dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
AktAvalik

Kärdla Linnaraamatukogu haldusjärelevalve kokkuvõte

Kultuuriministeerium · 8. aprill 2021
Viit
1-17/2293-1
Registreeritud
8. aprill 2021
Dokumendi liik
Akt
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-17 Teenistusliku järelevalve ja / või inspektsiooni läbiviimise dokumendid (sh kokkuvõtted, ettekanded, seletuskirjad jms) (AV)
Toimik
1-17/2021 Teenistusliku järelevalve ja / või inspektsiooni läbiviimise dokumendid (sh kokkuvõtted, ettekanded, seletuskirjad jms)
Vastutaja
Kristiin Meos

Failid

  • 📎1-17.113 08.04.2021 Akt.bdoc463 KB

Sisu (failidest)

Kärdla Linnaraamatukogu haldusjärelevalve kokkuvõte 08.04.2021 nr 1-17.1/13 1. Järelevalve teostamise alus, aeg ja koht Kultuuriministeerium alustas rahvaraamatukogu seaduse (edaspidi RaRS) § 11 lõike 2 alusel haldusjärelevalvet Kärdla Linnaraamatukogu (edaspidi ka maakonnaraamatukogu) 2020. aasta ülesannete täitmise üle 1. märtsil 2021. Järelevalvet viis läbi Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi ja rahvaraamatukogude peaspetsialist Kristiin Meos. Kärdla Linnaraamatukogus tehti järelevalvet 16. märtsil 2021. Lisaks vesteldi 17. ja 18. märtsil 2021 maakonna raamatukoguhoidjatega Kõrgessaare Raamatukogust, Palade Raamatukogust ja Hellamaa Raamatukogust. Järelevalve eesmärk oli hinnata maakonnaraamatukogu tegevuse vastavust rahvaraamatukogu seaduses ja kultuuriministri 12.07.2004 määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ (edaspidi töökorraldusjuhend) toodud nõuetega, lähtudes käesoleva järelevalve prioriteetidest. Kontrolliti maakonnaraamatukogu ülesannete täitmist raamatukoguteeninduse koordineerimisel: 1) kogude komplekteerimist ja töötlemist; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomist ja pidamist; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamist ja tegevuse analüüsimist; 4) erialast nõustamist ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamist; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamist. 2. Järelevalve prioriteedid Järelevalve prioriteedid olid: 1) saada ülevaade maakonnaraamatukogu raamatukoguteeninduse prioriteetidest (maakonnaraamatukogu põhimäärus ja töökorralduse dokumendid, arengukava jms põhjal) ning maakonna rahvaraamatukogudele teavikute hankimise korraldusest; 2) hinnata maakonnaraamatukogu rahvaraamatukogudele suunatud kogude komplekteerimise ja töötlemise korraldust; 3) hinnata riigi eelarvest eraldatud toetuste (teavikute soetuse ja töötaja kulude toetus) kasutamise vastavust nõuetele ning toetuse kasutamise efektiivsust; 4) hinnata rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomise ja pidamise efektiivsust ning vajalikkust; 5) saada ülevaade rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamisest ja tegevuse analüüsimisest, et hinnata statistika valdkonna tegevuse efektiivsust valdkonnas tervikuna; 6) hinnata maakonnaraamatukogu pakutava erialase nõustamise ja raamatukogutöötajatele täienduskoolituse korraldamist ja selle toimimist; 7) saada ülevaade maakonnaraamatukogu teatmebibliograafilise töö korraldamisest, et hinnata selle efektiivsust ja vajalikkust valdkonnas tervikuna. 3. Järelevalve metoodika Järelevalve tegemisel kasutati järgmisi meetodeid: 1) maakonnaraamatukogu põhimääruse, töökorralduse dokumentidega ja valla- või linnavalitsuse vaheliste lepingutega, arengukavaga, aastaaruandega ja kogutud statistikaga tutvumine ning sisu analüüs; 2) komplekteerimise halduse süsteemi kasutamisega tutvumine ja juhuvalimi alusel teavikute ostuarvete alusel tellimise, saabumise ja rahvaraamatukogule laekumise kontroll; 3) intervjuu maakonnaraamatukogu direktoriga; 4) intervjuu maakonnaraamatukogu komplekteerijatega; 5) intervjuu maakonnaraamatukogus infoteeninduse eest vastutava raamatukoguhoidjaga; 6) intervjuu maakonnaraamatukogus personalikoolituste eest vastutava töötajaga; 7) intervjuu maakonnaraamatukogus statistilise aruandluse eest vastutava töötajaga; 8) intervjuu kolme maakonnas asuva rahvaraamatukogu raamatukoguhoidjaga. 