Kiri

SELETUSKIRI „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“ (edaspidi lähtealused). Lähtealustes kirjeldatakse riigi tegevusi ja otsustusprotsessi põhimõtteid ühiskonnaelu korraldamisel koroonaviiruse leviku ajal. Eesmärk on Eesti elu kiire taastumine koroonakriisist. Lähtealused ei sisalda piirangute leevendamise kava, mida koostatakse vastavuses lähtealustes esitatuga. Lähtealustel on kuus eesmärki, mille saavutamiseks peame algatama tegevusi juba 2021. aastal. Tegevused jagunevad lühi- ja pikemaajalisteks: neist esimesed on sel aastal algatatavad sekkumised koroonaviiruse leviku tõrjumiseks ja selle sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamiseks ning pikemaajalised on tegevused, mille elluviimiseks ja soovitud tulemuseni jõudmiseks kulub mitu aastat. Lähtealused kehtivad nii kaua, kui neis ette nähtud tegevused on ellu viidud. 2. Lähtealuste eelnõu koostamine Lähtealuste koostamist koordineeris Riigikantselei, kes konsulteeris Vabariigi Valitsust nõustava teadusnõukojaga, asjaomaste ministeeriumide ja riigiasutustega. Eelnõu on valminud koostöös asutustevahelise koordinatsioonirühmaga, kuhu kuulub peale Riigikantselei esindajate esindaja igast ministeeriumist, Terviseametist, Politsei- ja Piirivalveametist, Häirekeskusest ja Päästeametist. Koordinatsioonirühma kuulub ka esindaja Vabariigi Presidendi Kantseleist, kes tegevuskava koostamisse otseselt ei panustanud. Koostamisel on kasutatud Riigikantselei tellitud uuringuid, Arenguseire Keskuse aruandeid ning Eesti ja teiste riikide teadusuuringuid. Samuti on kogemusi ammutatud teiste samasisulistest dokumentidest (sh Saksamaa, Soome, Šotimaa, Ühendkuningriik). Lähtealuste eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei strateegiabüroo direktor Henry Kattago ([email protected]), strateegiabüroo nõunikud Ott Karulin ([email protected]), Anne Jürgenson (anne.jü[email protected]), Heleri Reinsalu ([email protected]) ja Ivar Hendla ([email protected]) ning Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo. Keeleliselt on eelnõu toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]). 3. Vabariigi Valitsuse protokolli märgitud otsuse eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Koroonaviiruse mõjude juhtimise põhimõtted“. Eesti koroonaviiruse mõjude juhtimine lähtub kolmest põhimõttest: 1. oleme valvel (peame jälgima koroonaviiruse levikut ning olema valmis ühelt poolt kehtivaid piiranguid leevendama, aga teiselt poolt neid ka taas kehtestama, kui epidemioloogiline olukord seda nõuab); 2. hoiame Eestit (koroonaviiruse levikust põhjustatud olukord ei ole ainult tervishoiuküsimus, vaid sellel on ulatuslikum sotsiaal-majanduslik mõju); 1  3. leiame koos lahendused (koroonaviiruse leviku ohjamisel ja selle pikemaajaliste mõjude leevendamisel on oma roll nii riigil kui ka organisatsioonidel ja üksikisikul). Koroonaviiruse levikust põhjustatud olukorra ohjamisel ja selle pikemaajaliste mõjude leevendamisel lähtume kuuest üksteist täiendavast eesmärgist: • kaitseme Eesti inimesi koroonaviirusega nakatumise eest; • hoiame Eesti laste võimalusi kvaliteetse hariduse omandamiseks; • leevendame pandeemia mõju Eesti majandusele ja tööhõivele; • toetame Eesti kultuuri kestlikkust; • toetame Eesti inimeste vaimset tervist; • hoiame piiriülese liikumise võimalikult avatud. Strateegia avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud Kokkuvõtlikult on lähtealustel oluline sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõjud majandusele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele, riigi julgeolekule ja välissuhetele, ning oluline mõju võib ilmneda ka regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale. Detailsemalt kaalutakse iga erimeetme või piirangu mõju valdkondade kaupa piirangute leevendamise sammude ettevalmistamisel. 6. Eelnõu seosed teiste strateegiliste arengudokumentidega Eelnõuga heakskiidetavatel lähtealustel on seos kõigi kehtivate arengudokumentidega. Kõik koostamisel olevad arengudokumendid peavad arvestama COVID-19 põhjustatud mõjudega ühiskonnas ning panustama suuremasse valmisolekusse viiruse naasmisel. Lähtealustega ei ole muudetud ühegi Riigikogu tasandil kehtestatud poliitika põhialuste ega valdkonna arengukava eesmärke, kuid vajaduse korral tuleb kaaluda nende kohandamist tulenevalt muutunud keskkonnast. Lähtealused on koostatud nii, et need oleksid kooskõlas kõigi kehtivate poliitika põhialuste dokumentidega (sh Eesti julgeolekupoliitika põhialused). 7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud Tegevusi kavandavad ja viivad ellu asjaomased valitsusasutused koostöös oma valdkonna era- ja vabasektori ühendustega. Tegevusi töötatakse välja lähtealustes seatud raamistikust lähtuvalt ning nende rahastamine otsustatakse riigi eelarvestrateegia ja teiste rahastamiskavade tavapärases koostamisprotsessis. 2  Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Arstide Liit Meie: 08.04.2021 Eesti Haiglate Liit nr 1-2/21-00827-1 Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Õdede Liit Rektorite Nõukogu Vabaühenduste Liit Ministeeriumid Riigikontroll Õiguskantsler Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes Riigikantselei esitab arvamuse avaldamiseks „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“ (edaspidi lähtealused). Lähtealustes kirjeldatakse riigi tegevusi ja otsustusprotsessi põhimõtteid ühiskonnaelu korraldamisel koroonaviiruse leviku ajal. Eesmärk on Eesti elu kiire taastumine koroonakriisist. Lähtealused ei sisalda piirangute leevendamise kava, mida koostatakse vastavuses lähtealustes esitatuga. Lähtealustel on kuus eesmärki, mille saavutamiseks peame algatama tegevusi juba 2021. aastal. Samuti on lähtealustes kirjeldatud koroonaviiruse leviku riskitasemed. Lähtealuste koostamist koordineeris Riigikantselei, kes konsulteeris Vabariigi Valitsust nõustava teadusnõukojaga, asjaomaste ministeeriumide ja riigiasutustega. Koostamisel on kasutatud Riigikantselei tellitud uuringuid, Arenguseire Keskuse aruandeid ning Eesti ja teiste riikide teadusuuringuid. Samuti on kogemusi ammutatud teiste samasisulistest dokumentidest (sh Saksamaa, Soome, Šotimaa, Ühendkuningriik). Palume teie arvamust ja ettepanekuid lähtealuste täiendamiseks 16. aprilliks 2021. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Ott Karulin [email protected] 2 (2)  Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes Oleme valvel Hoiame Eestit Leiame koos lahendused Poliitikakujundamise valge raamat Eelnõu seisuga 8. aprill 2021 1 Sisukord Sissejuhatus 5 Eesti eesmärgid koroonaviiruse mõjude juhtimisel 7 Oleme valvel 10 Hoiame Eestit 14 Leiame koos lahendused 25 Lisa 1. Sotsiaal-majanduslike mõjude ülevaade 27 Hea lugeja Oleme nüüdseks elanud koroonaviirusega koos juba üle aasta. See ootamatult alanud teekond on ühiskonda võitluses nähtamatu vaenlasega ühendanud, kuid samas toonud endaga kaasa täiesti uusi ja enneolematuid probleeme ja väljakutseid. Kuidas kaitsta kõige haavatavamate inimeste elu ja tervist ning tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus, kuidas tagada lastele kvaliteetne haridus, kuidas korraldada igapäevaelu ja tagada majanduse toimimine olukorras, kus peame tõrjuma inimkonnale veel uut ja suhteliselt tundmatut viirust – selle väljakutsega seisis ühtäkki silmitsi kogu maailm. Praeguseks oleme seda salakavalat viirust õppinud tundma piisavalt, et teada – koroonaviirus ise ei kao kuskile, vaid meie peame õppima sellega koos elama. Ma usun, et me kõik oleme väsinud ühiskonna kinni panemisest - lahti tegemisest ning pidevatest aruteludest piirangute üle. Meil on piisavalt teaduspõhiseid teadmisi ja praktilisi kogemusi, et teada – selle viiruse levikut on võimalik kontrolli all hoida, kui lepime ühiskonnana kokku kindlates reeglites, millest ühiselt ka kinni peame. Nii saame hoida Eesti elu ja majanduse toimiva ning avatuna. Lehitsete praegu valget raamatut, mille järgnevatel lehtedel avaneb teile kava, kuidas korraldada ühiskonnaelu koroonaviiruse leviku tingimustes. Selles avaneb teile laiem plaan – plaan selle kohta, kuidas võiksime edaspidi ühiskonnana koroonaviiruse kontekstis toimida ja tugevamaks saada, ning ettepanekud, kuidas võiks ohu vähendamiseks käituda riik, inimene ja organisatsioon. See on suur pilt, mille joonistame lõpuks kokku koos. Me tahame jõuda olukorda, kus ohutaseme kerkides teab igaüks, kuidas ta käituma peab selleks, et ohutase ei tõuseks punaseni. Reeglite kehtestamisega ei taha me luua olukorda, kus valitsus seab inimestele ja organisatsioonidele ülevalt alla põhimõttel tingimusi. Vastupidi, tahame kaasata kogu ühiskonda, et kõik ja igaüks tunnetaks oma rolli ja vastutust viiruse leviku vähendamisel. Soovime, et kõik Eestimaa elanikud, siin tegutsevad katusorganisatsioonid ja ettevõtted saaksid kaasa mõelda ning omalt poolt panustada konstruktiivsete ideede ja ettepanekutega, kuidas võiks valdkondlikult ühiselt tegutseda, et viiruse levik üle käte ei läheks. Sest keegi ju ei taha, et nende asutus või kogu valdkond kinni pandaks – kõik on piirangutest väsinud. Seega algatame suure aruteluprotsessi, et kõik sektorid, mida piirangud on puudutanud, saaksid välja pakkuda oma lahendusettepanekud – mida saab iga valdkond, iga organisatsioon, iga inimene ise ära teha selleks, et viiruseohtu vähendada. Nii astume üheskoos olulise sammu, et edaspidi vältida vajadust ühiskonda lukku keerata ning hoiame seeläbi Eesti inimesi, Eesti elu ja majandust. Loodan teie aktiivse kaasamõtlemise ja koostöö peale. Kaja Kallas Peaminister Sissejuhatus Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“ (edaspidi lähtealused). Lähtealustes kirjeldatakse riigi tegevusi ja otsustusprotsessi põhimõtteid