Vaidlustus

OSTUMENETLUSE KUTSE Tallinna Linnateater teeb Teile ettepaneku esitada pakkumus piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenuse tellimiseks vastavalt ostumenetluse kutses (edaspidi ka kutse) esitatud tingimustele. Ostumenetluse eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine, mille ese on täpsemalt kirjeldatud kutse punktis 2. Ostumenetluse nimetus Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus Tallinna Linnateater, reg. kood 75000459, Lai tn 23, 10133 Tallinn Hankija Pakkumuse esitamise tähtaeg: 12.06.2026 kell 12.00 Pakkumuse esitamise aeg ja koht e-postile: [email protected] Pakkumuse jõusoleku aeg 60 päeva Ostumenetluse eest vastutav isik ja Turundus- ja kommunikatsioonijuht, lepingu täitmise eest vastutav isik Sander Rebane, [email protected] 1.​ Üldised tingimused 1.1.​ Ettevõtjatel on õigus küsida kutse kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti teel ostumenetluse eest vastutavale isikule. Hankija vastab ettevõtja küsimustele kolme tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja antud vastused samaaegselt kõigile ettevõtjatele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks. Telefoni teel esitatud küsimustele ei vastata. Telefoni teel esitatud küsimustele ei vastata. 1.2.​ Hankijal on õigus enne pakkumuste esitamise tähtaega muuta vajadusel kutset. Kutse muutmisel teavitab hankija sellest kõiki ettevõtjaid, kellele on tehtud ettepanek pakkumuste esitamiseks ja edastab ettevõtjatele muudetud kutse. Hankija võib pikendada pakkumuste esitamise tähtaega. 1.3.​ Iga viidet, mille hankija teeb kutses mõnele standardile, tehnilisele tunnusele, kontrollsüsteemile, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 1.4.​ Hankija ei sõlmi lepingut pakkujaga, kellel on maksuvõlg (kohalikud maksud Tallinna linnale ja riiklik maksuvõlg). Enne hankelepingu sõlmimist kontrollib hankija edukal pakkujal maksuvõla puudumist. Kui pakkujal esineb maksuvõlg, siis teavitab hankija sellest pakkujat ja annab pakkujale kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või täies ulatuses ajatamiseks. Hankija võib anda ka pikema tähtaja maksuvõla tasumiseks või täies ulatuses ajatamiseks. Kui hankija poolt antud tähtaja jooksul pakkuja  maksuvõlga ei tasu või täies ulatuses ei ajata, siis kõrvaldab hankija pakkuja ostumenetluselt. 1.5.​ Pakkuja peab olema valmis alustama teenuse osutamisega hiljemalt 14 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. 1.6.​ Lepingu periood on 24 kuud. 2.​ Tehniline kirjeldus Ostumenetluse esemeks on piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenuse tellimine. Hankija eesmärgiks on leida teenusepakkuja, kes võimaldaks hankijale ligipääsu teenusepakkuja platvormile (edaspidi platvorm/süsteem), mis peab vastama vähemalt alljärgnevatele nõuetele. 2.1.​ Turundus ja liidestused 2.1.1.​ Platvorm peab võimaldama: 2.1.1.1.​ klientide kontaktandmete haldust, nendega reaalajas ning automatsioone kasutades otsekontakti loomist, reaalajas liidestust Mailchimpiga, GDPR nõusolekute kogumist ja jälgimiskoodide (GTM, Meta Pixel) lisamist. 2.1.1.2.​ avatud API ja Webhookide tuge; 2.1.1.3.​ kliendihalduse seisukohalt peab platvorm võimaldama tellijal/hankijal piletiostjaid kategoriseerida, sildistada, nende tarbimisharjumusi analüüsida ning nende põhjal külastajale suunatud otseturunduslikke sõnumeid ja pakkumisi saata; 2.1.1.4.