Madalpinge maakaablite, õhuliini ja liinimastide ehitustööd 20154 Lelle-Vahastu km 7,84-9,88

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 233 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kolmekümne esimesel jaanuaril kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal (31.01.2019.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 25.01.2019 kell 14:34 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on tõestajale tuntud isik, ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 25.01.2019 kell 14:36 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tatjana Gaydasheva, isikukood 48108043713, kes on tõestajale tuntud isik, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 1. Kinnistusraamatute seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10880750 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 29202:003:1503, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 20154 Lelle-Vahastu tee, Paluküla, Kehtna vald, Rapla maakond, pindalaga 7,0800 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 11053150 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 27701:003:1960, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 20121 Lau-Kaiu tee, Karitsa küla, Rapla vald, Rapla maakond, pindalaga 6,8400 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 12583150 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 65102:001:0062, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11124 Viskla-Pikavere tee, Mallavere küla, Raasiku vald, Harju maakond, pindalaga 9,0000 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.4. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 13635250 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 37301:001:0632, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 21117 Kärla-Karujärve tee, Paiküla, Saaremaa vald, Saare maakond, pindalaga 3,8500 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.5. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1), lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2), lepingu esemeks 3 on lepingu punktis 1.3. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 3) ja lepingu esemeks 4 on lepingu punktis 1.4. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 4). Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3 ja lepingu ese 4 edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese. Lepingu ese 1: 1.6. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 29202:003:1503 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 614 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (SONNI:LEL); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Kõdu99); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 70 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Pumbamaja); • Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 2308 m²; nähtus: kaitseala (Kõnnumaa maastikukaitseala); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 23324 m²; nähtus: riigimaantee (Lelle - Vahastu); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 105 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Saarte); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 168 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Mast nr1); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); 2  • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (832); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 70840 m²; nähtus: riigimaantee (Lelle - Vahastu); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Kõdu99). 1.7. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 1 ei paikne mälestisi ning see maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis. 1.8. Lepingu eseme 1 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Kõnnumaa maastikukaitseala nähtub: • loodusobjekti tüüp: kaitseala - maastikukaitseala; • registrikood: KLO1000505; • valitseja: Keskkonnaameti Lääne regioon; • kande alusdokument: Rapla raj.TSN TK.üldkohustuslik otsus nr 2 Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse kindlustamiseks Rapla rajoonis. 1.9. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtud järgmised andmed: • objekti koodi: KV77670; • arvele võetud: 11.12.2017.a.; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: puuduvad. Lepingu ese 2: 1.10. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 27701:003:1960 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 107 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (KAIU-KESKUSE2); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 116 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (SALUTAGUSE2); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 21282 m²; nähtus: riigimaantee (Lau - Kaiu); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 13 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (JÕEASEME2); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 541 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 ja üle (Keila jõgi); • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 26 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (SALUTAGUSE5); • Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 17 m²; nähtus: hoiuala (Karitsu hoiuala); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 557 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Haavatuka); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Küla); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2217 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Keila jõgi); 3  • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Küla); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 369 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Keila jõgi); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga eesvool (JÕEASEME2); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 739 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga eesvool (LAUKÜLA3 (Kambi oja)); • Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 147 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Keila jõgi); • Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 173 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Keila jõgi); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1343 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (KAIU II:KAI); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 981 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 335 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Karitsa järv / Salutaguse paisjärv); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Kruusi); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 997 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga eesvool (JÕEASEME2); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 68376 m²; nähtus: riigimaantee (Lau - Kaiu); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2083 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga eesvool (JÕEASEME2); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 474 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (Jõeaseme2); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 5350 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Keila jõgi). 