Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine

Rahandusministeerium 09.06.2026 nr 1-4/26/2298 Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmise määruse eelnõu. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda , Eesti Ringmajandusettevõtete Liit , Eesti Jäätmehoolduskeskus, Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskus, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Kalju Kukk, 626 2815 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 10.04.2026 ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2026. a nr Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel. § 1. Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlusvoore võib korraldada ühe või mitme käesoleva määruse § 3 lõikes 2 loetletud valdkondliku programmi, selle alamprogrammi või täpsemalt piiritletud tegevuste või kulude rahastamiseks, mis määratakse taotlusvooru korraldamise otsuses. (2) Rahastatavat tegevust või kulu võib taotlusvooru korraldamise otsuses piiritleda toetuse sihtrühma, geograafilise ulatuse või muude näitajate kaudu, mis aitavad keskkonnaprogrammi eesmärke ellu viia võimalikult efektiivselt, arvestades keskkonnaprogrammi rahastusmahtu.“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ta on täitnud kõik projekti tegevustega seotud õigusaktides sätestatud nõuded ning tema maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) ta on tagasimaksmisele kuuluva riikliku toetuse tagasi maksnud nõude täitmise tähtpäevaks; 3) tal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 2091 , 210, 2601 , 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 4) ta suudab tasuda omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud ning on SA KIK finantshinnangu alusel finantsiliselt jätkusuutlik; 5) tal ei ole aruandevõlgnevusi SA KIK või riiklike registrite ees; 6) tal on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus ja pädevus.“; 3) paragrahv 7 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vähese tähtsusega abi andmisel ning juhul, kui ettevõtjale antav toetus ei ole riigiabi, on toetuse osakaal maksimaalselt 50% abikõlblikest kuludest, kui valdkondlikke programme reguleerivatest käesoleva määruse sätetest ei tulene teisiti.“; 5) paragrahv 8 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „juriidilistel isikutel“ tekstiosaga „, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksustel“; 6) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(4²) Kui projekti toetatakse ühikuhinna alusel, siis loetakse kulu abikõlblikuks, kui tegevused on tehtud või tulemus saavutatud.“; 7) paragrahv 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Üldkulu on abikõlblik maksimaalselt 5% ulatuses projekti abikõlblikest otsestest kuludest, kui projekti põhirahastuse tingimustest ei tulene teisiti. Otsesteks kuludeks loetakse kõik projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3¹ nimetatud üldkulud.“; 8) paragrahvi 18 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) välisõhu kvaliteedi tagamiseks ja seireks vajalike seadmete soetamine ja ajakohastamine ning seireandmete kvaliteedi, võrreldavuse ja kasutatavuse parandamiseks vajalike metoodiliste lahenduste arendamine.“; 9) paragrahvi 29 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „registreerimine,“ sõnadega „mille eelduseks on rakendatud ja toimivad tootmisprotsessid ning“; 10) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Taotlusvooru kohta teate avaldamisel ei pea järgima lõikes 2 sätestatud korda, kui sihtrühma piisav teavitamine on tagatud muul viisil.“; 12) paragrahvi 39 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „on projekti“ sõnadega „kohustuslikule omafinantseeringule lisanduv“; 13) paragrahvi 39 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) atmosfääriõhu kaitse programmis – välisõhu kvaliteedi parandamisele, kiirgusohu vähendamisele, mürast tingitud häiringu vähendamisele ja keskkonnast tulenevate terviseriskide ohjamisele ning elukvaliteedi parandamisele;“; 14) paragrahvi 42 punkti 3 lõppu lisatakse tekstiosa „, välja arvatud ühikuhinna ja kindlasummalise makse toetusalusel rahastatava projekti puhul“. § 2. Määruse jõustumine Määruse § 1 punkt 10 jõustub 1. jaanuaril 2031. aastal. Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk kantsler  Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus nr 10) muutmise eesmärk on teha määruses muutunud asjaolude ja eesmärkide tõttu täpsustusi eelkõige üldistes tingimustes. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi finantsosakonna nõunik Kalju Kukk (626 2815, [email protected]), välisõhu osakonna juhataja Heidi Koger (626 2976, [email protected]), ringmajanduse osakonna ringsuse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg (605 5903, [email protected]), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) toetuste arendamise üksuse meetmekoordinaator Angelika Verš (5880 0259, [email protected]) ja riskiosakonna jurist Kaido Floren (58 800 232, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene ([email protected]) ja keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 10 redaktsiooni, mis jõustus 25.08.2025 (RT I, 22.08.2025, 3). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruses nr 10 tehtavad muudatused. Punktiga 1 täpsustatakse § 5 sõnastust. Olemasolev tekst muutub lõikeks 1 ja lisatakse lõige 2. Arvestades keskkonnaprogrammi avatud taotlusvoorude eelarvete pidevat vähenemist, on olnud vajadus järjest täpsemalt toetusi suunata ning paragrahvi täiendatud sõnastuses on selgemalt ette nähtud taotlusvoorude parema fokusseerimise võimalused. Ka praegu kehtiv sõnastus võimaldab taotlusvooru toetatava tegevuse kaupa kitsendada. Muudatus kirjeldab selguse huvides, kuidas toetatavat tegevust vooru korraldamise otsuses piiritletakse. Määruse alusel toetuse saamiseks ei ole kellelgi nõudeõigust ega õiguspärast ootust. Need tekivad alles siis, kui määruse alusel ja selles ette nähtud korras on tehtud taotluse rahuldamise otsus. Määrus näeb ette valdkonnad ja tegevused, milleks võib toetust anda, kuid ei kohusta kõiki tegevusi igal aastal rahastama. Määrus paneb paika võimaliku toetuse välispiiri, konkreetses voorus avatakse rahastamiseks selle teatav osa, mis on tegevuste, isikute või muude 1 tingimuste poolest kitsam kui määruse kohaselt maksimaalselt võimalik. Ministeerium ja KIK otsustavad igal aastal jooksva aasta prioriteedid ning avatud taotlusvoorud korraldatakse võimaluste, prioriteetide ja seniste kogemuste kohaselt nii, et toetatavatele tegevustele oleks mõistlik, kuid mitte liiga suur konkurents. Taotlemise ja hindamise nõuded on muutunud aasta- aastalt keerukamaks ja töömahukamaks ning liiga laia ulatusega taotlusvoor tekitaks nii paljudele taotlejatele kui ka hindajatele tarbetult kulukat töö- ja halduskoormust, kuna rahastada oleks ikkagi võimalik vaid väikest osa taotlustest. Taotlusvoore võib korraldada erinevatel objektiivsetel tingimustel. Näiteks võidakse vooru otsuses ette nähta, et ohtlike jäätmete kogumisringide tegevustest (§ 29 lõike 1 punkt 3) toetatakse konkreetsel aastal ainult ohtlike kemikaalide kogumist Kagu-Eesti neis omavalitsustes, kus taolist kogumist ei ole eelmisel aastal toetatud. Või et keskkonnateadlikkuse valdkonnas (§ 22) toetatakse teatava varasema kogemusega taotlejate projekte (vrd riigihangete valdkonna minimaalse varasema kogemuse nõuetega). Seejuures ei ole tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, sest nagu juba mainitud, ei ole kellelgi toetuse nõudeõigust vahetult määruse alusel. Võrdse kohtlemise nõue kehtib taotlusvoorus kvalifitseeruvate taotlejate vahel, mitte kõigi isikute suhtes, kes teoreetiliselt võiksid teistsugustel tingimustel taotlusvooru korraldamise korral määruses sätestatud tegevusteks toetusi taotleda. Tegemist ei ole ka volituste ületamisega, sest kitsendavatel tingimustel taotlusvooru korraldamisel ei minda vastuollu määruse sätetega ega muudeta neid, vaid konkreetsel aastal toetatakse määrusega lubatud tegevusi sellega ette nähtud korras ning eelarve võimalusi arvestades täpsemalt piiritletud mahus. Punktiga 2 viiakse nii taotleja kui toetuse saaja nõuded ühte paragrahvi. Paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3, mille sõnastus vastab kehtivale §-le 7. Nõuded olid sätestatud erinevates paragrahvides, kui keskkonnaprogrammis sõlmiti lisaks rahastusotsuse tegemisele toetuse tegelikuks kasutamiseks sihtfinantseerimise leping. Kuna eraldi lepinguid ei sõlmita enam ning toetuse eraldamise aluseks on toetuse rahuldamise otsus, siis ei ole ka enam otstarbekas eristada nõudeid taotlejale ja toetuse saajale. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 7 punktiga 2 tehtava muudatuse alusel. Punktidega 4 ja 5 täiendatakse toetuse osakaalu sätetes (§ 8 lõiked 2 ja 3) sõnastust, et erinevad juriidilised isikud oleks selgemini välja toodud ning säte oleks taotlejatele lihtsamini mõistetav. Punktiga 6 täiendatakse § 12 lõikega 42 ja lisatakse ühikuhinnaga toetuste kulude abikõlblikuks lugemise põhimõte. Kuna ühikuhinnaga toetuse puhul on tegemist lihtsustatud kulumudeliga (vähendamaks nii taotlejate kui ka projekti menetlejate halduskoormust), kus ühetaoliste tegevuste rahastamiseks on välja töötatud kõikidele taotlejatele võrdne toetuse määr, siis ei pea toetuse saaja projekti tegelikke kulusid tõendama ning kulu loetakse abikõlblikuks, kui projekti tegevused on tehtud või tulemused saavutatud. Punktiga 7 täpsustatakse ühtse arusaama tagamiseks § 15 lõikes 3 sätestatud üldkulu osakaalu arvestamise metoodikat. Üldkulu arvestuse hulka ei arvestata üldkulu ennast, vaid üldkulu protsent arvestatakse projekti abikõlblikest otsestest kuludest. Selline metoodika kattub ka teiste fondide kasutatava ühe ühtse määra arvestamise põhimõttega ning KIKis projektide menetluseks kasutatava toetuskeskkonnas oleva üldkulude loogikaga. Punktiga 8 täiendatakse § 18 lõiget 3 punktiga 5 eesmärgiga toetada välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seirevõimaluste arendamist ning parandada õhukvaliteedi hindamise ruumilist ja ajalist detailsust. Lisatavas punktis 5 nähakse toetatava tegevusena ette välisõhu kvaliteedi tagamiseks ja seireks vajalike seadmete soetamine, ajakohastamine ning seireandmete kvaliteedi, võrreldavuse ja kasutatavuse parandamiseks vajalike metoodiliste lahenduste edasiarendamine. Selline lähenemine võimaldab suurendada seireandmete katvust 2 ja kvaliteeti ilma paralleelse seiretaristu rajamiseta ning toetab andmepõhist ja kulutõhusat keskkonnapoliitika kujundamist. Punktiga 9 täpsustatakse § 29 lõike 3 punkti 3 sõnastust. Esitatud taotluste põhjal on tekkinud probleem, et taotleja ei pruugi olla võimeline projekti ellu viima. Nimelt saab EMASi tunnistuse taotlemise ettevalmistamisega küll alustada juba planeerimise etapis, kuid lõpule tuleb see viia juba siis, kui asjaomane tootmisettevõte on füüsiliselt kasutusvalmis, sest EMASi hindamisel hinnatakse ka olemasoleva tootmisobjekti tegelikku vastavust asjaomastele nõuetele, mitte ainult selle eel koostatud dokumente. EMASi saab registreerida, kui on rakendatud keskkonnajuhtimissüsteemi etapid. Seetõttu on § 29 lõike 3 punkti 3 selgelt lisatud, et protsessid, millele EMAS taotletakse, on juba rakendatud ja toimivad. Toetust ei anta tegevusteks, mis on suunatud uute protsesside väljatöötamisele või tulevikus rakendatavate süsteemide arendamisele. Punktis 10 sätestatakse, et § 29 lõike 4 punkt 12 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus jõustub 01.01.2031, mis tähendab, et kuni selle ajani toetatakse jäätmehoolduse arendamist kohaliku omavalitsuse üksuses. Sätte kehtetuks muutmine nähakse ette juba praegu, et kohaliku omavalitsuse üksustel (KOV) oleks toetuse rakendamise perioodis selgus. Tähtaeg on seatud et jäätmeseaduse § 13613 järgi ja selle alusel on KOVidel jäätmereformi rakendamiseks aega viis aastat. Punktiga 11 täiendatakse §-s 34 sätestatud (uus lõige 11) taotlusvooru teavitusnõudeid piiratud sihtrühma puhul, kui teave taotlusvooru kohta on sihtrühmale kättesaadavaks tehtud muul asjakohasel viisil, näiteks otsesuhtluses e-kirja teel konkreetse sihtrühmaga. Olenevalt taotlusvoorust võib olla tegemist olukorraga, kus võimalike taotlejate ja toetuse saajate ring on konkreetselt teada ning tõhusam ja kiirem kommunikatsiooniviis on abstraktse avalikkuse teavitamise asemel selle sihtrühma otseteavitamine. Lisaks võib see olla vajalik ka menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides. Punktiga 12 täpsustatakse § 39 lõikes 2 sätestatud hinnatava näitaja „projekti teostatavus“ omafinantseeringu suuruse arvestust. Valdkonnapõhistes hindamiskriteeriumites on täpsemalt lahti kirjutatud kohustuslikule omafinantseeringule lisanduva omafinantseeringu suurus, kuna selle alusel on võimalik taotlejaid eristada ja lisahindepunkte anda taotlejale, kes lisaks kohustuslikule omafinantseeringule ka ise projekti panustab. Määruses ei ole aga seni see nii selgelt sõnastatud ning see on tekitanud taotlejates vääriti mõistmist. Punktiga 13 ühtlustatakse hinnatava näitaja „projekti keskkonnakaitseline mõju“ sisu atmosfääriõhu kaitse programmis selle toetatavates tegevustes 2025. aastal tehtud muudatustele (§ 39 lõike 4 punkt 2). Punktiga 14 täiendatakse § 42 punkti 3. Selle kohaselt tuleb toetuse saajal eristada projekti abikõlblikke ja abikõlbmatuid kulusid, täiendusega välistatakse see kohustus ühikuhinna ja kindlasummalise makse alusel antava toetuse puhul. Kuna seda tüüpi toetuste puhul ei pea toetuse saaja projekti tegelikke kulusid tõendama, ei ole otstarbekas ka nõuda projektipõhise kuluarvestuse pidamist. Paragrahv 2 sätestab jõustumisaja. Määrus jõustub üldises korras, erandiks on § 1 punkt 10, mis jõustub 1. jaanuaril 2031. Seda on põhjendatud punkti 10 selgitustes. 3 3. Mõjud Sihtrühm: kõik taotlejad, eriti väikesemamahuliste projektide, lihtsustatud kuluarvestusega (ühikuhinnaga toetus, kindlasummalise maksega toetus) projektide ning ringmajanduse ja atmosfääriõhu kaitse projektide elluviijad. Muudatus: taotlusvooru täpsemate tingimuste selgus, lihtsustatud kulude tingimused; üldkulude osakaalu arvestamise täpsustamine; hindamiskriteeriumite täpsustamine. Mõju: määruse sätete sõnastuste täpsustamine ja selgem sõnastamine senise tegevuse põhjal aitab vähendada projektide halduskoormust, hoides ära arusaamatusi; atmosfääriõhu kaitse programmi uue tegevuse lisamine määrusesse tugevdab välisõhu kvaliteedi seiret ning parandab õhukvaliteedi hindamise ruumilist ja ajalist detailsust, luues selleks rohkem rahastamisvõimalusi. 4. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamine ei too kaasa otseseid riigieelarvelisi lisakulusid ega eeldata sellest tulusid. Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisatööd. 5. Määruse jõustumine Kuna jäätmereformi rakendamiseks on KOVidel aega viis aastat, nähakse jäätmehoolduse arendamise toetusele ette piiratud kehtivusaeg. Täpse tähtaja väljatoomine aitab KOVidel planeerida alternatiivse korraldatud jäätmeveo õigeaegset rakendamist. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Jäätmehoolduskeskusele, Lääne-Viru Jäätmekäitluskeskusele, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0696 - Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.06.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca271a8c-e32a-48da-a2cb-862fe84a9116 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ca271a8c-e32a-48da-a2cb-862fe84a9116?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main