ühiskonnaelu korraldamisel koroonaviiruse leviku ajal. Eesmärk on Eesti elu kiire taastumine koroonakriisist. Lähtealused ei sisalda piirangute leevendamise kava, mida koostatakse vastavuses lähtealustes esitatuga. Esimene koroonaviiruse juhtum registreeriti Eestis 27. veebruaril 2020. aastal. Järgnevatel kuudel on nii Eestis kui ka mujal maailmas kehtinud erineva ulatusega piirangud, mis on kehtestatud vastavalt koroonaviiruse leviku olukorrale. COVID-19 leviku tõkestamiseks kasutusele võetud ranged meetmed ja kogu elanikkonna vastutustundlik käitumine aitasid saavutada suveks olukorra, kus haiguse levik pidurdus ja esinesid vaid üksikud puhangud. Sügisene viiruste leviku hooaeg tõi kaasa kogu Euroopas ja ka Eestis teise COVID-19 laine, mille tõrjumiseks on uuesti võetud kasutusele COVID-19 levikut pidurdavaid meetmeid, et tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus ja ühiskonna tavapärane toimimine võimalikult suurel määral. Praegu oleme koroonaviiruse epideemilise leviku olukorras, kus on oluline arvesse võtta tervishoiusüsteemi suutlikkust, et saaksime pakkuda võimalikult heal tasemel arstiabi nii COVID-19 patsientidele kui ka kõigile teistele. Samal ajal kasvab iga järgneva kuuga vaktsineeritute ja haiguse läbipõdenute arv, mis vähendab arstiabi, eriti haiglaravi vajavate COVID-19 haigestunute hulka ning võib tulevikus aidata kaasa ka koroonaviiruse leviku taandumisele. Selle eesmärgi saavutamine sõltub nii vaktsiinide kättesaadavusest kui ka inimeste valmisolekust end vaktsineerida lasta, mistõttu pole praegu veel võimalik üheselt prognoosida, millal on vajalik osa Eesti elanikkonnast vaktsineeritud1. Samuti pole selge, mil määral tekib koroonaviiruse mutatsioone kandvaid tüvesid ning kuidas 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on seatud eesmärgiks, et 2021. aasta lõpuks on COVID-19 vastase vaktsiiniga vaktsineeritute osakaal täiskasvanud elanikkonnas 70%. 5 mõjuvad nendele tüvedele praeguseks loodud vaktsiinid ja COVID-19 läbipõdemise tulemusel omandatud immuunvastus. Seega peame jätkama ka muude sekkumistega. Nii piirangute kehtestamisel kui ka nende leevendamisel on lähtutud teaduspõhisusest – vastavat tuge on Vabariigi Valitsusele pakkunud teadusnõukoda2. Teadusnõukoja ülesanne on hinnata epidemioloogilist olukorda Eestis ja maailmas ning anda Vabariigi Valitsusele soovitusi võimalikeks otsusteks piirangute või nende leevendamise kohta, lähtudes nende epidemioloogilisest ja kliinilisest aspektist, aga ka vahendada valitsusele teadusuuringuid. Lähtealustel on kuus eesmärki, mille saavutamiseks teeme nii lühi- kui ka pikemaajalisi tegevusi: neist esimesed on 2021. aastal algatatavad sekkumised koroonaviiruse leviku tõrjumiseks ja selle sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamiseks ning pikemaajalised on tegevused, mille elluviimiseks ja soovitud tulemuseni jõudmiseks kulub mitu aastat. Lähtealused kehtivad nii kaua, kui neis ette nähtud tegevused on ellu viidud. Lähtealuste koostamist koordineeris Riigikantselei, kes konsulteeris Vabariigi Valitsust nõustava teadusnõukojaga, asjaomaste ministeeriumide ja riigiasutustega. Koostamisel on kasutatud Riigikantselei tellitud uuringuid, Arenguseire Keskuse aruandeid ning Eesti ja teiste riikide teadusuuringuid. Samuti on kogemusi ammutatud teiste samasisulistest dokumentidest (sh Saksamaa3 , Soome4 , Šotimaa5, Ühendkuningriik6 ). Lähtealused esitati 8. aprillil avalikule konsultatsioonile eesmärgiga koguda ettevõtetelt, vabaühendustelt ja nende esindusorganisatsioo- nidelt ning erinevatelt huvirühmadelt ettepanekuid riigi ja ühiskonna koroonakriisist kiiremaks taastumiseks. 2 https://www.kriis.ee/et/node/5050 3 ControlCOVID – Strategie und Handreichung zur Entwicklung von Stufenkonzepten bis Frühjahr 2021 (avaldatud 18.02.2021). https://www.rki.de/DE/Content/InfAZ/N/Neuartiges_Coronavirus/Downloads/Stufenplan.pdf?__blob=publicationFile 4Action plan for implementing the hybrid strategy to control the COVID-19 epidemic in January–May (2021). https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/ handle/10024/162744/STM_2021_5_J.pdf?sequence=1&isAllowed=y 5 COVID-19. Scotland’s Strategic Framework Update (avaldatud 23.02.2021). https://www.gov.scot/publications/coronavirus-covid-19-strategic-framework-update-february-2021/ 6 COVID-19 Response – Spring 2021 (avaldatud 22.02.2021). https://www.gov.uk/government/publications/covid-19-response-spring-2021/covid-19-response-spring-2021 6 Eesti eesmärgid koroonaviiruse mõjude juhtimisel Ühiskonnaelu korraldamisel koroonaviiruse leviku tingimustes lähtume kolmest põhimõttest: Oleme valvel Olukorrani, kus koroonaviiruse ohjamiseks piisab vaid vaktsineerimise korraldamisest, läheb veel aega. Seepärast peame ka järgnevatel kuudel jälgima koroonaviiruse levikut ning olema valmis ühelt poolt kehtivaid piiranguid leevendama, aga teiselt poolt neid ka taas kehtestama, kui epidemioloogiline olukord seda nõuab. Hoiame Eestit Koroonaviiruse levikust põhjustatud olukord ei ole ainult tervishoiuküsimus, vaid sellel on ulatuslikum sotsiaal-majanduslik mõju, mille kestus on valdkonniti eeldatavalt erinev. Nende mõjude leevendamiseks kavandab riik koostöös era- ja vabasektoriga nii lühi- kui ka pikemaajalisi tegevusi Leiame koos lahendused Koroonaviiruse leviku ohjamisel ja selle pikemaajaliste mõjude leevendamisel on oma roll nii riigil kui ka organisatsioonidel (sh tööandjad, kauba- ja teenusepakkujad, koolipidajad ja avalike ürituste korraldajad jne) ja üksikisikul. Koroonaviiruse levikut pidurdav tervisekäitumine ning koostöös lahenduste leidmine aitavad ära hoida piirangute kehtestamist ja seeläbi leevendada koroonaviiruse sotsiaal-majanduslikku mõju. Koroonaviiruse levikust põhjustatud olukorra ohjamisel ning selle pikemaajaliste mõjude leevendamisel lähtume kuuest üksteist täiendavast eesmärgist: KAITSEME EESTI INIMESI KOROONAVIIRUSEGA NAKATUMISE EEST, korraldades kiire ja laialdase vaktsineerimise kõigile soovijatele ning toetades koroonaviiruse levikut 7 ennetavat tervisekäitumist. Erilist tähelepanu pöörame riskirühmade kaitsmisele. Seeläbi tagame ka tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi toimepidevuse (sh plaanilise ravi jätkumise). Samuti kaitseme eesliinitöötajaid ja elutähtsate teenuste pakkujaid. HOIAME EESTI LASTE VÕIMALUSI KVALITEETSE HARIDUSE OMANDAMISEKS, võimaldades koolidel jätkata võimalikult palju kontaktõppes ja arvestades perekondade sotsiaal-majandusliku olukorra mõju distantsõppe läbiviimise efektiivsusele. Seeläbi tagame õpilastele kogu Eestis võimalikult võrdsed õppetingimused, väldime õpilünkade süvenemist ning aitame toetada õpilaste vaimset tervist. 7 Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60-aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad. Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused. 7  LEEVENDAME PANDEEMIA MÕJU EESTI MAJANDUSELE JA TÖÖHÕIVELE, pakkudes toetusi nii ettevõtetele kui ka sissetuleku kaotanud inimestele ning kasutades muutusi uute konkurentsieeliste leidmiseks täiendus- ja ümberõppe pakkumise kaudu. TOETAME EESTI KULTUURI KESTLIKKUST, tagades kultuuri- ja spordivaldkonna organisatsioonidele ja töötajatele võimalikult laialdase tegutsemisvõimaluse ning vajaduse korral pakkudes toetusi. Seeläbi aitame kaasa ka Eesti inimeste vaimsuse, vaimse tervise ja füüsilise vormi toetamisele pandeemia ajal. TOETAME EESTI INIMESTE VAIMSET TERVIST, pakkudes tugiprogramme ja -teenuseid pandeemia mõjudes toimetulekuks. Seeläbi väheneb ka riskikäitumine, mis aitab kaasa avaliku korra tagamisele. HOIAME PIIRIÜLESE LIIKUMISE VÕIMALIKULT AVATUD, võttes arvesse nakatumise üldpilti Eestis, mujal Euroopas ja maailmas tervikuna. See aitab paljudel Eesti inimestel säilitada senine töö- või õppimiskoht ning toetab kriisis kannatada saanud turismisektorit. Nende eesmärkideni jõudmine eeldab, et nii otsustajad kui ka laiem avalikkus teavad võimalikult täpselt, millises olukorras Eesti on. Selleks oleme välja töötanud olukorra seiramise süsteem, mis annab vajalikku informatsiooni nii koroonaviiruse leviku kui ka sellest tingitud olukorra pikemaajaliste sotsiaal-majanduslike mõjude kohta: Koroonaviiruse leviku riskitasemed, mille puhul on kokku lepitud mõõdikud ning nende näiduvahemikud iga riskitaseme kohta. Riskitasemeid on neli: madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge. Käitumissuunised vastavalt riskitasemele on kirjeldatud peatükis „Oleme valvel“ (tabel 1). Riskitasemete mõõdikuid ja nende näiduvahemikud vastavalt riskitasemele lepib kokku Vabariigi Valitsus, lähtudes teadusnõukoja soovitustest; 8 COVID-19 teemaline küsitlus , mille eesmärk on ennekõike välja selgitada elanike ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes ning hoiakud viiruse leviku ennetamiseks antud soovituste ja piirangute suhtes, kuid samal ajal küsida inimeste toimetuleku kohta. Küsitlus korraldatakse kaks korda kuus 15-aastaste ja vanema elanikkonna seas ning sellega alustati 2020. aasta märtsis, kui kehtestati eriolukord; COVID-19 mõjude ülevaade ja prognoos, mida koostab Riigikantselei juures tegutsev riigi situatsioonikeskus (SITKE) ministeeriumide, riigiametite ja kohaliku omavalitsuse üksuste esitatud ja peamiste sotsiaal-majanduslike mõõdikute andmete põhjal. Prognoos koostatakse iga kahe kuu tagant. Uuring annab kahe kuu kohta olukorraprognoosi, mis aitab välja töötada valdkonnapõhiseid sekkumisi (sh toetused) koroonaviiruse põhjustatud olukorra sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamiseks. Selleks koostab teadusnõukoda viiruse leviku stsenaariumi, mille koostamisel lähtutakse epidemioloogilisest olukorrast, piirangute mõjuhinnangutest, ühiskonna sotsiaalpsühholoogilisest seisundist ja matemaatilistest mudelitest. Seejärel koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös 8 https://www.riigikantselei.ee/uuringud; 9 Ametkondlikuks kasutamiseks on prognoosi tehtud kahel korral: detsembris 2020 ning veebruaris 2021. Neist viimane on aluseks siinse peatüki olukorrakirjeldusele. Edasised prognoosid avalikustatakse Riigikantselei veebilehel (järgmine prognoos valmib aprilli keskpaigas). 