Lp Krislyn Parts
Rõuge Vallavalitsus Teie 16.06.2020 nr 4-2/1454
[email protected]
Meie 03.07.2020 nr 21-5/20/28604-2
Liikluskorralduse muutmisest Käätso-
Rõuge-Luutsniku teel nr 25195 km 8,5-8,8
Vastuskeks Teie pöördumisele milles teete ettepaneku asula liikluskorralduse nihutamiseks
Käätso-Rõuge-Luutsniku riigiteel 25195 km 8,535-8,8 Rõuge alevikus.
Asula liikluskorralduse piiri nihutamist soovite seoses kehtestatud „Rõuge alevikus ja Jaanipeebu
külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste ja nendega piirnevate maa alade
detailplaneering“ millega on kavandatud hooldekodu ülekäigukoha ning jalgratta- ja jalgtee
rajamine. Asula liikluskorra ja samas kiiruspiirangu lõigu pikendamist soovite antud taotlusega
eelkõige seetõttu, et jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel saaks lähtuda madalamast
kiiruspiirangust.
Maanteeamet on Teile väljastanud projekteerimistingimused jalgratta- ja kergliiklustee
ehitamiseks. Projekteerimistingimusi väljastades on Maanteeamet arvestanud, et projekteerimisel
lähtutakse kehtivatest kiirustest.
Maanteeamet on seisukohal, et asula liikluskorra või kiiruspiirangu 50 km/h kehtestamine ei ole
hetkel põhjendatud.
Asula liikluskorralduse piiri või kiiruspiirangu nihutamist riigiteel, oleme nõus käsitlema
hooldekodu ja sellega kaasneva ühendustee ja ülekäigukoha projekteerimise menetluse käigus.
Reguleerimata ülekäigurajast ja ülekäigukoha rajamisest ja ohutusest:
Liiklusseaduse § 2 lõike 99 mõistes on ülekäigukoht jalakäijale ettenähtud sõidutee ületuskoht,
kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust. Ülekäigurada liiklusseaduse § 2 lõike 100 mõistes
on koht, kus juht peab andma jalakäijale teed.
Levinud arusaama kohaselt on ülekäigurada jalakäijatele tee ületamiseks ohutuim lahendus, kuid
statistika seda ei kinnita ja ülekäiguradadel toimub palju liiklusõnnetusi. Ülekäigurada loob
teeületajas petliku turvatunde ning teed ületama asuv jalakäija ei pruugi veenduda kas sõidukeid
on lähenemas ja kas sõidukijuht on teda märganud ja võimeline teed andma. Ükskõik kumma
osapoole väiksemgi tähelepanematus võib kaasa tuua raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse.
Kannatada saab või halvimal juhul hukkub aga sel juhul ikkagi jalakäija.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
2018. aastal toimus Eestis jalakäijate osalusel kokku 305 inimkannatanutega liiklusõnnetust, neis
hukkus 12 ja sai vigastada 306 jalakäijat. Kõige rohkem said jalakäijad vigastada reguleerimata
ülekäigurajal, sh sai vigastada 29 last ja hukkus 1 laps.
2018. aastal Eestis läbi viidud küsitlusuuringu põhjal satuvad kergliiklejad ülekäigurajal
liiklusõnnetusse kuna nad ei veendu ohutuses (79%), kasutavad teed ületades nutiseadmeid või
kõrvaklappe (71%) või kiirustavad (64%).
Ülekäigukoht on jalakäijatele tee ületamiseks ca 26 % ohutum koht kui samaväärne ülekäigurada.
Ülekäiguraja rajamine on põhjendatud, kui tee ületamise risk muutub võrreldes ülekäigukohaga
väiksemaks, milleks võib olla jalakäijale taluvuspiiri ületav ooteaeg. Jalakäijale muutub tee
ületamine raskendatuks, kui tipptunnil keskmine ooteaeg on pikem kui 15 sekundit, kui keskmine
ooteaeg ületab 30 sekundit on ta valmis võtma põhjendamatuid riske ja sellise olukorra puhul võib
ülekäigurada osutuda ülekäigukohast ohutumaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raul Goos
Lõuna teehoiu osakonna liikluskorraldaja
Raul Goos
53435935
[email protected]
2 (2)