​ et piletiostjale oleks võimalik pärast ostu tegemist koheselt saata automeeritud viisil informatiivseid e-kirju ja sms-e, et piletimüüja saaks ostjale jagada vajalikku informatsiooni ostja tulevase külastuse osas. 2.2.​ Sündmuste ja saaliplaanide haldus 2.2.1.​ Platvorm peab võimaldama: 2.2.1.1.​ hankijal iseseisvalt luua dünaamilisi saaliplaane (sh. tsoonid, ratastoolikohad); 2.2.1.2.​ luua etendusi ning neid duplitseerida. 2.3.​ Maht 2.3.1.​ Piletite eeldatav maht on varasemate aastate näitel 85 000 - 90 000 piletit aastas ning erinevate müügikanalite lõikes (viimase kahe aasta keskmine) jaotuvad need järgmiselt: a) hankija platvormide kaudu - 38 000 b) müük pakkuja platvormide kaudu - 19 500 c) müük kassa kaudu - 29 750 d) tagasiost - 3150. Pakkuja peab arvestama, et esitatud mahud on hinnangulised ja võivad muutuda. 2.4.​ Müügi- ja broneerimisfunktsioonid  2.4.1.​ Toetatud peavad olema nii kassa- kui veebimüük, automaatne PDF-piletite ja e-arvete genereerimine ning grupibroneeringute masshaldus ja piletite tagasiost. 2.4.2.​ Hankijal peab olema täielik ja vahetu ligipääs ning haldamisvõimalus oma ürituste piletitele, vaatamata kas piletid on väljastatud hankija kassast või pakkuja veebikeskkonnast. 2.4.3.​ Platvormil peab olema spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja kasutatav rakendus, mille kaudu saab hankija kiirelt ja efektiivselt hallata kõiki sündmusi ja nendega seotud muudatusi. 2.5.​ Haldaja kasutusmugavus 2.5.1.​ Platvorm peab võimaldama: 2.5.1.1.​ hankijal sisestada ja hallata lavastustega seotud andmeid (lavastuse nimi, kujundus, kirjeldus, hinna info jne); 2.5.1.2.​ hankijal luua ühe lavastuse alla mitu etendust; 2.5.1.3.​ etendusi duplitseerida koos kõigi etendust puudutavate andmetega; 2.5.1.4.​ muuta iga etenduse andmeid eraldi ilma teisi etendusi mõjutamata; 2.5.1.5.​ hankijal luua ja hallata saaliplaane ning lisada, muuta ja kustutada saaliplaanides olevaid istekohti; 2.5.1.6.​ hankijal peab olema võimalik võtta ühendust otse tehnilise toega tehniliste probleemide esinemise korral. 2.6.​ Kasutajamugavus 2.6.1.​ Oluline on, et kasutajad, piletiostjad saaksid kasutada mobiiltelefoni paigaldatavat rakendust. 2.6.2.​ Piletiostja peab saama maksta pärast ostu sooritamist Apple või Google Pay´ga. 2.6.3.​ Piletiostja peab saama mugavalt ja kiiresti lisada üritust erinevatesse kalendrirakendustesse (GCal, iCal jne). 2.6.4.​ Piletiostjal peab olema võimalik hoida ja hallata oma ostetud pileteid eelmainitud/eelnimetatud rakenduses. 2.7.​ Piletikontroll 2.7.1.​ Platvormil peab olema nutiseadmetes (Android/iOS) töötav skaneerimisrakendus, mis on vähemalt eesti- ja inglisekeelne. 2.7.2.​ Piletikontrollijal peab pileteid kontrollides olema võimalik näha mitu piletiostjat on juba saalis oma koha leidnud ja mitu on veel skaneerimata. 2.7.3.​ Piletikontrolli teostamiseks peab pakkumus sisaldama vähemalt 10 piletiskaneerimise seadet. 2.8.​ Piletite hinnastamine 2.8.1.​ Piletiostjale ei tohi kaasneda ostu sooritamisel lisatasusid. 2.9.​ Aruandlus ja tugi 2.9.1.​ Platvorm peab võimaldama detailset müügistatistikat (Excel/PDF).  2.9.2.​ Teenusepakkuja peab võimaldama platvormile ning kõigile platvormiga kaasnevatele teenustele tehnilise toe E–P 08-22. 2.9.3.​ Platvorm peab võimaldama PDF- ja Excel-vormingus piletimüügi koond- ja detailsete aruannete genereerimist, sealhulgas järgmised aruanded: 2.9.3.1.​ müügiaruanne müügiperioodi lõikes; 2.9.3.2.​ müügiaruanne müügiperioodi ja makseviisi lõikes; 2.9.3.3.​ müügiaruanne etenduste toimumisperioodi ja lavastuste lõikes; 2.9.3.4.