8 Rahandusministeeriumi ja Eesti Pangaga teadusnõukoja prognoosi silmas pidades majandus- ja finantsstsenaariumi, mis on valdkondlikku teavet andvatele asutustele sekkumis- ja ressursiprognooside alus nii kahe kuu vaates kui ka pikemaajaliste mõjude leevendamisel. Samuti on prognoosis kokku lepitud peamised sotsiaal-majanduslikku olukorda kirjeldavad mõõdikud, mida seiratakse pidevalt. Kokkuvõte COVID-19 mõjude ülevaatest ja prognoosist seisuga 22. veebruar 2021 on esitatud lisas 1. Uuringud avaldatakse Riigikantselei veebilehel10. Informatsioon Eesti riskitaseme kohta avaldatakse kriis.ee lehel, et iga inimene ja organisatsioon saaks oma tegevusi piisavalt ette kavandada. Mõõdikute näiduvahemikud on ligikaudsed ning viitavad hetkedele, mil peab tegema juhtimisotsuseid, kuid et säilitada paindlikkus koroonaviiruse leviku ja selle sotsiaal-majanduslike mõjude kaalumisel ei kehtestata nende põhjal automaatselt kindlaid piiravaid või toetavaid meetmeid. 10 Lisaks eelkirjeldatuile toetavad koroonaviiruse põhjustatud olukorra mõjude hindamist ja sekkumiste kavandamist ka teadusasutustes ja mõttekodades tehtud uuringud. 2020. aasta kevadel kogus Eesti Teadusagentuur uuringuideid, et suurendada ministeeriumide teadus- ja arendustegevuse võimekust COVID-kriisiga toimetulekuks. Tõukefondide RITA programmist on praeguseks toetatud 13 uuringu tegemist, millest enamik jõuab avalikkuse ette käesoleval ja järgmisel aastal. Samuti on Eesti Teadusagentuur eraldanud 2020. aastal sihtgrante SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamiseks (rahastati 14 uurimisprojekti), mille tähtaeg on 2021. aastal. Näiteks puudutavad need uuringud epideemia mõjusid vaimsele tervisele, sotsiaal-majanduslikule toimetulekule, haridusele, varustuskindlusele, aga pakuvad ka konkreetseid lahendusi nagu transpordiroboti kasutuselevõtt haiglates või viiruse levikut pärssivate materjalide laiema kasutamisvõimaluse loomine. 9 Oleme valvel Riigi ja ühiskonna avatuna hoidmiseks saab igaüks oma tegevuste kavandamisel riske hinnata. Koroonaviirus levib piiskade, õhus hõljuvate aerosoolide ja vähesel määral ka saastunud pindade kaudu. Nakatumiseks peab inimene seega üldjuhul viibima nakkusohtliku inimese läheduses või hingama õhku ruumis, kus on kas samal ajal või on mõne aja eest olnud nakkusohtlikke inimesi. Seega on peamine vahend koroonaviiruse leviku tõkestamiseks vähendada inimeste kontaktide hulka ja nakkusohtlikkust. Teadaolevalt suurendavad kokkusaamiskohas nakatumise riski järgmised tegurid: kokkusaamisel osalevate inimeste hulk ehk mida rohkem on osalejaid, seda tõenäolisem on nakkusohtliku inimese kohalolu ja viiruse levik paljudele inimestele; vähene distants osalejate vahel ehk mida lähemal inimesed üksteisele on, seda tõenäolisem on viiruse levik nii süljepritsmete kui ka õhu kaudu; osalemise kestus ehk mida kauem kokkusaamisel viibida, seda rohkem tekib võimalusi süljepritsmete vahetuseks, koroonaviiruse osakesi sisaldavate aerosoolide õhku kogunemiseks ning selle tulemusena nakatumiseks piisava doosi sisse hingamiseks; vähene õhuvahetus ehk mida aeglasemalt vahetub kohtumispaigas õhk, seda tõenäolisem on sisse hingata nakatumiseks piisav doos viirusosakesi; suhteline õhuniiskus alla 40% või üle 60% ehk mida äärmuslikum on õhuniiskus, seda kauem püsib viirus õhus ohtlikuna ning seda vastuvõtlikumad inimeste limaskestad sellele on; osalejate kõrge hingamisaktiivsus ehk mida intensiivsemalt nakkusohtlik inimene välja hingab ja mida intensiivsemalt teised inimesed sisse hingavad, näiteks rääkides, lauldes ja sportides, seda tõenäolisem on viiruse levik nii süljepritsmete kui ka aerosoolide kaudu; nõuetekohaste näomaskide puudumine või ebakorrektne kasutamine ehk mida vähem on takistusi nii nakkusohtliku kui ka terve inimese hingamisteede ees, seda lihtsam on 11 viirusosakestel liikuda. 11 Askitas, Nikolaos, Konstantinos Tatsiramos, and Bertrand Verheyden. 2021. ‘Estimating Worldwide Effects of Non-Pharmaceutical Interventions on COVID-19 Incidence and Population Mobility Patterns Using a Multiple-Event Study’. Scientific Reports 11 (1): 1972. https://doi.org/10.1038/s41598-021- 81442-x Bo, Yacong, Cui Guo, Changqing Lin, Yiqian Zeng, Hao Bi Li, Yumiao Zhang, Md Shakhaoat Hossain, et al. 2021. ‘Effectiveness of Non-Pharmaceutical Interventions on COVID-19 Transmission in 190 Countries from 23 January to 13 April 2020’. International Journal of Infectious Diseases 102 (January): 247–53. ’https://doi.org/10.1016/j.ijid.2020.10.066 Brauner, Jan M., Sören Mindermann, Mrinank Sharma, David Johnston, John Salvatier, Tomáš Gavenčiak, Anna B. Stephenson, et al. 2020. ‘Inferring the Effectiveness of Government Interventions against COVID-19’. Science, December. https://doi.org/10.1126/science.abd9338 Chang, Serina, Emma Pierson, Pang Wei Koh, Jaline Gerardin, Beth Redbird, David Grusky, and Jure Leskovec. 2021. ‘Mobility Network Models of COVID-19 Explain Inequities and Inform Reopening’. Nature 589 (7840): 82–87. https://doi.org/10.1038/s41586-020-2923-3 10 Lähtudes teadusuuringutest on tabelis 1 kirjeldatud iga riskitaseme puhul üksikisiku, organisatsiooni (sh tööandja, koolipidaja, avaliku ürituse korraldaja, kauba- või teenusepakkuja jne) ja riigi võimalused koroonaviiruse levikut piirata. Tabelis 1 on ka kirjeldatud piirangute tüübid, mida riik iga riskitaseme puhul kaalub. Kui on mõistlik, kaalutakse piirangute kehtestamisel või leevendamisel piirkondlikku lähenemist. Sama loogika kehtib ka piirangute leevendamisel, mille täpsema kava koostab Vabariigi Valitsus eraldi dokumendina, lähtudes siinsest strateegilisest raamistikust. Meie soov on leida valitsusasutuste ning era- ja vabasektoriga koostöös parimad lahendused, kuidas käituda nii, et Eesti koroonaviiruse leviku riskitase püsiks võimalikult madal. Selleks on vaja, et iga inimene ja organisatsioon teab, mida nad saavad iga riskitaseme puhul koroonaviiruse leviku piiramiseks teha. Seega kutsume üles valdkondi ja neis tegutsevaid organisatsioone looma koostöös valdkonna ministeeriumiga tabel 1 põhjal detailsemaid käitumisjuhiseid, mis toimiksid ühiskondliku kokkuleppena (sealhulgas näiteks toitlustus- ja meelelahutusasutused, kaubandus- ja teenindusasutused, kultuuriasutused, avalike ürituste ja koosolekute korraldajad, spordiasutused ja spordivõistluste korraldajad ning haridus-, huviharidusasutused ja täiskasvanute koolitajad). Valdkondlike käitumisjuhiste koostamisel saab kasutada tabelis 2 toodud lähenemist. Töödeldav fail on avalikustatud kriis.ee lehel. Haug, Nils, Lukas Geyrhofer, Alessandro Londei, Elma Dervic, Amélie Desvars-Larrive, Vittorio Loreto, Beate Pinior, Stefan Thurner, and Peter Klimek. 2020. ‘Ranking the Effectiveness of Worldwide COVID-19 Government Interventions’. Nature Human Behaviour 4 (12): 1303–12.https://doi.org/10.1038/s41562- 020-01009-0 Kriegel, Martin, and Anne Hartmann. 2021. ‘Covid-19 Contagion via Aerosol Particles – Comparative Evaluation of Indoor Environments with Respect to Situational R-Value’, February. https://doi.org/10.14279/DEPOSITONCE-11401 Tenforde, Mark W., Kiva A. Fisher, and Manish M. Patel. 2021. ‘Identifying COVID-19 Risk Through Observational Studies to Inform Control Measures’. JAMA, February. https://doi.org/10.1001/jama.2021.1995 12 Valdkonna või organisatsiooni käitumisjuhiste loomisel saab kasutada kriis.ee lehel avaldatud soovituslikku kujundust. 11 Tabel 1. Käitumissuunised koroonaviiruse leviku piiramiseks vastavalt riskitasemele Mida igaüks Mida organisatsioon Mida riik teeb? teha saab? teha saab? Toitu tervislikult, liigu Loo võimalused ennetavaks Korraldab kiire ja ulatusliku Koroonaviirus levib ja puhka piisavalt. tervisekäitumiseks. vaktsineerimise. kogukonnas üksikute teadaoleva päritoluga Pese käsi. Taga hästi Tagab testimisvõimekuse. juhtumitena, ventileeritud ruum. MADAL RISK kuid säilib laiema Vaktsineeri end esimesel Tuvastab võimalikud kolded leviku risk. võimalusel. Loo võimalused distantsilt ning kehtestab kontaktsetele õppimiseks, töötamiseks, isolatsiooninõuded. Isegi kergete tarbimiseks. Meie eesmärk on haigussümptomitega jää koju, Toetab ennetavat vältida viiruse levikut konsulteeri arstiga ja COVID-19 tervisekäitumist selgete ja säilitada valvsus, kahtluse korral tee test. juhistega. et ei peaks kehtestama Lae telefoni HOIA rakendus. Leiab koostöös inimestega piiranguid. parimaid lahendusi viiruse leviku tõkestamiseks. Lisaks eelnevale: Lisaks eelnevale: Lisaks eelnevale: Kogukonnas on nakatumise Kanna avalikes siseruumides Teavita riskist ja anna Rakendab ettevaatusabinõusid, kolded ning näomaski. käitumisjuhiseid. et vähendada nakatumise riski KESKMINE RISK nakatumiste tegevusvõimalusi märgatavalt koguarv Väldi rahvarohkeid ja kinniseid Vähenda vähevajalike piiramata (nt osalised täituvus- kasvab. ruum. kontaktide arvu. ja ajalised piirangud sise- ruumides, võimaluse korral Võimaluse korral kohtu regionaalsed erisused). Meie eesmärk on tuttavatega õues ning vähenda vältida riskirühmade inimeste arvu, kellega kohtud. Rakendab abinõusid nakatumist ja risikirühmade kaitsmiseks vajadust (nt hooldekodudes). piirangute järele. Lisaks eelnevale: Lisaks eelnevale: Lisaks eelnevale: Kogukonnas on nakatumise levik Tööta ja õpi kodunt või kanna Suurenda võimalikult palju Rakendab abinõusid, mis väljaspool koldeid tööl ja koolis näomaski. distantsilt töötamise või vähendavad pikaajalisi kontakte ning nakatumiste õppimise võimalusi. kõrge nakatumis-riskiga KÕRGE RISK koguarv kasvab Suhtle inimestega õues, tegevuste korral (nt täiendavad kiirelt. telefonitsi või veebis. Paku vabas õhus toimuvaid täituvus- ja ajalised piirangud või muul moel kontaktide arvu siseruumides ja õues, aktiivse Aita riskirühma liikmetel vähendavaid lahendusi. rühmategevuse piiramine, Meie eesmärk on kontaktidest hoiduda ja paku regionaalsed piirangud). tagada tavapärane neile kontaktivaba abi. arstiabi ja vältida vajadust ulatuslike piirangute järele. Lisaks eelnevale: Lisaks eelnevale: Lisaks eelnevale: Kogukonnas on nakatumine väga Väldi kõiki koduväliseid Taga, et kohapeal viibivad Piirab kõiki välditavaid tubaseid VÄGA KÕRGE RISK laialt levinud ning kokkusaamisi. ainult need, kellele see on tegevusi, et viirus ei leviks ühest nakatumiste koguarv organisatsiooni tegevuse leibkonnast teise. kasvab väga kiirelt. Aita võimaluse korral jätkamise seisukohast vabatahtlikuna teisi ja teiste hädavajalik. Vajaduse korral seab eest hoolitsejaid. täiendavaid täituvus- ja ajalisi Aita oma inimestel piirangutega piiranguid õues toimuvatele Meie eesmärk on toime tulla. tegevustele. tagada erakorraline arstiabi ja aidata piirangutel mõjuda, et ühiskond taas avada. Tabel 2. Võimalik lähenemisviis valdkondliku koroonaviiruse leviku piiramise käitumisjuhise koostamiseks Mida igaüks (töötaja, klient, külastaja, Mida organisatsioon teha saab õppija) teha saab koroonaviiruse leviku koroonaviiruse leviku pidurdamiseks? pidurdamiseks? Koroonaviirus levib kogukonnas üksikute teadaoleva päritoluga juhtumitena, MADAL RISK kuid säilib laiema leviku risk. Meie eesmärk on vältida viiruse levikut ja säilitada valvsus, et ei peaks kehtestama piiranguid. Kogukonnas on nakatumise kolded ning KESKMINE RISK nakatumiste koguarv kasvab. Meie eesmärk on vältida riskirühmade nakatumist ja vajadust piirangute järele. Kogukonnas on nakatumise levik väljaspool koldeid ning nakatumiste KÕRGE RISK koguarv kasvab kiirelt. Meie eesmärk on tagada tavapärane arstiabi ja vältida vajadust ulatuslike piirangute järele. Kogukonnas on nakatumine väga VÄGA KÕRGE RISK laialt levinud ning nakatumiste koguarv kasvab väga kiirelt. Meie eesmärk on tagada erakorraline arstiabi ja aidata piirangutel mõjuda, et ühiskond taas avada. Hoiame Eestit Lähtudes koroonaviiruse levikust põhjustatud olukorra sotsiaal- majanduslikest mõjudest (vt lisa 1) on Eesti kavandanud nii lühi- kui ka pikaajalisi tegevusi. Lühiajalisi tegevusi viiakse täielikult või osaliselt ellu 2021. aastal, pikemaajaliste tegevustega alustatakse sel või järgmisel aastal ning neid viiakse ellu mitme aasta vältel. Lähtealustes on järgnevalt esile toodud neist peamised ja praegu teadaolevad. Nende ja edaspidi algatatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel teevad valitsusasutused koostööd vastava valdkonna esindusorganisatsioonidega, et tagada võimalikult läbipaistev ja koosloomeline protsess ning koroonaviiruse mõjudest puudutatud valdkondadele sobivamate lahendusteni jõudmine. Tegevuste rahastamine otsustatakse kavandatud rahastamisallika koostamise protsessis: 2021. aasta riigieelarve lisaeelarvest, mille Vabariigi Valitsus esitas Riigikogule selle aasta märtsis, rahastatakse ennekõike lühiajalisi tegevusi koroonakriisi mõjude leevendamiseks. Euroopa Liidu rahastamiskava REACT-EU, mis on loodud COVID-kriisist väljumiseks ning Euroopa Liidu majanduse roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks ümberkujundamiseks, võimaldab rahastada nii lühi- kui ka pikemaajalisi tegevusi (tegevused peavad toimuma ajavahemikul 1. veebruar 2020 kuni 31. detsember 2023). Neid vahendeid saab kasutada tervishoiusektori suutlikkuse suurendamiseks, majanduse elavdamiseks, tööturu ja sotsiaalse kaasatuse meetmeteks ning enim puudustkannatavate inimeste abifondi kaudu toidu- ja esmase materiaalse abi pakkumiseks. Lähtealustes on kajastatud vaid need tegevused, mida alles kavandatakse. Riigi eelarvestrateegiat 2022–2025 esitatakse Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule 2021. aasta aprillis ning siin ja järgmistes riigi eelarvestrateegiates kavandatakse pikemaajalisi tegevusi. Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) on loodud koroonakriisi mõjude leevendamiseks ja selles on kesksel kohal reformid ja struktuursed muudatused, millel on märkimisväärne ja pikaajaline mõju ning mis parandavad avalike teenuste kvaliteeti, ettevõtluskeskkonda, haridussüsteemi või sotsiaalkaitset. RRF-i kasutamiseks koostab Eesti taastekava, millest rahastu peab reformi- ja investeerimisplaanidega olema kaetud 2023. aasta lõpuks. 14 Järgnevalt on esitatud peamised tegevused lähtealustes seatud eesmärkide kaupa, eristades lühi- ja pikemaajalisi tegevusi. Lühiajalisi tegevusi viiakse suures osas ellu 2021. aastal ning need on pigem suunatud koroonaviiruse leviku vahetute mõjude leevendamiseks. Pikemaajalised tegevused toetavad koroonaviiruse leviku põhjustatud olukorra sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamist ning suur osa neist on alles kavandamisel. 15 Eesmärk Kaitseme Eesti inimesi koroonaviirusega nakatumise eest, korraldades kiire ja laialdase vaktsineerimise kõigile soovijatele ning toetades koroonaviiruse levikut ennetavat tervisekäitumist. Erilist tähelepanu pöörame riskirühmade kaitsmisele. Seeläbi tagame ka tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi toimepidevuse (sh plaanilise ravi jätkumise). Samuti kaitseme eesliinitöötajaid ja elutähtsate teenuste pakkujaid. Me teame, et: • kõigile inimrühmadele ei ole koroonaviirus ühtviisi ohtlik (vanemaealised ja kaasuvate haigustega inimesed põevad üldjuhul raskemalt), kuid riskirühmade kaitsmiseks peab panustama kogu ühiskond; • olukorrani, kus koroonaviiruse ohjamiseks piisab vaid vaktsineerimise korraldamisest, läheb veel aega; • tervishoiu- ja hoolekandesüsteem on pidanud oma tavapärase töö suures mahus ümber korraldama ning täiendavaid erakorralisi kulusid kandma. Nende mõjude leevendamiseks jätkame vaktsineerimise võimekuse ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. Samuti eraldame lisaraha tervishoiusüsteemile ja hoolekandsesüsteemile viirusega toimetulekuks. Et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut, jätkame inimestele koos tööandjatega haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni. Selleks viime ellu lühiajalisi tegevusi: Selleks viime ellu Selleks viime ellu lühiajalisi tegevusi: pikemaajalisi tegevusi: vaktsiinide soetamine COVID-19 leviku koroonaviiruse vastu vaktsineerimise otsuste tõkestamiseks (erinevate tootjatega sõlmitavate vastuvõtmine pandeemiajärgseks ajaks eelostulepingutega ühinemine EL COVID-19 (näiteks vajalikud vaktsiinikogused, inimeste vaktsiinide ühishanke protsessis, mis tagab omaosalus jms); kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete vaktsiinide kättesaadavuse Eesti elanike vaktsineerimiseks); tervishoiuasutuste hädaolukorra valmiduse tugevdamine; vaktsineerimise kiire korraldamine, võimaldades esmalt vaktsineerida eakamates vanuserühmades hoolekandeasutuste nakkuste leviku ennetuse ja inimestel ning teatud eesliinitöötajatel meditsiinilise toe tugevdamine; (nt õpetajad, politseinikud, päästjad) ning seejärel toetada tõhusat laiema elanikkonna täiendava meditsiinitöötajate abiliste vaktsineerimist, tagades 2021. aasta lõpuni reservüksuse loomine (sh kava nende tasuta vaktsineerimise kõikidele soovijatele; kriisiolukorras kaasamiseks ning vajadusel täiendava koolitustellimuse kokkuleppimine); töötajatele haigushüvitise maksmine alates 2. haiguspäevast, jagades vastutust tööandja ja üldhoolekande rahastusmudeli muutmine, haigekassa vahel kuni 2021. aasta lõpuni; tagades inimestele väiksema ja jõukohasema omaosaluse võimaluse; kriisijuhtimisega seotud asutuste digi- ja personalivõimekuse toetamine (näiteks erihoolekandes finantseerimise suurendamine, Terviseamet, Riigikantselei, Politsei- ja et likvideerida järjekorrad ja parandada Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus); teenusepakkujate võimekust kriisiolukorras toime tulla. meditsiinitehnika soetamine COVID-19 ravitegevuseks tervishoiuvõrgus (näiteks hapnikuravi ning operatsioonijärgse isolatsioonvõimekuse suurendamiseks); PCR-testimise mahu suurendamine ja hea kättesaadavuse tagamine, eesmärgiga võimalikult varakult avastada COVID-19 nakatunud ja seeläbi isoleerida nakkuskolded; lisaravimite (nt Remdesivir) soetamine COVID-19 haigete ravimiseks haiglates; haiglatele, üld- ja erihooldekodudele COVID-19 kriisist tulenevate erakorraliste kulude kompenseerimine; täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse lisatellimus COVID-19 mõjude leevendamiseks (sh tudengite koolitamine hooldustöötajateks, töötavate õdede koolitamine COVID- osakondades töötamiseks ning koolitused OSKA 12 COVIDeriraportis välja toodud oskuste vajaduse leevendamiseks); kohalike omavalitsuste toetamine viiruse leviku tõkestamisega ja selle mõjude leevendamisega seotud kulude katmisel (näiteks kulud meditsiini- ja hügieenitarvetele ning eririietusele; sotsiaalkaitsekulud); ühiskonna teadlikkuse tõstmine (Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei teavitustegevused). 