4. Olukorra kirjeldus ja analüüs Kärdla Linnaraamatukogu on Kärdla Osavalla Valitsuse hallatav asutus. Kokku on Hiiumaa vallas kaheksa rahvaraamatukogu ja kolm välisteeninduspunkti. Kärdla Linnaraamatukogu ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused, raamatukogu struktuur ning muud tegevuse korraldamise olulised küsimused on sätestatud Kärdla Linnaraamatukogu põhimääruses (kinnitatud Hiiumaa Vallavolikogu 17.10.2019 määrusega nr 77). Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise ettepanekute tegemiseks, rahvaraamatukogu töö hindamiseks ja muude rahvaraamatukogu tegevust puudutavate oluliste küsimuste läbiarutamiseks on moodustatud viieliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, mille moodustamise kord, pädevus ja töökord on sätestatud maakonnaraamatukogu põhimääruses. Nõukogusse kuuluvad vallavolikogu esindaja, kooli esindaja, lasteaia esindaja ja kaks lugejate esindajat. Raamatukogu teeninduse korraldus ning lugejate õigused ja kohustused on kehtestatud Hiiu Valla Raamatukogu kasutamise eeskirjas, mis on kinnitatud Hiiu Vallavolikogu 20.11.2014 määrusega nr 28. Hiiumaa Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 161 muudeti Hiiu Valla Raamatukogu nimi Kärdla Linnaraamatukoguks. Hiiumaa Vallavolikogu on algatanud maakonnaraamatukogu kasutamise eeskirja muutmise, mis on esimese lugemise läbinud ning läbib teise eeldatavalt 2021. aasta märtsi lõpus. Kehtivas kasutamise eeskirjas on sätestatud, et lugejad registreeritakse isikut tõendava dokumendi alusel raamatukogusüsteemi RIKS lugejate andmebaasi järgmiste andmetega: nimi, kontaktandmed, isikukood. Uues kasutamise eeskirjas sätestatakse, et lugejad registreeritakse isikut tõendava dokumendi alusel järgmiste andmetega: nimi, elukoht (postiaadress), telefon, elektronposti aadress, isikukood. Kehtivas kasutamise eeskirjas ei ole sätestatud, et lugeja annab allkirja raamatukogu kasutamise eeskirja tundmise kohta. Uues kasutamise eeskirjas on plaanis see sätestada. Kärdla Linnaraamatukogul on koostatud arengukava aastateks 2016–2023. Arengukavast tulenevad strateegilised eesmärgid on järgmised: teabele ligipääsu pakkumine, koolituste ja 2 (7) ürituste korraldamine, mitmetasandiline koostöö teiste organisatsioonidega, innovatiivsele tehnikale ligipääsu pakkumine, kodulootöö. Hiiumaa Vallavolikogu otsusega on algatatud „Hiiumaa raamatukogude valdkondliku arengukava 2022–2030“ koostamine. Riigieelarvest on ette nähtud toetus maakonnaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest. Kärdla Linnaraamatukogule, kes koordineerib ülesandeid ühe kohaliku omavalitsuse piires, makstakse riigieelarvest toetust kahe töötaja töötasudeks. Toetust makstakse arendusspetsialistile (0,85), laste- ja noortetöö spetsialistile (0,5), komplekteerijale (0,5) ja direktorile (0,15). Komplekteerija tegeleb teavikute tsentraliseeritud komplekteerimisega, kodulooandmebaasi täiendamisega ja teatmebibliograafilise tööga. Arendusspetsialist korraldab raamatukoguhoidjate täiendkoolitusi ja statistilist aruandlust. Laste- ja noortetöö spetsialist koordineerib ja korraldab üritusi ning suhtlust koolide ja lasteaedadega. Direktor vastutab teenuste korraldamise ja ülesannete täitmise eest. Järelevalve raames vesteldi ka teiste rahvaraamatukogude töötajatega. Kõigi rahvaraamatukogude töötajad tõid välja, et nad tunnevad puudust paremast