Riigikantselei
[email protected] 04.02.2026 nr 1-11/143-1
Riigi kultuuripreemiate ja
kultuuristipendiumide seaduse ning
spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu
Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks riigi
kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad:
1. Eelnõu 3 lehel;
2. Seletuskiri 16 lehel;
3. Kooskõlastustabel 5 lehel.
Merle Põld 628 2347
[email protected]
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
EELNÕU
30.01.2026
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning
spordiseaduse muutmise seadus
§ 1. Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse muutmine
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigi kultuuripreemiate seadus“;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 1 täiendatakse enne sõna “kolm” sõnaga “kuni”;
3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 2 täiendatakse enne sõna “viis” sõnaga “kuni”;
4) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Preemiaga kaasneb tunnistus.“;
5) paragrahvi 2 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(RT I 2001, 58, 354)“;
6) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Preemia suuruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kultuuriministeerium avalikustab preemia kandidaatide tunnustamiseks nõuetekohaselt
esitatud preemia kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse
ning ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanime ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1.
veebruariks.“;
8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kultuuripreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) moodustab valdkonna eest vastutav minister
kolmeks aastaks. Komisjoni esimees on valdkonna eest vastutav minister.“;
9) paragrahvi 5 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Komisjoni töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
10) paragrahvi 5 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
1
11) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.“;
12) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Preemia määramiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning preemia määramiseks esitatud põhjendus;
3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ning pangakonto number.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alates nende saamisest seitse
aastat.“;
13) seaduse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 12 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375;
2003, 20, 117)“;
15) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Auhinna määramisel kohaldatakse isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse § 6 lõikeid 3
ja 4.“.
§ 2. Spordiseaduse muutmine
Spordiseaduse § 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠10. Riiklikud spordipreemiad
(1) Vabariigi Valitsus määrab väljapaistvate sportlike saavutuste eest riiklikke spordipreemiaid.
Käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise korral otsustab riikliku
spordipreemia tagasinõudmise Vabariigi Valitsus.
(2) Riiklike spordipreemiate suuruse, liigid ning määramise ja tagasinõudmise tingimused ja korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(3) Spordipreemia määramiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
2) preemia kandidaadi ees- ja perekonnanimi ning preemia määramiseks esitatud põhjendus;
3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ning pangakonto number.
(4) Kultuuriministeerium avalikustab preemia kandidaatide tunnustamiseks nõuetekohaselt
esitatud preemia kandidaadi ees- ja perekonnanime, ettepanekus nimetatud sportliku saavutuse
ning ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanime ministeeriumi veebilehel hiljemalt iga aasta 1.
veebruariks.
2
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alates nende saamisest seitse
aastat.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. aprillil.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2026
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse ning
spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seaduse (edaspidi RKPSS) § 1 alusel
määratakse Eesti Vabariigi kultuuripreemiad (edaspidi preemia) väljapaistvate loominguliste
saavutuste eest kultuuri alal. Preemia määratakse füüsilisele isikule. Preemiate arv ja liigid on
sätestatud RKPSS-i §-s 2. Selle kohaselt määratakse igal aastal kolm preemiat pikaajalise
väljapaistva loomingulise tegevuse eest (edaspidi elutööpreemia) ning viis preemiat eelmisel
kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest (edaspidi aastapreemia).
Eelnõuga muudetakse preemiate andmist sellisel viisil, et edaspidi antakse kuni kolm
elutööpreemiat ja kuni viis aastapreemiat. Lisaks tehakse muudatusi, mis ajakohastavad
preemiate andmise korraldust.
RKPSS-i 2. peatükk sätestab Eesti Vabariigi kultuuristipendiumide
(edaspidi kultuuristipendium) määramise alused ja korra. Selle järgi määratakse
kultuuristipendium riikliku kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja
loominguliste tellimuste toetamiseks või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või
teadusasutustes. Kultuuristipendiumi võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või
asutusele. Eelnõuga nähakse ette kultuuristipendiumide andmise lõpetamine.
Spordiseaduse (edaspidi SpS) § 10 sätestab riiklikud spordistipendiumid ja -preemiad. Eelnõuga
nähakse ette, et riiklike spordistipendiumide määramine lõpetatakse.
Eelnõuga ühtlustatakse kultuuri ning spordi toetamise korraldust. Muudatuste tegemise
eesmärk on valdkondadesse suunatud riigieelarveliste vahendite tõhusam kasutamine ning
töökoormuse optimeerimine. Muudatus ei too kaasa kultuuri ja spordi valdkonnale olulist mõju.
Viimaste aastate praktika on näidanud, et huvi kultuuristipendiumite vastu on vähene, osa
stipendiume on jäänud seetõttu välja andmata. Spordistipendiumide kaotamisel jõuab riigi
toetus sportlasteni teiste juba olemasolevate meetmete kaudu. Nii kultuuristipendiumide kui
spordistipendiumide kaotamine vähendab taotlejate halduskoormust. Kultuuristipendiumi
puhul ei pea seda edaspidi taotlema kandidaatide eest keegi teine nii nagu seni, vaid soovija
saab muudest meetmetest ise edaspidi raha taotleda. Samuti ei pea enam edaspidi taotlema
spordistipendiumi, vaid üksnes sporditoetust Eesti Olümpiakomiteelt.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi loominguosakonna juhataja Katre
Väli (teenistusest lahkunud), spordiosakonna juhataja Margus Klaan (
[email protected],
6282328), strateegia- ja innovatsiooniosakonna kultuurihariduse ja ligipääsetavuse nõunik
Annikki Aruväli (
[email protected], 51996885) ning õigus- ja haldusosakonna juhataja
Merle Põld (
[email protected], 6282347). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud OÜ
Täheviirg keeletoimetaja Riina Martinson (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse:
1
1) RKPSS-i redaktsiooni, mis jõustus 07.02.20071;
2) SpS-i redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I,
10.07.2025, 5.
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega
ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Eelnõuga
ei muutu kultuuripreemiate andmise olemus ja tähendus. Eelnõuga muudetakse
kultuuripreemiate andmine sõltuvaks riigieelarveliste vahendite võimalustest.
Kultuuristipendiumide ja spordistipendiumidega seotud muudatused ajakohastavad kultuuri- ja
sporditoetuste korraldust. Stipendiumidele on aja jooksul tekkinud alternatiive, mis on
eesmärgipärasemad ja arvestavad enam sihtrühma vajadusi. Pikalt ajakohastamata kujul on
kultuuristipendiumid ja spordistipendiumid kaotanud oma esialgse mõtte ning ei toeta
sihipäraselt sihtrühma vajadusi.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
RKPSS-i ja SpS-i muudatuste eesmärk on korrastada kultuuri- ja spordivaldkonnas riiklike
preemiate ja stipendiumide maksmise süsteemi ning muuta see otstarbekamaks ja tõhusamaks.
Muudatuse eesmärk on kultuuri- ja spordivaldkonda suunatud riigieelarveliste vahendite
sihipärasem ja kokkuhoidlikum kasutamine, samuti riigi töökoormuse optimeerimine. Samas
on eelnõuga valitud lahendused, mis omavad vähimat koormavat mõju sihtrühmadele ning
vähendavad ka nende halduskoormust. Eelnõuga ei muudeta välja antavate kultuuri- ja
spordipreemiate maksimaalset arvu, kuid nähakse ette võimalus iga-aastaselt kaaluda välja
antavate preemiate arvu. Samas preemiate senist suurust ei ole kavas vähendada.
Kultuuristipendiumide ja spordistipendiumide andmine lõpetatakse. Stipendiumidele on aja
jooksul tekkinud alternatiive, mis on eesmärgipärasemad ja arvestavad enam sihtrühma
vajadusi.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse RKPSS-i pealkirja. Kuna riigi kultuuristipendiumide
andmine lõpetatakse, siis ei ole põhjendatud stipendiumide nimetamine seaduse pealkirjas.
Seaduse pealkirjaks jääb riigi kultuuripreemiate seadus, mis reguleerib kultuuripreemiaid ja
riigi keeleauhinda.
Paragrahvi 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse RKPSS-i § 2 lõike 1 punkte 1 ja 2. Nimetatud
sätete kohaselt määratakse igal aastal kolm elutööpreemiat ning viis aastapreemiat. Selline
sõnastus ei sisalda kaalutlusõigust ega võimalust läheneda juhtumipõhiselt. Eelnõuga preemiate
maksimaalset arvu ei muudeta, kuid suurendatakse paindlikkust nende määramisel. Selleks
nähakse eelnõus ette, et edaspidi antakse kuni kolm elutööpreemiat ning kuni viis
aastapreemiat. Muudatus võimaldab määrata igal aastal välja antavate preemiate arvu,
arvestades riigieelarvelisi võimalusi. Kultuuriminister otsustab Kultuuriministeeriumi
1
Terviktekstidel enne uue Riigi Teataja infosüsteemi rakendumist 2010. aasta novembri algusest ei ole
avaldamismärkeid.
2
eelarvevahendite kasutamise ning kinnitab Kultuuriministeeriumi eelarve (VVS § 49 lg 1 p-d 8
ja 9). Sellest lähtuvalt otsustab minister ka igal aastal välja antavate elutööpreemiate ja
aastapreemiate arvu, võttes arvesse preemiate suurust ja eelarvelisi võimalusi.
Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse RKPSS-i § 2 lõiget 2 ja sätestatakse, et preemiaga
kaasneb tunnistus. Lõikest jäetakse välja, et preemiaga kaasneb ka mälestusmedal. Praktikas on
koos preemiaga antud preemia saajale tunnistus, kuid mitte mälestusmedalit. Muudatusega
viiakse praktika seadusega kooskõlla ning ühtlustatakse riikliku spordipreemiaga, mille puhul
kaasneb preemiaga üksnes tunnistus.
Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse RKPSS-i § 2 lõget 3 ning sättest jäetakse välja
haldusemenetluse seaduse avaldamismärked Riigi Teatajas. Avaldamismärked sellisel kujul on
eksitavad, kuna ei viita seaduse kehtivale redaktsioonile.
Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse RKPSS-i § 3, milles sätestatakse, et preemia suuruse
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva sõnastuse järgi määratakse
preemia suurus igal aastal riigieelarves. Iga-aastane riigieelarve seadus siiski preemiate suurusi
eraldi ei määra ning sellekohased vahendid sisalduvad Kultuuriministeeriumi valitsemisala
eelarves. See jääb ka edaspidi nii. Praktikas on alates 2012. aastast elutööpreemia suurus olnud
64 000 eurot ning aastapreemia suurus 9600 eurot, kuid need suurused ei ole õiguslikult
määratud. Õiguslikult on siiski selgem, kui preemiate suurused on määratud õigusaktiga.
Kohane on selleks ministri tasandi õigusakt ehk kultuuriministri kui valdkonna eest vastutava
ministri määrus. Preemiate suurusi ei ole kavas muuta ning neid hoitakse eelnevate aastatega
samal tasemel.
Paragrahvi 1 punktis 7 täiendatakse RKPSS-i § 4 lõiget 3 ja sätestatakse, et
Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitatud preemia kandidaadi ees- ja
perekonnanime, ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse ja ning ettepaneku esitaja, sh
vajadusel tema ees- ja perekonnanime, kui esitaja on füüsiline isik, ministeeriumi veebilehel
hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Kehtiv sõnastus RKPSS-i § 5 lõikes 3 näeb ette, et
ettepanekud ja nende esitajad tuleb avalikustada üleriigilise levikuga ajalehes ning see on
kultuuripreemiate komisjoni kohustus. Sellest nähtub, et ettepanekute avaldamine on olnud
pikaajalise traditsiooniga alates RKPSS-i jõustumisest. Ettepanekute avaldamine on kandnud
kultuurivaldkonna ja selles tegutsevate väljapaistavate isikute ja nende loomingu tunnustamise
eesmärki, kuna preemia kandidaadina esitamine tõstab esile esitatud isikute panust kultuuri
arengusse. Samuti aitab avalikustamine kaasa kultuurivaldkonna esile tõstmisele ja jõudmiseni
laiemalt Eesti inimeste teadvusse. Veebilehel avaldatakse preemia kandidaadi ees- ja
perekonnanimi, ettepaneku esitaja ning ettepanekus toodud loomingulise tegevuse kirjeldus.
Loomingulise tegevuse kirjeldus hõlmab sõltuvalt sellest, kas isik on esitatud elutööpreemiale
või aastapreemiale, ettepanekus nimetatud pikaajalist väljapaistvat loomingulist tegevust või
eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvaid töid. See tähendab muuhulgas ka
seda, et esitatud ettepanekuid ei avaldata täies mahus, vaid tehakse neist väljavõte, ehk koond.
Siinjuures on asjakohane välja tuua, et nii elutööpreemiale kui ka aastapreemiale esitatud
kultuurivaldkonnas tegutsevad isikud ja nende loominguline panus on tegevus, mis on juba
varasemalt avalikkuseni jõudnud, nt audiovisuaalsed teosed, etenduskunstide teosed, kujutava
kunsti teosed või muu loominguline tegevus. Preemiatele esitatud kandidaadid on kultuuriväljal
tegutsevad ning oma loomingulist tegevust esitavad ja avaldavad isikud. Sellest johtuvalt ei
sisalda ka käesoleva sätte raames avaldatav teave seda, mis ei oleks juba avalikest allikatest
leitav.
3
Praktikas on ka käesoleval ajal juba avaldamise ülesannet täitnud Kultuuriministeerium tehes
seda ministeeriumi veebilehel. Ettepanekute ja nende esitajate avaldamine üleriigilise levikuga
ajalehes ei ole ajakohane ega otstarbekas. Ajalehes avaldamine on rahaliselt kulukas ega ei ole
keskkonnasäästlik. Avaldamise kohustusest loobuda ei plaanita, kuid sätestatakse avaldamine
ministeeriumi veebilehel. Arvestades digitaalset arengut ja pidevat digipädevuse kasvu on
veebilehel avaldamise kaudu teave lisaks vähesele kulule ka kättesaadavam ja jõuab laiema
hulga huvilisteni.
Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse RKPSS-i § 5 lõiget 1 ja sätestatakse, et
kultuuripreemiate komisjoni moodustab valdkonna eest vastutav minister kolmeks aastaks.
Kehtiva sõnastuse järgi on komisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Preemiate
määramise töö korraldamine on kultuuriministri pädevuses, sealhulgas juhib tema
kultuuripreemiate komisjoni tööd. Seda muudatus ei puuduta. Seetõttu on otstarbekas viia ka
komisjoni moodustamise pädevus üle ministri tasandile. Komisjon moodustatakse jätkuvalt
kolmeks aastaks. Olemasolev riigi kultuuripreemiate komisjoni koosseis on kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 04.01.2024 korraldusega nr 6. Komisjoni volitused kehtivad 3 aastat
(RKPSS § 5 lg 1). Nimetatud komisjon vaatab läbi 2026. aastal kultuuripreemiate kandidaatide
suhtes tehtud ettepanekud ning teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele preemiate määramiseks.
Komisjoni volitused lõppevad alates 04.01.2027. Uue komisjoni moodustab kultuuriminister,
kelle ülesandeks on 2027.aasta ja kahele sellele järgneva aasta kultuuripreemiate suhtes
ettepaneku tegemine.
Paragrahvi 1 punktis 9 ajakohastatakse RKPSS-i § 5 lõikes 2 sätestatud volitusnorm ja
nähakse ette, et kultuuripreemiate komisjoni töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega. Praegune komisjoni töökord kehtib muutmata kujul 1999. aastast. Koos
eelnõuga on plaanis üle vaadata ja ajakohastada ka nimetatud töökord. Samuti tuuakse määruse
kehtestamine Vabariigi Valitsuse tasandilt ministri tasandile. Tegemist on komisjoniga, mille
tööd juhib kultuuriminister. Sellest lähtuvalt on asjakohane, et komisjoni töökorralduslikud
küsimused määrab minister. Muudatus vähendab ka Vabariigi Valitsuse töökoormust.
Paragrahvi 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks RKPPS-i § 5 lõige 3. Muudatus on seotud
eelnõu § 1 punktis 5 tehtava muudatusega, mille kohaselt on edaspidi nõuetekohaselt esitatud
ettepanekute ja nende esitajate avaldamine Kultuuriministeeriumi, mitte enam komisjoni
ülesanne.
Paragrahvi 1 punktiga 11 ajakohastatakse RKPPS-i § 6 lõige 2 ja sätestatakse, et preemiad
antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Kehtiva sõnastuse järgi tuleb
preemiad üle anda Eesti Vabariigi aastapäeval, mis on liiga piirav tingimus. Praktikas ei toimu
preemiate üleandmise tseremoonia vabariigi aastapäeval, vaid enne seda aastapäeva tähistamise
raames.
Paragrahvi 1 punktiga 12 täiendatakse RKPPS-i §-i 6 lõigetega 3 ja 4, milles sätestatakse
kultuuripreemiate määramise raames isikuandmete töötlemise regulatsioon. Varasemalt ei ole
preemia määramisel isikuandmete töötlemist seaduse tasandil reguleeritud. Lõike 3 kohaselt
võib preemia määramiseks töödelda järgmisi isikuandmeid:
1) ettepaneku esitaja ees- ja perekonnanimi ja ettepaneku esitaja kontaktandmed. See on
asjakohane juhul, kui ettepaneku esitaja on füüsiline isik, näiteks varasem preemia laureaat
RKPPS-i § 4 lõike 1 p 3 alusel. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik ettepanekuid vastu
võtta;
4
2) ettepanekus esitatud preemia kandidaadi nimi ja preemia määramiseks esitatud põhjendus.
Antud andmed on olemuslikult vajalikud preemia määramiseks;
3) preemia laureaadi ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed ja pangakonto number. Preemia
laureaadi ees- ja perekonnanimi on asjakohane preemia kandidaadi andmetest eraldi välja
tuua, sest see kantakse tunnistusele ning väljendab andmesubjekti kohta teistsugust tunnust
kui preemia kandidaadi nimi. Laureaadi kontaktandmed ja pangakonto number on vajalikud
preemia laureaadile preemia välja maksmiseks.
Kultuuripreemiate ettepanekud esitatakse Kultuuriministeeriumile ning registreeritakse
dokumendihaldussüsteemis. Seletuskirja punktis 7 on kirjeldatud, mille osa ettepanekutest
avaldatakse. Juhul, kui ettepanek sisaldab isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid, mis
avaldamisele ei kuulu, siis tunnistatakse selline teave asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
teabeks avaliku teabe seaduse alusel.
Lõikes 4 sätestatakse, et eeltoodud isikuandmeid säilitatakse 7 aastat alates nende saamisest,
peale mida isikuandmed arhiveeritakse.
Käesolevas seaduses sätestatud isikuandmete töötlemine on vajalik riigi kultuuripreemiate
määramise avaliku ülesande täitmiseks. Menetluse käigus tekkinud dokumendid kuuluvad
Kultuuriministeeriumi põhitegevuse hulka ning nende säilitamine on reguleeritud
arhiiviseaduse ja selle alusel tehtud Rahvusarhiivi otsustega.
Rahvusarhiivi hindamisotsus 30.10.2017 nr 5-1/17/49 määrab, et arhiiviväärtuslikud on kõik
komisjonide töö dokumenteerimisel loodud ja saadud dokumendid. Seetõttu kuulub alaliselt
säilitamisele kogu preemia määramise dokumentatsioon, sh ettepanekud, kandidaatide andmed,
põhjendused ja komisjoni otsused. Arhiiviväärtuslik teave antakse üle Rahvusarhiivile
arhiivieeskirja kohaselt, mis reguleerib dokumentide elukaare lõpufaasi ja
juurdepääsupiirangute määramist.
Isikuandmeid säilitatakse Kultuuriministeeriumis seitse aastat vastavalt raamatupidamise ja
kontrollimenetluste vajadustele. Seejärel arhiveeritakse ettepaneku ning Vabariigi Valitsuse
korralduse raames koostatud dokumendid tervikuna, kuna arhiiviväärtuslikku teavet ei tohi
muuta ega osaliselt kustutada.
Kustutamisõigust ei kohaldata, kuna dokumendid on hindamisotsusega tunnistatud
arhiiviväärtuslikuks. Avaliku huvi eesmärgil arhiveeritavad dokumendid säilitatakse püsivalt
IKÜM artikli 17 lõike 3 punkti d alusel ning isikuandmeid ei kustutata dokumentide autentsuse
ning ajaloolise väärtuse tagamiseks.
Paragrahvi 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks RKPSS-i 2. peatükk, mis reguleerib
kultuuristipendiumide määramist. RKPSS-i § 7 alusel määratakse kultuuristipendium riikliku
kultuuripoliitika seisukohalt oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks
või õppetoetustena õpinguiks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes. Kultuuristipendiumi
võib määrata füüsilisele isikule, juriidilisele isikule või asutusele. RKPSS-i § 9 alusel võivad
ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud, teised juriidilised
isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- ja haridusalane
tegevus, ning kohalikud omavalitsused. Seega on kehtivas seaduses süsteem, kus isik ei taotle
kultuuristipendiumi endale, vaid tema suhtes peab tegema ettepaneku RKPSS-is sätestatud
institutsioon. Valdavalt on selleks loomeliit.
RKPSS on vastu võetud 1998. aastal, selles sisalduv kultuuristipendiumide regulatsioon on
kehtinud muutmata kujul tänaseni. Omas ajas olid kultuuristipendiumid asjakohased, kuid
5
praegu ei vasta olemasolev regulatsioon enam vajadustele. Kultuurivaldkonna riikliku
toetamise süsteem ja korraldus on võrreldes kultuuristipendiumide loomise ajaga palju
muutnud ning selle süsteemi korrastamine on pidev töö. Seetõttu on vajalik ümber hinnata ka
stipendiumide andmise eesmärk ning viia see tänapäevaste vajadustega kooskõlla. Muudatuste
vajadust kinnitab asjaolu, et huvi stipendiume taotleda on pidevalt kahanenud. Arvestades
riigieelarvelistest võimalustest lähtuvat praegust kultuuristipendiumi suurust2, mis ei kata isegi
paari kuu elamis- ja õppimiskulusid, ei ole toetus enam ka atraktiivne välismaale õppima
minemise soodustaja. Arvestades kõrghariduses, sealhulgas loomekõrghariduses, laialt levinud
mobiilsusprogramme, samuti viimasel kümnendil tohutult avardunud välismaal kõrghariduse
omandamise võimalusi, ei näe Kultuuriministeerium kultuuristipendiumil praegusel kujul enam
rolli erialahariduse toetajana. Lisaks on oluline välja tuua, et tulumaksuseaduse (edaspidi
TuMS) § 19 lõike 7 alusel on stipendium TuMS-i tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida
makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või
teadusliku tegevuse soodustamiseks. TuMS-i tähenduses on stipendium mõeldud füüsilisele
isikule. Üldjuhul maksustatakse füüsilisele isikule antav stipendium TuMS-i § 12 lõike 1 punkti
7 alusel tulumaksuga, välja arvatud juhul, kui stipendiumi maksmine on sätestatud seaduses
(TuMS § 19 lg 5 lg 1) ja stipendium vastab TuMS-i § 19 lõikele 7. Seega ei pruugi füüsilisele
isikule antav stipendium, mille eesmärk on toetada kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi,
neile tingimustele vastata. Kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste toetamiseks on olemas
teised meetmed, näiteks Eesti Kultuurkapitali seaduse § 2 alusel makstavad toetused ja
loometöö tasu. Lisaks võimaldab kehtiv RKPSS kultuuristipendiumi maksta ka juriidilisele
isikule ja asutusele. Kuna juriidiline isik ega asutus ei saa õppeasutuses õppida, on talle
võimalik määrata kultuuristipendium kultuuriprojektide toetuseks. Tavapärane praktika on
maksta juriidilistele isikutele ja asutustele toetust, mitte stipendiumi. Selleks on nii
Kultuuriministeeriumis kui ka Kultuurkapitalis loodud mitmeid toetusprogramme, kust
kultuurivaldkonnas tegutsevad juriidilised isikud ja asutused saavad oma tegevuseks toetust
taotleda. Selle kõrval tekitab sellisel kujul stipendiumide regulatsioon segadust. Ka praktika
näitab, et huvi sellise stipendiumi taotlemise vastu on vähene (vt tabel allpool).
Kultuuriministeeriumi eelarves on olnud vahendit 20 kultuuristipendiumiks aastas (RKPPS § 8
lg 1) summas 2300 eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kuigi eesmärk on olnud
anda stipendiumid välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel
aastal läbi lisavoor. Sellest hoolimata oli 2023. aastal kahes voorus kokku vaid 16 kandidaati,
2024. aastal kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium (ehk siis 2023. aastal jäi 4
ja 2024. aastal 8 stipendiumi määramata). 2025. aasta voorus esitati 13 taotlust, määrati 12
stipendiumi. 2025. aastal viidi läbi sügisene lisavoor, mis toimus 13.10-12.11.2025 (jagatakse
kevadest alles jäänud 8 stipendiumi). Viimasel kolmel aastal määratud kultuuristipendiumid on
täpsemalt näidatud järgnevas tabelis.
2
Kultuuristipendiumide aastaeelarve on 46 000 eurot. RKPSS-i § 8 lg 1 alusel määratakse igal aastal 20
stipendiumi. Ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot.
6
Taotluse hulk on vähenenud ka sõltumata sellest, et viimasel kolmel aastal on parandatud
kommunikatsiooni ja laiendatud vooru kohta teavituse saajate ringi.
Oleme arvestanud, et koroonast tingituna võis olla taotlemine vähenenud, kuna välismaal
õppimine muutus piirangute tõttu võimatuks, ning kindlasti kahandas ebakindlus seoses
piirangutega ka 2020. 2022. aastal välismaale õppima minemise kandideerimise huvi. Samas
ei ole 2024. ja 2025. aastaks olukord taotluste hulga mõttes taastunud, kuigi õppimisvõimalused
on samad, mis enne 2020. aastat. Lisaks on võrreldes RKPPS-i kehtimisaja algusega välismaal
õpingute toetamiseks olemas mitmeid võimalusi Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud
meetmete kaudu (Erasmus jt mobiilsusprogrammid), mis võimaldavad õpinguid suuremas
summas rahastada. Samuti ei ole välismaal õpingute toetamine Kultuuriministeeriumi
põhitegevus ning ministeeriumil puudub pädevus hinnata ülikoolide või õppeprogrammide
taset. Kuigi kultuuristipendiumide määramisel on siiani olnud prioriteet toetada
kultuurivaldkonna magistri- ja doktoriõpinguid välismaal, on taotluste vähesuse tõttu
stipendiumi määratud ka bakalaureuseõppeks välismaal. Sellest lähtuvalt on otsustatud
lõpetada kultuuristipendiumite määramine.
Järgnevalt on hinnatud kultuuristipendiumide kaotamise põhiseaduspärasust. Põhiseaduse § 19
lg 1 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele. Eneseteostusvabadus on kõikehõlmav
vabaduspõhiõigus, mis muuhulgas hõlmab tegutsemisvabadust ehk vabadus teha või tegemata
jätta seda, mida isik soovib. Põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud õigus vabale eneseteostusele
on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida võib piirata seadusega iga eesmärgi nimel,
mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Õigus vabale eneseteostusele on igaühe õigus. See laieneb
füüsilistele isikutele kui ka juriidilistele isikutele, mille eesmärgiks on füüsilisest isikust
liikmete või omanike õiguste ja vabaduste tagamine3. Tegutsemine loomingulises valdkonnas
kuulub eneseteostusvabaduse kaitsealasse. Eneseteostusvabadus on seotud lisaks põhiseaduse
§-s 38 sätestatud kunstivabadusega. Õigust vabale eneseteostusele võib riivata iga negatiivne
mõjutus riigivõimu poolt. Samas igasugune riigivõimu sekkumine vaba eneseteostuse
õigusesse ei tähenda automaatselt põhiseaduse rikkumist. RKPSS-s sätestatud
kultuuristipendiumi taotlemise ja saamise võimalus on riigi poolt seatud positiivne meede, mis
isikute eneseteostus- ja ka kunstvabaduse teostamist toetab. Selle kaotamine võib mõningal
määral mõjutada isiku valikuid ja võimalusi ennast loomingulises vallas teostada. Samas
põhiseadus ei sätesta, et riik peab tagama loomingulises valdkonnas subjektiivse õigusena
juurdepääsu riiklikule rahalisele toele, sealhulgas kultuuristipendiumile. Tegemist ei ole
põhiseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud õigusega riigi abile puuduse korral. Põhiseaduse
preambulist tulenevalt on kultuuri säilimise tagamine erilise tähelepanu all, kuid selle eesmärgi
3
Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. Paragrahv 12. Kättesaadav:
https://pohiseadus.ee/sisu/3483
7
täitmiseks on riigivõimul lai otsustusruum. Üheks selliseks meetmeks võib olla stipendiumide
andmine, mis on üheks osaks kultuurivaldkonda suunatud toetusmeetmete valikust. Selle juures
on riigivõimul õigus kaaluda eelarvelisi võimalusi ja vajadusi ning kultuurivaldkonna toetamise
prioriteete muutuvas keskkonnas ning kujundada vajaduse korral eelarveliste vahendite
jaotamise alused ja korraldus ümber. Kultuuristipendiumide kaotamise puhul tuleb silmas
pidada, et selle rahaline maht on väike ning mõjutatud sihtrühm samuti. Kultuuristipendiumide
kaotamine ei piira märkimisväärselt isikute võimalusi ennast vabalt teostada. Samas on olemas
teised riiklikud toetusmeetmed Kultuuriministeeriumis, Eesti Kultuurkapitalis ning Haridus- ja
Teadusministeeriumi haldusalas, mis samalaadselt ja mõjusamalt isikute vaba enesetoestamine
õigust toetavad. Sellest tulenevalt on kavandatud muudatus põhiseadusega kooskõlas.
Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse RKPSS-i § 12 lõget 3 ning sättest jäetakse välja
haldusemenetluse seaduse avaldamismärked Riigi Teatajas. Avaldamismärked sellisel kujul on
eksitavad, kuna ei viita seaduse kehtivale redaktsioonile.
Paragrahvi 1 punktiga 15 täiendatakse RKPPS-i §-i 16 lõikega 3, milles sätestatakse sarnaselt
kultuuripreemiatele riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna määramise raames isikuandmete
töötlemise regulatsiooni. Selle sisu ja põhjendused on kattuvad seletuskirja punktis 12
kirjeldatuga.
Paragrahvis 2 nähakse ette SpS-i § 10 muutmine. Sellega jäetakse SpS-ist välja riiklikud
spordistipendiumid (edaspidi spordistipendium) ning edaspidi jääb SpS-i § 10 ja selle alusel
antav Vabariigi Valitsuse määrus reguleerima riiklike spordipreemiate määramist ja
tagasinõudmist. Spordistipendiumi määramise täpsemad tingimused on sätestatud Vabariigi
Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruses nr 3054. Selle kohaselt määratakse spordistipendium
sportlike tipptulemuste stimuleerimiseks ning see määratakse füüsilisele isikule.
Spordistipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige olümpiaalade rahvusvahelistel tiitli- ja
suurvõistlustel saavutatud tulemusi, spordialaliidu seisukohti ning sportlase professionaalset
suhtumist püstitatud eesmärkide realiseerimisse. Samuti on spordistipendiumi sihtrühm Eesti
Paralümpiakomitee alla kuuluvad sportlased5. Spordistipendiumide määramise aluseks on
spordialaliitude ja maakondade spordiliitude ettepanekud.
Spordistipendiume on määratud alates 1997. aastast. Spordistipendiumi rakendamise esimestel
aastatel oli see ainus avaliku sektori toetus, mis aitas sportlastel katta igapäevaseid,
sportimisega seotud kulusid. 2012. aastal muudeti koostöös Eesti Olümpiakomiteega (edaspidi
EOK) olümpiaettevalmistustoetuse põhimõtteid ning tiitlivõistlustel medali võitnud
sportlastele alustati töötasu maksmist, millega tagati neile ka sotsiaalsed garantiid. Ühtlasi
tähendas see, et neile sportlastele spordistipendiumi ei määratud ning spordistipendium määrati
andekatele noorsportlastele.
2019. aastal käivitas riik koostöös EOK-ga saavutusspordi projekt “Team Estonia”, mille üheks
eesmärgiks on toetada ka neid noorsportlasi, kes on andekad, aga ei ole veel tiitlivõistlustel
kõrgete kohtadeni jõudnud. Põhimõtteliselt on tegemist sama sihtrühmaga, mis
spordistipendiumil. Sellistele sportlastele on olemas C-kategooria toetus summas 1500 eurot
kuus või noorsportlase toetus 500 eurot kuus.
4
https://www.riigiteataja.ee/akt/112122017024
5
Nende osakaal on väiksem, nt 2024. a määrati stipendium 7 parasportlasele.
8
Team Estonia toetusi reguleerib kultuuriministri 09. septembri 2025. a määrus nr 6
„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest
sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise
kord“. Nimetatud määruse § 3 lõike 2 p 2 ja 3 sätestavad spordialaliidu toetuse osana Ees
toetuse (Team Estonia koondise toetus) ja olümpiamängude ettevalmistuskulude katmise
toetuse (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus). Spordialaliidu toetuse andja ülesannet
täidab halduslepingu alusel EOK6.
Määruse kohaselt esitab spordialaliit taotluses konkreetsed sportlased või võistkonnad, kellele
toetust taotletakse. Toetuse andja otsustab sportlased ja võistkonnad, kelle tarbeks võib toetust
kasutada, et toetada sportlasi, kellel on enim potentsiaali saavutada tulevikus tiitlivõistlustel
häid tulemusi (määruse § 3 lg-d 7 ja 8). Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse
sportlase ja tema treeneri kohta otsustab toetuse andja igal aastal, arvestades eraldatud
eelarvevahendite suurust. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad
saavutatud tulemused. Tasemeid on neli: A+, A, B ja C. Olümpiaettevalmistustoetust võib
teatud tingimustel eraldada ka 18–22-aastastele noorsportlastele. Täpsemad tingimused on
sätestatud määruse lisas7.
Seega on praeguseks kujunenud olukord, kus andekaid noorsportlasi toetatakse erinevatest
avaliku sektori allikatest: taotleda saab spordistipendiumi ja EOK rakendatavat Team Estonia
toetust ning neile lisanduvad veel Eesti Kultuurkapitali stipendiumid. Analüüsides toetuse
saajaid kolme toetuse andja lõikes, selgus, et aastatel 2023 ja 2024 on spordistipendium
määratud 197 sportlasele, kellest 76% on samal perioodil saanud samalaadset toetust ka teistest
avaliku sektori allikatest. Samade sportlaste toetamine erinevatest avaliku sektori allikatest
tähendab nii suuremat halduskoormust taotlejale kui ka töökoormust toetuste andjatele ning see
ei ole otstarbekas. Lisaks eespool nimetatud toetustele korraldab riik 200-le andekale
noorsportlasele Audentese Koolide SA-ga sõlmitud lepingu alusel spordi-, toitlustus-, majutus-
ja õppeteenust Tallinnas ning Otepääl.
2025. aasta eelarves oli spordistipendiumideks planeeritud 139 500 eurot. Nimetatud summa
on samas suurusjärgus püsinud viimase 15 aasta jooksul. Selleks, et vähendada toetuse saajate
halduskoormust, toetuse andjate töökoormust, samade sportlaste erinevatest avaliku sektori
allikatest toetamist ning paremini sihistada olemasolevaid riiklikke toetusi, on otstarbekas
alates 2026. aastast suunata spordistipendiumiks mõeldud vahendid8 olemasolevatesse
toetusmeetmetesse, sealhulgas toetada parasportlasi Eesti Paralümpiakomitee kaudu ning
lõpetada spordistipendiumide määramine.
Sarnaselt kultuuristipendiumide kaotamisega puudutab spordistipendiumide kaotamine
põhiseaduse § 19 lõikes 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Igaühel on õigus valida, kas
sportida ja mis tasemel püüda seda teha. Seega sportimine kuulub eneseteostusvabaduse
kaitsealasse. SpS-s sätestatud spordistipendiumi taotlemise ja saamise võimalus on riigi poolt
seatud positiivne meede, mis isikute eneseteostusvabadust spordivaldkonnas toetab. Sarnaselt
kultuurivaldkonnale ei sätesta põhiseadus, et riik peab tagama spordivaldkonnas subjektiivse
õigusena juurdepääsu riiklikule rahalisele toele. Kuidas ja millisel viisil toetada spordi
korraldust, sealhulgas sportlasi on riigivõimul lai otsustusruum. Selle juures on riigivõimul
6
https://www.riigiteataja.ee/akt/114122018006
7
KUM_m12_lisa.pdf
8
132 000 eurot
9
õigus kaaluda eelarvelisi võimalusi ja vajadusi ning spordivaldkonna toetamise prioriteete
muutuvas keskkonnas ning kujundada vajaduse korral eelarvliste vahendite jaotamise alused ja
korraldus ümber. Spordistipendiumide kaotamise puhul tuleb silmas pidada, et olemas on
samalaadse eesmärgiga sarnane toetusmeede ning spordistipendiumide vahendid suunatakse
sinna. Sellest johtuvalt ei piira muudatus sportlaste eneseteostusvabadust, vaid toetab selle
teostamist tõhusamal moel.
