Notari leping nr 1419

Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1419 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kolmandal juulil kahe tuhande kahekümnendal aastal (03.07.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 30.06.2020 kell 13:40 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood 46806062737, kes on tõestajale tuntud isik ning kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Märjamaa vallas Rapla maakonnas Eesti Vabariigis, ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 30.06.2020 kell 13:41 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Andra Sokk, isikukood 47204076020, kes on tõestajale tuntud isik ning kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, Eesti Vabariigis, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 5815550 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 24508:001:0001, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11103 Maardu-Raasiku tee, Parasmäe küla, Jõelähtme vald, Harju maakond, pindalaga 19,3900 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: • 2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus  vastavalt 17.01.2018 sõlmitud lepingu punktile kolm üks (3.1), kolm viis üks (3.5.1), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 17.01.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.01.2018. • 3) Isiklik kasutusõigus Jõelähtme vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 12.02.2018.a lepingu punktidele 3.3, 3.4 ja 4 ning lisaks nr 3 olevatele plaanidele. 20.02.2018 Kinnistamisavalduse muutmise avalduse, 12.02.2018 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 20.02.2018. Kohtunikuabi Elle Lumiste. • 4) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini ja liitumiskilbi isiklik kasutusõigus vastavalt 12.02.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 12.02.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 17.02.2020. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10709350 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 39201:004:4852, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 12113 Tahkuna majaka tee, Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, pindalaga 9,2600 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: • 1) Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Avalikes huvides asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus sideehitiste omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 25.01.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.5., 3.6. ja 3.13. ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 25.01.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 31.01.2019. • 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 28.08.2019.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 28.08.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.09.2019. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 7341850 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 63601:003:1583, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga Sihva-Vidrike-Kärgula-Järvere, Vidrike küla, Otepää vald, Valga maakond, pindalaga 4,3400 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: • 1) Isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS (registrikood 10234957) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitiste (sidekaabelliin) ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 24.01.2018 sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud 24.01.2018 lepingu lisaks oleval plaanil. 24.01.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 29.01.2018. • 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 27.03.2019. a sõlmitud lepingu punktile kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 27.03.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 1.04.2019. 2  Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10452650 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 63901:001:4440, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 12110 Lennujaama tee, Hausma küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, pindalaga 3,2200 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.5. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2), lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3) ja lepingu esemeks 4 on lepingu punktis 1.4. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 4). Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese. Lepingu ese 1: 1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub: 1.6.1. mälestise nimi: Rebala muinsuskaitseala; • mälestise registri number: 27015; • registreeritud muinsuskaitseala, liigitus muinsuskaitseala; • määrused ja käskkirjad: "Rebala muinsuskaitseala põhimääruse ja piiri kinnitamine" Vabariigi Valitsuse 10.02.1998 määrus nr. 30 (RT I 1998, 17, 270) ja "Rebala muinsuskaitseala põhimäärus" Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2016. a määrus nr 21. 1.6.2. mälestise nimi: Asulakoht; • mälestise registri number: 17699; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). 1.6.3. mälestise nimi: Kultusekivi; • mälestise registri number: 17623; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). 1.6.4. mälestise nimi: Kultusekivi; • mälestise registri number: 17622; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). 1.6.5. mälestise nimi: Kostivere mõisa sild, 19.-20. saj; • mälestise registri number: 2736; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27). 1.6.6. mälestise nimi: Kostivere mõisa park, 18.-20. saj; • mälestise registri number: 2726; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; 3  • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27). 1.7. Lepingu eseme 1 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Kostivere mõisa park nähtub: • objekti nimetus: Kostivere mõisa park; • tüüp: kaitseala - kaitsealune park; • valitseja(d): Keskkonnaameti Põhja regioon; • esmane kanne: 24.06.1960.a; • esmase kande alusdokument: Harju Rajooni TSN Täitevkomitee üldkohustuslik otsus nr. 3 24. juunil 1960. a. 1.8. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed: • objekti koodi: KV11248; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr LS20-498, nr LS18-91, nr LS18-528, nr LS15-3022, nr LS15-2346, nr LS15-768, nr LS14-13924. Lepingu ese 2: 1.9. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 39201:004:4852 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (radarijaam); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse komandokeskus vaatlustorniga); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (majakas); • Piiranguvöönd: looduskaitse üksikobjekti piiranguvöönd; ulatus: 1561 m²; nähtus: kaitstav looduse üksikobjekt (Kandle mänd); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 264 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna militaartee); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna raudteetamm kõrvalharudega); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 8974 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 1); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse elektrijaama alus); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kaugusmõõdukitorni alus); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 905 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); 4 • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 410 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 445 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Meelste jõgi); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 134 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (JK49539); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 112 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2119 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 970 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 223 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 155 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 678 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 71 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 505 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 954 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 8974 m²; nähtus: kinnismälestis (Esimese Maailmasõja patarei nr. 39 kahurialus 3); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 197 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1145 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 894 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 382 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); 5 • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 213 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 161 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1152 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Meelste jõgi); • Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 130 m²; nähtus: puurkaev (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 92601 m²; nähtus: maantee (Tahkuna majaka tee); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 92601 m²; nähtus: maantee (Tahkuna majaka tee); • Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 5 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.204403); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Nõukogude sõjaväe radarimägi); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dzott 1); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dzott 3); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dzott 2); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2142 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Meelste jõgi); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kahuritorn varjendiga 2); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse elektrijaam); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Nõukogude sõjaväe rivistusplats müüriga); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 302 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kaugusmõõdiku soomustorn); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse komandokeskus-elektrijaam); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kahuritorn varjendiga 1); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 7616 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 323 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva- Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 7616 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); 6  • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 490 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (REIGI:LAU); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Tahkuna kordon); • Piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 172 m²; nähtus: kaitseala (Tahkuna looduskaitseala); • Piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 404 m²; nähtus: kaitseala (Tahkuna looduskaitseala); • Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 92601 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1706 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: ulatus: 463 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)); • Piiranguvöönd: ulatus: 210 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)); • Piiranguvöönd: ulatus: 256 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)); • Piiranguvöönd: ulatus: 21 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cephalanthera longifolia (valge tolmpea)); • Piiranguvöönd: ulatus: 7689 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1243 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)); • Piiranguvöönd: ulatus: 256 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis mystacinus (habelendlane)); • Piiranguvöönd: ulatus: 73 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)). 1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub: 1.10.1. mälestise nimi: Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 1; • mälestise registri number: 23502; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.2. mälestise nimi: Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma- Tahkuna militaartee; • mälestise registri number: 23436; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.3. mälestise nimi: Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma- Tahkuna raudteetamm kõrvalharudega; • mälestise registri number: 23435; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; 7  • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.4. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse elektrijaam; • mälestise registri number: 23434; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.5. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse elektrijaama alus; • mälestise registri number: 23433; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.6. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dott 3; • mälestise registri number: 23432; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.7. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dott 2; • mälestise registri number: 23431; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.8. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dott 1; • mälestise registri number: 23430; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.9. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kahuritorn varjendiga 2; • mälestise registri number: 23429; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.10. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kahuritorn varjendiga 1; • mälestise registri number: 23428; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.11. mälestise nimi: Nõukogude sõjaväe rivistusplats müüriga; • mälestise registri number: 23427; 8  • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.12. mälestise nimi: Nõukogude sõjaväe radarimägi; • mälestise registri number: 23426; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.13. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kaugusmõõdiku soomustorn; • mälestise registri number: 23425; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.14. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse komandokeskuselektrijaam; • mälestise registri number: 23424; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.15. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kaugusmõõdukitorni alus; • mälestise registri number: 23423; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.10.16. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse komandokeskus vaatlustorniga; • mälestise registri number: 23422; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.11. Lepingu eseme 2 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Kandle mänd nähtub: • objekti nimetus: Kandle mänd; • tüüp: üksikobjekt - puu ja puudegrupid; • valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon; • esmane kanne: 28.05.1958.a; • esmase kande alusdokument: Hiiumaa Rajooni TSN TK otsus 28.05.1958.a nr. 34 Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis. 1.12. Lepingu eseme 2 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Tahkuna looduskaitseala nähtub: • objekti nimetus: Tahkuna looduskaitseala; 9  • tüüp: kaitseala - looduskaitseala; • valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon; • esmane kanne: 28.05.1958.a; • esmase kande alusdokument: Hiiumaa Rajooni TSN TK otsus 28.05.1958.a nr. 34 Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis. 1.13. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed: • objekti koodi: KV72389; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr LS19-402, nr LS17-912. Lepingu ese 3: 1.14. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 63601:003:1583 suhtes kehtivad järgnevad kitsendused: • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Tundmatu kaabelliin); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (JK49770); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 519 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 54 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 112 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Tundmatu kaabelliin); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 329 m²; nähtus: maantee (Tatra - Otepää - Sangaste); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2065 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vidrike järv); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Tundmatu kaabelliin); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Vidrike); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 87 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 704 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6130 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); 10 • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 365 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 141 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Tundmatu kaabelliin); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 700 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 964 m²; nähtus: maantee (Ilmjärve - Kontsu); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 671 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 156 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Järvemaa:(Otepää)); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 388 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 117 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 43146 m²; nähtus: maantee (Sihva - Vidrike - Kärgula - Järvere); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 547 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 43398 m²; nähtus: maantee (Sihva - Vidrike - Kärgula - Järvere); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Järvemaa:(Otepää)); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 118 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 137 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 795 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 135 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (VIDRIKE:OTE); 11  • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 146 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (JK49770); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 134 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 125 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA078); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Tundmatu kaabelliin). 1.15. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 3 ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.16. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed: • objekti koodi: KV71589; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr LS19-1268, nr LS18-349. Lepingu ese 4: 1.17. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 63901:001:4440 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1069 m²; nähtus: maantee (Kärdla - Hausma - Lennujaam); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 799 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 2713 m²; nähtus: maardla (Paluküla); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1152 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1618 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (VÄRSSO:KRD); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 173 m²; nähtus: kanal, peakraav valgalaga kuni 10km2 (Ussisoo peakraav); • Piiranguvöönd: lennuvälja kaitsevöönd; ulatus: 2894 m²; nähtus: lennuväli (Kärdla); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1320 m²; nähtus: maantee (Heltermaa - Kärdla - Luidja); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 893 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (VÄRSSO:KRD); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1998 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: geodeetilised märgid (7732); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: geodeetilised märgid (109); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (65); • Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 32202 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine); 12 • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (JK 64-4-1); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: geodeetilised märgid (2532); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: geodeetilised märgid (0152); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: geodeetilised märgid (1901); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 32199 m²; nähtus: maantee (Lennujaama tee); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 32202 m²; nähtus: maantee (Lennujaama tee); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (138614LK (Metsvaarika MÜ)); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 199 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Kura järv); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 890 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (USSISOO (Ussisoo peakraav)); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 471 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (USSISOO (Ussisoo peakraav)); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1615 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ulatus: 459 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orchis militaris (hall käpp)); • Piiranguvöönd: ulatus: 7846 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orchis militaris (hall käpp)); • Piiranguvöönd: ulatus: 7846 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1102 m²; nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Orchis militaris (hall käpp)); • Piiranguvöönd: ulatus: 7846 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)); • Piiranguvöönd: ulatus: 7846 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1102 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)); • Piiranguvöönd: ulatus: 459 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)); • Piiranguvöönd: ulatus: 307 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1102 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1102 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)); • Piiranguvöönd: ulatus: 459 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera chlorantha (rohekas käokeel)). 13 1.18. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 4 ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.19. Lepingu eseme 4 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed: • objekti koodi: KV10092; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr LS15-3073, nr LS15-402, nr LS13-1021. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks neli (1.4) toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada kaasvaldust kasutusõiguse alade suhtes. 2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse. 2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 22.06.2020.a käskkirjaga nr 1-2/20/532. 2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu 14  võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks olevate kinnistute teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele. 2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest. 2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve. 2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad on kokku leppinud ja ei soovi, et notariaalakti tõestaja kajastaks selles lepingus lepingu eseme 1 katastriüksuse kitsendusi. 2.3.2. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve. 2.3.3. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on näha kasutusõiguse alad. 2.3.4. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktides 1.1. kuni 1.4. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri registriosade päringute alusel. • Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. • Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel. • Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses - konkurentsiameti kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel. • Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 22.06.2020.a käskkirja nr 1-2/20/532 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud. 3. Isiklike kasutusõiguste seadmine 3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides 15  asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini, -õhuliini ja masti paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1). 3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 1 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 1). 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav isiklik kasutusõigus 1 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2). 3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 2 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 2). 3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav isiklik kasutusõigus 2 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.8.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3). 3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 3 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 3 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 3). 3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav isiklik kasutusõigus 3 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.11. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 4 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 4). 3.12. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 4 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest 4 tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks nr 4 oleval plaanil tähistatud punase värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 4). 3.13. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 4 seatav isiklik kasutusõigus 4 saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha. Kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2, kasutusõiguse ala 3 ja kasutusõiguse ala 4 eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik kasutusõigus 2, isiklik kasutusõigus 3 ja isiklik kasutusõigus 4 koos nimetatud isiklik kasutusõigus. 16 4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta; 4.1.2. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha; 4.1.3. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 4.1.4. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega; 4.1.5. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks; 4.1.6. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.7. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või ohustaks elektrivõrgu toimimist; 4.1.8. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule; 4.1.9. pärast kasutusõiguse aladel teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi; 4.1.10. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.1.12. Õigustatud isik kohustub hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.1.13. Õigustatud isik kohustub kandma elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 4.1.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest; 4.1.15. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku; 17 4.1.16. kasutusõiguse alad jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus ei ole kasutusõiguse aladel mingil viisil piiratud. 4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu; Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2 toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 1 5.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud EST Networks OÜ poolt koostatud projektile nr 01-20 „Kostivere-Parasmäe kergliiklustee ehituse käigus võrgu ümberehituse projekteerimine“. 6. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 2 6.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Empower AS poolt koostatud projektile nr LP8722 „Elleni suvila liitumise tööprojekt. Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond LP8722“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: riigiteel nr 12113 km 6,784-10,640 teostati pindamise töid 2017. a. Tööle kehtib garantii. 7. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 3 7.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõla statud Leonhard Weiss OÜ poolt koostatud projekti nr LP8772 “Metsanurga kinnistu elektriliitumine Vidrike küla Otepää vald Valga maakond“ muudetud lahendusele. 8. Täiendav kokkulepe seoses isikliku kasutusõigusega 4 8.1.Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Empower AS poolt koostatud projektile Empower AS töö nr LP8502 „Suusamäe kaitsme suurendamise tööprojekt Hausma küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: riigitee nr 12110 lõigul km 0,248-2,186 teostati teekatendi pindamise töid 2019. a. Tööle kehtib garantii. 9. Asjaõiguslepingud 9.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 5815550 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik 18  kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri maakaabelliini, - õhuliini ja masti paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 03.07.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3, 4.1 ja 5 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 9.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10709350 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 03.07.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6. 4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 9.3.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 7341850 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 03.07.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.8, 3.9, 4.1 ja 7 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 9.4.Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 4 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10452650 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks elektri maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 03.07.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.11, 3.12, 4.1 ja 8 ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. 9.5. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses. 10. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 10.1. Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 10.2. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 10.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju. 10.4. Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228). 19 10.5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. 10.6. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 10.7. Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 10.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 10.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 10.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või - rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 10.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg- t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel 20  TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid. 10.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 10.13. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. 10.14. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 10.15. EhS § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 10.16. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee. 10.17. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. 10.18. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa- ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. 10.19. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. 21  Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. 10.20. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 10.21. Vastavalt looduskaitseseaduse § 36 on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. 10.22. Vastavalt LKS § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius: • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; • üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; • allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 10.23. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene: • hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; • tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; • kalda kindlustusrajatisele; • supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; • maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; • olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; • piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga 22  kavandatud: • pinnavee veehaarde ehitisele; • sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; • ranna kindlustusrajatisele; • hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; • kalakasvatusehitisele; • riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; • tehnovõrgule ja -rajatisele; • sillale; • avalikult kasutatavale teele ja tänavale; • raudteele. • 10.24. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: • loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 10.25. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa- ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ning Võrtsjärve; teistel järvede, jõgede, ojade, allikate, kanalite, peakraavide ja maaparandussüsteemide avatud eesvoolude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise käigus metsateatise osana. Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat. 10.26. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 10.27. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. 10.28. KeÜS § 38 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise 23  maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringutega tagama avaliku juurdepääsu kallasrajale. Kalda omanik või valdaja peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Kui isik on tõkestanud kallasraja või sellele juurdepääsu vastuolus KeÜS §-s 38 sätestatuga, ei teki tal vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust tõkestamise õiguspärasuse kohta. 10.29. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: • loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 11. Originaal ja ärakirjade väljastamine 11.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 11.2. Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist, e-notaris tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal. 11.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe digitaalselt kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. 12. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 12.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud (notari tasu ja riigilõivu) tasub Õigustatud isik. 12.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 12.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2). 24 Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu kokku 62,00 eurot. Käibemaks 12,40 eurot. Koos käibemaksuga 74,40 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%): A4 formaat A3 formaat digitaalne originaaldokument tasuta tasuta portaalis eesti.ee paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisade digitaalselt allakirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanides sisalduvate andmetega nõus. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisadeks olevate plaanidega on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Omaniku esindaja Lii Lember /digitaalselt allkirjastatud/ Õigustatud isiku esindaja Andra Sokk /digitaalselt allkirjastatud/ Tallinna notar Sirje Velsberg /digitaalselt allkirjastatud/ 25