​ müügiaruanne müügiperioodi, etenduste toimumisperioodi ja lavastuste lõikes; 2.9.3.5.​ müügiaruanne müügikanali ja müügiperioodi lõikes. 2.9.4.​ Pakkuja esitab kalendrikuu müügiaruande müügikanalite lõikes, mis sisaldab eri kanalite kaudu müügini ja/või tagasiostuni jõudnud tehingute detailset infot, järgneva kuu 7. kuupäevaks. 2.9.5.​ Pakkuja tasub piletite müügisumma aruande alusel hankijale hiljemalt müügikuule järgneva kuu 15. kuupäevaks. 2.9.6.​ Pakkuja esitab eelneval kuul hankijale osutatud teenuste eest arve hiljemalt järgneva kuu 7. kuupäevaks maksetähtajaga 21 päeva. 3.​ Nõuded pakkumusele 3.1.​ Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostumenetluses esitatud tingimustega nõustumist. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus tellimuse täitmiseks ja pakkujale siduv alates selle esitamisest kuni pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõpuni. Hankijal on õigus teha ettepanek pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Tingimusliku pakkumuse esitamine on keelatud. 3.2.​ Hilinenud pakkumusi hankija vastu ei võta. 3.3.​ Pakkumus peab sisaldama: 3.3.1.​ Pakkumuse kogumaksumust vastavalt lisale 1. Kogumaksumus peab sisaldama kõiki teenuse osutamisega kaasnevaid kulusid (sh platvormi litsentsid, tehingutasud ja tehniline tugi jmt) arvestades punktis 2.3 toodud hinnangulisi mahtusid. 3.3.2.​ Pakutava platvormi ja teenuse vabas vormis sisulist kirjeldust, milles pakkuja kirjeldab detailselt oma platvormi funktsionaalsust ning selgitab, kuidas on tagatud vastavus kutse punktis 2 kirjeldatud tehnilistele nõuetele. Kirjeldus peab olema piisavalt üksikasjalik, et hankijal oleks võimalik veenduda kõigi kohustuslike funktsioonide (sh liidestused, mobiilirakendused, aruandlus jm) olemasolus. Hankija kontrollib esitatud kirjelduse alusel pakkumuse vastavust tehnilisele kirjeldusele. Kui hankija leiab, et esitatud kirjeldus ei vasta punktis 2 kirjeldatud nõuetele, loeb hankija pakkumuse mittevastavaks. 3.4.​ Edukas pakkuja peab viie päeva jooksul, pärast hankija poolt eduka pakkuja otsuse tegemist läbi viima tootedemonstratsiooni hankija esindajatele. Demonstratsioonil soovib hankija näha pakutava platvormi vastavust tehnilisele kirjeldusele.  Demonstratsioonil peab olema kaasas tehniline isik, kes haldab pakutavat platvormi ja valdab selle funktsionaalsust 100% ulatuses. Demonstratsioon toimub hankija ruumides. Juhul kui tootedemonstratsioonil selgub, et tehnilises kirjeduses välja toodud funktsioonid ei vasta tehnilises välja toodud kirjeldusele, siis on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata. 3.5.​ Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski. 3.6.​ Pakkumus on konfidentsiaalne lepingu sõlmimiseni. 3.7.​ Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave pakkumusest on ärisaladus ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei või märkida pakkumuse maksumust (sh osamaksumusi, kui need on hindamise aluseks) (RHS § 461). Kui põhjendust pakkumuses ei sisaldu, siis eeldab hankija, et ärisaladus puudub. Hankija ei avalikusta pakkumuse sisu ärisaladusega kaetud osas. 4.​ Pakkumuste kontrollimine, hindamiskriteeriumid ja eduka pakkumuse valik 4.1.​ Hankija kontrollib tähtaegselt esitatud pakkumuse vastavust kutses esitatud tingimustele. Juhul, kui pakkumus ei vasta kutses esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. 4.2.​ Hankijal on õigus küsida pakkujalt esitatud pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid ja selgitusi. 