1.11. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 2 ei paikne mälestisi ning see maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis. 1.12. Lepingu eseme 2 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Karitsu hoiuala nähtub: • loodusobjekti tüüp: hoiuala; • registrikood: KLO2000176; • valitseja: Keskkonnaameti Lääne regioon; • kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175 Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas¹. 1.13. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtud järgmised andmed: • objekti koodi: KV77670; • arvele võetud: 11.12.2017.a.; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: • volitatud asutus: Maanteeamet; 4  • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: puuduvad. Lepingu ese 3: 1.14. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 65102:001:0062 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 337 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (SAULA, TTP-258); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (65722LK); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 322 m²; nähtus: kanal,peakraav (Mallavere oja); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3134 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (PIKAVERE:KOS); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 64 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Talud (Sika)); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1101 m²; nähtus: elektriõhuliin 220- 330kV (Kõrgepingeliin) (Aruküla - Balti); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1111 m²; nähtus: elektriõhuliin 220- 330kV (Kõrgepingeliin) (Püssi - Kiisa); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 980 m²; nähtus: elektriõhuliin 220- 330kV (Kõrgepingeliin) (Rakvere - Kiisa); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 42309 m²; nähtus: riigimaantee (Viskla - Pikavere); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2623 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1727 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 123 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Talud (Uuetoa)); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (õl mast); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga eesvool (SAULA, TTP-258 (K-1)); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 38 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga eesvool (SAULA, TTP-258 (K-2)); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1409 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga eesvool (SAULA, TTP-258 (K-1)); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 889 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (PIKAVERE:KOS); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 805 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (MALLAVERE PKR (Mallavere pkr)); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 322 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (MALLAVERE PKR (Mallavere pkr)); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1610 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (MALLAVERE PKR (Mallavere pkr)); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 483 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga 10km2 ja üle (Mallavere pkr); 5 • Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 4 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (SAULA, TTP-258); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Silka LK); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 55 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Talud); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 190 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Laane talu); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Tuulikukõrtsi talu); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 662 m²; nähtus: riigimaantee (Aruvalla - Jägala); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2174 m²; nähtus: kinnismälestis (Asulakoht); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 539 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 767 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1740 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 281 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 501 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 90039 m²; nähtus: riigimaantee (Viskla - Pikavere); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 481 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (õl mast); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 702 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga eesvool (SAULA, TTP-258 (K-1)); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 941 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga eesvool (SAULA, TTP-258 (K-2)); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 893 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1885 m²; nähtus: kuni 10 km2 valgalaga eesvool (SAULA, TTP-258 (K-2)); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2659 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); • Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 452 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni 10km2 (SAULA, TTP-258). 6 1.15. Lepingu eseme 3 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) ja muinsuskaitseameti kodulehekülje registrite ja kultuuripärandite kultuurimälestiste riikliku registri (http://register.muinas.ee/) asukoha ja liigi järgi päringust nähtub, et lepingu eseme 3 maaüksus paikneb järgneval kinnismälestisel: • mälestise nimi: Asulakoht; • mälestise registri number: 18659; • registreeritud: kinnismälestis, liigitus: arheoloogiamälestis; • arvel: 14.10.1998.a; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). 1.16. Lepingu eseme 3 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtud järgmised andmed: • objekti koodi: KV11356; • arvele võetud: 01.01.2011.a.; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: • volitatud asutus: Maanteeamet; • esmakordselt registreeritud: 01.01.2011.a.; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: 1) nr: LS15-2523; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 14.01.2015.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus; maakaabelliin; 2) nr: LS15-2491; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 14.01.2015.