Haridus- ja Teadusministeerium
Kultuuriministeerium 07.04.2021 nr 14-12.3/148-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Rahandusministeerium
Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja
nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“
muutmine
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7
lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel koostatud siseministri 27. märtsi 2015. aasta käskkirja
nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmise
eelnõu.
Palun eelnõu kooskõlastada 7 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates seoses
kohanemispoliitika üleviimisega Siseministeeriumist Kultuuriministeeriumisse alates
1. maist 2021.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Lisad:
1. „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu;
2. „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri;
3. „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muudetud
tervikteksti eelnõu.
Sama:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riigikantselei
Sotsiaalministeerium
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Teadmiseks:
Politsei- ja Piirivalveamet
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Eesti Külaliikumine Kodukant MTÜ
Tartu Linnavalitsus
Terviseamet
Tallinna Kesklinna Valitsus
Margit Tilk 6125242
[email protected]
2 (2)
KÄSKKIRI
nr ….
Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja
nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“
muutmine
Perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning
kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020
struktuuritoetuste meetmete nimekiri
1. Muudan siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi käskkiri) järgmiselt:
1.1. Sõnastan preambuli järgmiselt:
„Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel
ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020
struktuuritoetuste meetmete nimekiri“;
1.2. sõnastan punkti 2.3.3.1.2. järgmiselt:
„2.3.3.1.2 Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–30.06.2022.“;
1.3. sõnastan joonealuse märkuse nr 6 järgmiselt:
„6Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes
kohanemisprogrammi teemamoodulis või 60% ulatuses algtaseme (A1–A2)
keeleõppes.“;
1.4. kehtestan punkti 6 uues redaktsioonis:
6. Tegevuste eelarve
Jrk Toetatava tegevuse nimetus Summa Osakaal
nr (eurodes)
1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine 542 390 100%
ja rakendamine
1.1 ESF-i toetus 461 031,5 85%
sh PPA (2015−2018) 82 058,52
EAS (2015−2017) 35 511,76
SMIT (2018−2022) 108 885
1.2 Riiklik kaasfinantseering 81 358,5 15%
sh PPA (2015−2018) 14 480,92
EAS (2015−2017) 6266,78
SMIT (2018−2022) 19 215
1.3 Omafinantseering 0 0%
2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, 7 200 429,08 100%
piloteerimine ja rakendamine
2.1 ESF-i toetus 6 120 364,82 85%
sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56
PPA (2019−2020) 47 090
2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 080 064,26 15%
sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27
PPA (2019−2020) 8310
2.3 Omafinantseering 0 0%
3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja 1 662 147,92 100%
rakendamine
3.1 ESF-i toetus 1 412 825,68 85%
sh PPA (2017−2021) 637 500
MTÜ Kodukant (2019–2020) 53 659,82
Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 63 750
Terviseamet (2020-2022) 72 250
Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 76 500
3.2 Riiklik kaasfinantseering 249 322,24 15%
sh PPA (2017−2021) 112 500
MTÜ Kodukant (2019–2020) 9469,38
Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 11 250
Terviseamet (2020-2022) 12 750
Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 13 500
3.3 Omafinantseering 0 0%
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
KÄSKKIRI
27.03.2015 nr 1-3/87
muudetud järgmiste käskkirjadega
04.01.2017 nr 1-3/3
11.05.2018 nr 1-3/46
25.04.2019 nr 1-3/43
03.10.2019 nr 1-3/66
19.03.2020 nr 1-3/36
xx.yy.2021 nr 1-3/zz
Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja
kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2014-2020
struktuuritoetuste meetmete nimekiri (muudetud siseministri xx.yy.20zz käskkirjaga nr 1-3/ww)
1. Üldsätted
1.1. Reguleerimisala
1.1.1. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks (edaspidi
TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda uussisserändajate
kohanemise toetamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava
(edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“
meetme 2.6. „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud
püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja
uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ järgmiste tegevuste
(edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks:
1.1.1.1. meetme tegevus 2.6.1. infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja
rakendamine;
1.1.1.2. meetme tegevus 2.6.2. kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja
rakendamine;
1.1.1.3. meetme tegevus 2.6.3. tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja
rakendamine.
1.1.2. Toetatavate tegevuste eesmärk on luua eeldused uussisserändajate kohanemiseks Eestis
ning kujundada uussisserändajatele eeldused osaleda Eesti ühiskonnas, sealhulgas
tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas.
1.1.3. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014 aasta määruse nr 146 "Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide
tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“ tähenduses on
projekti nimetuseks „Uussisserändajate kohanemise toetamine“. (lisatud siseministri
11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
1
1.2. Terminid
1.2.1. Kohanemisprogramm on tegevuskava uussisserändaja Eestis kohanemise toetamiseks
ning see sisaldab teemapõhiseid koolitusmooduleid ja algtasemel eesti keele õpet.
Kohanemisprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajate rändeprotsessi, tagades
neile teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja
perekonnaga seotud teemade kohta ning soodustades neil eesti keele oskuse
omandamist. Kohanemisprogrammi sisu, selles osalemise tingimused ning selles
osalemisse suunamise kord on kehtestatud siseministri 13. augusti 2014. aasta määruses
nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi kohanemisprogrammi määrus). (muudetud
siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
1.2.2. Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:
1.2.2.1. välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses
või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel;
1.2.2.2. Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eesti tähtajalise elamisõiguse Euroopa
Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;
1.2.2.3. Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eesti tähtajaline
elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.
1.3. Tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus
1.3.1. Tegevuste elluviija (edaspidi elluviija) on Siseministeerium.
1.3.1.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse elluviijana Siseministeeriumi
kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonda. (muudetud rahvastikuministri
19.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/36).
1.3.2. Elluviija partnerid on Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA), Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
(edaspidi EAS), SA Archimedes, SA Eesti Teadusagentuur, MTÜ Eesti Külaliikumine
Kodukant (edaspidi MTÜ Kodukant), Tartu Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna
Kesklinna Valitsus. (muudetud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/36).
1.3.2.1.Tegevuste rakendusüksus (edaspidi RÜ) on 31. märtsini 2020. a SA Innove, 1. aprillist
2020. a Riigi Tugiteenuste Keskus. (muudetud rahvastikuministri 19.03.2020
käskkirjaga nr 1-3/36).
1.3.3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus (edaspidi RA) on Siseministeerium.
1.3.3.1. Käesolevas käskkirjas mõistetakse RA-na Siseministeeriumi välisvahendite
osakonda.
2. Toetatavad tegevused
2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine
2.1.1. Elluviija ja partner
2.1.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika
osakond ning elluviija partnerid PPA, EAS ja SMIT. (muudetud rahvastikuministri
19.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/36).
2.1.1.2. PPA loob ja rakendab tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames andmevahetuslahenduse
PPA asjakohase andmebaasi ja loodava infoplatvormi vahel, mis tagab
kohanemiskoolitusele suunatud isikute andmete kättesaadavuse punktis 2.2
nimetatud tegevusi ellu viivatele elluviija partneritele ja vastavalt riigihangete
seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujatele ja andmete olemasolu PPA
asjakohases andmebaasis.
2.1.1.3. EAS võimaldab elluviijal infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamiseks ja
rakendamiseks kasutada portaali estonia.ee tehnilisi ja sisulisi võimalusi ning
arendab perioodil 2015–2017 tegevuste 2.1.3.2 ja 2.1.3.4 raames koos elluviijaga
portaali sisuliselt. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.1.4. SMIT tagab tegevuses 2.1.3.4 infoplatvormi tehnilise aja- ja asjakohasuse,
2
arendustööde läbiviimise vastavalt parimatele infotehnoloogilistele praktikatele
ning kasutajatoe ja infoplatvormi turvalisuse. (lisatud siseministri 11.05.2018
käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.2. Tulemus
2.1.2.1. Tegevuste tulemusena on välja arendatud ning rakendatud mitmekeelset (vähemalt
eesti-, inglis- ning venekeelset) rändeinfot pakkuv infoplatvorm ja selle
tugiteenused. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud
2.1.3.1.1. Alusuuringute käigus on koostatud ülevaade olemasolevatest infoteenuse
pakkumiseks vajalikest või sellega seonduvatest materjalidest. Tehtud on
tehniline analüüs ning töötatud välja ettepanekud portaali optimaalseks
rakendamiseks ja veebipõhise rakenduse lähteülesanne.
Infoplatvormi alusuuringute läbiviimise käigus analüüsitakse olemasolevaid
veebipõhiseid uussisserändajatele suunatud infot sisaldavaid ressursse vastavalt
2013.–2014. aastal läbiviidud uuringu1 andmetele, hinnatakse veebirakenduste
sisu, sealhulgas millist infot, millistes keeltes, millisel viisil ja kui palju
pakutakse, kuidas vahetatakse infot teiste infot pakkuvate rakendustega.
Selgitatakse välja optimaalne koondatud (olemasoleva keskse veebiressursi
raames), maksimaalselt automatiseeritud (andmevahetusliidestega varustatud)
ning andmevahetuseks sobivaim (PPA asjakohase andmebaasiga ühilduv)
lahendus uussisserändajatele suunatud info pakkumiseks.
2.1.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.10.2014–31.12.2016.
2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine
2.1.3.2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise tulemusena on loodud
mitmekeelne (vähemalt eesti, inglise ning vene keeles infot esitav) avalik teenus.
Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamise käigus arendatakse välja
alusuuringute põhjal kujundatud mudel info koondamiseks ja esitamiseks.
Tehakse tehnilised arendused, et vältida info dubleerimist ja käsitsi sisestamist.
EAS tagab koostöös Elluviijaga, et loodavat infoplatvormi on võimalik seostada
teiste asjakohaste andmebaasidega. Infoplatvormi piloteeritakse ning testitakse
tehniliselt.
2.1.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2015–31.12.2016.
2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus
2.1.3.3.1. Infoplatvormi hindamise tulemusena on olemas ülevaade infoplatvormi
arendusvajadustest. Edasiarenduste käigus tehakse infoplatvormi rakendamiseks
vajalikud arendused. Vastavalt tehniliste testide tulemusele hinnatakse
infoplatvormi vastavust tehnilistele ning andmevahetusele ja automatiseeritud
andmekogumisele seatud nõuetele.
2.1.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2019
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine
2.1.3.4.1. Infoplatvormi rakendamise tulemusena on loodud rändeinfot pakkuv
veebilahendus uussisserändajatele vajaliku infoga ning on tagatud selle
infotehnoloogiline asjakohasus. Teenuse piloteerimise, hindamise ning
edasiarendamise järel rakendatakse infoplatvormi, sealhulgas vastavalt
vajadusele pidevalt ajakohastatakse infot, arendatakse ja uuendatakse vastavalt
parimatele infotehnoloogilistele praktikatele, tehakse koostööd erinevaid
1
http://www.siseministeerium.ee/public/TOF_-_uussisserandajad_-_lopuaruanne.pdf
3
teenuseid pakkuvate asutustega ning vajaduse korral pakutakse neile
konsultatsiooni info kättesaadavuse parandamiseks. EAS ja SMIT tagavad
koostöös elluviijaga, et rakendatav infoplatvorm seostub teiste asjakohaste
andmebaasidega. (muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.1.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.1.4. Sihtrühm
2.1.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.
2.1.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.1.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.1.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.1.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.1.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.1.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“;
2.1.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus
rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja
erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja
lõimumisel.“ (tööversioon). (lisatud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga
1-3/36).
2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine
2.2.1. Elluviija ja partnerid
2.2.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika
osakond ja elluviija partnerid PPA, SA Eesti Teadusagentuur ja SA Archimedes
ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad.
(muudetud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/36).
2.2.1.2. PPA suunab tegevuste 2.2.3.2 ja 2.2.3.5 raames uussisserändajaid osalema
kohanemisprogrammis ning tagab andmevahetuse PPA asjakohase andmebaasi ja
tegevuse 2.1 raames loodava infoplatvormi vahel.
2.2.1.3. SA Eesti Teadusagentuur viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3
osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 4. Tegevuse 2.2.3.3
raames on SA Eesti Teadusagentuuri ülesanne uuendada või koostada materjale
ning teha need infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad
kohanemisprogrammi teaduse teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.1.4. SA Archimedes viib perioodil 2015−2017 ellu tegevused 2.2.3.1–2.2.3.3 osades,
mis puudutavad kohanemisprogrammi määruse lisa 3. Tegevuse 2.2.3.3 raames on
SA Archimedese ülesanne uuendada või koostada materjale ning teha need
infoplatvormi kaudu kättesaadavaks osades, mis puudutavad kohanemisprogrammi
õppimise teemamoodulit. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.2. Tulemus
2.2.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud, piloteeritud, arendatud ning rakendatud
kohanemisprogrammi vastavalt kohanemisprogrammi määrusele ja selle lisadele,
välja arvatud osades, mis puudutavad rahvusvahelise kaitse mooduli väljatöötamist,
4
piloteerimist ja rakendamist rahvusvahelise kaitse saajatele.
2.2.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste õppe-, ja infomaterjalide ning
teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine
ja arendamine
2.2.3.1.1. Tegevuse tulemusena on elluviija partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses
sätestatud korrale leitud teenusepakkujad loonud või vajaduse korral hankinud
koolitusmoodulite ning algtaseme (A1) keeleõppe pakkumiseks vajalikud info-,
metoodilised ja õppematerjalid, sealhulgas teadmiste testid. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
Partnerid, lähtudes kohanemisprogrammi määrusest, sõlmitavatest partnerlus-
või hankelepingutest, olemasolevatest hinnangutest ja uuringutest ning muudest
Siseministeeriumi juhendmaterjalidest, sealhulgas ühikuhinna metoodika
juhendmaterjalidest ja nõuetest, töötavad välja või hangivad koolitusmaterjalid
(nii kontaktõppes kui ka veebipõhiselt kasutatavad), koolituste pakkumise
metoodilised materjalid ning infomaterjalid koolituses osalejatele.
2.2.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.08.2014–31.12.2017. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine
2.2.3.2.1. Tegevuse tulemusena on uussisserändajad läbinud väljatöötatud materjalide ja
testide põhjal korraldatud koolitused 1265 korral.
Partnerid SA Archimedes ja SA Eesti Teadusagentuur ning vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad viivad läbi
kontaktõppe sessioonid koolitusmoodulite ja algtaseme (A1) keeleõppe
materjalide ja metoodika piloteerimiseks eelkõige Tallinnas, Tartus ja Narvas2
vähemalt inglise ja vene keeles ning kahes raskusastmes3 kõikide
koolitusmoodulite lõikes (välja arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb
vanusegruppide lõikes ning õppimise ja teaduse moodul, mille pakkujatel on
õigus pakkuda koolitusi ühes raskusastmes). Piloteerimise käigus koguvad
partnerid ning vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
teenusepakkujad tagasisidet materjalide ja teadmiste testide kohta. Materjalid
tehakse kättesaadavaks käesoleva käskkirja punktis 2.1 nimetatud infoplatvormi
kaudu. Vajaduse korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks
vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid.
Uussisserändajad suunab kohanemiskoolitustele osalema PPA. (muudetud
siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.2.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2017. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine
2.2.3.3.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja
keeleõppe sisu ning metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on
materjale programmi edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud
lisamaterjale.
Tegevuse raames tellib elluviija koolituse piloteerimise tulemustest lähtuvad
eksperdihinnangud või analüüsid koolituse sisu ja metoodiliste materjalide
kohta. Vastavalt eksperdihinnangutele või analüüsidele uuendavad või loovad
partnerid ja vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud
2
Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda
soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik
väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.
3
Koolituste piloteerimine kontaktõppe sessioonidena kahes raskusastmes sõltub huvist koolituste vastu.
5
teenusepakkujad materjale ning teevad materjalid kättesaadavaks infoplatvormi
kaudu.
2.2.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2020. (muudetud siseministri
25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.2.3.4. Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine
2.2.3.4.1. Tegevuse tulemusena on kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe
sisu ning metoodilised materjalid, sealhulgas veebipõhised või interaktiivsed
lahendused, asja- ja ajakohased, olemas vähemalt eesti, vene ja inglise keeles
ning kasutatavad iseseisvaks kohanemiskoolituste pakkumiseks. Tegevuse
raames hangib elluviija eksperdihinnangud koolituse sisu ja metoodiliste
materjalide kohta, tuginedes koolituse pakkumise käigus partnerite ja vastavalt
riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujate kogutud
tagasisidele. Eksperdihinnangute alusel uuendavad vastavalt riigihangete
seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad materjale ning teevad
materjalid kättesaadavaks infoplatvormi kaudu ja vajaduse korral paberil.
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.2.3.4.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2020–30.06.2023. (muudetud siseministri
25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.2.3.5. Koolituste pakkumine
2.2.3.5.1. Kohanemiskoolituste läbimise tulemusena on uussisserändajad omandanud
pädevused, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud
üldpädevusnõuetele. Perioodil 2017–2022 on uussisserändajad läbinud
kohanemisprogrammi koolitused 11 578 korral.
Koolitusmooduleid pakutakse vähemalt inglise ja vene keeles.
Koolitusmooduleid ja eesti keele algtaseme (A1–A2) õpet pakutakse eelkõige
Tallinnas, Tartus ja Narvas4 . Koolitusgruppide komplekteerimise, koolituste
läbiviimise ning tulemuste seiramise eest ja elluviijale esitamise eest vastutavad
vastavalt riigihangete seaduses sätestatud korrale leitud teenusepakkujad.
Koolitusi pakutakse ühes raskusastmes5 kõikide koolitusmoodulite lõikes (välja
arvatud laste ja noorte moodul, mis jaguneb vanusegruppide lõikes). Vajaduse
korral soetatakse või renditakse koolituste läbiviimiseks vajalikke tehnilisi
vahendeid, sealhulgas sülearvuteid ja tahvelarvuteid. Uussisserändajad suunab
kohanemiskoolitustele osalema PPA.
2.2.3.5.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2017–30.06.2023.
(muudetud siseministri 25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.2.4. Sihtrühm
2.2.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajad.
2.2.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.2.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.2.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.2.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.2.5.1.3. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärk 4 „Ettevõtted
hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“;
2.2.5.1.4. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
4 Koolituste pakkumine Narvas sõltub huvist koolituse vastu. Vajaduse korral tagatakse Narvas osaleda
soovijatele võimalus osaleda koolitusel Tallinnas või Tartus. Juhul, kui koolituste läbiviimine on vajalik
väljaspool Tallinnat, Tartut või Narvat, võib koolitusi viia läbi ka teistes Eesti kohtades.
5
Koolituste pakkumisel kontaktõppe sessioonidena komplekteeritakse koolitusgrupid vajaduse ja otstarbekuse
korral vastavalt koolitatavate haridustasemele ja töökogemusele, lähtudes Euroopa sinise kaardi direktiivis
kehtestatud nõuetest (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
6
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.2.5.1.5. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“;
2.2.5.1.6. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020
„Teadmistepõhine Eesti“ meede 1“Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse
kindlustamine“.