Samuti lisandub ka antud sättesse isikuandmete töötlemise regulatsioon preemiate andmisel ja
kandidaatide avalikustamisel (lõiked 4 - 6). Sätte sisu ja selgitused kattuvad eelnõu punktides
7 ja 12 kirjeldatuga.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
6. Seaduse mõjud
6. 1. Kavandatav muudatus: riigi kultuuripreemiate arv
Kaasnev mõju: mõju kultuurile
Sihtrühm: kultuuripreemiate ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 lõike 1 alusel võivad
ettepanekuid preemia määramiseks esitada loomeliidud; teised juriidilised isikud, kelle
põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, preemia senised laureaadid ning
kohalikud omavalitsused.
Mõju kirjeldus: Eelnõuga ei muutu ettepanekute esitajate ring ega ettepanekute esitamise
korraldus ja tähtaeg. Muudatusel ei ole ettepaneku tegijatele otsest mõju ning see ei piira
ettepanekute arvu.
Sihtrühm: kultuuri alal tegutsevad füüsilised isikud
Mõju kirjeldus: Preemia määratakse väljapaistava loomingulise tegutsemise eest kultuuri alal.
See määratakse kas elutöö või aastapreemiana avalikkuseni jõudnud väljapaistava töö eest.
Muudatusega võib väheneda võimalus väljapaistva loomingulise tegevusega silma paistnud
loovisikuid premeerida. See võib kaasa tuua negatiivset tagasisidet valdkonnas tegutsejatelt.
Samas, preemia määramine ei ole riigi kohustus, vaid tunnustus ning puudub subjektiivne õigus
selle saamiseks. Muudatusega preemiate olulisus ja tähendus ei vähene. Kultuuripreemiad
määratakse tagantjärele varasema tegevuse eest, seega ei see kaasa otsest mõju isikute
kultuurialasele loometööle. Samuti on preemiate hulk väikesearvuline, ka võrrelduna muude
kultuurialaste toetustega, mistõttu on otseselt sellest mõjutatud sihtrühm väga väike.
Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele
Muudatusel ei ole otsest mõju riigieelarvele, kuna mõju kultuurivaldkonna eelarvele puudub.
Preemiaid on võimalik ka edaspidi anda seadusega maksimaalselt lubatud arvus. Kui
otsustatakse preemiaid välja anda vähem, siis suunatakse need vahendid kultuurivaldkonna
teistesse tegevustesse.
6.2 Kavandatav muudatus: kultuuristipendiumide kaotamine
10
Kaasnev mõju: mõju kultuurile
Sihtrühm: 1) kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel
võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud,
teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri-
ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused. 2) kultuuri valdkonnas tegutsevad
füüsilised isikud, sealhulgas kultuurivaldkondade üliõpilased ja juriidilisele isikud või asutused
(RKPSS § 7 teine lause).
Mõju kirjeldus: Muudatuse järel ei ole enam võimalik teha ettepanekuid
kultuuristipendiumitele ning neid kultuuri valdkonnas tegutsevatele isikutele määrata.
Muudatuse mõju kultuuri valdkonnale on väheoluline. Õppimiseks on võimalik stipendiumi
taotleda Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmetest.
Kultuurivaldkonnas tegutsevatele juriidilistele isikutele on olemas toetusmeetmed
Kultuuriministeeriumis ja Eesti Kultuurkapitalis, kus need on selgemini sihistatud ja
eesmärgipärasemad.
Kultuuristipendiumideks on siiani kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300 eurot
stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendium meetmena ei panusta
märkimisväärselt kultuuri valdkonna arengusse. Seda kinnitab ka valdkonna vähene huvi selle
taotlemiseks ning taotlejate hulk on olnud kahanev. Kuigi eesmärk on olnud anda stipendiumid
välja ühes voorus, on kandidaatide vähesuse tõttu viidud viimasel kolmel aastal läbi lisavoor.
Selles hoolimata laekus näiteks 2023. aastal kokku vaid 20 kandidaati ning 2024. aastal kahes
voorus kokku 12 kandidaati, kellele kõigile määrati stipendium ning 8 stipendiumit jäi välja
andmata.
Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele
Sihtrühm: kultuuristipendiumide ettepanekute esitajad. RKPSS-i § 4 alusel
võivad ettepanekuid ja taotlusi stipendiumide määramiseks esitada loomeliidud,
teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri-
ja haridusalane tegevus ning kohalikud omavalitsused.
Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumide ettepanekute esitajate halduskoormus väheneb, kuna
nad ei pea võimalike stipendiumite saajate suhtes ettepanekuid koondama ja neid esitama ning
esitamise tähtaegu järgima. Eesti Kultuurkapitalist ning Haridus- ja Teadministeeriumi
korraldatud meetmetest saab isik ise endale stipendiumi taotleda.
Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele
Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumideks on kavandatud 20 stipendiumit aastas summas 2300
eurot stipendiumi kohta, kogusummas 46 000 eurot. Kultuuristipendiumite määramise
lõpetamisel on vähene positiivne mõju riigieelarvele.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister
Mõju kirjeldus: Kultuuristipendiumi taotlusi menetleb, valmistab ette otsuseid ning kontrollib
stipendiumi saajate aruandeid Kultuuriministeerium. Stipendiumi määramise otsused teeb
kultuuriminister käskkirjaga. Stipendiumide määramise lõpetamisega töökoormus väheneb
ning võimaldab töökorraldust optimeerida. Samas ei ole ette näha, et muudatus tooks kaasa
Eesti Kultuurkapitali või Haridus- ja Teadministeeriumi korraldatud meetmete rakendajate
11
töökoormuse kasvu. Kultuuristipendiumide taotlejate arv on olnud väga väike, samuti ei ole
stipendiumi suurus selline, mis tervikuna aitaks katta õpingute või projektide ellu viimisega
seotud kõiki kulusid. On tõenäoline, et stipendiumi sihtrühm on juba ka nendes institutsioonides
taotleja. Seega vähendab muudatus ka dubleerimist erinevate toetuse andjate vahel.
6.3 Kavandatav muudatus: spordistipendiumide kaotamine
Kaasnev mõju: mõju spordile
Sihtrühm: 1) spordialaliidud (69) ja maakondade spordiliidud (15), kes taotlevad
spordistipendiumi tippspordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; Eesti Paralümpiakomitee; 2)
sportlased.
Mõju kirjeldus: Muudatusel on spordi korraldusele positiivne mõju. Tippsportlaste toetamise
süsteem korrastub, muutub lihtsamaks ja selgemaks nii spordiorganisatsioonidele kui ka
sportlastele. Spordistipendiumi kaotamisel suunatakse seni spordistipendiumideks planeeritud
vahendid teistesse valdkonna toetusmeetmetesse ning sportlaste toetamine muutub
sihipärasemaks ja selgemaks.
Kaasnev mõju: mõju halduskoormusele
Sihtrühm: 1) spordialaliidud (69) ja maakondade spordiliidud (15), kes taotlevad
spordistipendiumi tippspordiga tegelevatele füüsilistele isikutele; 2) Eesti Paralümpiakomitee.
Mõju kirjeldus: Spordialaliitude ja maakondade spordiliitude halduskoormus väheneb.
Tippsportlaste toetamine on korraldatud EOK spordialaliitude toetuse kaudu, mida viimased
juba taotlevad. Muudatusega süsteem ühtlustub ning kaob ära mitmest kohast taotlemine. Eesti
Paralümpiakomitee on juba Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna partnerorganisatsiooni
toetuse sihtrühmas ja selle taotleja ning tema halduskoormus ei muutu.
Kaasnev mõju: mõju riigieelarvele
Mõju kirjeldus: Mõju riigieelarvele ei ole, eelarvelised kulud ei suurene. Seni
spordistipendiumideks kasutatud vahendid suunatakse olemasolevatesse meetmesse ning
osaliselt Eesti Paralümpiakomiteele.
Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Sihtrühm: Kultuuriministeerium, kultuuriminister
Mõju kirjeldus: Spordistipendiumi taotlusi menetleb ja otsuseid valmistab ette
Kultuuriministeerium. Spordistipendiumi määramise otsuseid teeb kultuuriminister
käskkirjaga. Spordistipendiumide määramise lõpetamisega töökoormus väheneb ning see
võimaldab töökorraldust optimeerida. Kuna spordistipendiumideks ette nähtud raha suunatakse
alates 2026. aastast teistesse olemasolevatesse meetmesse, vähendab muudatus toetuse andjate
ja meetmete dubleerimist.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga seonduvalt kehtestatakse uuesti kultuuripreemiate komisjoni töökord ning
spordipreemiate määramise kord.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2026. aasta 1. aprillil. Sellest lähtuvalt rakendub seadus 2027. aastal antavatele
kultuuripreemiatele. 2026. aastal enam kultuuristipendiume ega spordistipendiume ei anta.
12
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse esitamiseks tunnustatud
loomeliitudele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Disainikeskusele, Eesti
Arhitektuurikeskusele, Music Estoniale, Eesti Teatri Agentuurile, Kaasaegse Kunsti Eesti
Keskusele, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusele, Eesti Olümpiakomiteele,
spordialaliitudele, maakonna spordiliitudele ning Eesti Paralümpiakomiteele.
Ministeeriumidest kooskõlastas eelnõu märkustega Justiits- ja Digiministeerium (vt
kooskõlastustabel) ning märkusteta Siseministeerium. Teised ministeeriumid kooskõlastasid
eelnõu vaikimisi. Kaasatud isikutest esitas arvamuse Eesti Olümpiakomitee (vt
kooskõlastustabel). Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Kergejõustikuliit vastasid, et neil
ei ole eelnõule märkuseid ega ettepanekuid. Teised kaasatud isikud arvamust ei avaldanud.
13
Seletuskirja lisa 1
KAVAND
Kultuuripreemiate suurus ja komisjoni töökord
Määrus kehtestatakse riigi kultuuripreemiate seaduse § 3 ja § 5 lõike 2 alusel.
§ 1. Kultuuripreemiate suurus
(1) Preemia suurus pikaajalise loomingulise tegevuse eest on
64 000 eurot.
(2) Preemia suurus eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest on
9600 eurot.
§ 2. Kultuuripreemiate komisjoni töökord
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni istungist võtab osa kaks kolmandikku
komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil
lihthäälteenamusega salajasel hääletusel.
(2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli
saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu
komisjonil otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul teda asendav
komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat kandidaati, heita liisku
või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia mitme kandidaadi
vahel.
(3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia osas
komisjoni töös.
(4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide
konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest.
(5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse
lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule.
(6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel,
asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige.
(7) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium.
§ 3. Preemiate määramine ja üleandmine
(1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni ettepanekute
alusel.
(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.
14
Seletuskirja lisa 2
KAVAND
Riiklike spordipreemiate määramise ning tagasinõudmise
tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Riiklik spordipreemia
(1) Riiklikke spordipreemiaid (edaspidi preemia) määratakse väljapaistvate sportlike saavutuste
eest.
(2) Elutööpreemia määratakse füüsilisele isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on
pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale.
(3) Aastapreemia määratakse füüsilisele isikule silmapaistvate sportlike saavutuste või
eduka treeneritöö eest, samuti tulemusliku sporditöö korraldamise, spordi propageerimise
või sporditeadusse antud panuse eest, mis on saavutatud eelmise kalendriaasta jooksul.
§ 2. Preemiate liigid ja suurus
(1) Igal aastal määratakse kuni kaks elutööpreemiat suurusega
64 000 eurot.
(2) Igal aastal määratakse kuni 6 aastapreemiat suurusega 9600 eurot.
(3) Preemiaga kaasneb tunnistus.
§ 3. Ettepanekute esitamine preemia määramiseks
(1) Ettepanekuid preemia kandidaatide kohta võivad kirjalikult teha füüsilised isikud,
ministeeriumid ja kohaliku omavalitsuse üksused ning teised juriidilised isikud ja
asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud muu hulgas spordialane tegevus.
(2) Preemia kandidaadid esitatakse igal aastal hiljemalt 10. jaanuariks
Kultuuriministeeriumile läbivaatamiseks.
§ 4. Spordipreemiate komisjon
(1) Spordipreemiate komisjoni (edaspidi komisjon) moodustab kultuuriminister.
Komisjoni esimees on kultuuriminister.
(2) Komisjoni arutab koosolekul läbi määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud ettepanekud ning
teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku preemiate määramiseks.
(3) Komisjoni teenindab Kultuuriministeerium.
§ 5. Komisjoni töökord
15
(1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa kaks kolmandikku
komisjoni liikmetest. Komisjon võtab otsuse preemiate määramiseks vastu istungil
lihthäälteenamusega.
(2) Kui preemia kandidaatidest ükski ei saa lihthäälteenamust, korraldatakse enim poolthääli
saanud kandidaatide vahel teine hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus ei õnnestu
komisjonil lihthäälteenamusega otsust vastu võtta, otsustab komisjoni esimees või tema
äraolekul teda asendav komisjoni liige, kas korraldada veel üks hääletusvoor, eelistada kindlat
kandidaati, heita liisku või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanek jagada preemia
mitme kandidaadi vahel.
(3) Kui komisjoni liige on preemia kandidaadiks, ei osale ta sellel aastal vastava preemia
komisjoni töös.
(4) Kui komisjoni liige võib preemia kandidaadi suhtes olla erapoolik või esineb huvide
konflikt, taandab ta ennast sellele kandidaadile preemia määramise arutelust ja hääletamisest.
(5) Kui komisjoni liige ei osale lõigete 3 ja 4 alusel preemiate hindamisel, arvestatakse
lihthäälteenamus vastavalt hääleõiguslike komisjoni liikmete arvule.
(6) Komisjoni esimehe äraolekul või juhul, kui tal on huvide konflikt lõigete 3 ja 4 alusel,
asendab teda komisjoni vanim hääleõiguslik liige.
§ 6. Preemiate määramine ja üleandmine
(1) Preemiad määrab Vabariigi Valitsus kultuuriministri esildisel komisjoni
ettepanekute alusel.
(2) Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamise raames.
§ 7. Preemia tagasinõudmine
(1) Kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik
olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või spordialaliit on määranud spordiseaduse §
11 lõikes 1 nimetatud isikule karistuse samas lõikes nimetatud reeglite rikkumise eest, on
Vabariigi Valitsusel õigus aasta jooksul karistuse määramise otsuse jõustumisest arvates nõuda
pärast reeglite rikkumist määratud preemia isikult tagasi.
(2) Tagasinõudmise otsustamiseks teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kultuuriminister.
(3) Preemia saaja tagastab preemia selle tagasinõudmise otsuses nimetatud tähtpäevaks.
16
Riigi kultuuripreemiate ja stipendiumide seaduse ning
spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 3
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud Seisukohad/vastused
/Mitte-
arvestatud
Justiits- ja Digiministeerium (I kooskõlastusring)
1. Eelnõu § 1 p 4 – kõnealuse sättega nähakse ette, et Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.
preemiaga kaasneb tunnistus. RKPSS § 1 kohaselt
määratakse preemiad füüsilistele isikutele. Ilmselt
kantakse tunnistusele ka isiku nimi ja muud
isikuandmed. Hetkel ei ole RKPSS-is endas sätet, mis
loetleks töödeldavate isikuandmete kategooriad ega
tooks välja ka seda, kaua neid isikuandmeid
säilitatakse. Selleks, et oleks selge, kuidas ja millistel
alustel toimub isikuandmete, sh milliste isikuandmete,
töötlus, siis palume seletuskirjas välja tuua milliseid
isikuandmeid preemiate määramise ettepanekutes
esitatakse, kus need ettepanekud registreeritakse, kus
ja kuidas neid menetletakse, ja kust tulevad
isikuandmete töötlemise õiguslikud alused selleks.
Juhul kui isikuandmete töötlemise alus seaduse
tasandil puudub, tuleb see seaduses ette näha. Sama
kehtib nii RKPSS 1. kui ka 3. peatüki kohta.
Regulatsiooni kirjutamise lihtsustamiseks on Justiits-
1
ja Digiministeerium koostanud juhise, mis on
kättesaadav ministeeriumi kodulehel
2. Eelnõu § 1 p 6 – kõnealuse sättega nähakse ette, et Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.
Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt
esitatud ettepanekud ja nende esitajad ministeeriumi
veebilehel hiljemalt iga aasta 1. veebruariks. Ilmselt
sisaldavad ettepanekud ka isikuandmeid, näiteks isiku
nime, kelle suhtes on tehtud ettepanek talle preemia
määrata, seega tuleb sätet täiendada ka isikuandmete
avalikustamise eesmärgiga ning näha ette, kui kaua
neid andmeid aktiivselt avalikustatakse . Isikuandmed
on üldjuhul juurdepääsupiiranguga teave ning
isikuandmete aktiivse avalikustamise eesmärk ei kattu
üldjuhul isikuandmete töötlemise üldise eesmärgiga
(käesoleval juhul preemiate andmine – preemiate
andmiseks ja sellekohase otsuse tegemiseks ei ole
vajalik ettepanekuid avalikustada, vaid avalikustamine
täidab mingit lisafunktsiooni). Palume täpsustada
eelnõu teksti tuues välja vähemalt (juhul kui
ettepanekus sisalduvate isikuandmete loetelud
sisalduvad juba mõned muus seaduse sättes) aktiivse
avalikustamise eesmärk ja kestus. Lisaks sellele
palume täpsustada seletuskirjas, kas ettepanekud
avalikustatakse täies mahus või toimub igakordne
kaalumine, millist teavet ettepanekust avalikustada (nt
olukorras, kus ettepanek sisaldab eriliiki
isikuandmeid).
2
3. Eelnõu § 2 – kõnealuse sättega muudetakse SpS §-i
10. Juhime tähelepanu, et ka kõnealuses sättes ette
nähtud spordipreemiate menetluses ei ole
isikuandmete töötlemise reeglid selged ja tuleks
seaduse tasandil selgemalt reguleerida. Palume
täiendada seletuskirja kas selgitustega, kus on
reguleeritud seaduse tasandil isikuandmete
kategooriad ja säilitamise tähtaeg ning juhul, kui seda
seaduse tasandil hetkel tehtud ei ole, siis palume
täiendada SpS § 10 regulatsiooni.
4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.
eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu
mõju kohta. Sealjuures palume kindlasti seletuskirja
täiendada põhiseaduspärasuse analüüsiga (täpsem
kommentaar tehtud lisas esitatud seletuskirja failis).
Justiits- ja Digiministeerium (II kooskõlastusring)
1. Eelnõu § 1 p 6 – kõnealuse sättega nähakse ette, et Arvestatud Eelnõu vastavalt täiendatud (lisatud avaldamise eesmärk ja
Kultuuriministeerium avalikustab nõuetekohaselt esitaja ee- ja perekonnanimi).
esitatud preemia kandidaadi ees- ja perekonnanime,
ettepanekus nimetatud loomingulise saavutuse ning
ettepaneku esitaja ministeeriumi veebilehel hiljemalt
iga aasta 1. veebruariks. Isikuandmete avalikustamisel
tuleb seaduses ette näha ka avalikustamise eesmärk1 .
Lisaks juhime tähelepanu, et kui ettepaneku esitaja
puhul on samuti tegemist füüsilise isikuga, siis tuleb
3
tema ees- ja perekonnanime avalikustamiseks see
võimalus seadusega selgesõnaliselt ette näha. Seega
palume sätet täiendada isikuandmete avalikustamise
eesmärgiga ning vajadusel täpsustada, et esitaja puhul
avalikustatakse eesja perekonnanimi.
2. Eelnõu § 1 p 11 ja § 2 – kõnealuste sätetega nähakse Arvestatud Eelnõu vastavalt täiendatud (andmete säilitamise tähtaeg
ette, et lõikes 3 nimetatud isikuandmeid säilitatakse algab alates andmete saamisest).
seitse aastat, peale mida isikuandmed arhiveeritakse.
Palume sättes täpsustada, mis hetkest hakkab
säilitamise tähtaeg kulgema. Teiseks juhime
tähelepanu, et kui isikuandmed arhiveeritakse ja
antakse üle Rahvusarhiivi, siis toimub see
arhiiviseaduse alusel ning seda valdkondlikus
seaduses ei reguleerita. Seega palume sättest välja
jätta lauseosa „peale mida isikuandmed
arhiveeritakse“. Selline sõnastus jätab eksliku mulje,
justkui säilitaks Kultuuriministeerium andmeid
edaspidi oma arhiivis, mis juhul peaks aga sättes
kindlaks määratud säilitustähtaeg hõlmama ka
arhiveeritud andmed.
3. Eelnõu § 2 – sättega muudetakse spordiseadust nii, et Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja vastavalt muudetud.
riikliku spordipreemia määramise ning
tagasinõudmise otsustab Vabariigi Valitsus, kuid
spordipreemia määramise ning tagasinõudmise
tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega, mitte Vabariigi Valitsus, nagu see
on kehtiva õiguse (spordiseaduse § 10 lg 2) kohaselt.
4
Minister ei saa kehtestada tingimusi ja korda, mis
reguleerib kõrgema täitevorgani ehk Vabariigi
Valitsuse otsustusprotsessi. Seetõttu palume
volitusnormi mitte muuta.
4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja vastavalt muudetud.
eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.
Eesti Olümpiakomitee (I kooskõlastusring)
1. Eesti Olümpiakomitee on nõus punktiga 6.3 Mittearvestatud Eelnõuga ei muudeta välja antavate spordipreemiate
Kavandatav muudatus: spordistipendiumide maksimaalset arvu, kuid nähakse ette võimalus iga-aastaselt
kaotamine. Samas Eesti Olümpiakomitee soovib kaaluda välja antavate preemiate arvu. Seega lisatakse
rõhutada, et spordivaldkonna töötajate seal hulgas paindlikkust praegu kehtivale süsteemile.
treenerite ja ka sportlaste sissetulekud on madalad
ning just sellises olukorras on eriti tähtis väärtustada ja
tunnustada neid isikuid, kes oma tulemuste ja
panusega toovad Eesti spordile ja ühiskonnale laiemalt
positiivset tähelepanu. Seetõttu leiab Eesti
Olümpiakomitee, et preemiate arvu vähendamine –
isegi teoreetilisel tasandil – ei oleks õige samm.
Vastupidi, oluline on säilitada ja võimalusel tugevdada
riikliku tunnustamise süsteemi, mis motiveerib ning
toetab meie sportlasi ja treenereid.
5
6