asutuste või valitsuse poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate üksuste vahendeid antakse meediale läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel (art 25). Selleks, et võtta arvesse valitsuste kulutusi sotsiaalmeedias reklaamimisele, hõlmab see säte ka veebiplatvormidele eraldatud rahalisi vahendeid (artikli 25 lg 1). 38. Sellist avalikkuse kontrolli on võimalik teostada ennekõike kõrvutades meediaettevõtete deklareeritud riikliku reklaami andmeid riigi esitatud andmetega, mille kogumise, haldamise, analüüsimise ja avalikkusele veebipõhiselt kättesaadavaks tegemisega peaks tegelema meediat reguleerivad asutused. 39. Paraku jääb ka eelarve seletuskirjast arusaamatuks, mida lugeda riiklikuks reklaamiks ning kas samu läbipaistvusnõudeid tuleb kohaldada ka kaupade ja teenuste ostmise suhtes tarne-või teenuslepingute kaudu (art 25 lg 1, põhjenduspunkt 73) sh nt audiovisuaaltoodangu ostmine (nn sihtfinantseeringud ERRile saadete, dokumentaalfilmide jms tootmiseks), turuandmed, konsultatsiooni- või koolitusteenused. Hõlmatud ei ole meie arvates ka riiklikud kulutused sotsiaalmeediateenustele, teiste seas hargmaistele platvormidele eraldatud vahendid (näiteks ka Meta, Google’i ja OpenAIga sõlmitud teenuslepingud). Arusaamatu on, kas läbipaistvuskohustus laieneb lisaks ametiasutustele ka reklaamiagentuuridele ja reklaamivahendusteenuste osutajatele. Pole selgust avaliku sektori asutuste defineerimises (kas suures osas riigi toetusel tegutsev MTÜ või osaühing loetakse avaliku sektori asutuseks). 40. Samas põhjenduspunktis 72 märgitakse vajadust kehtestada ühised nõuded teabe avaldamiseks riiklike reklaamikulude saajate ja kulutatud summade kohta. See eeldaks sarnast aruandluskohustust tehingu mõlemalt osapoolelt. Kummatigi kehtestab seaduseelnõu täieliku aruandluskohustuse meediateenuste osutajatele (§ 16 1 (2)), kuid kasutab määruses lubatud erandit ja vabastab aruandlusest alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Arvestades, et Eestis on vaid üks omavalitsus, mille elanike arv ületab 100000 – Tallinn – siis jäävad kõik ülejäänud omavalitsused ja nende kontrolli all olevad üksused (sealhulgas omavalitsuste meediakanalid) seaduses sätestatud läbipaistvuskohustuse alt välja. See ei võimalda saada ka täielikku pilti avaliku sektori vahendite ja riikliku reklaami jaotumisest ega võimalda ka hinnata huvide konflikti näiteks munitsipaalmeedia puhul. 41. Rõhutame ka, et riikliku reklaami aruandluse kohustus seab meediaettevõtetele ka märkimisväärse halduskoormuse, mis on eriti kurnav väikestele ja keskmistele ettevõtetele. Eelnõu muudatusega kehtestatavale riikliku reklaami aruandlusele luuaksegi avalikkusele võimalus saada ülevaade riikliku reklaami rahade kasutamisest. Avaliku sektori reklaamirahade iga-aastase kasutamise analüüsi ülesanne määratakse TTJA-le. Riiklik reklaam i määratlus tuleneb Euroopa meediavabaduse määrusest ja selle põhjenduspunktidest. IX Muud tähelepanekud 42. EML eelistab tele- ja raadiolubade osas võimalikult väikest halduskoormust ja võimalikult vähest reguleerimist. EML soovib, et seaduse loojad ja regulaator võtaksid arvesse nii tehnoloogilist arengut (sest digiajastu tulekuga ja internetiteenuste levikuga muutuvad mitmedki piirangud ja regulatsioonid mõttetuks või ei tulene vajadusest jagada piiratud ressursse läbipaistvatel ja õiglastel põhimõtetel) kui ka seda, et Eesti meediaettevõtted saaksid tegutseda Euroopa turul (ja mistahes rahvusvahelisel turul) võrdsetel tingimustel oma konkurentidega ning et Eesti kodumaise regulatsiooniga ei kehtestataks lisapiiranguid, mida kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõte ette ei näe. EML soovib, et seadusemuudatusega ei kitsendataks Euroopa õigust ja sellega antud üldisi vabadusi, st et mis tahes piirangud peaksid olema hädavajalikud ja väga selgelt põhjendatud. 43. Eeldame, et otseselt ringhäälingulubade protsessis osalevad meediaettevõtted esitavad oma detailsemad kommentaarid eraldi, kuid rõhutame üksikuid üldisi põhimõtteid, mida peame oluliseks. 44. Leiame, et ebaproportsionaalne on sätestada Eesti autorite teoste maht seaduse, mitte kõrvaltingimustega, sest see ei võta arvesse näiteks teemaraadiote võimalikku tegevust ja teket. 45. Samuti leiame, et mõiste ”Eesti autorid” defineerib Eesti kultuuri seisukohalt olulise loomingu liiga kitsalt ning jätab tähelepanu alt välja näiteks Eesti esitajad. 46. Leiame, et üksiku autorite kollektiivse esindusorganisatsiooni kirjutamine seadusesse ei ole otstarbekas, sest see jätab tähelepanuta kõik need autorid ja esitajad, kes ei ole tolle esindusorganisatsiooni liikmed (kuidas neid ja nende huve arvesse võetakse, seda seaduseelnõu ei käsitle) ja osa olemasolevaid või tekkida võivaid kollektiivse esindamise organisatsioone, samuti jätab tähelepanuta võimaluse, et konkreetse organisatsiooni kõrvale võib tekkida teisi sarnaseid esindusorganisatsioone. Me ei näe vajadust ega põhjust anda näiteks Eesti Autorite Ühingule seadusega liigset mõjuvõimu takistamaks või teha neist sõltuvaks uue raadioloa taotlemist, sest ta ei saa olla selles protsessis neutraalne või sõltumatu osapool. Leiame, et kõik sellised asjaolud peaksid olema reguleeritud kas rakendusaktiga või kõrvaltingimustega. 47. Lisaks leiame, et ühe jaama ringhäälinguloa taotluse uuendamise või pikendamise eelduseks või tingimuseks ei saa olla teise/muu raadiojaama tegevus või tegevusetus (§ 39 lõige 6 2 ). 48. Leiame, et ajutistele raadiolubadele kõrvaltingimuste seadmine ei ole põhjendatud, sest tegemist on reeglina konkreetsele sündmusele suunatud ajutise meediateenusega, mis üldjuhul dikteerib ise selle (reeglina piiratud) temaatika ja sisu (§40). 49. Leiame, et kõrvaltingimuste seadmine rahvusvahelistele telelubadele võib küll olla kantud heast usust ja soovist edendada Eesti loomingu levikut rahvusvahelisele auditooriumile, kuid pole rahvusvahelise äri iseloomu arvesse võttes mõistlik ega ratsionaalne, sest see seaks Eesti ettevõtted ebavõrdsetesse tingimustesse, arvestades, et väljaspool Eestit oleks kommertshuvi Eesti loomingu vastu väike või puuduks sootuks. Meile on arusaamatu selliste tingimuste seadmise vajadus üldiselt (eelnõu esitajad peaksid kirjeldama olemasolevat probleemi, mida sellega soovitakse lahendada). 50. Meile on mõistmatud ka punktides 27 ja 28 kirjeldatud sätted mõne teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva või teises riigis tegevusloa saanud raadioteenuse (aga ka teleteenuse) osutaja programmile lisanõuete esitamise kohta, sest meie arvates lähevad need vastuollu Euroopas kehtiva õiguse ja vabadustega. Selliste nõuete hädavajadust peaks seaduse loojad palju põhjalikumalt seletama, samuti oleks vajalik analüüsida nende sätete vastavust Euroopa õigusele. 51. Pragmaatiliselt soovitaksime kaaluda ka § 40 lg 2 toodud kõrvaltingimuste mõistlikkust. 52. Lisaks juhime tähelepanu, et § 51 lg 9 toodud definitsioon “koht, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramatu arv isikuid väljastpoolt perekonda või lähimat tutvusringkonda” on seletuskirjas toodud eesmärke silmas pidades liiga lai ning annab võimaluse selle sätte väärkasutamiseks (seletuskirjas on toodud lubadus, et TTJA ei hakka tegema lauskontrolli, vaid sekkub vastava info saamisel juhtumispõhiselt, kuid meie arvates on see paljasõnaline. Näiteks annaks selle definitsiooni alla selgelt paigutada ka Postimehe või Delfi toimetuse ning näiteks teha ettekirjutuse ajakirjanike juurdepääsu piiramiseks informatsioonikanalitele). E elnõu teksti on võrreldes algse versiooniga muudetud. Näiteks on l oobutud on kõrvaltingimustest, Eesti kultuuri loojate toetuseks mõeldud muusikateoste esitamise miinimukohustus se kuuluvate Eesti autorite poolt loodud muusikateostele on lisatud ka Eesti esitajate poolt esitatud muusikateosed . 46. Kollektiivsete esindusorganisatsioonide poolt mitte-esindatud autorite teosed lähevad eelnõu kohaselt samuti arvesse. Raadioteenuse osutaja lisab ka need andmed seaduses viidatud aruandele. 47. Ei saa nõustuda väitega, et kui mitut raadioluba omav raadioteenuse osutaja ei täida ühele talle kuuluva raadioloa nõudeid, siis nõuete rikkumist ei tohi arvestada samale juriidilisele isikule uute lubade väljastamis el . R ikkuja ei ole mitte raadiokanal, vaid loa omanik. EML (täiendav seisukoht) Eesti Meediaettevõtete Liit tänab võimaluse eest kaasa rääkida meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamisel. Oleme eelnõu kohta detailsemat arvamust avaldanud 12. mai 2025 kirjas. Alljärgnevalt esitame oma täiendatud seisukohad redigeeritud eelnõu olulisemate seisukohtade ja probleemide kohta. I Meediateenuste seadus 1. Oleme jätkuvalt seisukohal, et Meediateenuste seadus (MeeTS) tuleb ümber nimetada audiovisuaalmeediateenuse seaduseks ning Meediavabaduse määruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2024/1083, 11 aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühtne raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL) rakendamiseks võtta vastu eraldi rakendusakt, mis sätestaks nõuded meediateenuste osutajale. 2. Leiame jätkuvalt, et meediateenuse sisustamist ei ole võimalik eelnõus jälgida: eelnõu ülesehitus ja ka terminite kasutamine (meediateenus vs audiovisuaalmeediateenus) sunnib muu meediateenuse osutajat (kes ei osuta audiovisuaalmeediateenust) otsima seadusest, mis põhiosas tema tegevust ei reguleeri, üksikuid sätteid, mis võivad talle kohalduda. Seaduse kohaldumisala mõistmiseks tuleb lugeda ja võrrelda selle erinevaid versioone ning pöörduda ka Meediavabaduse määruse jms poole. Õigusselguse seisukohalt ja seaduse reguleerimisala mõistmiseks on see liiga keeruline. 3. Samuti oleme seisukohal, et allikakaitse sisustamine MeeTS-s on ebaõige. Allikakaitse tuleks reguleerida eraldi aktiga (olgu see siis akt, mis sisustab Meediavabaduse määruse Eesti õigusesse, või iseseisev allikakaitseseadus). Eelnõu väljatöötaja hinnangul on antud eelnõus väljapakutu parim võimalik lahendus, kuidas viia sisse Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalik regulatsioon. Eestis reguleerib meedia valdkonda meediateenuste seadus. Seega leiame, et meediavabaduse määruse rakendamine on siiski edukalt realiseeritav meediateenuste seaduse kaudu, see ei vaja eraldi rakendusseadust. Eelnõuga on mõisteid täpsustatud ja seaduse adressaat ja järelevalve teostaja saavad tervikteksti lugemisel aru, millised nõuded laienevad raadio- või televisiooniteenuse osutajale/teenusele, millised nõuded aga muule meediale. II Allikakaitse 4. Leiame jätkuvalt, et nii allikakaitse laiendamine ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuga “püsivas eraelulises suhtes” kui ka “regulaarses eraelulises suhtes” olevatele isikutele (varasem versioon) jätab allikakaitse alt välja nt ajakirjaniku muud eraelulised suhted (millel puudub püsiv või regulaarne iseloom). Samuti on mõlemad kriteeriumid (“püsiv” ja “regulaarne”) subjektiivsed, mistõttu nende kasutuselevõtt vähendab allikakaitse selgust. Leiame, et “püsiva eraelulise suhte” asemel võiks kasutada mõistet “eraeluline suhe”. 5. Leiame, et nagu kõigil teistel usaldust nõudvatel erialadel (arstid, preestrid, advokaadid), peaks ka ajakirjanike allikakaitse olema tingimusteta. 6. Endiselt oleme seisukohal, et olemasolev eelnõu ei taga kohalikku õigusesse Meediavabaduse määruse artikli 4 punkt 3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajatele antud garantiisid. Selles osas tuleks seaduseelnõu (soovitavalt aga eraldi allikakaitse seadust) oluliselt täiendada. Selgitame. Eelnõus väljapakutud sõnastus kajastab kõige paremini Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunktis 20 toodut. Põhjenduspunkti nr 20 kohaselt selleks, et vältida ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitsest kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine kooskõlas põhiõiguste hartaga, tuleks kaitsemeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete era- või ametialaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid, kes elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt /.../. Vt ka JDM esimese kooskõlastusringi märkust nr 6 ja teise kooskõlastusringi märkust nr 1 . III Meediaturu kontsentratsiooni hindamine 7. Tervitame meediaturu kontsentratsiooni hindamise puhul topeltmenetlusest loobumise ideed. 8. Samas jääb käesolevast redaktsioonist (§3 lg 3) arusaamatuks, milles seisneb “hinnang koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele”, mille peab esitama koondumise osaline. Sooviksime, et eelnõu loojad täpsustaksid, mida nad silmas pidasid – kas koondumise osaliselt oodatakse deklaratsiooni (nt, et “leiame, et meie koondumine ei avalda mõju meedia mitmekesisusele”) või peetakse silmas, et sellise hinnangu peab tellima ja rahastama koondumise osaline. Viimasel juhul tuleks kindlasti täpsustada sellise protsessi ja hinnangu sisulisi tingimusi ja mõju turukontsentratsiooni protsessile tervikuna. Täpsustame . Hinnangus kirjeldab koondumise osaline koondumise eeldatavat mõju meedia pluralismile, avaliku arvamuse kujunemisele ning meediateenuste ja meediapakkumiste mitmekesisusele turul . Vastava hinnangu võib koondaja koostada ise või soovi korral kaasata selle koostamiseks oma äranägemisel lisajõude või selle tellida. IV Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll ja pädevus 9. Eesti Meediaettevõtete Liit jääb oma 12. mai 2025 kirjas toodud seisukoha juurde, et TTJA kui täitevvõimu organ, et saa olla sõltumatu meediateenuse osutaja hindaja. 10. Arvestades seda, et TTJA on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, kes põhikirjast tulenevalt esindab oma tegevuses riiki, ei saa ta kui riigivõimu teostav asutus olla meediateenuse osutaja sõltumatuks hindajaks, kellel on pädevus Meediavabaduse määrusest tulenevalt hinnata nt meediaturu kontsentratsiooni eeldatavat mõju meedia mitmekesisusele, toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmeid, seda, kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks jms. 11. TTJA esindab oma põhimääruse kohaselt riiki ja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarveline asutus. See tähendab, et ta esindab riigi huve, on MKM valitsemisalas sõltuv valitsemisala poliitilistest eelistustest ja sõltub ministeeriumist ka majanduslikult (TTJA eelarve kinnitab minister). Leiame, et sellist hindamist saaks ja võiks läbi viia üksnes sõltumatu isik, kellel on eriteadmised meedia ja ajakirjanduse toimimisest ja pädevus selle toimimise sõltumatuks hindamiseks. Kinnitame veel kord, et toimetusvabaduse üle otsustamine ei saa käia objektiivselt mõõdetavate kriteeriumide põhjal ning vabaduse hindamise pädevuse andmine täitevvõimu esindajale kahjustaks meedia vabadust ja sõltumatust. Seletuskirjas on TTJA rolli ja pädevust meediaregulaatorina selgitatud. Euroopa Komisjon on jätkuvalt seisukohal, et TTJA vastab sõltumatu meediaregulaatori nõuetele ja täidab talle seadusega pandud ülesandeid. Eesti meediasüsteemi vastavust Euroopa Liidu nõuetele on iga-aastaselt kinnitanud Euroopa Komisjoni ‘Rule of Law Report” ( https://commission.europa.eu/publications/2025-rule-law-report-communication-and-country- chapters_en) ja Meediapluralismi monitor (https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor-2024/ ) ITL Täname Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) kaasamise eest meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Oleme eelnõuga tutvunud ja anname teada, et meil ei ole eelnõule muudatusettepanekuid. Täname Kultuuriministeeriumi selle eest, et eelnõus on loobutud bürokraatlikust ja ebamõistlikkust taasedastamise teatise regulatsioonist. Teadmiseks võetud. Duo Media Networks OÜ 1. KOKKUVÕTE 1.1 Kultuuriministeerium esitas arvamuse avaldamiseks Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. 1.2 Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta. 1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et täiendavad regulatsioonid televisiooni- ja ka raadiosektori tarbeks ei ole põhjendatud ning eriti ohtlik on, kui kohustusliku EL määruse kohaldamiseks võetavad meetmed on pandud samasse eelnõusse koos kõigi teiste, toreduslike ja muudel eesmärkidel planeeritud muudatustega. Selliselt tekivad lüngad (kuna ei looda siseriiklikku normi kõigele, millele peaks), sisulised vastuolud ning normitehnilised vastuolud ja ei ole arusaadav, mis on tegelikult ühetaolise EL õiguse kohaldamiseks vajalik muudatus ning mis läheb sellest selgelt kaugemale. 1.4 Duo Media Networks OÜ toetab eelnõud osas, milles viiakse sisse vajalikud muudatused TTJA sõltumatuse garanteerimiseks, tegevuslubade menetluse lihtsustamiseks. Siiski samal ajal on kurb, et ei ole kasutatud võimalust tõepoolest tagada kõrge kaitse ajakirjandusele ega uute tehnoloogiate valguses avada turgu järjest enam ning vähendada regulatsioone ning halduskoormust erasektoris. 1.5 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses eelnõus puudutatud järgmiste küsimustega: 1) Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud – eelkõige seoses mõistega „meediateenus“ ja informatsiooniallika kaitse küsimused (peatükk 2); 2) Raadiolubade regulatsioon – eelkõige seoses mõistega „Eesti autorid“, Eesti autorite nõue tegevusloa taotluses ning raadiolubade kõrvaltingimuste küsimused (peatükk 3) 3) Televisioonilubade kõrvaltingimused – eelkõige seose Eesti autorite teoste ja hiljutiste teoste miinimummahu osas (peatükk 4) 4) Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsioon (peatükk 5) 5) Teise riigi jurisdiktsiooni all olev raadioprogramm, mis on suunatud Eesti elanikkonnale (peatükk 6). 2. NORMITEHNILISED JA HEA SEADUSLOOME-PÕHISED TÄHELEPANEKUD 2.1 MÕISTE „MEEDIATEENUS“ (EELNÕU §1 P 1-2) . 2.1.1 Mõiste on defineeritud AVMSD ning Eestis MeeTS – see hõlmab audiovisuaalmeedia teenust (televisiooniteenus, tellitav audiovisuaalmeediateenus ning vastav reklaam) ning raadioteenust. 2.1.2 Eelnõuga laiendatakse mõistet hõlmamaks ka teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. 2.1.3 Seega on uued meediateenuse osutajad ajakirjandusväljaanded, rahalise või muud laadi tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile jne. 2.1.4 Samas on eelnõu koostajatel jäänud tähelepanuta, et „meediateenuse osutaja“ on EMVM kohaselt – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. 2.1.5 Johtuvalt on sisutühjad ja absurdsed mitmed eelnõu punktid, nt: (a) Eelnõu § 1 p 12, mille kohaselt tuleb avaldada andmeid nt juriidilise isiku asukoht. Sealjuures tuleb tähelepanu juhtida, et kõigile meediateenuse osutajatele kehtestatavate nõude aluseks on eelnõu kohaselt EMVM artikkel 5 – mis reguleerib aga avalik-õiguslike meediateenuste osutajate nõudeid. (b) Avalikustamise nõuete puhul, eelkõige ka riikliku reklaamivahendite mahu avaldamise osas on samuti seega füüsilised isikud vaatluse alt väljas. (c) Samuti on füüsilised isikud väljas ka meediateenuse osutaja märkimisest äriregistris (eelnõu § 1 p 13). Samas – üheselt on selge, et füüsiline isik võib olla meediateenuse osutajaks – seega tekib põhjendatud küsimus ka, mis on eelnõu kohase äriregistris märkimise eesmärk – sest ühest ülevaaded meediateenuse osutajatest selle kaudu ei saa. Teadmiseks võetud. Erinevaid seni kehtinud n õudeid ning halduskoormust on oluliselt vähendatud, audiovisuaalmeedia teenuste turgu on olulisel määral avatud. 2.2 RIIKLIKUKS REKLAAMIKS ERALDATUD SUMMADE AVALDAMINE ÄRIREGISTRILE (EELNÕU § 1 P 13) 2.2.1 Vajalik on täiendav juhis, kuidas ja mida nimetatud „riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma“ sisaldab. Ilma täiendava juhiseta on eelnõu lubamatult ebaselge. (a) MeeTS reguleerib meediateenuseid (vastavalt seaduse enese reguleerimisala definitsioonile), mistõttu mistahes rahalised vahendid, s.h. riikliku reklaamiga seonduvalt, mis on suunatud selle ettevõtja, kes on ka meediateenuse osutaja, muudesse teenustesse nagu nt digiplatvormidele (mis ei ole meediateenuseks), siia arvestuskäiku mahutuda ei tohi. Kuidas selliselt viisil seda muuhulgas aastaaruandes kajastada, jääb arusaamatuks – set eelnõu kohaselt kuulub raporteerimisele kogu ettevõtja poolt riiklikuks reklaamiks saadu. (b) Näiteks televisiooniteenuse osutajad edastavad arvestataval hulgal sotsiaalkampaaniaid (nt kaine peaga autojuhtimine), mille edastavad Eesti Ringhäälingute Liidu liikmes-jaamad, aga kogu selle eest saadav rahasumma on Eesti Ringhäälingute Liidule. Selliseid sotsiaalkampaaniaid seega televisiooniteenuse osutaja ei raporteeri. (c) Kohalike omavalitsuste teavitamiskohustuste osas tehakse erand – alla 100 000 elanikuga omavalitsuste osas. See tähendab, et sisuliselt jäävad teavituskohustuslikeks Tallinn ja Tartu. Kas see on eelnõu koostajate mõte, jääb ebaselgeks. Siinkohal tekib eriti terav lahknevus – kui soov on saada arusaam riiklikust reklaamist, siis peaks olema võrreldavad meediateenuse osutajatele pandud aruandluskohustuse tulem ning riigiasutuste aruandluse tulem. Sellisel kujul võrreldavus puudub ning muudatus mistahes EMVM eesmärki ei täida. Riikliku reklaami definitsioon on toodud Euroopa meediavabaduse määruses ning seda on avatud määruse põhjenduspunktides 72 ja 73 . 2.3 INFORMATSIOONIALLIKA KAITSE (EELNÕU §1 P 11) 2.3.1 MeeTS sätestab täiendava kaitse vaid „isikule, kes ametialaselt puutub kokku andmetega“ ning nõustume, et EMVM nõutab kõrvaliste isikute osas kaitse laiendamist. 2.3.2 Eelnõu kohaselt laiendatakse kaitse vastavalt „või regulaarse eraelulise suhte tõttu“ kokkupuutuvale isikule. Selline muudatus on normitehniliselt lubamatu, sest EMVM kasutab mõistet “isikule, kes oma tavapärase suhte tõttu“ puutub kokku andmetega. Sõna „ametialane“ evib võimalust vägagi kitsaks tõlgenduseks, mistõttu on vajalik EMVM-ist tulenev täiend „tavapärases suhtes“, sest see hõlmab nii eraelulised suhtes kui ka muud, tavapärased suhtes, milles allika informatsioon võib teatavaks saada. Puudub põhjus irduda EMVM sõnastusest tagamaks ühetaoline õigusruum EL-is. 2.3.3 ETTEPANEK: MeeTS-i § 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või tavapärase regulaarse eraelulise suhte tõttu“. D efinitsiooni on eelnõus tulenevalt JDM ettepanekust täiendatud , vt ka JDM esimese kooskõlastusringi märkust nr 6. JDM märkuse kohaselt: Sisuliselt oleks ilmselt määruse sõnastuse mõttega paremini kooskõlas (ja samas ei venitaks ka privileegi ülemäära laiaks) väljend "püsivas lähedases suhtes". "Regulaarne eraeluline suhe", mis seal praegu kirjas on, tähendaks sisuliselt igasugust korrapärast või korduvat suhtlemist, mitte tingimata ühist majapidamist ja lähisuhet, millest räägib meediavabaduse määruse põhjenduspunkt 20 . See tähendaks privileegi mõõdutundetut laiendamist, mis tõenäoliselt hakkaks tõhusat kriminaalmenetlust põhjendamatult takistama. Teisel kooskõlastusringil JDM oma ettepanekut täiendas: „ T eeme ettepaneku täiendada lisatavat tekstiosa sõnaga “eraelulise”. See tähendaks, et viidatud sätetesse lisatakse eelnõukohase muudatusega kokkuvõttes juurde “või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu”. “Püsiv lähedane suhe” on laiem määratlus, kui “püsiv lähedane eraeluline suhe” ning ei täidaks meie esimesel kooskõlastusringil esitatud märkustes kirjeldatud eesmärki parimal määral . “ 2.3.4 Täiendavalt tuleb võtta üle ka ülejäänud EMVM artiklis 4 lõikes 3 sätestatud informatsiooni allika kaitse regulatsioon, s.h. (a) Tõhus kaitse kõigi sunnimeetmete vastu, mitte vaid aktiivne avaldamine. MeeTS § 15 on ülesehitatud vaid läbi selle, et kas on sunnimeede aktiivselt avaldada andmeid. EMVM ei lähtu mitte ainult vajadusest kaitsta „aktiivse avaldamise“ vastu vaid vajadusest kaitsele kõigi sunnija jälgimismeetmete eest, mida liikmesriigid sellise teabe saamiseks kasutavad – sh „kaitsele põhjendamatu sekkumise ja jälgimistehnoloogia eest“ (EMVM põhjenduspunkt 19), kaitsele „juurdepääsu saamise eest konfidentsiaalsele teabevahetusele“ (EMVM põhjenduspunkt 19). (b) Kaitse objekt. Kaitset ei evi vaid ajakirjandusallikas (MeeTS mõistena „informatsiooniallikas“), vaid ka eraldiseisvalt „konfidentsiaalsed teabevahetus“. (c) Kriminaalmenetluslike tagatiste puudumine. Kuigi eelnõuga muudetakse ka kriminaalmenetluse seadustikku, siis ei võeta üle ega reguleerita kriminaalmenetluse seadustikus EMVM artikkel 4 (3) punkti b ja c, mis nõutab kriminaalmenetluslikke tagatisi. Kehtiv KrMS reguleerib tagatisi vaid ütluse andmise osas (§ 72) ning läbiotsimise osas (nõutab prokuratuuri määrust, § 91). EMVM nõutab aga miinimumnõuetena täiendavalt, et nt informatsiooniallika tuvastamise eesmärgil läbiotsimist, pealtkuulamist, kinnipidamist lubavaid meetmeid ei saa mistahes juhul lubada prokurör, vaid „kohus, kohtunik, õigusemõistjana tegutsev prokurör või muu asutus, kes on pädev nimetatud meetmeid riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitma“ – see tähendab õigusmõistev isik (kelleks ei ole ühelgi juhul Eesti õigusraamistikus süüdistusfunktsiooni esindav prokurör2). Seega tuleb täiendada KrMS-i. Enamgi veel – KrMS on vaikiv kõigi teiste meetmete osas peale ütluste andmise ja läbiotsimise. Ometi nõutab EMVM miinimumnõuetena ka pealtkuulamise ja kinnipidamise osas regulatsiooni täiendamist. Samuti ei võeta EMVM kohustuslikult nõutavaid meetmeid sekkuva jälgimistarkvara osas (EMVM artikkel 4(3) p (c). (d) Teavitamiskohustus. EMVM nõutab ka teavitamiskohustuse sisseviimist, eelkõige läbi kriminaalmenetluse seadustiku (võimalik, et ka korrakaitse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise vajadust). Nimelt sätestab EMVM, et: „ Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikale eeldab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele põhimõtteliselt seda, et selle õiguse tulemuslikuks teostamiseks teavitatakse asjaomast isikut õigeaegselt tema teadmata võetud jälgimismeetmetes “ 2.3.5 ETTEPANEK : vaadata kogu informatsiooniallika kaitse regulatsioon uuesti üle ning lähtuda sõnastamisel EMVM nõuetest (sh mida kaitstakse, mis on kaitse objekt, kriminaal- ja muude menetluste põhised menetluslikud tagatised ning teavituskohustus) ning vajaduspõhiselt vaadata üle kõik menetlusseadustikud tagamaks EMVM-s nõutav kõrge kaitse tase. Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud koostöös valdkondade eest vastutavate ministeeriumide ehk JDMi ja SIM-iga. 3. RAADIOLUBADE REGULATSIOON 3.1 Kokkuvõtlikult seoses raadiolubade regulatsiooniga tuleb märkida, et tundub, et kui menetluslikus pooles tehakse vajalikke muudatusi (TTJA korraldamise õigus jmt), siis sisulises mõttes ei võeta arvesse digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses toimuvat (s.h. konkurents striiminplatvormidega). Johtuvalt kolme selget ettepanekut: 3.2 EESTI AUTORITE NÕUE RAADIOLUBADE KÕRVALTINGIMUSENA (EELONÕU § 1 P 10) 3.2.1 Eelnõu kohaselt loetakse Eesti autoriks: muusikateose autoreid (helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranžeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust. 3.2.2 Nimetatud mõiste osas on olnud Kultuuriministeeriumi eestvedamisel mitmeid kaasamise koosolekuid, kus on turuosalised selgitanud ning Kultuuriministeerium ka nõustunud, et selliselt defineerida võimalik ei ole – sest millisel põhjusel jäetakse välja eesti esitajad. Ometigi regulatsiooni eesmärki arvestades peaksid olema hõlmatud ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad – eelkõige esitajad. Toome näite: inglisekeelne laul, mida esitab Liis Lemsalu, sõnade ja muusika autorid on välismaised ning fonogramm on välja antud Rootsis. Selline muusika peaks samuti olema „Eesti autorite“ muusika kui lähtuda regulatsiooni eesmärgist – meie Eesti muusika edastamise osakaalu suurendamine. 3.2.3 Seega tuleks kasutusele võtta mõiste „Eesti autorid“ asemel „Eesti muusika“, ning definitsiooni kaasata ka esitajad. Täiendavalt tuleks mõelda ka „Eesti“ fonogrammitootjate lisamisele. 3.2.4 ETTEPANEK : „Eesti autorid“ asemel „Eesti muusikateosed“, mis hõlmab muusikateose autoreid (helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranžeerija) ja esitajaid , kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori ja esitaja teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest või esitajatest Eestist, olenemata autorite või esitajate koguarvust. Arvestatud osaliselt , lisatud on esitaja. 3.3 EESTI AUTORID TEGEVUSLOA TAOTLUSES (EELNÕU § 1 P 20) 3.3.1 Eelnõuga planeeritakse, et raadioloa taotlusele lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste edastamise kohustuse. Selle eesmärgiks on eelnõu seletuskirja kohaselt: „võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekust ning seda on võimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeriumina (näiteks saaks konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste hindamisel eelise taotleja, kes on Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitnud).“ 3.3.2 Selline selgitus ja eesmärk on oma olemuselt läbi planeeritava meetme sisutühi, sest: (a) Esmalt, kõik ka planeeritud „Eesti autorid“ definitsiooni alla (eelnõu § 1 p 10) alla kuuluvad isikud ei ole sugugi EAÜ liikmed. Nende, kui „Eesti muusika“ definitsiooni alla kuuluvate teoste edastamine arvesse ei läheks. Järelikult, peab tegevusloa puhul looma seadusesse normi, mille alusel tegevusloa taotleja saab esitada andmed, mis võimaldavad hinnata taotleja poolt Eesti muusika edastamise kohustuste täitmist erinevalt EAÜ kinnitusest. (b) Teiseks, eelnõus selgitatakse, et „EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest.“ – see näitab, et eelnõu koostajad ei mõista, mida reguleeritakse, sest „eesti autorid“ definitsiooni kohaselt ei oma üleüldse mistähtsust Eesti esitajad ja Eesti fonogrammiloojad, kuigi eesmärk seda nõuab – sest eesmärk on Eesti muusikateoste edastamine. (c) Seda enam on oluline, et lähtutakse käesolevas seisukohas toodud ettepanekust, et luua tuleb mitte „Eesti autorid“, vaid „Eesti muusikateosed“ definitsioon. 3.3.3 ETTEPANEK : „(62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste edastamise kohustuse. Kinnituse osas erimeelsuse korral esitab raadioloa taotleja selgituse sellest, kuidas on täidetud Eesti (muusikute) muusikateoste edastamise kohustus . Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“. Eelnõu kohaselt ei pea kõik Eesti autorid kuuluma EAÜ-sse. Eesti autorite ja esitajatena lähevad arvesse ka esindusorganisatsioonidesse mittekuuluvate autorite teosed. Taotluse esitaja saab kinnituskirja osas lisada oma selgitusi sõltumata seaduses sätestatust. 3.4 RAADIOLUBADE KÕRVALTINGIMUSED (EELNÕU § 1 P 20) 3.4.1 Eelnõuga plaanitakse lubada kõrvaltingimusete seadmine nii Eesti autorite muusikateoste mahu osas kui ka muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Selline ettepanek on osaliselt mõistlik, kuid osaliselt vajab selgelt muutmist: (a) Esmalt, vt ülal p 3.2 „Eesti autorid“ versus „Eesti muusikateosed“ seonduvalt tegeliku eesmärgiga Eesti muusika rohkemale edastamisele, milles osalevad ka esitajad (ja ehk ka fonogrammitootjad). (b) Teiseks, arvestades eelnõu seletusi sellest, miks kaotatakse regionaalsed raadioload ning, et üleriigiline raadioluba tähendab eriti digiraadio valguses tõesti üleriigilist raadioluba (samuti piirkondlikult FM raadio edastamine internetis) teeb täiesti sisutühjaks nõude „kohaliku levipiirkonna elu kajastatavate saadete mahu osas“ ja samuti lõppeks „sõnasaadete osakaalu osas“ – digiraadio ei levi „kohalikus piirkonnas“ ning digiraadio valguses (mis võimaldab oluliselt suurendada pakutavate raadiokanalite arvu) tuleb kultuuripoliitiliselt mõista, et selliselt piiratakse just Eesti ettevõtjate raadioprogrammide arengut (sest rahvusvahelistel striimingu platvormidel, selliseid piiranguid ei ole). Kultuuripoliitiline eesmärk peab arvestama nii digiraadio tulekut kui ka eesmärki tagada Eesti raadiokanalite konkurentsivõime rahvusvaheliste striimingteenustega. (c) Enamgi veel, kuna eelnõu kohaselt nimetatud sättes ja eelnõus tervikuna mõeldakse raadioloa mõiste all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba, on täiesti arusaamatu, miks kõrvaltingimusi seatakse rahvusvahelise raadioloa puhul. 3.4.2 ETTEPANEK : § 40 (3) Raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks ja vajalikkuse korral kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud miinimummahtu, ning muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Eelnõuga loobutakse k õrvaltingimuste kehtestamise võimalusest. 4. TELEVISIOONILUBADE KÕRVALTINGIMUSED 4.1 EESTI AUTORITE TEOSTE MIINIMUMMAHT RAHVUSVAHELISTE TELEVISIOONILUBADE PUHUL (EELNÕU § 1 P 16 JA 21). 4.1.1 Eelnõu ettepanekuks on, et ka rahvusvaheliste televisioonilubade puhul rakendatakse kõrvaltingimusi (nt Eesti autorite teoste edastamine) juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik on ka Eesti.: „§ 33 (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on vajadusel enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“; „§ 40 (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad.“ 4.1.2 Selline ettepanek on poolt ühelt poolt mõistetav, kuid teiselt poolt lühinägelik. 4.1.3 Esmalt, jätab see kõrvale võimaluse, et nt üle-euroopa levikuga kanalid sooviks taotleda luba just Eesti territooriumil (sest isegi kui Eesti on vaid üheks sihtriigiks, ei ole Eesti autorite teoste sisaldumine signaalis äriliselt ega ratsionaalselt mõistlik näiteks ka Poola territooriumile edastatavas signaalis). Koheselt rakendub küsimus televisiooniteenuse taasedastamise vabadusest kui AVMSD ja kogu EL audiovisuaalmeedia sektori regulatsiooni aluspõhimõttest (vt ülal p Error! Reference source not found.). 4.1.4 Teiseks ja enamgi veel, selline ettepanek oleks takistuseks Eesti televisiooniettevõtjate programmide levikule rahvusvahelise loa alusel (nt Eestis rahvusvahelise televisiooniloa alusel Lätis ja Leedus ja Poolas edastatav televisioonikanal) – sest teises riigis ei ole „Eesti autorite teoste“ levik ei mõistlik, vajalik ega vaataja ja kommertshuvi puudusel võimalik. See tähendaks, et rahvusvaheline televisiooniluba muutub oma sisult tühjaks ja mittefunktsioneerivaks loaks, mida rahvusvahelise levikuga Eesti televisiooniteenuse osutaja kasutada ei saaks. Selliseks õigus- ega kultuuripoliitiliseks valikuks ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust. Lisame, et käesoleva ettepaneku tegijatele ei ole teada ühtegi juhtumit, kus oleks taotletud rahvusvahelist televisiooniluba ainult selleks, et vältida Eestis toodetud sisu edastamist. Rahvusvahelist luba taotletakse olukorras, kus levipiirkond on laiem kui Eesti. 4.1.5 Seega on kõrvaltingimuste seadmine mõistlik, kuid arvestades eeltoodud asjaolusid ning mõistlikul viisil on kultuuripoliitiline eesmärk täidetav, kui rahvusvahelise loa puhul seatakse kõrvaltingimusi Eesti autorite teoste leviku parandamiseks juhul, kui Eesti on rahvusvahelise televisiooniloa alusel edastatav programm on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis Eestile ning sama programm ei kuulu edastamisele ka teistes sihtriikides. 4.1.6 ETTEPANEK: lisada eelnõu punktis 11, MeeTS § 40(6) järgnev täiendus (allakriipsutatud): „§ 40 (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi. Rahvusvahelise televisiooniloa puhul võib määrata kõrvaltingimusi juhul, kui televisiooniloa alusel edastatav programm on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis Eestile ning sama programm ei kuulu edastamisele ka teistes sihtriikides “ Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste kehtestamise võimalusest. 4.2 HILJUTISTE TEOSTE MIINIMUMMAHT (EELNÕU P 1 § 21) 4.2.1 Eelnõu kohaselt „§ 40 (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad.“ 4.2.2 Mõistlik on kultuuripoliitiline eesmärk hiljutiste teoste edastamiseks televisiooniprogrammides, kuid jääb arusaamatuks, miks need peavad olema loodud „sõltumatute tootjate“ poolt. Eesti audiovisuaalsektor on niivõrd väikene, et palju „hiljutist toodangut“ toodavad kas televisiooniteenuse osutajad ise või koostööna sõltumatute tootjatega. Miks selline toodang ei täida kultuuripoliitilist eesmärki värske toodangu edastamiseks, ei ole arusaadav. 4.2.3 ETTEPANEK : loobuda „ ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad sõltumatute tootjad “ lisamisest MeeTS § 40 lg-sse 2. Arvestatud osaliselt. A VMSD-st tulenevad miinimumnõuded jäävad kehtima. 5. AJUTISTE TELEVISIOONI JA RAADIOLUBADE REGULATSIOONI MUUDATUS (EELNÕU § 1 P 18) 5.1 Kultuuriministeeriumi ettepanek on, sätestada seaduses samaväärselt TTJA 2022. aasta kevadel sõnastatud põhimõtted, millest edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse.: „(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks. (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.“; 5.2 On mõistlik sisustada ajutise loa taotlemise eesmärk läbi tegeliku senise halduspraktika, ehk hõlmata ka meediateenuse osutajatele oluline eesmärk testida programmi sobivust või uusi tehnoloogilisi lahendusi. Samuti on mõistetav vajadus lisada kõrvaltingimusi. 5.3 Siiski on küsitav, mis on piirangu põhjendus sellele, et ajutist luba saab pikendada vaid ühe korra. Nimelt, vaidlust ei ole selles, et ajutised raadioload ei ole praktikas piiratud ressurss kogu turu lõikes see tähendab, et neid saab taotleda ja need väljastatakse ressursi olemasolul ning neile ei korraldata mistahes konkursse. Vastupidi, kui sagedus on olemas ja tehakse taotlus, siis rahuldatakse see vastavalt „kes ees, see mees“ põhimõttele (ehk lubasid saab anda vaid nii palju kui on sageduste mõttes võimalik ning lähtuvalt sellest, kes esimesena taotluse esitab). Seletuskirjas toodud põhjendus, et digiraadio tehnoloogia valguses ei ole enam ka ajutised load selliselt vajalikud, ei ole läbimõeldud – sest digiraadio kaudu ei ole võimalik testida konkreetsel FM sagedusel levikut jmt. Kui vastupidi, lähtuda, et eelnõus toodud mõte digiraadiost teeb ajutised load sisult tähtsusetuks, ei ole samuti vajalik nende taotlemise piiramine läbi kahe korra. 5.4 ETTEPANEK: Seega teeme ettepaneku, et eelnõu p 18, millega muudetakse § 37, kustutatakse uus planeeritud § 37 lg 2 (allakriipsutus): (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks.“; Mitte arvestatud. Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja läbipaistvamaks ning pikendamise reguleerimine on olnud üks täpsustamist vajavatest teemadest. 6. TEISE RIIGI JURISDIKTSIOONI ALL OLEV RAADIOPROGRAMM, MIS ON SUUNATUD EESTI ELANIKKONNALE (EELNÕU § 1 PUNKTID 27–28) 6.1 Eelnõu kohaselt planeeritakse muudatus adresseerimaks olukorda, kus: „mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv või teises riigis tegevusloa saanud raadioteenuse osutaja raadioprogramm on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale, tema raadioprogramm on Eestis kättesaadavaks tehtud Eesti raadiosagedusplaanis nimetatud ringhäälinguressurssi kasutades ja ta tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest ega järgi neid nõudeid“. Meetmena nähakse ette nõuete esitamine nii teise liikmesriigi ametiasutusele kui ka otse meediateenuse osutajale. Selline lahendus on ebavajalik ning selges vastuolus AVMSD direktiiviga. Nimelt: 6.1.1 Esmalt lähtub kogu regulatsioon „analoogiraadio mõttemaailmast“ – nii sedastab ka seletuskiri - Eesti turule suunatud DAB raadioprogrammide sisu regulatsioon peab olema sama, mis FMsagedustel levivatel raadiotel. Selline kogu muudatuse lähtekoht on juba enda olemuses selges vastuolu taasedastamise vabaduse printsiibiga (vt järgmine punkt – AVMSD artikkel 3(1) osas) – ei ole põhjendatud ühelgi juhul nt Eesti muusikateoste osakaalu nõudmine mitmes liikmesriigis levivalt raadioprogrammilt. See põhimõte kehtib televisiooniprogrammide osas – ei saa nõuda nt BBC-lt või Fox kanalilt Eesti teoste edastamist. Kui analoograadio on piiratud riigipiiridega, siis digiraadio seda ei ole. Antud sättest eelnõus loobutud. 6.1.2 Teiseks, eelnõu on üheses vastuolus AVMSD lubatavaga . eelnõu seletuskirjas endas on viitatud, et tegemist on AVMSD artikkel 4 alusel tehtava muudatusega. Planeeritava muudatuse kohaselt on aga TTJA teatised, ettekirjutused suunatud ka „teises riigis tegutsevale meediateenuse osutajale“, kuigi AVMSD lubab siseriiklikku regulatsiooni vaid selleks, et „esitada jurisdiktsiooni omavale liikmesriigile taotluse kõigi käesoleva lõikega seotud tuvastatud probleemide lahendamiseks“ ning vaid teise riigi ametiasutus saab esitada mistahes nõudeid oma jurisdiktsioonis tegutsevale meediateenuse osutajale ning see teise riigi asutus on see, kes teavitab TTJA-s edasistest sammudest ja tulemustest. Otse meediateenuse osutaja suhtes mistahes meetmete rakendamiseks näeb AVMS artikkel 4 punktides 3, 4 ja 5 ette spetsiifilise menetluse, mille käigus kaasatakse isegi Euroopa Komisjon ning vaid selle menetluse tulemusena on võimalik teha mistahes ettekirjutusi meendaiteenuse osutajale.3 Seega on plaanitav säte 53¹ selges vastuolus AVMSD nõuetega. Rõhutame, et tegemist ei ole ebavajaliku range korraga AVMSD-s, vaid tegemist on EL ringhäälingu turu äärmiselt vajaliku osaga – nimelt taasedastamise vabaduse põhimõttega. Selle kohaselt ei või mitte mingil juhul vastuvõtjaliikmesriik võtta meetmeid, mis takistaks selliste teleülekannete taasedastamist oma territooriumil (AVMSD põhjenduspunkt 10) ja nii sätestab ka artikkel 3(1) AVMSDs: 1. Liikmesriigid tagavad teistest liikmesriikidest pärinevate audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise vabaduse ega piira nende taasedastamist oma territooriumil põhjustel, mis kuuluvad käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondadesse. Tulenevalt ongi AVMSD-s äärmiselt range kord, milliselt äärmise vajaduse juhul saab asuda järelevalve korras sekkuma taasedastamisevabaduse põhimõttesse. 