infovahetusest. Raamatukoguhoidjad sooviksid saada infot koosolekutelt ja nõupidamistelt, kus maakonnaraamatukogu direktor osaleb (nt Kultuuriministeeriumi korraldatud koosolekud). Raamatukoguhoidjate hinnangul võiks maakonnaraamatukogu edastada infot e-kirja teel (nt teated Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingust, Eesti Rahvusraamatukogust, Kultuuriministeeriumist). Samuti võiks vähemalt kord kvartalis toimuda koosviibimised, kus raamatukoguhoidjatel oleks võimalik vahetada informatsiooni, jagada kogemusi, küsida nõu. Kultuuriministeerium teeb Kärdla Linnaraamatukogule ettepaneku parandada infovahetust rahvaraamatukogudega ning leppida kokku informatsiooni edastamise vorm ja tihedus (ettepanek p-s 7.1). 4.1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine Hiiumaa valla rahvaraamatukogude kogusid ei komplekteerita ega teavikuid ei töödelda Kärdla Linnaraamatukogu ja kohalike omavalitsuste vaheliste lepingute alustel. Hiiumaa vallas mindi tsentraliseeritud komplekteerimisele üle alates 01.01.2017. Maakonnaraamatukogu direktor kehtestas, et tsentraalne teavikute komplekteerimine toimub järgmiselt: a) raamatukogu esitab riigirahade eest soetatavate teavikute nimekirja maakonnaraamatukogule; b) maakonnaraamatukogu esitab tellimuse tarnijale; c) tarnija komplekteerib tellimuse ning esitab arve maakonnaraamatukogule / kohalikule omavalitsusele; d) maakonnaraamatukogu võtab teavikud arvele, korraldab kirjed; e) raamatukogu saab üleandmisaktiga koos teavikud ja teostab raamatukogu spetsiifikast lähtudes vajalikud toimingud; f) riigirahade kontroll toimub raamatukogu RIKS programmis ja on osapooltele nähtav. Kärdla Linnaraamatukogu direktor on 11.03.2021 käskkirjaga nr 3 kehtestanud Kärdla Linnaraamatukogu teavikute komplekteerimise põhimõtted, mis on suunav juhend komplekteerimisalase töö ühtsete põhimõtete väljatoomiseks. Dokumendis on sätestatud riigieelarvelise toetuse kasutamine ja eelistused ning kogude komplekteerimise põhimõtted (liigid ja eksemplarid), samuti kogude korrastamine. Kärdla Linnaraamatukogu võiks pidada läbirääkimisi teiste kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogudega ning laiendada komplekteerimise põhimõtteid kõigile Hiiumaa valla rahvaraamatukogudele (ettepanek p-s 7.2). Kärdla Linnaraamatukogu koostab kõigi teiste piirkonna raamatukogude tellimuste alusel koondtellimuse keskmiselt kaks korda kuus. Raamatukogud valivad tellitavad teavikud välja ning maakonnaraamatukogu komplekteerija vaatab tellimuste nimekirja üle ja kinnitab selle. 3 (7) Komplekteerija koostab tellitud teavikutele esmased kirjed. Hiiumaa Vallavalitsuse raamatupidaja tasub kõigi rahvaraamatukogude teavikute tellimise arved riigi toetuse ulatuses. Raamatukokku saabunud teavikud võetakse vastu saatedokumendi ehk arve alusel. Ilma saatedokumendita saabunud teavikute kohta vastuvõtuakti ei koostata, kuid raamatukogusüsteemis RIKS märgitakse teaviku juurde, et see on saabunud näiteks annetusena. Raamatukogusüsteemis RIKS peetakse kõikide teavikute arvestust. Samuti on kõik raamatukogu teavikud elektronkataloogist lugejatele leitavad ja kättesaadavad töökorraldusjuhendis sätestatu alusel. Tellitud teavikud toob kõigile rahvaraamatukogudele kohale tarnija keskmiselt kord kuus. Kuna tellitud teavikud jõuavad tarnijalt otse rahvaraamatukogudesse, siis maakonnaraamatukogu teisele raamatukogule üleantava saadetise kohta saatelehte ei koosta. Juhul, kui maakonnaraamatukogu peab teisele raamatukogule teaviku üle andma, tehakse vastav märgistus raamatukogusüsteemis. Järelevalve raames kontrollitakse juhuvaliku alusel, kas arvetel märgitud tellitud teavikud on elektroonilisest andmebaasist leitavad. Koroonaviiruse