4.3.​ Kutses esitatud tingimustele vastavate pakkumuste seast valib hankija eduka pakkuja madalaima hinna alusel. Iga pakkuja peab viie päeva jooksul pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva/tähtaega läbi viima tootedemonstratsiooni hankija esindajatele. Demonstratsioonil soovib hankija näha pakutava platvormi toimimist kõigis tehingu sooritamise/haldamise etappides ning platvormi vastavust tehnilisele kirjeldusele. Demonstratsioonil peab olema kaasas tehniline isik, kes haldab pakutavat platvormi ja valdab selle funktsionaalsust 100% ulatuses. 4.4.​ Pakkumuste maksumusi hinnatakse ilma käibemaksuta. 4.5.​ Kui pakkumuste maksumused ühtivad, selgitatakse edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. 4.6.​ Hankija sõlmib eduka pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu. Leping sõlmitakse pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. 4.7.​ Kui edukas pakkuja võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi, ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul hankelepingut, ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut pakkujast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma või ei läbi tootedemonstratsiooni hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks järgmise parima pakkumuse. 4.8.​ Hankija ei ole kohustatud pakkumusi uuesti hindama ja võib tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teise pakkumuse juhul, kui edukaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud pakkumuste omavahelist järjestust. 5.​ Pakkumuste tagasi lükkamine ja ostumenetluse kehtetuks tunnistamine 5.1.​ Hankijal on õigus kõik esitatud või kutses toodud tingimustele vastavad pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui hankija jaoks ei selgu parim pakkumus või kui hankijal on tekkinud vajadus pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kutses esitatud tingimusi olulisel määral muuta või kui ostumenetluse läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub ostumenetluse esemeks oleva asja või teenuse tellimine mittevajalikuks. 5.2.​ Hankija teavitab pakkujaid kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest. 6.​ Lisad 6.1.​ Lisa 1 - Maksumuse esildise vorm 6.2.​ Lisa 2 - Lepingu projekt/kavand Lisa 1 - Maksumuse esildise vorm „Maksumuse esildise vorm“ Ostumenetluse „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenuse” pakkumuse maksumuse esildis. Pakkuja __________ poolt ostumenetluses „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenuse“ pakutav käibemaksuta maksumus ühes kuus on ______________________________ eurot, koos käibemaksuga _____________________________ eurot. Kogumaksumus (24 kuud) on ______________________________ eurot, koos käibemaksuga ______________________________ eurot. Kinnitan, et tagame kirjalikus kutses esitatud nõuetele vastava teenuse osutamise. Kinnitan, et meie hinnapakkumine on jõus 60 päeva hinnapakkumise esitamise tähtpäevast arvates. Pakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja (lisada volikiri esindusõiguse kohta). (allkirjastatud digitaalselt) _______________________ (nimi) _______________________ (ametinimetus) Lisa 2 - Lepingu projekt/kavand MUSTAND Töövõtuleping juriidilise isikuga (eritingimused) (1).docx https://docs.google.com/document/d/1pib7jsokGGzY4b661sV-Kt35sV-cNYH5/edit Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 09.06.2026 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Vaidlustaja: AS Piletilevi PLG Registrikood: 10568581 Maakri tn 23a, 10145 Tallinn Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Tallinna Linnateater Registrikood: 75016094 Lai tn 23, 10133 Tallinn E-post: [email protected] VAIDLUSTUS RIIGIHANKE ALUSDOKUMENTIDELE 1. TAOTLUSED 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“ menetlus. 