Hankija seisukoht vaidlustusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie: 05.06.2026 nr 7-1/26/2011-2 [email protected] Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Registrikood 70009764 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Mobire Eesti AS Registrikood 10814092 e-post: [email protected] Kolmas isik: ALD Automotive Eesti AS Registrikood 11094435 e-post: [email protected] [email protected] Hankija taotlused: 1. jätta Mobire Eesti AS vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt dünaamilise hankesüsteemi „L-, LM-, M-, N-, O-, R- ja T-kategooria uute ja kasutatud sõidukite ning nende agregaatide ja registreerimisele mitte kuuluvate pukseeritavate seadmete ostmine ning rentimine/liisimine“ (viitenumber 294204) alt läbiviidud seotud hankes „Esinduslike sõidukite rent“ (viitenumber 308926) täies ulatuses rahuldamata; 2. jätta vaidlustuse esitamisega seotud kulud vaidlustaja kanda; 3. hankija taotlusel vaadata asi läbi kirjalikus menetluses. Hankija seisukoht vaidlustusele Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt dünaamilise hankesüsteemi „L-, LM-, M-, N-, O-, R- ja T-kategooria uute ja kasutatud sõidukite ning nende agregaatide ja registreerimisele mitte kuuluvate pukseeritavate seadmete ostmine ning rentimine/liisimine“ (viitenumber 294204) alt läbiviidud seotud hankes „Esinduslike sõidukite rent“ (viitenumber 308926) 1. Asjaolud ja menetluse senine käik 1.1. 08.04.2026 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka RKIK) riigihangete registris (edaspidi RHR) dünaamilise hankesüsteemi „L-, LM-, M-, N-, O-, R- ja T-kategooria uute ja kasutatud sõidukite ning nende agregaatide ja registreerimisele mitte kuuluvate pukseeritavate seadmete ostmine ning rentimine/liisimine“ (viitenumber 294204) kategooria 2 alt läbiviidud seotud hanke Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 / [email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee Registrikood 70009764  „Esinduslike sõidukite rent“ (viitenumber 308926). Pakkumused esitati kolme ettevõtja poolt: vaidlustaja, kolmanda isiku ja Hansarent OÜ (reg kood 11695889) poolt. 1.2. RKIK-i 28.05.2026 otsusega lükati vaidlustaja pakkumus tagasi järgneva põhjendusega: „Hankija lükkab pakkumuse tagasi RHS § 114 lõike 2 alusel, sest esitatud pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija on tehnilises kirjelduses näinud punktis „Keretüüp“ ette näinud, et renditavad sõidukid peavad olema sedaanid. Hankija asub seisukohale, et Škoda superb ei vasta hanke tingimustes nõutud keretüübi klassifikatsioonile. Škoda Superb keretüübi määratlemisel tuleb eristada kahte sisuliselt erinevat lähenemist: vormilist standardiklassifikatsiooni ning sõiduki tegelikku konstruktsioonilist ja funktsionaalset olemust. Just nende kahe käsitluse segamine on praktikas põhjustanud olukorra, kus Škoda Superbi nimetatakse üheaegselt nii sedaaniks kui ka liftbackiks, kuigi tehniliselt ei ole tegemist samatähenduslike mõistetega. Käesolevas küsimuses ei ole määrava tähtsusega üksnes sõiduki visuaalne üldmulje või kere väliskuju, vaid eelkõige see, kuidas sõiduk konstruktsiooniliselt toimib ning millised on selle kere funktsionaalsed omadused. Kuigi Superb on väliselt kujundatud klassikalise sedaani proportsioonidega ning jätab selgelt kolmemahulise kere mulje, ei vasta selle tegelik konstruktsioon klassikalise sedaani olemusele. Klassikalise Sedaan üks peamisi ja ajalooliselt väljakujunenud tunnuseid seisneb selles, et pagasiruum moodustab sõitjateruumist eraldiseisva mahu. Sedaani puhul avaneb pagasiruum eraldi luugi kaudu ning tagaklaas jääb kere külge fikseerituks. Selline lahendus ei ole pelgalt disainiline detail, vaid mõjutab otseselt sõiduki funktsionaalset olemust, sealhulgas