Hankija vastus vaidlustusele

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJONILE Riigihange nr 308754 „Sanitaarkonteinerite ja välikäimlate rendi- ja hooldusteenus“ Hankija: Viimsi Vallavalitsus VASTUS VAIDLUSTUSELE Vaidlustaja Kavepro Kinnisvarateenused OÜ on vaidlustanud Viimsi Vallavalitsuse 13.05.2026 korralduse nr 180 osas, millega lükati tagasi vaidlustaja pakkumus hankeosas 2 põhjendamatult madala maksumuse tõttu ning tunnistati edukaks OÜ divitiae pakkumus. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud väidetega ning leiab, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine RHS § 115 alusel oli õiguspärane, piisavalt põhjendatud ja kooskõlas riigihangete seaduse eesmärgiga. I. PAKKUMUSE MAKSUMUSE KONTROLLI ALUSTEST Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumus hankeosas 2 oli 19 324 eurot. Järgmise maksumusega pakkumus samas hankeosas oli 47 960 eurot ja kolmas pakkumus 92 720 eurot . Arvestades , et pakkumuse on esitanud kolm pakkujat ja pakkumuste olulist hinnavahet tekkis hankijal põhjendatud kahtlus, kas vaidlustaja pakkumuse maksumus võimaldab täita kõiki hankelepingust tulenevaid kohustusi. Seega k ahtluse tekkimine oli objektiivselt põhjendatud. Sellises olukorras oli hankija kohustatud kohaldama RHS § 115 lõiget 1 ning nõudma vaidlustajalt selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta. RHS § 115 eesmärk ei ole välja selgitada, kas pakkuja väidab end suutvat hankelepingut täita, vaid võimaldada hankijal kontrollida, kas pakkumuse madal maksumus on objektiivselt ja usaldusväärselt põhjendatud ning kas hankijal on võimalik veenduda lepingu nõuetekohase täitmise võimalikkuses. Seega ei ole käesolevas vaidluses keskne küsimus, kas vaidlustaja hinnangul oleks olnud võimalik hankelepingut täita, vaid kas vaidlustaja esitatud selgitused võimaldasid hankijal mõistlikult ja objektiivselt veenduda pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Hankija hinnangul seda ei võimaldanud. II. VASTUS VAIDLUSTUSE PUNKTIDELE Vastus väitele, et hankija tugines ebaasjakohaselt tehisintellekti kasutamisele Vaidlustaja leiab, et hankija tugines õigusvastaselt asjaolule, et selgituse koostamisel võidi kasutada tehisintellekti. Hankija ei nõustu nimetatud väitega. Pakkumuse tagasilükkamise aluseks ei olnud tehisintellekti võimalik kasutamine. Hankija viitas otsuses üksnes sellele, et esitatud selgitus oli vormiliselt põhjalik, kuid sisuliselt üldsõnaline ning sisaldas peamiselt abstraktseid ja üldiseid väiteid töökorralduse, kulude optimeerimise ja olemasolevate ressursside kohta. Hankija otsus ei põhinenud selgituse koostamise viisil, vaid selle sisulisel analüüsil. Seetõttu ei oma küsimus, kas vaidlustaja kasutas või ei kasutanud selgituse koostamisel tehisintellekti, käesoleva vaidluse lahendamisel otsustavat tähendust , vaid vastuse üldsõnalisus ja pealiskaudsus, millega jäeti hankija küsimustele sisuliselt vastamata . Vastus väitele, et hankija muutis pärast selgituse saamist hindamiskriteeriume Vaidlustaja väidab, et hankija lähtus otsuse tegemisel sellistest nõuetest ja asjaoludest, mida selgitustaotluses ei küsitud, ning nõudis sisuliselt detailsemat kalkulatsiooni, kui selgitustaotluses ette nähtud. See väide ei vasta tegelikkusele. Hankija palus selgitustaotluses (lisa 1) esitada: peamised kulukomponendid; kulude jaotuse ajaliselt või teenuse osade kaupa; hinnangulise maksumuse kulukomponentide lõikes; sellise selgituse, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas pakutud hinnaga on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. K uigi hankija märkis selgitustaotluses, et ei nõua detailset raamatupidamislikku arvestust, ei tähendanud see, et pakkumuse maksumuse põhjendamiseks piisaks üksnes kulukomponentide protsentuaalsest jaotusest või