2. Kohustada RHS § 190 lg 4 p 2 alusel hankijat viima riigihanke alusdokumendi punktid 2.4.3, 2.6.1, 2.6.4 ja 3.3.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 3. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud Tallinna Linnateatri kanda ning mõista Tallinna Linnateatrilt välja AS Piletilevi PLG poolt vaidlustusmenetluses kantud vaidlustusmenetluse kulud, sealhulgas riigilõiv.  Sorainen – 2/5 – 2. ASJAOLUD JA VA IDLUSTUSE ESE 1. Tallinna Linnateater (edaspidi ka hankija) korraldab riigihanke menetlust „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“. Lähtudes vaidlustajale kättesaadavaks tehtud riigihanke alusdokumendist (ostumenetluse kutse – lisa 1), on tegemist riigihankega, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära. Hankija on määranud pakkumuste esitamise tähtajaks 12.06.2026. 2. AS Piletilevi PLG (edaspidi ka vaidlustaja) hinnangul on õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus vähemalt neli vaidlustuse taotluses loetletud tingimust. Need tingimused on ka vaidlustuse esemeks. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 3. On üldteada, et vaidlustaja on piletimüügi teenuste valdkonnas aktiivselt tegutsev ettevõtja, kes on osalenud ja osaleb piletimüügiteenuse riigihangetes. 4. Vaidlustatud riigihanke alusdokumentide (edaspidi ka RHAD) tingimused rikuvad vaidlustaja subjektiivseid õigusi, sh õigust esitada riigihankes pakkumus, osutuda riigihankes edukaks ja teenida hankelepingu täitmiselt tulu. Samuti on vaidlustatud RHAD tingimused põhjendamatud, ebaproportsionaalsed, konkurentsi piiravad ning läbipaistmatud. Kui hankija seaks õiguspärased tingimused, mis vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, siis võiks vaidlustaja osutuda antud riigihankes edukaks ja sõlmida hankijaga hankelepingu. 4. TINGIMUSTE ÕIGUSVASTASUS 4.1. Punktides 2.4.3, 2.6.1, 2.6.4 ja 3.3.2 mobiiltelefoni paigaldatava rakenduse nõudmine on põhjendamatu, ebaproportsionaalne ja konkurentsi piirav 5. Järgnevalt toob vaidlustaja välja vaidlustatud RHAD tingimuste sisu ja argumenteerib, miks need tingimused on õigusaktides sätestatud nõuetega vastuolus. 4.1.1. Vaidlustatud RHAD tingimused 6. Vaidlustatud ostumenetluse kutse p-d 2.4.3, 2.6.1, 2.6.4 ja 3.3.2 näevad kokkuvõtvalt ette, et pakutaval platvormil peab olema spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja kasutatav rakendus, mille kaudu saab hankija kiirelt ja efektiivselt hallata kõiki sündmusi ning nendega seotud muudatusi. 7. Punkt 2.6.1 kordab viidatud nõuet ja rõhutab selle olulisust kasutajatele ja piletiostjatele. Punkt 2.6.4 sätestab, et piletiostjal peab olema võimalik hoida ja hallata oma ostetud pileteid ning punkt 3.3.2, et pakkuja peab esitama pakutava platvormi ja teenuse vabas vormis sisulise kirjelduse, mis peab hõlmama ka mobiilirakendusi (edaspidi koos rakenduse nõue). 8. Vaidlustaja vaidlustab rakenduse nõude selle vastuolu tõttu RHS §-ga 3, esmajoones RHS § 3 p-ga 2 ja p-ga 3. 9. Lisaks vaidlustab vaidlustaja ostumenetluse kutse p 2.6.4 argumendil, et selles ette nähtud funktsionaalsus „hoida ja hallata“ ei ole esitatud nõnda, et see oleks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadav. Nõnda on tingimuse sisu vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. 4.1.2. Rakenduse nõue on ebaproportsionaalne, asjakohatu ja põhjendamatu ega kasuta konkurentsi efektiivselt ära  Sorainen – 3/5 – 10. Riigihangete seaduse eesmärk, sätestatuna §-s 2, on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Nii on seadusandja RHS-i peamise eesmärgina näinud, et hankija kasutaks avalikke vahendeid mõistlikult, kasutades selleks efektiivselt konkurentsi ära ning koheldes oma tegevuses isikuid, st pakkujaid, võrdselt. 11. Ka Euroopa Kohus on EL riigihankeõiguse eesmärke sarnaselt sisustanud rõhutades, et ühtse siseturu ja tõhusa konkurentsi kontekstis on ühenduse õiguse huvides, et oleks tagatud võimalikult paljude pakkujate osavõtt hankemenetlusest.1 Samamoodi on Euroopa Kohus leidnud, et direktiivi 2024/24/EL põhjendusest 74 tuleb, et hankelepingu sõlmimiseks koostatud tehniline kirjeldus peab võimaldama riigihanke avatust konkurentsile ja seega võimaldama esitada pakkumusi, mis kajastavad eelkõige turul olevate tehniliste lahenduste mitmekesisust.2 12. Seega on Euroopa Kohtu praktika najal selge, et kuigi hankijal on lai kaalutlusruum otsustada riigihankes seatavate tingimuste üle, peavad need tingimused võimaldama riigihanke avatust konkurentsile ja kohtlema pakkujaid võrdselt. 13. Vaidlustaja saab vaidlustatud RHAD punktidest aru nii, et hankija nõuab imperatiivselt, et pakkujad pakuksid spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja kasutatavat rakendust ning selle kohta kirjelduse esitamist oma pakkumuses. 14. Vaidlustajal, nagu ka enamikel võimalikest teistest pakkujatest, ei ole sellist spetsiaalselt mobiiltelefoni jaoks loodud ja kasutatavat rakendust, vaid vaidlustajal on sama funktsiooni tarbeks loodud mobiilisõbralik veebileht.3 Veebilehe kaudu saab hankija kiirelt ja efektiivselt hallata kõiki sündmusi ja nendega seotud muudatusi ja piletiostjal on võimalik teha toiminguid oma ostetud piletitega. Seega täidab vaidlustaja pakutav mobiilisõbralik veebikeskkond hankija nõutavad funktsioonid samaväärselt mobiilirakendusega. 15. Vaidlustaja ei vaidle sellega, et hankija võib teenuse ja platvormi kasutajamugavusele tingimusi seada, kuid nõuded peavad olema esiteks kooskõlas riigihanke esemega, selle suhtes proportsionaalsed ja arvestama ka seda, et nõudega ei kaotataks ära konkurentsi. 16. Riigihanke esemeks on antud juhul piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus, mitte mobiilirakenduse tellimine. Seega on mobiilse juurdepääsu täpse tehnilise lahenduse küsimus käesoleva riigihanke kontekstis kõrvaline. Olustikus, milles hankija ja kasutajad saavad samu funktsioone samaväärselt täita mobiilirakenduse või mobiilisõbraliku veebikeskkonna kaudu, ei ole mobiilirakenduse nõudmine tehnilises kirjelduses kooskõlas RHS § 3 p-dega 2 ja 3. 17. Analoogsele järeldusele on jõutud ka varasemas VaKo praktikas. Nõnda vaieldi näiteks vaidlustusasjas 152-22/256269 sideteenuse iseteeninduskeskkonnale seatud nõuete üle. Ka seal lasus vaidluse kese küsimusel, kas hankija võib seada iseteeninduskeskkonnale, kui riigihanke kõrvalisele esemele, selliseid spetsiifilisi nõudeid mida saab täita ainult üks võimalik pakkuja ja kas hankija peab võimaldama nõutava funktsionaalsuse täitmist muul moel kui iseteeninduse kaudu. Vaidlustuskomisjon asus selles vaidluses seisukohale, et kõrvalisele esemele seatud nõuded peavad olema hankija poolt