leviku tõttu tehti Kärdla Linnaraamatukogu haldusjärelevalvet Zoomi videokoosolekuna ning tehnilistel põhjustel ei olnud võimalik arvete alusel tellitud teavikute kontrolli teha. Maakonnaraamatukogu komplekteerija osaleb kord aastas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu kogude toimkonna koolitusel ning teavikute tarnijate korraldatavatel koolitustel ja kliendipäevadel. Komplekteerija hinnangul on maakonnaraamatukogul teiste rahvaraamatukogudega hea koostöö ja suhtlus. Raamatukoguhoidjaid nõustatakse telefoni ja e-kirja teel. Kui raamatukogud vajavad abi, külastab maakonnaraamatukogu komplekteerija neid nõustamise eesmärgil. Näiteks nõustati ja abistati rahvaraamatukogusid 2020. aastal inventuuride tegemisel. Järelevalve raames vesteldi ka teiste rahvaraamatukogude töötajatega. Raamatukoguhoidjad ei osanud oma rahulolu tsentraalse komplekteerimisega hinnata. Toodi välja, et uued teavikud jõuavad raamatukokku keskmiselt üks kuni kaks korda kuus. Üks raamatukoguhoidja ütles, et Kärdla Linnaraamatukogu komplekteerija on tubli ja talle meeldib, et komplekteerija vaatab üle, mida ta tellinud on. Teine raamatukoguhoidja nentis, et ei vaja maakonnaraamatukogu abi. 4.2. Bibliograafia-, täistekst ja muude andmebaaside loomine ja pidamine Kärdla Linnaraamatukogu on loonud ja haldab kodulooandmebaasi, mis on elektronkataloogi RIKS osa. Andmebaasi täiendab komplekteerija jooksvalt. Kärdla Linnaraamatukogu osaleb ka rahvusvahelises koduloo teemalises projektis, mille raames luuakse eraldi koduloo veebileht, mis sisaldab andmeid isikute, hoonete, ürituste ja muu taolise kohta. Maakonnaraamatukogu hinnangul on kodulooandmebaas vajalik ja see leiab kasutust nii lugejate kui teiste asutuste hulgas (nt kohalik muuseum). Järelevalve raames vesteldi ka teiste rahvaraamatukogude töötajatega. Raamatukoguhoidjad nentisid, et nad ei ole ise kodulooandmebaasi kasutanud. Samuti ei osanud nad hinnata, kui palju lugejad seda kasutavad. 4.3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Kärdla Linnaraamatukogus kogub ja analüüsib statistikat arendusspetsialist. Statistilisi näitajaid kogutakse kord aastas Kultuuriministeeriumile esitatava maakonna rahvaraamatukogude koondaruande jaoks ning vajaduse korral ka jooksvalt. Maakonnaraamatukogu korraldas 4 (7) rahvaraamatukogudele statistikateemalise koolituse, mida tegid Eesti Rahvusraamatukogu spetsialistid. Direktori hinnangul on taolisi koolitusi vaja, et raamatukoguhoidjad saaksid ühtemoodi aru, miks ja kuidas statistikat koguda. 4.4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine Kärdla Linnaraamatukogus tegeleb erialase nõustamise ja täiendkoolituste korraldamisega arendusspetsialist. 2020. aastal korraldas Kärdla Linnaraamatukogu kuus raamatukogutöötajate täienduskoolitust, millest üks oli õppereis Pärnusse ja Haapsallu (koolitajaks Pärnu Keskraamatukogu). Täienduskoolituste teemadeks olid sihtgrupile sihitud sõnumi koostamine ja liftikõne, loovkirjutamine, efektiivne ajajuhtimine, kaasaegse kirjanduse ülevaade, stress ja enesejuhtimine. Koolitused toimuvad üldjuhul Kärdla Linnaraamatukogus. Maakonnaraamatukogu kogub rahvaraamatukogudelt sisendit koolitusvajaduste kohta jooksvalt. Lisaks toimus 2020. aasta novembris arutelu, kus kõik koolitusettepanekud arutati raamatukoguhoidjatega läbi ning ühiselt otsustati, millised oleksid vajalikud koolitused 2021. aastal ja mida võib edasi lükata. Kärdla Linnaraamatukogu koostab igal aastal koolitusplaani. Direktor peab seda vajalikuks, sest nii on võimalik kogu aastaks koolitusi planeerida. Seni on Kärdla Linnaraamatukogu küsinud raamatukoguhoidjatelt koolituste kohta tagasisidet suuliselt. Edaspidi on plaanis tagasisidet koguma hakata ka kirjalikult. Järelevalve raames vesteldi ka teiste rahvaraamatukogude töötajatega. Üks raamatukoguhoidja ei osanud täienduskoolituste kvaliteeti hinnata. Ta nentis, et hinnang koolitustele on väga individuaalne, kuid igalt koolituselt on võimalik midagi kasulikku enda jaoks leida. Teine raamatukoguhoidja rõõmustas, et koolitustel saab osaleda ka interneti vahendusel. Kõik raamatukoguhoidjad nõustusid, et maakonnaraamatukogu arvestab raamatukoguhoidjate koolitussoovidega võimaluste järgi. 