2.2.5.1.7. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus
rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja
erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja
lõimumisel.“ (tööversioon). (lisatud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga
1-3/36)
2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine
2.3.1. Elluviija ja partnerid (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.3.1.1. Tegevusi viivad ellu Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika
osakond, elluviija partnerid PPA, MTÜ Kodukant, Tartu Linnavalitsus,
Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus ning vastavalt riigihangete seaduses
sätestatud korrale leitud teenusepakkujad või avaliku konkursi korras leitud
partnerid. (muudetud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga 1-3/36)
2.3.1.2. PPA arendab tegevuse 2.3.3.2 raames välja ja rakendab välismaalaste seadusliku
Eestis viibimise ja elamise õigusliku nõustamisteenuse. (muudetud siseministri
04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
2.3.1.3. MTÜ Kodukant loob Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2
raames võimalused vabatahtlikus tegevuses osalemiseks ning toetab vabaühendusi
Eestisse elama asunud välismaalaste kaasamisel vabatahtlikku tegevusse.
2.3.1.4. Tartu Linnavalitsus koordineerib ja arendab eelkõige Tartusse ja võimaluse korral
teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse elama asunud välismaalaste kohanemise
toetamiseks tegevuse 2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning
kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt
sihtgrupi vajadustele. (lisatud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66)
2.3.1.5. Terviseamet arendab Eestisse elama asunud välismaalastele tegevuse 2.3.3.2
raames esmatasandi tervishoiuteenuse ja asjakohase informatsiooni kättesaadavust.
(lisatud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66)
2.3.1.6. Tallinna Kesklinna Valitsus koordineerib ja arendab Tallinnasse Kesklinna
Valitsuse haldusterritooriumile elama asunud välismaalaste kohanemise
toetamiseks tegevuse 2.3.3.2 raames kohaliku tasandi tugivõrgustike koostööd ning
kujundab ja arendab omavalitsuse avalike teenuste osutamise võimekust vastavalt
sihtgrupi vajadustele. (lisatud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-
3/36).
2.3.2. Tulemus
2.3.2.1. Tegevuste tulemusena on välja töötatud ning rakendatud era-, avaliku ja kolmanda
sektori osalusel toimiv tugivõrgustike kontseptsioon.
2.3.3. Tegevuste kirjeldus ja elluviimise aeg
2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamine
2.3.3.1.1. Tegevuse tulemusena on olemas ülevaade uussisserändajatele vajalikematest
teenustest, nende arendusvajadustest ning uussisserändajatele suunatud
teenuseid pakkuvate organisatsioonide võimekusest teenuseid arendada.
Elluviija kohtub arendamist vajavate teenuste pakkujatega ja sidusgruppidega
teenuste arendamisvõimaluste väljaselgitamiseks.
7
2.3.3.1.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–30.06.2022. (muudetud siseministri
11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.3.3.2. Teenuste arendamine
2.3.3.2.1. Tegevuse käigus viiakse riigihangete seaduses sätestatud korras läbi hanked või
leitakse partnerid või pakutakse nõustamist teenuste arendamiseks ja
pakkumiseks uussisserändajatele. Tegevuse raames rakendatakse
(välja)arendatud teenuseid (sealhulgas nõustamisteenuseid) ning soetatakse ja
renditakse teenuste rakendamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid, sealhulgas
sülearvuteid ja tahvelarvuteid. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr
1-3/3).
2.3.3.2.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2017–31.12.2022.
2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine
2.3.3.3.1. Tegevuse tulemusena on korrapäraselt viidud läbi parimate praktikate
vahetamise seminarid uussisserändajatega kokku puutuvatele
organisatsioonidele, sealhulgas ülikoolid, erinevad katusorganisatsioonid,
kohaliku omavalitsuse üksused, teenusepakkujad, kodanikeühendused. Parimate
praktikate seminaridele kaasatakse ka väliseksperte ning korraldatakse
uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel
õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks. Koostatud on kohanemist
toetavad informatiivsed juhendmaterjalid uussisserändajatega kokku
puutuvatele organisatsioonidele.
Elluviija viib vähemalt korra aastas läbi seminari eri osapooltele, sealhulgas
kaasates uussisserändajad, et arutada sihtrühmale pakutavate teenuste kvaliteedi,
võimaliku arendamise, organisatsioonidevahelise koostöö, parimate praktikate
ja teistel seonduvatel teemadel. Elluviija korraldab parimate praktikate seminare
välisekspertide osalusel ning õppereise välisriikide praktikatega tutvumiseks
uussisserändajatega kokku puutuvate organisatsioonide esindajate osalusel.
Elluviija tagab eri organisatsioonidele suunatud materjalide väljatöötamise ja
jagamise.
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
2.3.3.3.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.03.2015–31.12.2021.
2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele
suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle
jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta
2.3.3.4.1. Tegevuse tulemusena on hinnatud uussisserändajatele võrgustikupõhise
tugiteenuste pakkumise mudeli mõju ja jätkusuutlikkust, muu hulgas
majanduslikku jätkusuutlikkust.
Elluviija tellib eksperdihinnangud, analüüsid või uuringud tugivõrgustike mõju
kohta teenustele, see hõlmab nii teenusepakkujate kui ka -tarbijate ja
asjassepuutuvate organisatsioonide hinnanguid tugiteenustele ja nende
pakkumisele.
2.3.3.4.2. Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2021–31.12.2022. (muudetud siseministri
25.04.2019 käskkirjaga nr 1-3/43).
2.3.4. Sihtrühm
2.3.4.1. Tegevuste sihtrühm on uussisserändajatele suunatud tegevusi või teenuseid
pakkuvad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, kelle pakutavate
teenuste kohta on toetatavate tegevuste rakendamise käigus ning varem läbiviidud
uuringutest, ekspertide ja uussisserändajatega kokkupuutuvate organisatsioonide
tagasisidest lähtuvalt tuvastatud suurim arendusvajadus ning vastavaid teenuseid
pakkuvate organisatsioonide võimekus ja valmidus teenuseid arendada.
8
2.3.5. Toetatava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega
2.3.5.1. Tegevus on seotud järgmiste arengukavadega:
2.3.5.1.1. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ alaeesmärk 6.6 „Tasakaalustatud
kodakondsus- ja rändepoliitika“;
2.3.5.1.2. „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärk 3 „Uussisserändajad on Eestis kohanenud“;
2.3.5.1.3. Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ alaeesmärk 2 „Välisinvesteeringute
ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse
parandamine“;
2.3.5.1.4. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ alaeesmärk 2 „Suuremate
linnapiirkondade rahvusvahelist majanduslikku konkurentsivõimet soosiv ja
keskkonnasõbralik elukeskkond“.
2.3.5.1.5. „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärk 4.4 „Tõhus
rahvastikuhaldus“ tegevussuund 4.4.2 „Koostöös avaliku, kolmanda ja
erasektoriga suurendada suutlikkust toetada sisserändajaid kohanemisel ja
lõimumisel.“ (tööversioon) (lisatud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga nr
1-3/36).
3. Väljund- ja tulemusnäitajad ning nende sihttasemed
Siht- Siht- Siht- Siht-
Näitajad Näitaja Alg- tase tase tase tase Selgitav teave
nimetus tase 2016 2018 2020 2023
Toetatav tegevus 2.1
Tulemus- Infoplat- 0 500 1500 6500 11 000 Tulemusnäitaja
näitaja vormi moodustab meetme
kasutajate tegevuse 2.6.1
arv väljundnäitaja.
Toetatav tegevus 2.2
Tulemus- Kohanemis- 0 494 2353 5575 12 843 Tulemusnäitaja
näitaja koolitustel moodustub
osalejate arv kohanemiskoolituste
läbimiskordade arvust.
Tulemusnäitaja
moodustab meetme
tegevuse 2.6.2
väljundnäitaja.
Tulemusnäitaja panustab
rakenduskava
väljundnäitajasse
„Lõimumis- ja
kohanemiskoolitustel
osalejate arv“. Selle
sihttase kokku on 18 343
ja tegevus 2.2 panustab
sellesse osaliselt
(12 843).
Rakendus- Kohanemis- 0 346 1647 3902 8990 Näitaja moodustub
kavaga programmi kohanemisprogrammi
seonduv koolituste
läbimiskordade arvust,
9
tulemus- läbinute6 mille järel inimene on
näitaja arv, kelle andnud hinnangu, et
eesti keele tema eesti keele oskus,
oskus, praktiline informeeritus
praktiline ja teadmised Eesti riigi,
informeeri- ühiskonna ja kultuuri
tus ja kohta on paranenud.
teadmised Tulemusnäitaja panustab
Eesti riigi, rakenduskava
ühiskonna ja tulemusnäitajasse
kultuuri „Kohanemis- ja
kohta on lõimumisprogrammi
paranenud läbinute arv, kelle eesti
keele oskus,
informeeritus ja
teadmised Eesti riigi,
ühiskonna ja kultuuri
kohta on paranenud“.
Selle sihttase kokku on
12 840 ja tegevus 2.2
panustab sellesse
osaliselt (8990).
Toetatav tegevus 2.3
Tulemus- Arendatud 0 0 5 15 25 Tulemusnäitaja
näitaja või välja- moodustab meetme
töötatud tegevuse 2.6.3
teenuste arv väljundnäitaja ning
ühtlasi rakenduskava
väljundnäitaja
„Uussisserändajate
kohanemise toetamiseks
arendatud või
väljatöötatud teenuste
arv“.
(muudetud rahvastikuministri 03.10.2019 käskkirjaga nr 1-3/66).
4. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
4.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond ja riigivalitsemine.
4.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamise, piloteerimise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, infoühiskond, regionaalareng ja
riigivalitsemine.
4.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise tegevus on seotud
järgmiste läbivate teemadega: võrdsed võimalused, regionaalareng ja riigivalitsemine.
5. Tegevuste abikõlblikkuse periood
5.1. Punktis 1.1.1 nimetatud tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2014–31.12.2023.
6 Kohanemisprogrammi läbinuks loetakse isik juhul, kui ta on osalenud vähemalt ühes kohanemisprogrammi
teemamoodulis või 60% ulatuses algtaseme (A1–A2) keeleõppes.
10
6. Tegevuste eelarve
Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa (eurodes) Osakaal
1 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste 542 390 100%
väljatöötamine ja rakendamine
1.1 ESF-i toetus 461 031,5 85%
sh PPA (2015−2018) 82 058,52
EAS (2015−2017) 35 511,76
SMIT (2018−2022) 108 885
1.2 Riiklik kaasfinantseering 81 358,5 15%
sh PPA (2015−2018) 14 480,92
EAS (2015−2017) 6266,78
SMIT (2018−2022) 19 215
1.3 Omafinantseering 0 0%
2 Kohanemiskoolituste väljatöötamine, 7 200 429,08 100%
piloteerimine ja rakendamine
2.1 ESF-i toetus 6 120 364,82 85%
sh SA Archimedes (2015−2017) 46 730,92
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 65 723,56
PPA (2019−2020) 47 090
2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 080 064,26 15%
sh SA Archimedes (2015−2017) 8246,63
SA Eesti Teadusagentuur (2015−2017) 11 598,27
PPA (2019−2020) 8310
2.3 Omafinantseering 0 0%
3 Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine 1 662 147,92 100%
ja rakendamine
3.1 ESF-i toetus 1 412 825,68 85%
sh PPA (2017−2021) 637 500
MTÜ Kodukant (2019–2020) 53 659,82
Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 63 750
Terviseamet (2020-2022) 72 250
Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 76 500
3.2 Riiklik kaasfinantseering 249 322,24 15%
sh PPA (2017−2021) 112 500
MTÜ Kodukant (2019–2020) 9469,38
Tartu Linnavalitsus (2019–2021) 11 250
Terviseamet (2020-2022) 12 750
Tallinna Kesklinna Valitsus (2020-2022) 13 500
3.3 Omafinantseering 0 0%
(muudetud siseministri xx.yy.2021 käskkirjaga nr 1-3/zz).
7. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
7.1. Abikõlblikud kulud
7.1.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ning tekib projekti abikõlblikkuse
perioodil ja makstakse projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese
õigusega.
7.1.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude
11
abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise
tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) 2. peatükis kehtestatud tingimustest ja
korrast.
7.1.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud
7.1.3.1. Otsesed personalikulud
7.1.3.1.1. Otsesteks personalikuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemise ja projekti
juhtimise kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ning
§ 3 lõikes 4. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
7.1.3.1.2. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametisse nimetamise akti alusel
otseselt projekti heaks töötavad füüsilised isikud. Töövõtu- või käsunduslepingu
alusel otseselt toetatava tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud loetakse
otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 3 lõikes 4 sätestatule.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.1.3.2. Kaudsed kulud:
7.1.3.2.1. Kaudseteks kuludeks loetakse toetatavate tegevuste tegemist abistavad kulud,
mida kantakse ka siis, kui toetatavaid tegevusi ei tehta, või mis suurenevad
toetatavate tegevuste tõttu, sealhulgas ühendmääruse § 3 lõikes 1 nimetatud
personalikulud, mis on seotud ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti
administreerimisega, ja ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud projekti üldkulud.
7.1.3.2.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, milleks on 15% projekti
otsestest personalikuludest.
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
7.1.3.3. Lähetus- ja transpordikulud
7.1.3.3.1. Abikõlblikud on lähetus- ja transpordikulud projekti otsesele personalile või
muudele isikutele, kes osalevad projekti tegevuste elluviimises ja kelle lähetuse
ja transpordiga seotud kulud on projekti elluviimiseks vajalikud.
7.1.3.3.2. Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude alusel.
7.1.3.3.3. Mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud
tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.
7.1.3.3.4. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.
7.1.3.4. Nõustamis- ja hindamiskulud
7.1.3.5. Uuringute ja analüüside kulud
7.1.3.6. Koolitus-, seminari-, konverentsi- ja õppereiside kulud, sealhulgas
tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt
tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
7.1.3.7. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. aasta
määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse
teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu
osalusele viitamise nõuded ja kord“ § 2 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisega
7.1.3.8. Tõlkekulud
7.1.3.9. Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja
majutamise kulud, sealhulgas litsentsitasud
7.1.3.10. Metoodiliste, õppe- ning infomaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud,
sealhulgas litsentsi- ja autoritasud
7.1.3.11. Tegevuse 2.2 sihtrühma koolitamise kulud
7.1.3.11.1. Koolituskulud on abikõlblikud nende koolitatavate eest, kelle osalemine
teemapõhistes koolitusmoodulites on kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav,
ning nende koolitatavate eest, kelle osalemine algtaseme eesti keele õppes on
kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatav ning kes on osalenud algtaseme eesti
keele õppes vähemalt 50% ulatuses keeleõppe mahust.
7.1.3.11.2. Koolituse läbiviimiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja
tahvelarvutite, soetamise ja rentimise kulud.
12
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.1.4. Asjade ja teenuste ostmise abikõlblikkuse tingimused (tunnistatud kehtetuks
siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46)
7.1.5. Tegevuse 2.2 sihtrühma abikõlblikud kulud
7.1.5.1. Transpordikulud, milleks on ühistranspordi ja sõiduauto kasutamise kulud
7.1.5.2. Majutuskulud
7.1.5.3. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud teemamooduli koolitusel osalejale,
kes osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km ning kelle
osalemine koolitusel on tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.
7.1.5.4. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud keeleõppe koolitusel osalejale, kes
osaleb koolitusel, mis toimub tema elukohast kaugemal kui 50 km, ja kes on
osalenud koolitusel vähemalt 50% ulatuses keeleõppe kursuse mahust ning see on
tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis.
7.1.5.5. Transpordi- ja majutuskulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.
7.1.6. Tegevuse 2.3 puhul on lisaks punktis 7.1.3 nimetatud kuludele abikõlblikud ka
järgmised kulud:
7.1.6.1. seminari- ja koolituskulud;
7.1.6.2. sihtrühma lähetus- ja transpordikulud TAT-i punktides 7.1.3.3.2–7.1.3.3.4
sätestatud tingimustel;
7.1.6.3. välisekspertide transpordi- ja majutuskulud;
7.1.6.4. ekspertide, sealhulgas välisekspertide töötasud;
7.1.6.5. uuringute ja analüüside kulud;
7.1.6.6. juhendmaterjalide väljatöötamise või soetamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja
autoritasud;
7.1.6.7. arendatavate teenuste rakendamiseks vajalike tehniliste vahendite, sealhulgas
sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulud, litsentsitasud ning
sidekulud. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
7.2. Mitteabikõlblikud kulud
7.2.1. Mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule:
7.2.1.1. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;
7.2.1.2. preemiad;
7.2.1.3. liiklusvahendite ostmine ja liising;
7.2.1.4. kinnisasjade ostmine;
7.2.1.5. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud
maksustamisele mittekuuluva piirmäära;
7.2.1.6. punkti 7.1.3.2 alusel kaudse kuluna hüvitatav kulu kuludokumentide alusel.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
8. Toetuse maksmise tingimused ja kord
8.1. Toetust makstakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi
STS) §-dele 28–30, selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning ühendmääruse § 14 lõike
1 punktile 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 4. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr
1- 3/3).
8.2. Toetus makstakse välja RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlusi esitatakse
RÜ-le e-toetuse keskkonna vormil e-toetuse keskkonna kaudu. Kui tehniline viga e-
toetuse keskkonna töös takistab maksetaotluse esitamist, loetakse maksetaotluse
esitamise uueks tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (muudetud
siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
8.3. Maksetaotlusi võib esitada vastavalt punktis 9.1.3 nimetatud prognoosile kõige
harvem kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Kui makstud abikõlblike
kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitab toetuse
13
saaja maksetaotluse kord kuus. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019
käskkirjaga nr 1-3/66).
8.4. Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le:
8.4.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja tasumist
muudest elluviija kuludest;
8.4.2. koopia asutuse riigihangete läbiviimise korrast;
8.4.3. lühikirjeldus toetatavate tegevuste rakendamisega seotud dokumentide algatamise,
viseerimise ja kinnitamise kohta ning allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste
korral vastavad volituste koopiad.
8.5. Esimesele maksetaotlusele, mille võib esitada koos punktis 9.1.3 nimetatud
väljamaksete prognoosiga, lisatakse kõik selle taotluse aluseks olevate
kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Vastavalt
ühendmääruse § 11 lõikele 4 ei pea riigiasutus koos maksetaotlusega esitama kulu
tasumist tõendavaid dokumente ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga kulu
tasumist tõendavaid dokumente. (muudetud rahvastikuministri 03.10.2019
käskkirjaga nr 1-3/66).
8.6. Alates teisest maksetaotlusest peab abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist
tõendavate dokumentide koopiad esitama vastavalt RÜ päringutele.
8.7. TAT-i punktis 7.1.3.2.2 nimetatud ühtse määra alusel makstakse toetus välja vastavalt
tegelikele otsestele personalikuludele. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr
1-3/46).
8.7.1. Ühtse määra alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega
kontrollita.
8.7.2. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude
summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.
8.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-is nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest
kuludest ja määratud toetuse summa ulatuses.
8.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui esinevad
STS §-s 30 nimetatud asjaolud.
8.10. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse
tasutud kuludokumentide alusel tehakse pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud.
8.11. RÜ menetleb maksetaotlusi mõistliku aja jooksul, kuid kõige kauem 90 kalendripäeva.
Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.
9. Elluviija kohustused
9.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-is sätestatule STS-i ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides elluviijale sätestatud kohustused. Lisaks STS-i §-des 24 ja 26
sätestatule on elluviija kohustatud:
9.1.1. esitama RA-le kinnitamiseks toetatavate tegevuste järgmise eelarveaasta tegevuskava
ja sellele vastava eelarve kulukohtade lõikes RA kinnitatud vormil ning vabas vormis
eelarve seletuskirja jooksva aasta 10. novembriks. 2014. ja 2015. aasta eelarve
kinnitatakse koos TAT-iga ning 2014. ja 2015. aasta tegevuskava ja eelarve seletuskiri
esitatakse erandina kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.1.1. eelarveaasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab
RA7;
9.1.1.2. punktis 9.1.1.1 nimetatud RA kinnitatud tegevuskava, sellele vastava eelarve ja
eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve
muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul
kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muutmise eelnevalt RÜ-ga
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
7
Kinnitatud tegevuskava ja eelarve ning selle seletuskirja esitab RÜ-le RA.
14
9.1.1.2.1. punkti 9.1.1.2 kohaselt muudetud tegevuskava ja tegevuskavale vastava eelarve
esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva
jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest;
(muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
9.1.2. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe
kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase maksetaotluse väljamaksmisele
saatmisest RÜ poolt;
9.1.3. esitama RÜ-le järgneva aasta väljamaksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast
seda, kui RA on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Väljamaksete prognoosi vormi
kehtestab RÜ. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab elluviija
15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist;
9.1.4. esitama RÜ-le korrigeeritud väljamaksete prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud
prognoosist rohkem kui 25% võrra;
9.1.5. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu
saamisest arvates;
9.1.6. teavitama RA-d, kui toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud
toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;
9.1.7. viima ellu toetatavaid tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;
9.1.8. elluviija võib RÜ-lt taotleda hangete eelnõustamist vastavalt RÜ hangete
eelnõustamise protseduuridele;
9.1.9. tagama toetatavate tegevuste partneriga partnerluslepingu sõlmimise, milles
kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste
elluviimisel;
9.1.10. koguma andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas isikuandmeid toetatava tegevuse 2.2
raames kohanemiskoolitustel ja keeleõppes osalejate kohta vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi
kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347,
20.12.2013, lk 320–469), artikli 125 lõike 2 punktile e ja kooskõlas isikuandmete
kaitse seadusega ning esitama need RÜ-le RA kinnitatud vormil kord kvartalis.
(muudetud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/36).
10. Partnerite kohustused
10.1. Partnerid peavad täitma STS §-s 25 nimetatud kohustusi.
10.2. Lisaks STS §-s 25 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga
partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja
kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel.
11. Tegevuste elluviimise tulemusaruanne ja selle esitamise kord
11.1. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusaruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks
(edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate
toetatavate tegevuste elluviimisest, näitajate täitmisest, toetatavate tegevuste
tulemuslikkusest ja püstitatud eesmärkide saavutamisest, toetatavate tegevuste mõjust
läbivatele teemadele, hinnangu partnerluse toimimisele ning ülevaate eelarve järgimisest.
11.2. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
kaudu iga aasta 31. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab
vahearuande esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev
pärast vea kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
15
11.2.1. Erandina antakse 2014. aasta kohta aru 2015. aasta vahearuandes.
11.3. Elluviija esitab RÜ-le RA vormi kohase lõpparuande koos lisadega e-toetuse keskkonna
kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäevast arvates. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab lõpparuande
esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea
kõrvaldamist. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.3.1. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,
esitatakse ainult lõpparuanne.
11.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest, kas aruanne on
vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga
nr 1-3/46).
11.5. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.
11.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ toetuse saajale kuni kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie
tööpäeva jooksul. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.7. Juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle
viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab
ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
11.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist
RA-le kinnitamiseks. (muudetud siseministri 11.05.2018 käskkirjaga nr 1-3/46).
11.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasi
menetletakse lõpparuannet vastavalt TAT-i punktile 11.8.
11.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab
RÜ- d lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis.
12. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
12.1. Kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või
toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12.2. RA vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse
kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta pärast punktis
12.4 nimetatud RÜ ettepaneku saamist. (muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga
nr 1-3/3).
12.3. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
12.4. RA edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks.
RÜ- l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku
muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja
ulatusest.
12.5. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta jooksul.
Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.
12.6. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest
asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks
läbiviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le muutmise taotluse
ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse
saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise kohta. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
12.7. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest RÜ-d ja elluviijat
ette mõistliku aja jooksul. RA algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste
tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole
16
toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui toetatavate tegevuste
rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-
l õigus vähendada toetatavate tegevuste kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud
eelarve summa ulatuses.
12.8. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu STS-i § 13 lõike 3 kohasele kooskõlastamisele.
(muudetud siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
12.9. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.1.1 nimetatud järgmise eelarveaasta tegevuskava,
eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas
kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. (muudetud
siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3).
13. Finantskorrektsioonid ja toetuse tagasimaksmine
13.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud STS §-des 45 ja 46.
13.2. Finantskorrektsiooni otsuse teeb RÜ STS § 8 lõike 2 punkti 6 ning korraldusasutus STS
§ 45 lõike 4 alusel. Finantskorrektsiooni otsused tehakse vastavalt STS §-dele 45– 47.
(muudetud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/36).
13.3. Toetuse saaja kohustub maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse osa vastavalt STS §-dele 48 ja 49.
14. Vaidluste lahendamine (muudetud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-
3/36)
14.1 Kuni 31. märtsini 2020. a peab RÜ toimingu või otsuse peale enne halduskohtusse
kaebuse esitamist esitama vaide RÜ-le vastavalt STS-i §-le 51. Vaide lahendab RÜ
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Alates 1. aprillist 2020. a lahendatakse
vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. (muudetud rahvastikuministri
19.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/36).
15. Riigiabi (lisatud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/36).
15.1. Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. (lisatud rahvastikuministri 19.03.2020
käskkirjaga nr 1-3/36).
16. Rakendussätted
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. augustist 2014. a.
(lisatud rahvastikuministri 19.03.2020 käskkirjaga nr 1-3/36).
(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
siseminister
Lisad:
Lisa 1. Toetatavate tegevuste tegevuskava vormi (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3).