12 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2021/01/OSKA_COVID-19_eriuuring_11.01.2021_loplik.pdf 17 Eesmärk Hoiame Eesti laste võimalusi kvaliteetse hariduse omandamiseks, võimaldades koolidel jätkata võimalikult palju kontaktõppes ja arvestades perekondade sotsiaal- majandusliku olukorra mõju distantsõppe efektiivsusele. Seeläbi tagame õpilastele kogu Eestis võimalikult võrdsed õppetingimused, väldime õpilünkade süvenemist ning aitame toetada õpilaste vaimset tervist. Me teame, et: • koolide hoidmiseks kontaktõppes on ühtviisi oluline inimeste ennetav tervisekäitumine ja eeskujuks olemine, koolide võimekus rakendada ennetusmeetmeid, aga ka ühiskonna valmisolek järgida teisi piiranguid; • õppijate õpitulemuste ja vaimse tervise hoidmise huvides tuleb järgmises klassis (s.o 2021/2022. õppeaastal) hinnanguliselt neljandik õppekava korrata koos õppekavajärgse õppeprogrammi läbivõtmisega; pandeemiaeelsesse seisundisse jõutakse tagasi väga optimistliku plaani kohaselt 2022/2023. õppeaastal; • distantsõppe ja huvitegevuse piirangute ajal võib väheneda hariduse ja noorte tugiteenuste kättesaadavus, mis mõjutab eriti sotsiaal-majanduslikult kehvemates oludes elavaid lapsi ja noori. Nende mõjude leevendamiseks pakume lastele ja noortele erinevaid võimalusi õpilünkade vähendamiseks, sh õppetööks vajalikku tehnilist tuge (nt arvutid, internetiühenduste tagamiseks distantsõppel õpilastele). Samuti pakume rahalist toetust erahuvihariduse, -huvitegevuse, erakoolide, eralasteaia ja eralastehoiu pidajatele. Pikemaajaliselt suuname haridusvaldkonnas tähelepanu nendele valdkondadele, mis toetavad innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde elluviimist ettevõtlussektoris. Selleks viime ellu Selleks viime ellu lühiajalisi tegevusi: pikemaajalisi tegevusi: arendavate laste- ja noortelaagrite toetamine, arendusprogrammid piirangute tõttu et aidata kaasavaimse tervise tugevdamisele ja raskustes olevates koolides, et toetada õpilasi vähendada õpilünki; edasiõppimisel; toetused erahuvihariduse, -huvitegevuse, digipööret toetavate oskuste arendamine, sh erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude IT ja insenerivaldkonna õppe pakkumise ning pidajatele; kutse- ja kõrghariduses tasemeõppe mahu suurendamine digitaliseerimist toetavatel tehnoloogiline tugi õppijatele, sh kiirema õppekavadel; internetiühenduse võimaldamine distantsõppes osalemiseks igale abivajavale lapsele ning rohetöökohtade oskuste pakkumise arvutite soetamise toetamine; suurendamine, õppekavade arendus ja juurutamine, suure potentsiaaliga sektorite nagu kiirtestid haridusasutustes (puidu)keemia vajadustele vastava oskustööjõu kasvatamine; investeeringud haridusasutuste õhukvaliteedi ja ventilatsioonisüsteemide parandamiseks; koroonaviiruse levikut piirava õpikeskkonna ja -korralduse tagamine; tugispetsialistide teenused distantsõppe ajal Ida-Virumaa kutse- ja kõrgkoolide koostöö vaimse tervise toetamiseks; soodustamine, kõrghariduses uute õppekavade väljatöötamine ja avamine tööandja vajaduste tasandusõppe pakkumine gümnaasiumi või kohaselt, õpipoisiõppe arendamine; kutseõppe tasemeõppe alguses ja kõrghariduse I astme vastuvõetutele; diagnostilised mobiilse noorsootöö pakkumine NEET-staatuses testid õpilaste hetketaseme hindamiseks, et noorteni jõudmiseks, et tagada õigeaegne tugi kavandada diferentseeritud õpet; sõltumata elukohast. asendusõpetajate ja tudengite kaasamine õpetajate töökoormuse leevendamiseks, õpetajate ja koolimeeskondade koolitused. 19 Eesmärk Leevendame pandeemia mõju Eesti majandusele ja tööhõivele, pakkudes toetusi nii ettevõtetele kui ka sissetuleku kaotanud inimestele ning kasutades muutusi uute konkurentsieeliste leidmiseks täiendus- ja ümberõppe pakkumise kaudu. Me teame, et: • koroonaviiruse põhjustatud olukorra kontrollimiseks seatud piirangud on enim mõjutanud majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste ning meelelahutusega seotud sektoreid, mille panus majandusse kujuneb varasemast väiksemaks; • tulenevalt COVID-19 kriisi jätkumisest püsib registreeritud töötute arv vaatamata hooajalistele muutustele siiski suur, olles kasvanud võrreldes 2020. aasta märtsiga ligi 20 000 inimese võrra; • ühiskonna tasandil võimendab kriis varanduslikku ja tehnoloogilist ebavõrdsust ning tekivad uued ebavõrdsuse vormid – näiteks digioskustes, aga ka kaugtöö tegemise võimalustes (sh vanuserühmiti ja rahvuseti). Nende mõjude leevendamiseks pakume erakorralist abi kriisis kõige tugevamini räsitud sektorite ettevõtetele ja nende töötajatele. Samuti pikendame töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise perioodi ja koostame täienduskoolituse riikliku lisatellimuse COVID-19 mõjude leevendamiseks. Pikemaajaliselt toetame ettevõtete ümberkujundamist vastavalt muutunud oludele ning uute ekspordivõimaluste leidmist. Seeläbi toetame innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde elluviimist ettevõtlussektoris, et kasutada ära kriisiga seonduvaid võimalusi ja kiirendada struktuurseid muutusi majanduses. Selleks viime ellu Selleks viime ellu lühiajalisi tegevusi: pikemajalisi tegevusi: ajutised toetused ja tegevused kriisis kõige turismiga taasalustamisel nõudluse stimuleerimine tugevamini räsitud sektorite toetamiseks, eeskätt ja sektori lisandväärtuse kasvatamine; turismi ning meelelahutusega seotud sektorid; riigi tugi uutele eksportturgudele sisenemiseks töötasu toetuse maksmine ettevõtetele; ja olemasolevatel turgudel laienemiseks, sh äridiplomaatia teenused; toetused kriisis kannatanud ettevõtetele sektorites, kus töötukassa palgatoetuse meede rohe-, digi- ja innovatsioonipöörde elluviimise pole asjakohane; toetamine, et ettevõtted leiaks uued konkurentsieelised ning suudaksid nutikalt ära toetusmeede kommertsliinide vedajatele; kasutada kriisiga seonduvaid uusi ärivõimalusi; esmatähtsate transpordiühenduste tagamine energeetikasektori rohepöörde elluviimine, sh ja riikidevahelise koostöö edendamine reisijate energiatõhususe, taastuvenergia juurdekasvu turvaliseks liikumiseks; ja varustuskindluse tagamine ning seonduvad teadusuuringud ja katseprojektid (elektribussid, erakorralised laenukäendused ja käibelaen vesiniku väärtusahel, kriitilised toormed); majandustegevuses koroonaviiruse levikust tingitud tõrgete leevendamiseks; eri toetuste ja tugiteenuste, sh regionaalsete pakkumine suurinvesteeringute kiire elluviimise erakorraline toetus põllumajandussektorile; toetamiseks; töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse kvalifitseeritud lisatööjõu kaasamise lihtsustamine; maksmise perioodi pikendamine; täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse uute ja paindlike töövormide rakendamise lisatellimus COVID-19 mõjude leevendamiseks soodustamine (kaugtöö, platvormimajandus, jms), (sh tudengite koolitamine hooldustöötajateks, tagades inimestele sotsiaalkindlustuse; töötavate õdede koolitamine COVID-osakondades töötamiseks ning koolitused OSKA COVID kiire interneti püsiühenduse rajamine 13 eriraportis esile toodud oskuste vajaduse maapiirkondadesse ning sellega liitumise leevendamiseks). toetamine, et parandada kaugtöö ja -õppe tingimusi; kohalike omavalitsuste omatulude vähenemise ja lisakulude ning majanduse elavdamiseks mõeldud investeeringute toetamine ning nende IT baastaristu nõuetele vastavusse viimine; kohalike omavalitsuste toetamine, et neil oleks võimalik suurendada abi sotsiaal-majanduslikes raskustes peredele ning vähendada lastega perede koormust lasteaedade kohatasu ja huvitegevuse maksmisel; Rail Balticu ja teiste suurte ehitusprojektide elluviimise jätkamine ehitussektori toetamiseks; toimetulekupiiri iga-aastane kohandamine ja toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkuse suurendamine (sh eluasemelaenu kulude arvestamine). 13 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2021/01/OSKA_COVID-19_eriuuring_11.01.2021_loplik.pdf 21 Eesmärk Toetame Eesti kultuuri kestlikkust, tagades kultuuri- ja spordivaldkonna organisatsioonidele ja töötajatele võimalikult laialdase tegutsemisvõimaluse ning vajaduse korral toetusi pakkudes. Seeläbi aitame kaasa ka Eesti inimeste vaimsuse, vaimse tervise ja füüsilise vormi toetamisele pandeemia ajal. Me teame, et: • paljude vabakutseliste loovisikute toimetulek on halvenenud, sest paljud riiklikud teenused (nt ravikindlustus) ja toetusmeetmed (nt töötuskindlustus ja muud tööturu meetmed) on seotud töölepingu alusel töötamisega (vabakutseliste loovisikute jaoks täidavad sama funktsiooni loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel antavad miinimumpalga suurused kuuekuulised loometoetused); • kultuurikorraldajaid puudutabmärkimisväärselt piirangutest ja nende pidevast muutumisest tulenev vajadus tarbijatelt pileteid tagasi osta. See on seadnud ohtu nende likviidsuse ning võib kaasa tuua pankrotistumist just suurürituste korraldajate seas. Nende mõjude leevendamiseks peame aitama osaliselt katta püsikulusid nendel kultuuri- ja spordivaldkonna organisatsioonidel, kelle tegevus on koroonaviiruse leviku tõttu olnud piiratud või peatatud. Samuti peame suurendama vahendeid, et toetada sissetuleku kaotanud vabakutselisi loovisikuid, kellele ei laiene sotsiaalsed garantiid. Pikemaajaliselt on oluline aidata hoida ära olukordi, kus kultuurikorraldajatel on likviidusprobleemide tõttu raskendatud uute tegevuste algatamine. Selleks viime ellu Selleks viime ellu lühiajalisi tegevusi: pikemaajalisi tegevusi: koroonaviiruse leviku pidurdamiseks loomemajandusega ja kultuurieluga seatud piirangute majandusliku mõju taasalustamise toetamine, sh kultuurivaldkonna leevendamine kultuurivaldkonnale (sh toetused taaskäivitamise programmi rakendamine, kultuurikorraldajatele, kinodele ja filmilevitajatele tagamaks kultuurivaldkonna jätkusuutlikkus, ning filmide tootmise katkemisest tulenevate regionaalne kättesaadavus, võrdsed võimalused kulude katteks); ning ligipääsetavus, et seeläbi toetada kultuurivaldkonna rohe- ja digipööret; koroonaviiruse leviku pidurdamiseks seatud piirangute majandusliku mõju leevendamine liikumisharrastust soodustava elukeskkonna ning vabakutselistele loovisikutele; kaasnevate teenuste edendamine, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist, koroonaviiruse leviku pidurdamiseks seatud eneseteostust ning majanduskasvu. piirangute majandusliku mõju leevendamine spordivaldkonnale (sh toetused eraomanike spordiobjektide ülalpidamisele, spordialaliitudele, sportmängude spordialaliitudele ja meistriliiga klubidele ning võlaõiguslike lepingute alusel töötavatele treeneritele). 22 Eesmärk Toetame Eesti inimeste vaimset tervist, pakkudes tugiprogramme ja -teenuseid pandeemia mõjudes toimetulekuks. Seeläbi väheneb ka riskikäitumine, mis aitab kaasa avaliku korra tagamisele. Me teame, et: • 78% elanikest, sealjuures 29% suurel või väga suurel määral tunneb muu hulgas piirangute mõjul stressi või pinget, ning seda esineb seda enam, mida noorema vanuserühmaga on tegu; • ebakindel sotsiaal-majanduslik olukord ja sellest mõjutatud riskikäitumise kasv on vägivallaga seotud sündmustel soodustavaks teguriks. Nende mõjude leevendamiseks pöörame rohkem tähelepanu ühiskonnas nõrgemasse positsiooni jäänute olukorrale ja toetame neid probleemide ennetamisel ja nendega toimetulekul. Samuti rakendame arusaadavaid piiranguid ning tagame eesliinil töötajatele vajaliku tugisüsteemi. Pikemaajaliselt aitame Eesti inimestel oma muredega paremini toime tulla, vähendame vägivalda kodudes ja avalikus ruumis. Nende tegevuste toel vähendame kriisi negatiivseid psühho-sotsiaalseid mõjusid ning väljume kriisist vaimselt tervema ühiskonna ülesehitamiseks vajalike oskustega. Selleks viime ellu Selleks viime ellu lühiajalisi tegevusi: pikemaajalisi tegevusi: tagame inimeste teadlikkuse kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitse piirangutest ning nende järgimise; võimekuse parandamine ja selleks vajalike lisaressursside võimaldamine; suurendame rahva teadlikkust küberturbe riskidest ja arvutikelmustest; vägivaldsest käitumisest loobumise teenuste arendamine; suurendame abiliinide kättesaadavust ja ka- sutatavust nii vaimse tervise probleemide kui ööpäevaringse psühhosotsiaalse kriisiabi ka lähisuhtevägivalla all kannatavate inimeste võimekuse loomine. toetamiseks; Ohvriabi teenuse lisarahastamine (sh ohvriabitöö- tajate, kriistööspetsialistide ja vägivallast loobujate nõustajate hulga suurendamine); vaimse tervise meetmete lisarahastamine (nt esmatasandil pakutavate vaimse tervise teenuste mahu suurendamine, lastele ja lapse- vanematele e-nõustamise võimaluse pakkumine, vaimse tervise eneseabi digitaalsed tööriistad lastele, täiendav teavitustöö); kinniste lasteasutuste teenuse (KLAT) baasra- hastuse suurendamine, kuivõrd kriisi ajal on laste vaimne tervis halvenenud ning riskikäitumine on suurenenud (sh sotsiaalset rehabilitatsiooni vajavate laste arv); eesliinil töötavate ametiisikute puhkamisvõima- luste parandamine ning motivatsiooni säilita- miseks ja suurendamiseks suunatud meetmete rakendamine. Eesmärk Hoiame piiriülese liikumise võimalikult avatud, võttes arvesse nakatumise üldpilti Eestis, mujal Euroopas ja maailmas tervikuna. See aitab paljudel Eesti inimestel säilitada senine töö- või õppimiskoht ning toetab kriisis kannatada saanud turismisektorit. Me teame, et: • sujuva, st lihtsasti arusaadavate ja ühtsete reeglitega piiriületuse tagamine eeldab Euroopa Liidu ülest koostööd; • reisimist lihtsustaks rahvusvahelise digitaalse immuunsussertifikaadi kasutuselevõtmine. Nende kitsaskohtade lahendamiseks teeme tihedalt koostööd naaberriikidega ja tagame lihtsalt kättesaadava reisiinfo ning abi välismaal hätta sattunud eestimaalastele. Pikemaajaliselt töötame üle-euroopaliste lahenduste ning rahvusvahelise digitaalse immuunsussertifikaadi rakendamise nimel. Selleks viime ellu Selleks viime ellu lühiajalisi tegevusi: pikemaajalisi tegevusi: piiriülese liikumise tagamiseks teeme koostööd Eesti eestvedamine ja osalemine Maailma naaberriikidega Eesti-Soome ja Eesti-Läti-Leedu Tervishoiuorganisatsiooni rahvusvahelise piiriülestes töörühmades; digitaalse immuunsussertifikaadi kasutuselevõtuks; abistame välismaal hädas olevaid kodanikke ning parandame elanike teadlikkust erinevatesse töötame Euroopa Liidu üleste vaktsineerimise riikidesse reisimise piirangutest ja tingimustest, et vastastikuse tunnustamise lahenduste suurendada Eesti kodanike turvalisust ja heaolu. väljatöötamise ja rakendamise nimel. 24  Leiame koos lahendused Lähtealused kiidab heaks Vabariigi Valitsus. Nende elluviimist koordineerib Riigikantselei. Tegevusi kavandavad ja viivad ellu asjaomased valitsusasutused koostöös oma valdkonna era- ja vabasektori ühendustega. Tegevusi töötatakse välja lähtealustes seatud raamistikust lähtuvalt ning nende rahastamine otsustatakse riigi eelarvestrateegia ja teiste rahastamiskavade tavapärases koostamisprotsessis. Vabariigi Valitsusele antakse tegevuste elluviimisest ja lisategevuste vajadustest ülevaade koos COVID-19 mõjude ülevaate ja prognoosi esitlemisega valitsuskabineti nõupidamisel. Peatükis „Oleme valvel“ on tabelis 1 kirjeldatud koroonaviiruse leviku piiramise võimalikud viisid, mille põhjal saab iga valdkond anda enda tegevusala eripärast lähtuvaid täiendavaid käitumisjuhiseid ja -soovitusi, arvestades koroonaviiruse leviku riskitaset Eestis. Valdkondlikud kokkulepped aitavad meil hoida koroonaviiruse leviku riskitaset madalamal ning samal ajal toetab selline koosloomeline lähenemine juhiste koostamisel ja ka tegevuste kavandamisel poliitikakujundamise läbipaistvust. Riigi kohus pakkuda vajalikke andmeid ning aidata valdkondadel jõuda parima lahenduseni. Eestis on valitsusasutuste ja huvirühmade esindajate dialoog pidev ning seetõttu lähtume põhimõttest, et iga ministeerium tagab oma valitsemisalas tegutsejate kaasamise neid puudutavate otsuste kujundamisel kasutades selleks mõnda olemasolevat koostöövormi või luues vajaduse korral uue. Lähtealuste peatükis „Hoiame Eestit“ nimetatud lühi- ja pikemaajaliste tegevuste loetelu ei ole lõplik, sest koroonaviiruse leviku sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamine on pikemaajalisem protsess ning vajadused muutuvad ajas. Oluline on, et lähtealustes kavandatud tegevusi viiakse ellu kooskõlas strateegiliste arengudokumentidega (nt valdkonna arengukava) 25 ning neis seatud eesmärkideni jõudmiseks ette nähtud tegevustega. Valdkonna arengukava juhtkomisjon võib olla sobiv koostöövorm ka koroonaviiruse leviku valdkondlike tegevuste arutamiseks ja läbirääkimiseks, kuivõrd juhtkomisjoni kuuluvad peale asjaomaste ministeeriumide ka huvirühmade esindajad ja eksperdid. 26 Lisa 1. Sotsiaal-majanduslike mõjude ülevaade Ülevaade põhineb peamiselt riigi situatsioonikeskuse (SITKE) koostatud COVID-19 mõjude ülevaatel ja prognoosil (seisuga 22. veebruar 2021), viimati korraldatud COVID-19 teemalisel 14 küsitlusel (11.–14. märts 2021), Arenguseire Keskuse aruannetel ning ministeeriumide lisasisendil sellesse tegevuskavva. Majandus ja tööturg Eesti ja Euroopa majandusolukorra paranemisele 2020. aasta kolmandas kvartalis järgnes neljandas kvartalis uus langus, kus euroala SKP kahanes aasta baasil 6,8%. SKP kahanes kõigis liikmesriikides, kes olid veebruari keskpaiga seisuga oma andmed avaldanud, sh 15 Eestis. Eesti majanduse käekäiku ei mõjuta üksnes Eestis tehtavad otsused, vaid eelkõige viiruse levik ning meie peamiste kaubanduspartnerite ja naaberriikide otsused. Koroonaviiruse põhjustatud olukorra kontrollimiseks seatud piirangud on enim mõjutanud majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste ning meelelahutusega seotud sektoreid, mille panus majandusse kujuneb varasemast väiksemaks (vt joonis 1). Kõiki kultuurikorraldajaid puudutab märgatavalt piirangutest ja nende pidevast muutumisest tulenev vajadus osta tarbijatelt tagasi pileteid. Kultuuriministeeriumi hinnangul on ohus kultuurikorraldajate likviidsus ning suurte ürituste korraldajate seas on arvestatav võimalus pankrottideks. Riigisektori kultuurikorraldajad on valdavalt jätkusuutlikud ning nende finantsseis halveneb piirangute jätkumisel küll tuntavalt, kuid nende tegevus ei muutu olukorra kestmisel kahe kuu perspektiivis enamasti jätkusuutmatuks. Samal ajal on Arenguseire Keskuse hinnangul kiirendanud koroonakriis struktuurimuutusi majanduses: tõusulainel tegutsevad need majandusharud ja ärid, mida toidavad automatiseerimine, digitaliseerimine ja virtuaalkanalites tegutsemine, ning ka need, mis leiavad uusi ärivõimalusi rohepöördest. Sellisteks harudeks on eelkõige IKT ja elektroonika, aga ka näiteks puidutööstus, kuna puit keskkonnasäästliku materjalina kogub populaarsust nii ehituses kui ka pakenditööstuses ning uusi võimalusi pakub puidukeemia areng, mis laiendab puitmaterjalide kasutusvõimalusi näiteks farmaatsias ja tekstiilitööstuses. Ka koroonakriisiga toime tulemiseks loodud innovaatilistel lahendustel on positiivne mõju. 14 Arenguseire Keskuse aastaraamat 2020 (2021). https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/03/2020_arenguseire_keskuse_aastaraamat_veeb.pdf Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030 (2020). https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/01/2020_covid-19_viiruskriisi_moju_Eesti_majandusele_kokkuvote.pdf 15 Euroopa Komisjon (2021). European Economic Forecast. Winter 2021. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ecfin_forecast_winter_2021_statistical_annex_en.pdf 27 Joonis 1. Ettevõtete käive kuude kaupa valitud tegevusaladel Allikas: Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet Eesti Pank hindab, et kuigi paljude ettevõtete käive ning majapidamiste tulu on kriisi ajal vähenenud, ei ole laenude teenindamisel seni valdavalt raskusi tekkinud. Laenuteenindamise raskusi on aidanud vältida reaalsektori suhteliselt suured puhvrid, pankade võimaldatud maksepuhkused (mille osakaal laenuportfellis langes aasta lõpuks 2,5%-ni), riiklikud toetusmeetmed ning väga madalad intressimäärad, mis laenuteenindamise kulusid vähendavad. Arenguseire Keskuse hinnangul muutub konkurentsiolukord paljude ettevõtete jaoks siiski keerulisemaks, sest kasvab suurte digiplatvormide turuvõim ning nende roll reeglite kehtestajana globaalsetel turuplatsidel. Mitmed varem siseturule suunatud majandusharud avanevad globaalsele konkurentsile, sest kohalikul tarbijal on järjest suurem valik ja enam võimalusi välismaiste virtuaalsete kontsertide, etenduste või giidiga ringkäikude külastamiseks. Samal ajal kiirendab digitaliseerimise hoogustumine tööturul kihistumist, sest toob kaasa madala ja eriti keskmise oskustasemega töökohtade kadumise varasemast veelgi kiiremas tempos. Neis segmentides kasvab tööpuudus ning suureneb liikumine platvormitööle ja muudele madalate sotsiaalsete tagatistega töövormidele. Kriis võimendab varanduslikku ebavõrdsust, sest enim on kannatada saanud just tööjõumahukad ja madalama keskmise palgaga tegevusalad. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium näeb siiski, et töökohtade arvu vähenemise kiirus on kriisi algushetkest alates raugenud, mis viitab majanduse struktuuri kohanemisele uute oludega. Väga vastupidavaks on osutunud palgaväljamaksed: Maksu- ja Tolliameti andmetel kasvasid deklareeritud palgad eelmise aasta teises pooles, sh aasta lõpus 28 umbes 5%. Aasta esimestel kuudel palgakasvus ilmselt olulist muutust ei toimu. Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal on aga näha, et tööturul hõivatute arv polnud taastunud ka neljandas kvartalis ning kriisist rohkem mõjutatud sektorites langus süvenes. Seega tööturul on muutused püsivamad ning uute piirangute kehtestamisel on baas juba mõnevõrra väiksem. Tööjõu-uuringu järgi oli 2020. aasta neljandas kvartalis töötuse määr 7,4% ja hõivatuid oli 16 2,8% vähem kui aasta varem. Tulenevalt COVID-19 kriisi jätkumisest püsib registreeritud töötute arv vaatamata hooajalistele muutustele siiski suur, olles kasvanud võrreldes 2020. aasta märtsiga ligi 20 000 inimese võrra (vt joonis 2). Joonis 2. Registreeritud töötute arv Registreeritud töötute arv päeva seisuga (04.04.2021) Allikas: töötukassa Pikenenud on ka töötuse kestus ning võrreldes aastataguse ajaga on kasvanud nende töötute osakaal, kes on olnud töötud 6 kuud kuni aasta. Jaanuari lõpus arvel olnud töötutest 41,6%-l on viimase töösuhte lõppemisest möödas vähem kui 6 kuud, 25,2%-l töötutest 6 kuud kuni aasta ning 33,1%-l töötutest enam kui 12 kuud (sh need, kellel varasem töökogemus puudub). Sõltuvalt kriisi edasisest arengust võib töötuse kestus veelgi pikeneda ning inimestel, kes jäid töötuks eriolukorra ajal, on lõppenud või lõppemas töötushüvitise saamise periood. See suurendab ka survet sotsiaalsüsteemile. Suurenenud töötute arv tähendab ka suuremat töömahtu töötukassale klientide tööle aitamisel ning kasvavaid kulusid hüvitistele, toetustele ja teenustele. Kulud kasvavad nii töötuskindlustusvahenditest (kindlustushüvitused, teenused) kui ka riigieelarvest (toetused, teenused). Samal ajal kasvab täiend- ja ümberõppe vajadus. Rahandusministeeriumi hinnangul on kriisi jätkudes mõistlik ettevõtetele mõeldud lühiajalise iseloomuga abi asemel suurendada riigi tuge ümberõppe korraldamisele. 16 Eesti Pank (2021). Tööturu olukord neljandas kvartalis ei halvenenud. https://www.eestipank.ee/press/tooturu-olukord-neljandas-kvartalis-ei-halvenenud-15022021 29 Kõige enam on COVID-19 põhjustatud kriisist mõjutatud majutuse ja toitlustuse tegevusala: 2020. aastal arvele tulnud töötute hulgas kasvas enim just eelnevalt neis valdkondades töötanud inimeste osakaal (2019. aastal 6,5% vs. 2020. aastal 9,3% uutest töötutest). Nendel inimestel on lähitulevikus tõenäoliselt keeruline oma eelnevas valdkonnas tööd leida, mistõttu suureneb vajadus ümberõppe järele. Muutunud olude tõttu on vajadus täiend- ja ümberõppe järele ka mitmetel teistel COVID-19 kriisist mõjutatud tegevusaladel töötanud või töötavatel inimestel. Olukord on kriitiline ka kultuurivaldkonna paljude vabakutseliste loovisikute jaoks ja see halveneb jätkuvalt. Paljud neist kaotavad ravikindlustuse ja sissetuleku: kui töölepingu alusel töötajatele laienevad töötuskindlustus ja muud tööturu meetmed, siis vabakutseliste loovisikute jaoks täidavad sama funktsiooni loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel antavad miinimumpalga suurused kuuekuulised loometoetused. Arusaadavalt on kasvanud kiire töövahenduse vajadus tervishoiu ja hoolekande sektoris, mis võib sõltuvalt viiruse edasisest levikust ja vaktsineerimise kiirusest jätkuda. Samas on keeruline nendesse sektoritesse töötajaid leida, takistuseks on nii spetsiifilise ettevalmistusega inimeste puudus kui ka keskmisest madalam palgatase hooldussektoris. Inimeste toimetulek ja heaolu Ühiskonna tasandil võimendab kriis varanduslikku ja tehnoloogilist ebavõrdsust. Tekivad uued ebavõrdsuse vormid: näiteks digioskustes, aga ka kaugtöö tegemise võimalustes, nagu on osutanud Arenguseire Keskus. Viimase COVID-19 teemalise küsitluse järgi on 32%- l töötavatest elanikest võimalik teha kaugtööd (viimati 31%), sh 53%-l neist kogu tööaja ulatuses. Tulenevalt struktuursetest erinevustest eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõives on mitte-eestlastest töötajate seas kaugtöö võimalusega inimeste osakaal väiksem kui eestlastest töötajate seas. Sama küsitluse kohaselt on 45% elanike sõnul koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid (kõrgeim oli vastav näitaja 2020. aasta mai keskel – 58%). Eestlastest tunnetab sissetulekute vähenemist 40% ning mitte-eestlastest 56%. Regionaalses võrdluses märkisid sissetulekute vähenemist kõige sagedamini Kirde- Eesti elanikud. 19% elanikest hindab oma pere sissetulekuid piisavaks, et mugavalt ära elada, 56% saab praeguste sissetulekute juures hakkama ning 23% hinnangul on praeguste sissetulekute juures raske hakkama saada. Keskmisest sagedamini kogevad toimetulekuraskusi 50–64- ja 25–34-aastased. Peamised sissetuleku vähenemise põhjused on majandusliku aktiivsuse muutus, 17 tööhõive ja palkade vähenemine. Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse hinnangul oleksid leevendusmeetmeid rakendamata 2020. aasta kokkuvõttes leibkondade netosissetulekud vähenenud umbes 5,9% ning suhteline vaesus suurenenud enam kui poole 18 võrra. Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüsi kohaselt oleks Eestis eelmisel aastal 17 European Commission Joint Research Centre. Household’s income and the cushioning effect of fiscal policy measures in the Great Lockdown. Science for Policy Brief. European Union, 2020 – JRC121228, 2020. https://ec.europa.eu/jrc/sites/jrcsh/files/jrc121228_policy_brief-_the_impact_of_the_great_lockdown_on_hh_25_06_2020_1.pdf 18 Koppel, K., Laurimäe, M. (2021). COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju: Töötukassa töötasu hüvitis 2020. RITA projekt: COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine. Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2021. http://www. praxis.ee/?download=&kccpid=&kcccount=http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2021/01/Tootukassa-tootasu-huvitis-poliitikaanaluus-3.pdf. 30 ilma COVID-19 leevendusmeetmeta suurenenud suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus ligi nelja protsendipunkti võrra. Kui erimeetmena kehtinud töötasu hüvitis aitas pidurdada töötute arvu kasv ja elanike sissetulekute langust allapoole suhtelise vaesuse piiri, siis töötuks jäänud inimesele tasandasid majandusliku toimetuleku langust nii töötuskindlustushüvitis kui ka töötutoetus. Need ja mitmed muud asjaolud mõjutavad seda, kas ja kui kiiresti suureneb toimetulekutoetuse taotlemine, mis on teiste meetmete kõrval jätkuvalt vaesust ja tõrjutust leevendav toetus. Võrreldes registreeritud töötuse kasvuga on muutus toimetulekutoetuse taotlemisel olnud küll väiksem, kuid on näha, et varasem trend on pöördunud ning enam ei ole saajate arv sellises tempos vähenenud. Toimetulekutoetuse taotlemise statistikast on aga näha, et kriisi mõjul suurenenud töötute arv on hakanud mõju avaldama nii toimetulekutoetuse taotlejate arvule kui ka toetuse taotlemise sagedusele. Kui näiteks 2020. aasta mais jäi taotlejate arv samasse suurusjärku kui aasta varem, siis detsembri andmetest on näha, et taotluste arv on mõnevõrra suurem kui 2019. aastal (vt joonis 3). Joonis 3. Toimetulekutoetuste rahuldatud arv kuude kaupa Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalministeeriumi hinnangul on pandeemia avaldanud negatiivset mõju ka soolisele võrdõiguslikkusele. Suur osa suure nakatumisriskiga eesliinitöötajatest nii tervishoiu- ja sotsiaal-, aga ka kaubanduse valdkonnas on naised. Kuna riskirühm on just eakad inimesed ja vanemaealiste seas on rohkem naisi, siis on eriti ohustatud vanemad naised. Veelgi enam: naistel on keskmiselt väiksemad pensionid, mistõttu on neil raskem ka kriisi mõjudega toime tulla. Samuti on naised võrreldes meestega palju rohkem sõltuvad ühistranspordist, mistõttu on vajalike igapäevatoimingute tegemisel tõenäosus viirusega kokku puutuda suur. Sotsiaalhoolekande sektoris on enim ohustatud erinevad regulaarselt sotsiaalabiabi ja -teenuseid saavad riskirühmad nagu eakad, erivajadusega inimesed, neid hooldavad lähedased. Eriliselt haavatavas olukorras on institutsionaalsetel teenustel viibijad ning need 31 inimesed, kes vajavad igapäevast hoolt oma kodudes. Kuivõrd sotsiaalhoolekande korraldus on kahetasandiline – esmase abi ja teenuste pakkumise kohustus on kohaliku omavalitsuse üksustel, riik tagab universaalsed toetused ning komplekssemate vajadustega sihtrühmade teenused – on vaja tagada kohalike omavalitsuste võimekus. COVID-19 teemalise küsitluse (korraldatud 26.–28.02.2021) põhjal usub kohaliku omavalitsuse abisse koroonaolukorras 30% elanikest (eelmisel küsitlusel oli see näitaja 25%) – kõige enam Lääne- ja Kesk Eestis. 66% Eesti elanikest pole oma kohaliku omavalitsuse üksuselt abi küsinud, kuna seda pole neil vaja läinud. 26% pole küsinud, kuna nad ei usu, et seda on võimalik saada. 4% elanikest on abi küsinud ning 1% on ka saanud abi kõigile oma probleemidele. Epideemiast tingitud majandusliku ebakindluse ning piirangute ja pandeemilise olukorra kestmisel suureneb surve elanikkonna vaimsele tervisele. COVID-19 teemalise küsitluse järgi on viimase 30 päeva jooksul tundnud stressi või pinget 78% elanikest (eelmisel korral 77%), sealjuures 29% suurel või väga suurel määral. Stressi ja pinget esineb seda enam, mida noorema vanuserühmaga on tegu, samuti on seda keskmisest enam töötute ja õppurite seas. Sotsiaalministeeriumi hinnangul saab 2020. aasta kevadise kriisi põhjal prognoosida laste ja noorte seas vaimse tervise probleemide suurenemist, millest tuleneb ka lastekaitse poole pöördujate arvu suurenemine. Samal ajal on kohaliku omavalitsuse üksuste võimekus raskemate juhtumine haldamisel piiratud, mis toob kaasa liiga hilise reageerimise (26 omavalitsuses on täidetud üks lastekaitsetöötaja ametikoht või vähem). Kasvanud on ka abivajavate perede arv, sest paljud enne pandeemiat toime tulnud pered on muutunud 19 viimase aasta jooksul abivajajateks. Ka kohaliku omavalitsuse üksused toovad olulise murekohana esile inimeste vaimse väsimuse, sh eesliinitöötajate ja õpetajate seas. Läbipõlemise oht on ka teistel eesliinitöötajatel nii tervishoiusüsteemis kui ka piirangute järgimise järelevalvet tegevate inimeste seas. Politsei- ja Piirivalveamet tõdeb, et kuna ühiskond on piirangutest väsinud, siis elatakse seda üha sagedamini välja vahetult kontrollivate ametnike peal. Ebakindel sotsiaal-majanduslik olukord ja sellest mõjutatud riskikäitumise kasv on aga ka vägivallaga seotud sündmustel soodustavaks teguriks. Siseministeeriumi hinnangul võib kasvada riskikäitumine, sh enesetapud, isikuvastased vägivallasüüteod ning lähisuhtevägivald. 19 Toros, Karmen; Falch-Eriksen, Asgeir. Lastekaitsetöö COVID-19 pandeemia ajal Eestis. Sotsiaaltöö, nr 3, 2020. https://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo/sotsiaaltoeoe-2020-3/lastekaitsetoeoe-covid-19-pandeemia-ajal-eestis 32 Joonis 4. Rasked vägivallakuriteod, arvutikuriteod, lähisuhtevägivalla (LSV) kuriteod ning rasked lähisuhtevägivalla kuriteod ja neis hukkunud Rasked vägivallakuriteod Arvutikuriteod Lähisuhtevägivalla kuriteod Rasked LSV kuriteod ja neis hukkunud 20 Allikas: Justiitsministeerium Justiitsministeeriumi andmetel on eelmise aasta statistikas suurenenud tapmiste arv, kelmuste arv, internetikuritegude arv ning lähisuhtevägivalla rasked juhtumid (vt joonis 4). Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi kriisitelefonile pöördutakse kõige rohkem seoses perevägivalla teemadega, aga ka sotsiaalsete probleemidega, suitsiidimõtetega ning leina teemadega. Ohvriabisse jõudis 2020. aastal üle 3000 uue perevägivallaga seotud juhtumi. Naiste tugikeskustesse pöördub aastas üle 2100 kannatanu, naiste enamik on vanuses 25–49. Politsei sai 2020. aastal 12 146 perevägivallaga seotud väljakutset. Väga suure riskiga perevägivalla juhtumitega tegelevasse koostöövõrgustikku MARACi suunati 144 uut juhtumit. Kahjuks kaotas perevägivalla tagajärjel elu 16 inimest. Riigikantselei 2020. a aprillis tellitud küsitlusest selgus, et viimase kuu jooksul on üle 15-aastastest Eestis elavatest inimestest 4% kogenud vaimset vägivalda ning 1% füüsilist vägivalda oma lähedase 21 poolt. See on hinnanguliselt 44 000 inimest, kes ei tunne end oma kodus turvaliselt. 20 Raskete lähisuhtevägivalla kuritegudena on käsitletud karistusseadustikus eluvastaseid kuritegusid ehk KarS §-de 113–119 kuritegusid. 21 https://www.riigikantselei.ee/uuringud 33 Sotsiaalministeeriumi hinnangul on kriisimeetmed (koolide ja lasteasutuste sulgemine, karantiinimeetmed) suurendanud ka laste väärkohtlemise ohtu ja juhtumite tõsidust. Karta võib, et paljud juhtumid jäävad ka peidetuks, sest kodudesse suletuna pole ohvril võimalik vägivallast teatada. Koroonaviiruse leviku põhjustatud olukorrast tingitud toimetulekuraskused soodustavad Politsei- ja Piirivalveameti hinnangul ka sõltuvusainete kuritarvitamist, mis on omakorda vägivaldse käitumise kasvu tõenäosust suurendavaks teguriks. Kui sotsiaal-majanduslik olukord peaks Eestis halvenema, võib 2021. aastal tõenäoliselt raskete vägivallakuritegude arv püsida jätkuvalt eelmise aastaga võrreldaval tasemel või ka suureneda. COVID-19 teemalise küsitluse järgi puudutab koroonaviirusest tingitud sissetuleku langus eelkõige juba varem sotsiaal-majanduslikult vähemkindlustatud ja madalama sissetulekuga demograafilisi rühmi ehk süveneb sotsiaal-majanduslik kihistatus, millest võib saada täiendav pingeallikas eri rühmade vahel. Haridus Koroonakriisi mõjud haridus- ja noortevaldkonnas sõltuvad kõige enam piirangutest, mis takistavad tavapärast õppetööd ja noorte vaba aja veetmist, sh huvitegevuses osalemist. Need puudutavad vahetult umbes 155 000 õpilast üldhariduses, 25 500 õppijat kutsehariduses, 45 200 õppijat kõrgkoolis ja enam kui 100 000 huvihariduses osalevat noort – samuti nende vanemaid, õpetajaid, noorsootöötajaid ja huvitegevuse pakkujaid. Maailmapanga mudelid (2020. aasta juuni seisuga) positsioneerivad 2020. kevadise kriisi tõttu tekkinud õpilüngad positiivsete ja negatiivsete stsenaariumide korral vahemikku 0,3–0,9 aastat mahajäämust. Praeguseks on koolid olnud COVID-19-st tingitud ebakindlas töövoos 8 kuud kauem kui prognooside aluseks olnud arvutustes. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul tuleb õppijate õpitulemuste ja vaimse tervise hoidmise huvides järgmises klassis (s.o 2021/2022. õppeaastal) hinnanguliselt neljandik õppekava korrata koos õppekavajärgse õppeprogrammi läbivõtmisega. Pandeemiaeelsesse seisundisse jõutakse tagasi väga optimistliku plaani kohaselt 2022/2023. õppeaastal (pigem aasta hiljem), kui 2021/2022. õppeaasta võimaldab koolides stabiilset, st katkestuste ja õppevormi muutusteta õppetööd. Distantsõppe ajal on ilmnenud suured erinevused koolide ja õpetajate valmisolekus õpet digikeskkondades läbi viia ning õpetamismeetodeid vastavalt muutunud olukorrale ja õppijate vajadustele kohandada. Eesti õpetajatest 50% ja õpilastest 28% hindavad, et distantsõpe on võrreldes tavaõppega vähem efektiivne. 42% õpetajate ja 44% lapsevanemate hinnangul omandasid lapsed kevadisel distantsõppe perioodil materjali vähem kui õppekava 22 ette näeb. Samal ajal on distantsõppe positiivseteks mõjudeks paindlikum ajakasutus, õpilaste iseseisvuse kasv, kõigi osaliste digioskuste areng ja vanemate suurem kaasatus kooliellu. 80% lastest tundis end distantsõppe ajal kooliskäimisega võrreldes turvalisemalt. Samuti on digivahendite kättesaadavus suhteliselt hea. Haridus- ja Teadusministeerium on 2020. aasta lõpust koostöös Lastekaitse Liiduga toetanud 400 000 euroga õpilastele arvutite soetamist. Intensiivne distantsõppe kogemus loob eeldused distants- ja tavaõppe paindlikumaks kombineerimiseks edaspidi. 22 Tammets, K., Ley, T., Eisenschmidt, E., Soodla, P., Sillat, P.J., Kollom, K., Väljataga, T., Loogma, K., Sirk, M. Eriolukorrast tingitud distantsõppe kogemused ja mõju Eesti üldharidussüsteemile. Vahearuanne. (2021). 34 Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul väheneb distantsõppe ja huvitegevuse piirangute ajal märgatavalt hariduse ja noorte tugiteenuste kättesaadavus, mis paneb eriti haavatavasse seisu sotsiaal-majanduslikult kehvemates oludes elavad lapsed ja noored. Õpiraskustes õpilaste arv kasvab ning püsivate õpiraskustega laste toimetulek õppimises halveneb veelgi. Õpiraskusi on distantsõppe ajal kogenud 40% õpilastest. Peresid, kus puudub võimalus last õppimisel aidata, oli kevadisel distantsõppe perioodil ligi 10% ning ei ole alust arvata, et nende hulk oleks vähenenud. Peredes, kus vanematel on raske või võimatu teha kaugtööd, võib tekkida raskusi ka lastele sooja toidu kindlustamisega päevasel ajal, mis võib pikemas perspektiivis mõjutada laste tervist. Sama kehtib sotsiaalselt vähemkindlustatud perede kohta, kus koolilõuna võib olla ainuke kord päevas, mil lapsed saavad kvaliteetset sooja toitu. Sotsiaalministeeriumi hinnangul mõjutavad haridussüsteemi ümberkorraldused suurel määral ka puudega laste vanemaid ja nende hooldajaid, sundides neid ekstreemsematel juhtudel loobuma töötamisest ja regulaarsest sissetulekust. Piirangutel on pikaajaline negatiivne mõju noorte toimetulekule ja õppimisele, sh satub väga suur hulk noori tõrjutusriski või NEET-staatusesse. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal 15–26-aastaseid NEET-noori 11 600 (NEET-noorte määr 7,6%). 2020. aastal on NEET-määr tõusnud 10%-ni. Kõige enam on NEET-noorte seas põhi- ja üldkeskharidusega noori. Noorte töötuse määr vanuserühmas 16–26 on tõusnud 2020. aastal 14,9%-ni (aasta varem 8,8%). 35 36 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/21-0436 - Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Riigikontroll; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 16.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80f21b25-b901-48bf-940b-0116a4dbbdca Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/80f21b25-b901-48bf-940b-0116a4dbbdca?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main