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus; elektrikaabel; 3) nr: LS13- 15264; liik: kasutamiseks andmine; alamliik: isiklik kasutusõigus; andja: Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; kasutaja: Elektrilevi OÜ; alates: 04.07.2011.a.; tähtajalisus: tähtajatu; kasutustasu kuus: 0; kirjeldus; kokkulepe nr 11034-K. Lepingu ese 4: 1.17. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 37301:001:0632 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 8913 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Karujärv); • Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 43 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Kaljajõgi); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 426 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Järve); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 38507 m²; nähtus: riigimaantee (Kärla - Karujärve); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 17703 m²; nähtus: riigimaantee (Kärla - Karujärve); • Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 658 m²; nähtus: puurkaev (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 15961 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Karujärv); • Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 157 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Kaljajõgi); 7  • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 142 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Kämpingu); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 329 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kaljajõgi); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1484 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kaljajõgi); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2974 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Kaljajõgi); • Piiranguvöönd: ulatus: 1504 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis daubentonii (veelendlane)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1504 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis dasycneme (tiigilendlane)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1504 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)). 1.18. Lepingu eseme 4 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel 4 ei paikne mälestisi ning see maaüksus ei asu kinnismälestiste kaitsevööndis. 1.19. Lepingu eseme 4 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtud järgmised andmed: • objekti koodi: KV76995; • arvele võetud: 08.11.2017.a.; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: puuduvad. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks neli (1.4) toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid, samuti ei ole algatatud lepingu eseme suhtes kaitse alla võtmise menetlust ja Omanik ei ole saanud kaitsekohustise teatist. 2.1.4. Kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse alade suhtes. 2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut ning ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse. 8 2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 25.01.2019.a käskkirjaga nr 1-2/19/043. 2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik tegutseb mh elektrituruseaduse alusel. Õigustatud isik on jaotusvõrgu võrguteenuse (avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks olevate kinnistute teeninduspiirkonnas ja vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele. 2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest. 2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve. 2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1-4), millistelt on näha kasutusõiguse alad. 2.3.2. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktides 1.1. kuni 1.4. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri registriosade päringute alusel. • Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. • Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel. 9  • Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses konkurentsiameti kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu alusel. • Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 25.01.2019.a käskkirja nr.1-2/19/043 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt käesoleva lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud. 3. Isiklike kasutusõiguste seadmine 3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektrituruseaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1) maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 1 tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 1). 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 10880750 sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2) maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 2 tähistatud oranži viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 2). 3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 11053150 sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.8. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 3 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 3) õhuliini ja masti paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.9. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 3 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 3 tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 3). 3.10. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 3 seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 12583150 sisse kandmisel esimese järjekoha. 10 3.11. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 4 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 4) maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.12. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 4 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil nr 4 tähistatud kollase viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 4). 3.13. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 4 seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 13635250 sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.14. Arvestades asjaolu, et selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse alusel lepingu esemele ehitatavad rajatised on püstitatud ja valmis ehitatud, lepivad Omanik ja Õigustatud isik kokku, et juhul kui Õigustatud isik soovib täiendavalt ehitada ja püstitada lepingu eseme kasutusõiguse aladesse rajatisi, toimub see igakordse kooskõlastuse ja ehitusprojekti alusel. Eelenvalt ja edaspidi kasutusõiguse ala 1, kasutusõiguse ala 2, kasutusõiguse ala 3 ja kasutusõiguse ala 4 koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1, isiklik kasutusõigus 2, isiklik kasutusõigus 3 ja isiklik kasutusõigus 4 koos nimetatud isiklik kasutusõigus. 4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta; 4.1.2. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha; 4.1.3. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 4.1.4. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega; 4.1.5. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks; 4.1.6. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.7. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks elektrivõrgu korrashoidu ja/või ohustaks elektrivõrgu toimimist. 11 4.1.8. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule; 4.1.9. pärast kasutusõiguse alal teostatud elektrivõrgu ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi; 4.1.10. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.1.12. Õigustatud isik kohustub hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.1.13. Õigustatud isik kohustub kandma elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 4.1.14. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest; 4.1.15. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja –rajatise ja taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku; 4.1.16. pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub kasutusõiguse ala ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse ala ei asu; 4.1.17. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse ala otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks selle lepingule allakirjutamisega. 5. Asjaõiguslepingud 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10880750 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 31.01.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4 ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 11053150 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 31.01.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6 ja 4 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 12 5.3. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 3 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 12583150 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 31.01.2019.a sõlmitud lepingu punktile 3.8, 3.9 ja 4 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 5.4. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 4 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13635250 kolmandasse (III) jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 31.01.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.11, 3.12 ja 4 ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. 5.5. Vastavalt Kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses. 6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju. 6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228). 6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. 6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 13 6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või - rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid. 6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 6.13. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 kohaselt: (1) kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või - rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. (3) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või - 14  rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. (4) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. (5) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit. 6.14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 6.15. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. 6.16. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 elektripaigaldise kaitsevöönd: (1) Elektripaigaldise kaitsevöönd on iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. (2) Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: • 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; • 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; • 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; • 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; • 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 6.17. Vastavalt seadme ohutuse seadus § 3 lg 4 elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses. 6.18. Vastavalt looduskaitseseaduse § 36 on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. 6.19. Vastavalt looduskaitseseaduse § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius: • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; • üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; 15  • allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 6.20. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: • mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; • mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; • linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud looduskaitseseaduse § 38 lõike punktis 5 sätestatud juhul; • üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; • allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. 6.21. Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene: • hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; • tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; • kalda kindlustusrajatisele; • supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; • maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; • olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; • piirdeaedadele. 6.22. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: • pinnavee veehaarde ehitisele; • sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; • ranna kindlustusrajatisele; • hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; • kalakasvatusehitisele; • riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; 16  • tehnovõrgule ja -rajatisele; • sillale; • avalikult kasutatavale teele ja tänavale; • raudteele. Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala kaitse-eeskiri. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. 6.23. Ehitusseadustiku § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 6.24. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. 6.25. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine; 3)heintaimede niitmine; 4) veeseire. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi. 6.26. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 6.27. Muinsuskaitseseaduse § 3 lg 2 kohaselt võivad kinnismälestiseks olla järgmised asjad või asjade kogumid: 1) muinas-, kesk- ja uusaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, lohukivid, teed, sillad, sadamakohad ja tööndusega seotud kohad; 2) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja 17  sakraalehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad) ja pargid;6) veealused uppunud vee-, õhu- ja muud sõidukid, nende osad või nende kogumid koos nende all asuva veekogu põhjaga ning lasti või muu sisuga. 6.28. Muinsuskaitseseaduse § 4 kohaselt võidakse muinsuskaitsealaks tunnistada kultuuriväärtusega ajalooline asula või selle osa või looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud ala. Muinsuskaitseala muinsuskaitseseaduse tähenduses võib koosneda kinnismälestistest või kinnismälestistest ja teistest asjadest, mis koos maa-ala ja loodusobjektidega ning tänavatevõrgu, hoonestuskvartalite ja kruntide (kinnistute) struktuuriga moodustavad kultuuriväärtusliku terviku. 