6.1.3 Kolmandaks, arvestades, et eelnõuga laiendatakse kõrvaltingimuste võimalikku kataloogi (planeeritav § 40 lg 3) , siis on täiesti arusaamatu, milliseid kõrvaltingimusi iga konkreetse r aadioteenuse puhul silmas peetakse – sest erinevatel konkurssidel võidakse seada erinevaid kõrvaltingimusi. Antud sättest eelnõus loobutud. 6.1.4 Viimaks, terve regulatsioon on ka sisuliselt ja normitehniliselt ebaõnnestunud , Näiteks näeb eelnõu ette, et „ Kui raadioteenuse osutaja ega tegevusloa väljastanud organisatsioon käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esita või esitatud vastuväited ei ole põhjendatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus raadioteenuse osutajale raadioprogrammi edastamise või taasedastajale raadioprogrammi taasedastamise lõpetamiseks . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgib ettekirjutust tehes põhimõtet, et kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad .“. Seega ettekirjutuse võib teha ainult „osutamise lõpetamiseks“, seega mis mõttes tuleb kaaluda, kas „ meetmed on põhjendatud “ – ainult üks meede on justkui võimalik. Ja miks on vaid üks meede võimalik on täiesti arusaamatu – samalaadselt peaksid olema võimalikud meetmed ka millegi muutmine, lisamine jne jne. Ka normi pealkiri seaduses ei ole kuidagi kooskõlas selle planeeritava sisuga, kus TTJA teeb ettekirjutusi otse teise riigi meediateenuste osutajatele: „§ 53 1 . Taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral “ – kogu normi sisuks ongi (ja saabki olla) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus võtta ühendus liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega. 6.2 ETTEPANEK: tagamaks AVMSD-s sätestatud m iinimumnõuete täitmine tuleb ülevaadata kogu planeeritud 53 1 täiendused lõigetes 9–13, Antud sättest eelnõus loobutud. Duo Media Networks OÜ (täiendav arvamus) KOKKUVÕTE 1.1 Kultuuriministeerium esitas arvamuse avaldamiseks Meediateenuste seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta. 1.2 Kokkuvõtlikult on eelnõu teises versioonis tehtud palju mõistlikke valikuid ja loobutud mitmetest EL määruse kohaldamiseks kaugemale minevatest, toreduslikest ja muudel eesmärkidel planeeritud muudatustest. 1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses eelnõus puudutatud järgmiste küsimustega: 1) Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud –seoses planeeritud jõustumise ajaga ja informatsiooniallika kaitsega (peatükk 2); 2) Raadiolubade regulatsioon – eelkõige seoses mõistega „Eesti autorid“, Eesti autorite nõue tegevusloa taotluses ning raadiolubade kõrvaltingimuste küsimused (peatükk 3) 3) Televisiooniteenuse sisunõuded – seoses alaealiste kaitse nõuete ja Euroopa päritolu teostega (peatükk 4) 4) Riiklikuks reklaamiks eraldatud summade avaldamine äriregistrile (peatükk 5) 2. NORMITEHNILISED JA HEA SEADUSLOOME-PÕHISED TÄHELEPANEKUD 2.1 JÕUSTUMISE AEG 2.1.1 Seadus on planeeritud jõustuma 1.01.2026. See tähendab, et alates vastuvõtmisest mõne kuu jooksul. 2.1.2 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 14 sätestab, et jõustumisnormi kavandamisel võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja kohustuste muutmise korral, ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks, sealhulgas seaduse väljakuulutamiseks, avaldamiseks, rakendusaktide andmiseks, ning ka seaduse rakendamiseks piisavate vahendite olemasolu. 2.1.3 Arvestades planeeritud muudatusi on selline jõustumise aeg ebamõistlik ega võimalda seaduse subjektidel tegelikult seadusega mõistlikult tutvuda ja enda protsessidesse integreerida. 2.1.4 Mõistlik seaduse jõustumise tähtaeg, mis loob uued õigused ja kohustused ei tohiks olla lühem kui 12 kuud. Kiirem j õustumise aeg on seotud Euroopa m eediavabaduse määruse rakendamisega. Uusi norme hakati täielikult kohaldama alates 8. augustist 2025. Euroopa meediavabaduse määruse rakend ami sega mitteseotud normid ei vajaks pikemat kohanemisaega. 2.2 INFORMATSIOONIALLIKA KAITSE (EELNÕU §1 P 12) 2.2.1 Eelnõu eesmärgistab vastava muudatuse sooviga tagada informatsiooniallika tugev kaitse. Seetõttu tuleks üle võtta ka EMVM täiendav regulatsioon. EMVM ei nõua mitte ainult definitsiooni laiendamis, vaid täiendavalt tuleb võtta üle ka ülejäänud EMVM artiklis 4 lõikes 3 sätestatud informatsiooni allika kaitse regulatsioon, s.h. (a) Tõhus kaitse kõigi sunnimeetmete vastu, mitte vaid aktiivne avaldamine. MeeTS § 15 on ülesehitatud vaid läbi selle, et kas on sunnimeede aktiivselt avaldada andmeid. EMVM ei lähtu mitte ainult vajadusest kaitsta „aktiivse avaldamise“ vastu vaid vajadusest kaitsele kõigi sunni- ja jälgimismeetmete eest, mida liikmesriigid sellise teabe saamiseks kasutavad – sh „kaitsele põhjendamatu sekkumise ja jälgimistehnoloogia eest“ (EMVM põhjenduspunkt 19), kaitsele „juurdepääsu saamise eest konfidentsiaalsele teabevahetusele“ (EMVM põhjenduspunkt 19). (b) Kaitse objekt. Kaitset ei evi vaid ajakirjandusallikas (MeeTS mõistena „informatsiooniallikas“), vaid ka eraldiseisvalt „konfidentsiaalsed teabevahetus“. (c) Kriminaalmenetluslike tagatiste puudumine. Kuigi eelnõuga muudetakse ka kriminaalmenetluse seadustikku, siis ei võeta üle ega reguleerita kriminaalmenetluse seadustikus EMVM artikkel 4 (3) punkti b ja c, mis nõutab kriminaalmenetluslikke tagatisi. Kehtiv KrMS reguleerib tagatisi vaid ütluse andmise osas (§ 72) ning läbiotsimise osas (nõutab prokuratuuri määrust, § 91). EMVM nõutab aga miinimumnõuetena täiendavalt, et nt informatsiooniallika tuvastamise eesmärgil läbiotsimist, pealtkuulamist, kinnipidamist lubavaid meetmeid ei saa mistahes juhul lubada prokurör, vaid „kohus, kohtunik, õigusemõistjana tegutsev prokurör või muu asutus, kes on pädev nimetatud meetmeid riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitma“ – see tähendab õigusmõistev isik (kelleks ei ole ühelgi juhul Eesti õigusraamistikus süüdistusfunktsiooni esindav prokurör ). Seega tuleb täiendada KrMS-i. Enamgi veel – KrMS on vaikiv kõigi teiste meetmete osas peale ütluste andmise ja läbiotsimise. Ometi nõutab EMVM miinimumnõuetena ka pealtkuulamise ja kinnipidamise osas regulatsiooni täiendamist. Samuti ei võeta EMVM kohustuslikult nõutavaid meetmeid sekkuva jälgimistarkvara osas (EMVM artikkel 4(3) p (c). (d) Teavitamiskohustus. EMVM nõutab ka teavitamiskohustuse sisseviimist, eelkõige läbi kriminaalmenetluse seadustiku (võimalik, et ka korrakaitse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise vajadust). Nimelt sätestab EMVM, et: „Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikale eeldab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele põhimõtteliselt seda, et selle õiguse tulemuslikuks teostamiseks teavitatakse asjaomast isikut õigeaegselt tema teadmata võetud jälgimismeetmetes“ 2.2.2 ETTEPANEK: vaadata kogu informatsiooniallika kaitse regulatsioon uuesti üle ning lähtuda sõnastamisel EMVM nõuetest (sh mis on kaitse objekt, kriminaal- ja muude menetluste põhised menetluslikud tagatised ning teavituskohustus) ning vajaduspõhiselt vaadata üle kõik menetlusseadustikud tagamaks EMVM-s nõutav kõrge kaitse tase . Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud koostöös valdkondade eest vastutavate ministeeriumide ehk JDMi ja SIM-iga ning eelnõu väljatöötaja hinnangul on need piisavad. 3. RAADIOLUBADE REGULATSIOON 3.1 EESTI AUTORID TEGEVUSLOA TAOTLUSES (EELNÕU § 1 P 34) 3.1.1 Eelnõuga planeeritakse, et raadioloa taotlusele lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti muusikateoste edastamise kohustuse. 3.1.2 Seletuskiri vajab täiendamist järgnevas: (a) Seletuskirjas on selgitatud, et „Juhul kui raadioteenuse osutaja esitab kollektiivse esindamise organisatsiooni mittekuuluvate Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid, siis esitab raadioteenuse osutaja vastavad andmed kollektiivse esindamise organisatsioonile ning viimane võtab need aruandes arvesse.“. Vastav protseduur tuleb kajastada ka seaduseelnõu tekstis – kuidas saab taotleja teada, millised andmed edastatakse EAÜ poolt, millise aja jooksul saab esitada vastuväite ning millise aja jooksul EAÜ peab selles osas seisukoha võtma jne. (b) Eelnõu seletuskirjas on esitatud järgnev selgitus: „Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teosed.“. Duo Media Networks on kauaaegne raadioettevõtja, kuid puudub teadmine, mida mõeldakse ISWC koodidega ning kuidas taotlejad sellise info saavad. 3.1.3 ETTEPANEK: „§ 39 (6 2 ) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“; Autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitusega mittenõustumisel, on taotlejal erimeelsuse korral õigus esitada selgitus sellest, kuidas on täidetud Eesti muusikateoste edastamise kohustus. “. Ettepane k punktis 3.1.2 – leiame, et selline detailsem protseduur ei peaks kajastuma seaduseelnõus. Täpsustame seletuskirja: Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste ( International Standard Musical Work Code - ISWC) ning salvestiste koodidele ( The International Standard Recording Code - ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed. Taotluse esitaja saab kinnituskirja osas lisada oma selgitusi sõltumata seaduses sätestatust. 4. TELEVISIOONITEENUSE SISUNÕUDED 4.1 PROGRAMMISTRUKTUUR – EUROOPA PÄRITOLU TEOSED 4.1.1 Eelnõuga planeeritakse mõistlik muudatus raadiolubade puhul, millega Eesti autorite ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimum mahtu arvestatakse kõigi samale isikule. See muudatus lähtub loogikast, et Eesti autorite teoste ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimummahu kehtestamine raadioteenuse osutaja, mitte raadioprogrammi põhiselt annab meediateenuse osutajatele suurema paindlikkuse pakkuda spetsiifilisemale muusikamaitsele suunatud raadiprogramme ka sellisel juhul kui selles konkreetses muusikastiilis ei ole piisavas mahus Eesti teoseid. 4.1.2 Samalaadne loogika võiks kehtida ka televisiooniprogrammide puhul: audiovisuaalse sisu pakkumise paljususe tingimustes muutuvad konkreetsed kanalid, programmid ja platvormid aina spetsiifilisemaks ning seetõttu võiks kaaluda suuremat paindlikkust. Seda järgnevalt: (a) AVMSD ülevõtmisel otsustas Eesti rakendada televisioonikanali põhise Euroopa päritolu teoste miinimummahu 51%. AVMSD nõutab artiklis 16: „ Võimaluse korral tagavad liikmesriigid asjakohaste vahenditega, et ringhäälinguorganisatsioonid reserveerivad Euroopa päritoluga teostele suurema osa oma saateajast“. (b) Seega ei oleks takistust võimaldada televisioonisektoris samalaadset paindlikkust Euroopa päritolu teostega nagu seadusandja planeerib rakendada raadiokanalitele seoses Eesti muusikaga uues MeeTS §-s 9 ehk 51% rakenduks televisiooniteenuse osutaja, mitte televisiooniprogrammi põhiselt (ehk lähtuvalt AVMSD sõnastusest, „ringhäälinguorganisatsiooni saateajast“. 4.1.3 ETTEPANEK: (a) „MeeTS § 8 (3) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi või teleprogrammide aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks.“. AVMSD-st tulenevad miinimumnõuded jäävad kehtima. 4.2 SISUNÕUDED SEOSES ALAEALISTE KAITSEGA 4.2.1 Duo Media Networks OÜ tervitab seda, et luuakse selgem regulatsioon alaealiste sobimatu sisu osas, s.h. mõistlikult on lahendatud sobimatu sisu varasema näitamise lubatavus läbi hoiatuste, mis on vanuserühma-põhised. 4.2.2 Siiski ei ole põhjendatud uus planeeritud § 19 lg 5, mille kohaselt kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile. 4.2.3 Selliselt tehakse võimatuks meediateenuste osutajatel teavitada vaatajaid näiteks õhtusest programmist. Selline piirang ei ole põhjendatud – eriti arvestades hankeprogrammi, mille puhul treileri muutmine ei ole rahvusvaheliste litsentsilepingutega lubatav; samuti Eesti väiketootjate treilerite muutmine eeldaks eraldi litsentsi teose muutmiseks autoriõiguse seaduse mõttes. 4.2.4 Mõistlik ja proportsionaalne oleks nõuda, et sellise treileri või teavituse korral lisatakse kogu treileri või teavituse edastamise ajal juurde hoiatav teave, et tegemist on teatud vanuserühmale sobimatu sisuga. Eriti arvestades, et sisu ennast võib hoiatuse olemasolu korral edastada. 4.2.5 ETTEPANEK: § 19 lg 5: Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile või nende esitamisel audiovisuaalmeedia teenuses on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol Selgitame. Saateid saab auditooriumile tutvustada ilma piiranguid põhjustavaid saatelõike esile tõstmata. Arvestades, et saadete tutvustused on lühikese ajalise kestvusega, ja neid edastatakse auditooriumit eelnevalt hoiatamata, ei ole lastevanematel võimalik sobimatu sisuga saatetutvustusele enne nende edastamist reageerida. Selle tõttu tuleb vältida kõiki olukordi, kus piirangut põhjustanud sisu võiks jõuda sobimatute earühmadeni . 5. RIIKLIKUKS REKLAAMIKS ERALDATUD SUMMADE AVALDAMINE ÄRIREGISTRILE (EELNÕU § 1 P 13) 5.1.1 Eelnõu koostajad on teinud juba väga mõistlikke muudatusi (nt 100 000 elanikuga kohalike omavalitsuste erandist loobumine jmt). Vajalik on täiendav juhis, kuidas ja mida nimetatud „riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma“ sisaldab. Ilma täiendava juhiseta on eelnõu lubamatult ebaselge. (a) MeeTS reguleerib meediateenuseid (vastavalt seaduse enese reguleerimisala definitsioonile), mistõttu mistahes rahalised vahendid, s.h. riikliku reklaamiga seonduvalt, mis on suunatud selle ettevõtja, kes on ka meediateenuse osutaja, muudesse teenustesse nagu nt digiplatvormidele (mis ei ole meediateenuseks), siia arvestuskäiku mahutuda ei tohi. Kuidas selliselt viisil seda muuhulgas aastaaruandes kajastada, jääb arusaamatuks – sest eelnõu kohaselt kuulub raporteerimisele kogu ettevõtja poolt riiklikuks reklaamiks saadu. (b) Palume eelnõu seletuskirja täiendada ka selgitusega, kas mõistame õigesti, et näiteks kui televisiooniteenuse osutajad edastavad sotsiaalkampaaniaid (nt kaine peaga autojuhtimine), mille edastavad Eesti Ringhäälingute Liidu liikmes-jaamad, aga kogu selle eest saadav rahasumma on Eesti Ringhäälingute Liidule, siis seda raporteerida ei tule. 5.1.2 ETTEPANEK: „§ 16 1 (2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info neile nende meediateenustes riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta. Nimetatud summad kuvatakse äriregistri avalikus toimikus. Riiklik reklaam on Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel. Riikliku reklaami hulka kuuluvad muuhulgas näiteks avaliku sektori asutuste poolt tellitud reklaami- ja teavituskampaaniad, aga ka töö- ja muud kuulutused ning tellitud teated. Taevaraadio OÜ Northstar Media OÜ Esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et raadioturg on kiires muutumises seoses digiraadio tehnoloogial põhineva (DAB+) raadiovõrgu loomisega Eestis ja olukorrast, kus raadiojaamad peavad ebavõrdsetes tingimustes konkureerima erinevate rahvusvaheliste striiminguplatvormidega ning noorte raadiokuulajate osakaal on suures languses. Mõistame Kultuuriministeeriumi kultuurpoliitilist eesmärki, samas ei saa me põhimõtteliselt nõustuda raadioteenuse arengut ja vabadust piiravate põhimõtetega. Raadiolubade Eesti autorite nõue (§1 p.10) Eelnõu määratleb Eesti autorina muusikateose autorid (helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranzeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori poolt loodud teoseks loetakse muusikateos, kus vähemalt üks autoritest on Eestist. Oleme seisukohal, et Eesti autorina tuleks käsitleda ka Eesti esitajat. Peame seda põhjendatuks, kuna raadioteenuse osutajana tasume märkimisväärse osa oma reklaamitulust (4.9%) mitte ainult EAÜ-le, vaid ka Eesti Fonogrammide Ühingule ja Eesti Esitajate Liidule. Eelmisel nädalal sai Eesti Ringhäälingute Liit EFÜ tegevjuhilt Rauno Haabmetsalt kirjaliku eelinfo, et uuel lepinguperioodil on plaan tõsta tasumäär 3.5% reklaamitulust 4.5%-ni ehk eeldatakse autoritega pea samaväärset tasu. Meie raadiojaamade repertuaaris on palju Eesti artistide poolt esitatud välismaiste autorite poolt loodud teoseid. Teeme ettepaneku sisustada MeeTS seaduse eelnõus Eesti autoritena ka Eesti esitajad ja muuta seaduse eelnõus mõiste “Eesti autorid” mõistega “Eesti muusikateosed”. Seaduse eelnõuga tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu miinimumnõue seaduse tasandile. Muudatuste kohaselt varub raadioteenuse osutaja eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30% Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks. Raadioteenuse osutaja edastab Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahust vähemalt 50% ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Oleme seisukohal, et 30% Eesti muusikateoste osakaal osades eestikeelsetes raadiojaamades on äärmiselt keeruline ja sunnib raadiojaamasid mängima ühesugust Eesti muusikat, mis toob kaasa raadiojaamade erisuse, unikaalsuse kadumise ja teatud artistide “läbipõletamise” raadioprogrammis. Eesti muusikaturg on piiratud ja vaid teatud osa sellest on sobilik konkurentsivõimelise raadioformaadi jaoks. Samas on Eestis raadiojaamasid, kes vabatahtlikult mängivad sihtrühmast ja formaadist lähtuvalt Eesti muusikat 70+% kogu muusikast. Raadiojaamad on asetatud äärmiselt ebavõrdsesse olukorda, kus ühelt poolt sunnitakse kõikides raadiojaamades seaduse tasandil mängima kindlas mahus Eesti muusikateoseid, teisalt nõutakse veel ka selle kellaajalist esitamist. Seaduse tasandil Eesti autorite loomingu esitamise kellaajaline nõue on ilmselge liialdus, see toob kaasa repertuaariaruannete mahu tohutu kasvu, ei arvesta uute võimalike raadiojaamade lisandumisega seoses digiraadio levikuga ega väärtusta raadiokuulajate, eriti noorte raadiokuulajate tegelikke vajadusi. Eesti muusika esitamise kellajaline nõue piirab uute võimalike muusikaformaadiga raadiojaamade turuletulekut, mille eesmärk on Eesti raadioturgu mitmekesistada ja konkureerida välismaiste striiminguplatvormidega. Raadiojaamad püütakse selle seadusega viia ebaõiglasesesse olukorda, kus EAÜ, EFÜ ja EEL kui turgu valitseva seisundiga teenuse osutajad määravad ühelt poolt neile makstava tasu, teisalt raadiojaamades mängitava Eesti muusika osakaalu, nüüd ka selle esitamise kellaaja. Tahame märkida, et erinevalt paljudest teistest meedialiikidest on raadio kuulamine kõigile tasuta ning Eesti raadiojaamad tegutsevad väga madala või negatiivse tulususega. Toome siinkohal ära palju suurema, Ukraina raadioturu kogemuse, kus seaduse tasandil kehtestati Ukraina muusika 25%-line osakaalu nõue ja sealjuures segmendiline kellaajaline nõue kell 7.00-14.00 ja 15.00 –22.00. Seaduse tulemusena saatsid paljud populaarsed Ukraina artistid raadiojaamadele kirju, milles palusid vähendada nende laulude eetris esitamist, sest need kippusid "läbi põlema" ja tekitasid kuulajates rohkem negatiivseid kui positiivseid emotsioone. Lisaks mõjutas tekkinud olukord otseselt artistide laulude müüki ja nende kontsertide külastatavust. Palume seaduse koostamisel raadiojaamasid päriselt kuulata, võimaldada neil pakkuda erineva formaadiga raadiojaamade kuulajatele parimat võimalikku muusikat ja arvestada Eesti muusikaturu väiksusega. Kui muusikauuuringud näitavad teatud raadiojaamade puhul Eesti muusikateoste kõrget meeldivust, siis neid muusikateoseid ka vastavalt raadiojaamade rotatsiooni nimistus ka esitatakse. Teeme ettepaneku loobuda seaduse tasandil Eesti muusikateoste esitamise kellaajalisest nõudest, mis piirab raadioteenuse arengut ja vabadust. Juba 30% Eesti muusikateoste esitamise kohustus on teatud formaadiga raadiojaamadele väga koormav. Kõigi huvigruppide eesmärk peaks olema raadiokuulamise kasvatamine võimalikult erinevatele sihtrühmadele, mitte raadioformaatide lämmatamine ebamõistlike piirangutega. Mida suuremad on raadiojaamade kuulajanumbrid, seda enam kasvavad autoritele ja esitajatele makstavad tasud. Taevaraadio oli sunnitud lõpetama näiteks raadiojaama NRJ tegevuse, kuna määratud Eesti muusika nõudega polnud seda võimalik edasi teha. Kaotasime jaama formaadi muudatusega 30 tuhat kuulajat. Arvesta t ud osaliselt . Muudatuse kohaselt edastab raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja raadioprogrammis muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. Arvestades muukeelse auditooriumi huve ning Eesti autorite poolt loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muukeelsete muusikateoste tagasihoidlikumat pakkumist sätestab seadus muukeelsele sõnasaateid edastavale raadioprogrammile Eesti autorite loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muusikateoste edastamise mahule madalama miinimumnõude: raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti programmi mahust , edastab muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. FM ja DAB+ raadiojaamadele kehtestatavad nõuded. Peame oluliseks eraldi välja tuua, et MeeTS peab võrdselt kohtlema nii FM sagedustel kui digiraadio tehnoloogial levivaid raadiojaamasid, seda nii Eesti muusikateoste kui sõnasaadete osakaalu nõuete seisukohalt. Eesti raadioturg vajab kindlasti rikastamist, kuid arvestama peab FM raadiotele määratud karmide kõrvaltingimustega, mis kehtivad kuni november 2031. Oleme seisukohal, et täiendavad raadiojaamadele suunatud regulatsioonid ei ole põhjendatud ja annavad märku, et seaduse koostaja ei mõista jätkusuutliku raadiojaama programmi ülesehitamise loogikat ja tekkepõhjuseid, mis soodustavad raadioturu mitmekesisust. Kultuurpoliitiline eesmärk peab arvestama nii digiraadio tulekut kui eesmärki tagada Eesti raadiojaamade konkurentsivõime välismaiste striimingu- platvormidega. Mittearvestatud. Regulatsiooni fookuses on ainult piiratud ressursiga FM sagedused. Muudele palju suurema ressursiga tehnoloogilistele platvormidele – internetiraadiod, DAB – need nõuded ei laiene. Taevaraadio OÜ (t äiendav kiri ) Tutvusime MeeTS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjaga ja soovime anda omapoolsed kommentaarid. Esmalt tunnustame, et uues ettepanekus on laiendatud mõiste “ Eesti autor” Eesti esitajaga, välja on jäetud Eesti muusika kellajalise esitamise nõue (mis takistaks oluliselt teatud muusikaformaadiga raadiojaamade turuletulekut, sh DAB+ võrgus) ning loobutud on meediateenuse osutamise kõrvaltingimuste seadmise võimalusest. Samuti on positiivsed kõik täpsustavad ettepanekud seoses ajutiste raadiolubadega. Teisalt oleme ebameeldivalt üllatunud ettepanekus, mis käsitleb Eesti autorite ja Eesti esitajate poolt loodud teoste miinimummahu koondarvestamist ühele isikule kuuluvate raadiolubade alusel. Toome järgmisena välja olulised kitsaskohad ja meiepoolsed ettepanekud. 1. Eesti muusika esitamise 30% koondnõue samale isikule kuuluvate raadioprogrammide puhul. Ettepanekus on välja toodud järgmine lähenemine: Eesti autorite ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimum mahtu arvestatakse kõigi samale isikule kuuluvate raadiolubade alusel edastatavate raadioprogrammide muusikateoste kogumahust. Sellise võimaluse korral saavad raadioteenuse osutajad suurema vabaduse erinevatele muusikastiilidele pühendatud raadioprogrammide pakkumiseks. Näiteks kui ühele omanikule kuulub kaks raadioprogrammi, siis võib ta ühes raadioprogrammis mängida Eesti teoseid 10% kogumahust ja selleks, et tagada 30% koondnõude täitmine, tuleb teises raadioprogrammis mängida Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid vähemalt 50% ulatuses. Arusaadavalt pole me selle vastu, et raadiojaamad saaksid suurema vabaduse erinevate muusikastiilidele pühendatud raadioprogrammide tootmiseks, aga antud juhul ei arvesta see ettepanek omanikuga, kes pakub ka venekeelseid raadioprogramme. Selle ettepanekuga on kadunud erisus venekeelsete raadiojaamade osas, kus praegustel raadiolubadel kehtib 15%-line eesti muusika osakaalu nõue (2024.a. tõsteti EAÜ initsiatiivil venekeelsetel raadiojaamadel eesti muusika osakaal 10% pealt 15%-ni). Arvestades, et Sky Media gruppi kuulub 2 venekeelset raadiojaama ehk 1/3 meie portfooliost on venekeelsed raadiod, siis meie ettevõtte jaoks on selline muudatus täiesti halvav. Me peaksime kas loobuma ühest venekeelsest raadiojaamast või oluliselt muutma oma kõikide eestikeelsete raadiojaamade playlisti. Raadiojaamade Retro FM ja Rock FM jaoks tähendaks see reitingutes vabalangust. Samas teiste suurte meediagruppide jaoks on see äärmiselt soodne lahendus. Näiteks Duo Media puhul Raadio Elmar mängib juba 80+% eesti muusikat, seega on neil võimalus MyHitsis, Duo Raadios ja kõikides teistes DAB+ jaamades (Duo Rock, MyHits Dance, Duo Greatest Hits, Duo Gold, Duo Country jne) eesti muusika osakaalu oluliselt vähendada. Selle lähenemisega väheneks näiteks uuema põlvkonna Eesti artistide sissetulek läbi autoritasude. Ka All Medial tekib sarnane võimalus, kuna Star FM Eesti mängib 90% eesti muusikat ja ülejäänud 3 jaama saavad soovi korral oluliselt vähendada võrreldes tänasega eesti muusika osakaalu. Kas see on teadlik samm venekeelsete raadiote turult väljatõrjumiseks (mis on juba täna tugevas langustrendis) või Sky Media turupositsiooni nõrgestamiseks (arvestades, et meil puudub finantsvõimekus liituda DAB+ võrguga)? Me ei pea realistlikuks, et ka viimase raadiolubade konkursi zürii lemmik Raadio Maximum suudaks 30%-lise eesti muusika osakaaluga venekeelses segmendis ellu jääda. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas mõjutaks selline koondarvestus uuel raadiolubade konkursil meediateenuse lubade väljastamist kui meediateenuse osutaja ei ole eelneval perioodil täitnud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateostuse esitamise kohustust. Kas loast jäävad ilma kõik samale isikule kuuluvad raadioload juhul kui samadele sagedustele konkureerivad ka teised huvilised? Sky Media on kategooriliselt vastu kõigile samale isikule kuuluvate raadiolubade Eesti muusika 30% koondnõude kehtestamiseks. Arvestatud osaliselt , koondnõude regulatsioonist on loobutud. Arvestades muukeelse auditooriumi huve ning Eesti autorite poolt loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muukeelsete muusikateoste tagasihoidlikumat pakkumist sätestab seadus muukeelsele sõnasaateid edastavale raadioprogrammile Eesti autorite loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muusikateoste edastamise mahule madalama miinimumnõude: raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti programmi mahust , edastab muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. 2. Konkurentsiolukord FM sagedusel levivate raadioprogrammide, DAB+ võrgus levivate raadioprogrammide ja rahvusvaheliste voogedastusplatvomide vahel kuni aastani 2031. Soovime välja tuua olulise vastuolu MeeTS muutmise eesmärgi ja tegeliku olukorra vahel, mis Eesti raadio turul luuakse. Seletuskirjas on hästi välja toodud konkurentsiolukord, mis on tekkinud kohalike raadioprogrammi tootjate ja rahvusvaheliste voogedastusplatvormide ning muusikarakenduste vahel, täpsemalt: Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest. Seejuures seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud, milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab. Ülalpool toodud väitega on teravas vastuolus ettepanek, et eelnõu § 1 punkt 45 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 632, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust. Lõike 1 kohaselt enne 2026. aasta 1. jaanuarit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. Muudatus on seotud regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust eelnõu § 1 p 29 juures). Lõike 2 kohaselt Enne 2026. a 1. jaanuari välja antud tegevusload jäävad kehtima neil märgitud tingimustel kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. Kui olemasolevatel FM sagedusala raadiolubadel jäävad kehtima tänased tingimused ( eelkõige sõnasaadete ja uudiste mahu osas), siis tekitab see olukorra, kus veel kuus aastat jätkavad FM raadiod väga ebavõrdses konkurentsi olukorras võrreldes DAB+ raadiojaamade ja rahvusvaheliste muusikaplatvormidega ning konkurentsiolukord kahjustab jätkuvalt kohaliku raadiotegija huve ning MeeTS oma eesmärki ei täida. Kuus aastat on väga pikk aeg. Toome konkreetse näite. Sky Media viis läbi 2025.a mais laiaulatusliku raadio turu strateegilise uuringu. Kahe meie raadiojaama puhul tuli väga reljeefselt välja, et kuulajad ootavad õhtuses ajavööndis sõnalise osas asemel rohkem muusikat. Oleme sõnalise osa liigse mahuga oma kuulajaid suunanud konkureerivatesse DAB+ jaamadesse, kus endiselt igasugused kõrvaltingimused ja sellega seotud rahalised kohustused puuduvad. Ühelt poolt on Kultuuriministeerium valmis muutma juba kehtivate raadiolubade liike, aga kõrvaltingimusi mitte? Sky Media ettepanek on uue MeeTS kehtestamisel kaotada kõrvaltingimused ka kehtivatele FM raadiolubadele, et tagada paremad konkurentsi tingimused FM, DAB+, internetiraadiote ja üleilmsete muusika platvormide vahel. Mittearvestatud. Ekspertide prognooside kohaselt jääb DAB+ kuulajaskond võrreldes FM sageduste auditooriumiga veel aasta teks tagasihoidlikuks. 3. FM raadioprogrammide ja DAB+ raadioprogrammide võrdne kohtlemine. MeeTS seaduse muudatuse ettepanekus on eesti muusika ja kõrvaltingimuste teemat käsitletud FM sagedusvõrgus ( FM sagedused 88-108 MHz) ja katmata on DAB+ võrgus levivate raadioprogrammide osa. Meie ettepanek on, et FM ja DAB+ võrgus levivatele raadiojaamadele kehtiks võrdsed nõuded, sh kõrvaltingimuste osas ja seda uue MeeTS rakendamise hetkest. 4. Riikliku reklaami kajastamise nõue. Siin on vaja lihtsalt selgus, kuidas esitada aruanne riikliku reklaami osas, mis liigub läbi Eesti Ringhäälingute Liidu. Tänane mudel on järgmine: Transpordiamet või Päästeamet tellib reklaami soodsatele tingimustel läbi ERHL ja reklaamid kokkulepitud mahus esitatakse kokkulepitud mahus kõikides ERHL liikmetest raadiojaamade programmides. Transpordiamet või Päästeamet kannab raha ERHL-le. Vajab täpsustamist, kes sellisel juhul deklareerib majandusaasta aruandes tulu? Viimased 5 aastat liigub suurem osa riiklikust raadioreklaamist ( va valimiskampaaniate raha) läbi ERHL. Kuna raadiojaamad eraldavad Eesi Ringhäälingute Liidule avaliku sektori asutuste reklaamiks oma eetriaega, siis peavad raadiojaamad deklareerima selle eetriaja väärtuse vastavalt ERL-i poolt avalikusektori asutusele antud eetriaja raha lisele väärtusele. Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024) ning meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel Ülevõetava Euroopa Liidu õigusakti norm Muudetava Euroopa Liidu õigusakti norm Euroopa Liidu õigusakti normi ülevõtmise kohustus Euroopa Liidu õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad riigisisesed õigusaktid Kommentaarid Artikkel 28 Art 30 b jäetakse välja ja viiteid direktiivi 2010/13/EL artiklile 30b käsitatakse viidetena käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 punktile c Ei MeeTS § 54 lg 4 p 4 EELNÕU Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ning nõuded audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajatele;“; 2) paragrahvi 1 punkt 11 loetakse punktiks 12 ja paragrahvi täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), nimetatud meediateenuste osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud;“; 3) paragrahvi 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesolevat seadust kohaldatakse audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajale, kui: 1) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis ning toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse Eestis; 2) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ning audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse muus Euroopa Liidu liikmesriigis või piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooniga ühinenud riigis (edaspidi koos liikmesriik või konventsiooniga ühinenud riik); 3) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest asub Eestis ning toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse Eestis, kuid audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad muus liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis; 4) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja juhtorgan asuvad Eestis, kuid oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab mitmes liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis; 5) oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest ei tööta liikmesriigis või konventsiooniga ühinenud riigis, kuid audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on alustanud oma tegevust kõigepealt Eestis Eesti seaduste kohaselt ning oluline osa tema majandustegevusest toimub püsivalt ja tegelikult Eestis või on oluliselt Eestiga seotud; 6) audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse juhtorgan asuvad Eestis, aga toimetusotsused audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse kohta tehakse kolmandas riigis või vastupidi, kuid oluline osa audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamises osalevatest saadetega seotud töötajatest töötab Eestis.“; 1 4) paragrahvi 2 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 1 ja 2, § 13 lõikes 1, § 19 pealkirjas ja lõikes 1, § 25 lõikes 2, § 26 lõikes 1, § 30 lõikes 2, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 4 ning § 31 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Teistele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavatele juriidilistele isikutele kohaldatakse käesolevat seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis.“; 6) paragrahvi 2 lõikes 31 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „audiovisuaalmeedia teenuse“; 7) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse sõna „meediateenust“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenust või raadioteenust“; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt ette nähtud.”; 9) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja on juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitavat audiovisuaalmeedia või raadioteenust ja kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ning kes määrab selle esitamise järjestuse ja edastamise viisi. (2) Meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või füüsiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt ette nähtud.“; 10) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks. (2) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt kümme protsenti selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks, mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad. Nimetatud teoste hulgas peab olema teoseid, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. (3) Teleprogrammidele, mis edastavad vaid telereklaami ja otsepakkumist või üksnes enesetutvustust, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid. 2 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata programmide suhtes, mida edastatakse ajutise televisiooniloa alusel. (5) Televisiooniteenuse osutaja esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile igal aastal 15. veebruariks andmed käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal.“; 11) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Nõuded raadioprogrammile (1) Raadioprogrammi nädalamaht peab olema vähemalt 84 tundi. Seda nõuet ei kohaldata ajutise raadioloa alusel edastatavale raadioprogrammile. (2) Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja edastab raadioprogrammis muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti programmi mahust, edastab muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. (3) Sõnasaade käesoleva seaduse tähenduses on saade, kus vähemalt poole selle mahust moodustab sõnaline osa. Sõnalise osa hulka ei arvata reklaami, otsepakkumisi ega omasaadete reklaami.”; 12) seaduse 2. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. peatükk Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning videojagamisplatvormi pidaja tegevuspõhimõtted“; 13) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustest“; 14) paragrahvi 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“; 15) paragrahvi 16 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja teevad enda kohta hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed, et tagada heast ajakirjandustavast kinnipidamine ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmed; 3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla.“; 16) seadust täiendatakse §-dega 161 ja 162 järgmises sõnastuses: 3 „§ 161. Meediateenuse osutaja märkimine äriregistris ja teabe esitamine (1) Audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja märgitakse äriregistri avalikus toimikus meediateenuse osutajana. (2) Audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse ja käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitavad äriregistrile koos majandusaasta aruandega riikliku reklaamitulu aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma. Nimetatud summad avalikustatakse äriregistri avalikus toimikus. (3) Täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul kohalduvad käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 162. Teave avaliku sektori vahendite eraldamise kohta riikliku reklaami jaoks (1) Avaliku sektori asutused teevad igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 25 lõikes 2 nimetatud teabe. See teave esitatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud korras. (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet koostab iga aasta 1. septembriks käesoleva paragrahvi lõikes 1 osutatud teabe kohta aruande, mis avaldatakse tema veebilehel.“; 17) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja määrab“ sõnadega „Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja määravad“; 18) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja säilitab“ sõnadega „Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja säilitavad“; 19) paragrahvi 19 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi edastada pornograafilist sisu või vägivalda või julmust propageerivat sisu pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punktide 3 ja 4 tähenduses. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. (4) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ei tohi ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni programmis edastada muid alaealiste mõne earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut kahjustada võivaid saateid, välja arvatud juhul, kui enne saadet esitatakse arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealiste mõnele earühmale sobimatu ning audiovisuaalmeedia teenuse puhul on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol. (5) Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või 4 raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike.“; 20) paragrahvi 19 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvis 192 asendatakse sõnad „Meediateenuse osutaja ja“ sõnadega „Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning“; 22) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „Regionaalse või“; 23) paragrahvi 22 lõikes 1 ning § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „meediateenuste“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse“; 24) paragrahvi 23 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „(edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv)“; 25) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse televisiooni- või raadioloa alusel pakutavale teenusele.“; 26) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) teadaannetele, mida televisiooni- või raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodetega või samasse kontserni kuuluvate teiste audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajate saadetega ning audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenusega;“; 27) paragrahvi 30 lõikes 1 asendatakse sõnad „meediateenuse osutamises“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutamises“; 28) paragrahvi 30 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus, raadioteenus“; 29) paragrahvi 30 lõikes 7 ja lõike 81 kolmandas lauses asendatakse sõna „Meediateenust“ sõnadega „Audiovisuaalmeedia teenust, raadioteenust“; 30) paragrahvi 32 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Televisiooni- või raadioteenust“ sõnadega „Televisiooniteenust või Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälingu jaoks ettenähtud sagedustel pakutavat raadioteenust“; 31) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Televisiooniteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline televisiooniluba; 2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigi elanikkonnale suunatud teleprogrammi edastamiseks. (2) Üleriigiline televisiooniluba antakse kuni kümneks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused. 5 (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on vajaduse korral enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“; 32) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioteenuse osutamiseks antakse välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline raadioluba; 2) rahvusvaheline raadioluba välisriigi elanikkonnale suunatud raadioprogrammi edastamiseks.“; 33) paragrahvi 35 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „§ 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning“; 34) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks. (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.