4.5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine Kärdla Linnaraamatukogus tegeleb teatmebibliograafilise tööga komplekteerija. Enim kasutavad teenust õpetajad ning noored, kes vajavad informatsiooni uurimistööde jaoks. Teenust osutatakse pigem vähe. Mahukaid nimestikke ei ole viimastel aastatel koostatud. Järelevalve raames vesteldi ka teiste rahvaraamatukogude töötajatega. Üks raamatukoguhoidja tõi välja, et raskemate päringute puhul aitavad vastuse leida Kärdla Linnaraamatukogu töötajad. Raamatukoguhoidja hinnangul on maakonnaraamatukogu töötajad pädevad ja abivalmid. Ka teises raamatukogus toodi välja, et üldjuhul on maakonnaraamatukogu töötajad väga abivalmid. Samas nenditi, et vahel vajavad ka maakonnaraamatukogu töötajad abi, sest ei ole raamatukogundusega veel nii hästi kursis. 5. 2018. aasta haldusjärelevalve ettepanekute täitmine 2018. aastal tehtud haldusjärelevalve raames tehti Kärdla Linnaraamatukogule viis ettepanekut: 5.1. Kehtestada raamatukogu kasutamise eeskirjas, et lugejatelt kogutakse järgnevaid andmeid: nimi, elukoht, telefon, elektronposti aadress ja isikukood tulenevalt kultuuriministri 12.07.2004 määrusest nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ § 13 lõikest 1. Vastavad parandused on uude kasutamise eeskirja sisse viidud ning kasutamise eeskiri on Hiiumaa Vallavolikogus kinnitamisel. 5 (7) 5.2. Kirjeldada raamatukogu kasutamise eeskirjas, kuidas on lugejal võimalik tagasi võtta nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks ja paluda raamatukogul oma isikuandmed lugejate andmebaasist kustutada. Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse § 24 lõike 1 punktist 6. Uude kasutamise eeskirja on lugeja andmete kasutamise paragrahv lisatud ning kõigile lugejatele selgitatakse, kuidas neil on võimalik tagasi võtta nõusolek oma isikuandmete töötlemiseks ja paluda raamatukogul oma isikuandmed lugejate andmebaasist kustutada. 5.3. Koguda kõigilt lugejaks registreerujatelt alati samu andmeid. See tähendab, et ei tohiks teha erandeid lugejatele, kes ei soovi teatud isikuandmeid esitada. Raamatukogu kasutamise eeskirjas sätestatu kehtib kõigile lugejatele ühtemoodi tulenevalt kultuuriministri 12.07.2004 määrusest nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ § 13 lõikest 1. Vastavad parandused on uude kasutamise eeskirja sisse viidud. 5.4. Koguda kõigilt lugejaks registreerujatelt allkiri raamatukogu kasutamise eeskirja tundmise kohta ning lisada vastav regulatsioon ka raamatukogu kasutamise eeskirja. Raamatukogu kasutamise eeskirjas sätestatu kehtib kõigile lugejatele ühtemoodi. Vastav parandus viiakse uude kasutamise eeskirja sisse. 5.5. Kehtestada komplekteerimispõhimõtete dokument, mille alusel oma kogudesse teavikuid komplekteeritakse. Hea oleks ühtsete põhimõtete olemasolu, et teavikute komplekteerimisel oleks selgus ja järjepidevus. Kärdla Linnaraamatukogu direktor on 11.03.2021 käskkirjaga nr 3 kehtestanud Kärdla Linnaraamatukogu teavikute komplekteerimise põhimõtted, mis on suunav juhend komplekteerimisalase töö ühtsete põhimõtete väljatoomiseks. Dokumendis on sätestatud riigieelarvelise toetuse kasutamine ja eelistused ning kogude komplekteerimise põhimõtted (liigid ja eksemplarid), samuti kogude korrastamine. Kärdla Linnaraamatukogu võiks pidada läbirääkimisi teiste kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogudega ning laiendada komplekteerimise põhimõtteid kõigile Hiiumaa valla rahvaraamatukogudele (ettepanek p-s 7.2). 