üldistest väidetest töökorralduse kohta. Selgitustaotluses palus hankija esitada sellise põhjenduse, mille alusel oleks võimalik hinnata, kas pakutud hinnaga on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Sellise hinnangu andmine eeldab vähemalt selliseid andmeid või põhjendusi, mis võimaldavad hankijal mõista kulude kujunemise loogikat ning kontrollida esitatud väidete usutavust. VAKO praktikas on korduvalt rõhutatud, et üksnes kulukomponentide protsentuaalne jaotus ei võimalda hinnata pakkumuse maksumuse põhjendatust, kui puuduvad andmed kulude kujunemise aluste kohta (VAKO 8-26/301985, p 9.3.5). Samuti on leitud, et tööjõu-, transpordi- või materjalikulude nimetamine üldiste kategooriatena ilma nende kujunemist selgitavate andmeteta ei võimalda hankijal kontrollida, kas esitatud maksumus on realistlik ning võimaldab hankelepingut täita (VAKO 192-25/294228, p 11.3; VAKO 283-25/296622, p 10.5). Seetõttu ei olnud hankija eesmärk saada vaidlustajalt detailset raamatupidamislikku arvestust, vaid selliseid kontrollitavaid lähteandmeid ja põhjendusi, mille alusel oleks olnud võimalik veenduda, et esitatud kulude jaotus ei ole üksnes deklaratiivne, vaid põhineb tegelikel ja realistlikel eeldustel. Vaidlustaja vastusest ei nähtu: mitu töötundi on hinnakalkulatsioonis arvestatud; millise tööjõukuluga on arvestatud; milline on tegelik materjalikulu; kuidas on kujunenud transpordikulu; kuidas on hinnastatud avamine ja sulgemine; kuidas on hinnastatud talvine lume- ja libedusetõrje. Seetõttu ei olnud hankijal võimalik kontrollida vaidlustaja hinnakujunduse põhjendatust. Hankija ei nõudnud detailset raamatupidamislikku arvestust, kuid viitas selgelt vajadusele esitada kontrollitav loogika ja kontrollitav arvestus, mille põhjal oleks võimalik veenduda lepingu täitmise realistlikkuses . Vastus väitele, et hankija moonutas vaidlustaja tööaja hinnangut Vaidlustaja leiab, et hankija käsitles ekslikult vaidlustaja tööaja hinnangut. Hankija lähtus üksnes vaidlustaja enda poolt esitatud andmetest. Vaidlustaja märkis selgituses, et ühe hoolduskorra kestus on ligikaudu 30 minutit objekti kohta. Samas ei selgitanud vaidlustaja, kuidas on võimalik nimetatud aja jooksul täita kõik tehnilises kirjelduses sätestatud kohustused. Hankijal on olemas praktiline kogemus samalaadse teenuse korraldamisel ning tegeliku teenuse osutamise põhjal kulub ühe objekti nõuetekohaseks hoolduseks oluliselt rohkem aega. Praegu teenust osutava ettevõtte töökorralduse kohaselt kulub üksnes Tammede pargi objektil hooldustööde teostamiseks ligikaudu üks tund hommikusel hooldusringil ja üks tund õhtusel hooldusringil. Nimetatud tööaeg sisaldab lisaks koristustöödele ka objekti avamist ja sulgemist. Lisaks tuleb avaliku kasutusega tualettide puhul arvestada ettenägematute koristustöödega, mille mahtu ei ole võimalik ette prognoosida ning mis sõltuvad objekti tegelikust kasutuskoormusest. Seetõttu oli hankijal põhjendatud alus kahelda vaidlustaja poolt esitatud tööaja hinnangu realistlikkuses. Vastus väitele, et pakkumus võimaldab katta tööjõukulud Vaidlustaja esitab vaidlustuses esmakordselt detailsemad arvutused tööjõukulude, materjalikulude ja muude kulude kohta. Hankija märgib, et neid arvutusi ei esitatud RHS § 115 menetluse käigus. Hankija saab pakkumuse põhjendatust hinnata üksnes nende andmete alusel, mis olid otsuse tegemise ajal tema käsutuses. Vaidlustaja esitatud selgitus sisaldas üksnes üldisi protsentuaalseid jaotusi ega sisaldanud arvutuskäike, mille alusel oleks olnud võimalik kontrollida tööjõu-, transpordi- või materjalikulude realistlikkust. Vaidlustuses hiljem esitatud arvutused ei muuda tagantjärele piisavaks sellist selgitust, mis ei võimaldanud hankijal otsuse tegemise ajal pakkumuse põhjendatuses veenduda. Vastus väitele, et hankija jättis tähelepanuta vaidlustaja praktilise kogemuse Hankija ei vaidlusta vaidlustaja võimalikku kogemust avalike sanitaarruumide hooldusteenuse osutamisel. Samas ei vabasta varasem kogemus pakkujat kohustusest põhjendada konkreetse pakkumuse maksumust. Vaidlustaja viitas üksnes üldiselt varasemale kogemusele, kuid ei esitanud selle põhjal kujunenud tegelikke kulunäitajaid, töömahte ega muid objektiivselt kontrollitavaid andmeid. Seetõttu ei olnud hankijal võimalik hinnata, kuidas väidetav varasem kogemus väljendub käesoleva pakkumuse hinnakalkulatsioonis. Vaidlustaja viitas pakkumuse maksumuse selgituses varasemale kogemusele avalike sanitaarruumide hooldusteenuse osutamisel, sealhulgas Põhja-Tallinna linnaosa avalike käimlate ning nn „miljonipeldiku“ hooldamisel. Nimetatud väited jäid siiski üldsõnaliseks ning neid ei olnud hankijal võimalik objektiivselt kontrollida. Vaidlustaja ei esitanud nimetatud teenuste tellijate andmeid, kontaktisikuid ega muid andmeid, mis oleksid võimaldanud hankijal kontrollida väidete õigsust või hinnata nende seost käesoleva hankelepingu täitmisega. Samuti ei olnud vaidlustaja poolt nimetatud teenuste või lepingute kohta võimalik esitatud andmete põhjal tuvastada riigihangete registris vastavaid hankemenetlusi või lepinguid. Seetõttu ei olnud hankijal võimalik hinnata, millises ulatuses nimetatud kogemus tegelikult eksisteerib, milline oli nende teenuste maht, sagedus, kestus või maksumus ning kas need on võrreldavad käesoleva hankelepingu esemeks oleva teenusega. Seejuures märgib hankija, et tal on vaidlustajaga ka varasem koostöökogemus, mille käigus ei olnud vaidlustaja suuteline lepingut nõuetekohaselt täitma ning leping tuli ennetähtaegselt lõpetada. Seetõttu ei pea hankija põhjendatuks teha käesolevas menetluses järeldusi üksnes vaidlustaja viidatud varasema kogemuse põhjal ei positiivses ega negatiivses tähenduses. Ainuüksi üldine viide varasemale kogemusele ei võimalda RHS § 115 menetluses kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust ega asenda konkreetseid arvutusi, kuluandmeid või muid objektiivselt kontrollitavaid tõendeid. Vastus väitele, et hankija ei tõendanud lepingu täitmise võimatust Vaidlustaja ekslikult eeldab, et hankija peab tõendama lepingu täitmise objektiivset võimatust. RHS § 115 ei sea hankijale sellist kohustust. RHS § 115 kohaselt ei pea hankija tõendama, et lepingu täitmine on objektiivselt võimatu. Hankija kohustus on kontrollida, kas pakkuja esitatud selgitused võimaldavad veenduda pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Käesolevas asjas esitas vaidlustaja üldised protsentuaalsed kulujaotused ja töökorralduslikud väited, kuid ei esitanud arvutuskäike ega kontrollitavaid lähteandmeid, mille alusel oleks olnud võimalik hinnata, kas pakutud maksumusega on võimalik täita kõiki hankelepingust tulenevaid kohustusi. Seetõttu jäi hankijal põhjendatud kahtlus püsima ning hankijal oli RHS § 115 lg 8 alusel õigus pakkumus tagasi lükata. Kokkuvõtvalt peab hankija kontrollima, kas pakkuja esitatud selgitused võimaldavad veenduda pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Kui esitatud selgitused ei kõrvalda hankijal tekkinud põhjendatud kahtlusi, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata. Käesoleval juhul ei kõrvaldanud vaidlustaja esitatud selgitused hankijal tekkinud kahtlusi töömahu, tööjõukulu, materjalikulu, transpordikulu ega lepingu täitmiseks vajalike muude kulude osas. Vastus väitele võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta Vaidlustaja võrdleb oma olukorda OÜ Kemmerling olukorraga hankeosas 3. Tegemist ei ole võrreldavate olukordadega. Hankeosa 2 esemeks oli avalike sanitaarkonteinerite igapäevane hooldusteenus koos regulaarse koristuse, avamise ja sulgemise ning tarvikute tagamise kohustusega. Hankeosa 3 esemeks oli välikäimlate rendi- ja hooldusteenus, mille kulustruktuur, töökorraldus ja teenuse osutamise riskid erinevad oluliselt hankeosa 2 esemest. Seetõttu ei ole võimalik ühe hankeosa põhjendamatult madala maksumuse kontrolli tulemusi automaatselt üle kanda teisele hankeosale. Võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud. Vastus väitele, et pakkumuse maksumus võimaldab hankelepingut täita Vaidlustaja esitab vaidlustuses esmakordselt rea arvutusi, mille kohaselt võimaldab pakkumuse maksumus katta kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud kulud. Nimetatud arvutused ei sisaldunud RHS § 115 menetluse käigus hankijale esitatud selgituses. Hankija saab pakkumuse põhjendatust hinnata üksnes nende andmete alusel, mis olid otsuse tegemise ajal tema käsutuses. Vaidlustaja poolt hankijale esitatud selgitus sisaldas üksnes üldisi protsentuaalseid kulude jaotusi ning üldsõnalisi väiteid töökorralduse kohta. Selgitusest ei nähtunud, milliste konkreetsete arvutuste, lähteandmete või tegelike kulunäitajate alusel olid tööjõu-, transpordi-, materjali- ja muud kulud kujunenud. Seetõttu ei olnud hankijal võimalik kontrollida esitatud kulude realistlikkust ega veenduda, et pakkumuse maksumus võimaldab hankelepingut nõuetekohaselt täita. Hankija märgib täiendavalt, et ka vaidlustuses esitatud arvutused ei kõrvalda hankijal tekkinud põhjendatud kahtlusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. Kuigi vaidlustaja on vaidlustuses esitanud detailsemaid arvutuskäike, põhinevad need suurel määral vaidlustaja enda eeldustel, mille paikapidavust ei ole tõendatud ega ole võimalik esitatud andmete alusel kontrollida. Vaidlustaja väidab korduvalt, et hankija käsitles ekslikult olukorda selliselt, nagu oleks kogu tööjõu-, transpordi- ja logistiline ressurss mõeldud üksnes käesoleva hankelepingu täitmiseks ning et kulud jagunevad teiste samas piirkonnas täidetavate lepingute vahel. Samas ei ole vaidlustaja esitanud ühtegi konkreetset tõendit ega kontrollitavat teavet nende väidetavate teiste lepingute kohta. Vaidlustaja ei ole avaldanud, milliste lepingute või tellijate teenindamisega on tegemist, milline on nende tööde maht, millises piirkonnas neid täidetakse, millistel aegadel neid teostatakse ega seda, millises ulatuses võimaldavad need tegelikult käesoleva hankelepingu kulusid vähendada. Seetõttu ei olnud hankijal võimalik hinnata, kas väidetav kulude jagamine teiste lepingute vahel on tegelik ja realistlik või üksnes teoreetiline võimalus. Samuti põhinevad vaidlustaja tööjõukulu arvutused eeldusel, et ühe hoolduskorra kestus on ligikaudu 30 minutit objekti kohta. Vaidlustaja ei ole esitanud arvutusi ega tõendeid, mis kinnitaksid, et nimetatud aja jooksul on võimalik teostada kõik tehnilises kirjelduses nõutud tööd, sealhulgas sanitaartehnika puhastus, põrandate puhastamine ja niiske moppimine, prügiurnide tühjendamine, hügieenitarvikute lisamine, objekti avamine ja sulgemine ning vajadusel täiendavad koristus-, lume- ja libedusetõrjetööd. Seega ei saa lugeda usaldusväärseks ka nimetatud eeldusele tuginevaid tööjõukulu arvutusi. Vaidlustaja on arvestanud materjalide ja tarvikute kuluks 15% pakkumuse maksumusest ehk ligikaudu 2 899 eurot kogu lepingu perioodi kohta. Vaidlustaja ei ole siiski esitanud ühtegi arvutust, ühikuhinda ega tarbimiskogust, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kas nimetatud summa katab tegelikult WC-paberi, kätekuivatuspaberi, vedelseebi, prügikottide, puhastusvahendite ning muude kulumaterjalide maksumuse kogu lepingu perioodi jooksul. Lihtne arvutus näitab, et kui võtta lepingu koguperiood, Haabneeme rand- 5 kuud 2026 + 5 kuud 2027 = 10 kuud ja Tammede park- 12 kuud, on kokku teenuse osutamise maht 22 kuu d . Vaidlustaja on vaidlustuses leidnud, et materjalide ja tarvikute kuluks piisab ligikaudu 2899 eurost kogu lepingu perioodi jooksul. Arvestades lepingu kestust, teeb see keskmiselt ligikaudu 131,77 eurot kuus ehk umbes 4,37 eurot objekti kohta päevas. Hankija hinnangul ei võimalda vaidlustaja esitatud arvutus veenduda, et nimetatud summaga on võimalik tagada kõik tehnilises kirjelduses nõutud hügieeni- ja kulumaterjalid kogu lepingu perioodi vältel. Tehnilise kirjelduse kohaselt peab teenuse osutaja tagama muu hulgas tualettpaberi, kätekuivatuspaberi ja vedelseebi olemasolu. Seejuures näeb tehniline kirjeldus ette, et igasse ruumi tuleb vajadusel lisada kuni 6 tualettpaberi rulli päevas ning Tammede pargi objektil kuni 6 pakki kätekuivatuspaberit päevas. Lisaks tuleb tagada vedelseebi olemasolu kuni 10 liitrit kuus ühe objekti kohta ning kasutada erinevaid puhastus- ja kulumaterjale. Vaidlustaja ei ole esitanud ühegi tarvikuliigi ühikuhindu, tegelikke tarbimiskoguseid ega arvutuskäike, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kuidas keskmiselt 4,37 euroga objekti kohta päevas on võimalik katta kõik lepingu täitmiseks vajalikud hügieeni- ja kulumaterjalide kulud. Seetõttu ei kõrvalda ka vaidlustuses esitatud materjalikulu arvutus hankijal tekkinud põhjendatud kahtlust pakkumuse maksumuse piisavuse osas. III. KOKKUVÕTE Hankija viis läbi RHS § 115 kohase põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrolli, küsis vaidlustajalt täiendavaid selgitusi (lisa 1) ning hindas esitatud teavet sisuliselt. RHS § 115 eesmärk ei ole kontrollida üksnes seda, kas pakkuja kinnitab oma suutlikkust hankelepingut täita, vaid võimaldada hankijal objektiivselt hinnata, kas pakkumuse maksumus on põhjendatud ning kas pakutud hinnaga on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Vaidlustaja esitatud selgitus sisaldas küll üldisi väiteid töökorralduse ja kulude kohta, kuid ei sisaldanud hankija poolt nõutud piisavaid kontrollitavaid andmeid , mille alusel oleks olnud võimalik hinnata pakkumuse realistlikkust ja lepingu täitmise majanduslikku põhjendatust. VAKO väljakujunenud praktika kohaselt ei ole selleks piisav üksnes kulukomponentide protsentuaalne jaotus ega üldsõnalised väited töökorralduse, kogemuse või olemasolevate ressursside kohta. Vaidlustuskomisjon on leidnud, et kulukomponentide ligikaudne protsentuaalne jaotus näitab küll, milliseid kulusid on arvesse võetud, kuid ei võimalda kontrollida, kas vastava maksumusega on võimalik hankelepingut täita (VAKO 8-26/301985, p 9.3.5). Samuti on VAKO rõhutanud, et tööjõu-, transpordi- ja materjalikulude esitamine üldiste kategooriatena ilma arvutuskäikude või kontrollitavate lähteandmeteta ei võimalda hinnata pakkumuse maksumuse realistlikkust (VAKO 192-25/294228, p 11.3; VAKO 283-25/296622, p 10.5). Lisaks on VAKO korduvalt märkinud, et viited pakkuja kogemusele või suutlikkusele ei asenda konkreetse pakkumuse maksumuse põhjendamist ega vabasta pakkujat kohustusest esitada kontrollitavaid andmeid (VAKO 267-25/301169, p 12.2; VAKO 116-25/284958, p 10.4). Käesolevas asjas esitas vaidlustaja kulude jaotuse protsentides ning illustratiivse jaotuse kuumaksumuse lõikes, kuid ei esitanud andmeid, mille alusel oleks olnud võimalik kontrollida kulude kujunemist. Esitamata jäid muu hulgas tööjõukulu aluseks olevad töötunnid ja tööjõukulu arvestus, materjalikulu aluseks olevad kogused või ühikuhinnad, transpordikulu kujunemise alused ning kontrollitavad andmed väidetava kulude jagamise kohta teiste lepingute või hooldusringidega (nt viited lepingutele jne) . Samuti piirdus vaidlustaja varasemale kogemusele viitamisel üldiste väidetega, esitamata andmeid, mis võimaldanuks hinnata nende asjaolude mõju käesoleva pakkumuse maksumusele. Vaidlustuses esitatud täiendavad arvutused ei olnud hankijale RHS § 115 menetluse käigus teada ning neid ei saanud hankija otsuse tegemisel arvesse võtta. Seetõttu ei võimaldanud vaidlustaja esitatud selgitus hankijal kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust ega kõrvaldada hankijal tekkinud põhjendatud kahtlust pakkumuse realistlikkuse osas. Eeltoodust tulenevalt leiab hankija, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine RHS § 115 alusel oli õiguspärane ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. Lugupidamisega, Aslan Liivak Volitatud esindaja Lisa 1. – hankija pöördumine selgituste saamiseks Kavepro Kinnisvarateenused OÜ, Palve selgitada põhjendamatult madala hinnaga pakkumust Palve selgitada põhjendamatult madala hinnaga pakkumust Pakkumus: 625623 Palve selgitada põhjendamatult madala hinnaga pakkumust Lp pakkuja Olete esitanud riigihankes „Sanitaarkonteinerite ja välikäimlate rendi- ja hooldusteenus“ hanke viitenumber 308754 pakkumuse, mida kavatseme tunnistada edukaks. RHS § 115 lõige 1 ütleb, Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates Teie teenustööde hankelepingu sõlmimise pakkumuse maksumus hankeosas 2 on 19 324 eurot. Teie pakkumus on 245% madalam, kui pakkumuse maksumuselt järgmine pakkumus, milleks on 47 960 eurot. Hankijal on kohustus nõuda pakkujalt RHS § 115 lõige1 nimetatud selgitust, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada. Seetõttu palume Teil esitada selgitus RHS § 115 lõike 1 alusel viie (5) tööpäeva jooksul alates käesoleva teate saamisest. Selgitus peab kajastama alljärgnevat: 1. Pakkumuse maksumuse põhjendamine Selgitage, millised tegurid võimaldasid Teil pakkuda madalama maksumusega pakkumuse, sealhulgas viidates näiteks töökorraldusele, sisendite optimeerimisele, tarnetingimustele või muudele asjaoludele. 2. Tehnilised lahendused Kui madalam maksumus tuleneb tehnilistest lahendustest, palume kirjeldada nende vastavust hankedokumentide nõuetele ja tõendada, et need tagavad hankelepingu eesmärkide saavutamise samaväärse kvaliteediga. 3. Kulude jaotuse põhjendus Palume esitada selgitus teenustööde maksumuse kujunemise kohta sellisel kujul, et hankijal oleks võimalik hinnata, kas pakutud hinnaga on võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Selgitus peab põhinema hanke alusdokumendil „Tehniline kirjeldus sanitaarkonteineri rent ja hoolduskoristus ja välikäimlate renditeenus“, eelkõige hankeosa 2 punktil 2 „Nõuded koristusteenusele“. Palume kirjeldada kulude jaotust vähemalt järgmises ulatuses: • peamised kulukomponendid (nt tööjõukulu, transpordikulu, materjalid, seadmed, halduskulud jms); • kulude jaotus ajaliselt (nt kuu, kvartali või muu asjakohase perioodi lõikes) või teenuse osade kaupa; • hinnanguline maksumus nimetatud kulukomponentide lõikes. Kulude jaotuse esitamisel ei ole vajalik detailne raamatupidamislik arvestus. Piisab sellisest üldistatud ja põhjendatud jaotusest, mille alusel hankijal on võimalik aru saada Teie hinnakujunduse loogikast ning veenduda, et pakutud maksumusega on võimalik teenust lepingutingimuste kohaselt osutada. Suunisena viitame, et RHS § 115 lg 7 sätestab lahtise loetelu asjaoludest, mis mh võivad pakkumuse madalat hinda põhjendada. Teil ei ole kohustust viidata ega enda pakkumuse maksumust põhjendada ühegi konkreetse alusega RHS § 115 lg-st 7. Sellegipoolest võite oma vastuses sellest juhinduda. Kui leiate, et Teie vastus on mõnes aspektis või tervikuna Teie ärisaladus, palume see selgelt ära märkida ning seda lühidalt põhjendada, et hankija saaks kaalutleda, kas hankija peab arvestama ärisaladusega ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduses (EKTÄKS) sätestatud nõuetega. Kui leiate, et Teie pakkumus on hankelepingu eset arvestades siiski põhjendamatult madal, palume ka sellest hankijat käesolevapalve vastusega teavitada.