6.29. Muinsuskaitseseaduse § 16 kohaselt vastutab mälestise omanik või valdaja mälestise säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud: • mälestist hooldama; • mälestist remontima, kui see on vajalik mälestise säilimise tagamiseks; • järgima muinsuskaitseseadusest tulenevaid kitsendusi niivõrd, kuivõrd Muinsuskaitseamet ei ole andnud konkreetseteks tegevusteks luba; • viivitamata teatama Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele mälestist kahjustavatest muutustest ning mälestise valduse kaotamisest tema tahte vastaselt; • võimaldama muinsuskaitset korraldava organi ametnikul või Muinsuskaitseameti volitatud isikul mälestist üle vaadata; • säilitama ja korras hoidma mälestise tähist; • teatama Muinsuskaitseametile vallasmälestise pärimisest või hoiuleandmisest. Kui muinsuskaitsealal on ehitis, mis ei ole mälestis (edaspidi muinsuskaitsealal paiknev ehitis), tagab selle korrashoiu ja säilimise omanik või valdaja, kellel on muinsuskaitseseaduse § 16 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kohustused. Remontimine muinsuskaitseseaduse tähenduses on mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise seisundi, seahulgas tehnilise seisundi korrashoid, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilmet ega detaile. 6.30. Muinsuskaitseseaduse § 18 kohaselt koostab Muinsuskaitseamet omanikule või valdajale kaitsekohustuse teatise mälestiseks tunnistamise õigusakti alusel. Kinnismälestise kaitsekohustuse teatises tuleb märkida mälestise nimetus, asukoht, tunnused, kultuurimälestiste riikliku registri number ning mälestiseks tunnistamise õigusakti nimetus, number ja kuupäev; vajaduse korral mälestise hooldamiseks tehtavate tööde loetelu; vajaduse korral ajaloo- ja arheoloogiamälestisel kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused; mälestise piirid ja kaitsevööndi ulatus, kui need on määratud, ning kaitsevööndis kehtivates kitsendustes tehtavad leevendused. Vallasmälestise kaitsekohustuse teatis peab sisaldama muinsuskaitseseaduse § 18 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmeid ning vajaduse korral vallasmälestise säilitamise tingimusi. Kaitsekohustuse teatis koostatakse kolmes eksemplaris, millest ühe saab omanik või valdaja, teise valla- või linnavalitsus ja kolmanda Muinsuskaitseamet. Kui kaitsevöönd ulatub naaberkinnisasjale, koostatakse kaitsekohustuse teatis ka naaberkinnisasja omanikule või valdajale. Mälestise võõrandamisel või valduse üleminekul peab omanik andma kaitsekohustuse teatise üle uuele omanikule või uuele valdajale. 6.31. Mälestise ja muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paikneva kinnisasja või ehitise müügi-, kinke- või vahetusleping peab sisaldama sätet, et tegemist on mälestise või muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis paikneva kinnisasja või ehitisega. 18 6.32. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 24 (kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kehtivad kitsendused) on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud: • konserveerimine ja restaureerimine; • ehitamine, sealhulgas katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja täisehitamine; • ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine; • kinnistu, millel paikneb arheoloogiamälestis, või muinsuskaitsealal paikneva kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; • katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; • mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine; • mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine; • algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; • haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel lisaks muinsuskaitseseaduse § 24 lõikes 1 sätestatule keelatud: • mullatööd ja maaharimine; • siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide eemaldamine ja rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine; • teede, trasside ja võrkude rajamine. 6.33. Konserveerimine on tööde kompleks, millega tõkestatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid ja dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse. Restaureerimine on tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele. Muinsuskaitseseaduse § 24 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade vormid kehtestab kultuuriminister määrusega. Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides, restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. Muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele ehitistele, mis ei ole mälestised, laienevates kitsendustes tehtavad võimalikud leevendused määratakse kindlaks muinsuskaitseala põhimääruses. 6.34. Muinsuskaitseseaduse § 25 (kaitsevöönd ja selles kehtivad kitsendused) kohaselt kehtestatakse kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndi ülesanded on: • tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus; • kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kinnismälestise 19  kaitsevööndi ulatust võib muuta. Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi. Kaitsevööndit ei kehtestata: • muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele, kui muinsuskaitseala põhimääruses ei ole sätestatud teisiti; • kalmistul paiknevale kinnismälestisele. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: • ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; • kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Muinsuskaitseala kaitsevööndi ulatus, selles kehtivad nõuded ja kitsendused määratakse muinsuskaitseala põhimääruses. Muinsuskaitseala kaitsevööndi võib jaotada erinevas mahus kitsendustega osadeks. 6.35. Muinsuskaitseseaduse § 26 (avalik juurdepääs kinnismälestisele) kohaselt on avalik- õigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde on igaühel vaba juurdepääs. Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni. Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või valdaja lubatud ajal ja korras. Muinsuskaitseamet võib juurdepääsu kinnismälestisele piirata, kui vaba juurdepääsuga ohustatakse mälestist. 6.36. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 35¹ on Muinsuskaitseametil on õigus koostada muinsuskaitse eritingimusi. Muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks ei pea Muinsuskaitseameti ametnikel olema muinsuskaitseseaduse §-s 36 sätestatud tegevusluba. 6.37. Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lg 1 p 1 on kaitstavad loodusobjektid on: • kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad); • hoiualad; • kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 6.38. Vastavalt looduskaitseseaduse § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: • muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; • koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; • väljastada metsamajandamiskava; • kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; • anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; • anda projekteerimistingimusi; • anda ehitusluba; • rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui 20  ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud looduskaitseseaduse paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 6.39. Vastavalt looduskaitseseaduse § 15 on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal: • kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega; • teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi. 6.40. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: • loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 7. Originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1.Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist e-notaris tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse nimetatud ärakirjale. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja ka paberkandjal või digitaalselt. 7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. 8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 42,00 eurot (tehinguväärtus 2 556,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2). Notari tasu kokku 42,00 eurot. 21 Käibemaks 8,40 eurot. Koos käibemaksuga 50,40 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (lisandub käibemaks 20%): • paberkandjal ärakiri A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk osalejale • digitaalärakiri osalejale A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk • digitaalärakiri A4 12,75 eurot + 0,19 eurot /lk A3 12,75 eurot + 0,31 eurot /lk ametiasutusele Riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu kättesaadav digitaalärakiri on osalejatele tasuta. Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalakti lisaks olevad plaanid on osalejatele esitatud enne allakirjutamist tutvumiseks ja heakskiitmiseks, nad on plaanides sisalduvate andmetega nõus ning nad allkirjastasid nimetatud lisad üheaegselt notariaalaktiga notari juuresolekul. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. _________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri 22 23.09.2019 nr TLN 2309 2019 V O L I K I R I Käesolevaga vol itab Empower AS Põhja piirkonna juhataja Veiko Natus, Empower AS-i Põhja piirkonna töö juhatajat , Allar Nurk (isikukood 38911284916 ), elukoht Ristiku 10-52 Paide linn, Järvamaa esindama Empower AS-i Maanteeametis Selleks volitan teda vormistama Empower AS-i nimel kõik vajalikud dokumendid, esitama avaldusi, alla kirjutama, täitma kõik, mis on seoses käesoleva ülesande täitmisega ning sooritama kõiki toiminguid, mis on seoses käesoleva volitusega. Volikiri on kehtiv kuni 31.12.20 20 Allkirjastatud digitaalselt Veiko Natus Põhja piirkonna juhataja 51 11 360 [email protected] KOOSKÕLASTATUD Maanteeameti Põhja teehoiu osakond Valdo Jänes liikluskorraldaja 03.07.2020 a reg. nr. 171561 Tingimustel 900mm 1. Ajutise liikluskorralduse skeemid on kooskõlastatud eeldusel, et koostamisel on arvestanud kehtivate normidega, tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, teenindavate sõidukite näitajatega, olemasoleva liikluskorralduse ja KAABLIPAIGALDUS liiklussagedusega. EMPOWER AS 2. Liikluskorraldusvahendid paigaldada juhindudes EVS 613 nõuetest. Liikluse korraldamisel objektil juhinduda määrusest tel. 5353 0658 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nr 43 ja juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ MA 2018-009. 3. Piirangud ja kitsendused ei tohi kesta kauem, olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule kui see on töö 900mm korraldamiseks vajalik 4. Teemaal töötavad sõidukid ja mehhanismid peavad olema tähistatud vastavalt juhendile. 5. Sõiduteele ei tohi parkida väljapoole tööruumi sõidukeid ja mehhanisme. LDUS R AS tel. 5353 0658 KAABLIPAIGA EMPOWE 6. Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liiklusjuhtimiskeskust e-post [email protected] või vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liikluspiirangutest ja tööde tegemisest Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi Maanteeameti e- teeninduse kaudu. Raplamaa Järvamaa Kooskõlastatud liikluskorralduse skeem ei asenda teel ja teemaal töötamise luba. KAABLIPAIGA EMPOWE tel. 5353 0658 R AS LDUS LM 686 omavahelised vahekagused vastavalt kehtestatud statsionaarsele kiirusele on maksimaalselt 50m. 150m 150m 150m Kui töötsoon ei Kui töötsoon ei ületa 300m siis ületa 300m siis 158 821 158 821 300m 158 võib lisatahvli 821 821 300m Ramudden võib lisatahvli 821 300m paigaldamata jätta. paigaldamata jätta. Tahvlil olevad meetrid (300m) Tahvlil olevad meetrid (300m) valida vastavalt planeeritavale päevasele töömahule Kui töötsoon ei valida vastavalt planeeritavale 3,5m Kui töötsoon ei ületa 300m siis päevasele töömahule ületa 300m siis võib lisatahvli 821 võib lisatahvli 821 paigaldamata jätta. paigaldamata jätta. Tahvlil olevad meetrid (300m) valida vastavalt planeeritavale 686B 686B 686B Tahvlil olevad meetrid (300m) 686B päevasele töömahule 686B 686B 686B 686B 686B 686B valida vastavalt planeeritavale päevasele töömahule 300m 300m 300m 821 821 158 158 821 158 150m 150m 150m MÄRKUSED: TINGMÄRGID: Projekti nimetus: AJ “Kädva” F1 nõuetekohasuse tagamine Kuupäev 1. Muud olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu antud ajutise ehitusaegse liiklusskeemiga, tuleb kinni katta. ja Töötsoon Paluküla, Kehtna vald, Raplamaa Kädva küla, Türi vald, Järvamaa 03.07.2020 2. Vajadusel korrigeerida liiklusskeem tööetapil olukorra kohaseks. 3. Vajadusel lisada objektil täiendavaid liiklusmärke. Piirdeaed Objekti asukoht: Riigitee nr 20154 Lelle-Vahastu (km 7,86-8,735), Töö nr. 4. Ajutised ehitusaegsed liiklusmärgid tuleb paigaldada nii, et nad on liiklejale Järvamaa ja Raplamaa LL200625-1 üheselt mõistetavad ja arusaadavad. Ajutine liiklusmärgi post 5. Tagada kogu ehitustööde vältel ajutiste liiklusmärkide püstiolek ja loetavus. Ramudden OÜ, Reg. kood 12969700 Joonise nimetus: Kaabelliini paigaldamine Joonise nr. 6. Joonist lugeda märgitud numbrite järgi. Ajutine liiklusmärk Artelli 16/18, Tallinn. 1 7. Ajutise liikluskorralduse skeem kooskõlastada tee haldajaga. 158 Telefon: +372 622 9530 E-post:[email protected] Märkused: Mõõtkava 8. Ajutisest liikluskorraldusest teavitada isikuid, keda sulgemine vahetult puudutab, eelkõige suletaval alal elavad elanikud ja seal asuvad ettevõtted Ol.olev liiklusmärk Empower AS, AKÖL: 112 autot ööpäevas, sõiduautosid 92% 544 Tellija Allar Nurk, 5353 0658, Statsionaarne kiirus 90km/h ja asutused. [email protected] 30 Ajutine liiklusmärk vajadusel Cad proj. L.Lensment Telefon: +372 58878001 Kontrollis: M. Küla Telefon: +372 52 59 728 Tegevusluba nr ELK000084 * 351  " va n d it) äd la u g i ja 1 (p "K AJ R :M + M tu /B E D nd la + ja /B R )+ u it (p 2 :M EM D nd la ja /B R )+ u it (p 3 :M EM D nd la ja /B R )+ u it (p 4 :M EM D nd la ja /B R )+ u it (p 5 :M EM D nd la ja /B R -2 )+ u it (p 6 :M EM lan d D t5 25 ) /B ja M +R "- va u it) äd 7 (p J "K h :M (A DE M 24 m a (t ra -2 5 Le -M M1 ) xA s tid s s L = M : J u h u lii n DE 12 8 5 he 4 it s ) m u it m (p DE k V õ m tõ 8 2tk : M + EM 0 ,4 D M: /B ) (R M9 54 201 T ,88 M: nr 9 MN M DE K /B ) 0 (R M1 M: /B ) DE (R 1 M1 M: DE /B ) 2 (R M1 M: DE /B ) 3 (R As en D EM da da M1 U US : 4 xA - 2 5 : A MK Leh (M A 3x 33 - m a M: 1 6+ 25 ( M4ja ) ; L =1 - ma 7 m ( tr as DE ja ) ; L = 1 s) /B ) 7m ( tr a ss i ) ) 4 (R + tug K RE t4 da ( pu it) K L 3, E ) en da m, , KR As M : M 33 (1 0 M1 L3 DE S : M4 m , K u s i tug K RE ) UU ug i ( 11 a and )+ + t or du sm da ( R /B K L 3, E ) M: +k en da 32 0 m , , K R As en As M : M (1 L3 D EM da da DE S : M3 m , K DE U US : 4 xA - 2 5 As en UU ug i ( 11 : A MK (M +t A 3x 25 - M 3 D EM da da 7 0+ 95 ( M43) ; L =2 7 U US : 4 xA - 2 5 - M9 9 m ( tr as : A MK (M /B ) ) ; L =2 A 3x 32 - M 3 (R s) 7 0+ 31 ) 79 m 95 ( M15) ; L =1 1 (M ( tr ass ) - M3 2 m ( tr as M5 ) ; L =1 s) 12 m /B ) ( tr ass (R ) 30 ) (M M6 0,4 kV õhuliin ) /B ) /B (R 29 ) M 25) DEM : Juhe 4xA-25 (AJ "Kädva" - (R gi (M its M7 m tu gi õm 16 +t L= 1285 m (trass) )+ tu /B ) :M (R Leht 5-1 /B )+ 28 ) DEM : m astid M 1 - M 24 EM (M (R /B M8 gi + tu D (R ) 17 /B ) m its /B (R ed ) 25 ) tõm itu s /B 15 :M (R (M ad a kin n kr u (R M9 ld :M iga EM 18 Leh ) Pa K A an /B 24 AM EM :M (R D :M ) EM D /B 19 ) /B eh t 3 EM KM nr 201 54 (R gi As en :M D (R D EM da da tu D 20 ) U US : A MK A t EM /B 23 )+ 8,98 : A MK 3x :M A 3x 16 + 25 ( (R MNT :M /B D 7 0+ M2 1 -1 95 ( M9 5 - M nd EM 21 (R - M1 2 7 ) ; L = jala ) EM 2-2 1 ) ; L= 72 m RE + R/B3, K L :M D 22 72 m ( tr a da ( pu it) , K L ( tr ass ss ) D en da 1m ) As M : M 26 0 (1 :M EM DE S : M1 EM Leh t D UU D Leh it) ( pu 27 ) 1 (M M1 i LK ug + t 57 65 +5 t 1 -2 2-1 + m astilü m , K L3, KR E RE) Leh t ,K ) gi m, K L3 it) + tu + ko rdus liti LP 1109 2 us /B ) 36 ( pu M12 ( 10 m a and (R a /B ) 3 7) As en dad 1 DE M : M (R + tugi (1 (M 449 LK 160 UU S: 3 8) /B ) M13 (R (M 3 9) /B ) M14 (R (M t) 4 0) M15 (p ui (M dad a As en 4 1) M16 ( pu it) M 42 + tu (M DE M: L3 , K RE ) M17 gi ,K ( 10 m M18 UU S: Taas tam ised ( tr as s) ss ) 20 3 m = 203 m (tra 1); L= L dad a 6 - M4 12 - M 1 7); As en 5 (M3 (M 4x A-2 3x 70+ 95 DE M: AM KA TINGMÄRGID UU S: puit ) M 43) ( M19 ( 6 -1 Leht As en DE M: UU S: dad a M 44 M20 ( pu it) K L3 , K RE ( 10 m , ) Kinnistu piir As en DE M: dad a M 45 M21 + tõm , ( 10 m KR E) m its ( R/B ) K L3 , K RE ) Maantee maa-ala piir (9,0 m tee teljest) Kaitseala piir UU S: , K L3, (1 1 m + tugi Haldusala piir Olemasolev kõrgepinge maakaabel ( puit ) ( M 46) M22 tr as s) (tras s ) 7m( L= 88 8 87 m M5 3); ); L= dad a 5 (M3 5 - M53 As en M1 - 4x A-2 3x 70+ 95 ( Olemasolev madalpinge maakaabel DE M: AM KA UU S: M23 (M 4 7) (p u it) Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev elektrikilp 6 -2 Leht u it) 4 8) (p M24 (M dus + t ug i sm a an ko rd u (tra ss) (tra ss ) UUS: Proj. madalpinge maakaabelliin 87 m m ); L = 8 ); L = 8 8 7 da - M 53 M53 As e nda xA -2 5 (M 35 95 (M1 - 4 0+ D E M : M K A 3 x7 A UUS: M25 (M ÕIGU DA 4 9) (p u it) Proj. kaablikaitsetoru (1250N/750N) Proj. kaablikaitsetoru (450N) Proj. kinnise meetodi piirid da ) As e ndaM 5 0 (p u it ) K L 3 , K RE DEM: 0 m, M26 (1 UUS: da Proj. kaablimärketulp Proj. madalpinge õhuliin (rekonstrueerimine) ) As e nda 5 1 (p u it ) K L 3 , K RE M D E M : M27 (1 0 m, UUS: 6 -3 Proj. mast Leht E) KR 3, , KL (1 ui t) 0m 28 ( p a U USEM : da d : M M5 2 en As D Proj. tugi Proj. tõmmits (tra ss) (tra ss ) 87 m m ); L = 8 ); L = 8 8 7 da - M 53 M53 As e nda xA -2 5 (M 35 95 (M1 - 4 0+ D E M : M K A 3 x7 A UUS: Proj. liitumiskilp u it) 5 3) (p a) M29 (M its (p in gutad m + t õm da Õigu tõmm its a Lisad m = 76 5; L 5 +3 u it) A 3x2 5 4) (p AM K M30 (M Proj. maandus u it) 5 5) (p M31 (M 1 LK + 5 5 48 Proj. demontaaž Proj. teekatte taastamine Proj. raieala (puud/võsa) Projekt: AJ "Kädva" F1 nõuetekohasuse tagamine Tellija: JOONIS: Paluküla, Kehtna vald, Raplamaa Elektrilevi OÜ MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA Kädva küla, Türi vald, Järvamaa OBJEKT: GEORAM OÜ Joonis: Asendiplaan - Üldplaan Joonise nr: IP3174 projekt Litsents: 594 MA, 369 MA-k ja EG10245381-0001 Pikk 2, Paide 72713 [email protected] AADRESS: Paluküla ja Kädva küla IP3174-1 Tel:38 50 323 www.georam.ee Kehtna ja Türi vald Projekteeris M. Reiter 17.09.2018 AMET NIMI ALLKIRI KUUPÄEV Raplamaa, Järvamaa Mõõdistas R.Varul TÖÖ NR. LEHT LEHTI MÕÕTKAVA AS Connecto Eesti Kontrollis A. Kivisild Mõõtkava 1:7500 Leht Lehti Registrikood: 10722319 Koostas A. Altküla 28.08.2018 200/02-18 Tuisu tn 19, 11314 Tallinn Kontrollis R. Varul 1 2 1:500 tel. 606 3100, faks 606 3101 Staadium TP 0 6  Ol. olev alajaam "Rästase" 10/0,4 kV; 100 kVA Alajaama maanduskontuuri mitte kahjustada. Maanduse juhuslikul kahjustamisel tuleb see nõuetekohaselt taastada Tee telg Edasi vt. leht 1-2 PLØ110; 450N; L= 4 m Raieala (puud, võsa) - 550 m² elg et MP: Nr. 119580 Te Maantee maa-ala piir (AJ "Rästase" F5 - ÕL M1) Maantee maa-ala piir 9,0 m tee teljest AXPK 4x240 mm² 9,0 m tee teljest L= 924/950 m (trass/kaabel) Maantee maa-ala piir 9,0 m tee teljest Leht 1-1 Leht 1-2 Maantee maa-ala piir 9,0 m tee teljest Maantee maa-ala piir 9,0 m tee teljest Tee telg lg Tee te Edasi vt. leht 1-1 Tee telg Edasi vt. leht 2-1 Kõrgevälja kinnistul raiutud materjali ladustamise koht. Raieala (puud, võsa) - 550 m² Raieala (võsa) - 70 m² Raieala (puud, võsa) - 90 m² Projekt: AJ "Kädva" F1 nõuetekohasuse tagamine Tellija: MP: Nr. 119580 (AJ "Rästase" F5 - ÕL M1) Paluküla, Kehtna vald, Raplamaa Elektrilevi OÜ AXPK 4x240 mm² Kädva küla, Türi vald, Järvamaa L= 924/950 m (trass/kaabel) Joonis: Asendiplaan Joonise nr: IP3174-1 Projekteeris M. Reiter 26.04.2020 AS Connecto Eesti Kontrollis A. Kivisild Mõõtkava 1:500 Leht Lehti Registrikood: 10722319 Tuisu tn 19, 11314 Tallinn tel. 606 3100, faks 606 3101 Staadium TP 1 6  Ma a nte em aa -a la p ii r Maantee maa-ala piir lg 9,0 m tee teljest Tee te Tee t elg Edasi vt. leht 1-2 Edasi vt. leht 2-2 Raieala (võsa) - 70 m² MP: Nr. 119580 (AJ "Rästase" F5 - ÕL M1) AXPK 4x240 mm² L= 924/950 m (trass/kaabel) Raieala (puud, võsa) - 195 m² Leht 2-1 Leht 2-2 Maantee maa-ala piir 9,0 m tee teljest Tee telg Edasi vt. leht 3 lg Tee te Edasi vt. leht 2-1 MP: Nr. 119580 (AJ "Rästase" F5 - ÕL M1) AXPK 4x240 mm² L= 924/950 m (trass/kaabel) Projekt: AJ "Kädva" F1 nõuetekohasuse tagamine Tellija: Paluküla, Kehtna vald, Raplamaa Elektrilevi OÜ Kädva küla, Türi vald, Järvamaa Joonis: Asendiplaan Joonise nr: IP3174-1 Projekteeris M. Reiter 26.04.2020 AS Connecto Eesti Kontrollis A. Kivisild Mõõtkava 1:500 Leht Lehti Registrikood: 10722319 Tuisu tn 19, 11314 Tallinn tel. 606 3100, faks 606 3101 Staadium TP 2 6  Edasi vt. leht 4 Asendada Asendada DEM: M34 (puit) + R/B jaland DEM: 4xA-25 (M36 - M41); L=112 m (trass) UUS: M2 (12 m, KL3, KRE) UUS: AMKA 3x70+95 (M1 - M3); L=112 m (trass) Maantee maa-ala piir 9,0 m tee teljest Tee telg Edasi vt. leht 2-2 154 Tee telg MNT nr 20 KM 8,73 Raieala (puud, võsa) - 450 m² MP: Nr. 119580 (AJ "Rästase" F5 - ÕL M1) Raieala (puud, võsa) - 50 m² AXPK 4x240 mm² L= 924/950 m (trass/kaabel) Asendada DEM: M35 (puit) + R/B jaland UUS: M1 (12 m, KL3, KRE) + kordusmaandus + AMKA ankrukinnitus + fiidri silt ("F5") Projekt: AJ "Kädva" F1 nõuetekohasuse tagamine Tellija: Paluküla, Kehtna vald, Raplamaa Elektrilevi OÜ Edasi vt. leht 6-1 Kädva küla, Türi vald, Järvamaa Joonis: Asendiplaan Joonise nr: IP3174-1 Projekteeris M. Reiter 26.04.2020 AS Connecto Eesti Kontrollis A. Kivisild Mõõtkava 1:500 Leht Lehti Registrikood: 10722319 Tuisu tn 19, 11314 Tallinn tel. 606 3100, faks 606 3101 Staadium TP 3 6  Asendada DEM: 4xA-25 (M33 - maja); L=17 m (trass) B UUS: AMKA 3x16+25 (M4 - maja); L=17 m (trass) Asendada (R / DEM: 4xA-25 (M25 - M33); L=279 m (trass) UUS: AMKA 3x70+95 (M4 - M9); L=279 m (trass) ) 4 E) E nd 3, L3 gi R R M2 ) ni s i a a KL K t u us K , K in it ug E) E , K 3, i R KR L 3 KL t u g m , m, + uk m t d kr tõm ) + us m 0 it) se m m B) + rd 11 (1 (pu an da R/B tu + U S : M da M: + tu g : M 3 3 / U EM n d a KA lda 5) ( (1 3 (1 (R ,K , + U S : M da ) ) /B Edasi vt. leht 5-1 /B ) 2 U M da AM ig M2 D se 0 ko i ( 4 /B ) i ts ( R tu : M 3 R DE /B A D en R )( Pa 9 ( R m ) )( a m 29 28 As )( M 31 1 30 tõ (M E (M (M (M gi 7 8 M M 5 6 M M + MNT nr 20154 R nd , K ala KM 8,98 E) L3 B j , K R/ Asendada 1 )+ 4 ht (1 uit DEM: 4xA-25 (M32 - M35); L=112 m (trass) Le ht 3 m 10 (p S: M d a UUS: AMKA 3x70+95 (M1 - M3); L=112 m (trass) Le M 26 U EM n d a D se U : Asendada A nd jala ) DEM: AMKA 3x16+25 (M25 - M27); L=72 m (trass) R/B K RE d )+ a p uit K L 3 da 34 ( m , , UUS: AMKA 3x70+95 (M9 - M11); L=72 m (trass) en 2 A s M : M 2 (1 DE S : M UU it) pu s) )( ) ss ( tr as (tra 55 gi 27 m 2m 12 11 tu (M L = 1 ) ; L= 1) ; M 3 K M4 1 - + 11 5L 6 - (M M3 9 5 M 76 a d a -25 ( 70 + d en x A 3x As M : 4 M KA DE S : A + UU 54 01 MN 8,73 r2 lg e te Tn Te KM r p ii ala a- m a ljest te e te an te e Ma m 9 , 0 nd jala ) /B E + R KR a u it) K L 3, d p da 35 ( m , s en 2 u us A s M : M 1 (1 and inn it D E S : M s m a k ru k u ) U o r A an " F 5" U d m² k + M silt K ( 50 )- + A ii dr i sa d, võ +f u ( pu la ie a Ra ) M1 0 ÕL l) 58 5 - be m² 19 F aa 0 r. 1 se " m m ² s s/k 45 : N s ta 0 a )- MP " Rä x2 4 m (tr sa J 4 võ (A PK /9 50 d, uu AX 92 4 (p ala L= ie Ra Projekt: AJ "Kädva" F1 nõuetekohasuse tagamine Tellija: Paluküla, Kehtna vald, Raplamaa Elektrilevi OÜ Kädva küla, Türi vald, Järvamaa Joonis: Asendiplaan Joonise nr: IP3174-1 Projekteeris M. Reiter 26.04.2020 AS Connecto Eesti Kontrollis A. Kivisild Mõõtkava 1:1000 Leht Lehti L3 , K R E ) Registrikood: 10722319 Tuisu tn 19, 11314 Tallinn tel. 606 3100, faks 606 3101 Staadium TP 4 6 Edasi vt. leht 6-1  /B ) R 4( M1 M: Edasi vt. leht 5-2 0,4 kV õhuliin DEM: Juhe 4xA-25 (AJ "Kädva" - M25) ) i /B gi L= 1285 m (trass) t ug (R 16 gi Edasi vt. leht 4 + tu + B) DEM: mastid M1 - M24 B) s 2 5 (M da t ) (R/ mmit sed õ nitu B) / :M tu M9 alda krukin ig n (R / ) (R M )+ DE Pa K A a /B 17 /B 24 AM (R (R :M ) :M 15 ) /B 18 M 54 M /B :M ) (R :M DE KM nr 201 DE (R ug i /B 19 M EM 8,98 23 t (R DE T + ) :M MN ) /B 20 D :M nd /B EM ja la ) R/B RE M (R :M a it ) + L3, K (R 21 D DE d u end a 6( p m, K M As : M 2 0 (1 1 M DE S: M1 22 :M DE UU :M M EM DE D 1( M1 g i M2 7 ) (p K u i t) Leht 5-1 + 5765 L t u +5 M 1:1500 Leht 5-2 AJ " Käd va " M 1:2000 DEM : + R/ M1 (pu i + tu B jaland t) gi DEM : M2 (pui t) + R/B jalan d DEM DEM : Edasi vt. leht 5-1 M16 : M3 (R/B (pui ) t) + R/B jalan d 0,4 kV õhuliin B) R/ DEM DEM: Juhe 4xA-25 (AJ "Kädva" - M25) DEM ( : M15 14 (R/B : M4 L= 1285 m (trass) (pui M B) )+t t) + ugi R/ M: DEM: mastid M1 - M24 R/B jalan ( DE d 13 B) M R/ M: DEM ( : DE M5 12 (pui t) + M B) R/B M: R/ jalan d ( DE 11 B) M R/ M: DEM ( : M6 DE 10 (pui t) + M R/B B) M: jalan R/ d DE M 9( /B jaland (puit) + R M: DEM: M7 DE Projekt: AJ "Kädva" F1 nõuetekohasuse tagamine Tellija: Paluküla, Kehtna vald, Raplamaa Elektrilevi OÜ Kädva küla, Türi vald, Järvamaa DEM Joonis: Asendiplaan Joonise nr: + 2 t : M 8 (pu IP3174-1 k t õm it mits ) Projekteeris M. Reiter 4 26.04.2020 9,8 015 KM T n r 2 Kontrollis A. Kivisild Mõõtkava 1:1500 Leht Lehti 8 AS Connecto Eesti Registrikood: 10722319 MN Tuisu tn 19, 11314 Tallinn tel. 606 3100, faks 606 3101 Staadium TP 5 6  Edasi vt. leht 4 Edasi vt. leht 6-1 Edasi vt. leht 6-2 LK160449 Asendada ) usm ti LP1 3, KR KRE DEM: M50 (puit) M23 (M47) (puit) UUS: M26 (10 m, KL3, KRE) , KL , KL3 i + m gi (11 (10 m + tug aan 1092 E) , ) ) ) ) t) /B /B /B /B ui (R (R (R (R (p uit) ) ) ) ) 1) 40 39 38 37 gi 4 dus S: M 6 (p (M (M (M (M t u (M a 16 15 14 13 + 17 DE ndad m UU : M3 12 M M M M M li + k stilü Ase M ord a + tu Asendada Asendada DEM: M42 (puit) DEM: 4xA-25 (M36 - M41); L=203 m (trass) UUS: M18 (10 m, KL3, KRE) UUS: AMKA 3x70+95 (M12 - M17); L=203 m (trass) Asendada DEM: M51 (puit) UUS: M27 (10 m, KL3, KRE) M24 (M48) (puit) + tugi M19 (M43) (puit) UUS: kordusmaandus Asendada DEM: 4xA-25 (M35 - M53); L=887 m (trass) UUS: AMKA 3x70+95 (M1 - M53); L=887 m (trass) E ) , KR ) L3 a uit , K d ad 2 (p 0 m e n M 5 (1 Asendada A s M : M2 8 DEM: M44 (puit) DE S: UUS: M20 (10 m, KL3, KRE) UU Leht 6-3 M25 (M49) (puit) Asendada ÕIGUDA M 1:1000 DEM: M45 (R/B) + tõmmits UUS: M21 (10 m, KL3, KRE) + tugi (11 m, KL3, KRE) Asendada DEM: 4xA-25 (M35 - M53); L=887 m (trass) UUS: AMKA 3x70+95 (M1 - M53); L=887 m (trass) Asendada DEM: AMKA 3x25+35 (M53 - M55); L=76 m (trass) UUS: AMKA 3x50+70 (M29 - M31); L=76 m (trass) Asendada Asendada DEM: 4xA-25 (M35 - M53); L=887 m (trass) M22 (M46) (puit) DEM: M50 (puit) M29 (M53) (puit) UUS: AMKA 3x70+95 (M1 - M53); L=887 m (trass) UUS: M26 (10 m, KL3, KRE) M31 (M55) (puit) + tõmmits (pingutada) + 55481LK Õiguda Paigaldada tugi Lisada tõmmits Leht 6-2 M30 (M54) (puit) M 1:1000 Edasi vt. leht 6-3 Projekt: AJ "Kädva" F1 nõuetekohasuse tagamine Tellija: Paluküla, Kehtna vald, Raplamaa Elektrilevi OÜ Kädva küla, Türi vald, Järvamaa Joonis: Asendiplaan Joonise nr: IP3174-1 Leht 6-1 Projekteeris M. Reiter 28.04.2020 M23 (M47) (puit) Kontrollis A. Kivisild Mõõtkava 1:1000 Leht Lehti M 1:1500 AS Connecto Eesti Registrikood: 10722319 Tuisu tn 19, 11314 Tallinn tel. 606 3100, faks 606 3101 Staadium TP 6 6 Edasi vt. leht 6-2