6. Kokkuvõte Kärdla Linnaraamatukogu täidab RaRS-is sätestatud maakonnaraamatukogu ülesandeid raamatukoguteeninduse koordineerimisel Hiiu maakonnas. Hiiumaa vallas mindi tsentraliseeritud komplekteerimisele üle alates 01.01.2017. Kärdla Linnaraamatukogu koostab kõigi teiste piirkonna raamatukogude tellimuste alusel koondtellimuse keskmiselt kaks korda kuus. Tellitud teavikud toob kõigile rahvaraamatukogudele kohale tarnija keskmiselt kord kuus. Hiiumaa Vallavalitsuse raamatupidaja tasub kõigi rahvaraamatukogude teavikute tellimise arved riigi toetuse ulatuses. Kärdla Linnaraamatukogu direktor on kehtestanud Kärdla Linnaraamatukogu teavikute komplekteerimise põhimõtted, mis on suunav juhend komplekteerimisalase töö ühtsete põhimõtete väljatoomiseks. Kärdla Linnaraamatukogu võiks pidada läbirääkimisi teiste kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogudega ning laiendada komplekteerimise põhimõtteid kõigile Hiiumaa valla rahvaraamatukogudele (ettepanek p-s 7.2). Järelevalve raames hinnatakse rahvaraamatukogudele suunatud kogude komplekteerimise ja töötlemise korraldust eesmärgipäraseks. 6 (7) Kärdla Linnaraamatukogu on loonud ja haldab kodulooandmebaasi, mis on elektronkataloogi RIKS osa. Andmebaasi täiendab komplekteerija jooksvalt. Järelevalve raames hinnatakse kodulooandmebaasi loomist ja pidamist eesmärgipäraseks. Kärdla Linnaraamatukogus kogub ja analüüsib statistikat arendusspetsialist. Statistilisi näitajaid kogutakse kord aastas Kultuuriministeeriumile esitatava maakonna rahvaraamatukogude koondaruande jaoks ning vajaduse korral ka jooksvalt. Järelevalve raames hinnatakse statistilise aruandluse korraldust eesmärgipäraseks. Kärdla Linnaraamatukogus tegeleb erialase nõustamise ja täiendkoolituste korraldamisega arendusspetsialist. 2020. aastal korraldas Kärdla Linnaraamatukogu kuus raamatukogutöötajate täiendkoolitust, millest üks oli õppereis Pärnusse ja Haapsallu. Täienduskoolituste teemadeks olid sihtgrupile sihitud sõnumi koostamine ja liftikõne, loovkirjutamine, efektiivne ajajuhtimine, kaasaegse kirjanduse ülevaade, stress ja enesejuhtimine. Kärdla Linnaraamatukogu koostab igal aastal koolitusplaani. Direktor peab seda vajalikuks, sest nii on võimalik kogu aastaks koolitusi planeerida. Järelevalve raames hinnatakse raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamist eesmärgipäraseks. Kärdla Linnaraamatukogus tegeleb teatmebibliograafilise tööga komplekteerija. Enim kasutavad teenust õpetajad ning noored, kes vajavad informatsiooni uurimistööde jaoks. Teenust osutatakse pigem vähe. Mahukaid nimestikke ei ole viimastel aastatel koostatud. Järelevalve raames hinnatakse teatmebibliograafilise töö korraldamist eesmärgipäraseks. Järelevalve raames hinnatakse riigieelarvest finantseeritud maakonnaraamatukogu kahe töötaja toetuse kasutamist nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks eesmärgipäraseks. 7. Ettepanekud 7.1. Parandada infovahetust rahvaraamatukogudega ning leppida kokku informatsiooni edastamise vorm ja tihedus (punkt 4). 7.2. Pidada läbirääkimisi teiste kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogudega ning laiendada komplekteerimise põhimõtteid kõigile Hiiumaa valla rahvaraamatukogudele (punkt 4.1). Kokkuvõtet on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiin Meos digitaalse kultuuripärandi ja rahvaraamatukogude peaspetsialist 7 (7)
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel