Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn 05.06.2026 nr 6-7/26/3294-2 Edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] ja [email protected] Ligipääs: riigihangete vaidlustuskomisjon, vaidlustaja HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES “ E-residentsuse programmi turundusteenus 2026-2029“ (RHR viitenumber 308490) Vaidlustajad: Division OÜ (registrikood 12887422) ja Trendmark OÜ (registrikood 10711512) edaspidi Vaidlustajad Vaidlustajate esindaja: Marit Toom, vandeadvokaat (Kaevando & Partnerid) e-post: [email protected] Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikood: 90006012) Hankija esindaja: Siret Suurväli, jurist e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. 22.05.26 edastas riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) hankijale vaidlustuse teate. Vaidlustajad taotlevad RHAD lisa 1 punkti 6.4.3 ja selle nõude tõendamiseks esitatava andmevormi RHAD Lisa 3 „CV vormid -projektijuht“ eemaldamist RHADist. 1.2. 02.06.2026 edastasid Vaidlustajad VAKOle täiendavad seisukohad, millele hankijal on võimalik vastata kuni 05.06.2026. Hankija täiendavad seisukohad on tähtaegsed. 2. HANKIJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD 2.1. Hankija lähtub täiendavate seisukohtade esitamisel eesmärgist mitte oluliselt korrata 27.05.26 esitatud vastuses juba esitatut. 2.2. Vaidlustajad leiavad, et vaidlustatud vastavustingimus (RHAD lisa 1 punkt 6.4.3) ei ole objektiivselt põhjendatud ning hankija ei ole vastupidist tõendanud. 2.2.1. Vaidlustajate seisukoht on eksitav ega arvesta hankija varasemates selgitustes esitatud põhjendusi. Hankija on vaidlustatud vastavustingimuse vajadust oma varasemas vastuses juba piisavalt selgitanud. Kordame aga, et podcast „Winning Friends“ loodi varasema lepingu raames, eesmärgiga kujundada täiendav ja mõjus turunduskanal, mis aitaks hankijal ellu viia uusi e-residentsuse turundusstrateegilisi eesmärke. Loodud podcasti tootmist ja arendamist plaanitakse RHAD Lisa 1 punkti 1.8 kohaselt jätkata, mistõttu on oluline, et pakkuja meeskonda kuuluks vastavat kogemust omav projektijuht. 2.2.2. Vaidlustatud vastavustingimus on objektiivselt põhjendatud ning vajalik hankija eesmärkide saavutamiseks. Podcasti arendamine ei ole võrreldav tavapärase turundustegevusega, vaid eeldab spetsiifilisi teadmisi ja praktilist kogemust nii formaadi toimivuse, levikanalite eripärade, kui ka kuulajaskonna kaasamise osas. Tegemist on järjestikuse ja pikaajalise sisutootega, mille edukus sõltub terviklikust ja teadlikult juhitud arendusprotsessist. Nõutud kogemuseta projektijuhiga suureneb oluliselt risk, et podcast ei täida seatud strateegilisi eesmärke. Selliste riskide maandamine on hankija jaoks aga vältimatu, arvestades, et tegemist on olulise kommunikatsioonikanali arendamisega. 2.2.3. Hankija eesmärki ei ole võimalik saavutada samaväärselt leebemate nõuetega (näiteks üldise turundusprojektide juhtimise kogemusega projektijuhi abil), kuna selline lähenemine ei taga vajalikku valdkondlikku pädevust ega võimalda hinnata podcasti formaadispetsiifilisi riske. Seetõttu ei täidaks leebem nõue hankija eesmärki ega tagaks soovitud tulemust. 2.3. Vaidlustajad on seisukohal, et teenust oli eelmises lepingus võimalik osutada ilma, et projektijuhilt nõutaks varasemat kogemust taskuhäälingu (st podcasti) projekti juhtimisel. 2.3.1. Hankija selgitab, et varasemal lepingupartneril oli olemas varasem kogemus podcasti käivitamise ja arendamise valdkonnas ning just sellest tulenevalt kujunes lepingu täitmise käigus välja võimalus luua täiendav turunduskanal podcast „Winning Friends“ näol. Kui lepingupartneril selline kogemus puudunuks, ei oleks ka vastavat podcasti loodud. Seejuures rõhutab hankija, et podcasti loomine ei olnud varasema lepingu algne eesmärk, vaid sai teoks jooksva ideena just tänu lepingupartneri vastavale kogemusele. Seega on vaidlustajate väide, et podcast loodi ilma vastava kogemuseta lepingupartneri poolt täielikult väär ja eksitav. 2.3.2. Vaidlustajatel puudub pädevus asuda ümber hindama hankija vajadusi ning otsustada, millised nõuded on vajalikud hanke eesmärkide täitmiseks. Vaidlustajate seisukohad tuginevad üldistavatele ja abstraktsetele väidetele ega arvesta hankija tegelikke sisulisi vajadusi. Selline käsitlus on ilmselt seletatav asjaoluga, et vaidlustajatel endil puudub kogemus podcasti loomise ja arendamise valdkonnas. Hankija eesmärk on leida partner, kes suudab kogemusest tulenevalt sisuliselt mõista hankija vajadusi ning hinnata nendega seotud riske. 2 2.4. Vaidlustajate hinnangul ei erine taskuhäälingu projekti juhtimine sisuliselt muudest turundustegevuste projektide juhtimisest ning hankija ei ole vastupidist tõendanud. 2.4.1. Hankijale jääb ebaselgeks, millist täiendavat tõendust vaidlustajad antud juhul ootavad. Hankija on piisavalt selgitanud podcasti arendamise spetsiifilisi aspekte, mis peaksid olema vastavat kogemust omavale pakkujale iseenesestmõistetavad. 2.4.2. Hankija selgitas oma varasemas vastuses, et kuigi podcasti projekti juhtimisel esineb mitmeid üldiseid sisuloome projektijuhtimise elemente, on sellel siiski spetsiifilised eripärad. Nende hulka kuuluvad saate struktuuri ja kuulamiskogemuse mõistmine, platvormide eripära ja nendel sisu levitamine (Spotify, Apple Podcasts, YouTube), heli formaatide tehnilised ja sisulised nõuded, järjepidevus avaldamises, taskuhäälingutele omaste mõõdikute ja kaasatuse analüüs ja episoodipõhiste formaatide arendus ja analüüs tervikliku seriaalina. Nende aspektide eiramine suurendab oluliselt riski, et projekt ei saavuta soovitud tulemust. Just varasem praktiline kogemus võimaldab neid riske adekvaatselt hinnata ja maandada. 2.4.3. Vaidlustajate väide, et antud turundustegevused "ei erine millegi poolest", on faktiliselt liiga absoluutne. Isegi kui tehnilise produktsiooni põhialused võivad kattuda, on erinevatel sisuformaatidel spetsiifilised tehnilised nõuded, töövood ja väljundid, mis eeldavad erinevaid teadmisi ja kompetentse. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda podcasti tootmist, reklaami tootmist ja saatesarjade tootmist täielikult samaväärsete teenustena. 2.5. Vaidlustajate sõnul unustab hankija oma väidete esitamisel ära, et RHAD lisa 1 punkti 6.3 kohaselt on projektijuhi ülesandeks koordineerida erinevate osapoolte tegevust, mitte sisuliselt osutada kogu hangitavat teenust taskuhäälingu tootmisel. 2.5.1. Vaidlustajate keskne eeldus, et projektijuht täidab üksnes neutraalset koordineerivat rolli, on ekslik. Koordineerimine ei ole pelgalt administratiivne tegevus, vaid eeldab sisulist arusaama juhitava projekti olemusest. Ilma valdkondliku pädevuseta ei ole projektijuhil võimalik teha informeeritud otsuseid ega hinnata erinevate osapoolte tegevuste mõju lõpptulemusele. 2.5.2. On arusaamatu väita, et projektijuht ei vastuta sisu eest. Kuigi projektijuht ei pruugi sisu ise luua, vastutab ta tervikprotsessi juhtimise ja tulemuse saavutamise eest. Vaidlustajate viide RHAD Lisa 1 punktile 6.3.1 ja väide, et selle kohaselt on projektijuht vaid esimene kontakt, on ekslik. Projektijuhi roll on lisaks suhtlemisele, planeerimisele, koordineerimisele, vahendamisele, info administreerimisele ka tööplaanide elluviimine, tööde juhtimine ja järelevalve, tööde jälgimine vastavalt kinnitatud meediaplaanile, tööde kvaliteedi tagamine ja kontroll, puudustest kohene teavitamine (RHAD Lisa 1 punktid 6.3.1.1 kuni 6.3.1.9). See hõlmab paratamatult ka sisuliste otsuste suunamist, mida ei ole võimalik teha ilma vastava valdkondliku kogemuseta. 2.5.3. Asjaolu, et loovjuht, disainer või digiturunduse spetsialist täidavad konkreetseid sisulisi funktsioone, ei välista vajadust projektijuhi valdkondliku pädevuse järele. Vastupidi – mida komplekssem on meeskond ja rollijaotus, seda suurem on vajadus projektijuhil mõista 3  koordineeritavate tegevuste sisu, et tagada nende omavaheline sidusus ja eesmärgipärasus. See ei tähenda, et projektijuht peaks täitma teiste meeskonnaliikmete ülesandeid, küll aga seda, et projektijuht võtab teadliku vastutuse selle eest, et turundustegevuste kvaliteet ja edukas elluviimine oleks meeskonna poolt tagatud. 2.5.4. Vaidlustajad lähtuvad ekslikust eeldusest, justkui määraks üksnes formaalne ülesannete jaotus ära vajaliku pädevuse. Tegelikkuses ei tulene projektijuhi pädevusvajadus mitte üksikute ülesannete loetelust, vaid vastutusest kogu projekti edukuse eest. Selline vastutus eeldab võimet hinnata ka neid tegevusi, mida projektijuht ise vahetult ei teosta. 2.5.5. Vaidlustajate väide, et hankija tugineb meeskonna kollektiivsele kompetentsile, ei ole asjakohane. Projektijuhi ülesanne ei ole üksnes kompetentse „kokku tuua“, vaid neid juhtida, suunata ja hinnata. Ilma isikliku arusaamata valdkonnast ei ole tal võimalik seda rolli sisuliselt täita. 2.5.6. Kokkuvõttes taandab vaidlustajate käsitlus projektijuhi rolli põhjendamatult pelgaks administratiivseks funktsiooniks ega arvesta tema tegelikku vastutust projekti tulemuse saavutamisel. Selline lähenemine ei ole õige ning ei anna ühelgi juhul alust järeldada, et spetsiifilise valdkondliku kogemuse nõue oleks ebavajalik. 2.6. Vaidlustajate hinnangul piirab vaidlustatud RHAD tingimus konkurentsi õigusvastaselt ning on ebaproportsionaalne. 2.6.1. Väide, et vaidlustatud tingimus annab põhjendamatu eelise hankija varasemale lepingupartnerile, on spekulatiivne. Vaidlustajad ei ole tõendanud, et turul puuduksid tingimusele vastavad pakkujad (välja arvatud nad ise). Pelgalt asjaolu, et varasem lepingupartner tingimusele vastab, ei muuda nõuet diskrimineerivaks. Hankija teab, et turul on piisaval määral pakkujaid, kes vaidlustatud tingimusele vastavad. 2.6.2. Vaidlustajad käsitlevad ekslikult tõendamiskoormust, kui ainuüksi hankija kohustust. Kuigi hankijal lasub kohustus põhjendada hanketingimuste seaduspärasust ja proportsionaalsust, ei vabasta see vaidlustajaid kohustusest oma väiteid tõendada. Kui vaidlustajad väidavad, et tingimus piirab konkurentsi, peavad nad esitama selle kohta ka konkreetsed tõendid, mitte piirduma oletustega turu olukorra kohta. Käesoleval juhul ei ole vaidlustajad esitanud ühtegi objektiivset analüüsi ega andmestikku, mis kinnitaks, et vastava kogemusega projektijuhtide olemasolu turul oleks piiratud sellisel määral, mis takistaks reaalse konkurentsi teket. Samuti ei ole nad näidanud, et potentsiaalsete pakkujate ring oleks vaidlustatud tingimuse tõttu põhjendamatult kitsendatud. Pelgalt subjektiivne hinnang turu olukorrale ei ole piisav alus järeldamaks, et hankija seatud tingimus oleks diskrimineeriv või konkurentsi õigusvastaselt piirav. 2.6.3. Vaidlustajate kriitika veebilehele podcastid.ee viitamise osas ei oma määravat tähtsust. Hankija ei ole tuginenud üksnes sellele allikale, vaid viidanud laiemale turupraktikale. Isegi kui osa podcaste toodetakse majasiseselt, kinnitab see üksnes seda, et vastav kompetents on reaalselt olemas – mitte vastupidist, seega ettevõtetel on võimalik komplekteerida vajalike oskustega meeskond. 2.6.4. Väide, et podcast on hanke esemest „marginaalne osa“, ei ole asjakohane. Hankija on selgelt põhjendanud, et tegemist on strateegilise 4  kommunikatsioonikanali arendamisega, millel on oluline roll e-residentsuse turunduses. Seetõttu on ka põhjendatud, et keskse koordinatsioonifunktsiooniga isikul, nagu projektijuht, on vastav valdkondlik pädevus. Samuti ei ole vaidlustajate hinnang podcastile, kui marginaalsele formaadile kooskõlas hankija eesmärkidega. Tegemist ei ole kõrvalise väljundiga, vaid teadlikult arendatava kommunikatsioonikanaliga. Õigus määratleda, millised osad hanke esemest on hankija jaoks strateegilise tähtsusega, jääb siiski hankijale. 2.7. Kokkuvõtvalt, vaidlustajate väited tuginevad üksnes oletustele ega ole toetatud ühegi objektiivse tõendiga. Vaidlustajad ei ole näidanud, et tingimus välistaks reaalse konkurentsi või oleks ebaproportsionaalne, vaid on piirdunud hüpoteetiliste väidetega. 2.8. Vaidlustatud tingimus on otseselt seotud hankelepingu esemega ning tuleneb hankija vajadusest tagada lepingu nõuetekohane täitmine. Arvestades hankelepingu olemust ja sellega seotud riske, kujutab nõutav kogemus endast minimaalset vajalikku lävendit, mitte põhjendamatut piirangut, ning leebemad tingimused ei võimaldaks neid eesmärke samaväärselt saavutada. 2.9. Hankijale teadaolevalt on turul mitmeid ettevõtjaid, kes vastavad nõutavale kogemusele, mistõttu on tagatud tegelik konkurents ning tingimus ei too kaasa konkurentsi põhjendamatut kitsendamist, vaid on proportsionaalne ja vajalik hankelepinguga taotletavate eesmärkide saavutamiseks. 3. TAOTLUSED 3.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 3.2. Jätta vaidlustajate tasutud riigilõiv ja menetluskulud (sh lepinguliste esindajate õigusabikulud) vaidlustajate kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Suurväli jurist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse volitatud esindaja 5