Maanteeamet
[email protected]
kuupäev digiallkirjas nr 6-1/5907
Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks Rae Vallavalitsuse 25.09.2019 korraldusega nr 1180
algatatud Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu.
Planeeritav ala asub Ülejõe küla ja Lagedi aleviku piiril, Jaama tänava (11301 Lagedi tee)
ääres, kus nähakse ette ka juurdepääs planeeritavale alale. Planeeringuala suurus on
ligikaudu 1,1 ha.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada olemasolevast maatulundusmaast
välja ärimaa– ja transpordimaa sihtotstarbelised kinnistud, määrata ehitusõigust ja
hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega
varustamine ning haljastus.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013
otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, mille järgi planeeritava ala
juhtotstarbeks on määratud perspektiivne keskusmaa juhtotstarve.
Rae Vallavalitsus esitab detailplaneeringu Maanteeametile kooskõlastamiseks kuna
planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11301 Lagedi tee.
Detailplaneeringu menetlust puudutava informatsiooniga ja dokumentidega on võimalik
täiendavalt tutvuda Rae valla GIS-süsteemi planeeringute rakenduses http://map.rae.ee/
(DP nr 1043).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Priit Põldmäe
abivallavanem
Lisa: Detailplaneeringu materjalid
Siim Orav, 605 6782
[email protected]
Aruküla tee 9 Telefon 605 6750 Arvelduskonto
Jüri alevik, 75301 HARJUMAA Faks 605 6770 EE902200001120122757
Registrikood 75026106 E-post
[email protected] Swedbank
5372100 -137160 Töö nr 328 Harjumaa, Rae vald ÜLEJÕE KÜLA JAAMA TN 2 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING TELLIJA: Rae Vallavalitsus Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik Harjumaa HUVITATUD ISIK : Osaühing Venma VT (äriregistri kood 10110043) Õunapuu pst 47, 74117 Maardu Sergei Sudarev , juhatuse liige tel: +372 513 1187 e- m a il :
[email protected] PROJEKTEERIJA : Optimal Projekt OÜ (äriregistrikood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 1061 6 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger PROJEKTIJUHT: Arno Anton tel: +372 56 983 389 e- m a il:
[email protected] KÖITE koosseis: MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED PAGEREF _Toc34145883 \h 4 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK PAGEREF _Toc34145884 \h 4 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc34145885 \h 5 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus PAGEREF _Toc34145886 \h 5 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc34145887 \h 5 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus PAGEREF _Toc34145888 \h 5 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc34145889 \h 6 3.5. Olemasolev tehnovarustus PAGEREF _Toc34145890 \h 6 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc34145891 \h 6 3.7. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc34145892 \h 6 4. PLANEERINGU ETTEPANEK PAGEREF _Toc34145893 \h 6 4.1. Krundijaotus ja krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc34145894 \h 6 4.2. Ehitiste arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc34145895 \h 7 4.2.1. Kuni 20 m 2 ja kuni 5 m kõrged hooned PAGEREF _Toc34145896 \h 7 4.3. Piirded ja nähtavuskolmnurgad PAGEREF _Toc34145897 \h 7 4.4. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc34145898 \h 7 4.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc34145899 \h 8 4.6. Keskkonnakaitse PAGEREF _Toc34145900 \h 8 4.6.1. Põhjavee kaitse PAGEREF _Toc34145901 \h 9 4.6.2. Radooniriski vähendamise võimalused PAGEREF _Toc34145902 \h 9 4.7. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc34145903 \h 9 4.8. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc34145904 \h 10 4.9. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc34145905 \h 10 4.9.1. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc34145906 \h 10 4.9.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine PAGEREF _Toc34145907 \h 11 4.9.3. Elektrivarustus PAGEREF _Toc34145908 \h 11 4.9.4. Sidevarustus PAGEREF _Toc34145909 \h 11 4.9.5. Soojavarustus PAGEREF _Toc34145910 \h 12 4.9.6. Tänavavalgustus PAGEREF _Toc34145911 \h 12 4.10. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded PAGEREF _Toc34145912 \h 12 4.11. Planeeringuala tehnilised näitajad PAGEREF _Toc34145913 \h 12 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA PAGEREF _Toc34145914 \h 12 LISAD Tehnilised tingimused: Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 05.11.2019 . a väljastatud tehnilised tingimused nr 336685 ; Maanteeameti seisukohad 05.11.2019 . a nr 15-2/19/45757-2 Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks ; AS ELVESO 13.11.2019 . a tehnilised tingimused nr VK-TT 20 9 ; Telia Eesti AS poolt 28.11.2019 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 33101173 . Teostatud uuringud: geodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud Geodeesia 24 OÜ poolt 03.04.2017, töö nr 1411-17 . JOONiSED AS-01 Situatsiooniskeem M 1:~ AS-02 Tugiplaan M 1:10 00 AS-03 Ruumilise keskkonna analüüs M 1: ~ AS-04 Põhijoonis M 1:5 00 AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 KOOSKÕLASTUSTE KOOND TABEL KOOS KOOSKÕLASTUSTEGA seletuskiri PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeerimisseadus; Rae valla üldplaneering (kehtestatud 2 1 .05.2013); Rae valla arengukava 2016 ‒ 2025; Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028 ; Rae V allavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord” Rae V allavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend”; katastriüksuse plaan; muud kehtivad õigusaktid ja projekteerimisnormid. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Jaama tn 2 maaüksuse (katastritunnus 65301:001:4746, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 10323 m² ) ehitusõigu ste määramine kaupluse, laohoone ja auto pesula ehitamiseks. Planeeritav maa-ala paikneb Rae vallas Ülejõe külas. Ülejõe küla jääb Rae valla põhjaossa ja planeeritav ala Ülejõe küla lõunapoolse piiri äärde. Planeeritav ala on Pirita jõe (planeeringualast ~130 meetri kaugusel) ja raudtee (planeeringualast ~700 meetri kaugusel) vahetus läheduses. Planeeringualast teisel pool Pirita jõge asub Lagedi alevik. Planeeritav ala piirneb: põhjas ja läänes – maatulundusmaa kinnistu; lõunas – elamumaa kinnistu; idas – 11301 Lagedi tee. Rae valla üldplaneeringu koh aselt on Jaama tn 2 maaüksus perspektiivne ke s kus. Detailplaneering ei ole Rae valla üldplaneeringut muutev, sest planeeritakse ehitada avalikke teenuseid pakkuvaid asutusi (planeeringuga näh akse ette kauplust ja tanklat). Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Domineerivad üksikelamud ja korterelamud. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. L äheduses asuvad kuni kahekorruselised üksikelamud ja korterma jad . Jaama tn 2 maaüksuse vastas asu b kahekorruseline tootmishoone. Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkesk used paiknevad Lagedi alevikus. Planeeritavale alale on hea juurdepääs . Detailplaneeringu ala läheduses olev 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee viib riigi põhimaanteeni 11 Tallinna ringtee . 700 meetri kaugusel asub Lagedi rongipeatus. Lähim bu ssipeatus asub planeeringualast ~50 meetri kaugusel 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ääres. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga. Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatav ärimaa piirkonda sobiv: Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee); head ühendusteed lähimate küladega; arenev elukeskkond; Ülejõe küla tsentraalsete teh novõrkudega varustatud piirkond. PLANEERINGUALA Väljavõte Rae valla üldplaneeringust - Keskusemaa KESKUSEMAA KAVANDAMIS- JA KASUTUSSTRATEEGIA Keskusemaaks kavandada maa suuremate elamuehituslike alade läheduses; Arendustegevuse käigus vältida monofunktsionaalsuse teket keskusemaal; Suunata keskustesse ka avalikke teenuseid pakkuvaid asutusi. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Rae vallas Ülejõe külas. Planeeritav ala on 11301 Lagedi tee ja 11300 Lagedi-Aruküla-P eningi tee ristumise läheduses. Juurdepääs kinnistule on olemasolevast 11301 Lagedi teelt. Ala on tasane, vähese tõusuga idast läände. Kinnistu keskosas kasvavad lehtpuud ja põõsad . Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Jaama tn 2 (Maa-ameti andmetel 27.01.2020 ) Katastriüksuse tunnus: 65301:001:4746 Maakasutuse sihtotsatarve: maatulundusmaa 100% Kinnistu pindala: 10323 m² Planeeritaval alal puudub hoonestus . Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Väike-Põldmaa 44875 m² 65301:001:4745 Maatulundusmaa 11301 Lagedi tee 10783 m² 65301:001:3465 Transpordi maa Jaama tn 4 13199 m² 65301:011:0065 Elamumaa Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeritav ala piirneb idaküljest 11301 Lagedi teega. Planeeringualast põhjas ~50 meetri kaugusel asub 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav ala paikneb Ülejõe küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringuala piirnev 11301 Lagedi tee transpordimaal paiknevad tehnovõrgud: v eetorustik; kanalisatsioonitorustik ; s idekaabel . Planeeringualast põhjas ~50 m kaugusel 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teel asuvad tehnovõrgud: madalpingekaabel ; v eetorustik ; kanalisatsioonitorustik ; s idekaabel . Olemasolev haljastus ja keskkond Kinnistu keskosas kasvab vähesel määral kõrghaljastust, sh d omineerivad lehtpuud ja põõsad. Kehtivad piirangud Planeeritavale alale kehtivad piiran g ud: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (riigimaantee nr 11301 Lagedi te e) äärmise sõiduraja välimisest servast 3 0 m eetrit P LANEERINGU ETTEPANEK Krundijaotus ja krundi ehitusõigus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on moodustada äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundid . Krundile on planeeritud kauplus- ja laohoone . Planeeringuga määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse liikluskorraldus, juurdepääsud ja varustamine tehnovõrkudega. Planeeritavale krundile on seatud järgmine ehitusõigus: P os 1 Krundi suurus 8700 m² Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa 100% Hoonete suurim arv krundil 3 Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind 2000 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 12 m Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 k Parkimiskohtade arv 5 4 P os 2 Krundi suurus 1623 m² Krundi kasutamise sihtotstarve transpordimaa 100% Ehitiste arhitektuurinõuded K rundil võib paikneda kuni kaks abihoonet; hooneehitusala on määratud krundipiiridest minimaalselt nelja meetri kaugusele; hoonete suurim lubatud kõrgus on 12 m ja suurim lubatud korruste arv 2 korrust; hoonete ±0.00 on planeeritavast maapinnast 0,5 – 0,8 meetrit kõrgemal; katusekalle 0 – 15° parapetiga ; k atusematerjalideks kasutada rullmaterjale, kivi ja plekki; 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ja Jaama tänava poole näha ette esinduslikum fassaad ja suuremad klaasipinnad. Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati. Ärihoonetel tohib plekkfassaadi kasutada ainult aktsendi andmiseks. Fassaadidel ette näha vähemalt kahte erinevat materjali kasutamine. Fassaad peab olema liigendatud nii materjalilt kui toonidelt. Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid värvitoone. Hoonete majandushoov ei tohi piirneda olemasolevate elamutega; planeeritavates eluruumides tuleb tagada piisav insolatsioon. Järgida EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” nõudeid; l ähtuda hoonete projekteerimisel standardist „EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.”. Hoonete arhitektuurne lahendus täpsustata eraldi eskiisprojektina eesmärgiga rajada planeeringu-alale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga eskiisi staadiumis. Kuni 20 m 2 ja kuni 5 m kõrged hooned Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Ilma detailplaneeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole hoonestusala. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Piirded ja nähtavuskolmnurgad Piirete rajamine ei ole kohustuslik. Piirete vajadusel planeerida võrkaed kõrgusega kuni 1,8 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga. Piirded ei tohi avaneda tänava poole. Täpne piirdeaedade lahendus anda hoone ehitusprojekti staadiumis. Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud Jaama tänavalt (Lagedi tee nr 11301). Planeeringu lahenduses nähakse ette juurdepääs planeeritavale alale 11301 Lagedi teelt. Üks võimalik väljasõit on ka planeeri n guala läänepoolsest osast perspektiivselt m aanteelt. Planeeritav ala külgneb riigiteedega 11301 Lagedi tee km 0,01 – 0,11 (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a andmetel 696 autot/ööpäevas) ning 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi km 1,28 (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a andmetel 5342 autot/ööpäevas). Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt Planeeritava ala sisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad ” järgi. Planeeritaval alal on parkimine lahendatud parkimisplatsina. Parkimiskohti kinnistul kokku 5 4. Parkimiskohtade kontrollarvutus Ehitise otstarve Asutuse asukoht Normatiivne parkimiskohtade arv krundil Planeeritud parkimiskohtade arv krundil Väikeelamute ala Pos 1, äri hoone 1 / 60 3000 / 60= 50 54 Planeeritaval maa-alal kokku 50 54 Detailplaneeringu kooseisus on koostatud võimalik perspektiivne liikluslahendus. Lõplik liikluslahendus koostatakse ehitus projektiga. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Rae valla üldplaneeringust tulenevalt peab planeeritavast alast min. 20% krundi pinnast olema haljasala. Planeeritud on haljasala moodustab planeeringu alast 23,2 %. Krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamis e kõrgus on 10 m. Põhijoonisel on näidatud planeeritava kõrghaljastuse ligikaudne asukoht. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 tabel 10 . 2 nõuetele. Täpne uue haljastuse asukoht lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Jäätmete käitlemisel juhindutakse jäätmeseadusest ja Rae valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Keskkonnakaitse Alale on ettenähtud planeerida äri- ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Väiksemahuliste hoone rajamine alale ei suurenda negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastust, jäätmeteke, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Välistatud on suurõnnetuse ohuga ettevõte, keemia-, tselluloosi-, tsemenditööstuse vms analoogsete tööstusettevõtete rajamine, mis eraldavad tavapärasemalt ebameeldivamat lõhna või saasteaineid ja tekitavad tavapärasemalt suuremat müra ümbritsevale keskkonnale. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Põhjavee kaitse Detailplaneeringu ala on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht, mille vältimise meetmetena on Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavas piiritletud reovee-kogumisalad ning ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamine. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt AS E LVESO tehnilistele tingimustele. Kuna uute püstitavate hoonete veevarustus ei ole lahendatud lokaalsest (puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt, on tagatud planeeringualal põhjavee kaitse. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Radooniriski vähendamise võimalused Planeeritav ala jääb Põhja-Eesti kõrge radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase radoonisisaldus on 50 – 150 kBq/m 3 (Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Tallinn 2008). Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. 4.7. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks on siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 8 m ning kinnise ehitusviisi puhul on tuleohutuse tagamiseks vajadus rajada tulemüür. Ehitades abihoonet naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m tuleb rajada kinnistu piiri poolne hoone sein tulemüürina või sõlmida naabriga kokkulepe, et naaber võib hoonet ilma tulemüürita ehitada 8m kaugusele olevast hoonest. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud kahest hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Hüdrandid on pl aneeritud transpordi maa-alale. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud kõrvalmaanteelt 11301 Lagedi tee. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda . Pos 1 servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi välis - k ontuurist, võrguvaldaja kasuks; vee- ja kanalisatsioonitrassile 2 m mõlemale poole trassi teljest, võrguvaldaja kasuks. Pos 2 servituudivajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi välis - kontuurist, võrguvaldaja kasuks; maakaablile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; vee- ja kanalisatsioonitrassile 2 m mõlemale poole tras si teljest, võrguvaldaja kasuks. Jaama tn 4 planeeritavale madalpingekaabli trassile 2 meetri ulatuses Jaama tn 4 ja 11301 Lagedi tee vahelisest piirist, v õrguvaldaja kasuks. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Lähtuvalt Maanteeameti lähteseisukohtadest riigi kõrvalmaanteega 11301 Lagedi tee, ristuvad tehnovõrgud ehitusprojekti koostamisel kavandada need rajada kinnisel meetodil. Sademevee ärajuhtimine planeeritavalt alalt riigitee alusele maaüksu s ele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse kraavidesse pole lubatud. Detailplaneeringuga on e sitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosad e projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel tehnovõrkude koondplaan AS-05. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS ELVESO 13.11.2019. a tehnilistele tingimustele nr VK-TT 209. Ühisveevärgi ühinemispunktid asub planeeringuala läheduses kõrvalmaanteel 11301 Lagedi tee, mis asub detailplaneeringu ala kõrval. Kanalisatsioonivarustuse ühinemispunkt asub samuti kõrvalmaanteel 11301 Lagedi tee 25 meetri kaugusel planeeritavast alast. AS ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale vett vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsioon i arengukavale koguses kuni 78,0 m 3 /kuus (2,6 m 3 /d). AS ELVESO on nõus reovett vastu võtma detailplaneeringu alalt vastavalt Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsio oni arengukavale koguses kuni 78,0 m 3 /kuus (2,6 m 3 /d). Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee ja kanalisatsiooni liitumispunktid. Täiendavad tingimused: Enne DP kehtestamist seada DP alast välja jäävatele VK torustikele isiklik kasutusõigus AS ELVESO nimele. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks on trasside kaitsevööndi ulatuses määratud servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m ; ü hisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeri da ja ehita da välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013 ; v eevarustuse, kanalisatsiooni ja tuletõrje veevarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada AS ELVESO- ga ; AS ELVESO poolt lubatud veekogused DP alale saab tagada peale Kopli puurkaevupumpla rekonstrueerimist. Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate trassidega on esitatud joonisel Tehnovõrkude koondplaan AS-05. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta, kuid mitte kõrgemale naaberkinnistute pinnast. Maksimaalselt võib maapinda tõsta kuni 0,5 m olemasolevate maapinna kõrgusmärkide suhtes. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Vertikaalplane erimisega tuleb tagada sademe vee mittekaldumine naaberkinnistutele. Sademe vee maksimaalne vooluhulk planeeringu ala platsidel ja teedel on ca 16 l/s. Sademevesi suunata maapinna kalletega ja torustikega immutusplokki de alale . Detailplaneeringu järgi platsidelt kogunev sademevesi juhtida läbi õli- ja liivapüüduri De110 mm toruga kavandatud immutusplokk ide alale . Hoon ete katustelt kogunenud sademe vesi juhitakse kanalis atsiooni kaudu immutusplokki de alale . Sademevee suunamine naaberkinnistutele ja riigi tee maa -alal e ei ole lubatud. Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus koostada ehitusprojekti staadiumis arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid . Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon poolt 05.11.2019 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 336685. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on ühe krundi kohta à 3×100 A. Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Jaama tn 1 kinnistult kõrvalmaantee 11301 Lagedi tee ääres asuvast jaotuskilbist nr. 43833JK. Tarbijani on planeeritud jaotuskilbist kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Krundi piirile on planeeritud üks liitumiskilp. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Täiendavad tingimused: Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Sidevarustus Sidevarustus on lahendatud lähtuvalt Telia Eesti AS poolt 28.11.2019 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 33101173. Sideühenduse eelduste loomiseks on planeeritud sidekaablitrass väljavõttena Kooli tn 2 juures asuvast vaskkaablist liitumispunktiga planeeritava kinnistu piiril. Soojavarustus Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Planeeritava te hoonete soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi. Vertikaalne maasoojus kütte lahendust ei ole lubatud. Küttesüsteemi lahendus täpsus tub ehitusprojekti koostamisel. Tänavavalgustus Välisvalgustus lahendatakse ehitusprojektis ning krundi põhiselt. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrus nr 55). Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 1,3 ha Kavandatud kruntide arv 2 Krunditava ala maa bilanss: ä rimaa 8700 m² 84% transpordimaa 1623 m² 16 % Täisehituse % 19,3 % Korruselisus 2 Plan. parkimiskohtade arv: 5 4 Haljastuse osakaal 21% PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringu alal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks: Planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega; juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine; hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine;; planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Maanteeameti tingimused ehitusprojektide koostamiseks: Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet ; nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks; Maanteeamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Seletuskirja koostas: Keia Kuus , t ehnik 2 7 . 0 1.20 20
