Kiri

Ministeeriumid 06.04.2021 nr 15.1-4/2190 Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks eelnõud Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2015- 2019: tegevuskava lõpparuanne ja Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 “Naised, rahu ja julgeolek” rakendamiseks Eestis 2020 – 2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eva-Maria Liimets minister Lisa: 1) Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 1 lehel; 2) Tegevuskava ja lõpparuande seletuskiri 2 lehel; 3) Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2015-2019: tegevuskava lõpparuande projekt 17 lehel; 4) Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 “Naised, rahu ja julgeolek” rakendamiseks Eestis 2020 – 2025 projekt 14 lehel. Arvo Anton +372 637 7168 [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL 202 1 nr Naised, rahu ja julgeolek tegevuskava Kiita heaks Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2015-2019: tegevuskava lõpparuanne . Kiita heaks Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 “Naise d, rahu ja julgeolek” rakendamiseks Eestis 2020 – 2025 . Välisministeeriumil avalikustada tegevuskava ja lõpparuanne oma kodulehel . Kaja Kallas P eaminister Taimar Peterkop R iigisekretär Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 “Naised, rahu ja julgeolek” rakendamiseks Eestis 2020 – 2025 ja Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2015-2019 : t egevuskava lõpparuanne S eletuskiri I. Sissejuhatus Eesti on olnud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ toetaja ning jätkuresolutsioonide 1820, 1888, 2106, 2122 ja 2242 kaasesitaja . R esolutsioonis 1325 seatud eesmärkide edendamiseks on Eesti vastu võtnud kaks tegevuskava, vastavalt aastateks 2010-2014 ja 2015-2019 . Kuigi naiste inimõiguste tagamisel on resolutsiooni vastuvõtmisest alates tehtud mitmeid ed usamme , on selge, et suhtumise ja põhimõtete muutumine on pikaajaline protsess. Seetõttu on oluline, et riigid jätkaksid aktiivselt tööd naiste, rahu ja julgeoleku temaatikaga. Eesti kolmas tegevuskava keskendub naiste olukorra parandamisele nii konfliktipiirkondades kui ka konfliktijärgsetes piirkondades, teadlikkuse suurendamisele , koostö ö ja infovahetuse tõhustamisele ning naiste esindatuse le rahu ja julgeoleku tagamis ega seotud ametikohtadel Eestis. Tegevuskava koostamist juhtis Välisministeerium , kaasates Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe, Keskkonnaministeeriumi , Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveameti ning vabaühenduste esindaja i d. Lisaks esitatakse Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks informatsioon Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2015-2019 elluviimisest (tegevuskava lõpparuanne). Tegevuskava läbirääkimisi juhtis ja t egevuskava ning seletuskirja koostas Välisministeerium i poliitikaosakonna rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste büroo lauaülem Arvo Anton (tel 637 7168 ; e-post [email protected] ). Tegevuskava ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna keeleekspert Riina Martinson (tel 637 7404; e-post [email protected] ). II. Tegevuskava ja lõpparuande ülevaade Resolutsiooni 1325 vastuvõtmisega tunnistas ÜRO julgeolekunõukogu esmakordselt relvakonfliktis tekkiva kahju ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele. Julgeolekunõukogu seadis eesmärgiks, et rahvusvaheline üldsus peab läbivalt arvestama sooperspektiiviga konfliktide ennetamisel, lahendamisel ja rahutagamisel ning ennetavalt tegelema ka konfliktides esineva seksuaalvägivallaga. Kuigi naiste inimõiguste tagamisel on resolutsiooni vastuvõtmisest alates tehtud mitmeid edusamme, on selge, et suhtumise ja põhimõtete muutumine on pikaajaline protsess. Resolutsiooni 1325 eesmärkidest ja kahe varasema tegevuskava sisust tulenevalt on Eesti 2020-2025 tegevuskava eesmärgid jagatud nelja rühma: koostöö, infovahetus ja resolutsiooni 1325 eesmärkide edendamine rahvusvahelisel tasandil; naiste inimõiguste tagamise toetamine ning naiste võimestamine konfliktipiirkondades ja konfliktijärgsetes piirkondades; naiste, rahu ja julgeoleku alal valdkondliku ekspertiisi kasvatamine ametkondades ja laiem teadlikkuse suurendamine Eestis; naiste esindatuse suurendamine rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ametikohtadel Eestis, sh. osalemisvõimalused rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel. Tegevused resolutsiooni 1325 rakendamiseks aastatel 2020-2025 otsustati arutelude põhjal, kuhu olid kaasatud lisaks ministeeriumide ja ametkondade esindajatele vabaühenduste esindajad. Tegevuskava hakkavad täitma oma pädevuse piires Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, tehes tihedalt koostööd vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega. Võimalikult laiapõhjaline koostöö tagab tegevuskava parima elluviimise. Tegevuskava on koostatud aastateks 2020-2025 ning seda elluviivad ametkonnad ja vabaühendused esitavad kirjaliku ülevaate oma tegevustest 20 23 . aasta teises pooles ja 2025 . aasta teises pooles. Mõlemal korral koostab Välisministeerium esitatud ülevaadete alus el ülevaate aruanded . Tegevuskava ja ülevaate aruanded edastatakse infoks Vabariigi Valitsusele. Tegevuskava kehtimise ajal vahetavad pädevad asutused pidevalt resolutsiooni 1325 rakendamisega seotud infot ning teevad igakülgset koostööd tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava elluviijad kohtuvad vähemalt korra aastas. Kuna kavaga jätkatakse osaliselt juba alustatud tegevuste elluviimist ja keskendutakse m uu h ulgas teadlikkuse suurendamisele ning resolutsiooni 1325 temaatikat arvesta ta kse horisontaalselt Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi andmisel, siis kava vastuvõtmisega lisa kulutusi riigieel arv est ei kaasne ning tegevusi viiakse ellu olemasolevate vahendite raames. Perioodil 2015–2019 oli Ee sti res olutsiooni 1325 teemadel aktiivne kõneleja rahvusvahelisel areenil, kasva sid valdkondlikud kahe- ja mitmepoolse arengukoostöö eraldised ning alustati süstemaatilist ja tulemuslikku tegevust naiste kaitseväeteenistuses osalemise võimaluste suurendamiseks . Eesti-sisese teadlikkuse edendamiseks korraldati mitmeid koolitusi ja üritusi soolise vägivalla ja inimkaubanduse ennetamise teemadel, aga ka üldisemalt resolutsiooni 1325 küsimustes . N aistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise l ja tõkestamise l on oluliseks verstapostiks Euroopa Nõukogu konventsiooni (nn Istanbuli konventsioon) ratifitseerimi ne 2017. aastal. III. Tegevuskava kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Tegevuskava ja lõpparuanne esitat i kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Arengukoostöö Ümarlauale, Eesti Naisuurimus - ja T eabekeskus ele, Inimõiguste Instituudile, Eesti NATO Ühingule ja MTÜ Mondole . Eva-Maria Liimets Välisminister Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 201 5 -201 9 Tegevuskava lõpparuanne Sissejuhatus ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325 „Naised , rahu ja julgeolek“ ( Women and Peace and Security, WPS ) ning seadis eesmärgi, et rahvusvaheline üldsus peab läbivalt arvestama sooperspektiivi konfliktide ennetamisel, lahendamisel ja rahutagamisel ning tegelema ka konfliktides esineva seksuaalvägivallaga. Tegemist on ühe märgilisema ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga, mille sõnumeid ja eesmärke on J ulgeoleku n õukogu hiljem veel võimendanud üheksa jätkuresolutsiooniga . Eesti on olnud res olutsiooni 1325 toetaja ning jätkuresolutsioonide 1820, 1888, 2106, 2122 ja 2242 kaasesitaja. Resolutsioonis seatud eesmärkide edendamiseks on Eesti vastu võtnud kaks tegevuskava, aastateks 2010 – 2014 ja 2015 – 2019. Teise, 2015. a astal vastu võetud dokumendi 6 . osa alusel esitasid tegevuskava ellu viivad ametkonnad ja vabaühendused kirjaliku ülevaate oma tegevusest , mille alusel on Välisministeerium koostanud käesoleva lõpparuande ja edasta nud selle infoks Vabariigi Valitsusele. Kokkuvõte Nais i , rahu ja julgeolek u t käsitleva tegevuskava 2015–2019 täitmist võib pidada edukaks. Eesti on olnud res olutsiooni 1325 teemadel aktiivne kõneleja rahvusvahelisel areenil, kasvanud on valdkondlikud kahe- ja mitmepoolse arengukoostöö eraldised, on alustatud süstemaatilist ja tulemuslikku tegevust naiste kaitseväeteenistuses osalemise võimaluste suurendamiseks . Eesti - sisese teadlikkuse edendamiseks on korraldatud mitmeid koolitusi ja üritusi soolise vägivalla ja inimkaubanduse ennetamise teemadel , aga ka üldisemalt res olutsiooni 1325 küsimustes . N aistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise l ja tõkestamise l on oluliseks verstapostiks Euroopa Nõukogu konventsiooni (nn Istanbuli konventsioon) ratifitseerimi ne 2017. aastal. Vaadeldaval perioodil on oluliselt laienenud nais te , rahu ja julgeolek u temaatika rahvusvaheline kandepind. Lõpparuande koostamise ajal on riiklik tegevuskava olemas 88 riigil , sealhulgas 26 E uroopa L iidu (EL) liikmesriigil. Oma regionaalse tegevuskava on välja töötanud EL , läbivalt pöörab teemale tähelepanu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ( OSCE ) , valdkondlik u poliitika ja tegevuskava on välja töötanud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ( NATO ). Kõik need organisatsioonid julgustavad oma liikmesriike rakendama riiklikke tegevuskavasid res olutsiooni 1325 eesmärkide saavutamiseks. Lõpparuanne on teg evuskava 6. osa kohaselt koostatud Haridus - ja T eadusministeeriumi, K aitseministeeriumi, S iseministeeriumi, S otsiaalministeeriumi, V älisministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) , Eesti NATO Ühingu ning MTÜ Mondo ülevaadete alusel V älisministeeriumis. Võimaluse korral on elluviidud tegevuste ja saavutatud tulemuste kohta esitatud statistilised andmed. Teistel juhtudel on rõhk kvalitatiivsel analüüsil. Kuigi viie aasta jooksul on tehtud mitmeid edusamme, on oluline jätkata alustatud tööd res olutsiooni 1325 eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas suurendada teadlikkust eri asutuste haldusalades ja ühiskonnas laiemalt ning järjepidevalt tõhustada omavahelist infovahetust. Tegevused resolutsiooni 1325 rakendamiseks Eestis 2015 – 2019 Tegevused res olutsiooni 1325 rakendamiseks aastatel 2015–2019 otsustati arutelude põhjal, kuhu olid kaasatud lisaks ministeeriumide ja ametkondade esindajatele ka vabaühendused . Planeeritud tegevused on jagat ud viide temaatilisse alagruppi. Aruan des on jä r gi tud tegevuskava struktuuri. Üksikasjalikum ülevaade eri asutuste olulisematest tegevustest tegevuskava allteemade elluviimisel on esitatud lõpparuande l isas 1. I . Naistele kõigi inimõiguste tagamise ning naiste võimestami s e toetamine konfliktipiirkondades ja konfliktijärgsetes piirkondades Naiste inimõiguste taga mist ja naiste võimestamist on V älisministeerium ja S iseministeerium koostöös vabaühendustega toetanud mitmesuguste arengukoostöö- ja mestimisprojektide kaudu. Lisaks on antud humanitaarabi ning toetatud rahvusvaheliste organisatsioonide tööd selles valdkonnas. Sotsiaalministeerium koostöös J ustiitsministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja kodanikuühendustega korraldas koolitusi, mille sisuks oli inimkaubanduse ennetamine, ohvrite abistamine ja laiemalt naistevastase vägivalla teema tutvustamine. Sihtrühmaks olid politseinikud, prokurörid, maksu- ja tolliametnikud, sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniasutuste töötajad, naiste tugikeskuste töötajad, õpetajad jt. Sooline võrd õiguslikkus on Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi üks läbivaid teemasid. Lisaks tuleb a rvestada, et naiste teadlikkuse, eneseabioskuste ja muude teadmiste suurenemine on enamiku arengukoostöö projektide kõrvalmõju . Eesti rahaline panus nais te , rahu ja julgeolek u valdkonda on vaadeldaval perioodil mitmekordistunud. Suurenenud on nii summad kui ka projektide ning mitmepoolsete eraldiste saajate hulk. Välisministeeriumi arengukoostöö vahenditest on aastatel 2015 – 2019 toetatud res olutsiooni 1325 eesmärk e järgivaid rahvusvahelisi organisatsioone kokku 1 815 000 eur oga ( mitmepoolne arengukoostöö). Sama perioodi panus valdkondlike kahepoolsete arengukoostöö projektide kaudu oli kokku 3 915 460 eur ot , kasvades 2015. aasta 461 753 eurolt 2 053 137 eurole (kokku aastatel 2018 – 2019). K ahepoolseid arengukoostöö ja humanitaarabi projekte viidi ellu sellistes riikides ja piirkondades nagu Afganistan , Armeenia , Etioopia , Ghana , Gruusia, Jeemen , Jordaania , Keen i a , Kõrgõzstan, Liibanon , Moldova, Myanmar , Palestiina , Tadžikistan , Türgi , Uganda , Ukraina Valgevene . Humanitaarabi andmisel on võimaluse korral alati arvestatud sooaspekti ning naiste ja laste olukorra leevendamise toetamine moodustab suurema osa eraldatud summadest. Ülevaate vabatahtlikest annetustest rahvusvahelistele arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsioonidele leiab http://vm.ee/et/vabatahtlikud-annetused-rahvusvahelistele-arengukoostoo-ja-humanitaarabi-organisatsioonidele . II . Koostöö, infovahetus ja teadlikkuse suurendamine rahvusvahelisel tasandil Eesti on teinud aktiivselt rahvusvahelis t koostöö d resolutsiooni 1325 teemal ning võtnud sõna nii ÜROs kui ka teistes organisatsioonides (EL, Euroopa Nõukogu, NATO, OSCE). Eesti osaleb res olutsiooni 1325 ELi rakkerühmas , mille eesmärk on lisaks liikmesriikide kogemuste jagamisele toetada ELi üldise poliitika kujundamist soolõime ning naiste, rahu ja julgeoleku teemadel. Euroopa välisteenistuse (EEAS) ja Euroopa Komisjoni eestvedamisel ning nimetatud rakkerühma kuuluvate EL i liikmesriikide ekspertide osalusel valmis EL i nais t e, rahu ja julgeolek u tegevuskava aastateks 2019 – 2024 . Nais t e, rahu ja julgeolek u temaatika l on otse ne kokkupuude ka EL i soolise võrdõiguslikkuse II tegevuskava ga ( EU Gender Action Plan 2016 – 2020 ) , mille aastaaruannetesse on Eesti iga l aasta l infot andnud. Peale üleilmse ja ELi tasandi teeb Eesti koostööd ka regionaalsel tasandil. Alates 2017 . a asta sügisest kohtuvad Põhjamaade ja Balti riikide (nn NB8 koostööformaat) naiste, rahu ja julgeoleku temaatika eest vastutavad välisministeeriumide kolleegid vähemalt kord aastas, et jagada mitteametlikus õhkkonnas kogemusi ja paremaid praktikaid. Eesti kuulub rahvusvahelisse naiste, rahu ja julgeoleku teemat käsitlevate kontaktpunktide võrgustikku. Võrgustiku algat aja on Hispaania ning see loodi 2016 . a asta sügisel New Yorgis. V õrgustiku sekretariaadi ülesanded on enda peale võtnud ÜRO s oolise v õrdõiguslikkuse ja n aiste õ iguste e dendamise agentuur ( UN Women ) . Võrgustiku eesmärk on ühendada naiste, rahu ja julgeoleku teemale pühendunud riigid üle maailma – oluline on geograafiline mitmekesisus ning asjaolu , et võrgustik on mitteformaalne. Sinna kuulub üle 80 riigi, lisaks vabaühendused ja regionaalsed organisatsioonid. Eesti on osalenud võrgustiku kõigil aastakohtumistel USAs ( New York ) , Saksamaal ja Namiibias. Viimati nimetatud kohtumistel kiideti heaks ka ühisavaldus , mida Eesti toetas. Perioodil 2015–20 19 võttis Eesti naiste, rahu ja julgeoleku teemal sõna kõikidel ÜRO J ulgeolekunõukogu asjakohastel avatud debattidel (toimuvad regulaarselt iga aasta oktoobris). Samuti osalesime alati sõnavõtuga iga kevadistel J ulgeolekunõukogu avatud debattidel , kus käsitleti konfliktide s esinevat seksuaalvägivalda . Lisaks tõstatasime naiste inimõiguste, võimestamise ning naiste, rahu ja julgeoleku küsimusi regulaarselt Eesti avalikes sõnavõttudes ÜRO (New York) istungitel. Eesti kuulub New Yorgis ka mitteametlikku naiste, rahu ja julgeoleku sõprade rühma, mis ühendab üle 60 res olutsiooni 1325 eesmärkide edendamisele pühendunud riigi üle maailma. Tehes kampaaniat aastatel 2020 – 2021 Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale valitu ks osutumise nimel rõhutas Eesti vajadust pöörata J ulgeolekunõukogu töös läbivalt tähelepanu res olutsiooni 1325 temaatikale. Eesti on järjepidevalt nii poliitiliselt kui ka rahaliselt toeta nud ÜRO peasekretäri eriesindajat konfliktidega seotud seksuaalvägivalla küsimustes, ÜRO peasekretäri eriesindaja t laste ja relvakonfliktide küsimuses ning ÜRO õigusriikluse ja konfliktidega seotud seksuaalvägivalla teemalist ekspertide meeskon da . Eesti on aastatel 2017 – 2021 n aiste staatuse komisjoni ( Commission on the Status of Women - CSW ) liige. Komisjoni istung toimub igal aastal märtsis New Yorgis . Eesti on osalenud istungitel alati kõrgetasemelise lt , S otsiaalministeeriumi ja V älisministeeriumi ametnikest koosneva delegatsiooniga , mida on tavaliselt juhtinud minister. 2019. aastal esi ndas Eestit tervise- ja tööminister Riina Sikkut . Pea igal aastal on Eesti korralda nud ka temaatilise kõrvalürituse (nt naistevasta ne vägival d; konfliktidega seotud seksuaalvägivald ja e-lahendused ) . Eesti oli naiste staatuse komisjoni ase-eesistuja aastatel 2017–2019, aidates otsese lt tegelda naiste inimõiguste küsimus t ega ÜROs . Lisaks osaleb S otsiaalministeerium rahvusvahelises koostöös perevägivalla, inimkaubanduse soolise võrdõiguslikkuse vallas . Sotsiaalministeerium i esindajad on võtnud naiste õiguste teemal sõna rahvusvahelistel konverentsidel nii Eestis kui ka välismaal. Eesti toetab NATOs resolutsiooni 1325 rakendamist ning osaleb aktiivselt asjakohastes töörühmades ja komiteedes. Perioodil 2015 – 2019 on NATO korduvalt uuendanud ja täiendanud oma lähenemist nais te , rahu ja julgeolek u temaatikale. Praegu kehtiv poliitika ja tegevuskava kiideti heaks NATO tippkohtumisel 2018. aastal. Tegevuskava uuendamisega on NATO olulisel määral nii täpsustanud kui ka laiendanud oma tegevust võrdõiguslikkuse valdkonnas. Tegevuskava on koostatud põhimõttel, mis võimaldab sellesse NATO printsiipidena, eesmärkidena ja kohustustena lisada ÜRO resolutsiooni 1325 sätted ja tegevused, olles seega vahetult seotud rahvusvahelise õiguse normide täitmisega . Eesti rõhutab res olutsiooni 1325 aspektidele tähelepanu pööramise ning asjakohaste tegevuste elluviimise tähtsust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court , ICC) Rooma statuudi kontekstis. Kuna naised on suurim rühm seksuaalvägivalla ohvrite hulgas, peab võitlusega karistamatuse vastu kaasnema nende suurem osalemine rahu- ja julgeolekutegevuses. Eesti toetab põhimõtet, et resolutsiooni 1325 ja selle jätkuresolutsioonide täitmine peaks olema ÜRO pideva tähelepanu all. Kaitseministeeriumi valitsemisala rahvusvahelisel tasandil, esmajoones rahvusvaheliste operatsioonide kontekstis käsitletakse res olutsiooni 1325 põhimõtteid aasta - aastalt üha enam. Eestile on oluline jätkata aktiivset osalemist resolutsiooni 1325 aruteludes, et pikaajaliselt kinnistada selle teemad rahvusvaheliste operatsioonide temaatikasse. Naissoost kaitseväelastel on konfliktipiirkonnas tähtis roll kohaliku naissoost elanikkonnaga suhtlemisel ning nende võimestamisel . Alates 2018. aastast on K aitseministeerium algatanud programmi, mille raames võetakse taastusravile vastu naissoost meedikuid Ukraina relvajõududest. Nende Eestis viibimise programm sisaldab ka tutvumist kohaliku meditsiinisüsteemiga ning töökontaktide loomist. Rahvusvahelis t koostöö d teevad aktiivselt kodanikuühendused Eesti NATO Ühing ja MTÜ Mondo . Eesti NATO Ühing valiti 2016. aastal resolutsiooniga 1325 tegelevasse NATO ekspertrühma ( NATO Civil Society Advisory Panel on Women, Peace & Security, CSAP ). Lisaks on Eesti NATO Ühing osalenud mitmetel valdkondlikel konverentsidel ja ümarlaudadel ning avaldanud nais te , rahu ja julgeolek u teemalisi akadeemilisi artikleid ja analüüse. MTÜ Mondo on Eesti Vabaühenduste Liidu, Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) ja Euroopa vabaühenduste võrgustiku Afganistanis ( European Network of NGOs in Afghanistan , ENNA) aktiivne liige ning koordineerib Eestis Anna Lindhi fondi ( Anna Lindh Foundation ) ja ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioo ni ( UNESCO ) ühendkoolide võrgustiku tööd. Samuti teeb MTÜ Mondo aktiivset koostööd suuremate abiorganisatsioonidega , nagu Soome Kirikuabi ( Finn Church Aid , FCA) , ja arendab koostööplaane Norra Pagulasabiga (NRC), et laiendada digipädevuse programmi Aafrika partnerriikides. Inimõiguste Instituut viis 2016. aastal Kõrgõzstanis ja 2018. aastal Tadžikistanis ellu lisaks i nimõiguste kaitse arendami sele ka demokraatlike protsesside toetami st käsitlevad koostööprojektid. K ohalike le kodanikuühiskonna , ülikoolide ja koolide esindajatele ning valdkonna praktikutele korraldatud koolitused sisaldasid ka soolise võrdõiguslikkuse ja soopõhise vägivalla ennetuse teema sid . III . Teadlikkuse suurendamine riiklikul tasandil Eesti s on naiste , rahu ja julgeolek u valdkonnas teadlikkuse kasvatamis t toetanud H aridus- ja Teadusministeerium , Sotsiaal ministeerium , K aitse ministeerium ja V älisministeerium. Olulise panuse on andnud ka PPA ning kodanikuühendused Eesti NATO Ühing ja MTÜ Mondo . Aruandlusperioodi ühe olulisema saavutusena saab esile tuua naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (nn Istanbuli konventsioon) ratifitseerimise 2017. aastal . Konventsioonis on kesksel kohal ohvri kaitsmine ja arusaama juurutamine, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga ühinemine juhib senisest suuremat tähelepanu naistevastase vägivalla ennetusele – teadlikkuse suurendamise kampaaniatele, koolitustele, õppematerjalide väljatöötamisele koolide jaoks, tugiteenuste pakkumisele, ohvrite nõustamisele, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisele jne. Sellest tulenevalt tehti mitmeid olulisi muudatusi karistusseadustikus ja ohvriabiseaduses. Nii konventsiooni kui ka seadusemuudatusi on tutvustatud mitmesugustel konverentsidel, koolitustel ja meedias. Sooline võrdõiguslikkus on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riikliku õppekava alusväärtus, millele tuleb tugineda õppekeskkonda kujundades. Haridus - ja T eadusministeerium on perioodil 2015 – 2019 toetanud koolituste, seminaride, konverentside, suvekoolide ja muude selliste ürituste korraldamist, mis on keskendunud nais t e, rahu ja julgeolek u küsimustele, sealhulgas (kohtingu)vägivalla ennetus, teadlikkus laiapõhjalisest riigikaitsest, res olutsiooni 1325 tutvustus, rahvusvaheline rahu ja julgeolek (täpsem loetelu aruande l isas 1). Ürituste sihtrühmaks on olnud üldhariduskoolide õpetajad, tugispetsialistid, õpilased. Sotsiaalministeerium i tegevused on keskendunud teadlikkuse suurendamisele inikaubanduse, perevägivalla, naistevastase vägivalla, naiste õiguste ja sek suaalse ärakasutamise teemadel . Neis küsimustes on korraldatud mitmeid koolitusi, konverentse ja teabepäevi ajakirjanikele, politseinikele, prokuröridele, tööinspektoritele, ohvriabitöötajatele, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele, kodanikuühenduste ja kohalike omavalitsuste (KOV) esindajatele (täpsem loetelu aruande l isas 1). Alates 2018. aastast on K aitseministeeriumi s eraldi naiste , rahu ja julgeolek u valdkonna ga seotud ametikoht , mille põhiülesanneteks on juhtida naiste kaitsejõududesse kaasamist ja integreerimist edendavaid tegevusi ning osaleda sellealase poliitika kujundamises nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Samuti on K aitseväes loodud eraldi ametikoht, mille teenistusülesan nete hulka kuulub nõusta mine soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. Kaitseministeeriumi tellimusel kaks korda aastas tehtavate avaliku arvamuse uuringute tulemused kinnitavad, et jätkuvalt on suur nende inimeste arv , kes pooldavad naiste ajateenistuse läbimise võimalust. Kokkuvõttes näitavad viimastel aastatel korraldatud avaliku arvamuse uuringud, et naiste vabatahtlik osalemine sõjalises riigikaitses on suurema osa elanikkonna jaoks muutunud väljakujunenud normiks (naiste vabatahtlik k u ajateenistust pooldab 79% elanikkonnast). Viimaste aastate jooksul on vähenenud nende inimeste hulk, kelle arvates tuleks naiste ajateenistus läbi viia eraldi programmi järgi , ning suurenenud toetus hoiakule, et naiste ajateenistus peaks toimuma noormeestega samadel tingimustel. Samuti pooldatakse viimastel aastatel korraldatud avaliku arvamuse uuringu te kohaselt üha vähem seisukohta , et naised peaksid teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides. Samavõrd hüppeliselt on kasvanud veendumus, et naised saavad meestega võrdselt teenistuses hakkama ning võiksid olla määratud kõikidele ametikohtadele : sellis el arvamus el on üle poole elanikkonnast. Siiski , kui üldist ajateenistuskohustust toetab ligi 90% elanikkonnast, siis naiste vabatahtlikud valikud sõjalises riigikaitses osalemiseks on selgelt väiksema toetusega, mis tõenäoliselt piirab eelkõige vabatahtlikult ajateenistuskohustuse võtnud naiste hulka. Naissoost ajateenijate arv võrreldes meesoost ajateenijate arvuga on veel marginaalne, mis viitab sellele, et lisaks ühiskondlikele hoiakutele, on varasematel aastatel teadlikkus K aitseväe poolt pakutavate võim a luste kohta naiste hulgas olnud väike ning seda on võimalik sisulisema ning järjepideva teavitustöö ga kasvatada. Järjest enam on ühiskonnas ka märgata noorte naiste huvi kasvu riigikaitses osalemise vastu, mistõttu eeldatavasti naiste osakaal K aitseväes tulevikus kasvab. Inimõiguste ja res olutsiooni 1325 teemasid käsitletakse K aitseväes ajateenijate baaskursuse l , allohvitseride ja ohvitseride väljaõppe s ning ka Balti Kaitsekolledži eri kursuste l (täpsem ülevaade aruande l isas 1). Sisekaitseakadeemia m agistrikava õppeaine „ Terrorism ja rahvusvahelised missioonid “ sisaldab ülevaadet res olutsiooni 1325 temaatikast. Aine raames teevad magistrandid inimõiguste teemal kodutöö, toimuvad ettekanded ja seminarid ( inimõiguste temaatika kriisipiirkonnas, sh naiste ja laste temaatika) . Eesti NATO Ühing on korraldanud koostöös K aitseministeeriumi, NATO peakorteri ja Friedrich Eberti Fondiga ürituste sarja “Naised, rahu ja julgeolek” alates 2012. aastast. Ühing on pühendanud iga ürituse naiste ja julgeoleku valdkonna ühele aspektile . Üritust kaasrahastatakse H aridus- ja T eadusministeeriumi üldharidusprogrammist, et suurendada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate teadlikkust laiapõhjalisest riigikaitsest. Ajavahemikul 2016 – 2019 on Eesti NATO Ühing korraldanud iga l aasta l esinduslikke rahvusvahelisi konverentse naiste , rahu ja julgeolek u teemade käsitlemiseks. Konverentsid on toimunud R iigikogus, K aitse ministeeriumis ja V älisministeeriumis (täpsem ülevaade aruande l isas 1). MTÜ Mondo teeb aktiivset koostööd Eestis nii riigiasutuste, teiste vabaühenduste kui ka Rahvusringhäälinguga, et teadvustada laiemalt ühiskonna vajadust toetada haavatavamaid sihtrühmi – arengumaade ja konfliktipiirkondade naisi ja lapsi , ning siduda need laiemate globaalsete teemadega nagu ränne ja kliimamuutused. Mondo on aastaid suurendanud inimeste teadlikkus t naiste võrdõiguslikkuse teemadel , korraldades temaatilisi koolitusi, näitusi, õppereise ja osaledes aktiivselt erialavõrgustike eestkostetegevuses (vt Mondo 2017. a ülevaadet vahearuandele) . IV . Naiste kaasamine rahu ja julgeolekuga seotud ametikohtadele Eestis Siseministeeriumi valitsemisalas lähtutakse värbamiste ja edutamiste puhul soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest. Siiski ei ole värbamisel soolist erivalikut tehtud, kuna eelduseks on ametioskuste olemasolu. PPAs oli 2019 . aasta lõpu s naispolitseiametnikke kolmandik kõigist organisatsioonis töötavatest ametnikest (34,87%), teenistujate hulgas on naissoost teenistujate osakaal veelgi suurem – 43,28%. PPA j älgi b soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ( Frontex ) raames EL i välispiiri (sh kriisipiirkondade) toetamisel , ametnike ettevalmistamisel ja lähetamisel. Alates 2015. aastast on naisametnike osakaal tõusnud 10% - lt 30% - ni . PPA t oeta b põhimõtet ja motiveeri b naisametnike liikumist lihtsamatelt Frontexi ametikohtadelt keerukama tööastmega kohtadele . Resolutsiooni 1325 eesmärke edenda b laiemas mõttes ka rahvusv aheliste konfliktide ennetamine ja ohjamine ning konfliktijärg ne rahutagami ne, milles Eesti aktiivselt osaleb. Tsiviilmissioon , mis täidab humanitaarabi või rahvusvahelise mitt esõjalise kriisiohje ülesandeid , on üks viis nende eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks . Eesti poolt tsiviilmissioonidele lähetatu d ekspertidest oli 2015. aastal naisi 29% (7 naist, 17 meest), 2016. aastal 29% (6 naist, 15 meest), 2017. aastal 26% (5 naist, 14 meest), 2018. aastal 33% (5 naist, 10 meest), 2019. aastal 22% (4 naist, 14 meest). Tsiviilmissioonidele lähetatavate ekspertide missioonieelne väljaõpe sisaldab ülevaadet res olutsiooni 1325 temaatikast. Väga h ea näide res olutsiooni 1325 valdkonna tsiviilmissioonist on Eesti eksperdi ( T.Vahtras ) töö i nimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse nõunikuna ( Human Rights and Gender Adviser ) ELi tsiviilmissioonil Malis septemb rist 2018 kuni nov embrini 2020. Eesti ekspert vastutas selle eest, et viia ellu ELi poliitilist tahet soolise võrdõiguslikkuse küsimustes missioonil ja missiooni te gevuste kaudu Malis. Eksperdi tööülesannete hulka ku u lus valdkondlike k oolitus te korraldamine nii missiooni siseselt kui ka Mali partneritele (Mali sisejulgeolekujõud ) . Samuti koostas ta missioonile soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava ( Gender Action Plan ) ja koordineeris selle elluviimist. S oolõime edendamise ks kutsus ta ellu missioonisisese soolise võrdõiguslikkuse kontaktisikute ( Gender Focal Point ) võrgustiku, koolitas selle liikmeid ja koordineeris võrgustiku tööd . Eesti ekspert korraldas mitmeid teavitusüritusi Mali partneritele, et tutvustada res olutsiooni 1325 põhimõtteid ja edendada selle elluviimist Malis (sealhulgas Moptis ja Segous ) . Lisaks algatas T.Vahtras m itmeid projekte, et hõlbustada naiste osalust sise julgeolekujõududes ja tõhustada soolise vägivalla ennetamist ja menetlemist (n t naistele mõeldud infrastruktuuri renoveerimine ja ehitamine julgeolekuasutustes, soolise vägivalla juhtumite menetlemise tõhustamine politseijaoskondades, sh vägivalla ohvrite vajadustega arvestamine ja politseinike koolitamine ) . Samuti panustas ta teiste organisatsioonide ja Malis tegutsevate missioonide töösse (UN Women, MINUSMA sooline üksus ( Gender Unit ) , ÜRO Rahvastikufond ( UNFPA) ) . Kaitseministeeriumi haldusala olulisim edusamm naiste , rahu ja julgeolek u valdkonnas oli ametliku poliitika alusdokumendi „Poliitika naiste kaitseväeteenistuse osalemise võimaluste suurendamiseks“ väljatöötamine ja heakskiitmine 2017. aastal. Kuigi osa poliitikast tulenevaid meetmeid ja võimalusi naiste osaluseks Kaitseväes on juba varem rakendatud, põlistab nimetatud poliitika selle teema Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning loob eeldused süsteemseks ja eesmärgistatud jätkutegevuseks. Poliitika eesmärk on tekitada teemale üldist tausta ja laiemat kõlapinda ühiskondlikeks aruteludeks, et seeläbi kujundada ja juurutada hoiakuid ning julgustada naisi senisest enam osalema kaitseväeteenistuses. Vt ka raport it „ Naised Eesti Kaitseväes: Motivatsioon, suhtumine, kogemused ja väljakutsed “ (2017). Poliitika raames alustati 2017. aastal püsikampaaniat „Naised vormi“, millega propageeritakse avalikkuses naiste osalust Kaitseväes . Lisaks on eesmärk suurendada naiste teadlikkust kaitseväeteenistuses osalemise võimalustest. Kampaania hõlmab nii sisulisemaid avalikkusele suunatud teavitustegevusi kui ka toetavaid meediaoperatsioone, mille kaudu levitada asjakohast temaatikat ka laiema elanikkonna hulgas ning muuta seal valitsevaid hoiakuid naiste ajateenistuse ja kaitseväeteenistuse suhtes. Alates 2018. aastast saavad naissoost kutsealused läbida ajateenistuse kõikides väljaõppega tegelevates struktuuriüksustes. Alates 2018. aastast on järjest rohkem tähelepanu pööratud ka sisulisematele naistele mõeldud teavitustegevustele. Kaitseministeerium koostöös Kaitseväega korraldab iga l aasta l kaitseväeteenistust tutvustavaid teabe- ja töövarjupäevi, et anda noortele naistele parim ettekujutus K aitseväes teenimisest ja ka edasistest karjäärivõimalustest Kaitseväes. Aastatel 2018 – 2020 on teabepäevadel osalenud kokku üle 800 neiu ning töövarjupäevadel 635 neidu. R iigikaitsest ja kaitseväeteenistusest t eadlikkuse suurendamiseks noorte seas saavad Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused kasutada ka seniseid meetmeid – riigikaitseõpetuse valikainet ning Kaitseressursside Ameti värbamiskeskuse tegevust. Riigikaitseõpetus on äärmiselt oluline kanal, mille kaudu naiste riigikaitses osalemise temaatikat noortele tutvustada . 2019. aastal anti välja uus riigikaitseõpik, kuhu on lisatud eraldi põhjalik peatükk naiste ajateenistuses osalemis e kohta . Täpsem ülevaade Kaitseministeeriumi tegevustest on aruande l isas 1. Naiste osalus Kaitseväes Kaitseväes on 2020. aasta lõpu seisuga tegevteenistujatest 10% naisi nii rivi- kui ka erialaametikohtadel. Naissoost tegevteenistujate keskmine vanus on 37 aastat. Naised on Kaitseväes teeninud selle taasloomisest alates ja kõikidel juhtimistasemetel. Aasta-aastalt on kasvanud naissoost ajateenijate arv ning trend näitab selle kasvu jätkumist ka järgnevatel aastatel. 2020. aastal asus ajateenistusse 54 naist, mis on märkimisväärne kasv võrreldes eelmiste aastatega, mil teenistusse astus aasta s keskmiselt 30 neidu. Tegevteenistuses jätkas 2020. aasta seisuga 60% ajateenistuse läbinud naistest. Lähtuvalt erialasest ja sõjaväelisest väljaõppest saavad tegevteenistuses olevad naised osaleda operatsioonidel võrdsetel alustel meestega. Seda võimalust ka kasutatakse, kuigi naiste osakaal operatsioonidel on võrreldes meeste osakaaluga endiselt palju väiksem . Perioodil 2017 – 2020 on sõjalisel operatsioonidel käinud kokku 37 naist, mis moodustab missioonil käinute koguarvust 4,8%. Naiste reaalset osalust mõjutavad muu hulgas operatsiooni sihtriigi kultuuriline eripära, üksusele pandud ülesanded ning asjaolu, kas Eestis on asjakohase väljaõppega naisi . Poliitika naiste kaasatuse suurendamiseks kaitseväeteenistuses peaks pikaajaliselt soodustama ka naiste lähetamist operatsioonidele. Operatsioonidel osalejad järgivad rahvusvaheliste operatsioonide käitumiskoodekseid ning selle kohustuse täitmise järelevalve on operatsioonide juhtimistasandil tagatud. Reeglite rikkumise tuvastamisel tehakse vajalikud uurimistoimingud. V . Koostöö tõhustamine ja infovahetus Eestis Riigiasutused ja vabaühendused, kellel on kokkupuude resolutsiooni 1325 tegevuskava elluviimisega, on aruandlusperioodil kohtunud keskmiselt korra aastas, et omavahel kogemusi vahetada. Lisaks töökoosolekutele on valdkonnaga tegelevatele ekspertidele olulist kokkusaamise- ja arutelufoorumit pakkunud Eesti NATO Ühingu korraldatud iga-aastased res olutsiooni 1325 temaatikat lahkavad avalikud konverentsid ja seminarid. Inimkaubanduse ja perevägivalla teemadel toimub pidev infovahetus ja koostöö S otsiaalminist eeriumi ja vabaühenduste vahel. Välisministeeriumi kodulehel on info resolutsiooni 1325 ja jätkuresolutsioonide, Eesti tegevuskavade ning aruannete kohta . Lisaks on ÜRO juures asuva Eesti alalise esinduse kodulehel avaldatud kõik New Yorgis tehtud sõnavõtud, sealhulgas resolutsiooni 1325 teemadel. Eesti - sises t infovahetus t on osaliselt kirjeldatud ka aruande III jaotises „ Teadlikkuse suurendamine riiklikul tasandil “ . Lisa 1 I . Naistele kõigi inimõiguste tagamise toetamine ning naiste võimestamine konfliktipiirkondades ja konfliktijärgsetes piirkondades MTÜ Mondo tegevused perioodil 201 8 -2019 ( vt ka tegevuskava 2017 . aasta ülevaatearuanne t ) Tüdrukute hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine Ghana, Keenia, Uganda, Myanmar ja Afganistan Igal aastal toetab Mondo äärmises vaesuses elavate laste hariduse omandamist, neist üle poole on tüdrukud. 2018-2019. aastal käis Mondo Tarkusefondi annetanud eestlaste toel Ghanas, Keenias, Ugandas ja Myanmaris koolis rekordarv lapsi – üle 450. Mondo jätkas koostööd Ghana haridusametiga Nabdami piirkonnas ja rajas Kongo külla IT-keskuse, kus saavad arvutiõpet piirkonna 13 kooli õpilased. 2016. aastast toetab Mondo haridust Myanmaris, et laste haridustee ei katkeks konfliktide tõttu šani vähemusrahva aladel pärast algkooli. Mondo toetab kohaliku partneri võimekust pakkuda kvaliteetset haridust. 2019. aastal avas Mondo toetusprogrammi ka Ugandas, Kiboga piirkonna kooli toetuseks. 2018 . -2019. aastal on Uganda pagulasasumite noortele pakutud Eestis arendatud digipädevuskoolitust , mida kohandatakse konkreetsete siht rühmade vajadustele, et soodustada innovatsiooni levikut tööhõive suurendamisel ja ettevõtluses. Alates 2012. aastast töötab Ida-Afganistanis Nangarhari provintsis Jalalabadi linna lähistel Fatima Zahra nimeline kool, kus õpib 270 sõjaohvrite peredest pärit tüdrukut. Lisaks pideva õppetöö käimashoidmisele on Eesti arengukoostöö vahenditest ja eraannetuste abil rajatud koolile elektrisüsteem, renoveeritud ja laiendatud kooliruume. 