Lisa 2. Toetatavate tegevuste eelarve kulukohtade kaupa perioodil 2014−2015 (kehtestatud
uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
17
Lisa 3. Seirearuande vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 4. Tegevuste eelarve täitmise vorm (tunnistatud kehtetuks siseministri 04.01.2017
käskkirjaga nr 1-3/3)
Lisa 5. Seletuskiri (kehtestatud uues redaktsioonis siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-
3/3)
18
Seletuskiri „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise
tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“ juurde
1. Sissejuhatus
Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused
uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT) muutmine on tingitud toetatavate
tegevuste elluviimise käigus täpsustunud vajadustest ning eelarve tabeli muutmisest seoses
toetatava tegevuse 2.2 „Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine“
eelarve suurendamisega toetatava tegevuse 2.1 „Infoplatvormi ja selle tugiteenuste
väljatöötamine ja rakendamine“ ja toetatava tegevuse 2.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni
väljatöötamine ja rakendamine“ arvelt.
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike 2
punkti 1 ja § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega
kinnitatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste meetmete nimekiri.
Käskkirja eelnõu koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Margit Tilk
(e- post
[email protected], telefon 612 5242) ning kodanikuühiskonna ja
kohanemispoliitika osakonna nõunik Kerli Zirk (e-post
[email protected], telefon
612 5082). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Liisa Olesk (
[email protected], tel 612 5073).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Muudatusi tehakse TAT-i alljärgnevates punktides.
Preambulis asendatakse viide Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557
„„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“ viitega
struktuuritoetuse seadusele, millega kinnitatakse meetmete nimekiri. Lisatakse üldviide, kuna
meetmete nimekirja muudetakse pidevalt ning korrektsete viidete tagamine TATis eeldab selle
pidevat muutmist. See aga suurendab asjatult halduskoormust.
Punktis 2.3.3.1.2. pikendatakse tegevuse „Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise
võimekuse väljaselgitamine“ perioodi poole aasta võrra (senine kuupäev 31.12.2021
asendatakse kuupäevaga 30.06.2022). Arendamist vajavate teenuste väljaselgitamine panustab
otseselt teenuste arendamise tegevusse ning selleks, et teenuste arendamine saaks olla
vajaduspõhine ning tulemuslik, on oluline tagada tugitegevuste toimepidevus.
Joonealustes selgitustes nr 6 asendatakse senine algtaseme (A1–A2) eesti keele õppes
osalemise osakaal 50% 60%-ga. Keeleõppe tundide mahte suurendati ja seetõttu saab koolituse
läbinuks lugeda vähemalt 60% keeleõppe koolituse mahu läbimisel, et avalduks keelekoolituse
kasu.
Punktis 6 tegevuste eelarve tabelis tehakse järgmised muudatused:
• toetatava tegevuse 2.1 „Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja
rakendamine“ EL toetust vähendatakse 527 000 eurolt 461 031,5 eurole, riiklikku
kaasfinantseeringut 93 000 eurolt 81 358,5 eurole ning kogumaksumust 620 000 eurolt
1
542 390 eurole ning selle võrra suurendatakse toetatava tegevuse 2.2 eelarvet. Toetatava
tegevuse 2.1 copywriteri kulu on suures osas seotud toetatava tegevuse 2.2 materjalide
välisveebi vormi sobitamisega, seega on asjakohasem tõsta eelarve toetatavasse tegevusse
2.2.
• toetatava tegevuse 2.2 „Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja
rakendamine“ EL toetust suurendatakse 5 617 424 eurolt 6 120 364,82 eurole, riiklikku
kaasfinantseeringut 991 310 eurolt 1 080 064,26 eurole ning kogumaksumust 6 608 734
eurolt 7 200 429,08 eurole, vastavalt toetatavate tegevuste 2.1 ja 2.3 eelarvete
vähendamisele.
• toetatava tegevuse 2.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine“
EL toetust vähendatakse 1 849 798 eurolt 1 412 825,68 eurole, riiklikku
kaasfinantseeringut 326 435 eurolt 249 322,24 eurole ning kogumaksumust 2 176 233
eurolt 1 662 147,92 eurole. Eelarve vähendamine on tingitud Riigi Tugiteenuste Keskuse
13. jaanuari 2021.a finantskorrektsiooni otsusest nr 11.4-11/0040 (kogusummas 2085,08
eurot) ning toetatavasse tegevusse 2.2 sihtgrupi soovil (ning kohanemisprogrammi
vahehindamisest tulenevalt1) lisandunud eesti keele õppe tase A2 pakkumisest, mis nõuab
täiendavaid eelarvelisi vahendeid. Toetatava tegevuse 2.2 tulemuslik pakkumine
optimeerib nõudlust toetatava tegevuse 2.3 teenuste osas.
• parandatakse tegevuse 2.3 partneri Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarve tehniline viga –
eelarve on 90 000 eurot jaotusega 76 500 eurot Euroopa Sotsiaalfondi toetus (85%) ja 13
500 eurot riiklik kaasfinantseering (15%).
• parandatakse tegevuse 2.3 partneri MTÜ Kodukant kulusid vastavalt lepingu raames
tehtud ja välja makstud kuludele, st välja makstud ESF toetussummaks on 53 659,82 eurot
ja riiklikuks kaasfinantseeringuks 9469,38 eurot.
Meetme tegevuste vahelised eelarve tõsted kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirjaga.
Eelarve tõsted ei mõjuta näitajate sihttasemeid.
3. Eelnõu terminoloogia
Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa
Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu
Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse
ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006.
5. Käskkirja mõjud
Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad toetatavate tegevuste elluviimise käigus kujunenud
vajadustele ning võimaldavad saavutada tegevustele seatud eesmärgid.
1
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2647/kohanemisprogrammi-vahehindamine-ee-2019-
1_1.pdf?sequence=1&isAllowed=y
2
6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
TAT-is sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi vahenditest TAT-i
abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid.
7. Käskkirja jõustumine
Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 13 lg 3 alusel õigusaktide
kooskõlastamise infosüsteemis korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus koos
Rahandusministeeriumiga), valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega
(Kultuuriministeerium) ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna
meetme, meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest (Haridus- ja
Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium), ning rakendusasutustega, kes vastutavad
läbivate teemade elluviimise eest ja kelle vastutusala läbiva teema eesmärke toetatavad
tegevused mõjutavad (Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Riigikantselei ja Rahandusministeerium). Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks
rakendusüksusele RTK ning teadmiseks TAT-i partneritele PPA, SMIT, MTÜ Kodukant, Tartu
Linnavalitsus, Terviseamet ja Tallinna Kesklinna Valitsus.
3
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/21-0434 - Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja
nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.04.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16fbec58-7b32-40d1-9f8f-07dbbc940a7c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16fbec58-7b32-40d1-9f8f-07dbbc940a7c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main