11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee
TINGMÄRGID
11
DETAILPLANEERINGUGA ALA PIIR
30
0
KINNISOMANDI PIIR
La
MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR
ge
PERSPEKTIIVNE KRUNDI PIIR
di
-A
PLANEERITAV HOONESTUSALA
ru
KAUPLUSE JA LAOHOONE VÕIMALIK ASUKOHT L 100%
kü
2
la
TANKLA JA AUTOPESULA VÕIMALIK ASUKOHT -
- -
-P
OLEMASOLEV SÕIDUTEE -
en
PLANEERITAV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE Ä 100% 1623 m² P- P-
in
gi
PERSPEKTIIVNE VÄLJASÕIT
1 12 m
2000 m² 3
te
PLANEERITUD JALAKÄIJATE ALA 2K
e
OLEMASOLEV JALAKÄIJATE ALA 8700 m² P0 P54
PERSPEKTIIVNE JALAKÄIJATE ALA
PLANEERITAV HALJASALA
ee
PERSPEKTIIVNE HALJASALA
PLANEERITAV KÕRGHALJASTUS
e t
MAANTEE KAITSEVÖÖND 50M
i i v n
PERSPEKTIIVNE TEE KAITSEVÖÖND 30M
kt LOK K
JUURDEPÄÄS MOODUSTATAVALE KRUNDILE
rs pe IM MU TUSP
TEHNOVÕRGU SERVITUUT
ELEKTRIVÕRGU SERVITUUT
Pe ÜHENDUSPUNKT VEETORUSTIKUGA
ÜHENDUSPUNKT SIDEVÕRGUGA
30M
KAITS EVÖÖND
E TEE
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
K T I IV N
PERSPE
KÕRGUS
1 MEETRITES EHITISE- HOONETE
SUURIM ALUNE ARV
KORRUSE- PIND KRUNDIL
LISUS
KRUNDI SUURUS Pn Pn
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES
PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES
EHITISEALUNE PIND
14,0
MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER
OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD
15,0
OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD
KANALISATSIOONI TORUSTIK
VEETORUSTIK
SIDEKAABLID
MADALPINGE KAABEL
25,5
JAOTUSKILP
36.39 36.39
PLANEERITAVAD TEHNOVÕRGUD 34.60 34.47
VEETRASS
8,0
KANALISATSIOONITRASS S1
4,0
S1 SIDEKANALISATSIOONITRASS S1
150,0
W1 MADALPINGE MAAKAABEL
ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP
PLANEERITUD PARKLAST KOGUTUD
SADEMETE SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS
PLANEERITUD HOONETE KATUSTELT KOGUTUD
SADEMETE SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS
ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR
PARKLA SADEMEVEE SUUND ÕLI- JA LIIVAPÜÜDURISSE
W1
IMMUTUSPLOKI VÕIMALIK ASUKOHT
TULETÕRJEHÜDRANDI RAADIUS 150m
KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKTID
1 1
36.39
34.47
MAAPINNA ABS
KAEVU PÕHJA ABS Vee- ja kanalisatsioonitrassiga, sidekanalisatsioonitrassiga
W1
NÄHT
KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKT
Elektrivõrguga 36.08
34.17
A
W1
OLEMASOLEV TULETÕRJEHÜDRANT
VUSK
ÜHENDUSPUNKT KANALISATSIOONITORUSTIKUGA
MAANTEE KA
OLMN
W1
URK
W1
ITSEVÖÖND
LÕIGE 1-1
10X1
KRUNDI PIIR
KRUNDI PIIR
W1
20M
ÜHENDUSPUNKT ELEKTRIVÕRGUGA
olemasolevast jaotuskilbist nr. 43833JK
30M
W1
W1
K,V
K1
S
S
K
0,5m
0,7m
0,5m
0,3m
1,0m 1,7m 5,1m 6,0m 1,6m 2,6
1,0m 6,8m 6,0m 6,2m MÄRKUSED:
1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas Geodeesia 24 OÜ 03.04.2017, töö nr. 1411-17;
1,0m 19,0m
2. Detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel
koostatud ehitusprojektiga.
Arhitekt K.Kokk AE ALD LE ÕE K LA Töö nr.328
K Olemasolev kanalisatsioonitoru
V Olemasolev veetoru DP
K1 Planeeritav kanalisatsioonitrass
Projektijuht A.Anton
AAMA T 2 KI IST DETAILPLA EE I G M 1:500
S Olemasolev sidekaabli trass
W1 Planeeritav madalpingekaabli trass 21.01.2020
Tehnik K.Kuus TE Õ K DE K DPLAA AS-05
Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 02.07.2020 10:00
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Manused: Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koo.asice
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Wednesday, July 01, 2020 3:19 PM
To:
[email protected]
Subject: Ülejõe küla Jaama tn 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine
Tere
Edastame Teile Rae Vallavalitsuse poolt kirja.
Palun kinnitage kirja kättesaamist.
Lugupidamisega
Elin Palumäe
vastuvõtusekretär
Rae Vallavalitsus
Telefon: 60 56750
E-mail:
[email protected]
Veeb: www.rae.ee