“; 35) paragrahvi 39 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustele“; 36) paragrahvi 39 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(61) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punkte 1, 11 ja 3 ei kohaldata ajutise televisiooni- või raadioloa taotlejale.“; 37) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“; 38) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Raadioloa väljaandmiseks kuulutab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva. (2) Raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. 6 (3) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. (4) Üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa, välja arvatud ajutise rahvusvahelise televisiooniloa, väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. (5) Rahvusvahelise televisiooniloa ja ajutise rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor otsuse kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. (6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele.“; 39) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Parima pakkuja väljaselgitamiseks hinnatakse pakkumise vastavust käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 62 nimetatud teavet selle kohta, kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust.“; 40) paragrahvi 44 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või tegevusloa kõrvaltingimustele“; 41) paragrahvi 44 lõikest 2 jäetakse välja sõna „oluliselt“; 42) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele. (4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub tegevusloa andmisest, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.“; 43) paragrahvist 45 jäetakse välja sõnad „või kõrvaltingimustele“; 44) paragrahvi 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi“ sõnadega „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL“; 45) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6. peatükk 7  Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmise ning taasedastamise vabadus“; 46) paragrahvi 51 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 51. Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmise ning taasedastamise vabadus“; 47) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Teisest riigist pärit audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse vastuvõtmist ning taasedastamist ei piirata, välja arvatud käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel.“; 48) paragrahvi 51 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele; 3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 alusel; 5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 17 lõike 4 alusel Euroopa meediateenuste nõukoja kehtestatud kriteeriumidele.“; 49) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt.“; 50) paragrahvi 51 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „§ 19 lõigetes 1–4 ja 6“ tekstiosaga „§-s 19“; 51) paragrahvi 533 lõikes 2 ja § 54 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL“ vastavas käändes; 8 52) paragrahvi 54 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sõltumatu riiklik järelevalveasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL artikli 30 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 tähenduses. (3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL eesmärkidest, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1083 ning muudest õigusaktidest.“; 53) paragrahvi 54 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad „Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA)“ sõnadega „Euroopa meediateenuste nõukojas“; 54) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 562 järgmises sõnastuses: „§ 562. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083 III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks.“; 55) paragrahvi 57 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 57. Alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise nõuete rikkumine“; 56) seadust täiendatakse §-ga 632 järgmises sõnastuses: „§ 632. Väljaantud tegevuslubade kehtivus Enne käesoleva seaduse 2026. aasta juunis vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud tegevusload kehtivad neis märgitud tingimustel kuni neis märgitud tähtaja lõpuni, välja arvatud tegevusloa kõrvaltingimused, mis muutuvad käesoleva seaduse 2026. aasta juunis vastuvõetud redaktsiooni jõustumisel kehtetuks. Tegevuslubadele kohaldatakse seaduses sätestatud tele- või raadioprogrammi nõudeid.“; 57) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–24), muudetud direktiiviga (EL) 2018/1808 (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92) ning määrusega (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024).”. § 2. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduse § 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 9 „(3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks sagedusalas 87,5–108 MHz, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba.“. § 3. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, võib koondumisele hinnangu andmisel võtta arvesse koondumise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele.“; 2) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, märgib ta selle koondumise teates ära. Sellisel juhul esitab koondumise osaline lisaks käesolevas paragrahvis nõutud teabele ja dokumentidele hinnangu koondumise eeldatava mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele.“; 3) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Konkurentsiamet küsib enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse tegemist käesoleva seaduse § 26 lõikes 11 nimetatud koondumise osaliste puhul hinnangut meediaturu kontsentratsiooni kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks.“. § 4. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 72 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“; 2) paragrahvi 126² täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikute ja nendega ametialaselt või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu seotud isikute suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa taotlemisel tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), artikli 4 punktist 5 tulenevaid erisusi.“. 10 § 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab Vabariigi Valitsus 9. veebruaril 2026. a nr 2-6/26-00264 Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 11  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesolev eelnõu koosneb meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) muudatustest, mis olid sätestatud 2023-2024. a ette valmistatud meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus 1. Antud eelnõu läbis kaks kooskõlastusringi, kuid Vabariigi Valitsusele see heakskiitmiseks ei esitatud, sest Kultuuriministeerium soovis sama eelnõu raames lahendada ka 7. mail 2024. a jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse2 rakendamiseks vajalikud teemad. Seega koosneb antud eelnõu 2023-2024. a ette valmistatud eelnõu raames käsitletud muudatustest ning lisandunud on Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. Eelnõuga reguleeritakse järgnevat: • antakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi ka TTJA) täiendavad õiguslikud võimalused teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Seda näiteks olukorras, kui teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele; • muudetakse ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni: - sätestatakse testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse televisiooni- või raadioteenuse edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või hinnata programmi sobivust konkreetse levipiirkonna elanikele, - sätestatakse, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra; • sätestatakse kohustus raadioloa taotlejal esitada autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus eelmisel perioodil taotlejale väljaantud kõigis raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitmise kohta. Samuti täpsustatakse MeeTS-is, et kinnituses toodud infot hinnatakse parima pakkumise väljaselgitamisel; • muudetakse raadio- ja televisioonilubade liike. Raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade liike (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba). Samuti täpsustatakse, et raadioloa kohustus kehtib raadioteenuse osutamisel üksnes Eesti Raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud raadiosagedustel; 1 Eelnõu toimiku number: 23-0728. Link eelnõule: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/74a2799e- dc70-4922-a07c-bb4d88f478e4 2 Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 2024/1083, 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 17.04.2024, lk 1–37). Määrust kohaldatakse alates 8. augustist 2025, välja arvatud artiklit 3, mida kohaldatakse alates 8. novembrist 2024; artikli 4 lõikeid 1 ja 2, artikli 6 lõiget 3, artikleid 7–13 ja artiklit 28, mida kohaldatakse alates 8. veebruarist 2025, artikleid 14–17, mida kohaldatakse alates 8. maist 2025 ning artiklit 20, mida kohaldatakse alates 8. maist 2027. 1  • loobutakse kõrvaltingimuste seadmise võimalusest nii televisiooni- kui raadiolubadele ning kaasajastatakse nõudeid programmile. Rakendussättes täpsustatakse, et muutuvad kehtetuks ka enne seadusmuudatuse jõustumist välja antud tegevuslubades olevad kõrvaltingimused. Samas tuuakse seni kõrvaltingimustena kehtestatud nõuded Eesti autorite või Eesti esitajate poolt esitatud teoste esitamise miinimumnõuete osas seaduse tasandile. Kuivõrd nõuete vähendamise võrra lüheneb ka taotluste menetlemise aeg, lühendatakse loa väljaandmise tähtaegasid. Lisaks eeltoodule sätestatakse eelnõus Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. Eesmärk on rakendada Euroopa meediavabaduse määruse norme ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. Eelnõus: • täpsustatakse õigusselguse huvides meediateenuse mõistet, et oleks arusaadav, millised normid kehtivad üksnes audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ja nende osutajatele, millised normid audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ning nende osutajatele ning millised normid ka teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenustele osutajatele; • laiendatakse teabevahetuse kaitset Euroopa meediavabaduse määruse artikli 4 kohaselt ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega püsiva lähedase suhte tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust. Kehtivas MeeTS-is ja menetlusseadustikes on viide üksnes ametialasele suhtele, seega on kehtiv regulatsioon kitsam, kui otsekohalduv Euroopa meediavabaduse määrus; • Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide regulaatorasutusi looma meediaomandi andmebaasid, kust oleks leitav teave meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita äriregistri andmete põhjal ning eelnõus luuakse täiendav regulatsioon, kuidas kajastada neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta; • sätestatakse konkurentsiseaduse muudatusega meediaturu kontsentratsiooni hindamise regulatsioon; • sätestatakse seaduse tasandil Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 25 sätestatud avaliku sektori kohustus anda infot riikliku reklaami kulude kohta; • täpsustatakse TTJA rolli regulaatorasutusena ja tuuakse välja TTJA õigus saada Euroopa meediavabaduse määruse täitmiseks vajalikku teavet. Kokkuvõtvalt eeltoodud muudatusi arvestades on ettevõtete halduskoormust suures mahus vähendatud (kõrvaltingimuste seadmisest loobumine, menetlustähtaegade lühendamine) ja Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks lisanduvad kohustused on eelnõuga lahendatud ratsionaalsel ja tõhusal viisil Eesti kui e-riigi võimalusi maksimaalselt ära kasutades. Halduskoormus suureneb eelkõige meediateenuse osutamisega tegelevatele ettevõtjatele, kellele kehtestatakse kohustus esitada andmed neile riiklikuks reklaamiks eraldatud summade ja kolmandatest riikidest saadud reklaamitulude kohta. Vähesel määral kasvab halduskoormus ka Eesti Autorite Ühingule tulenevalt nõudest esitada TTJA-le infot Eesti autorite teoste osakaalu kohta raadiojaamades. Eelnõu seadusena rakendamisel suureneb ka mitme avaliku sektori asutuse töökoormus (TTJA, Konkurentsiamet jt). 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna meedianõunik Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338) ning õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu väljatöötamises on osalenud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla ja nõunik Peeter Sookruus ning Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajad. Eelnõu ja seletuskirja on osaliselt keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (ametist lahkunud) ning seda on osaliselt varem ette valmistatud eelnõu raames toimetanud Justiitsministeerium. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga luuakse regulatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/1083, millega luuakse siseturul meediaturul ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024) toodud normide rakendamiseks. Eelnõuga muudetakse meediateenuste seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 15.06.2022, 3, elektroonilise side seadust avaldamismärkega RT I, 02.10.2025, 15, konkurentsiseadust avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 20, kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.07.2025, 14 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.04.2025, 2. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Meediateenuste seadus võeti Riigikogus vastu 16.12.2010. Viimase, 16.02.2022 vastuvõetud muudatusega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/18083, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, edaspidi ka AVMSD), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda4. Alljärgnevalt toome välja seaduse muutmise eesmärgid suuremate teemade kaupa. 2.1. Haldus- ja töökoormuse vähendamiseks ja ettevõtlusvabaduse kaitseks on käesolevas eelnõus loobutud varasemas eelnõus sätestatud taasedastamisteatise regulatsioonist. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (ELT L 95, 15.04.2010, lk 1–28). 3 Seadusmuudatusega antakse siiski TTJA-le täiendavad õiguslikud võimalused teha ettekirjutus Euroopa Liidu liikmesriigi jurisdiktsiooni alla mittekuuluva audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamiseks ja seda teenuse osutajat hinnates (§ 51 lg-d 6 ja 61). Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda teleprogrammi taasedastama. Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga, mida on kanalite monitooringuga keeruline märgata. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise keelamisega või taasedastamisloa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida täiendavate taasedastatava teenuse lõpetamise nõuetega. Lisaks kehtivas seaduses toodud teenuse sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav. 2.2. Meediateenuste seaduses vajab ajakohastamist raadiolubade andmise regulatsioon. Praegune ajutiste raadiolubade regulatsioon ei võta arvesse turu vajadusi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik anda ajutist raadioluba MeeTS-i § 37 kohaselt kuni kolmeks kuuks, kui programm on ajutise iseloomuga ja selle edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Ajutisi lube ei kasutata enamasti sündmuste kajastamiseks (n-ö MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Kehtiv seadus ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Muudatuse eesmärk on muuta ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja läbipaistvamaks. Eesmärk on MeeTS-is ette näha eraldi testimise regulatsioon juhtudeks, kui soovitakse meediateenuste edastamiseks kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid või testida programmi sobivust konkreetsele levipiirkonnale, näiteks enne raadiolubade avalikku konkurssi. Samuti on vajalik seaduse tasandil täpsustada ajutiste meedialubade taotlemise korda selliselt, et ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra. Kehtivast MeeTS-i regulatsioonist ei nähtu, millise raadioteenuse edastusvormile kehtib loakohustus, seetõttu kohalduks ka näiteks internetiraadio osutajale raadioteenuse osutamise loakohustus. Internetiraadio osutamisel ei ole ressurss raadioteenust edastada piiratud, mistõttu ei näi otstarbekas vaid internetis toimivat raadiot loakohustusega koormata. Mõistlik on, et raadioloa kohustus kehtiks raadioteenuse osutamisel üksnes Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud raadiosagedustel ning see täpsustus eelnõus ka tehakse. 4 Lisaks soovitakse eelnõuga lihtsustada ja ajakohastada raadiolubade liike. Neid muudetakse selliselt, et raadiolubade liigid on edaspidi üleriigiline raadioluba (mis hõlmab varasemat regionaalset ja üleriigilist raadioluba) ning rahvusvaheline raadioluba. Muudetakse ka televisioonilubade regulatsiooni (sarnaselt raadiolubadega kaob regionaalne televisiooniluba, jäävad üleriigiline ja rahvusvaheline televisiooniluba). TTJA senine praktika raadiolubade konkursi korraldamisel näitab, et raadioload on võimalik väljastada ka kahe kuu jooksul arvates tegevusloa taotluste esitamise tähtpäevast. Lisaks kõrvaltingimuste seadmise võimaluse kaotamisele lühendatakse eelnõuga lubade menetlemise tähtaega mistõttu seniselt kolmelt kuult kahele kuule. Samuti on raadiolubadega mõistlik järgida osaliselt sama loogikat, mis võeti viimase, 09.03.2022 jõustunud MeeTS-i muudatuse alusel kasutusele televisioonilubadega, kui kõrvaltingimuste seadmine anti meediaregulaatori pädevusse. Televisioonilubade muudatusel lähtuti vajadusest suurendada meediaregulaatori sõltumatust, mille tagamise kohustus tuleneb AVMSD artiklist 30. Artikli kohaselt ei küsi riiklikud järelevalveasutused või -organid seoses neile liidu õigust rakendavate riigisisese õigusega määratud ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega allu teise asutuse juhistele. Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, loob Euroopa meediavabaduse määrus regulatiivse raamistiku kogu meediale. Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsioonis minna üle ühtsele lähenemisele. Lõpetades kultuuriministri poolt raadiolubade kõrvaltingimuste määramine (kõrvaltingimuste määramise regulatsioon kaotatakse), laiendatakse TTJA kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Seni killustunud ja eri regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni ning selle regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon. 2.3. Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste seadmise võimalusest. Kehtiva seaduse § 40 lõike 3 kohaselt võib kõrvaltingimustena teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis, muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Ettevõtjatele ülemääraste nõuete vähendamise ja haldusorgani efektiivistamise eesmärgil on eelnõus loobutud MeeTS-is sätestatud televisiooni- ja raadiolubadele kõrvaltingimuste seadmise võimalusest. Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest. Seejuures seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud, milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatel meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab. 5 Märgime siinjuures, et seaduse tasandil jäävad siiski kehtima AVMSD-ga nõutud teleprogrammi miinimumnõuded (MeeTS § 8). Lisaks sätestatakse seaduse tasandil Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri kõrvaltingimustega määrata. Seega on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses kirjas. 2.4. Eelnõuga sätestatakse meediateenuste seaduses, konkurentsiseaduses ja menetlusseadustikes vajalikud muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega. Määrus on küll otsekohalduv, aga eeldab siiski täpsustamist, kuidas rakendatakse artikleid 6, 22, 25. Lisaks on artikli 4 punkti 3 ja selle sätte põhjenduspunktide kohaselt vaja muuta ka allikakaitsega seotud norme nii meediateenuste seaduses kui ka menetlusseadustikes. Lisaks eeltoodule on eelnõusse lisatud üksikuid tehnilisi täpsustusi, mis aitavad tagada MeeTS-i ajakohasuse. Seaduseelnõule (välja arvatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega seonduv) eelnes väljatöötamiskavatsuse5 (edaspidi VTK) koostamine. Eelnõu menetlemise raames on teatud VTK-s toodud regulatsioonidest loobutud (nt taasedastamisloa regulatsioon). VTK raames kaasatud isikud on saanud oma arvamuse esitada ka eelnõu eri etappide juures ning esitatud ettepanekutega on võimalusel arvestatud. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõuga muudetakse meediateenuste seadust, elektrooniliseside seadust, konkurentsiseadust, kriminaalmenetluse seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Paragrahv 1 sätestab MeeTS-i muudatused. Antud paragrahv koosneb 57 punktist. Eelnõu § 1 punktid 1–2 – Muudetakse MeeTS-i reguleerimisala sätteid. Kehtiva seaduse kohaselt sätestab meediateenuste seadus audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse (edaspidi koos meediateenus) osutamise korra, tegevuspõhimõtted ja nõuded meediateenuse osutajatele. Muudatuse kohaselt sätestab meediateenuste seadus: - audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutamise korra, tegevuspõhimõtted ning nõuded audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutajatele (§ 1 p 1); - nõuded muudele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), nimetatud meediateenuste osutajatele, kui need on käesolevas seaduses otseselt sätestatud (§ 1 uus punkt 11). Senine MeeTS-i § 1 punkt 11 loetakse punktiks 12, et oleks tagatud sätete loogiline järjekord. 5 https://eelnoud.valitsus.ee/main#vVLnOPt7. 6 Euroopa meediavabaduse määrus defineerib meediateenus mõiste laiemalt kui AVMSD-st lähtuva meediateenuste seaduse regulatsiooni alla seni kuuluvad audiovisuaalmeedia teenused ning raadioteenus. Viidatud määruse artikli 2 kohaselt on meediateenus teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 9 kohaselt peaks määruse kohaldamisel meediateenuse määratlus piirduma ELi toimimise lepingus määratletud teenustega ja peaks seetõttu hõlmama kõiki majandustegevuse vorme. Meediateenuse määratlus peaks hõlmama eelkõige tele- ja raadiosaateid, tellitavaid audiovisuaalmeedia teenuseid, taskuhäälingut ning ajakirjandusväljaandeid. Sellest peaks välja jääma kasutajate loodud sisu, mis on üles laaditud digiplatvormile, välja arvatud juhul, kui see kujutab endast tavaliselt kas rahalise või muud laadi tasu eest pakutavat kutsealast tegevust. Samuti peaks välja jääma puhtalt erakirjavahetus, näiteks e-kirjad ja kõik teenused, mille põhieesmärk ei ole saadete või ajakirjandusväljaannete pakkumine, mis tähendab, et see sisu on üksnes teenusega seotud kõrvaline, mitte selle peamine eesmärk – näiteks reklaam või teave toote või teenuse kohta, mida pakuvad veebisaidid, kus meediateenuseid ei pakuta. Määratluse kohaldamisalast tuleks välja jätta organisatsioonide teabevahetus ning avalik-õiguslikele või eraõiguslikele üksustele suunatud teabe- või reklaammaterjalide edastamine ja levitamine. Kuna meediateenuse osutajate tegevus siseturul võib toimuda eri vormides, peaks meediateenuse osutaja määratlus hõlmama paljusid meediateenuse määratluse kohaldamisalasse kuuluvaid professionaalseid meediaettevõtjaid, sealhulgas vabakutselisi. Eelnõu väljatöötaja hinnangul on MeeTS õige ja kohane õigusakt, kuhu sisse viia Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevate nõuete rakendamine. Hetkel on MeeTS audiovisuaalmeedia- ja raadiokeskne, aga loogilise sammuna koondub meediaregulatsioon nüüd tervikuna ühte õigusakti. MeeTS-i reguleerimisala sättest jäetakse välja lauseosa “edaspidi koos meediateenus” ning lisatakse seaduse reguleerimisalasse nõuded ka muudele Euroopa meediavabaduse määruses nimetatud meediateenuste osutajatele. Läbivalt mõiste “meediateenus” kasutamise jätkamine eksitaks seaduse rakendajaid – seda eelkõige normide puhul, mis peavad kohalduma üksnes audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele. Seega, õigusselguse huvides täpsustatakse reguleerimisala ning mõistete lahtikirjutamisega kogu seadust, et oleks arusaadav, millised normid kehtivad AVMSD-st tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ning nende osutajatele, millised normid raadioteenustele ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenustele ja nende osutajatele. Uute meediateenuste (eelkõige ajakirjandusväljaanded, rahalise või muud laadi tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile jne) ja nende osutajate osas on täpsustatud, et seadus kohaldub neile üksnes siis, kui see on konkreetsete sätete juures välja toodud. Eelnõu § 1 punkt 3 muudetakse MeeTS-i § 2 lõiget 1. Säte on seotud läbivalt mõistete täpsustamisega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 4 – MeeTS-i § 2 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 1 ja 2, § 13 lõikes 1, § 19 pealkirjas ja lõikes 1, § 25 lõikes 2, § 26 lõikes 1, § 30 lõikes 2, lõike 3 punktis 1 ja lõikes 4 ning § 31 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „meediateenus“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenus ja raadioteenus“ vastavas käändes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. 7 Eelnõu § 1 punkt 5 – MeeTSi §-i 2 täiendatakse lõikega 11. Antud sätte kohaselt kohaldatakse teistele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavale juriidilisele isikule meediateenuste seadust, kui juriidiline isik on asutatud Eestis. Eelnõu § 1 punkt 6 – MeeTSi § 2 lõikes 31 asendatakse sõna „meediateenuse“ sõnaga „audiovisuaalmeedia teenuse“. Kuivõrd kogu seaduse ulatuses on mõistekasutust täpsustatud, siis tuleb seda teha ka antud sättes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 7 – MeeTS-i § 2 lõikes 4 asendatakse sõna „meediateenust“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenust või raadioteenust“. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 8 – MeeTSi § 4 täiendatakse lõikega 3 ja lisatakse mõistete loetellu ka muudele Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud meediateenustele viitav säte. Meediateenus on lisaks audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ka muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. MeeTS-i rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt ette nähtud. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1-2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 9 – Täpsustatakse MeeTS-i § 5 teksti. Kuivõrd kehtiva seaduse lõige 1 keskendub nö klassikalistele meediateenustele ehk audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele, tehakse selles sättes vastavad parandused. Muudatuse kohaselt on audiovisuaalmeedia teenuste või raadioteenuse osutaja juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitavat audiovisuaalmeedia või raadioteenust ja kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ning kes määrab selle esitamise järjestuse ja edastamise viisi. §-i 5 täiendatakse teise lõikega, mille kohaselt meediateenuse osutaja on ka lõikes 1 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenust osutav juriidiline või füüsiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. MeeTS-i rakendatakse sellisele meediateenuse osutajale juhul, kui see on seaduses otseselt ette nähtud. Sellisele meediateenuse osutajale rakendatakse § 16 lõiget 1, §-i 161 ja konkurentsiseadusesse lisatud meediaturu kontsentratsiooni norme. Eelnõu § 1 punkt 10 – MeeTS-i § 8 teksti muudetakse. Meediauuringud näitavad, et meedia sisupakkumistes ja -tarbimises on toimunud viimasel kümnendil olulised muutused: erinevat meediasisu pakkuvate meediakanalite arv on järsult tõusnud ning selle tulemusel on toimunud kanalite spetsialiseerumine ning auditooriumite killustumine. Kui aastatuhande vahetusel oli Eestis kaks suurema auditooriumiga eratelekanalit, siis oli uudistesaadete miinimummahu seadusega kehtestamine põhjendatud, kuid tänaseks on elanikkonna peamisteks uudiste allikateks interneti keskkonnad ning nendega konkureerimine ei peaks olema erameediale seadusega pandud kohustus, vaid meediateenuse osutajate tegevusvabadusel põhinev vabatahtlik otsus. Sarnaselt uudiste pakkumisele ja tarbimisele on muutunud ka omatoodangu olulisus – kui 20-30 aastat tagasi köitsid teleaudiotooriumi tähelepanu välismaised teleseriaalid ja filmid, siis tänaseks on kõige enimvaadatud just eestikeelsed originaalsaated. Seega ei ole sarnaselt uudiste regulatsiooniga vajalik ka omatoodangu edastamisele seadusega erinõudeid esitada, vaid on mõistlik suurendada meediateenuste osutajate tegevusvabadust äriliste otsuste tegemisel. 8 Antud sättes jäävad kehtima AVMSD-st tulenevad nõuded. Kehtetuks muutub ka MeeTS-i § 8 lg 7, mis sätestab regionaalse televisiooniloaga seonduva. Kuivõrd muudatuse kohaselt kaotatakse regionaalne televisiooniluba kui loa liik, on ka viidatud säte vaja kehtetuks tunnistada (vt ka eelnõu p 30 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 11 – MeeTS-i § 9 pealkiri sõnastatakse ümber – nõuded raadioprogrammile. Lõikes 1 täpsustakse, et raadioprogrammi nädala miinimummahtu (84 tundi) ei kohaldata ajutise raadioloa alusel edastatavale raadioprogrammile (nt olukorras, kus soovitakse kajastada konkreetset sündmust). Lisaks täiendatakse antud paragrahvi teise lõikega. Kuivõrd uue regulatsiooni kohaselt ei kehtesta enam kultuuriminister raadiolubade kõrvaltingimusi (kõrvaltingimuste seadmisest üldse loobutakse), tuuakse Eesti autorite muusikateoste osakaalu miinimumnõue seaduse tasandile ning laiendatakse normi ka Eesti esitajate esitatud teostega. Muudatuse kohaselt edastab raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja raadioprogrammis muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. Arvestades muukeelse auditooriumi huve ning Eesti autorite poolt loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muukeelsete muusikateoste tagasihoidlikumat pakkumist sätestab seadus muukeelsele sõnasaateid edastavale raadioprogrammile Eesti autorite loodud või Eesti esitajate poolt esitatud muusikateoste edastamise mahule madalama miinimumnõude. Raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated moodustavad tööpäeviti ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti programmi mahust, edastab muukeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. Sõnasaade MeeTS-i tähenduses on saade, kus vähemalt poole selle mahust moodustab sõnaline osa. Sõnalise osa hulka ei arvata reklaami, otsepakkumisi ega omasaadete reklaami. Mõiste „Eesti autor“ hõlmab muusikateose autoreid (helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranžeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust. Eesti esitaja on Eesti päritolu või Eesti resident. Eesti esitaja teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks esitajatest Eestist, olenemata esitajate koguarvust. Antud nõue laieneb raadioloa alusel tegutsevale raadioteenuse osutajale. Raadioteenust võib pakkuda kahel viisil. Traditsiooniline raadioringhääling tähendab raadioprogrammide edastamist raadiosagedustel (nt FM sagedused 88-108 MHz). Tulenevalt sagedusressursside piiratusest on nende sageduste kasutamise reguleeritud läbi raadiolubade andmise protsessi. Raadioloata saab raadioteenust pakkuda peaaegu piiramatu ressursiga internetis ilma piiratud sagedusressurssi kasutamata. Eelnõu § 1 punkt 12 – Eelnõuga muudetakse MeeTS-i 2. peatüki pealkirja. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 13 – MeeTS-i § 13 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustest“. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. 9 Eelnõu § 1 punkt 14 – MeeTS-i § 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“. Antud muudatus on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 4 lõike 3 rakendamisega. Artikli 4 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et ajakirjandusallikad ja konfidentsiaalsed teated on tulemuslikult kaitstud. Liikmesriigid ei võta meetmeid, millega: a) kohustatakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid avalikustama ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega seotud või nende tuvastamist võimaldatavat teavet, või kohustatakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või toimetuse töötajatega omada sellist teavet, sellist teavet avalikustama; b) peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis võimaldab nende tuvastamist, või peetakse kinni, karistatakse, kuulatakse pealt ja kontrollitakse isikuid, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või selle toimetuse töötajatega omada sellist teavet, või jälgitakse, otsitakse läbi või arestitakse nende äri- või eraruume sellise teabe saamise eesmärgil; c) kasutatakse sekkuvat jälgimistarkvara materjali, digiseadme, -masina või -vahendi puhul, mida kasutavad meediateenuse osutajad, nende toimetuse töötajad või isikud, kes võivad oma tavapärase või ametialase suhte tõttu meediateenuse osutaja või tema toimetuse töötajatega omada teavet, mis on seotud ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega või mis võimaldab neid tuvastada. Põhjenduspunkti nr 19 kohaselt on ajakirjanikel ja toimetajatel usaldusväärse meediasisu tootmisel ja pakkumisel keskne roll, seda eelkõige uudiste või päevakajaliste sündmuste kajastamisel. Allikad on ajakirjanike „toormaterjal“: need on meediasisu, eelkõige uudiste ja päevakajalise sisu tootmise aluseks. Seetõttu on ülioluline kaitsta ajakirjanike võimet koguda, kontrollida ja analüüsida teavet, eelkõige sellist konfidentsiaalselt saadud või edastatud teavet nii internetis kui ka väljaspool seda, mis on seotud ajakirjandusallikatega või võimaldab neid tuvastada. Meediateenuse osutajad ja nende toimetuste töötajad, eelkõige ajakirjanikud, sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes, näiteks vabakutselised ajakirjanikud, peaksid saama tugineda ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse tugevale kaitsele. Põhjenduspunkti nr 20 kohaselt selleks, et vältida ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitsest kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine kooskõlas põhiõiguste hartaga, tuleks kaitsemeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kellel on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete era- või ametialaste suhete tõttu tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid, kes elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt, ning isikuid, kes on või on olnud ametialaselt seotud saadete või ajakirjandusväljaannete ettevalmistamise, koostamise või levitamisega ning keda võetakse sihikule üksnes seetõttu, et neil on tihedad sidemed meediateenuse osutajate, ajakirjanike või muude toimetuse liikmetega. Ajakirjandusallikate ja konfidentsiaalse teabevahetuse kaitse peaks tooma kasu ka meediateenuse osutajate töötajatele, näiteks tehnilistele töötajatele, sealhulgas küberturvalisuse ekspertidele, keda võidakse sihikule võtta, arvestades nende olulist rolli ajakirjanike igapäevatöös, mis nõuab lahendusi, et tagada ajakirjanike töö konfidentsiaalsus ja sellest tulenevat tõenäosust, et neil on juurdepääs ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust käsitlevale teabele. 10 Allikakaitse õiguslikud alused sätestati meie seadusandluses 25.11.2010 vastu võetud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seadusega. Antud seaduse seletuskirjas6 on põhjalikult selgitatud, millistel kaalutlustel ringhäälinguseaduses ja menetlusseadustikes vastav regulatsioon sätestati. Tol hetkel tugineti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklile 10, Euroopa Nõukogu soovitusele nr 7 (2000) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Vastavad muudatused tehti ka menetlusseadustikes. Seletuskirja kohaselt: /.../ Nagu üldises osas eelnevalt märgitud, peab allikakaitse laienema ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku puutuvale isikutele, et tagada allikakaitse põhimõtte rakendamine võimalikult laias, ent samas põhjendatud ulatuses. Seetõttu nähakse ette ka KrMS § 72 muudatus, mille kohaselt laieneb allikakaitsele tuginemise õigus sarnaselt RingHS-is kavandatuga ka ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötleva isikuga ametialaselt kokku puutuvatele isikutele.” Sama normiloogika alusel tehti muudatus ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Ringhäälinguseaduse kehtetuks tunnistamisel viidi vastav regulatsioon meediateenuste seadusesse. Meediateenuste seaduses on allikakaitse reguleeritud §-s 15. MeeTS-i § 15 lõike 3 kohaselt laieneb informatsiooniallika kaitse ka isikule, kes ametialaselt puutub kokku andmetega, mis võimaldavad tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku informatsiooniallika. Euroopa meediavabaduse määrus aga laiendab isikute ringi. Lisaks ametialasele kokkupuutele laieneb kaitse ka tavapärasele suhtele (vt art 4 lõige 3, ingliskeelses tekstis regular relationship). Eelnõu väljatöötaja ning Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul annab selgema arusaama antud mõistekasutusest põhjenduspunktides toodut avav mõiste “püsiv lähedane eraeluline suhe”. Seda mõistet kasutatakse ka eelnõus ja see hõlmab isikuid, kes elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning seda stabiilselt ja pidevalt. See sõnastus on vastavuses Euroopa meediavabaduse määruse mõttega ega laiendaks antud privileegi mõõdutundetult, mis tõenäoliselt hakkaks tõhusat kriminaalmenetlust põhjendamatult takistama. Eeltoodust tulenevalt muudetakse nii MeeTS-i § 15 kui ka menetlusseadustikke (eelnõu §-d 4 ja 5). Eelnõu § 1 punkt 15 – MeeTS-i § 16 ehk avaliku teabe nõuded meediateenuste osutajatele sõnastatakse ümber ja seda nii, et säte oleks kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse artikliga 6, aga jätkuvalt ka AVMSD artikliga 5, mis sätestab nõuded konkreetselt audiovisuaalmeedia teenuse osutajale. Uue § 16 lõike 1 kohaselt teevad audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja enda kohta hõlpsasti ja vahetult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikes 1 nimetatud teabe. See võib tähendada sellise info ülespanemist oma veebilehel, sotsiaalmeedia kontol vms. Artikli 6 lõikes 1 esitatud teave on järgmine: a) nende juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; b) sellise otsese või kaudse omaniku nimi või selliste otseste või kaudsete omanike nimed, kellel on osalus, mis võimaldab neil mõjutada teenuseosutaja tegevust ja strateegiliste otsuste 6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a4680939-75ea-a4b8-d3a3-4253c405ebac/ 11 tegemist, sealhulgas see, kas nad on otseselt või kaudselt riigi või avaliku sektori asutuse või üksuse omanduses; c) selle tegelikult kasu saava omaniku nimi või nende tegelikult kasu saavate omanike nimed, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 punktis 6; d) neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma. Seni kohaldusid punktides a-c toodud nõuded sisuliselt üksnes audiovisuaalmeedia teenuse osutajale (tulenesid AVMSD-st). Euroopa meediavabaduse määruse rakendumisel kohalduvad need aga ka raadioteenuse osutajale ja muudele meediateenuse osutajatele. Ülejäänud nõuded, mis tulenevad AVMSD artiklist 5, jäävad kehtima audiovisuaalmeedia teenuse osutajale, ja need kajastuvad § 16 uues lõikes 2. Antud sätte kohaselt audiovisuaalmeedia teenuse osutaja teeb veebilehel enda kohta arusaadavalt ja püsivalt kättesaadavaks lisaks lõikes 1 sätestatule: 1) vastutava toimetaja nime ja kontaktandmed, et tagada heast ajakirjandustavast kinnipidamine ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine; 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui riikliku järelevalve tegija kontaktandmed; 3) kuulumise Eesti jurisdiktsiooni alla. Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti 32 kohaselt on väga tähtis, et meediateenuste saajad teaksid kindlalt, kes on meediateenuste omanik ja taustajõud, et nad saaksid tuvastada ja mõista võimalikke huvide konflikte. See on hästi informeeritud arvamuse kujundamise eeltingimus ning sellest tulenevalt demokraatias aktiivselt osalemise eeltingimus. Selline läbipaistvus on ühtlasi tõhus vahend toimetuse tegevusse sekkumise ohu heidutamiseks ja seega selle vähendamiseks. Lisaks aitab see kaasa avatud ja õiglase turukeskkonna loomisele ning suurendab meedia vastutust meediateenuste saajate ees, aidates lõppkokkuvõttes kaasa meediateenuste kvaliteedi parandamisele siseturul. Seega on vaja kehtestada kõigile meediateenuse osutajatele kogu liidus ühised teabele esitatavad nõuded. Kõnealused nõuded peaksid sisaldama proportsionaalseid ja sihipäraseid nõudeid, et meediateenuse osutajad avalikustaksid nende omandisuhetega seotud asjakohase teabe ning avaliku sektori asutustelt ja üksustelt saadud reklaamitulud. Selline teave on vajalik selleks, et meediateenuste saajad mõistaksid võimalikke huvide konflikte ja saaksid nende kohta järelepärimisi teha, sealhulgas juhul, kui meediaomanikud on riikliku taustaga, eeltingimusena selleks, et nad saaksid hinnata saadud teabe usaldusväärsust. Seda on võimalik saavutada ainult siis, kui meediateenuste saajate käsutuses on hästitoimival viisil ajakohane teave meediaomandi kohta, eelkõige meediasisu vaatamise, kuulamise või lugemise ajal, nii et nad saavad sisu õigesse konteksti asetada ja sellest õige mulje kujundada. Seega oleks sihipärase meediaomandit käsitleva teabe avalikustamine selgelt suurema kasuteguriga kui avalikustamiskohustuse mis tahes võimalik mõju põhiõigustele, sealhulgas õigusele era- ja perekonnaelule ning isikuandmete kaitsele. See ei tohiks mõjutada liikmesriikide poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (11) artikli 30 lõike 9 alusel võetud meetmeid. Asjaomased meediateenuse osutajad peaksid nõutava teabe avalikustama elektroonilises vormingus näiteks oma veebisaidil või muus kergesti ja vahetult juurdepääsetavas kohas. Jätkuvalt tuuakse seadusesse sisse nõue esitada vastutava toimetaja nime ja kontaktandmeid. Tegemist on isikuandmetega, mille avalikustamiseks on avalik huvi. Kvaliteetsed ajakirjandusväljaanded on ajalooliselt eneseregulatsiooni korras avalikustanud väljaannete vastutavate toimetajate nimed ja kontakti, mille kaudu on inimestel võimalik meediaväljaandega suhelda. Selline praktika toetab ajakirjandusväljaannete usaldusväärsust ning tagab nende tegevuse suurema läbipaistvuse. Seaduse tasemel sätestati vastutavate toimetajate nimede avalikustamine ringhäälinguorganisatsioonidele 1994. aastal 12 ringhäälinguseadusega ja nõue võeti 2011. aastal üle ka meediateenuste seadusesse. Käesoleva seadusega laiendatakse vastutavate toimetajate nimede avalikustamise kohustus kõigile meediateenustele. Sellega ühtlustatakse seaduse tasemel trükimeedia eneseregulatsiooni põhimõtted ja MeeTSis audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele kehtestatud nõuded. Kuivõrd seaduse tasandil peab olema kirjas ka isikuandmete töötlemise eesmärk, on sättesse lisatud ka vastutava toimetaja andmete töötlemise eesmärk - heast ajakirjandustavast kinnipidamine ja sõnavabaduse põhimõtete järgimine. Eelnõu § 1 punkt 16 – MeeTS-i täiendatakse §-dega 161 ja 162. Uus § 161 reguleerib meediateenuse osutaja märkimist äriregistris (kehtib neile isikutele, kes äriregistri seaduse alusel sinna kantakse) ja teabe esitamist. Antud säte on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 6 lõikega 2, mille kohaselt teevad liikmesriigid oma reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele või organitele ülesandeks töötada välja riiklikud meediaomandi andmebaasid, mis sisaldavad määruse lõikes 1 sätestatud teavet. Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunkti nr 33 kohaselt peaksid meediaomandi läbipaistvuse suurendamiseks liikmesriigid tegema meediaomandi andmebaaside väljatöötamise ülesandeks ka riiklikele reguleerivatele asutustele või organitele või muudele pädevatele asutustele ja organitele. Sellised andmebaasid peaksid toimima ühtse kontaktpunktina, mis võimaldab meediateenuste saajatel hõlpsasti kontrollida asjaomase meediateenuse osutajaga seotud asjakohast teavet. Võttes arvesse riikide haldusspetsiifikat ja selleks, et vähendada halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema paindlikkus otsustada, milline asutus või organ vastutab selliste meediaomandi andmebaaside väljatöötamise eest. See võib olla näiteks riiklik reguleeriv asutus või organ või muu haldusorgan, kes omakorda võib selle ülesande täitmisel toetuda teise asjakohase oskusteabega organi abile. Eelnõu § 161 lõike 1 kohaselt märgitakse audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistri avalikus toimikus meediateenuse osutajana. Lõike 2 kohaselt esitavad audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ja § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja äriregistrile koos majandusaasta aruandega riikliku reklaamitulu aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma. Nimetatud summad avalikustatakse äriregistri avalikus toimikus. Lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Eelnõu väljatöötajad loevad hetkel tegevusaladeks järgmiste EMTAK (2025) koodide all olevaid tegevusi: 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131 (Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine), 60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine). Eeltoodud regulatsioon on välja töötatud koostöös Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusega. Eesmärk oli leida lahendus, mis võimalikult vähe koormab ettevõtjaid ja kasutab maksimaalselt ära olemasolevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja olemasolevaid andmeid. Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 lõikes 1 toodud andmed on suures osas äriregistri andmed 13 (juriidiline nimi või juriidilised nimed ja kontaktandmed; otsese või kaudse omaniku andmed ning tegeliku kasusaaja andmed). Uue kohustusena lisandub info riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta. Regulatsiooni väljatöötamisel jäi kaalule lahendus, mille kohaselt Euroopa meediavabaduse määruses loetletud info avalikustamiseks kohustatud ettevõtjaid eristatakse EMTAK koodi järgi, mis uueneks majandusaasta aruande esitamisel kord aastas, ning summad, mis saadakse riiklikuks reklaamiks ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulud, tuleb deklareerida majandusaasta aruande esitamisega samas sammus, kui süsteem tuvastab, et ettevõtja kuulub EMTAKi koodi põhjal vastavasse kategooriasse. Protsessi kirjeldus on järgmine: 1) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4 lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa. 2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida loetakse meediateenuse osutamiseks. 3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid, tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla. 4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses. 5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja riikliku reklaamitulu aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma. 6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi ridadena majandusaasta aruannete kastis vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule riiklikuks reklaamiks x eurot.“ ja „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt reklaamiks x eurot.“ Eelnõuga lisatav § 162 on seotud Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamisega. Artikli 25 lõike 2 kohaselt teevad avaliku sektori asutused või üksused igal aastal elektroonilisel ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks teabe riikliku reklaami avaliku sektori kulude kohta. Kõnealune teave sisaldab vähemalt järgmist: a) nende meediateenuse osutajate või digiplatvormide pakkujate ametlikud nimed, kellelt teenuseid osteti; b) kui see on kohaldatav, nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad, ning c) aastas kokku kulutatud summa ning meediateenuse osutaja või digiplatvormi pakkuja kohta kulutatud iga-aastane summa. Liikmesriigid võivad esimese lõigu punktis b sätestatud kohustustest vabastada alla 100 000 elanikuga territoriaalüksuste piirkondlikud omavalitsused ning selliste piirkondlike omavalitsuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Artikli 25 lõike 3 kohaselt seiravad liikmesriikide reguleerivad asutused või organid või muud liikmesriikide pädevad sõltumatud asutused või organid lõikes 2 loetletud teabele tuginedes riikliku reklaami jaotamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele ning annavad selle kohta igal aastal aru. Kõnealused aastaaruanded tehakse üldsusele kergesti juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks. 14 Riiklik reklaam on Euroopa meediavabaduse määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel. Riikliku reklaami hulka kuuluvad muuhulgas näiteks avaliku sektori asutuste poolt tellitud reklaami- ja teavituskampaaniad, aga ka töö- ja muud kuulutused ning tellitud teated. Põhjenduspunkti nr 73 kohaselt peaksid liikmesriigid tegema riikliku reklaamiga seotud vajaliku teabe avalikult kättesaadavaks elektroonilises vormingus, mis on kergesti loetav, kättesaadav ja allalaaditav, kooskõlas ärisaladusi käsitlevate liidu ja riigisiseste normidega. Samuti on vaja, et riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid seiraksid avaliku sektori vahendite eraldamist meediateenuse osutajatele ja digiplatvormide pakkujatele riikliku reklaami eesmärgil ning annaksid selle kohta aru. Kui riiklikud reguleerivad asutused või organid või muud pädevad sõltumatud asutused või organid seda taotlevad, peaksid riigiasutused ja riigiga seotud üksused andma neile täiendavat teavet, mis on vajalik, et hinnata avaldatud teabe terviklikkust ning selliste vahendite eraldamise puhul kasutatavate kriteeriumide ja menetluste kohaldamist. Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liidu riigihanke ja riigiabi normide kohaldamist. Vaatamata sellele, et Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv, on artikli 25 lõikes 2 toodu selguse mõttes ka MeeTS-is sätestatud. Eelnõu § 162 lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud teabe. See teave esitatakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis7 sätestatud korras. Eelnõu väljatöötaja kaalus võimalust vabastada MeeTS-i regulatsiooniga Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõike 2 punktis b sätestatud teabe (kontsernide ametlikud nimed, kuhu sama lõike punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad) esitamise kohustustest alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste kohaliku omavalitsuse üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Kuivõrd erand kohaldub üksnes kergesti leitava avaliku info kohta (kontsernide ametlikud nimed) ja selle edastamine ei tekita asutusele täiendavat töökoormust, siis ei pidanud eelnõu väljatöötaja vastava erandi tegemist otstarbekaks. Lõike 2 kohaselt koostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõikes 1 osutatud teabe kohta aruande iga aasta 1. septembriks, mis avaldatakse tema veebilehel. 1. september on TTJA-le realistlik periood andmete analüüsiks ja kokkuvõtte tegemiseks. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest. 7 Rahandusministri määrus „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ Link: https://www.riigiteataja.ee/akt/12874684?leiaKehtiv 15 Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul viisil vastavat infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teeb TTJA kord aastas analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Analüüsis tuuakse eraldi välja ka andmed kontsernidesse kuuluvate teenuse tarnijate kohta. Detailsed lahendused töötatakse välja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu § 1 punktid 17 ja 18 – muudetakse MeeTS-i § 17 lõikeid 1 ja 3. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 19 – MeeTS-i § 19 lõikeid 2–5 muudetakse ning eelnõu § 1 punktiga 20 tehtava muudatusega tunnistatakse kehtetuks § 19 lõige 6. Kehtiva MeeTS § 19 lõike 3 sõnastus ei võimalda meediateenuse osutajal enne kella 22.00 näidata saateid, mis võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste mõnda earühma, isegi mitte koos vastavasisulise hoiatusega enne saate algust ja saate ajal. MeeTS § 19 lõige 4 kohustab meediateenuse osutajat ka pärast kell 22.00 eetris oleva saate puhul, kui see võib tõenäoliselt kahjustada alaealiste mõnda earühma, lisama enne saadet hoiatus saate sobimatuse kohta alaealiste mõnele earühmale. Kuivõrd hetkel kehtiv MeeTS § 19 regulatsioon ei arvesta alaealiste erinevate vanuserühmadega, siis võib MeeTS § 19 lõigete 3 ja 4 kehtiv sõnastus põhjendamatult piirata alaealiste õigust teabele. Näiteks ei ole kehtiva regulatsiooni alusel 12- aastasel lapsel võimalik enne kella 22.00 vaadata/kuulata saadet või saada teavet, mis võib tõenäoliselt kahjustada alla 12-aastaste earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut (nt filmi „Krahv Monte Cristo“, 2024, mis on sobilik vanusele 12+). Uue § 19 lõike 2 kohaselt ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja edastada pornograafilist sisu või vägivalda või julmust propageerivat sisu pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lõike 2 punktide 3 ja 4 tähenduses. Uue § 19 lõike 3 kohaselt ei kohaldata lõikes 2 kehtestatud nõudeid juhul, kui audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja tagab, et sellised saated on isiklike tunnuskoodide või teiste asjakohaste tehniliste lahenduste abil vastu võetavad üksnes viisil, mis on alaealisele tavaolukorras kättesaamatu. Uue § 19 lõike 4 kohaselt ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni programmis edastada muid alaealiste mõne earühma füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut kahjustada võivaid saateid, välja arvatud juhul, kui enne saadet esitatakse arusaadaval viisil hoiatus, mis teatab, et järgnev saade on alaealiste mõnele earühmale sobimatu ning audiovisuaalmeedia teenuse puhul on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol. Uue § 19 lõike 5 kohaselt kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab § 19 lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike. Saateid saab auditooriumile tutvustada ilma piiranguid põhjustavaid saatelõike esile tõstmata. Arvestades, et saadete tutvustused on lühikese ajalise kestvusega, ja neid edastatakse auditooriumit eelnevalt hoiatamata, ei ole lastevanematel võimalik sobimatu sisuga saatetutvustusele enne nende edastamist reageerida. 16 Selle tõttu tuleb vältida kõiki olukordi, kus piirangut põhjustanud sisu võiks jõuda sobimatute earühmadeni. Eelnõu § 1 punkt 21 – MeeTS-i § 192 teksti muudetakse. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 22 – MeeTS-i § 21 lõike 2 muudatus on seotud regionaalse raadio- või televisiooniloa liigi kaotamisega (vt ka eelnõu p-de 30 ja 31 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 23 – MeeTS-i § 22 lõikes 1 ning § 27 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „meediateenuste“ sõnadega „audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse“. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 24 – MeeTS-i § 23 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „edaspidi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“. Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 29 lõikes 3 toodud nõudega, mille kohaselt viites Euroopa Liidu õigusaktile peab nimetama viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri. Normitehniliselt ei ole korrektne kasutada õigusnormis Euroopa Liidu õigusaktile viidates sõnalist viidet. Eelnõu § 1 punkt 25 – MeeTS-i § 29 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: (11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse televisiooni- või raadioloa alusel pakutavale teenusele. Täpsustus on vajalik, sest televisiooni- või raadioluba mittevajavate teenuste puhul nagu näiteks internetiraadiod ja -telekanalid või striimingu rakendused nimetatud piiranguid ei kehtestata. Eelnõu § 1 punkt 26 – MeeTS-i 29 lõike 3 punkt 1 muudetakse. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punktid 27–29 – MeeTS-i § 30 lõikeid 1, 3, 7 ja 81 muudetakse. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. Eelnõu § 1 punkt 30 – MeeTSi §-s 32 asendatakse sõnad „Televisiooni- või raadioteenust“ sõnadega „Televisiooniteenust või Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälingu jaoks ettenähtud sagedustel pakutavat raadioteenust“. Täpsustus on vajalik, sest televisiooni- või raadioluba mittevajavate teenuste puhul nagu näiteks internetiraadiod ja -telekanalid või striimingu rakendused nimetatud nõuded ei kehti. Eelnõu § 1 punkt 31 – Muudetakse MeeTS-i §-s 33 toodud televisioonilubade liike. Kuivõrd muudatusi on kõikides § 33 lõigetes, esitatakse muudatus terve paragrahvi taasesitamisega. Lõike 1 kohaselt antakse televisiooniteenuse osutamiseks välja järgmisi tegevuslubasid: 1) üleriigiline televisiooniluba; 2) rahvusvaheline televisiooniluba välisriigi elanikkonnale suunatud teleprogrammi edastamiseks. 17 Televisioonilubade süsteem kohandatakse vastavaks audiovisuaalmeedia teenuste turul toimunud muutustele. Kaotatakse regionaalse televisiooniloa loaliik, sest regionaalsust sellisel kujul nagu varem digi-TV platvormil enam ei eksisteeri. Lõike 2 kohaselt antakse üleriigiline televisiooniluba kuni kümneks aastaks, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused. Muudatusega jäetakse välja viide regionaalsele televisiooniloale. Lõike 3 kohaselt antakse rahvusvaheline televisiooniluba kuni viieks aastaks, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused ning TTJA on vajaduse korral enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast. Võrreldes kehtiva õigusega on antud sättes kaotatud kõrvaltingimuste seadmise võimalus. Meediauuringud näitavad, et meedia sisupakkumistes ja -tarbimises on toimunud viimasel kümnendil olulised muutused: erinevat meediasisu pakkuvate meediakanalite arv on järsult tõusnud ning selle tulemusel on toimunud kanalite spetsialiseerumine ning auditooriumite killustumine. Vabas konkurentsis toimuv meediaturg tagab vaatajatel võimalused tarbida erinevatel platvormidel mitmekesist meediasisu ja selle tõttu ei ole enam programmide mitmekesisuse suurendamisele suunatud kõrvaltingimuste kehtestamine seaduse tasandil vajalik. Mõistlik on toetada meediateenuste osutajate tegevusvabadust äriliste otsuste tegemisel. Vt lisaks ka seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 32 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 1, milles on sätestatud raadioloa liigid. Kaotatakse regionaalse raadioloa loaliik. Edaspidi jäävad alles üleriigiline raadioluba ja rahvusvaheline raadioluba välisriigi elanikkonnale suunatud raadioprogrammi edastamiseks. Varasem praktika üleriigilise raadioloa puhul on tähendanud, et üleriigilise raadioloa väljastamisega ei kaasne automaatselt levimist üle Eesti kõigis maakondades, vaid märgitakse ära konkreetsed maakonnad, kus üleriigilise raadioloaga raadioprogramm levida võib (nt Power Hit Radio levib üleriigilise loaga järgmistes levipiirkondades: Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Valgamaa). Selleks, et üleriigilise loaga saaks levida ka mõnes teises maakonnas, peab meediateenuse osutaja ootama siiski uut raadiolubade konkurssi. Vaatamata eeltoodud sisulistele selgitusele leviala ulatuses jäädakse seaduses siiski mõiste „üleriigiline raadioluba“ kasutamise juurde, sest teatud juhtudel on vaja eristada seda loaliiki rahvusvahelisest loast. Kui seaduses mõeldakse mõlemat loaliiki, on kasutatud üksnes üldmõistet „raadioluba“. Muudatus lihtsustaks raadiolubade regulatsiooni ning lisaks on tegu mõistliku muudatusega digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses, sest sellega suureneb sagedusressurss ja uutes levipiirkondades levimist saab alustada kiiremini, kui senise praktika järgi (s.o iga paari aasta tagant raadiolubade konkursi tulemusena). Eelnõu § 1 punkt 33 – Muudetakse MeeTS-i § 35 lõiget 2, millega jäetakse välja tekstiosa „§ 40 lõike 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning“. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 34 – Muudetakse MeeTS-i § 37 ja täpsustatakse ajutise televisiooni- või raadioloa andmise tingimusi. 18 Kehtiva seaduse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Sellest põhimõttest on praktikas kaugenetud ning enamasti ei kasutata ajutisi lube sündmuste kajastamiseks (n-ö spordis MM-i või MK-etapi raadio), vaid raadioprogrammi olemasoleva leviala paindlikuks laiendamiseks konkursside vahelisel perioodil või juhul, kui konkursi käigus ei õnnestunud meediateenuse osutajal soovitud levipiirkondadesse laieneda. Viimastel aastatel on nõudlus ajutiste raadiolubade järele järsult kasvanud. Kui varasematel aastatel väljastati aastas u kümme ajutist raadioluba (nt 2020. aastal kaheksa), siis 2021. aastal väljastati 72, 2022. aastal 51 ja 2023. aasta novembri seisuga 17 ajutist raadioluba. 2024. aastal väljastati üheksa ajutist raadioluba. Ajutised load anti 2021. aastal seitsmele erinevale teenuse osutajale, 2022. aastal vastavalt üheksale, 2023. aastal kaheksale. Neist ainult mõni üksik on välja antud reaalselt mõne sündmuse kajastamiseks. See tähendab, et tegelikult on ajutisi raadiolube kasutatud olemasolevate programmide leviala laiendamiseks. Erandite seadmine ajutistele raadioprogrammidele on igati mõistlik. Samas on oluline, et ajutiste raadiolubadega edastatavast programmist ei saaks sisuliselt alalist meediateenuse osutamist, mis võib kahjustada raadioturul konkurentsi. Olukord, kus enamik turuosalistest on omandanud tegevusloa läbipaistvalt avaliku konkursi korras, aga mõned kasutavad ära mõneti ebaselget regulatsiooni ja osutavad teistega samaväärset teenust ajutiste raadiolubade alusel, moonutab paratamatult raadioturul ausat konkurentsi. Praegune meediateenuste seaduse regulatsioon ei täpsusta, kui tihti võib ajutisteks raadiolubadeks taotlusi esitada. Arvestades lisanduvaid uusi tehnoloogiaid, näiteks digiraadio tulekut, peaks meediateenuste seadus looma piisavalt paindlikud võimalused ka selleks, et raadioteenust saaks uutel tehnoloogiatel testida (katsetada). Praegu ei võimalda meediateenuste seadus väljastada meediateenuste testlube ehk digiraadio teenuse testijatel peavad olema kehtivale meediateenuste seadusele vastavad raadioload. Üksnes testsignaali edastamine ei anna testimisel nii kvaliteetseid tulemusi kui raadioprogrammi edastamine. Samuti ei ole mõistlik piiratud ressurssi kasutada ainult testsignaali edastamiseks. Eelnõuga see puudujääk likvideeritakse. Muudatuse kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTSi §s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks. Muudatuse kohaselt saab ajutist televisiooni- või raadioluba pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra. Pärast ajutise tegevusloa pikendamise perioodi lõppu tuleb meediateenuse osutajal ajutise programmi edastamine lõpetada või taotleda alalist tegevusluba. Eelnõu § 1 punkt 35 – Muudetakse MeeTS-i § 39 lõike 2 punkti 6, milles jäetakse välja sõnad „ja kõrvaltingimustele“. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 36 – MeeTSi § 39 lõike 61 muudatusega ei kohaldata MeeTSi § 39 lõike 6 punkte 1, 11 ja 3 ajutise televisiooni- või raadioloa taotlejale. Kehtiva sätte kohuselt ei pea ajutise televisiooniloa taotleja esitama ligipääsetavuse tegevuskava (MeeTS § 39 lg 6 p 11). 19 Samas sätestab MeeTS § 39 lg 6 lisaks kõigile tegevusloa taotlejatele, sh ajutise tegevusloa taotlejatele, kohustuse esitada investeerimisprogramm ja äriplaan (p 1) ning taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, kui taotlejaks on isik, kellel puudub kohustus esitada majandusaasta aruanne äriregistrile (p 3). Ajutise tegevusloa taotlemisel (tulenevalt planeeritava tegevuse ajutisusest) ei ole mõistlik koormata ettevõtjat andmete esitamisega, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust. Eelnõu § 1 punkt 37 – MeeTS-i § 39 täiendatakse lõikega 62. MeeTS-i § 39 loetleb andmed, mis lisatakse tegevusloa taotlusele, ning dokumendid, mis tuleb taotlusele lisada. Täienduse kohaselt raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea. Kinnitus annab võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekust ning seda on võimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeriumina (näiteks saaks konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste hindamisel eelise taotleja, kes on Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste esitamise kohustuse täitnud). Antud muudatus on seotud ka eelnõu § 1 punktis 39 toodud muudatusega, mille kohaselt parima pakkuja väljaselgitamisel hinnatakse pakkumise vastavust MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimustele ning MeeTS-i § 39 lõikes 62 esitatud infot selle kohta, kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust (uus § 43 lõige 2). Juba täna esitavad raadioteenuste osutajad kollektiivse esindamise organisatsioonidele (Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL)) (edaspidi ka KEO) aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot. Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (International Standard Musical Work Code - ISWC8) ning salvestiste koodidele (The International Standard Recording Code - ISRC9) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed. Need on teoste standardid ja need on vajalikud masinloetavate aruannete automaatseteks koostamiseks. EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest. Juhul kui raadioteenuse osutaja esitab kollektiivse esindamise organisatsiooni mittekuuluvate Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid, siis esitab raadioteenuse osutaja 8 https://www.iswc.org/ 9 https://isrc.ifpi.org/en/ 20 vastavad andmed kollektiivse esindamise organisatsioonile ning viimane võtab need aruandes arvesse. Eelnõu § 1 punkt 38 – MeeTS-i § 40, mis sätestab tegevusloa väljaandmise, esitatakse uuel kujul. Tähelepanek nimetatud sätte ja eelnõu kohta tervikuna – raadioloa mõiste all mõeldakse nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba. Kui on soovitud rõhutada eraldi üleriigilist või rahvusvahelist raadioluba, on see täpsustus eraldi välja toodud. Sama kehtib televisiooniloa mõiste kohta. Paragrahvi 40 lõike 1 kohaselt kuulutab raadioloa väljaandmiseks TTJA peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks TTJA veebilehel vähemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva. Raadiolubade puhul säilib konkursi korraldamise kohustus, sest selles valdkonnas on see piiratud sagedusressursi tõttu endiselt põhjendatud. Muudatuse kohaselt ei avaldata tegevuslubade väljaandmisega seonduvat enam Kultuuriministeeriumi kodulehel, samuti täpsustatakse, et info tehakse teatavaks TTJA kodulehel üks kuu enne taotluste esitamise tähtpäeva. Paragrahvi 40 lõike 2 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kahe kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kolme kuu jooksul. Paragrahvi 40 lõike 3 kohaselt annab TTJA peadirektor televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Nagu eeltoodud selgituses mainitud, mõeldakse televisiooniloa all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist televisiooniluba. Paragrahvi 40 lõike 4 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse üleriigilise televisiooniloa ning ajutise televisiooni- ja raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Paragrahvi 40 lõike 5 kohaselt teeb TTJA peadirektor otsuse rahvusvahelise televisiooniloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb otsus teha kuue kuu jooksul. Siia sätte alla tuuakse ka ajutine rahvusvaheline televisiooniluba, mille andmise osas tuleb otsus teha kolme kuu jooksul (senise ühe kuu asemel). Tähtaja pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha. TTJA-l on õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele (uus § 40 lg 6). Tegemist on uue sättega, mis on vajalik ühiskonna turvalisuse kaitsmise huvides. 21 Algses eelnõus oli sätestatud TTJA õigus konsulteerida ka Rahapesu Andmebürooga (RAB). RAB-i selgituste kohaselt puudub vajadus sätestada MeeTS-is täiendavalt TTJA õigus RAB- iga konsulteerida. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (RSanS) on juba kehtestatud RAB-i poole seoses finantssanktsiooni kohaldamisega pöördumise õiguslik raamistik, mis võimaldab TTJA-l seda teha. RAB hinnangul tekiks MeeTS § 40 täiendamise tagajärjel kaks paralleelset regulatsiooni, mis võib halvimal juhul tekitada segadust ja tõsta nii TTJA kui RAB-i koormust. Kõnealune kohustus on juba kehtestatud RSanS-i §-s 19, mille lõike 1 kohaselt juhul, kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab, et temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata RAB-i. Seadusandja on pidanud vajalikuks rõhutada, et teavitamiskohustust RSanS-i kohaselt täitavad nii riigiasutuste teenistujad kui ka registripidajad, aga ka ärisuhetes olevad või neid kavandavad füüsilised ja juriidilised isikud (RSanS §-d 19 ja 21). Ühtlasi on RSanS-i § 19 lõike 2 järgi igal füüsilisel ja juriidilisel isikul (mis laieneb ülalkirjeldatud põhjustel seega tegelikult ka TTJA-le) hoolsuskohustus selle tuvastamisel, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub sanktsiooni, kusjuures isik on kahtluse korral kohustatud ise hankima lisainformatsiooni. Nimelt näeb viidatud säte ette, et kui füüsiline või juriidiline isik kahtleb, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt või tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni, kohaldab ta finantssanktsiooni ja hangib lisateavet asjaolude kohta, mis võimaldavad kindlaks teha, kas kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui füüsiline või juriidiline isik tuvastab lisateabe põhjal finantssanktsiooni subjekti või et tema poolt kavandatav või tehtav tehing või toiming rikub finantssanktsiooni või lisateave ei võimalda seda kindlaks teha, kohaldab isik finantssanktsiooni ja teavitab sellest viivitamata RAB-i. Praktikas hästi välja kujunenud süsteemi kohaselt toimub RAB-i teavitamine teate esitamisega RAB-i kodulehel olevat vormi kasutades. Kõnealust vormi kasutavad ka kõik teised riigiasutused RAB-i poole finantssanktsiooni kohaldamise või selle kohaldamise kahtluse korral pöördudes. RSanS-i alusel toimub RAB-i koostöö vajadusel kõigi teiste riigiasutustega, sh näiteks eriti tihedalt Maksu- ja Tolliametiga. Eelnõu sõnastusest on välja jäetud ka kõrvaltingimuste seadmise võimalus. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 39 – MeeTS-i § 43 lõiget 2 muudetakse. Parima pakkuja väljaselgitamiseks hinnatakse pakkumise vastavust MeeTS-i §-s 32 nimetatud tingimustele ja MeeTS-i § 39 lõikes 62 nimetatud teavet selle kohta, kuidas taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustust. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 36 toodud muudatusega. Eelnõu eelmises variandis puudus võimalus kinnituses toodud info arvesse võtmiseks uue tegevusloa taotluse lahendamisel ühe hindamise kriteeriumina. Lisaks eeltoodule loobutakse kehtivas seaduses sätestatud kõrvaltingimuste hindamisest. Vt lisaks seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 40 – MeeTS-i § 44 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või tegevusloa kõrvaltingimustele“. Vt seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 41 – MeeTS-i § 44 lõikest 2 jäetakse välja sõna „oluliselt“. MeeTS § 44 lõige 2 sätestab, et TTJA peadirektor võib rahvusvahelise televisiooniloa andmisest keelduda, 22 kui sellise loa alusel edastatav teleprogramm rikuks oluliselt sihtriigis kehtivaid nõudeid, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse osas. Olenemata, kui suures ulatuses või oluliselt kavandatav programm sihtriigi nõudeid rikub, on igal juhul tegemist programmiga, mida sihtriigi seaduste kohaselt sihtriigis edastada ei või. Seega ka vähesel määral sihtriigi nõudeid kahjustavale programmile loa andmine tooks automaatselt kaasa olukorra, kus sihtriigi pädev asutus võiks televisiooniteenuse osutaja suhtes algatada järelevalvemenetluse või teda trahvida. TTJA ei saa teadlikult anda luba õigusvastaseks käitumiseks. Eelnõu § 1 punkt 42 – MeeTS-i § 44 täiendatakse lõigetega 3 ja 4. Uue lõike 3 kohaselt võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor tegevusloa andmisest keelduda, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on toime pannud karistusseadustiku 8. või 15. peatükis sätestatud süüteo või võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele. Uue lõike 4 kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor keeldub tegevusloa andmisest, kui televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. Nimelt on TTJA sellistes olukordades, kus televisiooni- või raadioteenuse osutajale tegevusloa andmine rikuks sanktsiooni (nt meediateenustega seotud piirangut, finantssanktsiooni vm sanktsiooni), kohustatud sanktsiooni kehtestava õigusakti alusel sanktsiooni kohaldama, mis sisuliselt tähendab, et teatud juhtudel tegevusluba anda ei tohi. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 38. Kuivõrd uue § 40 lg 6 kohaselt on TTJA-l õigus enne tegevusloa väljaandmist konsulteerida julgeolekuasutustega, et saada teavet selle kohta, kas televisiooni- või raadioteenuse osutaja või tema juhtorgani liige või televisiooni- või raadioteenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele, antakse TTJA peadirektorile õigus ka loa andmisest viidatud probleemide esinemisel keelduda. Kui televisiooni- või raadioteenuse osutajale tegevusloa andmine rikuks sanktsiooni (nt meediateenustega seotud piirangut, finantssanktsiooni vm sanktsiooni), kohustatud sanktsiooni kehtestava õigusakti alusel sanktsiooni kohaldama, mis sisuliselt tähendab, et teatud juhtudel tegevusluba anda ei tohi. Eelnõu § 1 punkt 43 – MeeTS-i §-st 45 lõikest 1 jäetakse välja sõnad jäetakse välja sõnad „või kõrvaltingimustele“. Vt lisaks seletuskirja punktis 2.4 toodud selgitusi. Eelnõu § 1 punkt 44 – MeeTS-i § 49 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“ sõnadega „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL“. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 24 selgitusega. Normitehniliselt ei ole korrektne kasutada õigusnormis Euroopa Liidu õigusaktile viidates sõnalist viidet. Eelnõu § 1 punktid 45–47 – MeeTS-i 6. peatüki pealkirja, § 51 pealkirja ja lõiget 1 muudetakse. Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punktide 1–2 selgitustega. 23 Eelnõu § 1 punkt 48 – MeeTS-i § 51 lõiget 6 muudetakse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus rikub oluliselt MeeTS-i §-s 19 sätestatud nõudeid, kahjustab rahvastiku tervist või ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutab rahvastiku tervisele või ühiskonna turvalisusele olulist ohtu; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja võib kahjustada ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist, või kujutada endast olulist ohtu ühiskonna turvalisusele; 3) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastutava toimetaja, tegeliku kasusaaja või juhatuse liikme elamisluba on kehtetuks tunnistatud või tema elamisõigus lõpetatud või elamisõiguse pikendamisest keeldutud, kuna ta kujutab endast ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule; 4) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamist on viimase aasta jooksul Euroopa Liidu liikmesriigis piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL või Euroopa meediavabaduse määruse alusel; 5) taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja vastab muudele Euroopa meediavabaduse määruse artikli 17 lõike 4 alusel Euroopa meediateenuste nõukoja kehtestatud kriteeriumidele. Eelnõus on loobutud taasedastamisteatise esitamise ja menetlemise regulatsioonist, mida käsitleti 2023-2024. a kooskõlastamiseks esitatud eelnõu eri variantides. Samas antakse muudatusega TTJA-le täiendavad õiguslikud alused teha väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutus. Kuigi mitmete Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamine on praegu rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu piiratud, aitab seadusmuudatus meil oma inforuumi korrastada ka juhul, kui sanktsioonid lõppevad ning sanktsioneeritud telekanalid võivad taas Eestis levida. Eestis ei ole vaja teatada ega saada luba telekanalite taasedastamiseks, millele audiovisuaalmeedia teenuse osutamiseks on luba väljastatud Euroopa Liidus või kolmandas riigis. See tähendab, et sideettevõtja võib ilma Eesti pädeva asutuse eelneva nõusolekuta asuda teleprogrammi taasedastama. Informatsiooni kiire leviku puhul tuleb arvestada, et telekanaleid ei kasutata tänapäeval üksnes vaba meedia edastamiseks, vaid Vene Föderatsiooni näitel ka Euroopa väärtuste vastu peetava infosõja relvadena. Meid ohustav mõjutustegevus algab tihtipeale märkamatute ja üksikute vaenulike narratiivide ja desinformatsiooniga. Muudatuse kohaselt ei sekku TTJA aga enam ennetavalt taasedastamisteatise alusel taasedastamise keelamisega või taasedastamisloa mitteandmisega, vaid saab seadusmuudatuse kohaselt õiguse reageerida taasedastatava teenuse lõpetamise täiendavate nõudega. Seega, lisaks kehtivas seaduses toodud teenuse sisu hindamisele antakse eelnõuga võimalus hinnata ka teenuse osutajat. Muudatus annab meediaregulaatorile seadusliku aluse hinnata audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liikme või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegeliku kasusaaja võimalikku julgeolekuohtu, seotust sanktsioneeritud isikute või üksustega. Selle protsessi tulemusel piiratakse desinformatsiooni jõudmist vaatajateni ning vähendatakse kahjulike info-operatsioonide mõju Eesti ühiskonnale. Kokkuvõtvalt – taasedastamisteatise regulatsioonist loobumine ei tähenda, et riigil puuduksid võimalused sekkuda ja nõuda audiovisuaalmeedia teenuse taasedastamise lõpetamist. Lahendus on kõigile osapooltele aga vähem töö- ja halduskoormust tekitav. 24 Eelnõu § 1 punkt 49 – MeeTS-i 51 täiendatakse lõikega 61: (61) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse, kui: 1) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatav audiovisuaalmeedia teenus on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt; 2) väljastpoolt Euroopa Liitu pärit taasedastatava audiovisuaalmeedia teenuse osutaja või tema juhtorgani liige või audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegelik kasusaaja on Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või muu Eestile siduva rahvusvahelise sanktsiooni subjekt. Kui § 51 lõige 6 annab TTJA-le õiguse teha ettekirjutuse, siis § 51 lõige 61 kohustab tegema ettekirjutuse. Antud muudatus on sarnane eelnõu § 1 punktis 42 toodud muudatusega. Eelnõu § 1 punkt 50 – MeeTS-i 51 lõikes 7 asendatakse tekstiosa„§ 19 lõigetes 1–4 ja 6“ tekstiosaga „§-s 19“. Antud muudatus on seotud eelnõu punktidega 19 ja 20, millega muudetakse MeeTSi-i §-i 19 ja seetõttu on korrektne viidata §-le 19 tervikuna. Eelnõu § 1 p 51 – MeeTSi § 533 lõikes 2 ja § 54 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv“ sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/13/EL“ vastavas käändes. Antud muudatus on seotud eelnõu § 1 punkti 24 selgitusega. Normitehniliselt ei ole korrektne kasutada õigusnormis Euroopa Liidu õigusaktile viidates sõnalist viidet. Eelnõu § 1 punkt 52 – Muudetakse MeeTS-i § 54 lõiked 2 ja 3. Täpsustatakse, et TTJA on sõltumatu riiklik järelevalveasutus lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) artikli 30 lõikele 1 ka Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses. Kehtiva MeeTS-i § 54 lg 3 kohaselt on TTJA MeeTS-ist tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu, välja arvatud raadioloa väljaandmise menetluses MeeTS-i § 40 lg-st 4 tulenevas ulatuses (raadioloa kõrvaltingimuste kehtestamine valdkonna eest vastutava ministri poolt), ja lähtub oma tegevuses seadusest, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi eesmärkidest ja muudest õigusaktidest. 16.02.2022 vastuvõetud MeeTS-i muutmise seaduse seletuskirjas toodut TTJA sõltumatuse kohta on mõistlik tuua selguse mõttes välja ka käesolevas seletuskirjas10: „Direktiiviga muudetud AVMSD-s pööratakse järelevalveasutuse sõltumatuse küsimusele varasemast suuremat tähelepanu. AVMSD artiklist 30 tulenevad järgmised järelevalveasutuse sõltumatuse kriteeriumid: 1) järelevalveasutus peab olema valitsusest juriidiliselt eraldiseisev ning funktsionaalselt sõltumatu valitsusest ja mis tahes muust avalik-õiguslikust või eraõiguslikust asutusest; 2) järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult ja läbipaistvalt ning kooskõlas AVMSD eesmärkidega, eelkõige seoses meedia mitmekesisuse, kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, tarbijakaitse, ligipääsetavuse, mittediskrimineerimise ja siseturu nõuetekohase toimimise ning ausa konkurentsi edendamisega; 3) järelevalveasutus ei tohi küsida seoses AVMSD-st tulenevate ülesannete täitmisega juhiseid teiselt asutuselt ega alluda teise asutuse juhistele; 4) järelevalveasutuse pädevus ja volitused ning vastutuse tagamise meetodid peavad olema sätestatud üheselt mõistetavalt siseriiklikus õiguses; 5) järelevalveasutusel peavad olema oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ning ERGA (uue 10 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/meediateenuste- seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus. 25 sõnastuse kohaselt Euroopa meediateenuste nõukoda) töösse panustamiseks piisavad rahalised vahendid, seejuures oma aastaeelarve, mis avalikustatakse, ja personal ning nõuete täitmise tagamise volitused; 6) järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvate kollegiaalse kogu liikmete ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord, sh volituste kestus, peavad olema kehtestatud riigisiseses õiguses. Kord peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja tagama vajaliku sõltumatuse. Järelevalveasutuse juhataja või seda ülesannet täitvad kollegiaalse kogu liikmed võib ametist vabastada, kui nad ei täida enam neile oma ülesannete täitmiseks kehtestatud tingimusi, mis on eelnevalt liikmesriigi tasandil kehtestatud. Ametist vabastamine peab olema nõuetekohaselt põhjendatud, eelnevalt teatatud ja avalikkusele kättesaadav. Eelnõu koostajate hinnangul TTJA juba vastab kirjeldatud kriteeriumidele, ent kuna Euroopa Komisjon on Eestit järelevalveasutuse sõltumatuse küsimuses just negatiivse näitena sageli esile tõstnud11, on otsustatud MeeTS-is TTJA sõltumatust ka sõnaselgelt deklareerida. Kuivõrd TTJA on moodustatud mitte Vabariigi Valitsuse poolt, vaid seadusega vahetult Riigikogu poolt (vt Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 63 lõike 2 punkti 7), siis saab järeldada, et sisuliselt on seadusandja TTJA juriidilise eraldiseisvuse tingimuse täitmise AVMSD tähenduses garanteerinud. Järelevalveasutuse funktsionaalne sõltumatus tähendab ennekõike seda, kas asutus saab sõltumatult täita enda funktsioone. Eesti õiguses võib sellega seoses tekkida küsimus, kuidas on tagatud TTJA sõltumatus, kui minister saab teostada TTJA üle teenistuslikku järelevalvet (vt VVS § 95 lõiget 1, § 99 ja § 100). Vajaliku sõltumatuse tagab siin aga asjaolu, et teenistusliku järelevalve korras sekkumine ei laiene riikliku järelevalve toimingutele ning riikliku sunni kohaldamisel antud otsustele (vt VVS § 93 lõike 6 punkti 1).12 Sõltumatuse muudest isikutest ja asutustest ning volituste erapooletu ja läbipaistva kasutamise tagavad korruptsioonivastased reeglid eesotsas korruptsioonivastase seadusega. Nagu eespool märgitud, täpsustatakse AVMSD-s ka järelevalveasutuse rahastamisega seonduvat. Ka selles küsimuses on Eesti õiguses vajalikud regulatsioonid juba kehtestatud. TTJA-l on vastavalt VVS § 41 lõikele 2 oma eelarve, mis tuleb avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 11 kohaselt avalikustada. Samuti on Eesti õiguses nõutaval määral reguleeritud järelevalveasutuse juhiga seonduv. Riigisiseses õiguses on sätestatud TTJA peadirektori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise tingimused ja kord. TTJA peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist vastavalt VVS § 49 lõike 1 punktile 5 kantsleri ettepanekul minister. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 16 lõiked 1 ja 6 tagavad TTJA peadirektori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi korraldamise. ATS § 18 lõike 4 kohaselt viib konkursi läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. TTJA peadirektorile esitatavad nõuded tulenevad Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2013. a määrusest nr 100 „Ministeeriumi kantslerile ja asekantslerile, Riigikantselei direktorile, ameti ja inspektsiooni peadirektorile ning määruses nimetatud teiste valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“ (uus pealkiri 2025. a oktoobri seisuga „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord“). ATS-is on sätestatud ka TTJA peadirektori viieaastane teenistustähtaeg (vt ATS § 23 lõike 2 punkti 3) ja kaitseks meelevaldse ametist vabastamise eest teenistussuhte lõppemise alused (vt ATS-i 11. peatükki). ATS § 101 reguleerib teenistusest vabastamisest etteteatamisega seonduvat ja ATS § 103 lõike 2 punkt 4 tagab vabastamise 11 Vt näiteks „A study on Audiovisual Media Services – Review of Regulatory Bodies Independence“. 12 Advokaadibüroo Sorainen AS. Analüüs audiovisuaalmeedia teenuste regulaatorasutuse funktsiooni korraldamise kohta Eestis (direktiivi nr 2018/1808/EL harmoneerimine). Tallinn, 2019. 26 põhjendamise. Ametist vabastamise käskkiri on avalik, kui puudub seadusest tulenev alus selle asutusesiseseks tunnistamiseks.“ MeeTS-i § 54 lg-s 4 loetletakse täiendavad ülesanded, mida TTJA sõltumatu riikliku järelevalveasutusena lisaks MeeTS-is eespool sätestatule täidab. Need on järgmised: MeeTS-i nõuete rikkumise kohta esitatud kaebuste lahendamine; audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis nimetatud aruannete, välja arvatud meediapädevuse edendamise kohta, esitamine Euroopa Komisjonile; Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvate audiovisuaalmeedia teenuse osutajate ja videojagamisplatvormi pidajate andmete esitamine Euroopa Komisjonile; Euroopa järelevalveasutuste rühmas (ERGA) ja teistes rahvusvahelistes meediavaldkonna võrgustikes osalemine; muude seadustest tulenevate ülesannete täitmine. Eelnõu § 1 punkti 53 kohaselt asendatakse viide Euroopa järelevalveasutuste rühmale (ERGA) uue nimega Euroopa meediateenuste nõukoda“, sest Euroopa meediavabaduse määruse artikli 8 lõike 2 kohaselt on liidu tasandil sõltumatu nõuandeorganina loodud Euroopa meediateenuste nõukoda, mis koondab riiklikud reguleerivad asutused ja koordineerib nende tegevust, Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA) õigusjärglane. Eestit esindas ERGA-s ja esindab nõukojas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Eelnõu § 1 punkt 54 – MeeTS-i 8. peatükki täiendatakse §-ga 562 (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus nõuda teavet). Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa meediavabaduse määruse III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõike 4 kohaselt kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel on õigus nõuda mõistliku aja jooksul teabe ja andmete esitamist, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva peatüki kohaste ülesannete täitmiseks, järgmistelt isikutelt: a) füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki, ning b) muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla sellist teavet ja andmeid. Seega peab liikmesriik tagama, et regulaatorasutusel oleks võimalik teabe ja andmete esitamist nõuda. Eelnõu väljatöötaja hinnangul on mõistlik seda tagada seaduse tasandil, vaatamata sellele, et Euroopa meediavabaduse määruse säte on otsekohalduv. See aitab ära hoida võimalikud rakenduslikud küsimused, tagab õigusselguse ja annab selge suunise, et on regulaatorasutusel õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid, mis on proportsionaalsed ja vajalikud Euroopa meediavabaduse määruse III peatüki kohaste ülesannete täitmiseks. Eelnõu § 1 punkt 55 – Muudetakse MeeTS-i 57 pealkirja sõnastust ja viiakse see vastavusse sätte sisuga. Eesmärk on luua õigusselgus ja vähendada probleeme seaduse rakendamisel. Eelnõu § 1 punkt 56 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 632, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust. Enne käesoleva seaduse 2026. aasta juunis (Riigikogu menetluse käigus lisatakse täpne kuupäev) vastuvõetud redaktsiooni jõustumist välja antud tegevusload kehtivad neis märgitud tingimustel kuni neis märgitud tähtaja lõpuni, välja arvatud tegevusloa kõrvaltingimused, mis muutuvad käesoleva seaduse 2026. aasta juunis vastuvõetud redaktsiooni jõustumisel 27 kehtetuks. Tegevuslubadele kohaldatakse seaduses sätestatud tele- või raadioprogrammi nõudeid (nt Eesti autorite ja esitajate teoste osakaalu nõue). 2024. aasta raadiolubade konkursi raames anti 13 juriidilisele isikule välja 32 raadioluba. 2025. aastal lisandus 2024.a konkursil vabaks jäänud sagedusele välja antud üks raadioluba. Eelnõu § 1 punkt 57 – muudetakse MeeTSi normitehnilist märkust. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muudetakse Euroopa meediavabaduse määrusega ja normitehnilisse märkusesse lisatakse viide Euroopa meediavabaduse määruse andmetele. Paragrahv 2 sätestab elektroonilise side seaduse muudatuse. Elektroonilise side seaduse paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (3) Kui isik taotleb sagedusluba raadioteenuse osutamiseks sagedusalas 87,5–108 MHz, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba. Muudatus on vajalik selleks, et välistada raadioturul konkurentsi kahjustamine hoidudes kõrvale meediateenuste seaduse nõuetest ning raadioloa konkursi edukast läbimisest. Eesti sagedusressursi kasutamine meediateenuste seaduse alusel ette nähtud raadioloa konkurssi läbimata kahjustab konkurentsi ja annaks välisriigis raadioloa saanud ettevõtjale konkurentsieelise võrreldes kohalike teenusepakkujatega. Meediateenuste seaduse alusel läbi viidud konkursi eesmärgiks on meediaturu arenguks soodsate tingimuste loomine. Paragrahv 3 sätestab konkurentsiseaduse muudatuse. Muudatus on seotud meediaturu kontsentratsiooni hindamisega. Eesmärk on võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. Meediaturu kontsentratsioon on määruse (EÜ) nr 139/2004 artiklis 3 määratletud koondumine, mis puudutab vähemalt ühte meediateenuse osutajat või ühte meediasisule juurdepääsu võimaldavat digiplatvormi pakkujat. Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 22 lõike 1 kohaselt sätestavad liikmesriigid oma riigisiseses õiguses materiaalõiguse ja menetlusnormid, mis võimaldavad meediaturu sellist kontsentratsiooni hindamist, millel võib olla oluline mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Nimetatud normid peavad a) olema läbipaistvad, objektiivsed, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad; b) nõudma, et sellise meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised teataksid sellest kontsentratsioonist eelnevalt asjaomastele riigi ametiasutustele või organitele või annaksid sellistele ametiasutustele või organitele asjakohased volitused nõuda kõnealustelt osalistelt kontsentratsiooni hindamiseks vajalikku teavet; c) määrama hindamise eest vastutavaks riiklikud reguleerivad asutused või organid või tagama, et nad on hindamisse sisuliselt kaasatud; d) kehtestama eelnevalt objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed kriteeriumid sellisest meediaturu kontsentratsioonist teatamiseks ning mõju hindamiseks meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele, ning e) täpsustama eelnevalt ajakava selliste hindamiste lõpuleviimiseks. Käesolevas lõikes osutatud meediaturu kontsentratsiooni hindamine on eraldiseisev liidu ja riigisisese konkurentsiõiguse valdkonna hindamistest, sealhulgas ühinemiskontrolli normides 28 sätestatud hindamistest. See ei piira vajaduse korral määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 21 lõike 4 kohaldamist. Regulatsiooni eeskujuks on võetud Soome ja Rootsi vastavasisulised regulatsioonid, millega rakendatakse Euroopa meediavabaduse määrust. Rootsi õigusakti eelnõu kohaselt teavitatakse konkurentsiseaduses toodud olukordades ka Rootsi regulaatorasutust, kui tehingu osapooled on meediateenuseid pakkuvad ettevõtted või meediasisule juurdepääsu võimaldavad digiplatvormi pakkujad. Rootsi regulaatorasutus hindab, kas koondumine meediaturul mõjutab meediasisu mitmekesisust ja toimetuse sõltumatust ja see hinnang edastatakse Rootsi konkurentsiametile. Vastav arvamus võib olla Rootsi konkurentsiametile asjakohaseks sisendiks, et hinnata, kuidas koondumine mõjutab tarbijate huve meediaturul. Soome vastuvõetud seaduse kohaselt esitatakse teavitus Transpordi- ja Sideametile ning viimane viib läbi vajaliku hindamise. Käibemäärad, mille puhul teavitus esitatakse, on samad nagu konkurentsiseaduse alusel tehtava teavituse puhul. Transpordi- ja Sideamet annab kontsentratsiooni kohta hinnangu, mis avalikustatakse. Eelnõus väljapakutud regulatsioon koormab minimaalselt ettevõtjaid ja ametkondi. Konkurentsiseaduse muudatus koosneb kolmest punktist. Eelnõu § 3 punkt 1 – Konkurentsiseaduse § 22 lõike 1 kohaselt lähtutakse koondumisele hinnangu andmisel vajadusest säilitada ja arendada konkurentsi, võttes seejuures arvesse kaubaturgude struktuuri ning tegelikku ja potentsiaalset konkurentsi kaubaturul, sealhulgas: 1) koondumise osaliste turupositsiooni, nende majanduslikku ja finantsjõudu ning konkurentide juurdepääsu kaubaturule; 2) juriidilisi või muid kaubaturule sisenemise tõkkeid; 3) kaupade nõudlust ja pakkumist; 4) ostjate, müüjate ja tarbijate huvisid. Eelnõuga täiendatakse konkurentsiseaduse § 22 lõikega 11. Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, võib koondumisele hinnangu andmisel võtta arvesse koondumise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse konkurentsiseaduse § 26 lõikega 11 . Kui koondumise osaline on audiovisuaalmeedia teenuse, raadioteenuse või muu meediateenuste seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja või meediasisule juurdepääsu võimaldav digiplatvormi pakkuja, märgib ta selle koondumise teates ära. Sellisel juhul esitab koondumise osaline lisaks käesolevas paragrahvis nõutud teabele ja dokumentidele hinnangu koondumise eeldatava mõju kohta meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele. Sarnase teabe esitamise nõue on ka nt Soome samasisulises õigusaktis13. Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse konkurentsiseaduse § 27 lõikega 21. Nimelt küsib Konkurentsiamet enne § 27 lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse tegemist käesoleva seaduse § 26 lõikes 11 nimetatud koondumise osaliste puhul hinnangut meediaturu kontsentratsiooni kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa 13 Laki mediamarkkinoiden valvonnasta | 408/2025 | Suomen säädöskokoelma | Finlex 29 meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolud (tõlkes elemendid) on järgmised: a) meediaturu kontsentratsiooni eeldatav mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju avaliku arvamuse kujundamisele ja meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele, pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja muudes ettevõtetes; b) toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmed, sealhulgas meediateenuse osutajate võetud meetmed, mille eesmärk on tagada toimetusotsuste sõltumatus; c) kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende majandusliku kestlikkuse tagamiseks; d) kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande järeldused meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta ning e) kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu kontsentratsiooniga seotud osaliste võetavad kohustused meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks. Hinnangu esitamise tähtaeg sõltub sellest, kas on tegemist nö esimese faasi menetlusega või täiendava menetlusega. Meedial on otsustav roll avaliku arvamuse kujundamisel ja kodanikele demokraatlikes protsessides osalemise seisukohast asjakohase teabe edastamisel. Seepärast tuleb rakendada regulatsiooni, mis võimaldab hinnata meediaturu selliseid kontsentratsioone, mis võivad märkimisväärselt mõjutada meedia mitmekesisust ja toimetuste sõltumatust. Hästi toimiv aus konkurents tagab meediaturu normaalse toimimise. Eelnõu §-s 4 tehakse muudatused kriminaalmenetluse seadustikus. Eelnõu § 4 punkt 1 on seotud eelnõu § 1 punktis 14 toodud muudatusega. Paragrahvi 72 lõiget 21 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“. Eelnõu § 4 punkt 2 - Kuna Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad nõuded seavad täiendavad piirangud uurimisasutuste poolt menetlustoimingute läbiviimisele, täiendatakse § 126² lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevate isikute ja nendega ametialaselt või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu seotud isikute suhtes jälitustoimingu tegemiseks loa taotlemisel tuleb arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024), artikli 4 punktist 5 tulenevaid erisusi.“. Antud muudatuse kohaselt kehtestatakse ajakirjanike ja nendega püsivas lähedases eraelulises suhtes olevate isikute osas täiendavad piirangud varjatud jälgimiseks kohtuloa taotlemisel. Kokkuvõtvalt tähendab see, et ajakirjanike ja nende lähedaste suhtes on varjatud jälgimine, sh jälitustarkvara kasutamisel või muude varjatud toimingute kasutamine näiteks allika tuvastamiseks või ajakirjaniku töö mõjutamiseks keelatud. Ka praegu tuleb õiguskaitseasutusel 30 igat jälitusluba taotleda kohtult ning tegemist on põhjalikult reguleeritud toiminguga. Samal ajal on oluline rõhutada: see piirang ei ole absoluutne ja ei kehti näiteks raskete kuritegude puhul. Kui on tegemist näiteks tapmise, riigivastase tegevuse, laste seksuaalse väärkohtlemise või muu raske kuriteoga, mille uurimiseks peab politsei taotlusel kohus jälitustoimingut vältimatult vajalikuks, siis on selleks ka edaspidi õigus ja seaduslik alus. Euroopa meediavabaduse määrus ei puuduta julgeolekuasutuste tegevust, mis toimub julgeolekuasutuste seaduse mõistes (vastavalt Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunktis 8 toodud täpsustusele). Uurimisasutuste tegevust puudutavad Euroopa meediavabaduse määruse artiklist 4 tulenevad nõuded – sh piirangud sekkuva jälitustarkvara jt erimeetmete kasutamiseks meediamajade ja nendega seotud isikute suhtes - on kaetud eelnõu sõnastusega. Eelnõu §-s 5 tehakse muudatused tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 257 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu“. Muudatus on seotud § 1 punktis 14 toodud muudatusega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus on kasutusel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad mõisted. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda. Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajalikud normid. Euroopa meediavabaduse määrusega muudetakse ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, need muudatused puudutavad Euroopa regulaatorasutuste rühmaga (ERGA) seonduvat. Euroopa meediavabaduse määrusega asutatakse Euroopa meediateenuste nõukoda, mis asendab ERGA ja on selle õigusjärglane. Ka käesolevas eelnõus asendatakse viide ERGAle viitega Euroopa meediateenuste nõukojale (eelnõu § 1 punkt 52; MeeTS § 54 lg 4 p 4 muudatus). Direktiivi muudatusi kajastav vastavustabel on eelnõu seletuskirja lisa 3. 6. Seaduse mõjud 6.1. Teleprogrammide taasedastamise lõpetamist puudutav regulatsioon 6.1.1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus ja sisejulgeolek) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Teoreetiliselt on see kogu muudatusest mõjutatud sihtrühm, kuid reaalsuses jälgis 2021. aastal Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevaid telekanaleid alla 20% Eesti elanikkonnast, mistõttu saab sihtrühma pidada keskmiseks. Pärast 31 Vene Föderatsiooni mõju all tegutsevate telekanalite taasedastamise keeldu (rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu) on leidnud võimaluse neid edasi vaadata alla 5% eestimaalastest. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Lahenduse mõju siseriiklikule julgeolekule saab hinnata positiivseks, sest TTJA-le antakse täiendavad võimalused desinformatsiooni edastatavate kanalite leviku piiramiseks (eelkõige pärast rahvusvaheliste sanktsioonide lõpetamist, kui kanaleid saaks taas taasedastada) ning selle tulemusel haaratakse seni Venemaa inforuumis olnud ja sellest mõjutatud inimesi järjest enam Eesti inforuumi. Meediauuringud näitavad meediakanalite jälgimise ja inimeste meelsuse vahelist korrelatsiooni. Lisaks näitavad meediamonitooringu tulemused, et pärast Venemaa kanalite edastamise piiramist on neid jälginud inimesed leidnud ja jälgima asunud Eesti meediakanaleid. Näiteks võrreldes 2019. aasta uuringuga on 2025. aastal vähenenud Venemaa telekanalite vaatamine 11%-lt 3%-le Eesti elanikkonnast. Samal perioodil on ETV+ vaadatavus kasvanud aga üle kahe korra. Nendele andmetele tuginedes võib väita, et negatiivse mõjuga kanalite pakkumise vähenedes leitakse üles eesti kanalid, saades osa nende infoväljast. Muudatuse eesmärk on anda TTJA-le täiendavad õiguslikud alused lõpetada vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite edastamist Eesti territooriumil. Neis kanalites esitatakse vaatajatele agressorriigi desinformatsiooni, millega mõjutatakse vaatajatele märkamatult nende meelsust ja usaldust riigi, organisatsiooni vms vastu. Elanikkonna lõhestatuse vältimine on oluline aspekt riigisiseste konfliktide ärahoidmisel ja ühiskonna sidususe hoidmisel. Kuna need kanalid võivad ohustada kogu Eesti elanikkonna turvalisust ja julgeolekut, on sellisel juhul tegemist suure sihtrühmaga. Eesti elanikkonna jaoks tähendab võimalik taasedastamise lõpetamine eeldatavasti agressorriikide (eelkõige Venemaa ja teda toetava Valgevene) mõju all tegutsevate telekanalite võrra väiksemat programmide valikut Eestis. Samas ei ole taasedastamise lõpetamise eesmärk pidurdada vaba meedia levikut, vaid takistada julgeolekuohtu sisaldavate kanalite levimist. Ühtlasi võib muudatuse tulemusel eeldada järjest suurema osa (võõrkeelse) elanikkonna jõudmist Eesti infovälja. Mõju ulatus on väike, sest eeldame sihtrühma käitumises positiivseid muudatusi ning sellega kohanemisraskusi eeldatavalt ei kaasne. Mõju ei ole sihtrühmale oluline, sest alates 2022. aastast on nii TTJA kehtestatud piirangute kui ka Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu Eestis taasedastatavate teleprogrammide hulk oluliselt vähenenud. Praegu on Euroopa Liidu sanktsioonide alusel keelatud edastada 55 telekanalit. 6.1.2. Mõjuvaldkond –kultuurilised mõjud Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Selles punktis hinnatakse mõju ajakirjandusele ja meediale, mitmekülgse info kättesaadavusele, pluralismile ja arvamusvabadusele. 32 Muudatus korrastab ning tasakaalustab Eesti sisest inforuumi. Tänu vaenuliku mõjutustegevuse eesmärgil loodud kanalite taasedastamise piiramisele väheneb meie inforuumis leviva agressorriikide desinformatsiooni mõju. See samm tõstab lisaks Eesti telekanalitele ka Eesti ajakirjandusväljaannete nähtavust ja tugevdab meediaväljaannete konkurentsi positsiooni Eesti turul. Samuti toetab muudatus kaudselt ka meediakirjaoskuse tõusu. Uue taasedastamise lõpetamise mehhanismi rakendamine aitab tõkestada desinformatsiooni levikut. Desinformatsioon kahjustab nii üksikisikuid kui ka tervet ühiskonda. Desinformatsioon õõnestab inimeste usaldust meedia, institutsioonide ja demokraatia vastu ning takistab otseselt vaba arvamuste vahetust. Desinformatsiooni loojate ja levitajate tegevuse eesmärgiks on tekitada ühiskonda lõhestavaid pingeid ning läbi konfliktide loomise ja võimendamise demokraatlikku ühiskonda destabiliseerida. Pakutud muudatus ei piira ega vähenda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni14 artiklis 10 sätestatud sõnavabadust. Viidatud artikli lõike 1 kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Lõige 2 sätestab, et kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse selle kohta seaduses ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks. Muudatus järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama sätte kohaselt võib seda õigust seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. 6.1.3. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teleprogrammide taasedastajad Eestis on suurimad teleprogrammide taasedastajad telekommunikatsioonifirmad Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira ja AS STV. Kokku on Eestis teleprogrammide taasedastajaid ligikaudu 30. Keskmiselt on pakutavate telekanalite arv ettevõtte kohta ligi 70 kanalit, suuremad taasedastajad pakuvad vaatamiseks üle 150 kanali. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus mõjutab ainult selliseid sideteenuse osutajaid, kelle taasedastatavate kanalite taasedastamist võiks TTJA edaspidi ettekirjutusega lõpetada. 2023-2024. a menetletud eelnõu kohaselt puudutas eelnõu kõiki taasedastajaid, kes pidid TTJA-d taasedastatavatest kanalitest teavitama. Kuivõrd hetkel on sanktsioonidega keelatud 55 kanali taasedastamine, võib 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/222062021004. 33 teoreetiliselt sanktsioonide lõppemisel eelnõu puudutada neid taasedastajaid, kes nende hetkel piiratud või sarnaste programmide taasedastamisega soovivad jätkata. Arvestades, et 2022. aastast alates on sanktsioonide või TTJA sisupiirangute tõttu 55 telekanali taasedastamine juba keelatud, siis teleprogrammide taasedastajate kliendibaasi muudatus negatiivselt ei mõjuta. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.1.4. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA, julgeolekuasutused Muudatused mõjutavad TTJA-d, lisaks julgeolekuasutusi, kellelt TTJA võib küsida enne meediateenuste taasedastamise lõpetamist infot. Asutused annaksid TTJA-le teavet meediateenuse osutaja jt isikute võimaliku seose kohta Vabariigi Valitsuse, Euroopa Liidu või rahvusvaheliste sanktsioonidega või muud neile teada olevat infot teenusest tuleneva julgeolekuohuga. Tegemist on väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Võrreldes varasemas eelnõus väljapakutud taasedastamisteatiste menetlemisega, mis oleks eeldanud töökoormuse tõusu, mõjutaks kavandatav regulatsioon TTJA ametnike töökoormust vähe. Koormuse suurenemine võib lisanduda pärast EL sanktsioonide kehtetuks tunnistamist. Siis võib suureneda ka julgeolekuasutuste töökoormus info andmisel. Eelmainitule tuginedes saab hinnata oodatavat mõju ulatust väikeseks ja mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.2. Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsiooni muutmine 6.2.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmetel 31. Ajutise loa all tegutsevaid meediateenuse osutajaid 2025. aasta juuli seisuga ei ole. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine annab raadioteenuste osutajatele alaliste raadiolubade konkursi vahelisel ajal võimaluse lühikest aega tegutseda. Kui praegu on ajutiseks raadioloaks võimalik taotlust esitada vaid juhul, kui selle eesmärk on kindla sündmuse kajastamine raadioprogrammis, siis muudatusega võimaldatakse lisaks taotlust esitada ka testimiseks vabadele sagedustele. Samuti seatakse muudatustega ajutisele iseloomule kindel ajaline määratlus, mis tagab, et ajutiste raadiolubadega tegevusest ei saaks sisuliselt alalist tegevust. Muudatus mõjutab raadioteenuste osutajaid, andes neile paremad võimalused ajutiste 34 raadiolubadega tegutsemiseks. Muudatus ei tekita teenuseosutajatele lisakohustusi ning nende halduskoormus sellest ei suurene. Kuna ajutiseks tegevuseks võimalikke FM-raadiosagedusi praktiliselt enam saadaval ei ole, saab hinnata nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Rahvusvahelisele programmile ajutise televisiooniloa loataotluste läbivaatamise tähtaja pikenemine mõjutab vähesel määral rahvusvaheliste teleprogrammide osutajaid. Kuna tähtaja pikendamine on vajalik, et loa väljastamiseks vajalikud toimingud teha, on tähtaja pikendamisel minimaalne mõju. Rahvusvahelise programmi ajutise televisiooniloa taotlejatele muudatus lisakohustusi ei tekita ning nende halduskoormus sellest ei suurene. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA Muudatused mõjutavad TTJA-d. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Ajutiste raadiolubade regulatsiooni muutmine mõjutab TTJA ametnike töökorraldust. Muudatuse kohaselt võimaldatakse väljastada ajutine televisiooni- või raadioluba lisaks sündmuse kajastamisele ka meediateenuse programmi sobivuse testimiseks konkreetse levipiirkonna elanikele või uue tehnoloogilise lahenduse testimiseks meediateenuse edastamiseks. Kuna uue regulatsiooni kohaselt ei oleks ajutise meedialoa alus üksnes sündmuse kajastamine, võib muudatus mõningal määral suurendada turuosaliste soovi ajutisel meedialoal tegutseda. Samuti ei ole ajutisteks raadiolubadeks sobivaid sagedusi lõputult. Eelnevat arvesse võttes saab nii oodatavat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.3. Meedialubade kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine, raadiolubade liigid ja raadiolubade konkursi korraldamise kord 6.3.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – televisiooni- ja raadioteenuse osutajad Eesti jurisdiktsiooni alla kuuluvaid televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid on majandustegevuse registri andmetel 31, sh on rahvusvaheline televisiooniluba 11-l ettevõtjal ja 14-st raadioteenuse osutajast üleriigiline raadioluba kaheksal (2025. aasta märtsi seisuga). Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt 35 teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest. Seejuures seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud, milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab. Samas tuuakse seni kõrvaltingimustena kehtestatud nõuded Eesti autorite või Eesti esitajate poolt esitatud teoste esitamise miinimumnõuete osas seaduse tasandile. Muudatusega lihtsustatakse ja ajakohastatakse raadiolubade liike. Raadioliikide muutmine ei tekita raadioteenuse osutajatele lisakohustusi ning regulatsiooni lihtsustamisel on teenuseosutajatele positiivne mõju, muutes nõuete mõistmise ja nende täitmise arusaadavamaks. Muudatusel on teenuseosutajatele positiivne mõju, sest tegevusluba on võimalik saada kiiremini. Kuna raadioteenuse osutajatele muudatustest tulenevat infokohustust ega vastavuskulusid ei teki, siis nende halduskoormus selle võrra ei suurene. Raadioloa liikide täpsustamine ning raadiolubade konkursi lühendamine seab soodsamad võimalused digiraadio arenguks Eestis. Digiraadio võimaldab oluliselt suurendada pakutavate raadiokanalite arvu, mis omakorda võimaldab senisest paremini rahuldada killustuva kuulajaskonna erinevaid maitseid. Lisaks saavad raadioteenuse pakkujad senisest tunduvalt kulutõhusamalt katta oma raadiokanalitega kogu Eesti territooriumi, mis võimaldaks koguda reklaamiandjate jaoks suuremaid kuulajate gruppe. Digiraadio vahendusel on võimalik reklaamitellijatel jõuda täpsemate sihtrühmadeni kogu Eesti territooriumil ning seeläbi oma tooteid ja teenuseid senisest tõhusamalt turundada. Suuremad reklaamitulud võimaldavad meediateenuste pakkujatel tõsta oma programmide kvaliteeti ning muuta need kuulajatele senisest veelgi enam huvipakkuvaks. Pikemas perspektiivis on digiraadio arengu toetamisel regulatiivsel tasandil raadioteenuse osutajatele positiivne mõju. Tegemist ei ole lähiaastatel küll olulise mõjuga muudatusega, kuid valdkonna jaoks on see positiivne ja vajalik. Eesti turule suunatud teise riigi jurisdiktsiooni all tegutsev raadioprogramm ei pruugi järgida MeeTS-is kehtestatud nõudeid ja teise riigi raadioloa kasutamise tegelikuks eesmärgiks võib olla soov hoida kõrvale Eestis kehtivaist õigusnormidest. Eesti meediaturul turuosaliste võrdse kohtlemise ja raadioturul ausa konkurents tagamiseks on otstarbekas kehtestada kõigile Eesti raadiosagedusplaanis ringhäälinguks ettenähtud sagedusi kasutavatele raadioteenuste osutajatele võrdsed tingimuseed. Eelnevat arvesse võttes saab muudatustega kaasnevat mõju ulatust kui ka mõju esinemise sagedust hinnata väikseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. 6.3.2. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju mittetulundussektorile, mõju halduskoormusele) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kollektiivse esindamise organisatsioonid ehk KEO-d (Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL). Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta 36 Osaline halduskoormuse tõus on vältimatu ning puudutab ka KEO-sid, kuid juba täna esitavad raadioteenuste osutajad KEO-dele aruandeid muusikateoste mängimise kohta nende jaamades, mille alusel KEO-d jaotavad autori-, esitaja ja fonogrammitootja tasusid. Samas ei ole raadioteenuse osutajate poolt esitatavad repertuaariaruanded veel täielikult kõigi teenuseosutajate vahel ühtlustatud ning kõik aruanded ei sisalda seaduse nõuete täitmiseks vajalikku infot. Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (International Standard Musical Work Code - ISWC) ning salvestiste koodidele (The International Standard Recording Code - ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed. EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest. 6.3.3. Mõjuvaldkond – kultuurilised mõjud Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Eesti jälgib telekanaleid üle 90% ja kuulab raadiokanaleid üle 80% Eesti elanikkonnast. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise miinimummahu kehtestamine raadiojaamadele mõjutab positiivselt eesti kultuuriruumi. Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste raadioeetris mängimine aitab kaasa muusika loojate ja esitajate tuntuse tõusule ning samas esitab raadiojaamadele kõrgemaid kvaliteedinõudeid. Muudatused seoses Euroopa meediavabaduse määruse rakendamisega 6.4. Audiovisuaalmeedia teenuste ja raadioteenuse osutaja ning muu meediateenuse osutaja märkimine äriregistris ja riikliku reklaamitulu kogusumma kajastamine 6.4.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – teenuse osutajad Äriregistris on uute, 2025. aastast kehtivate EMTAK koodide alusel meediateenustega seotud valdkonnad järgmiste koodide all: 60101- Raadioringhääling ja audiosisu levitamine (äriregistri kohaselt 55 ettevõtet), 60201- Televisiooniteenused ja videote levitamine (äriregistri kohaselt 52 ettevõtet), 58121- Ajalehtede kirjastamine (äriregistri kohaselt 20 ettevõtet), 58131 - Ajakirjade jm perioodika kirjastamine (äriregistri kohaselt 106 ettevõtet) ja 60391- Muu sisu 37 levitamine (selle all on muuhulgas sisu levitamine ajaveebi vahendusel) (äriregistri kohaselt 286 ettevõtet). Kuni 31.12.2024 oli kasutusel EMTAK 2008. Kuni selle ajani kasutasid sotsiaalmeedia platvormidel ärilistel eesmärkidel tegutsevad sisuloojad ka EMTAK 2008 koodi 73121 (Reklaami vahendamine meedias). Kui nende põhitegevus on siiski sisuloome, oleks alates 2025. aastast õigem kasutada koodi 60391 ning koodi 73121 all olevaid isikuid käesolevas regulatsioonis sihtrühma alla ei loeta. Seega äriregistri andmete põhjal võib orienteeruvalt lugeda meediateenuste osutamisega tegelevate ettevõtete arvuks 519 ettevõtet. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2024. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega luuakse järgmine lahendus. 11) Ettevõtja märgib asutamisel või majandusaasta aruande esitamisel oma tegevusala (ÄS § 4 lg 5). Seda tehakse üks kord aastas, poole aasta pealt tegevusala muuta ei saa. 2) Kultuuriminister on kehtestanud määrusega loetelu tegevusaladest (EMTAK koodid), mida loetakse meediateenuse osutamiseks. 3) Automaatika seob ära esitatud tegevusala ja kultuuriministri esitatud EMTAK koodid, tuvastab, et tegevusala läheb meediateenuse osutamise alla. 4) E-äriregistris ettevõtja vaatel kuvatakse automaatselt tegevusalade väljal teave, et juriidiline isik on meediateenuse osutaja meediateenuste seaduse tähenduses. 5) Meediateenuse osutajal on kohustus majandusaasta aruande lisana tuua eraldi välja neile riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastane kogusumma. 6) Automaatika võtab esitatud summa ja kuvab eraldi ridadena majandusaasta aruannete kastis vastava aasta aruande all nt „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule riiklikuks reklaamiks x eurot.“ ja „Perioodil 01.01.2025 - 31.12.2025 eraldati juriidilisele isikule kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt reklaamiks x eurot.“ Korrektselt õige tegevusala valinud meediateenuse osutaja halduskoormus suureneb selle võrra, et lisandub kohustus hinnata, kas tegemist on riikliku reklaami tuluga Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses. Kui on tegemist riikliku reklaami tuluga, on meediateenuse osutajal kohustus majandusaasta aruande lisana riikliku reklaami tulu kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma lisada (kui selline summa on 0, tuleb ka see eraldi märkida). Seega, riikliku reklaamiraha aruandlus kohustab meediateenuse osutajaid majandusaasta aruande lisas raporteerima ka sellisest tulust, mida varasemalt ei ole eraldi kajastatud. Eesti meediateenuse osutajatele toob muudatus kaasa vajaduse oma raamatupidamises eraldi märkida riikliku reklaami tulud ning need ühe koondsummana majandusaasta aruande lisana äriregistrile esitada. Lisanduv halduskoormus on siiski minimaalne ja see kohalduks aastal 2027, esitades majandusaasta aruannet eelmise majandusaasta kohta. RIK töötab välja võimaluse, et vastava summa saab vabatahtlikult esitada ka 2026. aastal. Ettevõtte äritegevuse aspektist on tegemist positiivse muutusega, mis mõjutab riiklike reklaamirahade optimaalset kasutamist ja toetab meediaturu tervet konkurentsi. Riiklike 38 reklaamirahade jaotuse läbipaistvus võimaldab meediateenuse osutajatel lihtsal viisil tuvastada riikliku reklaamiraha kallutatud kasutamist. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see on seotud mõningase halduskoormuse suurenemisega. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 41 lõike 2 punkti 3 kohaselt esitatakse seletuskirjas halduskoormuse kasvu korral ülevaade, mille võrra olemasolevat halduskoormust vähendatakse. Vähendamisena võib välja tuua raadio- ja televisioonilubade kõrvaltingimuste (muusika- ja sõnasaadete osakaal programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete maht programmis, levipiirkonna, peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõue) kaotamise, mille leevendavat mõju on kajastatud seletuskirja punktis 2.3. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatel meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seaduse tasandile tuuakse seni kõrvaltingimusena sätestatud Eesti autorite muusikateoste osakaalu miinimumnõue, aga vastavat normi laiendatakse lisaks Eesti autoritele Eesti esitajate esitatud teostega. 6.4.2. Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele). Mõjuvaldkond- infotehnoloogia ja infoühiskond (mõju infotehnoloogilistele arendustele, mõju e-riigile) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) ja Kultuuriministeerium Muudatused mõjutavad RIK-i, kelle ülesanne on vastav arendus välja töötada ja seda käigus hoida. Muudatused mõjutavad Kultuuriministeeriumi, kelle roll on hoida oma määrusega EMTAK koodid meediateenuse osutaja määratlemisel asjakohased. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Mõju RIK-i töökoormusele ja kuludele on vähene, sest kavandatavad muudatused arvestavad juba väljakujunenud praktikaga, mistõttu saab oodatava mõju ulatust ning selle esinemise sagedust hinnata väikeseks. Hinnanguliselt on arendustööde maksumus kuni 5000 eurot. Eesti riigi juba olemasoleva IT-lahenduste rakendamisel Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevate nõuete täitmisel on positiivne mõju Eesti kui e-riigi mainele. Eesti riik ei hakka määruse nõuete täitmiseks looma uusi andmebaase ega arendama dubleerivaid IT-lahendusi. Lahenduse pakkumiseks kasutatakse juba olemasolevaid infosüsteeme ja e-teenuseid, millede arenduse ulatus on väiksemahuline. Ebasoovitava mõju kaasnemist ei ole ette näha. 6.5. Meediaturu kontsentratsiooni hindamine 6.5.1. Mõjuvaldkond – haridus, kultuur ja sport (kultuurilised mõjud) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond, tarbijad 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest. Kõiki isikuid võib lugeda meediatarbijateks, kes oleksid tõenäoliselt huvitatud, et meediaturul valitseks mitmekesisus ning oleks võimalik erinevates meediakanalites tarbida kvaliteetset meediasisu. 39 Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega luuaks regulatsioon, mis võimaldab hinnata meediakontsentratsiooni, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele. Loodava lahenduse rakendamisel on positiivne mõju elanikkonnale pakutavate meediateenuste ja meediasisu mitmekesisusele ning meedia tarbimise võimalustele. Turukonkurentsi regulatsioon kaitseb tarbijat monopolide tekke eest ja tagab parema hinnaga laiema teenuste valiku pakkumise. Tarbijate jaoks on Eesti meediamaastik üsna mitmekesine ja stabiilne ning meediateenuste osutajate poolt pakutavad teenused kvaliteetsed ning vabas turukonkurentsis vastavalt pakkumise-nõudluse suhtele tarbijasõbralikult hinnastatud. Toimivat konkurentsipõhist meediaturgu arvestades on meediateenuste osutajate märkimisväärne koondumine pigem vähemtõenäoline. Tulevikus toimuda võivate meediaettevõtete koondumised on pigem harvad ning tarbijate jaoks on nende mõju meediasisu kättesaadavusele ja meediasisu kvaliteedile pigem väike. 6.5.2. Mõju majandusele (mõju ettevõtlusele, mõju ettevõtjate halduskoormusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm –teenuse osutajad Koondamise puhul esitatakse teatis siis, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Seega puudutab regulatsioon hinnanguliselt alla 50 meediateenuse osutaja, kelle majandusaasta käive ületab koondumiste hindamise teostamise eelduseks oleva käibe. Arvestades Statistikaameti veebilehel toodud majanduslikult aktiivsete ettevõtete koguarvu 2025. aastal (158 378), on tegemist väikese sihtrühmaga. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Meediakontsentratsiooni hindamise mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike, sest Eesti meediamaastik on viimastel aastatel üsna stabiilne ning olulisemad koondumised on kümmekond aastat tagasi juba toimunud. Seetõttu pole teada, kas hindamist vajav koondumine võiks esineda kord viie või kümne aasta jooksul. Samas on meedia kontsentratsiooni jälgimine ja meediamonopolide tekke ennetamine ajakirjandusväljaannete mitmekesisuse ja meediaväljaannete elujõulisuse tagamiseks oluline. Meediakontsentratsiooni asjatundlik hindamine toetab vaba ning ausas konkurentsis majanduslikult hästi toimiva meediasektori arengut. Majanduslikult elujõulised meediateenust osutajad tagavad elanikkonna igakülgse informeerituse ja loovad demokraatliku ühiskonna arengut toetava vaba arvamuste avaldamise ja arutelude foorumi. Monopolide tekke vältimine võimaldab ettevõtetel toimida ja uutel tegijatel turule tulla avatud konkurentsi tingimustes. Pakutud lahendus võimaldab hinnata ka koondumiste mõju juhul kui mõni globaalsetest meediateenuste osutajatest sooviks Eesti turul ettevõtteid omandades jõupositsiooni saavutada ning konkurentsi vähendada. Oodatav mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus on väike. Soovimatute mõjude risk meediateenuste osutajatele tuleb hinnata ebatõenäoliseks. 40 6.5.3 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – TTJA ja Konkurentsiamet Muudatused mõjutavad TTJA-d ja Konkurentsiametit. Kuna mõjutatud on kaks valitsusasutust, on sihtrühm väike. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Meediateenuste osutajate koondumiste hindamisi on varasemalt olnud ainult üksikuid ja olukorra muutust ei ole ka lähiaastateks ette näha. Sellest tulenevalt on prognoositav mõju TTJA ja Konkurentsiameti töökoormusele väike. Konkurentsiamet küsib enne konkurentsiseaduse § 27 lõigetes 1 või 2 nimetatud otsuse tegemist hinnangut meediaturu kontsentratsiooni kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt. Hindamisel võetakse arvesse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 2 sätestatud asjaolusid ja artikli 22 lõikes 3 nimetatud suuniseid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab hinnangu Konkurentsiameti määratud tähtajaks. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike ja see on seotud ainult võimaliku mõningase töökoormuse suurenemisega TTJA-s ja Konkurentsiametis. Risk võib realiseeruda etteheidetes, et riik võib meediateenuste osutajate koondumisele seada majandustegevust liigselt piiravaid nõudeid. 6.6. Avaliku sektori vahendite eraldamine riiklikuks reklaamiks ning sellekohase info avalikustamine 6.6.1. Mõjuvaldkond – kultuurilised mõjud Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Eesti elanikkond, meediatarbija 2025. a seisuga elab Eestis 1 369 285 inimest, keda võib suures osas lugeda meediatarbijaks. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Regulatsiooni eesmärk on tagada riikliku reklaamiraha kasutuse suurem läbipaistvus, mis parandab meediaturu vaba konkurentsi ja aitab vältida riikliku reklaamiraha võimalikust kallutatud kasutamisest tekkida võivat turumoonutust. Eesti elanikel tekib võimalus näha riikliku reklaamiraha kasutamist meediateenuse osutajate lõikes. Läbipaistvalt jaotatud riiklik reklaamiraha toetab meediateenuste osutajate majandustegevust ning mõjutab positiivselt meediaturu konkurentsi. Hästi toimiv meediasektor pakub elanikkonnale erinevates meediakanalites kvaliteetset mitmekesist meediasisu tarbijasõbralike hindadega. Käesoleva eelnõu koostamise seisuga ei ole teadaolevalt turgu moonutavat riikliku reklaamiraha kasutust Eestis tuvastatud. 6.6.2 Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele, mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – kõik avaliku sektori asutused 41 Avalikust sektorist suurima osa (90%) moodustab valitsussektor, ülejäänud loetakse nn muuks avalikuks sektoriks. Eesti valitsussektor jaotub omakorda kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi ja omavalitsuste osalusega kaupa ja teenuseid tootvaid avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne). Avaliku sektori asutusi on seisuga 2024. a aprill 233415. Riikliku reklaamiraha aruandlusega seotud muudatused mõjutavad Riigi Tugiteenuste Keskust. Prognoositav arendustööde maksumus on 2000 eurot. Mõningal määral kasvatab TTJA töökoormus kord aastas tehtava riikliku reklaamiraha kasutuse analüüsi teostamiseks. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Riikliku reklaamiraha saajate arvu kohta senini täpne informatsioon puudub. Pakutav lahendus tagab riikliku reklaamiraha kasutuse läbipaistvuse ja aitab kaasa riiklike reklaamirahade õiglasele jaotusele. Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 rakendamiseks on kavas täiendada makseandmikke, mida esitavad kõik valitsussektorisse kuuluvad üksused rahandusministri määruse “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” alusel. Makseandmikes ei ole hetkel nii detailseid kontosid, et saaks eraldi välja võtta maksed ostetud reklaami eest. Ettepanek on luua makseandmikesse uus kuuekohaline konto, mille alusel on võimalik saldoandmike infosüsteemist (https://saldo.rtk.ee/saldo-app/) kasutajasõbralikul viisil vastavat infot kätte saada. Saldoandmike infosüsteemi andmefaili alusel teostab TTJA kord aastas analüüsi ning avalikustab selle tulemuse oma kodulehel. Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused (KOV- id, nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad Tallinna linnale 280 üksust. 376 üksusest, kes ei ole KOV-ide grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel 214 üksust ning 162 peavad iseseivat raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle kohta makseandmikest infot täna ei saada. Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia, Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering, Tallinn Sadam. Rahandusministri määrusega “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” kehtestatakse ka neile nõue esitada makseandmik, milles on andmed riikliku reklaamiraha kulude kohta. Avaliku sektori asutuste töökoormus suureneb selle võrra, et lisandub kohustus hinnata, kas tegemist on riikliku reklaami rahaga Euroopa meediavabaduse määruse tähenduses. Kokkuvõtvalt - koostöös RTK ja TTJA-ga soovitakse leida lahendus, et aruandlusprotsess oleks võimalikult automatiseeritud ja avaliku sektori asutuste töökoormus suureneks minimaalselt. 15 https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-kinnisvara/riigihaldus/avaliku-sektori-statistika 42 Euroopa meediavabaduse määrusega ei reguleerita avalike asutuste endi infolehtede või nende hallatavate veebilehtede toimetamise ning välja andmisega seotud tegevusi. Juhul kui KOV soovib avaldada reklaami mõne teise juriidilise isiku omanduses olevas meediateenuse osutajaks kvalifitseeruvas kanalis, siis tuleb mõlemal osapoolel vastavalt kehtestatavale korrale teavitada tehingu summa. 6.7. Allikakaitset puudutavate isikute ringi laiendamine 6.7.1. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus) Siin puudutatakse eelkõige mõju inimeste õigustele kriminaalmenetluses, sh tasakaalule julgeolekuhuvide ja kahtlustatavate õiguste vahel ning kuriteoohvrite ja tunnistajate õigus. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Ajakirjanduslikku infot töötlevad isikud ja nende lähedased Muudatus puudutab ajakirjanduslikku infot töötlevate isikute lähedasi, kes seni allikakaitse regulatsiooni alla ei kuulunud. Erinevate tööalaste ja eraeluliste suhete kaudu allikakaitselise informatsiooniga kokku puutuvate inimeste ringi kuuluvate inimeste arvu võib orienteeruvalt hinnata kuni kui tuhande inimeseni. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Lahendus aitab kaasa sõltumatu ajakirjanduse kvaliteedi, ja selle kaudu kogu Eesti elanikkonna informeerituse tõusule. Kvaliteetsem sõltumatu ajakirjandus parandab elanikkonna informeeritust ning vähendab väärinformatsiooni ja vaenulike siseturvalisust ohustavate infooperatsioonide võimalikku mõju ühiskonnas. Allikakaitse all olevate isikute ring laiendamine tõstab nii ajakirjanike kui ka nende lähedaste turvatunnet. Teadmine, et ka lähedased inimesed on kaitstud, toetab uurivate ajakirjanike ametialast tegevust. Muudatuse mõju ajakirjanike töötulemustele, ja selle kaudu kogu ajakirjanduse kvaliteedile, tuleb hinnata positiivseks. Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike. 6.7.2. Mõjuvaldkond – mõju siseturvalisusele (siseturvalisus). Mõjuvaldkond – riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele) Muudatustest mõjutatud sihtrühm – õiguskaitseasutused Muudatus puudutab õiguskaitseasutusi - kohtud, prokuratuur, PPA. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus võib teoreetiliselt mõjutada õiguskaitseasutuste tööd, kes peavad allikakaitse laiendatud ringiga oma töös arvestama. Euroopa meediavabaduse määrus ei puuduta julgeolekuasutuste tegevust, mis toimub julgeolekuasutuste seaduse mõistes (vastavalt Euroopa meediavabaduse määruse põhjenduspunktis 8 toodud täpsustusele). Uurimisasutuste tegevust puudutavad Euroopa meediavabaduse määruse artiklist 4 tulenevad nõuded – sh piirangud sekkuva jälitustarkvara jt 43 erimeetmete kasutamiseks meediamajade ja nendega seotud isikute suhtes - on kaetud eelnõu sõnastusega. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevalt laienevad Euroopa meediateenuste nõukoja pädevused võrreldes selle eelkäija Euroopa järelevalveasutuste rühmaga - laieneb meediateenuste skoop, lisandub kohustus töötada välja ja rakendada siseturu kaitse reeglid kolmandatest riikidest pärit meediateenuste suhtes. TTJA-l on kohustus esindada Eestit Euroopa meediateenuste nõukoja töös. Laiendatakse TTJA pädevusi teisest riigist pärit meediateenuse taasedastamise piiramiseks. Lisaks tuleb anda hinnanguid meediakontsentratsiooni küsimustes ning koostada analüüs riikliku reklaamiraha kasutamise kohta. Lähtudes lisanduvatest tegevustest on vajalik TTJA-le tagada rahastus ülesannete täitmiseks. Ka Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõike 3 kohaselt tagavad liikmesriigid, et nende reguleerivatel asutustel või organitel on käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. TTJA vajab lisanduvate ülesannete täitmiseks lisarahastust ühe (1,0) täiendava ametikoha loomiseks. Ametikoht keskenduks Eesti esindamisele Euroopa meediateenuste nõukoja töös ja teistele lisanduvatele ülesannetele (kord aastas teostatav riikliku reklaamiraha kasutamise aruandluse analüüs, meediateenuste kontsentratsiooni hindamine, jne). Ametikoha tööjõukulude vajadus on 46 000 eurot aastas. Ka Konkurentsiametile lisatakse käesoleva eelnõuga kohustusi meediateenuse osutajate koondumisel hinnata ka koondumise mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele ning teha sellega seoses vajalikke menetluslikke samme ja otsuseid. Kehtivas riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Eelnõu heaks kiitmisega kaasnevate kulude rahastamisvõimaluste üle arutatakse riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia protsessis Rahandusministeeriumi poolt valitsusele koondatava info alusel. Juhul kui lisavahendeid ei eraldata, lepivad Kultuuriministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kulude kandmise osas kokku. Kulud kaasnevad ka erinevate arendustöödega (äriregistri arendustööd kuni 5000 eurot ja saldoandmike infosüsteemi arendustööd kuni 2000 eurot). 8. Rakendusaktid Kehtestada on vaja üks rakendusakt. Uue § 16 lõike 3 kohaselt kehtestab täpse loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) tegevusaladest, mille puhul kohalduvad lõiked 1 ja 2, kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirja juurde. Muuta on vaja rahandusministri määruse „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” lisa. Makseandmikesse lisatakse uus kuuekohaline konto (riiklik reklaam). Lisaks on vaja muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust „Koondumise teate esitamise juhend“, lisades säte, mille kohaselt meediateenuste osutajad peavad koondumisel esitama hinnangu koondumise mõjust meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele. 44 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Riigikogu kultuurikomisjon, Eesti Meediaettevõtete Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, AS Levira, AS STV, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Rahvusringhääling, AS Postimees Grupp, Tartu Pereraadio Ühing, AS All Media Eesti, MTÜ Raadio 7 UCB Meedia, Northstar Media OÜ, Taevaraadio OÜ, AS Äripäev, Ring FM Media OÜ, OÜ Nõmme Raadio, osaühing Raadio Kadi, osaühing MP Meedia, Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ, Huumor OÜ, Duo Media Networks OÜ, osaühing ALO- TV, OÜ Orsent, Mittetulundusühing AB Video, AS TV Play Baltics, ÖÖLoom Produktsioon OÜ, DanceTelevision OÜ, Kids Programming OÜ, WorldExtremeTV OÜ, Central Media Distribution OÜ, ETHNOTV OÜ, Super Baltic OÜ, V World North Europe OÜ, SA Eesti Filmi Instituut, Corporate News Agency OÜ, RandoM OÜ. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu 23-0728 ning arvamuse avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK. Kuivõrd eelnõu on täiendatud Euroopa meediavabaduse määruse rakendamiseks vajaliku regulatsiooniga, mis võib puudutada sama isikute gruppi, kellele esialgne eelnõu kooskõlastamiseks esitati, saadeti eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks samale asutustele ja isikute ringile uuesti (mõned muudatused on meedialubade omanikes). Lisaks saadeti eelnõu kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Ajakirjanike Liidule. Eelnõule esitatud märkused ja arvamused on lisatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa 2). Algatab Vabariigi Valitsus 9. veebruaril 2026. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 45  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavand Kultuuriministri määrus Loetelu Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusaladest, mille puhul kohalduvad meediateenuste seaduse § 161 lõiked 1 ja 2 Määrus kehtestatakse meediateenuste seaduse § 161 lõike 3 alusel. Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori tegevusalad, mille puhul kohalduvad meediateenuste seaduse 161 lõiked 1 ja 2, on 58121 (Ajalehtede kirjastamine), 58131 (Ajakirjade jm perioodika kirjastamine), 60101 (Raadioringhääling ja audiosisu levitamine), 60201 (Televisiooniteenused ja videote levitamine), 60391 (Muu sisu levitamine). Minister Kantsler  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine tegija ELVL Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks kooskõlastada eelnõu, mille tegelik mõju Selgitame. omavalitsustele jääb arusaamatuks. Euroopa meediavabaduse määrus on otsekohalduv Esitasite kooskõlastamiseks Meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja määrus. Käesoleva eelnõuga viiakse siseriiklikusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on võtta üle õigusesse vajalikud rakenduslikud täpsustused. Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjatele ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. Eelnõus täpsustatakse, esitaja sõnul, õigusselguse huvides meediateenuse Euroopa meediavabaduse määrusega ei reguleerita mõistet, et oleks arusaadav, millised normid kehtivad üksnes audiovisuaalmeedia teenuste avalike asutuste endi infolehtede või nende direktiivist tulenevalt audiovisuaalmeedia teenustele ja raadioteenusele ning nende osutajatele hallatavate veebilehtede toimetamise ning välja ning millised normid teistele Euroopa meediavabaduse määruses toodud meediateenustele andmisega seotud tegevusi. osutajatele. Eelnõuga püütakse eraldada erinevaid meediume (nimetades meediateenuse ümber „audiovisuaalmeedia teenusteks ja raadioteenuseks“), aga sealsamas antakse teada, et Juhul kui omavalitsus soovib avaldada reklaami „Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetamata muu Euroopa mõne teise juriidilise isiku omanduses olevas meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus.“. Mis tähendab, et kogu meediateenuse osutajaks kvalifitseeruvas kanalis, ajakirjandus kuulub siis, sh kohaliku omavalitsuse infolehed? (art 2 p 1:teenus ELi toimimise siis tuleb mõlemal osapoolel vastavalt lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine kehtestatavale korrale teavitada tehingu summa. eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid). Meediavabaduse määrus ja kavandatavad MeeTSi Audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuste väljavõtmine ning eristamine meediateenuste hulgast muudatused ei sekku toimetuste töösse. Sõna- ja pigem tekitab segadust, kui parandab arusaadavust. Õigusnormi parema arusaadavuse huvides ajakirjandusvabadusele mingeid piiranguid ei seata. saaks eristuvad nõuded (loamenetlus, lisatingimused programmile jm) audiovisuaalmeedia teenuste osas esitada eraldi peatükis. Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 6 kohustab liikmesriikide regulaatorasutusi looma meediaomandi andmebaasid, kust oleks leitav teave meediateenuste osutajate kohta. Eelnõu väljatöötaja soovib vastavat nõuet täita äriseadustiku andmete põhjal ning eelnõus luuakse täiendav regulatsioon, kuidas kajastada riiklikuks reklaamiks eraldatud summade kajastamist. Seletuskirjast: Kuigi AVMSD ei reguleeri raadioteenuseid, loob Euroopa meediavabaduse määrus regulatiivse raamistiku kogu (!) meediale. Seetõttu on mõistlik ka Eesti meediateenuste regulatsioonis minna 1  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 üle ühtsele lähenemisele. Muutes TTJA ka raadiolubade kõrvaltingimuste määrajaks, laiendatakse tema kui sõltumatu meediaregulaatori volitusi tervele ringhäälinguturule. Seni killustunud ja eri regulatsioonide alla kuuluvad meediasektorid saavad ühetaolise regulatsiooni ning selle regulatsiooni üle teostab järelevalvet üks institutsioon. Märgime siinjuures, et seaduse tasandil sätestatakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaal, mis jäi varem kultuuriministri määrata. Seega on kultuuripoliitilised suunad ja miinimumnõuded seaduses kirjas. Eelnõu § 16² lõike 1 kohaselt teevad avaliku sektori asutused igal aastal elektrooniliselt ja kasutajasõbralikul viisil avalikult kättesaadavaks Euroopa meediavabaduse määruse artikli 25 lõikes 2 nimetatud teabe. Teave, mida soovitakse, on esitatud alljärgnevalt. Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõus on mõjud kohalikule omavalitsusele jäänud hindamata. Hinnatud on vaid raamatupidamislikke erisusi. „Raamatupidamist reguleeriv avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend kehtib praegu 2275 avaliku sektori üksusele, kellest 1899 on kohalike omavalitsuste üksused (KOV-id, nende allüksused ja nende otsese või kaudse mõju all olevad üksused). 376 üksust on avaliku sektori üksused, kes ei kuulu KOV-ide gruppi. 1899 KOV-i üksusest kuuluvad Tallinna linnale 280 üksust, ülejäänud oleks vabastatud Euroopa meediavabaduse määruse art 25 lõike 2 punktis b toodud info esitamisest (nende kontsernide ametlikud nimed, kuhu sellised punktis a osutatud meediateenuse osutajad või digiplatvormide pakkujad kuuluvad). Artikli 25 lõike 2 punktides a ja c toodud info tuleb siiski avalikustada ka nendel KOV-idel. 376 üksusest, kes ei ole KOV-ide grupis, on käesoleval ajal RTK teenindamisel 214 üksust ning 162 peavad iseseivat raamatupidamist. Nende iseseisva raamatupidamisega üksuste hulgas on ka äriühingud ja muud avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, kes makseandmikke ei esita, sest neid ei loeta valitsussektorisse. Niisuguseid ühinguid on 92, kelle kohta makseandmikest infot täna ei saada. Suurimad neist on Eesti Pank, Eesti Energia, Riigimetsa Majandamise Keskus, Elering, Tallinn Sadam. Rahandusministri määrusega “Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” kehtestatakse ka neile nõue esitada makseandmik, milles on andmed riikliku reklaamiraha kulude kohta.“. Kohalike omavalitsuste infolehed avaldavad riiklikku reklaami tasuta või tasu eest. Riiklik reklaam on määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise sõnumi või avaliku teate või teabekampaania paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või üksuse heaks või selle nimel. Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info 2  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma kohta. Nimetatud summa kantakse äriregistri avalikku toimikusse. Kui riiklik teabekampaania vm reklaam avaldatakse kohalikus infolehes tasuta, kas sellisel juhul on tegemist keelatud soodustusega ja kas seda peab majandusaasta aruandes deklareerima. Kindlust ei ole, et seaduse tasemel toimetuse töösse sekkumine mõjub audiovisuaalsele meediale positiivselt (raadio- ja teleprogrammide sisule protsendi, ajaraami, sõltuvuse rahastajast jm kehtestamine). Palume esitada eelnõu mõjud kohalikule omavalitsusele infolehtede väljaandjana, kohaliku teabe edastajana ja riikliku reklaami edastajana kohalikus infolehes. EAÜ, Eesti Autorite Ühingu (EAÜ), Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) ja Eesti Esitajate Liidu Eelnõu tekst on võrreldes esialgse eelnõuga EFÜ, (EEL) arvates on muudatused ja täiendused, mis puudutavad põhiliselt meediateenuste seadust muutunud. Leiame, et väljapakutud lahendus on hea EEL ja milliseid vastava eelnõuga eelnimetatud õigusaktidesse sisse viia soovitakse, põhjendatud. kompromiss erinevate osapoolte ootuste ning Eesti meediavabadus vajab tugevat ja kindlat kaitset, mida meediateenuste seaduses välja võimalike lahendusvariantide vahel. pakutud muudatused aitavad tagada. EAÜ, EFÜ ja EEL toetavad Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahu nõude ja päevase aja määratluse lisamist MeeTSi. Samas peame vajalikuks välja tuua järgmist. Eelnõus on loetud päevaseks ajaks, mil peab edastama 50% Eesti autorite muusikateoste mahust, ajavahemikku kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Selline ajavahemik lepiti kokku kompromissina raadioteenuste osutajate ja õiguste omajate vahel kehtivate raadiolubade kõrvaltingimuste kontekstis. Õiguste omajad eeldasid, et see kehtib raadiolubade kehtivusperioodi jooksul. Kui vastav nõue lisatakse seadusesse, siis palume kaaluda päevase ajana selgemini raadiokuulamise tänaseid trende, mille kohaselt enne kella 7.00 ja peale kella 19.00 on raadiote kuulatavus oluliselt madalam, kui vahemikus 07.00-19.00. Samast ajavahemikust lähtuvad raadioteenuste osutajad ka reklaamiaja müügi puhul. Eeltoodust tulenevalt palume kaaluda päevase aja määratlemist ajavahemikuna 07.00-19.00. EML I Meediateenuste seadus Selgitus punktide 1-5 kohta. Eelnõu väljatöötaja hinnangul on antud eelnõus 1. EML teeb ettepaneku nimetada Meediateenuste seadus (MeeTS) ümber väljapakutu parim võimalik lahendus, kuidas viia audiovisuaalmeediateenuse seaduseks ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse sisse Euroopa meediavabaduse määruse 2024/1083, 11. aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühtne raamistik ja rakendamiseks vajalik regulatsioon. Eestis muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus, tekstis edaspidi reguleerib meedia valdkonda meediateenuste Meediavabaduse määrus) rakendamiseks võtta vastu üksnes rakendusakt, mis sisustaks seadus. Seega leiame, et meediavabaduse määruse nõuded meediateenuste osutajatele ja muud vajalikud siseriiklikud instrumendid. Iga rakendamine on siiski edukalt realiseeritav normatiivakti kvaliteeti näitab akti võimekus reguleerida valdkonda võimalikult lihtsalt, meediateenuste seaduse kaudu, see ei vaja eraldi ühemõtteliselt ja arusaadavalt. Meediateenuste seadus on selle kehtivuse algusest reguleerinud rakendusseadust. Eelnõuga on mõisteid täpsustatud 3  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 tegelikult audiovisuaalmeedia teenust ning muu meedia (sh kirjutava meedia) asetamine selle ja seaduse adressaat ja järelevalve teostaja saavad reguleerimisalasse on eksitav. tervikteksti lugemisel aru, millised nõuded laienevad raadio- või televisiooniteenuse osutajale/teenusele, millised nõuded aga muule meediale. 2. Eelnõus ei ole meediateenuse sisustamine jälgitav: nime järgi otsustades reguleerib see kogu Eelnõu jälgib Euroopa meediavabaduse määruses meediateenust (sarnaselt Meediavabaduse määrusega). Seaduse reguleerimisala sätestavasse toodud meediateenuse ja meediateenuse osutaja sättesse § 1 on lõikesse lisatud punkt 1¹. Kuid muus osas jääb seadus suures pildis siiski definitsioone ning täpsustab erinevatele reguleerima audiovisuaalmeedia teenust, mistõttu on selline lisandus ebasüsteemne ega võimalda meediateenustele (nt raadioteenus või selgelt eristada, millises osas kohaldatakse seadust audiovisuaalmeediateenusele ja millises osas audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga meediateenusele Meediavabaduse määruse artikli 2 punkti 1 tähenduses. reguleeritud audiovisuaalmeedia teenus) ning nende 3. Näiteks muudetakse eelnõuga MeeTS § 2, täiendades seda lõikega 1¹, mille järgi kohaldatakse osutajatele kehtestatud nõudeid. Määrus ei piira seadust teistele Meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 nimetatud meediateenust osutavatele liikmesriikide õigust erinevaid meediateenuste juriidilistele isikutele, kui juriidiline isik on asutatud Eestis. Samas täiendatakse eelnõuga MeeTS valdkondi siseriiklike seadusaktidega defineerida ja § 4, mis sisustab meediateenuse, ja täiendatakse seda lõikega 3, mille kohaselt on meediateenus reguleerida. ka MeeTS § 4 lõigetes 1-2 nimetamata muu Meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud teenus, ning et käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud. EML-i hinnangul on selline käsitlus esiteks ebakorrektne: meediateenust ei tohi defineerida Meediavabaduse määrusest kitsendavalt või laiendavalt, sest Meediavabaduse määrus on otsekohalduv ning sellest irduvad definitsiooni tõlgendused on vastuolus õigusaktide hierarhia põhimõttega. See omakorda on vastuolus Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse printsiibiga. 4. Teiseks sunnib seaduseelnõu praegune ülesehitus muu meediateenuse osutajat, kes ei ole Mitte-audiovisuaalmeedia teenuseid puudutavate audiovisuaalmeediateenuse osutaja, otsima seadusest, mis tema tegevust üldiselt ei reguleeri, regulatsioonide jaoks eraldiseisva seaduse loomine neid üksikuid sätteid, mis võivad talle kohalduda. ei ole mõistlik ning muudaks meediateenuste osutajate jaoks meediavaldkonna õigusruumi raskemini jälgitavaks - neil tuleks hakata otsima erinevatest seadustest milliste seaduste sätted puudutavad kõiki meediateenuste osutajad ning millistest seadustest tuleneb kitsam regulatsioon. Eriti keeruliseks muutuks olukord nendele meediateenuste osutajatele, kes osutavad nii raadioteenust, audiovisuaalmeedia teenust ja lisaks veel pakuvad meediasisu veebis. 5. Kui eelnõu väljatöötajad leiavad, et Meediavabaduse määrust saab Eesti õigusesse integreerida Eelnõu järgib korrektselt Euroopa meediavabaduse ainult MeeTS muutmise teel, siis õigusselguse tagamiseks tuleks eelnõus ja MeeTS läbivalt määruse, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi 4  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 muuta terminoloogiat kõigis sätetes, mis reguleerivad audiovisuaalmeediateenust, nimetades ning siseriiklikult raadioteenuste regulatsiooniks seal kirjeldatud teenuseid audiovisuaalmeediateenusteks (näiteks § 13, 17, 19 jne) ning kasutada vajalikku terminoloogiat. terminit „meediateenus“ üksnes tähistamaks meediateenust Meediavabaduse määruse tähenduses. II Terminite kasutamine Eelnõu väljatöötaja jääb siiski eelnõus pakutud 6. Meediateenuse osutaja. EML teeb ettepaneku lugeda meediateenuse osutajaks isikud, lahenduse juurde. kes on avalikkusele kättesaadavalt esitanud sellekohase enesedeklaratsiooni ühes kinnitusega, et nad vastavad Meediavabaduse määrusele. Meediateenuse osutajana defineerimine ei tohiks lähtuda äriregistris või muus andmekogus kajastamisest. 7. Meediateenuse osutajaks Meediavabaduse määruse tähenduses on füüsiline või juriidiline isik, Füüsilisest isikust meediateenuste osutaja andmed kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus ei ole kajastatud äriregistris. Füüsilisest isikust meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi (määruse artikli 2 p 2). Eelnõu p meediateenuse osutaja peab ise astuma vajalikud 13 järgi täiendatakse MeeTS § 16¹, mille kohaselt peab meediateenuse osutaja olema märgitud sammud, et täita määruse artiklis 6 sätestatud teabe äriregistri avalikus vaates meediateenuse osutajana. Arvestades, et meediateenuse osutajaks avaldamise kohustused. võib olla ka füüsiline isik, ei ole äriregistris märkimise kohustust võimalik realiseerida. Füüsilise isiku puhul pole võimalik kasutada ka Eesti majandustegevusalade klassifikaatorit. Arvestades, et Meediavabaduse määrus kohustab liikmesriike välja töötama riiklikud meediaomandi andmebaasid (artikli 6 lg 2), siis leiab EML, et eelnõud tuleks selles osas täpsustada ja osutada, et äriregistri teavet nõutakse üksnes juriidilisest isikust meediateenuse osutajate kohta. 8. Äriregistris registreerimise nõue võib olla lihtsaim moodus tagada vajalik andmete Enesedeklaratsioon ei saa olla meediateenuse kättesaadavus, kuid registrikanne ei saa olla eelduseks meediateenuse osutajaks osutaja defineerimise kriteeriumiks. Sel juhul jääks kvalifitseerumisel. Meediavabaduse määruse artiklist 18 alajaotus 1 tuleneb, et suured regulatsiooni alt välja kõik, kes teenust küll platvormid lähtuvad meediateenuse osutaja tuvastamiseks meediateenuse osutaja osutavad, aga ei soovi ennast meediateenuse enesedeklaratsioonist (vt Meediavabaduse määruse art 17 alajaotus 1 p a kuni g). Seega leiab osutajaks deklareerida ja loodaksid selle kaudu EML, et meediateenuse osutaja tuvastamiseks piisab viimase enesedeklaratsioonist, mis on meediateenustele osutatavate nõuete täitmist vältida. kättesaadav teenusepakkuja kodulehel. 9. Meediateenus ja MeeTS. Praeguses eelnõu sõnastuses kasutatakse termineid ebaselgelt, Selgitus punktide 9-12 kohta. tegemata selget vahet meediateenuse osutaja ja audiovisuaalmeedia teenuse osutaja tegevusele Leiame siiski, et eelnõuga väljapakutud lahendus esitatavatel nõuetel. Kehtiv MeeTS reguleerib audiovisuaalmeedia teenust, mõistete kasutuse osas on parim võimalik lahendus. muudatusettepanekute kohaselt kasutatakse edaspidi regulatsioonis terminit meediateenus (mis Kehtiv regulatsioon reguleerib lisaks terminina arusaadavalt hõlmab ka audiovisuaalmeediat, kuid reguleerimisalana), kuid sisuliselt audiovisuaalmeedia teenusele ka raadioteenust. jääb seadus ka edaspidi reguleerima üksnes audiovisuaalmeedia teenust, seega on termini Muudatusega lisandub muu meediateenus ja meediateenus kasutamine ekslik ning segadust tekitav. sätestatakse, millised Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevad kohustused neile laienevad. 5  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 10. Euroopa Liidu õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad terminid peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguses kasutusel olevate terminitega ning eelnõus neid üldjuhul enam ei määratleta. 11. Terminit meediateenus kasutatakse eelnõus erinevas tähenduses. MeeTS kohaldamis- ja reguleerimisala reguleerivates sätetes viidatakse meediateenusele mh Meediavabaduse määruse tähenduses, kuid näiteks MeeTS § 6 sisustatakse meediateenuse osutaja toimetusvastutus, täpsustamata, kas peetakse silmas üksnes audiovisuaalmeediateenuse osutajat või meediateenuse osutajat Meediavabaduse määruse tähenduses. Siinjuures olgu märgitud, et eelnõu täiendab MeeTS § 4 lõikega 3 ja täpsustab, et Meediateenus on ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetamata muu Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Käesolevat seadust rakendatakse sellisele meediateenusele juhul, kui see on seaduses otseselt sätestatud. Viidatud täpsustust silmas pidades võib eeldada, et toimetusvastutus MeeTS § 6 tähenduses näiteks kirjutavale meediale ei laiene. 12. Terminite ebatäpne kasutamine on vastuolus normitehnika ja õigusselguse põhimõtetega, millest tulenevalt teeb EML ettepaneku nimetada eelnõu ümber audiovisuaalmeedia teenuse seaduseks ning reguleerida Meediavabaduse määruse ülevõtmist iseseisva aktiga. III Allikakaitse Selgitus punktide 13-15 kohta. 13. EML on jätkuvalt seisukohal, et allikakaitse sisustamine MeeTS-s on viimase reguleerimisala Eraldi allikakaitse seaduse vm akti kehtestamine ei arvestades ebaõige. Kohustus tagada allikakaitse tuleneb Meediavabaduse määrusest ning EML ole vajalik ning vastav regulatsioon sobib teeb ettepaneku reguleerida allikakaitse rakendamist eraldi aktiga. Võimalik on seda teha aktiga, meediateenuste seadusesse. mis integreerib Meediavabaduse määruse Eesti õigusesse, või iseseisva allikakaitse seadusega, mis oleks iseseisvaks tagatiseks meediavabaduse kaitsel. 14. Määrus sisustab allikakaitse läbi meediateenuse osutaja õiguste (Meediavabaduse määruse artikkel 4). 15. MeeTS ja menetlusseadused käsitlevad allikakaitset läbi sisustamata õigusmõiste ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik. 16. Arvestades Meediavabaduse määruse kui EL otsekohalduva akti ülimuslikkust, tuleks ka Eesti õiguses sisustada allikakaitset läbi meediateenuse osutaja definitsiooni ehk allikakaitse privileegi saaks kasutada üksnes need isikud, kes tõendavad, et neil on toimetusvastutus ja muud meediateenuse osutajale omased tunnused. Selline tõlgendus lahendaks ka aastaid kestnud diskussiooni sellest, kes on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik, ning annaks meediateenuse osutajale kui meediaettevõttele võimaluse laiendada allikakaitset kogu 6  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 toimetusele, mitte üksnes isikule, kelle eesmärgil (ajakirjanduslik eesmärk) puudub legaaldefinitsioon. 17. Olemasolev eelnõu ega Meediavabaduse määrus ei taga allikakaitset näiteks vabakutselisele ajakirjanikule, kes ei ole ühegi toimetusega seotud. Samuti peab sisulooja, suunamudija vms isik allikakaitse privileegi kasutamiseks tõendama toimetusvastutust. 18. Olemasolev eelnõu ei taga kohalikku õigusesse Meediavabaduse määruse artikli 4 punkti 3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajale tagatud garantiisid. 19. Sisustamaks Meediavabaduse määrusega liikmesriikidele pandud kohustusi allikakaitse tagamisel teeb EML ettepaneku sisustada ka tänases eelnõus puudu olevad garantiid aktis, mis tagab meediateenuse osutajale allikakaitse Meediavabaduse määruses sätestatud ulatuses. VI Menetlusseaduste muutmine Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud koostöös valdkondade eest vastutavate 20. Eelnevas peatükis käsitletud allikakaitse regulatsiooniga on seotud ka ajakirjanduslikul ministeeriumide ehk JDMi ja SIM-iga. eesmärgil informatsiooni töötleva isiku menetluslikud tagatised menetlusseadustes, mis vajavad seoses Meediavabaduse määrusega meediateenuse osutajale antavate garantiidega täiendamist. 21. Hetkel reguleerib ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku õigust keelduda kriminaalmenetluses ütluste andmisest, kui see võib paljastada tema allika, kriminaalmenetluse seadustiku § 72 lg 1 p 3¹ järgmises sõnastuses: „Õigus tunnistajana keelduda kutse- või muus tegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teavet andnud isiku, välja arvatud juhul, kui muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ja isikut kohustatakse ütluste andmiseks prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtu määruse alusel.“ Sama sätte lõige 2¹ annab samasuguse privileegi ka ajakirjanduslikul eesmärgil töötleva isikuga ametialases kokkupuutes olevatele isikutele. 22. EML leiab, et allikakaitse tagamiseks ei piisa, kui lisaks ametialases kokkupuutes olevatele isikutele laiendatakse allikakaitset ka isikutele, kes on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuga regulaarses eraelulises kokkupuutes. Esiteks näib EML-ile ebavajalik eraelulisele suhtlusele regulaarsuse nõude lisamine. Nii langevad kaitsealast välja 7  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 näiteks ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku muud eraelulised suhted, millel puudub regulaarne iseloom. Lisaks on regulaarsus subjektiivselt hinnatav kriteerium, mis vähendab allikakaitse rakendamisala selgust. Teiseks leiab EML, et kuna tunnistuste andmisest keeldumise privileegi ei kitsendata teistel usaldust nõudvatel elualadel (arstid, preestrid, advokaadid), siis ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötlevalt isikult privileegi äravõtmine ja allikakaitsest loobumine eeluurimiskohtuniku loal ei ole kooskõlas Meediavabaduse määrusega tagamisele kuuluva allikakaitse määraga. Nii nagu teistel usaldust nõudvatel erialadel tegutsevate isikute privileeg, peaks ka ajakirjanike allikakaitse olema tingimusteta. 23. Lisaks puuduvad eelnõus Meediavabaduse määruse artikli 4 punkti 3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajale ette nähtud tagatised, mille osas tuleks menetlusseaduseid oluliselt täiendada. V Meediaturu kontsentratsiooni hindamine Eelnõu on täiendatud konkurentsiseaduse muudatustega. 24. Eelnõu seletuskirja kohaselt täiendatakse MeeTS-i uue peatükiga, mis reguleerib meediaturu kontsentratsiooni hindamist ning seletuskirja kohaselt on selle eesmärk võtta üle Euroopa meediavabaduse määruse normid ettevõtjale ja riigile minimaalset haldus- ja töökoormust tekitades. 25. Olukorras, kus nii Euroopa Liit kui ka Eesti on prioriteedina nimetanud bürokraatia vähendamist, tuleks vältida olukorda, kus meediateenuse osutaja puhul hindavad koondumise asjaolusid kaks täitevvõimu asutust: Konkurentsiamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), millest viimane annab koondumisele üksnes hinnangu. Leiame, et eelnõus välja pakutud topeltmehhanism (TTJA teavitamine) tekitab põhjendamatult halduskoormust, suurendab kulusid ning dubleerib konkurentsikontrolli ülesandeid, pakkumata praktilist lisaväärtust. 26. Meedialiidu hinnangul võiks koondumise hindamine jääda Konkurentsiameti pädevusse, eriti arvestades seda, et TTJA annab Meediavabaduse määruse artikli 22 lõikes 3 sätestatud suuniste alusel hinnangu, mis ei ole samas koondumisest keeldumise aluseks. Eraldi teatamisnõue TTJAle ei annaks olulist täiendavat informatsiooni, mida Konkurentsiamet ühinemiste läbivaatamisel juba ei koguks või ei hindaks. Konkurentsiamet saab protsessi kaasata TTJA eksperte, kui esineb audiovisuaalmeediaspetsiifilisi aspekte või sellist kaasamist toetab/nõuab Meediavabaduse määrus (p.65). Selle kaasamise võib seaduses ette näha kooskõlastuse või arvamuse andmise kaudu (Haldusmenetluse seaduse § 11 lg 1 p 4, §16). 8  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 Leiame, et asutuste tihe koostöö selles küsimuses on tõhusam kui topelt teatamisnõue, eriti arvestades seda, et Meediavabaduse määrus (art 22 lg 2) kohustab küll hindama koondumise mõju meedia mitmekesisusele, kuid ei eelda kahe teatise esitamist ega topelt hindamist. Konkurentsiseaduse alusel on koondumiste teavitamise kord täpselt reguleeritud ja annab ettevõtjatele selge arusaama nende kohustustest ja õigustest. Praegune seaduse eelnõu tekitab ettevõtjatele olulist ebaselgust, sh. a) millal tuleb teavitada; b) kas seeläbi võib tekkida olukord, kus tehingu pooled ei tohi enne midagi teha, kui TTJAlt on vastus tulnud; c) mis saab siis, kui TTJAd ei teavitata või kui tehing tehakse enne TTJA otsust või vaatamata TTJA otsusele (millised on tagajärjed); d) kuidas teataja saab vaidlustada TTJA otsust ja esitada enda seisukohti. Ebaselge on ka küsimus, kas ja kui, siis kuidas on koondumise osalistel võimalik TTJA hinnangut vaidlustada, kui see on Konkurentsiameti keelduva otsuse aluseks. 27. Meedialiit rõhutab veel kord, et meediaturu kontsentratsiooni hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki turul tegutsejaid, sh hargmaiseid platvorme, kelle käive Eestis ületab meie hinnangul mitu korda kogu Eesti meediasektori käivet. Need ettevõtted - kontrollides suurt osa digitaalse reklaami turust nii turuosalise, turu korraldaja kui reklaami müüki võimaldavate vahendite omajana, aga ka mõjutades üha suurema osa Eesti auditooriumi ligipääsu uudissisule – on nüüd, tehisaru vahendite arenedes, astunud üha jõulisemaid samme automatiseeritud sisu- ja uudistootmise arendamiseks ning pakuvad Eesti meediaettevõtetele ebaausat konkurentsi ka sisuloomes. Ootame, et Eesti selgitaks välja suurte tehnoloogiaettevõtete tegeliku osa Eesti majanduses ja Eesti meediaturul ning võtaks konkurentsipoliitika kujundamisel ja elluviimisel ning meediaturu konkurentsiolukorra hindamisel arvesse kõiki siinsel turul tegutsejaid, sealhulgas ka suurplatvorme. VI Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll ja pädevus Seletuskirjas on TTJA rolli ja pädevust meediaregulaatorina selgitatud. 28. Leiame, et TTJA kui täitevvõimu organ ei saa olla sõltumatu meediateenuse osutaja hindaja. Arvestades seda, et TTJA on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas Euroopa Komisjon on jätkuvalt seisukohal, et TTJA olev valitsusasutus, kes põhikirjast tulenevalt esindab oma tegevuses riiki, ei saa ta kui vastab sõltumatu meediaregulaatori nõuetele ja riigivõimu teostav asutus olla meediateenuse osutaja sõltumatuks hindajaks, kellel on pädevus täidab talle seadusega pandud ülesandeid. Eesti Meediavabaduse määrusest tulenevalt hinnata: meediasüsteemi vastavust Euroopa Liidu nõuetele 28.1. meediaturu kontsentratsiooni eeldatavat mõju meedia mitmekesisusele, sh selle mõju on iga-aastaselt kinnitanud Euroopa Komisjoni avaliku arvamuse kujundamisele ja meediateenuste ja meediapakkumise mitmekesisusele, ‘Rule of Law Report” pidades silmas internetikeskkonda ning poolte huve, seoseid või tegevust teistes meedia- ja (https://commission.europa.eu/publications/2025- muudes ettevõtetes; rule-law-report-communication-and-country- chapters_en) 9  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 28.2. toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmeid, sealhulgas meediateenuse osutajate võetud ja meediapluralismi monitor MPM meetmed, mille eesmärk on tagada toimetusotsuste sõltumatus; (https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor- 28.3. seda, kas meediaturu kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu 2024/). kontsentratsioonita majanduslikult kestlikuks ning kas on alternatiivseid võimalusi nende majandusliku kestlikkuse tagamiseks; 28.4. kui see on asjakohane, komisjoni iga-aastase õigusriigi olukorda käsitleva aruande järeldusi meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse kohta; 28.5. kui see on kohaldatav, mis tahes meediaturu kontsentratsiooniga seotud osaliste võetavaid kohustusi meedia mitmekesisuse ja toimetuste sõltumatuse kaitsmiseks. 29. Eesti Meediaettevõtete Liit märkimisväärse hulga uudisportaalide, päeva- ja nädalalehtede ning ajakirjade esindajana on kategooriliselt vastu mis tahes püüetele anda täitevvõimu organi pädevusse toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmete ja/või meedia mitmekesisuse hindamine. EML on seisukohal, et sellist hindamist saaks ja võiks läbi viia üksnes sõltumatu isik, kellel on eriteadmised meedia ja ajakirjanduse toimimisest ja pädevus viimaste toimimise sõltumatuks hindamiseks. EML ei vaidle vastu, et senise MeeTS järelevalve teostamiseks on TTJA-l nii pädevust kui ka oskusi, sest audiovisuaalmeedia osas ongi hindamine pigem tehnilist ja statistilist laadi. Toimetusvabaduse üle otsustamine aga ei saa käia objektiivselt mõõdetavate kriteeriumide põhjal ning vabaduse hindamise pädevuse andmine täitevvõimu esindajale kahjustaks meedia vabadust ja sõltumatust. 30. Arusaamatuks jääb ka seletuskirja põhjendus, et TTJA saaks olla eksperdiks tarbija huvide hindamisel (vt seletuskirja lk 21), sest meediasisu ei saa hinnata Tarbijakaitseseadusele tuginedes ning meedia toimimist ei saa hinnata nii, nagu hinnatakse muid kaupu või teenuseid. 31. EML-i hinnangul ei vasta TTJA tegevuseesmärgid sisuliselt sõltumatu meediaregulaatori tunnustele ja me ei saa nõustuda ka eelnõu selgitustega TTJA väidetava täieliku sõltumatuse kohta. TTJA esindab riiki (vt TTJA põhimääruse § 1 lg 2) ja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelarveline asutus. See tähendab, et TTJA esindab riigi huve. MKM valitsemisalas on TTJA sõltuv valitsemisala poliitilistest eelistustest. Lisaks sõltub TTJA MKM-st ka majanduslikult, sest TTJA eelarve kinnitab Majandus- ja Kommunikatsiooniminister. Institutsionaalne ja majanduslik sõltuvus MKM-st välistab TTJA sõltumatuse ning seetõttu ei saa TTJA vastata ka sõltumatu regulaatori tunnustele. 10  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 32. EML on varasemalt teinud ettepaneku regulaatori loomiseks EML-i juurde. Kui seadusandja leiab, et EML, kes ühendab suurt hulka meediaettevõtteid, ei sobi järelevalve teostamiseks, siis võiks kaaluda ka meediaombudsmani institutsiooni loomist Õiguskantsleri juurde või ülikoolide või muu vajalikke oskusi ja teadmisi omava institutsiooni kaasamist loodava institutsiooni töösse, et tagada meedia sõltumatus ja ka kontrolli sõltumatus. VII Järelevalveasutuse volitused Eelnõu sõnastust on täpsustatud, vastav õigus antakse rangelt ainult määrusest tulenevate 33. Eelnõu § 1 p-ga 31 täiendatakse MeeTS § 56² järgmises sõnastuses: „Tarbijakaitse ja ülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda Euroopa meediavabaduse määruse artikli 7 lõikes küsimiseks. 4 nimetatud isikutelt teavet ja andmeid Euroopa meediavabaduse määruse 3. peatükis toodud ülesannete täitmiseks.“ Meediavabaduse määruse 3. peatükk reguleerib regulatiivse koostöö ja hästi toimiva meediateenuse siseturu raamistikku. Meediavabaduse määruse artikli 7 lõige 4 sätestab järgmist: „Kui see on vajalik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks, tagavad liikmesriigid, et liikmesriikide reguleerivatel asutustel või organitel on õigus nõuda mõistliku aja jooksul teabe ja andmete esitamist, mis on proportsionaalsed ja vajalikud käesoleva peatüki kohaste ülesannete täitmiseks, järgmistelt isikutelt: 33.1. füüsilised või juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse III peatükki, ning 33.2. muu füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses võib nende kaubandus-, äri- või kutsetegevusega seotud põhjustel olla sellist teavet ja andmeid." 34. Seega, kui Meediavabaduse määrus annab liikmesriikidele võimaluse korraldada reguleerivate asutuste tööd ning anda neile oma ülesannete täitmiseks vajalikud volitused, siis eelnõuga antakse riigivõimu esindajale blankovolitus nõuda määratlemata isikute ringilt määratlemata koguses ja sisuga infot. EML-i hinnangul on selline volitus selgelt ebaproportsionaalne. 35. EML teeb ettepaneku täpsustada Meediavabaduse määrust Eesti õigusesse integreerivas aktis sõltumatu järelevalve asutuse pädevust meediateenuse osutajatelt ja kolmandatelt isikutelt teabe nõudmisel. VIII Riikliku reklaami aruandlus Eelnõu muudatusega kehtestatavale riikliku reklaami aruandlusele luuaksegi avalikkusele 36. Juhime tähelepanu, et seaduseelnõuga sätestatud nõuded riikliku reklaami aruandluse võimalus saada ülevaade riikliku reklaami rahade kohta ei pruugi täita Euroopa meediavabaduse määruse mõtet ja eesmärke, ennekõike artikkel kasutamisest. Avaliku sektori reklaamirahade iga- 25 määratletud õigust avaliku sektori vahendite ja riikliku reklaami õiglasele jaotamisele. aastase kasutamise analüüsi ülesanne määratakse Riikliku reklaami läbipaistmatut ja ebaproportsionaalset jaotamist saab kasutada vahendina, TTJA-le. 11  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 millega lämmatada sõltumatut meediat või muuta väljaanne liigselt sõltuvaks riiklikust rahastamisest. See võib kaasa tuua liigset poliitilist mõju ja konkurentsimoonutusi. Riiklik reklaami määratlus tuleneb Euroopa meediavabaduse määrusest ja selle 37. Kooskõlas meediavabaduse määruse artiklis 6 toodud meediaomandi põhjenduspunktidest. läbipaistvusnõudega peaksid seaduseelnõus sätestatud nõuded andma avalikkusele võimaluse hinnata ühelt poolt meediaettevõtete võimalikke huvide konflikte ja sisu usaldusväärsust, saades kasutajasõbralikul viisil kättesaadavaks tehtud informatsiooni meediale riiklikuks reklaamiks eraldatud summade ning kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulu kohta, teiselt poolt aga võimaluse veenduda, et avaliku sektori, st riigi või omavalitsuste reguleeritavate asutuste või valitsuse poolt otseselt või kaudselt kontrollitavate üksuste vahendeid antakse meediale läbipaistvate, objektiivsete, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel (art 25). Selleks, et võtta arvesse valitsuste kulutusi sotsiaalmeedias reklaamimisele, hõlmab see säte ka veebiplatvormidele eraldatud rahalisi vahendeid (artikli 25 lg 1). 38. Sellist avalikkuse kontrolli on võimalik teostada ennekõike kõrvutades meediaettevõtete deklareeritud riikliku reklaami andmeid riigi esitatud andmetega, mille kogumise, haldamise, analüüsimise ja avalikkusele veebipõhiselt kättesaadavaks tegemisega peaks tegelema meediat reguleerivad asutused. 39. Paraku jääb ka eelarve seletuskirjast arusaamatuks, mida lugeda riiklikuks reklaamiks ning kas samu läbipaistvusnõudeid tuleb kohaldada ka kaupade ja teenuste ostmise suhtes tarne- või teenuslepingute kaudu (art 25 lg 1, põhjenduspunkt 73) sh nt audiovisuaaltoodangu ostmine (nn sihtfinantseeringud ERRile saadete, dokumentaalfilmide jms tootmiseks), turuandmed, konsultatsiooni- või koolitusteenused. Hõlmatud ei ole meie arvates ka riiklikud kulutused sotsiaalmeediateenustele, teiste seas hargmaistele platvormidele eraldatud vahendid (näiteks ka Meta, Google’i ja OpenAIga sõlmitud teenuslepingud). Arusaamatu on, kas läbipaistvuskohustus laieneb lisaks ametiasutustele ka reklaamiagentuuridele ja reklaamivahendusteenuste osutajatele. Pole selgust avaliku sektori asutuste defineerimises (kas suures osas riigi toetusel tegutsev MTÜ või osaühing loetakse avaliku sektori asutuseks). 40. Samas põhjenduspunktis 72 märgitakse vajadust kehtestada ühised nõuded teabe avaldamiseks riiklike reklaamikulude saajate ja kulutatud summade kohta. See eeldaks sarnast aruandluskohustust tehingu mõlemalt osapoolelt. Kummatigi kehtestab seaduseelnõu täieliku aruandluskohustuse meediateenuste osutajatele (§ 161 (2)), kuid kasutab määruses lubatud 12  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 erandit ja vabastab aruandlusest alla 100 000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksused ning selliste üksuste otsese või kaudse kontrolli all olevad üksused. Arvestades, et Eestis on vaid üks omavalitsus, mille elanike arv ületab 100000 – Tallinn – siis jäävad kõik ülejäänud omavalitsused ja nende kontrolli all olevad üksused (sealhulgas omavalitsuste meediakanalid) seaduses sätestatud läbipaistvuskohustuse alt välja. See ei võimalda saada ka täielikku pilti avaliku sektori vahendite ja riikliku reklaami jaotumisest ega võimalda ka hinnata huvide konflikti näiteks munitsipaalmeedia puhul. 41. Rõhutame ka, et riikliku reklaami aruandluse kohustus seab meediaettevõtetele ka märkimisväärse halduskoormuse, mis on eriti kurnav väikestele ja keskmistele ettevõtetele. IX Muud tähelepanekud Eelnõu teksti on võrreldes algse versiooniga muudetud. Näiteks on loobutud on 42. EML eelistab tele- ja raadiolubade osas võimalikult väikest halduskoormust ja kõrvaltingimustest, Eesti kultuuri loojate toetuseks võimalikult vähest reguleerimist. EML soovib, et seaduse loojad ja regulaator võtaksid arvesse mõeldud muusikateoste esitamise nii tehnoloogilist arengut (sest digiajastu tulekuga ja internetiteenuste levikuga muutuvad miinimukohustusse kuuluvate Eesti autorite poolt mitmedki piirangud ja regulatsioonid mõttetuks või ei tulene vajadusest jagada piiratud ressursse loodud muusikateostele on lisatud ka Eesti esitajate läbipaistvatel ja õiglastel põhimõtetel) kui ka seda, et Eesti meediaettevõtted saaksid tegutseda poolt esitatud muusikateosed. Euroopa turul (ja mistahes rahvusvahelisel turul) võrdsetel tingimustel oma konkurentidega ning et Eesti kodumaise regulatsiooniga ei kehtestataks lisapiiranguid, mida kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõte ette ei näe. EML soovib, et seadusemuudatusega ei kitsendataks Euroopa õigust ja sellega antud üldisi vabadusi, st et mis tahes piirangud peaksid olema hädavajalikud ja väga selgelt põhjendatud. 43. Eeldame, et otseselt ringhäälingulubade protsessis osalevad meediaettevõtted esitavad oma detailsemad kommentaarid eraldi, kuid rõhutame üksikuid üldisi põhimõtteid, mida peame oluliseks. 44. Leiame, et ebaproportsionaalne on sätestada Eesti autorite teoste maht seaduse, mitte kõrvaltingimustega, sest see ei võta arvesse näiteks teemaraadiote võimalikku tegevust ja teket. 45. Samuti leiame, et mõiste ”Eesti autorid” defineerib Eesti kultuuri seisukohalt olulise loomingu liiga kitsalt ning jätab tähelepanu alt välja näiteks Eesti esitajad. 46. Leiame, et üksiku autorite kollektiivse esindusorganisatsiooni kirjutamine seadusesse ei 46. Kollektiivsete esindusorganisatsioonide poolt ole otstarbekas, sest see jätab tähelepanuta kõik need autorid ja esitajad, kes ei ole tolle mitte-esindatud autorite teosed lähevad eelnõu 13  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 esindusorganisatsiooni liikmed (kuidas neid ja nende huve arvesse võetakse, seda seaduseelnõu kohaselt samuti arvesse. Raadioteenuse osutaja ei käsitle) ja osa olemasolevaid või tekkida võivaid kollektiivse esindamise organisatsioone, lisab ka need andmed seaduses viidatud aruandele. samuti jätab tähelepanuta võimaluse, et konkreetse organisatsiooni kõrvale võib tekkida teisi sarnaseid esindusorganisatsioone. Me ei näe vajadust ega põhjust anda näiteks Eesti Autorite Ühingule seadusega liigset mõjuvõimu takistamaks või teha neist sõltuvaks uue raadioloa taotlemist, sest ta ei saa olla selles protsessis neutraalne või sõltumatu osapool. Leiame, et kõik sellised asjaolud peaksid olema reguleeritud kas rakendusaktiga või kõrvaltingimustega. 47. Lisaks leiame, et ühe jaama ringhäälinguloa taotluse uuendamise või pikendamise 47. Ei saa nõustuda väitega, et kui mitut raadioluba eelduseks või tingimuseks ei saa olla teise/muu raadiojaama tegevus või tegevusetus (§ 39 lõige omav raadioteenuse osutaja ei täida ühele talle 62). kuuluva raadioloa nõudeid, siis nõuete rikkumist ei tohi arvestada samale juriidilisele isikule uute 48. Leiame, et ajutistele raadiolubadele kõrvaltingimuste seadmine ei ole põhjendatud, sest lubade väljastamisel. Rikkuja ei ole mitte tegemist on reeglina konkreetsele sündmusele suunatud ajutise meediateenusega, mis üldjuhul raadiokanal, vaid loa omanik. dikteerib ise selle (reeglina piiratud) temaatika ja sisu (§40). 49. Leiame, et kõrvaltingimuste seadmine rahvusvahelistele telelubadele võib küll olla kantud heast usust ja soovist edendada Eesti loomingu levikut rahvusvahelisele auditooriumile, kuid pole rahvusvahelise äri iseloomu arvesse võttes mõistlik ega ratsionaalne, sest see seaks Eesti ettevõtted ebavõrdsetesse tingimustesse, arvestades, et väljaspool Eestit oleks kommertshuvi Eesti loomingu vastu väike või puuduks sootuks. Meile on arusaamatu selliste tingimuste seadmise vajadus üldiselt (eelnõu esitajad peaksid kirjeldama olemasolevat probleemi, mida sellega soovitakse lahendada). 50. Meile on mõistmatud ka punktides 27 ja 28 kirjeldatud sätted mõne teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluva või teises riigis tegevusloa saanud raadioteenuse (aga ka teleteenuse) osutaja programmile lisanõuete esitamise kohta, sest meie arvates lähevad need vastuollu Euroopas kehtiva õiguse ja vabadustega. Selliste nõuete hädavajadust peaks seaduse loojad palju põhjalikumalt seletama, samuti oleks vajalik analüüsida nende sätete vastavust Euroopa õigusele. 51. Pragmaatiliselt soovitaksime kaaluda ka § 40 lg 2 toodud kõrvaltingimuste mõistlikkust. 52. Lisaks juhime tähelepanu, et § 51 lg 9 toodud definitsioon “koht, mis ei ole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramatu arv isikuid väljastpoolt perekonda või lähimat tutvusringkonda” on seletuskirjas toodud eesmärke silmas pidades liiga lai ning annab võimaluse 14  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 selle sätte väärkasutamiseks (seletuskirjas on toodud lubadus, et TTJA ei hakka tegema lauskontrolli, vaid sekkub vastava info saamisel juhtumispõhiselt, kuid meie arvates on see paljasõnaline. Näiteks annaks selle definitsiooni alla selgelt paigutada ka Postimehe või Delfi toimetuse ning näiteks teha ettekirjutuse ajakirjanike juurdepääsu piiramiseks informatsioonikanalitele). EML Eesti Meediaettevõtete Liit tänab võimaluse eest kaasa rääkida meediateenuste seaduse Eelnõu väljatöötaja hinnangul on antud eelnõus (täiendav muutmise seaduse väljatöötamisel. Oleme eelnõu kohta detailsemat arvamust avaldanud 12. mai väljapakutu parim võimalik lahendus, kuidas viia seisukoht) 2025 kirjas. Alljärgnevalt esitame oma täiendatud seisukohad redigeeritud eelnõu olulisemate sisse Euroopa meediavabaduse määruse seisukohtade ja probleemide kohta. rakendamiseks vajalik regulatsioon. Eestis reguleerib meedia valdkonda meediateenuste I Meediateenuste seadus seadus. Seega leiame, et meediavabaduse määruse rakendamine on siiski edukalt realiseeritav 1. Oleme jätkuvalt seisukohal, et Meediateenuste seadus (MeeTS) tuleb ümber nimetada meediateenuste seaduse kaudu, see ei vaja eraldi audiovisuaalmeediateenuse seaduseks ning Meediavabaduse määruse (Euroopa Parlamendi ja rakendusseadust. Eelnõuga on mõisteid täpsustatud Nõukogu määrus 2024/1083, 11 aprill 2024, millega luuakse siseturul meediateenuste ühtne ja seaduse adressaat ja järelevalve teostaja saavad raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL) rakendamiseks võtta vastu eraldi rakendusakt, tervikteksti lugemisel aru, millised nõuded laienevad mis sätestaks nõuded meediateenuste osutajale. raadio- või televisiooniteenuse osutajale/teenusele, 2. Leiame jätkuvalt, et meediateenuse sisustamist ei ole võimalik eelnõus jälgida: eelnõu millised nõuded aga muule meediale. ülesehitus ja ka terminite kasutamine (meediateenus vs audiovisuaalmeediateenus) sunnib muu meediateenuse osutajat (kes ei osuta audiovisuaalmeediateenust) otsima seadusest, mis põhiosas tema tegevust ei reguleeri, üksikuid sätteid, mis võivad talle kohalduda. Seaduse kohaldumisala mõistmiseks tuleb lugeda ja võrrelda selle erinevaid versioone ning pöörduda ka Meediavabaduse määruse jms poole. Õigusselguse seisukohalt ja seaduse reguleerimisala mõistmiseks on see liiga keeruline. 3. Samuti oleme seisukohal, et allikakaitse sisustamine MeeTS-s on ebaõige. Allikakaitse tuleks reguleerida eraldi aktiga (olgu see siis akt, mis sisustab Meediavabaduse määruse Eesti õigusesse, või iseseisev allikakaitseseadus). II Allikakaitse Selgitame. Eelnõus väljapakutud sõnastus kajastab kõige paremini Euroopa meediavabaduse määruse 4. Leiame jätkuvalt, et nii allikakaitse laiendamine ajakirjanduslikul eesmärgil põhjenduspunktis 20 toodut. Põhjenduspunkti nr 20 informatsiooni töötleva isikuga “püsivas eraelulises suhtes” kui ka “regulaarses eraelulises kohaselt selleks, et vältida ajakirjandusallikate ja suhtes” olevatele isikutele (varasem versioon) jätab allikakaitse alt välja nt ajakirjaniku muud konfidentsiaalse teabevahetuse kaitsest eraelulised suhted (millel puudub püsiv või regulaarne iseloom). Samuti on mõlemad kõrvalehoidmist ning tagada era- ja perekonnaelu, kriteeriumid (“püsiv” ja “regulaarne”) subjektiivsed, mistõttu nende kasutuselevõtt vähendab kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine kooskõlas põhiõiguste hartaga, tuleks 15  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 allikakaitse selgust. Leiame, et “püsiva eraelulise suhte” asemel võiks kasutada mõistet kaitsemeetmeid kohaldada ka isikute suhtes, kellel “eraeluline suhe”. on meediateenuse osutajate või toimetajatega regulaarsete era- või ametialaste suhete tõttu 5. Leiame, et nagu kõigil teistel usaldust nõudvatel erialadel (arstid, preestrid, advokaadid), tõenäoliselt teavet, mille abil võib tuvastada peaks ka ajakirjanike allikakaitse olema tingimusteta. ajakirjanduslikke allikaid või konfidentsiaalset teabevahetust. See peaks hõlmama isikuid, kes 6. Endiselt oleme seisukohal, et olemasolev eelnõu ei taga kohalikku õigusesse Meediavabaduse elavad lähedases suhtes ühises leibkonnas ning määruse artikli 4 punkt 3 alajaotustes b ja c meediateenuse osutajatele antud garantiisid. Selles seda stabiilselt ja pidevalt /.../. Vt ka JDM esimese osas tuleks seaduseelnõu (soovitavalt aga eraldi allikakaitse seadust) oluliselt täiendada. kooskõlastusringi märkust nr 6 ja teise kooskõlastusringi märkust nr 1. III Meediaturu kontsentratsiooni hindamine Täpsustame. Hinnangus kirjeldab koondumise osaline koondumise eeldatavat mõju meedia 7. Tervitame meediaturu kontsentratsiooni hindamise puhul topeltmenetlusest loobumise pluralismile, avaliku arvamuse kujunemisele ning ideed. meediateenuste ja meediapakkumiste mitmekesisusele turul. Vastava hinnangu võib 8. Samas jääb käesolevast redaktsioonist (§3 lg 3) arusaamatuks, milles seisneb “hinnang koondaja koostada ise või soovi korral kaasata selle koondumise eeldatavale mõjule meedia mitmekesisusele ja toimetuse sõltumatusele”, mille peab koostamiseks oma äranägemisel lisajõude või selle esitama koondumise osaline. Sooviksime, et eelnõu loojad täpsustaksid, mida nad silmas pidasid tellida. – kas koondumise osaliselt oodatakse deklaratsiooni (nt, et “leiame, et meie koondumine ei avalda mõju meedia mitmekesisusele”) või peetakse silmas, et sellise hinnangu peab tellima ja rahastama koondumise osaline. Viimasel juhul tuleks kindlasti täpsustada sellise protsessi ja hinnangu sisulisi tingimusi ja mõju turukontsentratsiooni protsessile tervikuna. IV Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti roll ja pädevus Seletuskirjas on TTJA rolli ja pädevust meediaregulaatorina selgitatud. 9. Eesti Meediaettevõtete Liit jääb oma 12. mai 2025 kirjas toodud seisukoha juurde, et TTJA kui täitevvõimu organ, et saa olla sõltumatu meediateenuse osutaja hindaja. Euroopa Komisjon on jätkuvalt seisukohal, et TTJA vastab sõltumatu meediaregulaatori nõuetele ja 10. Arvestades seda, et TTJA on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas täidab talle seadusega pandud ülesandeid. Eesti olev valitsusasutus, kes põhikirjast tulenevalt esindab oma tegevuses riiki, ei saa ta kui meediasüsteemi vastavust Euroopa Liidu nõuetele riigivõimu teostav asutus olla meediateenuse osutaja sõltumatuks hindajaks, kellel on pädevus on iga-aastaselt kinnitanud Euroopa Komisjoni Meediavabaduse määrusest tulenevalt hinnata nt meediaturu kontsentratsiooni eeldatavat mõju ‘Rule of Law Report” meedia mitmekesisusele, toimetuse sõltumatuse kaitsemeetmeid, seda, kas meediaturu (https://commission.europa.eu/publications/2025- rule-law-report-communication-and-country- 16  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 kontsentratsiooniga seotud osalised jääksid ilma meediaturu kontsentratsioonita majanduslikult chapters_en) ja Meediapluralismi monitor kestlikuks jms. (https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor- 2024/) 11. TTJA esindab oma põhimääruse kohaselt riiki ja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarveline asutus. See tähendab, et ta esindab riigi huve, on MKM valitsemisalas sõltuv valitsemisala poliitilistest eelistustest ja sõltub ministeeriumist ka majanduslikult (TTJA eelarve kinnitab minister). Leiame, et sellist hindamist saaks ja võiks läbi viia üksnes sõltumatu isik, kellel on eriteadmised meedia ja ajakirjanduse toimimisest ja pädevus selle toimimise sõltumatuks hindamiseks. Kinnitame veel kord, et toimetusvabaduse üle otsustamine ei saa käia objektiivselt mõõdetavate kriteeriumide põhjal ning vabaduse hindamise pädevuse andmine täitevvõimu esindajale kahjustaks meedia vabadust ja sõltumatust. ITL Täname Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) kaasamise eest Teadmiseks võetud. meediateenuste seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) menetlusse. Oleme eelnõuga tutvunud ja anname teada, et meil ei ole eelnõule muudatusettepanekuid. Täname Kultuuriministeeriumi selle eest, et eelnõus on loobutud bürokraatlikust ja ebamõistlikkust taasedastamise teatise regulatsioonist. Duo 1. KOKKUVÕTE Teadmiseks võetud. Erinevaid seni kehtinud Media 1.1 Kultuuriministeerium esitas arvamuse avaldamiseks Meediateenuste seaduse, nõudeid ning halduskoormust on oluliselt Networks kriminaalmenetluse vähendatud, audiovisuaalmeedia teenuste turgu on OÜ seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. olulisel määral avatud. 1.2 Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta. 1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et täiendavad regulatsioonid televisiooni- ja ka raadiosektori tarbeks ei ole põhjendatud ning eriti ohtlik on, kui kohustusliku EL määruse kohaldamiseks võetavad meetmed on pandud samasse eelnõusse koos kõigi teiste, toreduslike ja muudel eesmärkidel planeeritud muudatustega. Selliselt tekivad lüngad (kuna ei looda siseriiklikku normi kõigele, millele peaks), sisulised vastuolud ning normitehnilised vastuolud ja ei ole arusaadav, mis on tegelikult ühetaolise EL õiguse kohaldamiseks vajalik muudatus ning mis läheb sellest selgelt kaugemale. 1.4 Duo Media Networks OÜ toetab eelnõud osas, milles viiakse sisse vajalikud muudatused TTJA sõltumatuse garanteerimiseks, tegevuslubade menetluse lihtsustamiseks. Siiski samal ajal on kurb, et ei ole kasutatud võimalust tõepoolest tagada kõrge kaitse ajakirjandusele ega uute 17  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 tehnoloogiate valguses avada turgu järjest enam ning vähendada regulatsioone ning halduskoormust erasektoris. 1.5 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses eelnõus puudutatud järgmiste küsimustega: 1) Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud – eelkõige seoses mõistega „meediateenus“ ja informatsiooniallika kaitse küsimused (peatükk 2); 2) Raadiolubade regulatsioon – eelkõige seoses mõistega „Eesti autorid“, Eesti autorite nõue tegevusloa taotluses ning raadiolubade kõrvaltingimuste küsimused (peatükk 3) 3) Televisioonilubade kõrvaltingimused – eelkõige seose Eesti autorite teoste ja hiljutiste teoste miinimummahu osas (peatükk 4) 4) Ajutiste televisiooni- ja raadiolubade regulatsioon (peatükk 5) 5) Teise riigi jurisdiktsiooni all olev raadioprogramm, mis on suunatud Eesti elanikkonnale (peatükk 6). 2. NORMITEHNILISED JA HEA SEADUSLOOME-PÕHISED TÄHELEPANEKUD 2.1 MÕISTE „MEEDIATEENUS“ (EELNÕU §1 P 1-2). 2.1.1 Mõiste on defineeritud AVMSD ning Eestis MeeTS – see hõlmab audiovisuaalmeedia teenust (televisiooniteenus, tellitav audiovisuaalmeediateenus ning vastav reklaam) ning raadioteenust. 2.1.2 Eelnõuga laiendatakse mõistet hõlmamaks ka teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid. 2.1.3 Seega on uued meediateenuse osutajad ajakirjandusväljaanded, rahalise või muud laadi tasu eest sisu üleslaadimine digiplatvormile jne. 2.1.4 Samas on eelnõu koostajatel jäänud tähelepanuta, et „meediateenuse osutaja“ on EMVM kohaselt – füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise viisi. 2.1.5 Johtuvalt on sisutühjad ja absurdsed mitmed eelnõu punktid, nt: (a) Eelnõu § 1 p 12, mille kohaselt tuleb avaldada andmeid nt juriidilise isiku asukoht. Sealjuures tuleb tähelepanu juhtida, et kõigile meediateenuse osutajatele kehtestatavate nõude aluseks on eelnõu kohaselt EMVM artikkel 5 – mis reguleerib aga avalik-õiguslike meediateenuste osutajate nõudeid. (b) Avalikustamise nõuete puhul, eelkõige ka riikliku reklaamivahendite mahu avaldamise osas on samuti seega füüsilised isikud vaatluse alt väljas. 18  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 (c) Samuti on füüsilised isikud väljas ka meediateenuse osutaja märkimisest äriregistris (eelnõu § 1 p 13). Samas – üheselt on selge, et füüsiline isik võib olla meediateenuse osutajaks – seega tekib põhjendatud küsimus ka, mis on eelnõu kohase äriregistris märkimise eesmärk – sest ühest ülevaaded meediateenuse osutajatest selle kaudu ei saa. 2.2 RIIKLIKUKS REKLAAMIKS ERALDATUD SUMMADE AVALDAMINE Riikliku reklaami definitsioon on toodud Euroopa ÄRIREGISTRILE (EELNÕU § 1 P 13) meediavabaduse määruses ning seda on avatud 2.2.1 Vajalik on täiendav juhis, kuidas ja mida nimetatud „riiklikuks reklaamiks eraldatud määruse põhjenduspunktides 72 ja 73. aastane kogusumma“ sisaldab. Ilma täiendava juhiseta on eelnõu lubamatult ebaselge. (a) MeeTS reguleerib meediateenuseid (vastavalt seaduse enese reguleerimisala definitsioonile), mistõttu mistahes rahalised vahendid, s.h. riikliku reklaamiga seonduvalt, mis on suunatud selle ettevõtja, kes on ka meediateenuse osutaja, muudesse teenustesse nagu nt digiplatvormidele (mis ei ole meediateenuseks), siia arvestuskäiku mahutuda ei tohi. Kuidas selliselt viisil seda muuhulgas aastaaruandes kajastada, jääb arusaamatuks – set eelnõu kohaselt kuulub raporteerimisele kogu ettevõtja poolt riiklikuks reklaamiks saadu. (b) Näiteks televisiooniteenuse osutajad edastavad arvestataval hulgal sotsiaalkampaaniaid (nt kaine peaga autojuhtimine), mille edastavad Eesti Ringhäälingute Liidu liikmes-jaamad, aga kogu selle eest saadav rahasumma on Eesti Ringhäälingute Liidule. Selliseid sotsiaalkampaaniaid seega televisiooniteenuse osutaja ei raporteeri. (c) Kohalike omavalitsuste teavitamiskohustuste osas tehakse erand – alla 100 000 elanikuga omavalitsuste osas. See tähendab, et sisuliselt jäävad teavituskohustuslikeks Tallinn ja Tartu. Kas see on eelnõu koostajate mõte, jääb ebaselgeks. Siinkohal tekib eriti terav lahknevus – kui soov on saada arusaam riiklikust reklaamist, siis peaks olema võrreldavad meediateenuse osutajatele pandud aruandluskohustuse tulem ning riigiasutuste aruandluse tulem. Sellisel kujul võrreldavus puudub ning muudatus mistahes EMVM eesmärki ei täida. 2.3 INFORMATSIOONIALLIKA KAITSE (EELNÕU §1 P 11) Definitsiooni on eelnõus tulenevalt JDM 2.3.1 MeeTS sätestab täiendava kaitse vaid „isikule, kes ametialaselt puutub kokku ettepanekust täiendatud, vt ka JDM esimese andmetega“ ning nõustume, et EMVM nõutab kõrvaliste isikute osas kaitse laiendamist. kooskõlastusringi märkust nr 6. JDM märkuse 2.3.2 Eelnõu kohaselt laiendatakse kaitse vastavalt „või regulaarse eraelulise suhte kohaselt: Sisuliselt oleks ilmselt määruse sõnastuse tõttu“ kokkupuutuvale isikule. Selline muudatus on normitehniliselt lubamatu, sest EMVM mõttega paremini kooskõlas (ja samas ei venitaks ka kasutab mõistet “isikule, kes oma tavapärase suhte tõttu“ puutub kokku andmetega. Sõna privileegi ülemäära laiaks) väljend "püsivas „ametialane“ evib võimalust vägagi kitsaks tõlgenduseks, mistõttu on vajalik EMVM-ist tulenev lähedases suhtes". "Regulaarne eraeluline suhe", täiend „tavapärases suhtes“, sest see hõlmab nii eraelulised suhtes kui ka muud, tavapärased mis seal praegu kirjas on, tähendaks sisuliselt suhtes, milles allika informatsioon võib teatavaks saada. Puudub põhjus irduda EMVM igasugust korrapärast või korduvat suhtlemist, mitte sõnastusest tagamaks ühetaoline õigusruum EL-is. tingimata ühist majapidamist ja lähisuhet, millest 2.3.3 ETTEPANEK: räägib meediavabaduse määruse põhjenduspunkt 19  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 MeeTS-i § 15 lõikeid 4–6 täiendatakse pärast sõna „ametialaselt“ sõnadega „või tavapärase 20. See tähendaks privileegi mõõdutundetut regulaarse eraelulise suhte tõttu“. laiendamist, mis tõenäoliselt hakkaks tõhusat kriminaalmenetlust põhjendamatult takistama. Teisel kooskõlastusringil JDM oma ettepanekut täiendas: „Teeme ettepaneku täiendada lisatavat tekstiosa sõnaga “eraelulise”. See tähendaks, et viidatud sätetesse lisatakse eelnõukohase muudatusega kokkuvõttes juurde “või püsiva lähedase eraelulise suhte tõttu”. “Püsiv lähedane suhe” on laiem määratlus, kui “püsiv lähedane eraeluline suhe” ning ei täidaks meie esimesel kooskõlastusringil esitatud märkustes kirjeldatud eesmärki parimal määral.“ 2.3.4 Täiendavalt tuleb võtta üle ka ülejäänud EMVM artiklis 4 lõikes 3 sätestatud informatsiooni Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud allika kaitse regulatsioon, s.h. koostöös valdkondade eest vastutavate (a) Tõhus kaitse kõigi sunnimeetmete vastu, mitte vaid aktiivne avaldamine. MeeTS § 15 on ministeeriumide ehk JDMi ja SIM-iga. ülesehitatud vaid läbi selle, et kas on sunnimeede aktiivselt avaldada andmeid. EMVM ei lähtu mitte ainult vajadusest kaitsta „aktiivse avaldamise“ vastu vaid vajadusest kaitsele kõigi sunnija jälgimismeetmete eest, mida liikmesriigid sellise teabe saamiseks kasutavad – sh „kaitsele põhjendamatu sekkumise ja jälgimistehnoloogia eest“ (EMVM põhjenduspunkt 19), kaitsele „juurdepääsu saamise eest konfidentsiaalsele teabevahetusele“ (EMVM põhjenduspunkt 19). (b) Kaitse objekt. Kaitset ei evi vaid ajakirjandusallikas (MeeTS mõistena „informatsiooniallikas“), vaid ka eraldiseisvalt „konfidentsiaalsed teabevahetus“. (c) Kriminaalmenetluslike tagatiste puudumine. Kuigi eelnõuga muudetakse ka kriminaalmenetluse seadustikku, siis ei võeta üle ega reguleerita kriminaalmenetluse seadustikus EMVM artikkel 4 (3) punkti b ja c, mis nõutab kriminaalmenetluslikke tagatisi. Kehtiv KrMS reguleerib tagatisi vaid ütluse andmise osas (§ 72) ning läbiotsimise osas (nõutab prokuratuuri määrust, § 91). EMVM nõutab aga miinimumnõuetena täiendavalt, et nt informatsiooniallika tuvastamise eesmärgil läbiotsimist, pealtkuulamist, kinnipidamist lubavaid meetmeid ei saa mistahes juhul lubada prokurör, vaid „kohus, kohtunik, õigusemõistjana tegutsev prokurör või muu asutus, kes on pädev nimetatud meetmeid riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitma“ – see tähendab õigusmõistev isik (kelleks ei ole ühelgi juhul Eesti õigusraamistikus süüdistusfunktsiooni esindav prokurör2). Seega tuleb täiendada KrMS-i. 20  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 Enamgi veel – KrMS on vaikiv kõigi teiste meetmete osas peale ütluste andmise ja läbiotsimise. Ometi nõutab EMVM miinimumnõuetena ka pealtkuulamise ja kinnipidamise osas regulatsiooni täiendamist. Samuti ei võeta EMVM kohustuslikult nõutavaid meetmeid sekkuva jälgimistarkvara osas (EMVM artikkel 4(3) p (c). (d) Teavitamiskohustus. EMVM nõutab ka teavitamiskohustuse sisseviimist, eelkõige läbi kriminaalmenetluse seadustiku (võimalik, et ka korrakaitse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise vajadust). Nimelt sätestab EMVM, et: „Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikale eeldab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele põhimõtteliselt seda, et selle õiguse tulemuslikuks teostamiseks teavitatakse asjaomast isikut õigeaegselt tema teadmata võetud jälgimismeetmetes“ 2.3.5 ETTEPANEK: vaadata kogu informatsiooniallika kaitse regulatsioon uuesti üle ning lähtuda sõnastamisel EMVM nõuetest (sh mida kaitstakse, mis on kaitse objekt, kriminaal- ja muude menetluste põhised menetluslikud tagatised ning teavituskohustus) ning vajaduspõhiselt vaadata üle kõik menetlusseadustikud tagamaks EMVM-s nõutav kõrge kaitse tase. 3. RAADIOLUBADE REGULATSIOON 3.1 Kokkuvõtlikult seoses raadiolubade regulatsiooniga tuleb märkida, et tundub, et kui menetluslikus pooles tehakse vajalikke muudatusi (TTJA korraldamise õigus jmt), siis sisulises mõttes ei võeta arvesse digiraadio (DAB) tehnoloogia valguses toimuvat (s.h. konkurents striiminplatvormidega). Johtuvalt kolme selget ettepanekut: 3.2 EESTI AUTORITE NÕUE RAADIOLUBADE KÕRVALTINGIMUSENA Arvestatud osaliselt, lisatud on esitaja. (EELONÕU § 1 P 10) 3.2.1 Eelnõu kohaselt loetakse Eesti autoriks: muusikateose autoreid (helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranžeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest Eestist, olenemata autorite koguarvust. 3.2.2 Nimetatud mõiste osas on olnud Kultuuriministeeriumi eestvedamisel mitmeid kaasamise koosolekuid, kus on turuosalised selgitanud ning Kultuuriministeerium ka nõustunud, et selliselt defineerida võimalik ei ole – sest millisel põhjusel jäetakse välja eesti esitajad. Ometigi regulatsiooni eesmärki arvestades peaksid olema hõlmatud ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad – eelkõige esitajad. Toome näite: inglisekeelne laul, mida esitab Liis Lemsalu, sõnade ja muusika autorid on välismaised ning fonogramm on välja antud Rootsis. Selline muusika peaks samuti olema „Eesti autorite“ muusika kui lähtuda regulatsiooni eesmärgist – meie Eesti muusika 21  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 edastamise osakaalu suurendamine. 3.2.3 Seega tuleks kasutusele võtta mõiste „Eesti autorid“ asemel „Eesti muusika“, ning definitsiooni kaasata ka esitajad. Täiendavalt tuleks mõelda ka „Eesti“ fonogrammitootjate lisamisele. 3.2.4 ETTEPANEK: „Eesti autorid“ asemel „Eesti muusikateosed“, mis hõlmab muusikateose autoreid (helilooja, sõnade autor, tõlkija, arranžeerija) ja esitajaid, kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori ja esitaja teoseks loetakse muusikateos, kus on vähemalt üks autoritest või esitajatest Eestist, olenemata autorite või esitajate koguarvust. 3.3 EESTI AUTORID TEGEVUSLOA TAOTLUSES (EELNÕU § 1 P 20) Eelnõu kohaselt ei pea kõik Eesti autorid kuuluma 3.3.1 Eelnõuga planeeritakse, et raadioloa taotlusele lisatakse autoreid esindava kollektiivse EAÜ-sse. Eesti autorite ja esitajatena lähevad esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil arvesse ka esindusorganisatsioonidesse talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste edastamise kohustuse. mittekuuluvate autorite teosed. Selle eesmärgiks on eelnõu seletuskirja kohaselt: „võimaluse hinnata loa taotleja õiguskuulekust ning seda on võimalik kasutada uue loa väljastamisel taotluste hindamisel ühe kriteeriumina Taotluse esitaja saab kinnituskirja osas lisada oma (näiteks saaks konkursil muudes kriteeriumides samaväärsete taotluste hindamisel eelise taotleja, selgitusi sõltumata seaduses sätestatust. kes on Eesti autorite muusikateoste esitamise kohustuse täitnud).“ 3.3.2 Selline selgitus ja eesmärk on oma olemuselt läbi planeeritava meetme sisutühi, sest: (a) Esmalt, kõik ka planeeritud „Eesti autorid“ definitsiooni alla (eelnõu § 1 p 10) alla kuuluvad isikud ei ole sugugi EAÜ liikmed. Nende, kui „Eesti muusika“ definitsiooni alla kuuluvate teoste edastamine arvesse ei läheks. Järelikult, peab tegevusloa puhul looma seadusesse normi, mille alusel tegevusloa taotleja saab esitada andmed, mis võimaldavad hinnata taotleja poolt Eesti muusika edastamise kohustuste täitmist erinevalt EAÜ kinnitusest. (b) Teiseks, eelnõus selgitatakse, et „EAÜ, EFÜ ja EEL on leppinud kokku, et Eesti autorite teoste osakaalu nõude järgimise kohta annab TTJA nõudmisel tagasisidet EAÜ. EAÜ ja EEL viisid läbi repertuaariaruannete võrdleva analüüsi kahe raadiojaama kvartaliaruannete näitel ning tulemused oli peaaegu identsed (kvartali peale erines tulemus ühe teose osas), mistõttu sai järeldada, et piisab vaid EAÜ poolsest tagasisidestamisest.“ – see näitab, et eelnõu koostajad ei mõista, mida reguleeritakse, sest „eesti autorid“ definitsiooni kohaselt ei oma üleüldse mistähtsust Eesti esitajad ja Eesti fonogrammiloojad, kuigi eesmärk seda nõuab – sest eesmärk on Eesti muusikateoste edastamine. (c) Seda enam on oluline, et lähtutakse käesolevas seisukohas toodud ettepanekust, et luua tuleb mitte „Eesti autorid“, vaid „Eesti muusikateosed“ definitsioon. 3.3.3 ETTEPANEK: 22  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 „(62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite muusikateoste edastamise kohustuse. Kinnituse osas erimeelsuse korral esitab raadioloa taotleja selgituse sellest, kuidas on täidetud Eesti (muusikute) muusikateoste edastamise kohustus. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“. 3.4 RAADIOLUBADE KÕRVALTINGIMUSED (EELNÕU § 1 P 20) Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste kehtestamise 3.4.1 Eelnõuga plaanitakse lubada kõrvaltingimusete seadmine nii Eesti autorite muusikateoste võimalusest. mahu osas kui ka muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. Selline ettepanek on osaliselt mõistlik, kuid osaliselt vajab selgelt muutmist: (a) Esmalt, vt ülal p 3.2 „Eesti autorid“ versus „Eesti muusikateosed“ seonduvalt tegeliku eesmärgiga Eesti muusika rohkemale edastamisele, milles osalevad ka esitajad (ja ehk ka fonogrammitootjad). (b) Teiseks, arvestades eelnõu seletusi sellest, miks kaotatakse regionaalsed raadioload ning, et üleriigiline raadioluba tähendab eriti digiraadio valguses tõesti üleriigilist raadioluba (samuti piirkondlikult FM raadio edastamine internetis) teeb täiesti sisutühjaks nõude „kohaliku levipiirkonna elu kajastatavate saadete mahu osas“ ja samuti lõppeks „sõnasaadete osakaalu osas“ – digiraadio ei levi „kohalikus piirkonnas“ ning digiraadio valguses (mis võimaldab oluliselt suurendada pakutavate raadiokanalite arvu) tuleb kultuuripoliitiliselt mõista, et selliselt piiratakse just Eesti ettevõtjate raadioprogrammide arengut (sest rahvusvahelistel striimingu platvormidel, selliseid piiranguid ei ole). Kultuuripoliitiline eesmärk peab arvestama nii digiraadio tulekut kui ka eesmärki tagada Eesti raadiokanalite konkurentsivõime rahvusvaheliste striimingteenustega. (c) Enamgi veel, kuna eelnõu kohaselt nimetatud sättes ja eelnõus tervikuna mõeldakse raadioloa mõiste all nii üleriigilist kui ka rahvusvahelist luba, on täiesti arusaamatu, miks kõrvaltingimusi seatakse rahvusvahelise raadioloa puhul. 3.4.2 ETTEPANEK: § 40 (3) Raadioloa ja ajutise raadioloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks ja vajalikkuse korral kehtestada Eesti autorite muusikateoste mahu programmis, arvestades käesoleva seaduse § 9 lõikes 2 sätestatud miinimummahtu, ning muusika- ja sõnasaadete osakaalu programmis, levipiirkonna elu kajastavate saadete mahu programmis, programmi peamise sihtrühma ning sõnasaadete keele nõude. 23  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 4. TELEVISIOONILUBADE KÕRVALTINGIMUSED Eelnõuga loobutakse kõrvaltingimuste kehtestamise 4.1 EESTI AUTORITE TEOSTE MIINIMUMMAHT RAHVUSVAHELISTE võimalusest. TELEVISIOONILUBADE PUHUL (EELNÕU § 1 P 16 JA 21). 4.1.1 Eelnõu ettepanekuks on, et ka rahvusvaheliste televisioonilubade puhul rakendatakse kõrvaltingimusi (nt Eesti autorite teoste edastamine) juhul kui rahvusvahelise televisiooniloa sihtriik on ka Eesti.: „§ 33 (3) Rahvusvaheline televisiooniluba antakse kuni viieks aastaks, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lõike 6 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on vajadusel enne pidanud nõu teleprogrammi sihtriigi asjaomase asutusega, kas kavandatava teleprogrammi sisu vastab sihtriigis kehtivatele nõuetele, eelkõige telereklaami ja alaealiste kaitse seisukohast.“; „§ 40 (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad.“ 4.1.2 Selline ettepanek on poolt ühelt poolt mõistetav, kuid teiselt poolt lühinägelik. 4.1.3 Esmalt, jätab see kõrvale võimaluse, et nt üle-euroopa levikuga kanalid sooviks taotleda luba just Eesti territooriumil (sest isegi kui Eesti on vaid üheks sihtriigiks, ei ole Eesti autorite teoste sisaldumine signaalis äriliselt ega ratsionaalselt mõistlik näiteks ka Poola territooriumile edastatavas signaalis). Koheselt rakendub küsimus televisiooniteenuse taasedastamise vabadusest kui AVMSD ja kogu EL audiovisuaalmeedia sektori regulatsiooni aluspõhimõttest (vt ülal p Error! Reference source not found.). 4.1.4 Teiseks ja enamgi veel, selline ettepanek oleks takistuseks Eesti televisiooniettevõtjate programmide levikule rahvusvahelise loa alusel (nt Eestis rahvusvahelise televisiooniloa alusel Lätis ja Leedus ja Poolas edastatav televisioonikanal) – sest teises riigis ei ole „Eesti autorite teoste“ levik ei mõistlik, vajalik ega vaataja ja kommertshuvi puudusel võimalik. See tähendaks, et rahvusvaheline televisiooniluba muutub oma sisult tühjaks ja mittefunktsioneerivaks loaks, mida rahvusvahelise levikuga Eesti televisiooniteenuse osutaja kasutada ei saaks. Selliseks õigus- ega kultuuripoliitiliseks valikuks ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust. Lisame, et käesoleva ettepaneku tegijatele ei ole teada ühtegi juhtumit, kus oleks taotletud rahvusvahelist televisiooniluba ainult selleks, et vältida Eestis toodetud sisu edastamist. Rahvusvahelist luba taotletakse olukorras, kus levipiirkond on laiem kui Eesti. 4.1.5 Seega on kõrvaltingimuste seadmine mõistlik, kuid arvestades eeltoodud asjaolusid ning mõistlikul viisil on kultuuripoliitiline eesmärk täidetav, kui rahvusvahelise loa puhul seatakse 24  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 kõrvaltingimusi Eesti autorite teoste leviku parandamiseks juhul, kui Eesti on rahvusvahelise televisiooniloa alusel edastatav programm on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis Eestile ning sama programm ei kuulu edastamisele ka teistes sihtriikides. 4.1.6 ETTEPANEK: lisada eelnõu punktis 11, MeeTS § 40(6) järgnev täiendus (allakriipsutatud): „§ 40 (6) Televisiooniloa ning ajutise televisiooni- või raadioloa annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor esitatud taotluse alusel konkurssi välja kuulutamata. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor võib määrata televisiooniloale kõrvaltingimusi. Rahvusvahelise televisiooniloa puhul võib määrata kõrvaltingimusi juhul, kui televisiooniloa alusel edastatav programm on tegelikult suunatud tervikuna või põhiosas hoopis Eestile ning sama programm ei kuulu edastamisele ka teistes sihtriikides“ 4.2 HILJUTISTE TEOSTE MIINIMUMMAHT (EELNÕU P 1 § 21) Arvestatud osaliselt. AVMSD-st tulenevad 4.2.1 Eelnõu kohaselt miinimumnõuded jäävad kehtima. „§ 40 (2) Televisiooniloa ja ajutise televisiooniloa kõrvaltingimustena võib teenuste mitmekesisuse tagamiseks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis ning selliste Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste miinimummahu programmis, mille tootmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad.“ 4.2.2 Mõistlik on kultuuripoliitiline eesmärk hiljutiste teoste edastamiseks televisiooniprogrammides, kuid jääb arusaamatuks, miks need peavad olema loodud „sõltumatute tootjate“ poolt. Eesti audiovisuaalsektor on niivõrd väikene, et palju „hiljutist toodangut“ toodavad kas televisiooniteenuse osutajad ise või koostööna sõltumatute tootjatega. Miks selline toodang ei täida kultuuripoliitilist eesmärki värske toodangu edastamiseks, ei ole arusaadav. 4.2.3 ETTEPANEK: loobuda „ja mille on loonud sellest televisiooniteenuse osutajast sõltumatud tootjad sõltumatute tootjad“ lisamisest MeeTS § 40 lg-sse 2. 5. AJUTISTE TELEVISIOONI JA RAADIOLUBADE REGULATSIOONI MUUDATUS Mitte arvestatud. Muudatuse eesmärk on muuta (EELNÕU § 1 P 18) ajutiste raadiolubade regulatsiooni selgemaks ja 5.1 Kultuuriministeeriumi ettepanek on, sätestada seaduses samaväärselt TTJA 2022. aasta läbipaistvamaks ning pikendamise reguleerimine on kevadel sõnastatud põhimõtted, millest edaspidi ajutiste raadiolubade väljastamisel lähtutakse.: olnud üks täpsustamist vajavatest teemadest. „(1) Ajutine televisiooni- või raadioluba antakse juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks sellise programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust, või programmi 25  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 konkreetse levipiirkonna elanikele sobivuse hindamiseks või televisiooni- või raadioteenuse edastamise uue tehnoloogilise lahenduse katsetamiseks. (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada üks kord kuni kolme kuu võrra.“; 5.2 On mõistlik sisustada ajutise loa taotlemise eesmärk läbi tegeliku senise halduspraktika, ehk hõlmata ka meediateenuse osutajatele oluline eesmärk testida programmi sobivust või uusi tehnoloogilisi lahendusi. Samuti on mõistetav vajadus lisada kõrvaltingimusi. 5.3 Siiski on küsitav, mis on piirangu põhjendus sellele, et ajutist luba saab pikendada vaid ühe korra. Nimelt, vaidlust ei ole selles, et ajutised raadioload ei ole praktikas piiratud ressurss kogu turu lõikes see tähendab, et neid saab taotleda ja need väljastatakse ressursi olemasolul ning neile ei korraldata mistahes konkursse. Vastupidi, kui sagedus on olemas ja tehakse taotlus, siis rahuldatakse see vastavalt „kes ees, see mees“ põhimõttele (ehk lubasid saab anda vaid nii palju kui on sageduste mõttes võimalik ning lähtuvalt sellest, kes esimesena taotluse esitab). Seletuskirjas toodud põhjendus, et digiraadio tehnoloogia valguses ei ole enam ka ajutised load selliselt vajalikud, ei ole läbimõeldud – sest digiraadio kaudu ei ole võimalik testida konkreetsel FM sagedusel levikut jmt. Kui vastupidi, lähtuda, et eelnõus toodud mõte digiraadiost teeb ajutised load sisult tähtsusetuks, ei ole samuti vajalik nende taotlemise piiramine läbi kahe korra. 5.4 ETTEPANEK: Seega teeme ettepaneku, et eelnõu p 18, millega muudetakse § 37, kustutatakse uus planeeritud § 37 lg 2 (allakriipsutus): (2) Ajutist televisiooni- või raadioluba saab pikendada ühe korra kuni kolmeks kuuks.“; 6. TEISE RIIGI JURISDIKTSIOONI ALL OLEV RAADIOPROGRAMM, MIS ON Antud sättest eelnõus loobutud. SUUNATUD EESTI ELANIKKONNALE (EELNÕU § 1 PUNKTID 27–28) 6.1 Eelnõu kohaselt planeeritakse muudatus adresseerimaks olukorda, kus: „mõni teise riigi jurisdiktsiooni alla kuuluv või teises riigis tegevusloa saanud raadioteenuse osutaja raadioprogramm on tervikuna või põhiosas suunatud Eesti elanikkonnale, tema raadioprogramm on Eestis kättesaadavaks tehtud Eesti raadiosagedusplaanis nimetatud ringhäälinguressurssi kasutades ja ta tegutseb Eesti meediateenuste turul ilmse eesmärgiga hoida kõrvale käesoleva seadusega või selle alusel raadioteenuse osutajatele kehtestatud nõuetest ega järgi neid nõudeid“. Meetmena nähakse ette nõuete esitamine nii teise liikmesriigi ametiasutusele kui ka otse meediateenuse osutajale. Selline lahendus on ebavajalik ning selges vastuolus AVMSD direktiiviga. Nimelt: 6.1.1 Esmalt lähtub kogu regulatsioon „analoogiraadio mõttemaailmast“ – nii sedastab ka seletuskiri - Eesti turule suunatud DAB raadioprogrammide sisu regulatsioon peab olema sama, 26  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 mis FMsagedustel levivatel raadiotel. Selline kogu muudatuse lähtekoht on juba enda olemuses selges vastuolu taasedastamise vabaduse printsiibiga (vt järgmine punkt – AVMSD artikkel 3(1) osas) – ei ole põhjendatud ühelgi juhul nt Eesti muusikateoste osakaalu nõudmine mitmes liikmesriigis levivalt raadioprogrammilt. See põhimõte kehtib televisiooniprogrammide osas – ei saa nõuda nt BBC-lt või Fox kanalilt Eesti teoste edastamist. Kui analoograadio on piiratud riigipiiridega, siis digiraadio seda ei ole. 6.1.2 Teiseks, eelnõu on üheses vastuolus AVMSD lubatavaga. eelnõu seletuskirjas endas on Antud sättest eelnõus loobutud. viitatud, et tegemist on AVMSD artikkel 4 alusel tehtava muudatusega. Planeeritava muudatuse kohaselt on aga TTJA teatised, ettekirjutused suunatud ka „teises riigis tegutsevale meediateenuse osutajale“, kuigi AVMSD lubab siseriiklikku regulatsiooni vaid selleks, et „esitada jurisdiktsiooni omavale liikmesriigile taotluse kõigi käesoleva lõikega seotud tuvastatud probleemide lahendamiseks“ ning vaid teise riigi ametiasutus saab esitada mistahes nõudeid oma jurisdiktsioonis tegutsevale meediateenuse osutajale ning see teise riigi asutus on see, kes teavitab TTJA-s edasistest sammudest ja tulemustest. Otse meediateenuse osutaja suhtes mistahes meetmete rakendamiseks näeb AVMS artikkel 4 punktides 3, 4 ja 5 ette spetsiifilise menetluse, mille käigus kaasatakse isegi Euroopa Komisjon ning vaid selle menetluse tulemusena on võimalik teha mistahes ettekirjutusi meendaiteenuse osutajale.3 Seega on plaanitav säte 53¹ selges vastuolus AVMSD nõuetega. Rõhutame, et tegemist ei ole ebavajaliku range korraga AVMSD-s, vaid tegemist on EL ringhäälingu turu äärmiselt vajaliku osaga – nimelt taasedastamise vabaduse põhimõttega. Selle kohaselt ei või mitte mingil juhul vastuvõtjaliikmesriik võtta meetmeid, mis takistaks selliste teleülekannete taasedastamist oma territooriumil (AVMSD põhjenduspunkt 10) ja nii sätestab ka artikkel 3(1) AVMSDs: 1. Liikmesriigid tagavad teistest liikmesriikidest pärinevate audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise vabaduse ega piira nende taasedastamist oma territooriumil põhjustel, mis kuuluvad käesoleva direktiiviga koordineeritud valdkondadesse. Tulenevalt ongi AVMSD-s äärmiselt range kord, milliselt äärmise vajaduse juhul saab asuda järelevalve korras sekkuma taasedastamisevabaduse põhimõttesse. 6.1.3 Kolmandaks, arvestades, et eelnõuga laiendatakse kõrvaltingimuste võimalikku kataloogi (planeeritav § 40 lg 3) , siis on täiesti arusaamatu, milliseid kõrvaltingimusi iga konkreetse 27  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 raadioteenuse puhul silmas peetakse – sest erinevatel konkurssidel võidakse seada erinevaid kõrvaltingimusi. 6.1.4 Viimaks, terve regulatsioon on ka sisuliselt ja normitehniliselt ebaõnnestunud, Näiteks Antud sättest eelnõus loobutud. näeb eelnõu ette, et „Kui raadioteenuse osutaja ega tegevusloa väljastanud organisatsioon käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esita või esitatud vastuväited ei ole põhjendatud, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus raadioteenuse osutajale raadioprogrammi edastamise või taasedastajale raadioprogrammi taasedastamise lõpetamiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgib ettekirjutust tehes põhimõtet, et kavandatavad meetmed on põhjendatud, objektiivselt vajalikud ja mittediskrimineerivad.“. Seega ettekirjutuse võib teha ainult „osutamise lõpetamiseks“, seega mis mõttes tuleb kaaluda, kas „meetmed on põhjendatud“ – ainult üks meede on justkui võimalik. Ja miks on vaid üks meede võimalik on täiesti arusaamatu – samalaadselt peaksid olema võimalikud meetmed ka millegi muutmine, lisamine jne jne. Ka normi pealkiri seaduses ei ole kuidagi kooskõlas selle planeeritava sisuga, kus TTJA teeb ettekirjutusi otse teise riigi meediateenuste osutajatele: „§ 531. Taotluste vastastikune menetlemine audiovisuaalmeedia teenuse sihtriigi nõuete rikkumise korral“ – kogu normi sisuks ongi (ja saabki olla) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus võtta ühendus liikmesriigi või konventsiooniga ühinenud riigi järelevalveasutusega. 6.2 ETTEPANEK: tagamaks AVMSD-s sätestatud miinimumnõuete täitmine tuleb ülevaadata kogu planeeritud 531 täiendused lõigetes 9–13, KOKKUVÕTE Duo Media 1.1 Kultuuriministeerium esitas arvamuse avaldamiseks Meediateenuste seaduse ja sellest Networks tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Duo Media Networks OÜ on Eesti OÜ televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta. 1.2 Kokkuvõtlikult on eelnõu teises versioonis tehtud palju mõistlikke valikuid ja loobutud (täiendav mitmetest EL määruse kohaldamiseks kaugemale minevatest, toreduslikest ja muudel arvamus) eesmärkidel planeeritud muudatustest. 1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses eelnõus puudutatud järgmiste küsimustega: 1) Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud –seoses planeeritud jõustumise ajaga ja informatsiooniallika kaitsega (peatükk 2); 2) Raadiolubade regulatsioon – eelkõige seoses mõistega „Eesti autorid“, Eesti autorite nõue tegevusloa taotluses ning raadiolubade kõrvaltingimuste küsimused (peatükk 3) 28  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 3) Televisiooniteenuse sisunõuded – seoses alaealiste kaitse nõuete ja Euroopa päritolu teostega (peatükk 4) 4) Riiklikuks reklaamiks eraldatud summade avaldamine äriregistrile (peatükk 5) 2. NORMITEHNILISED JA HEA SEADUSLOOME-PÕHISED TÄHELEPANEKUD Kiirem jõustumise aeg on seotud Euroopa 2.1 JÕUSTUMISE AEG meediavabaduse määruse rakendamisega. Uusi 2.1.1 Seadus on planeeritud jõustuma 1.01.2026. See tähendab, et alates vastuvõtmisest mõne norme hakati täielikult kohaldama alates 8. kuu jooksul. augustist 2025. Euroopa meediavabaduse määruse 2.1.2 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 14 sätestab, et jõustumisnormi kavandamisel rakendamisega mitteseotud normid ei vajaks võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja pikemat kohanemisaega. kohustuste muutmise korral, ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks, sealhulgas seaduse väljakuulutamiseks, avaldamiseks, rakendusaktide andmiseks, ning ka seaduse rakendamiseks piisavate vahendite olemasolu. 2.1.3 Arvestades planeeritud muudatusi on selline jõustumise aeg ebamõistlik ega võimalda seaduse subjektidel tegelikult seadusega mõistlikult tutvuda ja enda protsessidesse integreerida. 2.1.4 Mõistlik seaduse jõustumise tähtaeg, mis loob uued õigused ja kohustused ei tohiks olla lühem kui 12 kuud. 2.2 INFORMATSIOONIALLIKA KAITSE (EELNÕU §1 P 12) Menetlusseadustike muudatused on välja töötatud 2.2.1 Eelnõu eesmärgistab vastava muudatuse sooviga tagada informatsiooniallika tugev kaitse. koostöös valdkondade eest vastutavate Seetõttu tuleks üle võtta ka EMVM täiendav regulatsioon. EMVM ei nõua mitte ainult ministeeriumide ehk JDMi ja SIM-iga ning eelnõu definitsiooni laiendamis, vaid täiendavalt tuleb võtta üle ka ülejäänud EMVM artiklis 4 lõikes 3 väljatöötaja hinnangul on need piisavad. sätestatud informatsiooni allika kaitse regulatsioon, s.h. (a) Tõhus kaitse kõigi sunnimeetmete vastu, mitte vaid aktiivne avaldamine. MeeTS § 15 on ülesehitatud vaid läbi selle, et kas on sunnimeede aktiivselt avaldada andmeid. EMVM ei lähtu mitte ainult vajadusest kaitsta „aktiivse avaldamise“ vastu vaid vajadusest kaitsele kõigi sunni- ja jälgimismeetmete eest, mida liikmesriigid sellise teabe saamiseks kasutavad – sh „kaitsele põhjendamatu sekkumise ja jälgimistehnoloogia eest“ (EMVM põhjenduspunkt 19), kaitsele „juurdepääsu saamise eest konfidentsiaalsele teabevahetusele“ (EMVM põhjenduspunkt 19). (b) Kaitse objekt. Kaitset ei evi vaid ajakirjandusallikas (MeeTS mõistena „informatsiooniallikas“), vaid ka eraldiseisvalt „konfidentsiaalsed teabevahetus“. (c) Kriminaalmenetluslike tagatiste puudumine. Kuigi eelnõuga muudetakse ka kriminaalmenetluse seadustikku, siis ei võeta üle ega reguleerita kriminaalmenetluse seadustikus EMVM artikkel 4 (3) punkti b ja c, mis nõutab kriminaalmenetluslikke tagatisi. Kehtiv KrMS reguleerib tagatisi vaid ütluse andmise osas (§ 72) ning läbiotsimise osas (nõutab prokuratuuri määrust, § 91). EMVM nõutab aga miinimumnõuetena täiendavalt, et nt informatsiooniallika 29  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 tuvastamise eesmärgil läbiotsimist, pealtkuulamist, kinnipidamist lubavaid meetmeid ei saa mistahes juhul lubada prokurör, vaid „kohus, kohtunik, õigusemõistjana tegutsev prokurör või muu asutus, kes on pädev nimetatud meetmeid riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitma“ – see tähendab õigusmõistev isik (kelleks ei ole ühelgi juhul Eesti õigusraamistikus süüdistusfunktsiooni esindav prokurör ). Seega tuleb täiendada KrMS-i. Enamgi veel – KrMS on vaikiv kõigi teiste meetmete osas peale ütluste andmise ja läbiotsimise. Ometi nõutab EMVM miinimumnõuetena ka pealtkuulamise ja kinnipidamise osas regulatsiooni täiendamist. Samuti ei võeta EMVM kohustuslikult nõutavaid meetmeid sekkuva jälgimistarkvara osas (EMVM artikkel 4(3) p (c). (d) Teavitamiskohustus. EMVM nõutab ka teavitamiskohustuse sisseviimist, eelkõige läbi kriminaalmenetluse seadustiku (võimalik, et ka korrakaitse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise vajadust). Nimelt sätestab EMVM, et: „Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikale eeldab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele põhimõtteliselt seda, et selle õiguse tulemuslikuks teostamiseks teavitatakse asjaomast isikut õigeaegselt tema teadmata võetud jälgimismeetmetes“ 2.2.2 ETTEPANEK: vaadata kogu informatsiooniallika kaitse regulatsioon uuesti üle ning lähtuda sõnastamisel EMVM nõuetest (sh mis on kaitse objekt, kriminaal- ja muude menetluste põhised menetluslikud tagatised ning teavituskohustus) ning vajaduspõhiselt vaadata üle kõik menetlusseadustikud tagamaks EMVM-s nõutav kõrge kaitse tase. 30  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 3. RAADIOLUBADE REGULATSIOON Ettepanek punktis 3.1.2 – leiame, et selline 3.1 EESTI AUTORID TEGEVUSLOA TAOTLUSES (EELNÕU § 1 P 34) detailsem protseduur ei peaks kajastuma 3.1.1 Eelnõuga planeeritakse, et raadioloa taotlusele lisatakse autoreid esindava kollektiivse seaduseelnõus. esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti muusikateoste edastamise kohustuse. 3.1.2 Seletuskiri vajab täiendamist järgnevas: (a) Seletuskirjas on selgitatud, et „Juhul kui raadioteenuse osutaja esitab kollektiivse esindamise organisatsiooni mittekuuluvate Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid, siis esitab raadioteenuse osutaja vastavad andmed kollektiivse esindamise organisatsioonile ning viimane võtab need aruandes arvesse.“. Vastav protseduur tuleb kajastada ka seaduseelnõu tekstis – kuidas saab taotleja teada, millised andmed edastatakse EAÜ poolt, millise aja jooksul saab esitada vastuväite ning millise aja jooksul EAÜ peab selles osas seisukoha võtma jne. (b) Eelnõu seletuskirjas on esitatud järgnev selgitus: „Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teosed.“. Duo Media Networks on kauaaegne raadioettevõtja, kuid puudub teadmine, mida mõeldakse ISWC koodidega ning kuidas taotlejad sellise info saavad. 3.1.3 ETTEPANEK: „§ 39 (62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, Täpsustame seletuskirja: Seaduses sätestatud nõude lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba lugude nimekirjale ja teoste (International Standard esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“; Autoreid esindava kollektiivse esindamise Musical Work Code - ISWC) ning salvestiste organisatsiooni kinnitusega mittenõustumisel, on taotlejal erimeelsuse korral õigus esitada koodidele (The International Standard Recording selgitus sellest, kuidas on täidetud Eesti muusikateoste edastamise kohustus.“. Code - ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud ja Eesti esitajate esitatud teosed. Taotluse esitaja saab kinnituskirja osas lisada oma selgitusi sõltumata seaduses sätestatust. 4. TELEVISIOONITEENUSE SISUNÕUDED AVMSD-st tulenevad miinimumnõuded jäävad 4.1 PROGRAMMISTRUKTUUR – EUROOPA PÄRITOLU TEOSED kehtima. 31  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 4.1.1 Eelnõuga planeeritakse mõistlik muudatus raadiolubade puhul, millega Eesti autorite ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimum mahtu arvestatakse kõigi samale isikule. See muudatus lähtub loogikast, et Eesti autorite teoste ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimummahu kehtestamine raadioteenuse osutaja, mitte raadioprogrammi põhiselt annab meediateenuse osutajatele suurema paindlikkuse pakkuda spetsiifilisemale muusikamaitsele suunatud raadiprogramme ka sellisel juhul kui selles konkreetses muusikastiilis ei ole piisavas mahus Eesti teoseid. 4.1.2 Samalaadne loogika võiks kehtida ka televisiooniprogrammide puhul: audiovisuaalse sisu pakkumise paljususe tingimustes muutuvad konkreetsed kanalid, programmid ja platvormid aina spetsiifilisemaks ning seetõttu võiks kaaluda suuremat paindlikkust. Seda järgnevalt: (a) AVMSD ülevõtmisel otsustas Eesti rakendada televisioonikanali põhise Euroopa päritolu teoste miinimummahu 51%. AVMSD nõutab artiklis 16: „ Võimaluse korral tagavad liikmesriigid asjakohaste vahenditega, et ringhäälinguorganisatsioonid reserveerivad Euroopa päritoluga teostele suurema osa oma saateajast“. (b) Seega ei oleks takistust võimaldada televisioonisektoris samalaadset paindlikkust Euroopa päritolu teostega nagu seadusandja planeerib rakendada raadiokanalitele seoses Eesti muusikaga uues MeeTS §-s 9 ehk 51% rakenduks televisiooniteenuse osutaja, mitte televisiooniprogrammi põhiselt (ehk lähtuvalt AVMSD sõnastusest, „ringhäälinguorganisatsiooni saateajast“. 4.1.3 ETTEPANEK: (a) „MeeTS § 8 (3) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi või teleprogrammide aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks.“. 4.2 SISUNÕUDED SEOSES ALAEALISTE KAITSEGA Selgitame. Saateid saab auditooriumile tutvustada 4.2.1 Duo Media Networks OÜ tervitab seda, et luuakse selgem regulatsioon alaealiste sobimatu ilma piiranguid põhjustavaid saatelõike esile sisu osas, s.h. mõistlikult on lahendatud sobimatu sisu varasema näitamise lubatavus läbi tõstmata. Arvestades, et saadete tutvustused on hoiatuste, mis on vanuserühma-põhised. lühikese ajalise kestvusega, ja neid edastatakse 4.2.2 Siiski ei ole põhjendatud uus planeeritud § 19 lg 5, mille kohaselt kui programmis või auditooriumit eelnevalt hoiatamata, ei ole programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi lastevanematel võimalik sobimatu sisuga audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või saatetutvustusele enne nende edastamist reageerida. programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest Selle tõttu tuleb vältida kõiki olukordi, kus piirangut esile. põhjustanud sisu võiks jõuda sobimatute 4.2.3 Selliselt tehakse võimatuks meediateenuste osutajatel teavitada vaatajaid näiteks õhtusest earühmadeni. programmist. Selline piirang ei ole põhjendatud – eriti arvestades hankeprogrammi, mille puhul 32  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 treileri muutmine ei ole rahvusvaheliste litsentsilepingutega lubatav; samuti Eesti väiketootjate treilerite muutmine eeldaks eraldi litsentsi teose muutmiseks autoriõiguse seaduse mõttes. 4.2.4 Mõistlik ja proportsionaalne oleks nõuda, et sellise treileri või teavituse korral lisatakse kogu treileri või teavituse edastamise ajal juurde hoiatav teave, et tegemist on teatud vanuserühmale sobimatu sisuga. Eriti arvestades, et sisu ennast võib hoiatuse olemasolu korral edastada. 4.2.5 ETTEPANEK: § 19 lg 5: Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile või nende esitamisel audiovisuaalmeedia teenuses on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol 5. RIIKLIKUKS REKLAAMIKS ERALDATUD SUMMADE AVALDAMINE Riiklik reklaam on Euroopa meediavabaduse ÄRIREGISTRILE (EELNÕU § 1 P 13) määruse kohaselt edendamise või eneseedendamise 5.1.1 Eelnõu koostajad on teinud juba väga mõistlikke muudatusi (nt 100 000 elanikuga kohalike sõnumi või avaliku teate või teabekampaania omavalitsuste erandist loobumine jmt). Vajalik on täiendav juhis, kuidas ja mida nimetatud paigutamine, reklaam, avaldamine või levitamine „riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma“ sisaldab. Ilma täiendava juhiseta on meediateenuses või digiplatvormil, tavaliselt makse eelnõu lubamatult ebaselge. või muu tasu eest, kui seda teeb avaliku sektori (a) MeeTS reguleerib meediateenuseid (vastavalt seaduse enese reguleerimisala definitsioonile), asutus või üksus või seda tehakse sellise asutuse või mistõttu mistahes rahalised vahendid, s.h. riikliku reklaamiga seonduvalt, mis on suunatud selle üksuse heaks või selle nimel. ettevõtja, kes on ka meediateenuse osutaja, muudesse teenustesse nagu nt digiplatvormidele (mis ei ole meediateenuseks), siia arvestuskäiku mahutuda ei tohi. Kuidas selliselt viisil seda Riikliku reklaami hulka kuuluvad muuhulgas näiteks muuhulgas aastaaruandes kajastada, jääb arusaamatuks – sest eelnõu kohaselt kuulub avaliku sektori asutuste poolt tellitud reklaami- ja raporteerimisele kogu ettevõtja poolt riiklikuks reklaamiks saadu. teavituskampaaniad, aga ka töö- ja muud kuulutused (b) Palume eelnõu seletuskirja täiendada ka selgitusega, kas mõistame õigesti, et näiteks kui ning tellitud teated. televisiooniteenuse osutajad edastavad sotsiaalkampaaniaid (nt kaine peaga autojuhtimine), mille edastavad Eesti Ringhäälingute Liidu liikmes-jaamad, aga kogu selle eest saadav rahasumma on Eesti Ringhäälingute Liidule, siis seda raporteerida ei tule. 5.1.2 ETTEPANEK: „§ 161 (2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info neile nende meediateenustes riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta. Nimetatud summad kuvatakse äriregistri avalikus toimikus. Taevaraa Esitame seisukoha lähtuvalt arusaamast, et raadioturg on kiires muutumises seoses digiraadio Arvestatud osaliselt. dio OÜ tehnoloogial põhineva (DAB+) raadiovõrgu loomisega Eestis ja olukorrast, kus raadiojaamad 33  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 peavad ebavõrdsetes tingimustes konkureerima erinevate rahvusvaheliste Muudatuse kohaselt edastab raadioloa alusel Northstar striiminguplatvormidega ning noorte raadiokuulajate osakaal on suures languses. Mõistame tegutsev raadioteenuse osutaja raadioprogrammis Media Kultuuriministeeriumi kultuurpoliitilist eesmärki, samas ei saa me põhimõtteliselt nõustuda muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30 OÜ raadioteenuse arengut ja vabadust piiravate põhimõtetega. protsenti Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoseid. Arvestades muukeelse Raadiolubade Eesti autorite nõue (§1 p.10) auditooriumi huve ning Eesti autorite poolt loodud Eelnõu määratleb Eesti autorina muusikateose autorid (helilooja, sõnade autor, tõlkija, või Eesti esitajate poolt esitatud muukeelsete arranzeerija), kes on Eesti päritolu või Eesti residendid. Eesti autori poolt loodud teoseks loetakse muusikateoste tagasihoidlikumat pakkumist muusikateos, kus vähemalt üks autoritest on Eestist. sätestab seadus muukeelsele sõnasaateid edastavale raadioprogrammile Eesti autorite loodud või Eesti Oleme seisukohal, et Eesti autorina tuleks käsitleda ka Eesti esitajat. Peame seda põhjendatuks, esitajate poolt esitatud muusikateoste edastamise kuna raadioteenuse osutajana tasume märkimisväärse osa oma reklaamitulust (4.9%) mitte ainult mahule madalama miinimumnõude: raadioloa alusel EAÜ-le, vaid ka Eesti Fonogrammide Ühingule ja Eesti Esitajate Liidule. Eelmisel nädalal sai tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed Eesti Ringhäälingute Liit EFÜ tegevjuhilt Rauno Haabmetsalt kirjaliku eelinfo, et uuel sõnasaated moodustavad tööpäeviti ajavahemikul lepinguperioodil on plaan tõsta tasumäär 3.5% reklaamitulust 4.5%-ni ehk eeldatakse autoritega kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt 20 protsenti pea samaväärset tasu. Meie raadiojaamade repertuaaris on palju Eesti artistide poolt esitatud programmi mahust, edastab muukeelses välismaiste autorite poolt loodud teoseid. raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti Teeme ettepaneku sisustada MeeTS seaduse eelnõus Eesti autoritena ka Eesti esitajad ja muuta autorite loodud või Eesti esitajate esitatud seaduse eelnõus mõiste “Eesti autorid” mõistega “Eesti muusikateosed”. muusikateoseid. Seaduse eelnõuga tuuakse Eesti autorite loodud muusikateoste osakaalu miinimumnõue seaduse tasandile. Muudatuste kohaselt varub raadioteenuse osutaja eestikeelses raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust vähemalt 30% Eesti autorite loodud muusikateoste edastamiseks. Raadioteenuse osutaja edastab Eesti autorite loodud muusikateoste miinimummahust vähemalt 50% ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni. Oleme seisukohal, et 30% Eesti muusikateoste osakaal osades eestikeelsetes raadiojaamades on äärmiselt keeruline ja sunnib raadiojaamasid mängima ühesugust Eesti muusikat, mis toob kaasa raadiojaamade erisuse, unikaalsuse kadumise ja teatud artistide “läbipõletamise” raadioprogrammis. Eesti muusikaturg on piiratud ja vaid teatud osa sellest on sobilik konkurentsivõimelise raadioformaadi jaoks. Samas on Eestis raadiojaamasid, kes vabatahtlikult mängivad sihtrühmast ja formaadist lähtuvalt Eesti muusikat 70+% kogu muusikast. Raadiojaamad on asetatud äärmiselt ebavõrdsesse olukorda, kus ühelt poolt sunnitakse kõikides 34  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 raadiojaamades seaduse tasandil mängima kindlas mahus Eesti muusikateoseid, teisalt nõutakse veel ka selle kellaajalist esitamist. Seaduse tasandil Eesti autorite loomingu esitamise kellaajaline nõue on ilmselge liialdus, see toob kaasa repertuaariaruannete mahu tohutu kasvu, ei arvesta uute võimalike raadiojaamade lisandumisega seoses digiraadio levikuga ega väärtusta raadiokuulajate, eriti noorte raadiokuulajate tegelikke vajadusi. Eesti muusika esitamise kellajaline nõue piirab uute võimalike muusikaformaadiga raadiojaamade turuletulekut, mille eesmärk on Eesti raadioturgu mitmekesistada ja konkureerida välismaiste striiminguplatvormidega. Raadiojaamad püütakse selle seadusega viia ebaõiglasesesse olukorda, kus EAÜ, EFÜ ja EEL kui turgu valitseva seisundiga teenuse osutajad määravad ühelt poolt neile makstava tasu, teisalt raadiojaamades mängitava Eesti muusika osakaalu, nüüd ka selle esitamise kellaaja. Tahame märkida, et erinevalt paljudest teistest meedialiikidest on raadio kuulamine kõigile tasuta ning Eesti raadiojaamad tegutsevad väga madala või negatiivse tulususega. Toome siinkohal ära palju suurema, Ukraina raadioturu kogemuse, kus seaduse tasandil kehtestati Ukraina muusika 25%-line osakaalu nõue ja sealjuures segmendiline kellaajaline nõue kell 7.00-14.00 ja 15.00 –22.00. Seaduse tulemusena saatsid paljud populaarsed Ukraina artistid raadiojaamadele kirju, milles palusid vähendada nende laulude eetris esitamist, sest need kippusid "läbi põlema" ja tekitasid kuulajates rohkem negatiivseid kui positiivseid emotsioone. Lisaks mõjutas tekkinud olukord otseselt artistide laulude müüki ja nende kontsertide külastatavust. Palume seaduse koostamisel raadiojaamasid päriselt kuulata, võimaldada neil pakkuda erineva formaadiga raadiojaamade kuulajatele parimat võimalikku muusikat ja arvestada Eesti muusikaturu väiksusega. Kui muusikauuuringud näitavad teatud raadiojaamade puhul Eesti muusikateoste kõrget meeldivust, siis neid muusikateoseid ka vastavalt raadiojaamade rotatsiooni nimistus ka esitatakse. Teeme ettepaneku loobuda seaduse tasandil Eesti muusikateoste esitamise kellaajalisest nõudest, mis piirab raadioteenuse arengut ja vabadust. Juba 30% Eesti muusikateoste esitamise kohustus on teatud formaadiga raadiojaamadele väga koormav. Kõigi huvigruppide eesmärk peaks olema raadiokuulamise kasvatamine võimalikult erinevatele sihtrühmadele, mitte raadioformaatide lämmatamine ebamõistlike piirangutega. Mida suuremad on raadiojaamade kuulajanumbrid, seda enam kasvavad autoritele ja esitajatele makstavad tasud. Taevaraadio oli sunnitud lõpetama näiteks raadiojaama NRJ tegevuse, kuna määratud Eesti muusika nõudega polnud seda võimalik edasi teha. Kaotasime jaama formaadi muudatusega 30 tuhat kuulajat. 35  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 FM ja DAB+ raadiojaamadele kehtestatavad nõuded. Mittearvestatud. Regulatsiooni fookuses on ainult Peame oluliseks eraldi välja tuua, et MeeTS peab võrdselt kohtlema nii FM sagedustel kui piiratud ressursiga FM sagedused. Muudele palju digiraadio tehnoloogial levivaid raadiojaamasid, seda nii Eesti muusikateoste kui sõnasaadete suurema ressursiga tehnoloogilistele platvormidele – osakaalu nõuete seisukohalt. Eesti raadioturg vajab kindlasti rikastamist, kuid arvestama peab internetiraadiod, DAB – need nõuded ei laiene. FM raadiotele määratud karmide kõrvaltingimustega, mis kehtivad kuni november 2031. Oleme seisukohal, et täiendavad raadiojaamadele suunatud regulatsioonid ei ole põhjendatud ja annavad märku, et seaduse koostaja ei mõista jätkusuutliku raadiojaama programmi ülesehitamise loogikat ja tekkepõhjuseid, mis soodustavad raadioturu mitmekesisust. Kultuurpoliitiline eesmärk peab arvestama nii digiraadio tulekut kui eesmärki tagada Eesti raadiojaamade konkurentsivõime välismaiste striimingu- platvormidega. Taevaraa Tutvusime MeeTS muutmise seaduse eelnõu seletuskirjaga ja soovime anda omapoolsed Arvestatud osaliselt, koondnõude regulatsioonist on dio OÜ kommentaarid. loobutud. Esmalt tunnustame, et uues ettepanekus on laiendatud mõiste “ Eesti autor” Eesti esitajaga, (täiendav välja on jäetud Eesti muusika kellajalise esitamise nõue (mis takistaks oluliselt teatud Arvestades muukeelse auditooriumi huve ning Eesti kiri) muusikaformaadiga raadiojaamade turuletulekut, sh DAB+ võrgus) ning loobutud on autorite poolt loodud või Eesti esitajate poolt esitatud meediateenuse osutamise kõrvaltingimuste seadmise võimalusest. Samuti on positiivsed kõik muukeelsete muusikateoste tagasihoidlikumat täpsustavad ettepanekud seoses ajutiste raadiolubadega. pakkumist sätestab seadus muukeelsele sõnasaateid Teisalt oleme ebameeldivalt üllatunud ettepanekus, mis käsitleb Eesti autorite ja Eesti esitajate edastavale raadioprogrammile Eesti autorite loodud poolt loodud teoste miinimummahu koondarvestamist ühele isikule kuuluvate raadiolubade või Eesti esitajate poolt esitatud muusikateoste alusel. edastamise mahule madalama miinimumnõude: Toome järgmisena välja olulised kitsaskohad ja meiepoolsed ettepanekud. raadioloa alusel tegutsev raadioteenuse osutaja, kelle muukeelsed sõnasaated moodustavad tööpäeviti 1. Eesti muusika esitamise 30% koondnõue samale isikule kuuluvate raadioprogrammide ajavahemikul kella 6.00-st kuni 22.00-ni vähemalt puhul. 20 protsenti programmi mahust, edastab muukeelses Ettepanekus on välja toodud järgmine lähenemine: Eesti autorite ja Eesti esitajate poolt esitatud raadioprogrammis edastatavate muusikateoste teoste miinimum mahtu arvestatakse kõigi samale isikule kuuluvate raadiolubade alusel kalendrikuu mahust vähemalt 15 protsenti Eesti edastatavate raadioprogrammide muusikateoste kogumahust. Sellise võimaluse korral saavad autorite loodud või Eesti esitajate esitatud raadioteenuse osutajad suurema vabaduse erinevatele muusikastiilidele pühendatud muusikateoseid. raadioprogrammide pakkumiseks. Näiteks kui ühele omanikule kuulub kaks raadioprogrammi, siis võib ta ühes raadioprogrammis mängida Eesti teoseid 10% kogumahust ja selleks, et tagada 30% koondnõude täitmine, tuleb teises raadioprogrammis mängida Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid vähemalt 50% ulatuses. 36  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 Arusaadavalt pole me selle vastu, et raadiojaamad saaksid suurema vabaduse erinevate muusikastiilidele pühendatud raadioprogrammide tootmiseks, aga antud juhul ei arvesta see ettepanek omanikuga, kes pakub ka venekeelseid raadioprogramme. Selle ettepanekuga on kadunud erisus venekeelsete raadiojaamade osas, kus praegustel raadiolubadel kehtib 15%-line eesti muusika osakaalu nõue (2024.a. tõsteti EAÜ initsiatiivil venekeelsetel raadiojaamadel eesti muusika osakaal 10% pealt 15%-ni). Arvestades, et Sky Media gruppi kuulub 2 venekeelset raadiojaama ehk 1/3 meie portfooliost on venekeelsed raadiod, siis meie ettevõtte jaoks on selline muudatus täiesti halvav. Me peaksime kas loobuma ühest venekeelsest raadiojaamast või oluliselt muutma oma kõikide eestikeelsete raadiojaamade playlisti. Raadiojaamade Retro FM ja Rock FM jaoks tähendaks see reitingutes vabalangust. Samas teiste suurte meediagruppide jaoks on see äärmiselt soodne lahendus. Näiteks Duo Media puhul Raadio Elmar mängib juba 80+% eesti muusikat, seega on neil võimalus MyHitsis, Duo Raadios ja kõikides teistes DAB+ jaamades (Duo Rock, MyHits Dance, Duo Greatest Hits, Duo Gold, Duo Country jne) eesti muusika osakaalu oluliselt vähendada. Selle lähenemisega väheneks näiteks uuema põlvkonna Eesti artistide sissetulek läbi autoritasude. Ka All Medial tekib sarnane võimalus, kuna Star FM Eesti mängib 90% eesti muusikat ja ülejäänud 3 jaama saavad soovi korral oluliselt vähendada võrreldes tänasega eesti muusika osakaalu. Kas see on teadlik samm venekeelsete raadiote turult väljatõrjumiseks (mis on juba täna tugevas langustrendis) või Sky Media turupositsiooni nõrgestamiseks (arvestades, et meil puudub finantsvõimekus liituda DAB+ võrguga)? Me ei pea realistlikuks, et ka viimase raadiolubade konkursi zürii lemmik Raadio Maximum suudaks 30%-lise eesti muusika osakaaluga venekeelses segmendis ellu jääda. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas mõjutaks selline koondarvestus uuel raadiolubade konkursil meediateenuse lubade väljastamist kui meediateenuse osutaja ei ole eelneval perioodil täitnud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateostuse esitamise kohustust. Kas loast jäävad ilma kõik samale isikule kuuluvad raadioload juhul kui samadele sagedustele konkureerivad ka teised huvilised? Sky Media on kategooriliselt vastu kõigile samale isikule kuuluvate raadiolubade Eesti muusika 30% koondnõude kehtestamiseks. 2. Konkurentsiolukord FM sagedusel levivate raadioprogrammide, DAB+ võrgus levivate Mittearvestatud. Ekspertide prognooside kohaselt raadioprogrammide ja rahvusvaheliste voogedastusplatvomide vahel kuni aastani 2031. jääb DAB+ kuulajaskond võrreldes FM sageduste auditooriumiga veel aastateks tagasihoidlikuks. 37  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 Soovime välja tuua olulise vastuolu MeeTS muutmise eesmärgi ja tegeliku olukorra vahel, mis Eesti raadio turul luuakse. Seletuskirjas on hästi välja toodud konkurentsiolukord, mis on tekkinud kohalike raadioprogrammi tootjate ja rahvusvaheliste voogedastusplatvormide ning muusikarakenduste vahel, täpsemalt: Tänastes konkurentsitingimustes, kus Eesti televisiooni- ja raadioloa omajad võistlevad rahvusvaheliste voogedastusplatvormide, videojagamisplatvormide, muusikarakenduste jt teenuseosutajatega tarbijate tähelepanu pärast, on neil stiimul hoida oma programme mitmekesiste ja värsketena. Seda tehakse sõltumata riigi seatud kõrvaltingimustest. Seejuures seavad kõrvaltingimused Eesti teenuseosutajad võrreldes üleilmsete platvormidega keerukasse konkurentsiolukorda, sest kõrvaltingimuste täitmine võib kaasa tuua sellised täiendavad kulud, milliseid globaalsetel konkurentidel puuduvad. Meedialubadele kõrvaltingimuste seadmise lõpetamine lihtsustaks ettevõtjatele meediaturul tegutsemist ning vähendaks nii ettevõtjate kui riikliku järelevalve haldus- ja töökoormust, toomata seejuures kaasa muutusi tarbijatele. Seega loobutakse regulatsioonist, mis meediateenuse osutaja konkurentsiolukorda veelgi nõrgestab. Ülalpool toodud väitega on teravas vastuolus ettepanek, et eelnõu § 1 punkt 45 on rakendusliku iseloomuga. MeeTS-i rakendussätete peatükki lisatakse § 632, mis puudutab enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tegevuslubade kehtivust. Lõike 1 kohaselt enne 2026. aasta 1. jaanuarit välja antud kehtivad kohaliku või regionaalse raadiovõrgu ringhäälinguload võrdsustatakse üleriigiliste raadiolubadega ja need jäävad kehtima kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. Muudatus on seotud regionaalse loaliigi kaotamisega (vt selgitust eelnõu § 1 p 29 juures). Lõike 2 kohaselt Enne 2026. a 1. jaanuari välja antud tegevusload jäävad kehtima neil märgitud tingimustel kuni neil näidatud tähtaja lõpuni. Kui olemasolevatel FM sagedusala raadiolubadel jäävad kehtima tänased tingimused ( eelkõige sõnasaadete ja uudiste mahu osas), siis tekitab see olukorra, kus veel kuus aastat jätkavad FM raadiod väga ebavõrdses konkurentsi olukorras võrreldes DAB+ raadiojaamade ja rahvusvaheliste muusikaplatvormidega ning konkurentsiolukord kahjustab jätkuvalt kohaliku raadiotegija huve ning MeeTS oma eesmärki ei täida. Kuus aastat on väga pikk aeg. Toome konkreetse näite. Sky Media viis läbi 2025.a mais laiaulatusliku raadio turu strateegilise uuringu. Kahe meie raadiojaama puhul tuli väga reljeefselt välja, et kuulajad ootavad õhtuses ajavööndis sõnalise osas asemel rohkem muusikat. Oleme sõnalise osa liigse mahuga oma kuulajaid suunanud konkureerivatesse DAB+ jaamadesse, kus endiselt igasugused kõrvaltingimused ja sellega seotud rahalised kohustused puuduvad. Ühelt poolt on Kultuuriministeerium valmis muutma juba kehtivate raadiolubade liike, aga kõrvaltingimusi mitte? 38  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 2 Sky Media ettepanek on uue MeeTS kehtestamisel kaotada kõrvaltingimused ka kehtivatele FM raadiolubadele, et tagada paremad konkurentsi tingimused FM, DAB+, internetiraadiote ja üleilmsete muusika platvormide vahel. 3. FM raadioprogrammide ja DAB+ raadioprogrammide võrdne kohtlemine. MeeTS seaduse muudatuse ettepanekus on eesti muusika ja kõrvaltingimuste teemat käsitletud FM sagedusvõrgus ( FM sagedused 88-108 MHz) ja katmata on DAB+ võrgus levivate raadioprogrammide osa. Meie ettepanek on, et FM ja DAB+ võrgus levivatele raadiojaamadele kehtiks võrdsed nõuded, sh kõrvaltingimuste osas ja seda uue MeeTS rakendamise hetkest. 4. Riikliku reklaami kajastamise nõue. Kuna raadiojaamad eraldavad Eesi Ringhäälingute Siin on vaja lihtsalt selgus, kuidas esitada aruanne riikliku reklaami osas, mis liigub läbi Eesti Liidule avaliku sektori asutuste reklaamiks oma Ringhäälingute Liidu. Tänane mudel on järgmine: Transpordiamet või Päästeamet tellib eetriaega, siis peavad raadiojaamad deklareerima reklaami soodsatele tingimustel läbi ERHL ja reklaamid kokkulepitud mahus esitatakse selle eetriaja väärtuse vastavalt ERL-i poolt kokkulepitud mahus kõikides ERHL liikmetest raadiojaamade programmides. Transpordiamet avalikusektori asutusele antud eetriaja rahalisele või Päästeamet kannab raha ERHL-le. Vajab täpsustamist, kes sellisel juhul deklareerib väärtusele. majandusaasta aruandes tulu? Viimased 5 aastat liigub suurem osa riiklikust raadioreklaamist ( va valimiskampaaniate raha) läbi ERHL. 39  Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (Euroopa meediavabaduse määrus) (ELT L, 2024/1083, 17.04.2024) ning meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastavustabel Euroopa Liidu õigusakti Euroopa Liidu Ülevõetava Muudetava normi sisuliseks õigusakti normi Euroopa Liidu Euroopa Liidu rakendamiseks Kommentaarid ülevõtmise õigusakti norm õigusakti norm kehtestatavad riigisisesed kohustus õigusaktid Artikkel 28 Art 30b jäetakse Ei MeeTS § 54 lg 4 p 4 välja ja viiteid direktiivi 2010/13/EL artiklile 30b käsitatakse viidetena käesoleva määruse artikli 13 lõike 1 punktile c 1