kere jäikust, heliisolatsiooni, kliimaruumi eraldatust ning pagasiruumi kasutusloogikat. Sedaani konstruktsioon põhineb põhimõttelisel eraldatusel sõitjateruumi ja pagasiosa vahel. Škoda Superbi puhul nimetatud eraldatus puudub. Sõiduki tagaluuk avaneb koos tagaklaasiga ühe tervikuna, mistõttu moodustavad pagasiruum ja sõitjateruum konstruktsiooniliselt ühendatud mahu. Tegemist on lahendusega, mida autotehnilises käsitluses peetakse iseloomulikuks hatchback- ja liftback-tüüpi keredele. Selline konstruktsioon võimaldab suuremat pagasiava, praktilisemat laadimist ning muudab sõiduki funktsionaalse olemuse võrreldes klassikalise sedaaniga oluliselt erinevaks. Seetõttu ei ole liftback pelgalt turunduslik või visuaalne termin, vaid tähistab sisuliselt teistsugust kere ülesehitust. Oluline on rõhutada, et liftbacki mõiste tekkimine autotööstuses ei olnud juhuslik. Vastav termin kujunes välja just vajadusest eristada sõidukeid, mis väliselt meenutavad sedaani, kuid mille konstruktsiooniline ja praktiline lahendus erineb klassikalisest sedaanist. Kui pelgalt sedaanilaadne siluett oleks piisav sõiduki sedaaniks lugemiseks, puuduks vajadus liftbacki kui eraldi keretüübi määratluse järele üldse. Liftback-kategooria olemasolu ise kinnitab, et autotehnilises käsitluses peetakse tagaosa konstruktsioonilist lahendust määravaks tunnuseks. Samas võimaldab ISO 3833:1977 käsitleda Superbi sedaanina, kuid seda üksnes standardi üldistatud vormilise klassifikatsiooni tähenduses. ISO 3833:1977 eesmärk ei ole anda süvitsi minevat konstruktsioonilist ega funktsionaalset hinnangut sõidukitele, vaid luua ühtne terminoloogiline raamistik sõidukite üldiseks kirjeldamiseks. Standard lähtub peamiselt sõiduki üldkujust ja proportsioonidest ning kirjeldab sedaani kui kinnise kerega sõiduautot, millel on eristatav mootoriosa, sõitjateruum ja pagasi jaoks ette nähtud tagaosa. Samas ei sätesta standard nõuet, et tagaklaas peab olema pagasiluugist konstruktsiooniliselt eraldatud, ega analüüsi seda, kuidas tagaosa tegelikult avaneb või milline on sõiduki praktiline kasutusloogika. Seetõttu asub hankija selisukohale, et ISO 3833:1977 on oma olemuselt pigem pinnapealne vormi- ja terminoloogiastandard, mitte tehniline konstruktsioonistandard. Standard ei käsitle pagasiruumi ja salongi ühendatust, tagaosa funktsionaalset ehitust ega kere tegelikku kasutusloogikat. Just nimetatud põhjustel ei ole ISO standard piisav alus sõiduki funktsionaalse olemuse määratlemiseks olukorras, kus vaidluse keskmes on kere konstruktsiooniline lahendus. Sellest tulenevalt võib Škoda 2  Superb olla vormilise ISO klassifikatsiooni järgi käsitletav sedaanina, kuid konstruktsiooniliselt ja funktsionaalselt ei vasta see klassikalise sedaani olemusele. Funktsionaalses ja autotehnilises tähenduses tuleb Superbi käsitleda liftback-kerega sõiduautona, sest määravaks tunnuseks on kogu tagaosa avanemine koos tagaklaasiga ning sellest tulenev sõitjateruumi ja pagasiosa ühendatud konstruktsioon. Kõige täpsem ja tehniliselt korrektsem käsitlus on seega järgmine: Škoda Superb on sedaanilaadse vormiga liftback, mida võib ISO 3833:1977 üldistatud vormiklassifikatsiooni järgi nimetada sedaaniks, kuid mille tegelik konstruktsiooniline ja funktsionaalne olemus vastab liftback- kerele. 1.3. 02.06.2026 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse dünaamilise hankesüsteemi „L-, LM-, M-, N-, O-, R- ja T-kategooria uute ja kasutatud sõidukite ning nende agregaatide ja registreerimisele mitte kuuluvate pukseeritavate seadmete ostmine ning rentimine/liisimine“ (viitenumber 294204) kategooria 2 alt läbiviidud seotud hankes „Esinduslike sõidukite rent“ (viitenumber 308926) hankija otsusele lükata tagasi vaidlustaja pakkumus. 1.4. 02.06.2026 esitati VAKO poolt vaidlustuse esitamise teade nr 12.2-10/120, milles palutakse hankijal ja kaasatud kolmandal isikul kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 05.06.2026, esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. Kui menetlusosaline soovib esitada tõendeid, mida tuleks teise menetlusosalise eest varjata, tuleb selle kohta esitada vaidlustuskomisjonile selgesõnaline põhjendatud taotlus ja eristada juurdepääsupiiranguga dokumendid (mitte lisada neid vastuse või teiste lisadega samasse digikonteinerisse). Kui vastus vaidlustusele sisaldab mõne menetlusosalise ärisaladust, tuleb menetlusosalisele, kellel sellele juurdepääsu pole, edastamiseks esitada vastuse ärisaladuseta versioon. Tulenevalt RHS § 194 lg-st 4 ei ole RKIK-il selles hankemenetluses õigust sõlmida hankelepingut käesoleva teate saamisest kuni RHS §-s 201 sätestatud tingimuse saabumiseni. 1.5. RKIK hankelepingut edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlminud ei ole. 1.6. Tulenevalt eeltoodust, on hankija vastus vaidlustusele esitatud tähtaegselt. 1.7. Hankija vaidleb vaidlustaja vaidlustusele tervikuna vastu, põhjendades oma seisukohti alljärgnevalt. 2. Hankija seisukoht ja õiguslikud põhjendused 2.1. Hankija viis riigihangete registris dünaamilise hankesüsteemi „L-, LM-, M-, N-, O-, R- ja T-kategooria uute ja kasutatud sõidukite ning nende agregaatide ja registreerimisele mitte kuuluvate pukseeritavate seadmete ostmine ning rentimine/liisimine“ (viitenumber 294204) kategooria 2 alt läbi seotud hanke „Esinduslike sõidukite rent“ (viitenumber 308926), mille eesmärgiks oli kahe esinduslikku M1-kategooria sõiduauto rentimine 48 kuuks vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele. Oodatud olid pakkumised erinevatele mudelitele. Hanke alusdokumendina lisatud tehnilises kirjelduses nägi hankija mh ette, et sõidukite keretüübiks peab olema sedaan. Vastavustingimustena on hankija mh sätestanud, et pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist ning pakkuja kinnitab, et pakutavad sõidukid vastavad tehnilisele kirjeldusele ning täidetud tehniline kirjeldus on lisatud pakkumise dokumentidesse. 2.2. Tulenevalt RHS § 114 lõikest 1 kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. RHS § 114 lõike 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita 3  tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Seega, tulenevalt RHS § 114 lõigetest 1 ja 2 lükkab hankija tagasi pakkumuse, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 2.3. Vaidlustaja poolt esitatud tehnilisest kirjeldusest nähtub, et vaidlustaja pakub hankijale sõidukit Superb HB Selection 2,0 TDI 142kW 7-DSG 4x4, mille keretüübi osas on vaidlustaja kinnitanud, et tegemist on sedaaniga. Arvestades, et sõiduki tootja ametlikust määratlusest lähtuvalt (pikemalt lahti kirjutatud allpool) ei ole Škoda Superbi keretüübiks sedaan, lükkas hankija vaidlustaja pakkumuse tagasi, kuivõrd see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 2.4. Hankija peab siinkohal vajalikuks välja tuua, et sõidukite keretüübid on autotööstuses välja kujunenud selleks, et kirjeldada sõidukite erinevaid konstruktsioonilisi ja funktsionaalseid lahendusi ning klassikalise sedaani üks peamisi ja ajalooliselt väljakujunenud tunnuseid seisneb selles, et pagasiruum moodustab sõitjateruumist eraldiseisva mahu, pagasiruum avaneb eraldi luugi kaudu ja tagaklaas jääb kere külge fikseerituks. Selline lahendus mõjutab otseselt sõiduki funktsionaalset olemust, sealhulgas kere jäikust, heliisolatsiooni, kliimaruumi eraldatust ning pagasiruumi kasutusloogikat. Sedaani konstruktsioon põhineb põhimõttelisel eraldatusel sõitjateruumi ja pagasiosa vahel. Arvestades, et Škoda Superbi puhul ei ole tegemist sedaaniga, puudub ka nimetatud eraldatus. Sõiduki tagaluuk avaneb koos tagaklaasiga ühe tervikuna, mistõttu moodustavad pagasiruum ja sõitjateruum konstruktsiooniliselt ühendatud mahu. Tegemist on lahendusega, mida autotehnilises käsitluses peetakse iseloomulikuks hatchback- ja liftback-tüüpi keredele (eesti keeles laugpära). Selline konstruktsioon võimaldab suuremat pagasiava, praktilisemat laadimist ning muudab sõiduki funktsionaalse olemuse võrreldes klassikalise sedaaniga oluliselt erinevaks. Arvestades, et hankijale on oluline, et pagasiruum moodustaks sõitjateruumist eraldiseisva mahu ning pagasiruum avaneks eraldi luugi kaudu ning tagaklaas jääks kere külge fikseerituks, et oleks tagatud kere jäikus, heliisolatsioon, kliimaruumi eraldatus, nägi hankija hankes ette, et sõiduki keretüübiks peab olema sedaan. 2.5. Vaidlustaja on vaidlustuses leidnud, et pakutud Škoda Superb vastab tehnilises kirjelduses nõutud sedaani keretüübi nõudele põhjusel, et sõiduk on registriandmetes või tüübikinnituse dokumentides liigitatud sedaani kategooriasse. Hankija ei nõustu nimetatud seisukohaga. Esmalt peab hankija vajalikuks rõhutada, et hankija ei ole käesolevas menetluses sedaani mõistet ümber defineerinud ega andnud sellele pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist uut sisu. Samuti, ei ole hankija kitsendanud hankedokumentides sätestatud nõuet täiendavate tunnuste kaudu, mida hankedokumentides ei olnud ette nähtud. Käesoleva vaidluse keskmes ei ole küsimus selles, kuidas tuleks sedaani mõistet määratleda, vaid küsimus on selles, kas hankijal oleks olnud alust lugeda nõue täidetuks olukorras, kus sõiduki tootja ise ei käsitle pakutud mudelit sedaanina. 2.6. Vaidlustaja argumentatsioon tugineb eeldusel, et tüübikinnituse või liiklusregistri andmetes kasutatav klassifikatsioon kujutab endast sõiduki keretüübi lõplikku ja ammendavat määratlust. Hankija hinnangul ei tulene selline järeldus ei Euroopa Liidu tüübikinnituse regulatsioonidest ega autotööstuses väljakujunenud terminoloogiast. Euroopa Liidu sõidukite tüübikinnituse süsteem põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel (EL) 2018/858 ning UNECE regulatiivsel raamistikul. Nimetatud süsteemi eesmärk on sõidukite tehniline ja halduslik klassifitseerimine, tüübikinnitamine ning liikmesriikide vahelise ühtse turu toimimise tagamine. Tegemist ei ole süsteemiga, mille eesmärk oleks määratleda või ümber kujundada autotööstuses kasutatavat keretüüpide terminoloogiat. Joonisel 1 on välja toodud M1-kategooria sõidukite keretüübid ning eristatud on sedaan, luukpära, universaal, kupee, kabriolett, mitmeotstarbeline sõiduk ja kombi. 4  3. Joonis 1. Kuvatõmmis (EL) 2018/858 M1-kategooria sõidukite keretüübid 2.5. Samuti, põhineb Euroopa Liidu keretüüpide klassifikatsioon ajalooliselt väljakujunenud autotööstuse terminoloogial, mis on kodifitseeritud standardis ISO 3833 „Road vehicles – Types – Terms and definitions“. ISO 3833 eesmärk on sõidukitüüpide ja keretüüpide terminite kirjeldamine ning ühtlustamine. Tegemist ei ole registriklassifikatsiooni loomise ega tootjate keretüüpide ümberdefineerimise standardiga. Oluline on märkida, et Euroopa Liidu klassifikatsioon kasutab piiratud hulka üldistatud kategooriaid, nagu saloon, hatchback, estate ja coupé. Samal ajal kasutavad sõidukitootjad oma mudelite kirjeldamisel märksa detailsemat terminoloogiat, sealhulgas mõisteid liftback, sportback, fastback ja teisi kerelahendusi, mida regulatiivne klassifikatsioon eraldi ei kajasta. Sellest tulenevalt ei võimalda registri- või tüübikinnituse klassifikatsioon alati üheselt tuvastada sõiduki tegelikku keretüüpi tootja kasutatavas tähenduses. 2.6. Täiendavalt nähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/858, et Euroopa tüübikinnituse süsteem eristab sõidukitüübi ja keretüübi mõisteid. Regulatsioon võimaldab teatud tingimustel liigitada samasse sõidukitüüpi erineva keretüübiga sõidukeid, sealhulgas näiteks sedaani ja kupeed, juhul kui need kasutavad sama alusraami ning esikonstruktsiooni olulisi osi. Sellest järeldub, et ka Euroopa Liidu regulatsioonides ei käsitleta sõidukitüüpi ja keretüüpi samatähenduslike mõistetena. Eeltoodust tulenevalt ei saa hankija hinnangul teha üksnes registriandmete või tüübikinnituse dokumentides kasutatud üldistatud klassifikatsiooni põhjal lõplikku järeldust sõiduki keretüübi kohta. Sellises olukorras tuleb lähtuda eelkõige tootja ametlikust määratlusest. Käesoleval juhul on määrava tähtsusega asjaolu, et Škoda Auto ei kirjelda neljanda põlvkonna Superbi sedaanina. Tootja kasutab oma ametlikes mudelikirjeldustes järjepidevalt nimetusi „Superb Liftback“ ja „Superb Combi“. Sama terminoloogiat kasutatakse nii Škoda Auto rahvusvahelises dokumentatsioonis kui ka Škoda Eesti ametlikel veebilehtedel. 5  3. Joonis 2. Kuvatõmmis Škoda Superb ametlik hinnakiri 2.7. Tootja käsitlust kinnitab ka Škoda Auto ametlik mudeliajaloo ülevaade „Škoda Superb: 90 years since the historic first model entered production“. Nimetatud ülevaates kirjeldatakse esimest põlvkonda Superb (2001–2008) kui sedaan sõidukit, samas kui neljandat põlvkonda Superb (2023–) kirjeldatakse kui „hatch“ ja „Combi“ sõidukit. Seega eristab tootja ise varasemat sedaan Superbi tänapäevasest Superbist ega nimeta viimast sedaaniks. 6  3. Joonis 3. Kuvatõmmis "Škoda Superb: 90 years since the historic first model entered production" 2.8. Pakkuja poolt referentsina toodud sõiduk 990SKO on hetkel leitav automüügi keskkonnast auto24.ee, kus selle müüjaks on märgitud SKO Motors, kes hankija andmetel on Škoda ametlik edasimüüja Eestis. Müügikuulutuses on sõiduki keretüübiks märgitud luukpära. https://www.auto24.ee/soidukid/4261721 7  3. Joonis 4. Škoda Superb müügikuulutus 2.9. Täiendavalt märgib hankija, et keretüübi nõue ei saa olla taandatav üksnes sõiduki väliskujule või registriklassifikatsioonile. Keretüübid on autotööstuses välja kujunenud selleks, et kirjeldada sõidukite erinevaid konstruktsioonilisi ja funktsionaalseid lahendusi. Kui tootja eristab mudeliversioone nimetustega „saloon“ ja „liftback“ või „hatch“, siis lähtub ta sõidukite erinevatest kasutus- ja konstruktsiooniomadustest. Vastasel juhul puuduks vajadus selliste eraldiseisvate keretüübi määratluste kasutamiseks. Käesoleval juhul on oluline, et Škoda Auto ei turusta ega kirjelda neljanda põlvkonna Superbi sedaanina, vaid liftbackina. Sellest tulenevalt ei ole võimalik eeldada, et liftback-konstruktsiooniga sõiduk vastab automaatselt sedaani keretüübi nõudele üksnes põhjusel, et sõiduk võib väliselt sedaani meenutada või olla regulatiivses klassifikatsioonis paigutatud samasse üldkategooriasse. Vastupidi, tootja ise käsitleb neid erinevate keretüüpidena ning eristab neid oma ametlikes mudelikirjeldustes. Seetõttu ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt määrav küsimus mitte see, kas liftback võib teatud tunnuste poolest sarnaneda sedaanile, vaid asjaolu, et tootja ei käsitle pakutud mudelit sedaanina ning hankedokumentides nõuti sõnaselgelt sedaani keretüübiga sõidukit. 2.10. Tootja ametlikku määratlust toetab ka tehniline erialakirjandus. Victor Hillier märgib allikas „Fundamentals of Motor Vehicle Technology“, et hatchback-konstruktsioon põhineb küll sedaankerel, kuid selle puhul on pagasiruum ühendatud sõitjateruumiga ning konstruktsioon paikneb sedaani ja universaali vahel. Seega käsitletakse autotööstuse terminoloogias hatchbacki ja salooni eristatavate keretüüpidena. Vaidlustaja võimalik viide sellele, et tüübikinnituse või registriandmetes kasutatakse määratlus sedaan, ei muuda eeltoodud järeldust. Nimetatud tähised on osa regulatiivsest klassifikatsioonist, mille eesmärk on sõidukite standardiseeritud liigitamine. Need ei kujuta endast tootja ametlikku mudeli- ega keretüübi määratlust. Seda kinnitab ka asjaolu, et sama mudeliperekonda kuuluvad Škoda Superb sõidukid võivad sõltuvalt tüübikinnituse kategooriast olla registris käsitletud erinevalt. Eestis on registreeritud Škoda Superb N1 kategooria 8  sõidukeid, mille keretüübiks on märgitud kaubik. Nimetatud asjaolu ei tähenda, et sõiduki tegelik kerelahendus oleks muutunud kaubikuks, vaid illustreerib registri- ja tüübikinnituskategooriate halduslikku eesmärki. Sellest tulenevalt ei saa registriklassifikatsiooni pidada sõiduki tegeliku keretüübi määramisel ainsaks ega ülimuslikuks tõendiks. 3. Joonis 5. Registri kuvatõmmis Škoda Superb kaubik 2.11. Hankija hinnangul oleks vastuolus nii tootja ametliku dokumentatsiooni kui ka tüübikinnituse regulatsioonide loogikaga olukord, kus sõiduki tegeliku keretüübi määraks tootja asemel üksnes registri või tüübikinnituse üldistatud klassifikatsioon. Selline lähenemine ei arvestaks asjaolu, et regulatiivne klassifikatsioon ja tootja kasutatav keretüüpide terminoloogia teenivad erinevaid eesmärke. 2.12. Täiendavalt märgib hankija, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole määrava tähtsusega üksnes küsimus, kuidas võiks abstraktselt sisustada mõistet „sedaan“, vaid ka küsimus, kas pakkuja on tõendanud hankedokumentides sätestatud nõude täitmist. Riigihanke menetluses lasub pakkujal kohustus tõendada, et tema pakkumus vastab hankija kehtestatud tingimustele. Kui hankedokumentides on nõutud sedaani keretüübiga sõidukit, peab pakkuja suutma esitada tõendid, mis võimaldavad hankijal põhjendatult järeldada, et pakutav sõiduk vastab nimetatud nõudele. 2.13. Käesolevas asjas ei ole vaidlustaja esitanud ühtegi tootja ametlikku dokumenti, milles Škoda Auto määratleks neljanda põlvkonna Superbi sedaanina. Vastupidi, tootja ametlikud mudelikirjeldused, tehnilised materjalid ning turustamisdokumendid kirjeldavad kõnealust mudelit järjepidevalt liftbackina (laugpära). Sellises olukorras ei saa hankijalt mõistlikult eeldada, et ta loeks sedaani keretüübi nõude täidetuks üksnes registri või tüübikinnituse üldistatud klassifikatsiooni põhjal, eriti olukorras, kus tootja enda ametlik dokumentatsioon osutab teistsugusele keretüübile. Seega ei ole hankija käesolevas menetluses sedaani mõistet ümber defineerinud ega kitsendanud, vaid on hinnanud pakkuja esitatud tõendeid ning jõudnud järeldusele, et pakkuja ei ole tõendanud nõutud 9  keretüübi olemasolu viisil, mis võimaldaks lugeda vastavustingimuse täidetuks. 2.14. Tulenevalt RHS § 114 lõikest 1 peab hankija kontrollima pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Tulenevalt RHS § 114 lõikest 2 saab hankija tagasi lükata pakkumuse, mis ei vasta riigihankes kehtestatud tingimustele. Eeltoodust tulenevalt leiab hankija, et vaidlustaja pakutud sõiduk Škoda Superb ei vasta tehnilises kirjelduses sätestatud sedaani keretüübi nõudele. Vaidlustaja poolt pakutav sõiduk vastab keretüübile laugpära, millest tulenevalt lükkas hankija vaidlustaja pakkumuse tagasi, kui riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse. Hankija on seisukohal, et hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on kooskõlas RHS § 114 lõigetega 1 ja 2, hankija on tegutsenud õiguspäraselt, lükates tagasi vaidlustaja pakkumuse, sest see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Adamson õigusnõunik Lisa: Hankija volitatud esindaja volikiri (asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave AvTS § 35 lg 1 p 3 (1) alusel) Evelin Adamson [email protected] 10