Kiri

Margus Viiklepp Teie 17.06.2020 nr 15-1/20-0621/28730-1 projektijuht Maanteeamet Meie 01.07.2020 nr 6-2/20/10430-2 [email protected] Arvamus riigitee nr 11390 Tallinn– Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamise ehitusloa eelnõu osas Austatud Margus Viiklepp Esitasite1 Keskkonnaametile vastavalt ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamise ehitusloa eelnõu koos lisadega. Projekti eesmärk on riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud projektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga, eraldatud sõidusuundadega maanteeks. Töö koosseisu kuulub praeguse Tiskre ringristmiku km 4,4-4,6 ohutumaks projekteerimine ning uus kergliiklustee lõik km 5,5-5,6 vasakul. Keskkonnaamet on tutvunud esitatud ehitusloa eelnõu dokumentidega ning esitab järgnevalt omapoolsed märkused, millega palub arvestada: 1. Sademevesi veeseaduse (edaspidi VeeS) § 129 lg 2 tähenduses on sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi. Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt juhitakse projekteeritavalt maanteelõigu teekattelt ja teemaalt pärinev sademevesi kombineeritult nii otse kui ka restkaevude süsteemiga tee kõrval asuvasse kraavi, kus see imbub osaliselt pinnasesse. Kraavist juhitakse vesi veekogusse Apametsa peakraav (keskkonnaregistrikood VEE1094300). Antud teelõigu liiklustihedus on üle 15 000 auto ööpäevas. Teedelt ja tänavatelt kogunev vesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (nt kaadmium (Cd), vask (Cu), nikkel (Ni), kroom (Cr), tsink (Zn), plii (Pb)). Vastavalt VeeS § 187 p 6 peab veeluba olema kui juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt on soovitatav teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, et suurendada puhastusefektiivsust. Võimalusel ei tohiks teekraave ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja täiendavalt puhastub. Vastavalt VeeS § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, 1 kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 17.06.2020 nr 6-2/20/10430 all Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Arvestades, et teemaalt kogutav sademevesi immutatakse osaliselt teeäärses kraavis ja juhitakse edasi veekogusse Apametsa peakraav, tuleb teeäärsed kraavid rajada viisil, mis võimaldab maanteelt koguneval veel puhastuda enne põhjavette ja veekogusse jõudmist (lauged kaldad, bioakumuleeriv taimestik, dreeniv pinnasmaterjal jms). Kui kraavide kaudu Apametsa peakraavi juhitava vee saasteainete näitajad ei vasta VeeS § 129 lg 5 kehtestatud piirväärtustele tuleb sademevee juhtimiseks suublasse taotleda veeluba vastavalt VeeS § 187 p 6. 2. Vastavalt keskkonnamõju eelhinnangule jäävad projekteeritava teelõigu vahetusse lähedusse puurkaevu nr PRK0054812 hooldusala, puurkaevu PRK0011556 hooldusala, puurkaevu PRK0052090 sanitaarkaitseala (10 m) ja puurkaevu PRK0004748 sanitaarkaitseala (50 m). VeeS § 154 lg 5 p 3, 5 ja 7 kohaselt on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; ja ka kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine. Vastavalt VeeS § 127 lg 1 ei ole lubatud saasteainete pinnasesse juhtimine hooldusalal ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist ja lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Lähtudes eeltoodust tuleb sademevee ära juhtimine lahendada viisil, mis välistab sademevee osalise imbumise kraavidesse lähemal kui 50 m veehaardest ja veehaarde hooldusala/sanitaarkaitseala välispiirist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Anni Aasa 674 4821 (vesi) [email protected] Kristy Käärid 674 4809 (keskkonnakorraldus) [email protected] 2 (2)