veenvalt põhjendatud ning konkurentsi piiravate nõuete puhul peab hankija kaaluma ka alternatiivseid võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks.4 18. Vaidlustatud tingimuse õigusvastasust ilmestab seegi, et vaidlustajale teadaolevalt on ainult ühel potentsiaalsel pakkujal, Sviby OÜ-l, hankija nõutav mobiilirakendus ja kõik teised võimalikud pakkujad kasutavad vaidlustajaga analoogset lahendust. Seega on vaidlustatud tingimuse tagajärjeks vastuolu RHS § 3 p-s 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. 1 EKo C-538/07, Assitur, p 26. 2 EKo C‑424/23, DYKA Plastics, p 43; C-413/17, Roche Lietuva, p 36; C-513/23, Obshtina Pleven, p 36. 3 Kättesaadav: www.piletilevi.ee. 4 VaKo 152-22/256269, p 15-16.  Sorainen – 4/5 – 19. Pikaaegsest haldus- ja kohtupraktikast tuleneb, et RHAD tingimuste kujundamine viisil, et neile vastab üksnes üks ettevõtja, ei ole enamasti õiguspärane. Nii on Tallinna Halduskohus värskelt välja öelnud järgmist: Möönan, et selline hanketingimus, millele saab vastata vaid üks ettevõtja, võib olla pakkujate ringi põhjendamatult piirav [...].5 20. Tegelikult ei ole selleski konkreetses Tallinna Halduskohtu lahendis miskit uut, vaid see põhineb omakorda pikaaegsel kohtupraktikal. Tartu Ringkonnakohtu palge ees oli juba 2012. aastal kaasus, milles vaieldi selle üle, kas tehnilise kirjelduse tingimus, kus teleskooplaaduri minimaalseks tõstekõrguseks oli märgitud 7 m, on RHS-iga kooskõlas. Ringkonnakohus tegi selles kaasuses hankijale soodsa lahendi ja märkis otsuse punktis 14, et konkurentsi pole põhjendamatult piiratud ka seetõttu, et huvi korral võinuks konkursil osaleda vähemalt kaks ettevõtet.6 Sellest, vähemalt kahe pakkuja testist, on lähtutud ka pikaaegses VaKo praktikas.7 21. Antud juhul ei eksisteeri neid kahte pakkujat, kes hankija seatud tingimuste najal saaks hankija nõuetele vastava pakkumuse esitada. Seega ei kohtle hankija vaidlustatud tingimuste kaudu pakkujaid võrdselt ega kasuta konkurentsi efektiivselt ära. 4.1.3. „Hoida ja hallata“ nõue ei ole läbipaistev 22. Tingimus, mille kohaselt peab piletiostjal olema võimalik hoida ja hallata oma ostetud pileteid mobiilirakenduses, ei ole vaidlustajale, kui vastavas valdkonnas tegutsevale ettevõtjale, üheselt arusaadav. 23. Mõiste „hoida ja hallata oma ostetud pileteid“ võib hõlmata väga erinevaid funktsionaalsusi (nt piletite kuvamine, muutmine, tühistamine, edastamine kolmandatele isikutele, allalaadimine, arhiveerimine jms), kuid hankija ei ole nende funktsioonide ulatust ega sisu täpsustanud. Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, millist tehnilist lahendust ja millises mahus oodatakse, mis omakorda mõjutab nii pakkumuse koostamist kui ka hinnakujundust. 24. Kohtupraktika kohaselt peavad läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt RHAD tingimused olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt.8 Läbipaistvuse põhimõtte eesmärk on tagada, et potentsiaalsed pakkujad mõistavad tavapärast tähelepanelikkust rakendades hanketingimusi ühtemoodi ning saavad esitada võrreldavaid pakkumusi.9 25. Kui hankija jätab olulised tingimused sisustamata või määratleb need ebamääraselt, tekib oht, et erinevad pakkujad tõlgendavad nõuet erinevalt, mille tulemusena ei ole esitatud pakkumused sisuliselt võrreldavad. Kui pakkumused ei ole sisuliselt võrreldavad, siis ei pruugi ka hankija saada talle vajalikku teenust, rääkimata sellest, et edukaks võib osutuda pakkuja, kelle pakutav teenus tegelikult hankija vajadustele ei vasta. 5 TlnHKo 3-24-1013, p 35. 6 TrtRKo 3-11-1300, p 14. 7 VaKo 97-16/172322, p 7.2; 205-17/180426, p 9.2; 199-19/213197, p 12; 130-21/233711, p 6.3; 152-22/256269, p 17; 9-24/272185, p 8.3.1. 8 TlnHKo 23.09.2021, 3-21-1826/25, p 26. 9 VaKo 21.06.2022, 70-22/249669, p 8.2.1.  Sorainen – 5/5 – 5. TAOTLUS RIIGIHANKE MENETLUSE PEATAMISEKS 27. Riigihangete seaduse § 193 lg 1 kohaselt võib Riigihangete Vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VaKo) vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke menetluse peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse peatamise tõttu kahjustada. 28. Käesoleva vaidlustusega on vaidlustaja taotlenud hankija kohustamist, viima RHAD-s sätestatud tingimused vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Seega on vaidlustuse esitamise eesmärgiks saavutada olukord, milles hankija kehtestaks õigusvastaste tingimuste asemel õiguspärased tingimused. 29. Selle eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kui pakkumused on esitatud, kuna sellest ajahetkest on RHAD, sh selles sisalduvad õigusvastased tingimused, pooltele siduvad. Lisaks ei ole VaKo pädevuses kohustada hankijat RHAD-d muutma pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist. 30. Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtajaks on 12.06.2026 ja vaidlustus on esitatud 09.06.2026, saabuks pakkumuste esitamise tähtaeg vaidlustusmenetluse keskel. Kui riigihanke menetlust antud juhul ei peatata, saaks vaidlustaja õigused seega pöördumatult kahjustada. Vaidlustuskomisjoni pikaaegse ja järjepideva praktika kohaselt on eeltoodud põhjendustel riigihanke peatamine õigustatud. 31. Vaidlustaja leiab, et riigihanke menetluse peatamisega ei rikuta hankija ega muude võimalike pakkujate huve, sest riigihankega taotletud eesmärke on võimalik saavutada ka õigusaktide nõuetega kooskõlla viidud RHAD alusel. 6. MENETLUSLIKUD TEATED 32. Riigihanke „Piletimüügiplatvormi ja kliendihalduse teenus“ pakkumuste esitamise tähtajaks on 12.06.2026. Riigihanke eeldatav maksumus ei ületa lihthanke piirmäära. Järelikult on vaidlustus tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 09.06.2026 (RHS § 189 lg 2 p 41). 33. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-s 1 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem. 34. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 35. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) ostumenetluse kutse; 2) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat Maksekorraldus Number __________________ 342 Makse kuupäev _______________________ 09.06.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood ADVOKAADIBÜROO SORAINEN OÜ 10876331 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN EE302200221035086933 Maksja pank Swedbank AS Saaja nimi, ID ja aadress RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN EE932200221023778606 Saaja pank Swedbank AS Makse summa ja valuuta EUR 1 280.00 Makse selgitus Riigilõiv vaidlustuse esitamisel riigihanke alusdokumentide peale Tallinna Linnateatri riigihankes Viitenumber 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp 0.00 Maksekorralduse lisainfo Makse unikaalne tunnus Tegeliku maksja nimi, ID ja aadress Tegeliku saaja nimi, ID ja aadress Kinnitus • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. Allkirjad Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri 2026060900874971 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee