Valgamaa Tõrva vald Tõrva linn, Pikassilla, Taagepera, Ala, Patküla, Karjanurme, Kesk-Kallaste, Jõgeveste küla tänavavalgustuse rekonstrueerimine

Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt SISUKORD 1 ÜLDOSA 2 1.1 SISSEJUHATUS PROJEKTI 2 1.2 MUINSUSKAITSE 3 1.3 GEODEETILISED JA GEOLOOGILISED UURINGUD 3 1.4 NORMDOKUMENDID 3 2 VALGUSTUSE TEHNILINE LAHENDUS 5 2.1 VALGUSTEHNILISED ARVUTUSED 5 2.2 JUHTIMISSÜSTEEM 6 2.3 JUHTIMISKILP 6 2.4 VALGUSTUSMASTID 6 2.5 KAABLITE PAIGALDUS 7 2.6 PINNASEKATETE TAASTAMINE 9 2.7 KAITSE JA MAANDAMINE 9 2.8 ELEKTRIPAIGALDISE HOOLDUS- JA KASUTUSJUHEND 10 3 MADAL- JA KESKPINGETRASSID 11 3.1 OLEMASOLEVAD MP- JA KP-TRASSID 11 3.2 MP- JA KP-TRASSIDE KAITSEMINE 11 4 TÖÖKIRJELDUSED 11 4.1 EHITUSPLATSI ETTEVALMISTUS 11 4.2 OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSE KORRALDAMINE 12 4.3 OLEMASOLEVATE EHITISETE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE 12 4.4 HALJASTUSE KAITSMINE 12 4.5 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUSNÕUDED 13 4.6 EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE JA JÄRELVALVE 13 4.7 TÖÖDE KVALITEEDINÕUDED 13 4.8 TEEDE-EHITUSE OSA 13 5 LISAD 17 LISA 1 TÄNAVAVALGUSTUSKLASSID 17 LISA 2 TV KILPIDE KIRJELDUS 17 LISA 3 NÕUDED JUHTIMISKILBI AUTOMAATIKALE 17 TARTU 2020 1 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt 1 ÜLDOSA 1.1 Sissejuhatus projekti Käesoleva projektiga on lahendatud Valga maakonnas, Tõrva vallas: Hummuli küla, Linna küla ja Ala küla tänavavalgustuse rekonstrueerimine. Projekt käsitleb tänavavalgustuse tugevvoolu elektripaigaldist. Antud projekti osaga lahendataks tänavate valgustus. Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega s.h. ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Töövõtja võib kooskõlas tellija esindajaga asendada projektis esitatud seadmeid ja materjale samaväärsetega ning kooskõlas teiste süsteemide paigaldajatega muuta kaabelduse trasseeringut. Kaablitrasside ja postide mahamärkimine looduses peab toimuma digitaalselt. Ehitustööde teostamisel tuleb arvestada kooskõlastuste tabelis esitatud märkustega. Spetsifikatsioonis ei ole arvestatud ehituse käigus tekkida võivate ajutiste võrgukonfiguratsioonide materjalidega. Kõik ehitus- ja paigaldustööd peavad olema tehtud tööde kirjeldustes ja joonistel toodu kohaselt. Töövõtja peab oma pakkumise esitama selliselt, et see sisaldaks kõigi seadmete, materjali, tööjõu, transpordi paigalduse, jms maksumusi ning arvestusega, et tööd oleksid tehtud kuni täieliku valmiduseni. Tööde alustamisel informeerida asjassepuutuvate tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täosustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel ning kutsuda kohale trassi valdaja poolne esindaja. NB! Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga. Valgusti peab omama tehasepoolset 3-astmelist eelprogrammeeringut hämardamiseks. Anija vallavalitsuse ettepanekul on dimmerdusgraafik alljärgnev: sisselülimine – 22.00 – valgustite võimsus 100% 22.00 – 24.00 - valgustite võimsus 70% 00.00 – 06.00 - valgustite võimsus 30% 06.00 – väljalülimine valgustite võimsus 100% Toite sisse/välja lülitus juhtkilbist toimub astrokellaga. Valgustusmastide paigaldamisel kärpida vajadusel puude oksi. Puutumus riigiteedega: Nr 6 Valga-Uulu km 33,68; 43,00-44,22 valgustite asendus olemasolevatel mastidel. Nr 23184 Asu-Soe km 0,91 valgusti asendus olemasoleval mastil; km 1,02-1,20 maakaabli, mastide ja valgustite paigaldus tee kaitsevööndis. Vähim sügavus teemaal, mulde nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi põhjas 1,0 m Vähim sügavus teemaal ristumisel kraaviga, kraavi või muu vooluveekogu ning truubi põhjast 1,0 m Kaabel paigaldada A- tugevusklassi* kaitsetorusse. Vähim sügavus riigi põhimaantee või arendushuviga tee katte ja mulde all 2,2 m, kõrvalmaanteedel 1,5 m Kaabel paigaldada A-tugevusklassi* kaitsetorusse. Vähim sügavus teemaal, mulde nõlvast kuni 1 m kaugusel 1,2 m Kaabel paigaldada A-tugevusklassi* kaitsetorusse. TARTU 2020 2 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt Riigimaanteede alusel maal on keelatud rajada avatud kaevikut kattele lähemal kui 3m, kitsastes oludes võib rajada puurimiskaeviku kuni 2m kaugusele kattest. Juhul kui riigimaanteede ääres valgustimast paigaldatakse lähemale kui 2,1m teekatte servast, tuleb kasutada kokkupõrkel murduva kinnitusega spetsiaalseid ohutuid maste, mis vastavad standardile EVS- EN 12767. Projektis kasutatud Vizulo valgustid: MRUE 009 730 L22 A004 CSN DG1 – 1M5.3-9W MRUE 012 730 L22 A004 CSN DG1 – 1M4.2-12W ja 1M6.3-12W MRUE 018 730 L22 A004 CSN DG1 – 1M4.3-18W MRUE 019 730 L04 A008 CSN DG1 – 1M5.2-19W MRUE 025 730 L22 A008 CSN DG1 – 1M8.11-25W MRUE 045 730 L05 A016 CSN DG1 – 1M8.10-45W ja 1P8.10-45W 1.2 Muinsuskaitse Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi (sh inimluud, müüride jt ehitiste jäänused) ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Leidude ilmnemisel kogu projektialal on leidja muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 1.3 Geodeetilised ja geoloogilised uuringud Geoaluseks on kasutataud tellija poolt saadud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Geodeesia tehtud Aabenest OÜ poolt 12.2019, töö nr. 19201G. Geoloogilised uuringud on tehtud OÜ Rakendusgeoloogia poolt 02.2020, töö nr. 20-002. 1.4 Normdokumendid Projekteerimisel kasutatud olulisemate standardite nimekiri: • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; • EVS 843:2016 Linnatänavad; • CEN/TR 13201-1:2014, Teevalgustus, Osa 1. Valgustusklasside valiku juhised; • EVS-EN 13201-2:2015, Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded; • EVS-EN 13201-3:2015, Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine; • EVS-EN 13201-4:2015, Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid; • EVS-EN 12464-2:2014, Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad; • EVS-EN 60598-2-3, Valgustid. Osa 2: Erinõuded. Lõik 3: Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks; • EVS 935-1:2017, Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 1 „Kvaliteedi üldnäitajad ja juhisväärtused“ • EVS 935-2:2017, Jalakäijate ülekäiguradade valgustamine lisavalgustusega. Osa 2 „arvutamine ja mõõtmine“ • EVS-EN 50110-1:2013, Elektripaigaldise käit; • EVS-HD 60364, Madalpingelised elektripaigaldised; • Standard EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: „Kaitseviisid. Kaitse elektriloogi eest“; TARTU 2020 3 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt • EVS-HD 60364-5-52:2011, Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: „Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud“; • EVS-HD 60364-5-54:2011, Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: „Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine kaitsejuhid ja kaitse- potentsiaaliühtlustusjuhid“; • EVS-HD 60364-7-714:2012, Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 7-714: „Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Välisvalgustuspaigaldised“; • EVS-EN 61439, Madalpingelised aparaadikoosted; • EVS-EN 60529, Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood); • EVS-EN 61140, Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele; • MTM määrus nr 97, 17.07.2015 Nõuded ehitusprojektile • EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt • EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt (asendiplaani tehnovõrkude osa projektdokumentatsiooni detailsuse osas) • Maanteeameti käskkiri nr. 0340, 2014-14 „Riigimaanteede valgustamise juhis“, kinnitatud 23.12.2014; Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel MA 2018-015. Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. • CIE 154:2003 The maintenance of outdoor lighting systems • Elioni (Telia Eesti AS) nõuded liinirajatistele: „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid liinirajatiste säilitamiseks“ (kehtiv alates 01.05.2013); • Elioni (Telia Eesti AS) nõuded: „Nõuded Elion Ettevõtted AS liinirajatiste säilitamiseks ja ümberpaigutamiseks riigimaanteede projekteerimisel“ (versioon 01.11.2006); • Elektrilevi OÜ võrgustandardid. Projekteerimisel kasutatud olulisemate õigusaktide nimekiri: • Ehitusseadustik; • Seadme ohutuse seadus RT I 23.03.2015; • Majandus- ja taristuministri määrus 25.06.2015 nr. 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaantud versioon. Valgustid. 1.1. Valgustite välisdisain peab olema piirkondade lõikes sarnane, tagamaks tänavavalgustuse tervikliku väljanägemise. 1.2. Valgusti peab olema kergelt hooldatav. 1.3. Valgustid peavad vastama kohalikele kliimatingimustele (vastavalt ET-2 0102-0329 Eesti kliima teatmik ehitajatele). 1.4. Valgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66. 1.5. Valgusti korpus peab olema valmistatud alumiiniumist, mis tagab valgusti väikese massi ja hea soojusjuhtivuse; komplektse valgusti kaal kuni 13 kg (k.a). 1.6. Valgusti löögikindlus peab olema vähemalt IK08, 1.7. Valgustite jahutamiseks ei tohi kasutada ventilaatoreid ega muid liikuvaid osi sisaldavaid seadmeid, s.t. peab olema passiivjahutus. 1.8. Valgustid ja juhtimisseadmed peavad töötama keskkonnatemperatuuril -40°C kuni +50°C. 1.9. Valgusti leedmooduli värviesitusindeks CRI > 70. 1.10. Valgusti cosφ peab olema minimaalselt 0,80. 1.11. Valgustis peab olema rakendatud konstantse valgusvoo funktsioon (CLO). 1.12. Valgusti tootjagarantii peab olema ≥ 5 aastat alates paigaldamisest ning tootja peab tagama varuosade saadavuse 10 aasta jooksul pärast valgustite tootmise lõpetamist. 1.13. Valgustitel peavad olema CE ja RoHS sertifikaadid ning Euroopas tunnustatud sertifitseerimislabori (www.iecee.org/cbcheme/html/cbmtacceptance.htm#ns) märgis. 1.14. Valgusti tööiga peab olema ≥ 100 000 tundi. 1.15. Valgusti peab taluma toitevõrgu pingekõikumisi vähemalt 180 – 277 V. 1.16. Tänavavalgusti valgusviljakus peab olema värvsustemperatuuril 4000K vähemalt 110 lm/W ja 3000K puhul vähemalt 100lm/W. 1.17. Ühe partii erinevate valgustite värvustemperatuuri vahe ei tohi olla suurem kui 400 K; TARTU 2020 4 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt 1.18. Peavad olema lisatud valgusti Eulumdat arvutusfailid. 1.19. Valgustiga esitada kõik olulised parameetrid (vt IEC / PAS 62722 dokumente): valgusti algvalgusvoog, hooldevalgusvoog, fotomeetriline kood, valgusti valgusviljakus, polaardiagramm, valgusti keskkonnatemperatuur, tõrkeprotsent, valgusti tööiga, valgusti valgusvoo hooldeväärtusel põhinev tööiga, leedmooduli eluiga ja lisatud mõõtelabori nimetus. 1.20. Kõik valgustid tuleb tellida koos toitekaabliga, mis ulatuks metallmastide puhul masti alla teenindus luugini ja puitmastide puhul peab UV- kindla toitekaabli pikkus võimaldama teostada ühendust masti tipus paigaldatava kaitsmekomplektiga. 1.21. Valgusti peab olema eraldi seadmega kaitstud liig- ja impulsspingete eest. Täiendava liigpingekaitse seadme näitajad peavad olema järgmised: nimilahendusvool In ≥ 5 kA ja -pinge ≥ 10 kV, maksimaalne Impulssvool Imax ≥ 10kA ja kaitsetase Up ≤1,5kV. 1.22. Valgustite liiteseadised peavad olema tootjatehase poolt eelhäälestatud nii, et valgusvoo dimmerdamine toimub 3-astmeliselt (100% - 70% - 30% - 70% - 100% ).Väiksema kui 2000 lm (valgustist väljuv neto-valgusvoog) valgusteid ei hämardata. 1.23. Valgusti peab omama tootja poolt väljastatud korrektset eesti- ja/või inglisekeelset paigaldus- ja hooldusjuhendit. Hooldusjuhend peab andma selged juhised valgustile lubatud puhastusmeetmete kohta ning muud seadme kasutamisel vajalikku informatsiooni. Arvestada täiendavalt kõikide teiste Tõrva Vallavalitsuse ja Majandus- ja taristuministri määruse „Tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetamise tingimused“ (RT I, 09.08.2016, 1) § 14 lõike 5 kohaste tänavavalgustite tehniliste tingimustega, vt. Tõrva Vallavalitsuse projekteerimistingimused. 2 VALGUSTUSE TEHNILINE LAHENDUS 2.1 Valgustehnilised arvutused Valgustehnilised arvutused on koostatud programmiga Dialux, tulemused on välja toodud projekti lisades. Arvutused on koostatud kõigile käesolevas projektis kajastatud situatsioonidele. Valgustehnilised arvutused esitatud projektis aleviku/külade kaupa eraldi ning toodud antud projekti koosseisus. Valgustusklasside ja kasutustegurite valik on tehtud arvestades järgmisi tegureid: • Valgustusklassidest tulenevad tegurid • Säilivustegurid • Teekatte tüübist tulenevad tegurid Valgustuslahendus on projekteeritud selliselt, et see ei häiriks valgusreostusega. Kõik valgusallikad on vastavuses fotobioloogilise ohutuse standardi EVS-EN 62471:2008 nõuetele (aktsepteeritavad klassid on RG0 (exempt group) ja RG1 (risk group 1)). 2.1.1 Valgustusklassid Valgustusklasside määramisel on lähtutud standardist CEN/TR 13201-1:2014. Arvutuse arvestuslik piirkond on määratud tee asfaltkatte või äärekivi servadega. Valgustusklassid on toodud koos arvutuskäiguga projekti lisades, vt. lisa 1. 2.1.2 Säilivustegurid Arvutustes kasutatud säileväärtused on vastavad järgmistele valgusti tööea parameetritele : L80B10 > 100 000 tundi; 2.1.3 Teekattetegurid Kuna kavandatud paigaldatava asfaltkatte peegelduse andmed puuduvad, ei ole teada ka täpne katte peegelduse väärtus (Reflection table). TARTU 2020 5 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt Vastavalt CIE soovitustele (1984, CIE Publication 66 Road Surfaces and Lighting), kasutatakse käesolevas projektis peegeldustabelit C2, mis katab tabelid R2…R4. (vt ka 1999.a, CIE Publication 13x-1999 Road Surface and Road Marking Reflection Characteristics). 2.2 Juhtimissüsteem Ehitada välja kilbipõhine juhtimissüsteem, lisaks tootjatehase poolt eelhäälestatud valgustid, mille valgusvoo dimmerdamine toimub 3-astmeliselt (100% - 70% - 30% - 70% - 100% ).Väiksema kui 2000 lm (valgustist väljuv neto-valgusvoog) valgusteid ei hämardata. Juhtimissüsteem peab sisaldama keskset luksmeetrit, mis on ühenduses keskserveriga ja raporteerib sensorite lugemeid keskserverisse vähemalt korra minutis. Tõrva TV juhtimissüteemi luksmeetriks kasutada ühte Zhaga pesaga valgustikontrollerit, mille sisse juba ehitatud luksmeeter. Antud valgustile vajalik püsitoide ning anda eraldi profiil valgusti valjalülitamiseks päevasel ajal. Vaata lisa 3 Nõuded juhtimiskilbi automaatikale. 2.3 Juhtimiskilp Projekteeritud valgustuslahenduste elektritoited on ette nähtud projekteeritud lülitus- jaotusseadmete baasil. Juhtimiskilbid on projektis ette nähtud rekonstrueeritada täielikult. Kõik rekonstrueerimisele kuuluvad juhtimiskilbid tuleb varustada liigpingepiirikutega. Lähtuda asendiplaanidel ja skeemidel toodud informatsioonist. Vajadusel tuleb ehitajal koostada või tellida tööprojektina täiendavalt juhtimiskilpidele kilbiskeemid. Projekteeritud kilpides näha ette reservruumi varu vähemalt 20%. Projekteeritud juhtimiskilpides on lähtutud olol. peakaitsmete suurustest liitumispunktides. Vaata lisa 2 TV kilpide kirjeldus. Uued lülitus-jaotusseadmed valmistatakse kilbiskeemide järgi. Pealüliti juhtimiskilpides peab olema lukustusvõimalusega ja peab vastama IV liigpingekategooriale (standard EVS-IEC 60364-4-44) ja standardile EVS-EN 60947-3. Juhtimiskilbid paigaldatakse tsingitud metallvundamentidele. Vundamendid tarnitakse kilbiga komplektis. Kilpide paigaldamisel sokliga pinnasesse arvestada planeeritud ja olemasoleva maapinna kõrgusmärkidega. Kilpide soklialune pinnas täita kuni 15cm paksuselt kruusaga, mis seejärel tihendada. Kaabli ümbrus täita mineraalse pinnasega, mis tuleb samuti tihendada. Kilbi paigaldamisel lähtuda valmistajatehase paigaldusjuhenditest. Sokli osa peab jääma maapinnast 0,3m kõrgemale. Maapinnale paigaldatava kilbi sokliosa täita kergkruusaga. Juhtimiskilpide tähistamisel lähtuda (0,4…20)kV võrgustandardis P346 toodud nõuetest. Juhtimiskilpides näha ette järgmised tähised: hoiatusmärk kilbi uksel, nimesildid, fiidritele numbrid (nimetus), kaitseaparatuuri nimivoolud, nimesilt ja amperaaž peakaitsmele. Juhtimiskilpidesse lisada kiletatud uksetasku, millesse paigaldada kiletatud või niiskuskindlale alusele trükitud vastava kilbi skeem. Kaablite otsad tähistada nimesiltidega. Kaablitele jätta ligipääsuvõimalus ampertangide jaoks. 2.4 Valgustusmastid Metallmastide puhul näha ette koonilised tsingitud metallmastid. Mastide kõrguse valikul on arvestatud masti sobivust konkreetsesse keskkonda, olemasolevat ja perspektiivset teevalgustust. Üldjuhul on ette nähtud kasutada olemasolevaid puitposte või uusi puitposte. Võimalusel kasutada tänavavalgustust ühiskasutuseks, näiteks kõnnitee valgustuseks ja liikluskorralduseks. Metallmastide ja puitpostide TARTU 2020 6 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt asukoha valikul arvestada teede mehhaniseeritud koristusvajadusega (s.h. lumekoristus) ja takistusega (haljastus, kinnistute sissesõiduteed jms). Metallmastidesse paigaldada valgusti niiskuskindel kaitse- ja ühendusarmatuur, kaablite transiitühendused ning pistikupesad (IP44, 230V, 16A, 6m kõrgusele, vastavalt asendiplaanil ja kaabliskeemil näidatud mastidesse) dekoratiivvalgustuse paigaldamiseks. Pistikupesa ette paigaldada metallmastis eraldi klemmi-ja kaitsmekomplekt koos rikkevoolukaitsmega 230V, 30mA. Mastid paigaldada vastavalt projektis esitatud asendiplaanidele. Mastid peavad kannatama valgusti koormust ning neile peab saama paigaldada vajadusel täiendavalt tänavasilte, liikluskorraldusvahendeid ja dekoratiivelemente nt lilleampleid. Valgustite konsool-ja kronsteinkinnitus peab tagama valgusti muutumatu asendi konsoolil/kronsteinil ka tugevate tuulte korral. Tänavavalgustuse koonilised kuumtsingitud terasest torumastid paigaldatakse tüüpsetele raudbetoonist vundamentidele. Jaland paigaldada tihendatud killustikalusele. Jalandi peale paigaldada kummitihend. Postide jalandid paigaldada nii, et posti fikseerimise reguleerimispoldid jalandile oleksid ligipääsetavad asfaltkatet lõhkumata. Jalandite reguleerimiskruvide kõrgus maapinnast 10cm (max hälve lubatud +/- 5cm). Jalandeid ei ole lubatud paigaldada lohku. Vähemalt 1m raadiuses jalandist peab olema tasane või ühtlaselt langev/tõusev maapind. Kraavide juures tagada kraavi süvendi säilimine. Postide ja jalandite tellimisel tuleb arvestada, et postid, jalandid ja kummitihendid peavad sobima omavahel (sh kinnitusdetailid, kummitihendite läbimõõdud ja muu). Mastijalandid peavad olema komplektsed ja varustatud kõigi posti fikseerimiseks vajalike ilmastikukindlate kinnitustarvikutega (sh komplektis poltide ja poldiava korkidega). Kasutada tuleb roostevabast terasest reguleerimispolte. Valgustid ühendada toiteliinile vaheldumisi (järjekorras L1,L2,L3), tagades sellega faaside ühtlase koormamise. Lampide ühendamiseks metallmastides kasutada juhet 3x1,5 ja puitmastides kasutada UV-kindlat juhet 3x1,5 (toitekaablid valgustiga komplektis). Kõikidesse mastidesse on ette nähtud ühenduskomplekt valgusti kaitseaparatuuri paigaldamiseks valgusti ja kaablite ühendamiseks. Olemasolevates metallmastides tuleb teostada mastisiseste toitekaablite ning kaitseaparatuuride vahetus, tuleb paigaldada uued kaitseaparatuurid ning lampide ühendamiseks metallmastides kasutada juhet 3x1,5. Ühistranspordipeatuste ootekodade ja reklaamtabloo ühendamiseks tänavavalgustuse võrku on ette nähtud toide lähimast valgustusmastist, mille sisse on ette nähtud paigaldada kombineeritud rikkevoolukaitselüliti. Postide paigutamisel on arvestatud lumekoristusega ja tänavate hooldusega. Selleks on postid ette nähtud paigaldada haljasribadele, võimalikult tänava ühte äärde, tänava ja kõnnitee vahelisele alale jne. Tõrva asulas tuleb teostada olemasolevate valgustusmastide (metallmastid, puitmastid) õigumine. Kõik paigaldatavad valgustusmastid/valgustid tähistada ilmastikukindla graveeritud sildiga. Kasutada näiteks tinast või plastist silte, millel on kirje peale märgitud valgustusmasti/valgusti tähisega. Tähistamine ja tähised eelnevalt kooskõlastada valgustusvõrgu haldajaga (KOV). 2.5 Kaablite paigaldus Valgustuse liinid, mis on ette nähtud ehitada maakaabliga AXPK4G16 - 1kV tuleb maakaablite otsad varustada termokahanevate otsamuhvidega. Kaabli ristlõike valikul on arvestatud perspektiivse koormuse juurdelülitamise võimalusega. Kõik valgustuse maakaablid kaitsta kaevikus eraldi kaablikaitsetoruga täies ulatuses (toru läbimõõt 75 mm), kaablist 20-30cm kõrgemale paigaldada märke-hoiatuslint. Asfalteeritud teede ja mahasõiduteede alla jäävad valgustuskaablid paigaldada min. 1,0m sügavusele ja kaitsta kaevikus 750N kaablikaitsetoruga, ülejäänud trassi ulatuses paigaldada kaabel 0,7m sügavusele ja kasutada 450N toru. Kui kaabli paigaldamiseks kasutatakse kinnisel meetodil suundpuurimist, siis peab kasutama kaablikaitsetoru 1250N. Ristumisel Maanteeameti teedega kinnisel meetodil, paigaldada kaitsetorud TARTU 2020 7 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt min 1,5m allapoole ümbritsevast maapinnast ja kaitsta 1250N kaablikaitsetoruga. Ülejäänud juhtudel Maanteeameti maa-alal paigaldada maakaablid min. 1,0m sügavusele ja kaitsta 750N kaablikaitsetoruga. Kinniselt paigaldatavate lõikude puhul määrata olol. trasside sügavused kohapeal kutsudes kohale võrguvaldajate esindajad. Ehitajal vajadusel koostada või tellida tööprojekt, kus lahendatakse detailselt kinniselt paigaldatavate lõikude lahendused olol. tehnovõrkudega ristumisjooniste näol. Juhtimiskilpi ning valgustusmastide sisse paigaldada uutele maakaabli otstele kaablilipikud. Kaablilipikutele tuleb kanda järgmised andmed: 1. Kaabli algus- ja lõpupunkt; 2. Kaabli tootemark; Paigaldatavate kaablite minimaalsed püstkaugused ja rööpvahekaugused ristumistel teiste kommunikatsioonidega nähakse ette vastavalt standarditele ja normidele, mis on toodud käesoleva projekti peatükis 1.4 „Normdokumendid“. Ristumistel teiste maa-aluste kommunikatsioonidega (sidekaablid, vee- ja kanalisatsiooni-, gaasi- ja soojatorustikud) tuleb kohale kutsuda võrguvaldajate esindajad. Projekteeritud kaabli paiknemise ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumine olemasoleva tehnovõrguga teostada selle tehnovõrgu alt, kui pealpool pole võimalik kinni pidada nõutavast kujast või ei nõuta teisiti. Vajadusel toestada olemasolevad side- ja elektrikaablid kaevetööde ajaks. Kui kaevamistööde käigus selgub, et maaalused kommunikatsioonid paiknevad teisiti kui geoalusel märgitud, siis teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi. Kaugkütte ristumisel, valgustuse kaabel ristub kaugküttevõrguga selle peal, vahekaugusega 0,2m torustiku isolatsioonist kaabli kaitsetoru seinani. Truubi alt läbimineku korral kaabli min sügavus min. 1,0m truubi põhjast. Truubist läbiminek elektrikaabliga keelatud. Kaablite kaevesse paigaldamisel ja kaablikraavi täitepinnasega täitmisel tuleb järgida Elektrilevi OÜ 0,4-20kV võrgustandardit. Kui kaevetöid tehakse mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas ning kaevetööde käigus avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametit ja valla- või linnavalitsust. Kaevise laius peab võimaldama kaabli (-te) ja kaablikaitsetoru (-de) takistuseta paigaldust, täitepinnasega (ei tohi sisaldada kive ega tükke, mille läbimõõt on üle 20mm) täitmist, pinnase tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi paigaldamist, käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut liikumist kaevise põhjal. Kaablikaeviku pealtlaius määratakse vastavalt pinnase varisemisnurgale. Piiratud ruumi korral pehmes pinnases tuleb kaevise seinad kindlustada. Kaablikraavi täitematerjalina võib kasutada Elektrilevi OÜ standardis Jtar 1 tabelis „Tagasitäiteliiva struktuuri läbilõige“ toodud struktuuriga liiva. Kaabli kaevis täita täitepinnasega, mis valdavalt ei sisalda üle 20mm suuruseid kive/tükke. Täitmisel pinnas tihendada toru (-de) ümber arvestades pinnase hilisemat vajumist. Kõik kaablikraavid täita tihendatud pinnasega, pinnase tihendamise koefitsient sõidu- ja kõnniteedel on 0,98. Kaablikaitsetorud peavad vastama standardile EN-EVS 61386-24:2010 „Elektripaigaldustorud / osad 2- 4: Erinõuded maa-alustele kaablipaigaldustorudele“. Kaablitorud tuleb vajadusel vahetada sama läbimõõduga painduva toru vastu. Peale õhuliinide- ja maakaablite paigaldamist teha elektrivarustuse liinide ja maandusseadme teostusjoonised. Peale kaevetööde lõppu tuleb ehitajal teostada katete taastamine. TARTU 2020 8 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt Tänavavalgustuse õhuliinide ehitamisel tagada käesoleva elektriprojektiga määratlemata või piisavalt detailiseerimata lahenduste vastavus ülaltoodud juhendmaterjalidega määratletud normidele, tagada liinitrassile ja kaitsevööndile esitatud nõuetest kinnipidamine, tagada ja kontrollida looduses vajalikud vahekaugused looduslikest takistustest, teedest, teistest liinidest ja ka teistest kommunikatsioonidest nende rööpkulgemisel või ristumisel. 2.6 Pinnasekatete taastamine Pärast ehitustööde lõpetamist taastada tööde käigus rikutud või eemaldatud katted (munakivikatend, kõnniteeplaadid, äärekivid jne.) vastavalt: Majandus ja kommunikatsiooni-ministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas (sõiduteedel, kõnniteedel). Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne.) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Kaablitrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele seisukorrale. Demonteeritavate mastide augud tuleb pinnasega täita ja tasandada. 2.7 Kaitse ja maandamine Objekt on projekteeritud vastavuses Eesti standardiga EVS-IEC 60364-4-41:2017 „Ehitiste Elektripaigaldised osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest“. Kordusmaandused, mis vastaks maandustakistusele ≤30 Ω ehitada vastavalt joonistel, kaabliskeemidel toodud valgustusmastidesse ja juhtimiskilpidesse. Tänavavalgustuse elektrivarustuse juhistikusüsteem TN-C. Mastides juhistikusüsteem on TN-C-S. Kõik lisaks ühendatud tarbijad (lisavalgustid jm.) tuleb ühendada samuti TN-C-S süsteemi järgi. Kõik välisvalgustuse metallmastide metallkorpused tuleb maandada. Maanduspaljasjuhe paigaldada 0,7 m sügavusele. Kõikides madalpingepaigaldistes peab maanduspinge vastama Uf≤67 V ja puutepinge Up≤50 V. Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmised kaitseviisid: PÕHIKAITSENA (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist; RIKKEKAITSENA (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealtide juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50 VAC. Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud väljalülitusaja 5s, vastavalt EEI T8:96 „Puutepingekaitse projekteerimine“ nõuetele. Käesolev projekt näeb ette elektriseadmete kaitsmist liigpingete eest. Vastavalt standardile IEC 62305- 2 õhuliinide olemasolul ja äikese otselöögi riski olemasolul, peab juhtimiskilpides kasutama liigpingekaitset „Type-1“ ning jaotuskilpides „Type-2“. Vastavalt standardile IEC 60364-4-44 tuleb elektronseadmete kaitsmiseks liigpingete eest kasutada I impulsi taluvuskategooria liigpinge kaitseseadet. Liigpinge kaitseseadmed paigaldatakse vastavalt kilbiskeemile kõigile juhtimiskilbi jõulattidele. Elektrilevi OÜ õhuliinimastidele paigaldatav uus tänavavalgustuse õhukaabli neutraaljuhe ühendada olemasolevate kordusmaandustega. Juhtudel, kui tänavavalgustuse hargnemistel ja toitefiidri TARTU 2020 9 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt algustes/lõppudes puudub olemasolev kordusmaandus, millega tänavavalgustuse õhukaabli neutraaljuhe ühendada, tuleb ehitada uus kordusmaandus. Valgustuse magistraalliinideks paigaldatavad õhukaablid AMKA ning maakaablid AXPK ühendada TN-C süsteemi. Maandatakse kõik metallkonstruktsioonid omaette isoleeritud maandusjuhtmega. I klassi valgustid ühendada TN-C-S süsteemi. Seadmeid ei tohi maandada rühmadesse selliselt, et ühe lahti ühendumine katkestab teise seadme maanduse. Magistraalkaablite PEN ja valgustite PE soonte kesta värvus on kolla-roheline. Tänavavalgustuse skeemil näidatud valgustusmastide juurde on ette nähtud paigaldada kordusmaandused. Maanduspaigaldise konstruktsioon koosneb kolmest 3-m FS-tüüpi elektroodist ning horisontaal -osast, mis paigaldatakse kaablikraavi. Juhul kui objektil rekonstrueeritakse olemasolevad kilbid, tuleb kilbi kordusmaandus üle kontrollida ja vajadusel korrastada. 2.8 Elektripaigaldise hooldus- ja kasutusjuhend 1. Kasutamis- ja hooldusjuhendis nähakse ette seadmete ohutu kasutamise juhised. Insenertehnilisi süsteeme ehitavad ettevõtted annavad nende poolt paigaldatud seadmete ja vahendite kohta pärast tööde lõppu välja juhised. 2. Elektriseadmete ülevaatuse ja remondi tähtajad ning mahu määrab objektile kinnitatud käidukorraldaja (B-pädevus), kes korraldab ka elektripaigaldise korralist kontrolli. 3. Kasutamis- ja hooldamisjuhendite juurde kuuluvad ka tehnosüsteemide täitejoonised. 4. Erinevates võrgu punktides mõõta kaabelliinide koormusi ja pingeid vastavalt normidele. Nende mõõtmiste alusel täpsustatakse kaablivõrkude režiime ja lülitusi. 5. Projekteeritud elektripaigaldisele tuleb teostada korraline audit vähemalt 1 kord 15 aasta jooksul, mille käigus: * hinnatakse visuaalkontrolli ja elektripaigaldise dokumentatsiooni, samuti labori mõõtmis- ja katsetustulemuste alusel elektripaigaldise ning selle käidu vastavust seadme ohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele; * tõendatakse nõuetekohasuse tunnistusega elektripaigaldise vastavust seadme ohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. 6. Kaabelliinide remonti võib teha alles pärast selle väljalülitamist ja maandamist mõlemast liini otsast. Maanduste ja lühistuste ajutise lahtiühendamisel tuleb rakendada nõuetekohased ettevaatusmeetmed, et välistada paigaldise ekslikku pingestamist, mis tahes võimalikust toiteallikast ja vältida elektrilöögiohtu. Soovimatu sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelusildid, lukustada kilpide uksed. Enne tööle asumist peab toimuma paigaldise pingetuse kontroll. 7. Lampe ja nende väljavõetavaid liiteseadiseid (nt. süütureid) tuleb vahetada võimalust mööda pingevabalt. Kui seadmed tagavad täieliku kaitse otsepuute eest, võib lampe ja liiteseadiseid vahetada ka pinge all. Pingetuks tehtud paigaldisi tuleb katsetada pingevaba töö nõuete kohaselt. 8. Maanduspaigaldise takistust tuleb mõõta mastidel, millel on lahklüliti, trafo või hargnemine vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul. 9. Trassi tuleohutuse seisundi ja mastide ümbruse kontrollimine võimalike tulekahjude tsoonis 1 kord aastas kevadel. 10. Trassi puhastus võsast puudest – 1 kord 3-6 aasta jooksul. Mädanenud mastide, purunenud isolaatorite, juhtmete remont, maanduste remont jne. tuleb teha vastavalt vajadusele ülevaatus tulemustele toetudes 13. 0,4 kV kaabelliini perioodiline päevane ülevaatus - 1 kord 3 aasta jooksul. Ülevaatuse käigus vaadata kaabelliini trassi; kaablilipikute; kaabli armatuuri; juhtmete kinnituste ja seadmete seisukorda ja maanduste olemasolu. Kõiki paigaldatud valgusteid mastidel teenindada autotõstukiga. TARTU 2020 10 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt 3 MADAL- JA KESKPINGETRASSID 3.1 Olemasolevad MP- ja KP-trassid Antud projektiga haaratavas alas paiknevad Elektrilevi OÜ keskpinge ja madalpinge maakaablid ja õhuliinid. 3.2 MP- ja KP-trasside kaitsemine Antud projektiga haaratavas alas paiknevad Elektrilevi OÜ keskpinge ja madalpinge maakaablid ja õhuliinid. Liinirajatiste ehitusalal tagada pärast tööde lõppu tugevvoolu kaabelliinide normatiivsed sügavused ja kujad. Projekteeritud ja olemasolevate kaablite paiknemise ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada olemasoleva tehnovõrgu alt, kui pealpool pole võimalik kinni pidada nõutavast süvisest või ei nõuta teisiti. Rööbiti kulgemisel tehnovõrkudega tagada min. kujad: 0,5 m - soojustrass 1,0 m - veetoru ja kanalisatsioon 0,5 m – sidetrass 1,0 m – gaasitrass 0,2 m – elektrikaablid Ristumisel tehnovõrkudega tagada min. kujad: 0,2 m - soojustrass 0,2 m - veetoru ja kanalisatsioon 0,2 m – sidetrass 0,3 m – gaasitrass 0,2 m – elektrikaablid 4 TÖÖKIRJELDUSED 4.1 Ehitusplatsi ettevalmistus Käesoleva projekti mahtu kuuluvad kõik tööd, mis on vajalikud projektiga määratud nimetatud tööde tegemiseks, sh tööd mida ei ole käesolevas projektis otsesõnu kirjeldatud, kuid mis kuuluvad Töövõtja poolt tegemisele hea ehitustava kohaselt. Kõikide nimetatud tööde maksumus sisaldub töövõtja poolt esitatud pakkumises. Normatiivides toodud teimid, jms kuuluvad töövõttu. Enne ehitustööde alustamist taotleda vastava ehitustöö tegevusluba kohalikult omavalitsuselt ja teistelt ehitustöödega seotud organisatsioonilt. Ehitatav liinitrass, seadme asukoht, jms tellijaga üle vaadata. Enne ehitustööde algust tuleb ehitatav liinitrass, seadme asukoht, jms kooskõlastada täiendavalt teiste trassivaldajatega ja naaberkrundiomanikega. Töövõtja peab Tellijale ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud instantsidele esitama omapoolse tööde organiseerimise ja töökorralduse planeeritud ajagraafiku. See peab sisaldama ka ohutustehnilisi meetmeid tööde teostamisel kaasaarvatud meetmeid jalakäijate kaitseks, ajutiste kaitsepiirete rajamist, liikluse ümberkorraldusi, valgustust, märgistust, jne. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga. TARTU 2020 11 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt 4.2 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Kasutatavate liiklusmärkide kuju ja paigaldus peavad vastama kehtivale korrale. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetes. Kõrvaliste isikute juurdepääs ehitusplatsile ja töötsoonidesse peab olema tõkestatud. Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja. 4.3 Olemasolevate ehitisete ja rajatistega arvestamine Kõik elektritööd peavad olema tehtud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele ja normatiividele ja Tellija volitatud esindaja nõudeid järgides. Töövõtja peab ehitus- ja paigaldustöödel täitma kõiki territooriumi- või võrguvaldaja ning Tellija poolt volitatud isiku ettekirjutusi. Ehitusele seatakse garantiiaeg, mille pikkus määratakse Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus, kõik ehituse garantiiajal ilmnenud vead või ebakvaliteetsed materjalid kõrvaldab Töövõtja omal kulul. Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Järgida tuleb kõikide kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. 4.4 Haljastuse kaitsmine (1) Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. (2) Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga. (3) Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m. (4) Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. (5) Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. (6) Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. (7) Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. TARTU 2020 12 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt 4.5 Töötervishoid ja tööohutusnõuded Tööde teostamisel tuleb järgida Eesti Vabariigi seadusi ja määrustega määrusi. 4.6 Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve Tööde tegemisel jälgida ehitustööde head tava, pärast tööde lõpetamist peab olema ehitusplats koristatud ja heakord taastatud. Elektritöödele võib lubada ainult sellekohast väljaõpet omavat personali. Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadusest ja Tellija elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab Tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõrvalekalded projektist kooskõlastatakse tellijaga ja projekteerijaga ning fikseeritakse kirjalikult. Tööde teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid. Tööde lõpetamisel tuleb teostada kõik vajalikud kontrollmõõtmised, mis tõestavad tööde kvaliteetset teostust. Kontrollmõõtmised võib teostada Töövõtja või mõni teine ettevõte tingimusel, et ta omab selleks vastavaid lube ja registreeringuid. Elektritöid ei loeta valmisolevaks enne, kui kõik teimid ja testid on tehtud ning nende tulemused vastavad nõuetele. Töövõtjal peab enne ehituse alustamist olema ehituse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama : - abinõusid, mida sellel ehitusplatsil rakendatakse ohutute töötingimuste loomiseks, võttes arvesse ka platsil või selle läheduses toimuvat tegevust, liiklust jm.; - liikluskorraldust Ehitusplatsil paiknevad ehituste alad ja kommunikatsioonide kaevikud piirata tähiste ja hoiatusmärkidega. Töövõtja peab oma igasuguse tegevuse ehitusplatsil kooskõlastama Tellija esindajaga; kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, st taotlema kaeveloa ja ehituse alustamise loa. 4.7 Tööde kvaliteedinõuded Ehitustööde kvaliteedinõuete puhul juhinduda Elektrilevi OÜ poolt välja töötatud eeskirjadest ja normidest ning MaaRYL 2010 nõuetest. 4.8 TEEDE-EHITUSE OSA 4.8.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded Kõik tööd märgitakse välja digitaalselt. Mahud ja kvaliteet määratakse ning tööetapid võetakse Tellija esindaja poolt vastu vastavuses Teetööde tehnilistes kirjeldustes toodule. Tööd toimuvad vastavuses järgmistele nõuetele: • Linnatänavad. EVS 843-2016; • Maanteeameti koguleheküljel www.mnt.ee rubriigi Juhendid ja juhised alarubriikides Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus toodud juhised, juhendid, nõuded, teede projekteerimisnormide muudatusettepanekud ja ministri määrused; • „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Majandus- ja taristuminister 03.08.2015 määrus nr 101; • „Tee projekteerimise normid“, Majandus- ja taristuminister 05.08.2015 määrus nr 106; • „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314; • „Killustikust katendite ehitamise juhend 2012-2“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.12 käskkirjaga nr 0167; • „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001; TARTU 2020 13 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt • „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1340:2003 AC:2006; • „Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1338:2003 AC:2006. Vastuolude korral erinevates dokumentides tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Standarditest (EVS). Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Tööde käigus peab ehitaja kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades vajadusel ajutisi truupe või pumpamist. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt “Teehoiutööde ehitusjärelvalve kord” Teede-ja sideministeeriumi kehtivatele määrustele. Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0.98. Vajadusel peab kasutama tihendamisel ka vett. Liivaluste rajamisel tuleb võtte proove vastavalt TSMm nr. 66. Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav. Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal. Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad. 4.8.2 Liikluskorraldus ehituse ajal Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma kehtiva majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” nõudeid. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43, RT I, 19.07.2018, 12 , jõustunud 01.01.2019.a. Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale. Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes vallavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. 4.8.3 Liikluskorraldusvahendid Projekt näeb ette olemasolevate liiklusmärkide säilimise. Kui mõni liiklusmärk jääb ehitusele jalgu, eemaldatakse see ajutiselt ja taaspaigaldatakse pärast ehitustööde lõppu (EVS 613:2001 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” muudatus /A1:2008). 4.8.4 Kaeviku tagasitäide Kaablikaitsetorude kaevik kaevatakse vastavalt torustiku ehitusprojektile. Kaeviku kaevamisel tuleb eemaldada kaevikusse valguv pinnasevesi. Torude alla paigaldatakse kivises pinnases liivalus paksusega 10 cm ja tihendatakse. Liivalus peab olema stabiilne ja püsiv. Torualuse tihendamisel tuleb saavutada elastsusmoodul vähemalt 120 MPa. Torud tuleb paigaldada kuivale tasanduskihile, seega tuleb kaevikust eemaldada vett pidevalt. Torude peale tuleb laotada liivpinnasest algtäide ja lõpptäide. Tihendada vastavalt, et saavutada katete alla täidetele ettenähtud tihendustegur vähemalt 0,98. TARTU 2020 14 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt 4.8.5 Katendi taastamine ja vertikaalplaneering Katendi taastamise ulatus ja konstruktsioonid on näidatud projekti asendiplaanilistel joonistel ja kaeviku ristlõigetel. Katte taastamisel olemasolevat vertikaalplaneeringut ei muudeta. 4.8.6 Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele Katendi ehitus teostada kooskõlas kehtivate „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” tooduga. Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku. Asfaltsegud. Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, tabel 1: Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314.egus Killustikalused. Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid: - Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2012-2. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.2012 käskkirjaga nr. 0167. Dreenkiht. Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööp (Proctor-teim). Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse (EVS-EN 13286-2 järgselt) ning optimaalse niiskuse juures GOST 25584-90 lisa 5 kohaselt kuni vastavasisulise rahvusliku standardi EVS 901-20 jõustumiseni. EVS-EN 13286-2 järgsed katseandmed tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis. 4.8.7 Haljastus Olemasolev ja säilitatav kõrghaljastus Ehitustööde teostamisel puudele lähemal, kui 2m, tuleb kaevetöid teostada käsitsi, et puu juurestikku minimaalselt kahjustataks. Lisaks ei tohi ehitustööde käigus liikuda masinatega säilitatavale kõrghaljastusele lähemale, kui 3m, mis võib kahjustada puu juurestikku (eriti kaskede omi). Muru rajamine ja taastamine Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga. TARTU 2020 15 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ ___________________________ ___________________________ Vastutav spetsialist: Marek Uiboupin Projekteerija: Tanel Vaabel TARTU 2020 16 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL Tõrva valla täiendavate külade tänavavalgustuse renoveerimise projekteerimistööd Ehituse aadress: Hummuli küla, Linna küla, Ala küla, Tõrva vald, Valgamaa Töö nr 2103.02 Põhiprojekt 5 LISAD Lisa 1 Tänavavalgustusklassid Lisa 2 TV kilpide kirjeldus Lisa 3 Nõuded juhtimiskilbi automaatikale TARTU 2020 17 | 18 OÜ KESKKONNAPROJEKT KOOSTAS: TANEL VAABEL  Kuupäev 29.05.2020 Hummuli BP GR Created with DIALux Hummuli BP GR Kontaktid VE_EA Viru Elektrikaubandus AS VE_EA 2 Hummuli BP GR Territoorium 1 Valgustite asendiskeem 3 Hummuli BP GR Territoorium 1 Valgustite asendiskeem Tootja Artikli nr. Micro Martin 45 W 16 LEDs Artikli nimi MRUE 045 730 L05 A016 CSN DG1_O60_Bin-L_TH Üksikud valgustid X Y Paigalduskõrg Valgusti us 20.153 m 45.124 m 8.000 m 1 VE_EA 4 Hummuli BP GR Territoorium 1 Valgustite loend tk Tootja Artikli nr. Artikli nimi P Φ Valgusviljakus 1 Micro MRUE 045 730 L05 A016 CSN DG1_O60_Bin-L_TH 45.0 W 5839 lm 129.8 lm/W Martin 45 W 16 LEDs VE_EA 5 Hummuli BP GR Territoorium 1 Arvutuse objektid 6 Hummuli BP GR Territoorium 1 Arvutuse objektid Arvutuspinnad Atribuudid Ē Emin Emax g1 g2 Indeks Arvutuspind 1 5.11 lx 0.22 lx 22.0 lx 0.043 0.010 S1 Horisontaalne valgustustihedus Kõrgus: 0.000 m VE_EA 7 Hummuli BP GR Territoorium 1 Arvutuse objektid Arvutuspind 1 (GR) Suurim pimestus 75° kui max 45 Nõutav väärtus ≤50 Vaatesuuna nurk 0° - 360° Sammupikkus 15° Kaldenurk -2° Kõrgus 1.200 m Indeks S1 Meetod täpne arvutus VE_EA 8 Hummuli BP GR Territoorium 1 Arvutuse objektid Kasutamisprofiil: DIALuxi eelsäte, Standard (liikluspind väljas) VE_EA 9 Hummuli BP GR Territoorium 1 Arvutuspind 1 Atribuudid Ē Emin Emax g1 g2 Indeks Arvutuspind 1 5.11 lx 0.22 lx 22.0 lx 0.043 0.010 S1 Horisontaalne valgustustihedus Kõrgus: 0.000 m Kasutamisprofiil: DIALuxi eelsäte, Standard (liikluspind väljas) VE_EA 10  Kuupäev 29.05.2020 Tõrva tänavavalgustus Created with DIALux Tõrva tänavavalgustus Kontaktid VE_EA VE_EA 2 Tõrva tänavavalgustus Ala kergliiklustee · Alternatiiv 1 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 3 Tõrva tänavavalgustus Ala kergliiklustee · Alternatiiv 1 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Tootja P 9.0 W Artikli nr. Micro Martin 9 W 4 ΦLamp 1055 lm LEDs ΦValgusti 1055 lm Artikli nimi MRUE 009 730 L22 A004 CSN η 100.00 % DG1_LCO14_Bin-L_TH Varustatus 1x 4 LEDs bin L MRUE 009 730 L22 A004 CSN DG1_LCO14_Bin-L_TH (ühepoolne all) Postide vahekaugus 25.000 m (1) Valguspunkti kõrgus 5.000 m (2) Valguspunkti üleulatus -0.500 m (3) Konsooli kalle 0.0° (4) Konsooli pikkus 0.000 m Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 9.0 W Kasutus 360.0 W/km ULR / ULOR 0.00 / 0.00 Max valgustugevused ≥ 70°: 577 cd/klm Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad ≥ 80°: 192 cd/klm tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral ≥ 90°: 2.41 cd/klm alumise vertikaaljoonega etteantud nurga. Valgustugevuse klass G*1 Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti valgusvoost. VE_EA 4 Tõrva tänavavalgustus Ala kergliiklustee · Alternatiiv 1 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Sulandumise indeksklass D.6 Hindamisväljade tulemused Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll Sõidutee 1 (M6) Lm 0.31 cd/m² ≥ 0.30 cd/m² Uo 0.57 ≥ 0.35 Ul 0.61 ≥ 0.40 TI 14 % ≤ 20 % REI 0.70 ≥ 0.30 Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80. Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused Suurus Arvutatud Kasutus Ala kergliiklustee Dp 0.027 W/lx*m² - MRUE 009 730 L22 A004 De 0.5 kWh/m² a 36.0 kWh/a CSN DG1_LCO14_Bin-L_TH (ühepoolne all) VE_EA 5 Tõrva tänavavalgustus Hummuli kergliiklustee · Alternatiiv 3 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 6 Tõrva tänavavalgustus Hummuli kergliiklustee · Alternatiiv 3 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Tootja P 12.0 W Artikli nr. Micro Martin 12 W 4 ΦLamp 1423 lm LEDs ΦValgusti 1423 lm Artikli nimi MRUE 012 730 L22 A004 CSN η 100.00 % DG1_LCO14_Bin-L_TH Varustatus 1x 4 LEDs bin L MRUE 012 730 L22 A004 CSN DG1_LCO14_Bin-L_TH (ühepoolne all) Postide vahekaugus 30.000 m (1) Valguspunkti kõrgus 6.000 m (2) Valguspunkti üleulatus -0.500 m (3) Konsooli kalle 0.0° (4) Konsooli pikkus 0.000 m Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 12.0 W Kasutus 396.0 W/km ULR / ULOR 0.00 / 0.00 Max valgustugevused ≥ 70°: 577 cd/klm Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad ≥ 80°: 192 cd/klm tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral ≥ 90°: 2.41 cd/klm alumise vertikaaljoonega etteantud nurga. Valgustugevuse klass G*1 Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti valgusvoost. VE_EA 7 Tõrva tänavavalgustus Hummuli kergliiklustee · Alternatiiv 3 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Sulandumise indeksklass D.6 Hindamisväljade tulemused Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll Sõidutee 1 (M6) Lm 0.31 cd/m² ≥ 0.30 cd/m² Uo 0.58 ≥ 0.35 Ul 0.60 ≥ 0.40 TI 12 % ≤ 20 % REI 0.73 ≥ 0.30 Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80. Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused Suurus Arvutatud Kasutus Hummuli kergliiklustee Dp 0.031 W/lx*m² - MRUE 012 730 L22 A004 De 0.5 kWh/m² a 48.0 kWh/a CSN DG1_LCO14_Bin-L_TH (ühepoolne all) VE_EA 8 Tõrva tänavavalgustus Tamme tn sõidutee · Alternatiiv 4 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 9 Tõrva tänavavalgustus Tamme tn sõidutee · Alternatiiv 4 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Tootja P 18.0 W Artikli nr. Micro Martin 18 W 4 ΦLamp 1943 lm LEDs ΦValgusti 1943 lm Artikli nimi MRUE 018 730 L22 A004 CSN η 100.00 % DG1_LCO24_Bin-L_TH Varustatus 1x 4 LEDs bin L MRUE 018 730 L22 A004 CSN DG1_LCO24_Bin-L_TH (ühepoolne all) Postide vahekaugus 35.000 m (1) Valguspunkti kõrgus 4.000 m (2) Valguspunkti üleulatus -1.000 m (3) Konsooli kalle 0.0° (4) Konsooli pikkus 0.000 m Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 18.0 W Kasutus 522.0 W/km ULR / ULOR 0.00 / 0.00 Max valgustugevused ≥ 70°: 577 cd/klm Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad ≥ 80°: 192 cd/klm tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral ≥ 90°: 2.41 cd/klm alumise vertikaaljoonega etteantud nurga. Valgustugevuse klass G*1 Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti valgusvoost. VE_EA 10 Tõrva tänavavalgustus Tamme tn sõidutee · Alternatiiv 4 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Sulandumise indeksklass D.6 Hindamisväljade tulemused Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll Sõidutee 1 (M6) Lm 0.34 cd/m² ≥ 0.30 cd/m² TI 18 % ≤ 20 % Uo (1) 0.27 - - Ul(1) 0.21 - - REI(1) 0.18 - - (1) informatiivne, ei ole hindamise osa Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80. Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused Suurus Arvutatud Kasutus Tamme tn sõidutee Dp 0.024 W/lx*m² - MRUE 018 730 L22 A004 De 0.5 kWh/m² a 72.0 kWh/a CSN DG1_LCO24_Bin-L_TH (ühepoolne all) VE_EA 11 Tõrva tänavavalgustus Pargi tn sõidutee · Alternatiiv 5 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 12 Tõrva tänavavalgustus Pargi tn sõidutee · Alternatiiv 5 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Tootja P 19.0 W Artikli nr. Micro Martin 19 W 8 ΦLamp 2364 lm LEDs ΦValgusti 2364 lm Artikli nimi MRUE 019 730 L04 A008 CSN η 100.00 % DG1_O40_Bin-L_TH Varustatus 1x 8 LEDs bin L MRUE 019 730 L04 A008 CSN DG1_O40_Bin-L_TH (ühepoolne all) Postide vahekaugus 46.000 m (1) Valguspunkti kõrgus 5.000 m (2) Valguspunkti üleulatus -1.000 m (3) Konsooli kalle 0.0° (4) Konsooli pikkus 0.000 m Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 19.0 W Kasutus 418.0 W/km ULR / ULOR 0.00 / 0.00 Max valgustugevused ≥ 70°: 462 cd/klm Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad ≥ 80°: 26.2 cd/klm tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral ≥ 90°: 1.59 cd/klm alumise vertikaaljoonega etteantud nurga. Valgustugevuse klass G*4 Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti valgusvoost. Sulandumise indeksklass D.6 VE_EA 13 Tõrva tänavavalgustus Pargi tn sõidutee · Alternatiiv 5 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Hindamisväljade tulemused Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll Sõidutee 1 (M6) Lm 0.31 cd/m² ≥ 0.30 cd/m² TI 15 % ≤ 20 % Uo (1) 0.06 - - Ul(1) 0.03 - - REI(1) 0.15 - - (1) informatiivne, ei ole hindamise osa Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80. Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused Suurus Arvutatud Kasutus Pargi tn sõidutee Dp 0.019 W/lx*m² - MRUE 019 730 L04 A008 De 0.4 kWh/m² a 76.0 kWh/a CSN DG1_O40_Bin-L_TH (ühepoolne all) VE_EA 14 Tõrva tänavavalgustus Linnaküla sõidutee · Alternatiiv 6 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 15 Tõrva tänavavalgustus Linnaküla sõidutee · Alternatiiv 6 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Tootja P 25.0 W Artikli nr. Micro Martin 25 W 8 ΦLamp 2850 lm LEDs ΦValgusti 2850 lm Artikli nimi MRUE 025 730 L22 A008 CSN η 100.00 % DG1_O40_Bin-L_TH Varustatus 1x 8 LEDs bin L MRUE 025 730 L22 A008 CSN DG1_O40_Bin-L_TH (ühepoolne all) Postide vahekaugus 40.000 m (1) Valguspunkti kõrgus 8.000 m (2) Valguspunkti üleulatus 0.000 m (3) Konsooli kalle 0.0° (4) Konsooli pikkus 1.000 m Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 25.0 W Kasutus 625.0 W/km ULR / ULOR 0.00 / 0.00 Max valgustugevused ≥ 70°: 605 cd/klm Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad ≥ 80°: 210 cd/klm tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral ≥ 90°: 2.15 cd/klm alumise vertikaaljoonega etteantud nurga. Valgustugevuse klass - Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti valgusvoost. Sulandumise indeksklass D.6 VE_EA 16 Tõrva tänavavalgustus Linnaküla sõidutee · Alternatiiv 6 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Hindamisväljade tulemused Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll Sõidutee 1 (M6) Lm 0.30 cd/m² ≥ 0.30 cd/m² Uo 0.50 ≥ 0.35 Ul 0.62 ≥ 0.40 TI 11 % ≤ 20 % REI 0.52 ≥ 0.30 Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80. Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused Suurus Arvutatud Kasutus Linnaküla sõidutee Dp 0.023 W/lx*m² - MRUE 025 730 L22 A008 De 0.4 kWh/m² a 100.0 kWh/a CSN DG1_O40_Bin-L_TH (ühepoolne all) VE_EA 17 Tõrva tänavavalgustus Linnaküla kesk (Valgustusklass M5) · Alternatiiv 7 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) 18 Tõrva tänavavalgustus Linnaküla kesk (Valgustusklass M5) · Alternatiiv 7 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Tootja P 45.0 W Artikli nr. Micro Martin 45 W 16 ΦLamp 5839 lm LEDs ΦValgusti 5839 lm Artikli nimi MRUE 045 730 L05 A016 CSN η 100.00 % DG1_O60_Bin-L_TH Varustatus 1x 16 LEDs bin L MRUE 045 730 L05 A016 CSN DG1_O60_Bin-L_TH (ühepoolne all) Postide vahekaugus 35.000 m (1) Valguspunkti kõrgus 8.000 m (2) Valguspunkti üleulatus -1.500 m (3) Konsooli kalle 0.0° (4) Konsooli pikkus 1.000 m Aastased töötunnid 4000 h: 100.0 %, 45.0 W Kasutus 1305.0 W/km ULR / ULOR 0.00 / 0.00 Max valgustugevused ≥ 70°: 413 cd/klm Iga kord kõigis suundades, mis moodustavad ≥ 80°: 23.0 cd/klm tarvituskõlbulikult paigaldatud valgusti korral ≥ 90°: 1.34 cd/klm alumise vertikaaljoonega etteantud nurga. Valgustugevuse klass G*4 Valgustugevuse väärtused [cd/klm] valgustugevuse klassi arvutamiseks lähtuvad vastavalt EN 13201:2015 valgusti valgusvoost. Sulandumise indeksklass D.6 VE_EA 19 Tõrva tänavavalgustus Linnaküla kesk (Valgustusklass M5) · Alternatiiv 7 Kokkuvõte (kuni EN 13201:2015) Hindamisväljade tulemused Suurus Arvutatud Nõutav väärtus Kontroll Sõidutee 1 (M5) Lm 0.51 cd/m² ≥ 0.50 cd/m² Uo 0.49 ≥ 0.35 Ul 0.59 ≥ 0.40 TI 9% ≤ 15 % REI 0.54 ≥ 0.30 Paigaldamisel arvutati säilivusteguriga 0.80. Energiaefektiivsuse indikaatorite tulemused Suurus Arvutatud Kasutus Linnaküla kesk Dp 0.020 W/lx*m² - (Valgustusklass M5) MRUE 045 730 L05 A016 De 0.8 kWh/m² a 180.0 kWh/a CSN DG1_O60_Bin-L_TH (ühepoolne all) VE_EA 20  OÜ KESKKONNAPROJEKT Teie 09.06.2020 [email protected] Ringtee 12 Meie 03.07.2020 nr 15-2/20/10465-8 51013, Tartu Tõrva vallas riigiteede nr 6; 23184 tänava- ja JJT valgustuse tööprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Valga maakonnas Tõrva vallas jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ja teevalgustuse rekonstrueerimise tööprojekti (edaspidi projekt). Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti tüüpnõuetega. Projektis on kavandatud teevalgustuse mastide, valgustite ja toiteliini paigaldamine riigitee alusele maaüksusele (transpordimaale) ja kaitsevööndi maa-alale järgnevalt: Riigitee nr 6 Valga-Uulu km 33,68 teemaal (Linnaküla bp); km 43,00-44,22 uued LED valgustid olevatele mastidele, tee kaitsevööndis (kergliiklustee) Riigitee nr 23184 Asu-Soe km 0,91 uus LED valgusti olevale mastile, teemaal; km 1,02-1,20 maakaabli, mastide ja valgustite paigaldus, olevate mastide ja valgustite demontaaž tee kaitsevööndis (JJT); km 1,02 olemasoleva masti teisaldamine teemaalt tee kaitsevööndisse. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastab Maanteeamet Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 2103-02 “Tõrva valla tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekteerimistööd, OSA IV Hummuli-, Linna-, Ala külad“ Tõrva vald, Valgamaa ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks vastavalt käesolevale kirjale lisatud projekti dokumentidele. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad tänavavalgustuse rajatised, eelnevalt kooskõlastus kirjas nimetatud riigiteede lõikudel. Muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega: 1. Riigitee nr 23184 lõik km 0,00-2,147 oli pindamistööde objekt 2019. a. Tööle kehtib garantii. Teelõigul tuleb säilitada teerajatiste olemasolev olukord. 2. On koostatud liiklusohtliku koha likvideerimise projekt riigitee nr 23184 lõigul km 1,22-1,70, eeldatav ehitusaeg 2020.-2021. a. 3. Riigitee nr 6 teelõik 38,67-47,54 oli taastusremondi objekt 2017. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2017. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 4. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 5.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 5.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 6. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- või muu tegevus ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist sh ei tohi risustada riigiteed ehitusmaterjali ja pinnasega. 7. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 8. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Materjalide maha- ja pealelaadimine riigiteelt on lubatud vaid vastava ohutu, Maanteeametiga kooskõlastatud ajutise liikluskorralduse olemasolul. Tööde tegemine ja materjalide ladustamine kavandada selliselt, et oleks tagatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud ohutuse põhimõtted külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurkade osas. 9. Uuendustööd ega muu tegevus teemaal ja kaitsevööndis ei tohi ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Tööde käigus säilitada maanteekraavi nõlvade korrapärased kalded, ehitustehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 11. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 12. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ehitamise ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 13. Kooskõlastatud projekti muutmisel või valgustite asendamisel riigitee piirides ja kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. 14. Ehitise omanik peab arvestama EhS § 72 lg 1 p 1 kohase piiranguga ja vajadusel võtma kasutusele meetmed teevalgustuse liiklejat häiriva mõju leevendamiseks. EhS § 72 lg 2 alusel on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava takistuse või liiklusele ohtliku rajatise. 15. Peale ehitise valmimist esitada Maanteeametile valgustuspaigaldise teostusjoonised. 16. Maanteeamet ei võta kohustusi valgustuse ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ja hooldamiseks. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 2 (3) Lisad: Projekti 2103-02 materjalid Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 3 (3)