2018 . -2019 . aastal viidi koolis läbi tüdrukute terviseteemaline teavituskampaania. Naiste toetamine ja võimestamine arengukoostöö abil Ghana, Keenia ja Uganda – tööhõive ja majanduslik toimetulek Mondo toel on Põhja-Ghanasse Nabdami piirkonda rajatud shea -või tootmiskeskus ja korvipunumisühistu , Lääne-Keeniasse Mumias e piirkonda põllumajandus- ja õmblusühistu ning Uganda pealinna Kampalasse töökoda-pood erivajadustega naistele. Loodud ühistutes saavad tööd üle 800 naise. Mondo jätkas 2018 . -2019. aastal nii kohalikule turule kui ka ekspordile suunatud arendustegevust ja võrgustikutööd , et saavutada naiste suurem majanduslik iseseisvus. 2019. aastal lähetasime 35 Euroopa Humanitaarabi vabatahtlikku 6–12 kuuks kaheksasse riiki , sh Ghanasse, Keeniasse, Ugandasse. Vabatahtlikud olid 12 rahvusest ning väga erinevatest valdkondadest: õed, õpetajad, sotsiaalse ettevõtluse arendajad, kogukonnaarendajad, turundajad , toitumisnõustajad, psühholoogid. Keenias toetasid vabatahtlikud 26 naistegrupi tegevusi, neisse kuulub üle 500 naise. Ghanas töötasid medõed kliinikutes, kus saab aastas abi 50 000 inimest. Afganistan – naiste terviseedendus ja parem juurdepääs arstiabile 2018-2019. a astal andsime koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga Afganistanis e-õppe vormis täienduskoolitust järjekordsele ämmaemandate grupile, kes omakorda pidasid tervisehariduse loenguid 720 koolitüdrukule Jawzjani provintsi viies koolis. Kokku on Afganistani maapiirkondades erialakoolitust saanud üle 120 ämmaemanda, kelle vahendusel on tervisekasvatuslik est loengutest osa saanud kohalikud naised. Kohalike raadiojaamade eetris kõlasid naiste tervi se teemalised teated, mida kuulas üle 5000 kohaliku inimese. Viimase viie aasta jooksul on Mondo koostööpartner Sar -e-pool i ja Faryabi provintsi koolide, külakeskuste ja haiglate juurde ehitanud kokku 100 välikäimlat. Välikäimlate ehitusega kasvab nii kooliõpilaste kui ka külarahva teadlikkus hügieenist ja keskkonnahoiust, samuti võimaldab see paremat juurdepääsu tervishoiuteenustele maapiirkondade naistel, kes tulevad keskusesse arstiabi saama. Gruusia – koduvägivalla all kannatanud naiste iseseisva toimetuleku parandamine Samegrelo piirkonnas Mondo on alates 2019. aastast toetanud Samegrelo piirkonna ainukest naiste varjupaika, et parandada vägivallaohvrite iseseisvat toimetulekut. Psühholoogilisi konsultatsioone, juriidilist nõustamist ja sotsiaaltöötaja tugiteenuseid on saanud sajad kohalikud naised (ja nende lapsed). Eesti kunstnik on varjupaigas läbi viinud üle 100 teraapiatunni. Mondo kohalik partner Merkuri teeb regulaarselt varjupaiga teenust kasutanud naiste heaolunäitaja te seiret. N aistel, kes kasutasid varjupaiga teenuseid 1 – 3 kuud, paranesid heaolunäitajad 60 – 70% võrra. Märtsis 2020 valmis Merkuri eestvedamisel ja Mondo ELi vabatahtliku humanitaarabikorpuse ( EU Aid Volunteers ) programmi raames Gruusiasse lähetatud eksper di koostatud raport „ Women´s situation in the post- war context in the Georgian region of Samegrelo neighboring with occupied Abhazia “, mis toob esile jätkuvad kitsaskohad naiste võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisel selles piirkonnas. Lähisuhtevägivalla vastane ennetus- ja tõkestustöö jätkub rahastuse olemasolu korral ka järgmistel aastatel. C. Tegevused konfliktipiirkondes Ukraina – inimõigustealane nõustamine ja haridustegevused kriisipiirkonnas Mondo koostöös kohalike partneritega viib Ukrainas ellu arengukoostöö tegevusi ning pakub ka humanitaarabi. 2016. aastal alanud inimõiguste ja maailmahariduse alane koostöö 15 kriisipiirkonna kooliga Luganski oblastis on 2019. aastaks laienenud ning selles osaleb juba 30 kooli ja 90 õpeta jat . Koolitusprogrammi läbinud koolides õpib kokku üle 9000 õpilase. 2019. aastal võeti hariduses kasutusele uued tehnoloogiad – digiõppevõimaluste tutvustus e ja digipädevuskoolitus e on läbinud haridusvõrgus t ik k u kuuluva 28 kooli õpetajad. ÜRO matkes osales 158 kriisipiirkonna õpilast kaheksast Severodonetski koolist. Alates 2017. aastast on kolmel järjestikul aastal korraldatud kriisipiirkonnas Eesti eeskujul arvamusfestival. 2019. aastal toimus kaheksal laval 25 arutelu, millest võttis osa üle 1500 ukrainlase. Arvamusfestival on kujunenud oluliseks koostöö ja infovahetuse vormiks kodanike, meedia, kohalike võimuorganite ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate vahel Ukrainas. Süüria pagulased – haridustegevused ja psühhosotsiaalne tugi naaberriikides MTÜ Mondo toetab Süüria põgenikke Jordaanias, Liibanonis ja Türgis koostöös kohalike partneritega alates 2015. aastast. Jordaanias töötame koos Soome partneriga Finn Church Aid (FCA) piirkonna kahes suuremas pagulaslaagris ( Zaatari ja Azraq ). Mondo partner Türgis on Small Projects Istanbul (SPI), mis 2015. aastal avas Istanbulis kogukonnakeskuse Olive Tree . Keskus pakub Süüria pagulastele keeleõpet, käsitöö- ja õmbluskursusi ning teisi hariduse ja toimetulekuga seotud tegevusi. Liibanonis on Mondo koostööpartneriks Lebanese Society for Educational and Social Development (LSESD), kellega koos edendame Süüriast põgenenud laste haridust ja sotsiaalseid oskusi, samuti naiste õmblusoskusi, et perekonnale sissetulekut teenida. ( Vt Mondo ülevaadet 2017. a vahearuandele . ) 2018 . -2019. aastal on täienduskoolitusi saanud ligi 1500 Süüria pagulasnoort ja enam kui 100 täiskasvanut. Jordaanias läbis arvutikoolitused enam kui 600 noort, jalgpallikursused enam kui 300 ja põllumajanduskursused enam kui 150 noort Zaatari ja Azraqi pagulaslaagris. Türgis osaleb Small Projects Istanbul i keskuse tegevustes regulaarselt 100 last ja noort vanuses 3 – 20. Toimuvad keeletunnid (inglise, araabia, türgi), matemaatika - ja bioloogiatunnid ja kodutööde tugi, samuti arvutitunnid. Enam kui 40 naist saab kasu keskuse sotsiaalsest ettevõtlusest. Liibanoni Tahaddi keskuses õpib üle 200 lapse, kel puudub ligipääs tavakoolile, kokku sai haridusprogrammist Liibanonis kasu üle 500 lapse. Liibanonis toimus üle 400 psühhoteraapiaseansi ja enam kui 400 peret said kriisiabi. Enam kui 150 naist ja noort osalesid õmbluskoolitusel, enam kui 60 lugemis- ja arvutikursustel. II . Koostöö, infovahetus ja teadlikkuse suurendamine rahvusvahelisel tasandil III . Teadlikkuse suurendamine riiklikul tasandil Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevused 2015 – 2019 (vt ka tegevuskvava 2017 . aasta ülevaatearuanne t ) Sooline võrdõiguslikkus on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riikliku õppekava alusväärtus, millele tuleb tugineda õppekeskkonda kujundades. Haridus- ja Teadusministeerium rahastas MTÜ Seksuaaltervise Labori koolitusprogrammi õpetajate le ja koolide tugispetsialistide le . Koolituse eesmärk oli 2017. ja 2018. aastal õpetada kasutama teaduspõhist metoodilist õppematerjali „Terved ja turvalised suhted“ (ing l „ Expect respect “) kohtinguvägivalla ennetamiseks. Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusprogrammist toetatakse UNESCO koolide võrgustiku tegevust ning Mondo vahendusel maailmakodanikuhariduse edendamist, kus muu hulgas käsitletakse rahvusvahelise julgeoleku teemasid. Haridus- ja Teadusministeeriumi toel on läbi viidud ÜRO matkeid , korraldatud maailmapäevade konkurs s ja aastakonverents ning osale tud rahvusvahelistes projektides . Eesti NATO Ühing on korraldanud koostöös Kaitseministeeriumi, NATO peakorteri ja Friedrich Eberti Fondiga ürituste sarja “Naised, rahu ja julgeolek” alates 2012. aastast. Ühing on pühendanud iga ürituse ühele aspektile naiste ja julgeoleku probleemistikust . Üritust kaasrahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusprogrammist, et suurendada ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate teadlikkust laiapõhjalisest riigikaitsest. Haridus- ja Teadusministeeriumi üldh aridusprogrammist on toetatud MTÜ Eesti Pagulasabi tegevusi , mille abil on kasvatatud koolides ja lasteaedades teadlikkust pagulastemaatikast. Lisaks on rahastatud tegevus i, mille eesmärk oli toetada lasteaedasid erineva rändetaustaga laste vastuvõtmisel ja soodsa õpikeskkonna loomisel. Sotsiaalministeeriumi tegevused 2015 – 2019 (vt ka tegevuskvava 2017 . aasta ülevaatearuanne t ) Sotsiaalministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga korraldas 2018. aastal inimkaubandusteemalise teabepäeva ajakirjanikele, et suurendada nende teadlikkust ja vastutust selle teema käsitlemise l . Sotsiaalministeerium koostöös MTÜ ga Living for Tomorrow korraldas 2018. aastal kaks koolitust kutsekoolide õpetajatele, et suurendada nende teadlikkust inimkaubandusest. Sotsiaalministeerium korraldas 2018. aastal koostöös Justiitsministeeriumi ja Austria Suursaatkonnaga inimkaubandusteemalise seminari „Inimkaubandus Euroopas- trendid ja arengud“ , et tähistada i nimõiguste ü lddeklaratsiooni 70. aastapäeva . Sotsiaalministeerium koostöös Justiitsministeeriumiga korraldas 2019. aastal kahepäevase üle-eestilise koolituse politseinikele, prokuröridele, tööinspektoritele ja ohvriabitöötajatele inimkaubanduse juhtumite parema menetlemise teemal. Sotsiaalministeerium , Sotsiaalkindlustusamet (SKA) , PPA ja Riigiprokuratuur korraldasid 2019. aastal üle Eesti üle 10 infopäeva perevägivalla teemal, osalesid kohalikud võtmeisikud (politsei, KOV i sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, ohvriabi, haridus- ja meditsiinitöötajad). Alates 2017. aastast korraldatakse igal aastal kaheksa päevast naistevastase vägivalla teemalist koolitust ohvriga kokku puutuda võivatele spetsialistidele, osalenud on naiste tugikeskuste, ohvriabi, lastekaitse, politsei, vabaühenduste töötajad. 2017. aastal korraldas esimese koolituse Sotsiaalministeerium , sealt edasi SKA . Koolituse sisu ja eesmärgid on sätestanud valdkonna eest vastutav minister määrusega ( ohvriabi seaduse § 67 lg 3) . Sotsiaalministeerium i allasutus Tervise Arengu Instituut korraldab lastekaitse ja asenduskodu töötajatele iga l aasta l alates 2019 . aastast koolitusi perevägivalla, inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise teemadel. Lisaks toimuvad regulaarselt vähemalt kaks korda aastas inimkaubandusvastase võrgustiku kohtumised, mis sageli on ühtlasi koolitused, uute uuringute ja praktikate tutvustused jne. Võrgustikku veab J ustiitsministeerium, Sotsiaalministeerium osaleb aktiivse partnerina. Võrgustikku kuuluvad politsei, prokuratuuri, asjakohaste ministeeriumide ja nende allasutuste, samuti kodanikuühenduste esindajad. Kaitseministeeriumi haldusala tegevused 2015 – 2019 (vt ka tegevuskava 2017 . aasta ülevaatearuanne t ) Ajateenijate baaskursuse õppekavas on integreeritud rahvusvahelise sõjaõiguse teema, mille raames tutvustatakse ka rahvusvahelistest konventsioonidest tulenevaid põhimõtteid , sealhulgas nii inimõiguste kui ka konkreetsemalt naiste õiguste kaitset konfliktipiirkondades. Samuti tutvusta vad väeosade juhtkonnad teenistusse tulnud noortele soolise võrdõiguslikkuse ja kohtlemise põhimõtteid, käitumisreegleid ning kanaleid , mille kaudu võimalike st probleemide st teada anda . Nii allohvitseride kui ka ohvitseride operatsioonieelsesse ja muusse väljaõppesse on lõimitud resolutsiooni 1325 teemad. Eelkõige vaadeldakse neid õigus- ja kultuurialases väljaõppes ning operatsioonieelses operatsioonipiirkonna kultuuri koolituses, mille raames käsitletakse inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse, humanitaarõiguse, naistevastase vägivalla ja inimkaubanduse teemasid. ÜRO , NATO ja E Li missioonile mineva id tegevväelas i koolitab soolise võrdõiguslikkuse teemal asjakohane organisatsioon . Koolitused toimuvad veebi kursustena või missioonip iirkonnas (RSO) kohapeal. Samuti on RSO piirkonnas selged juhised, käsud selles valdkonnas. Kõik missioonile minevad Eesti kaitseväe ohvitserid ning allohvitserid, kellel on RSO-l alluvad, on kohustatud neid samuti nimetatud valdkondades harima, jälgima ning vajadusel ka karistama . Balti Kaitsekolledžis tutvustatakse resolutsiooni 1325 eesmärke ning Eesti ja rahvusvahelis i tegevusi mitmel kursusel. Rahvusvahelise õppeasutusena pakub kolledž ingliskeelseid õppemooduleid või allmooduleid sellistel teemadel nagu inimõigused, rahvusvaheline humanitaarõigus, naistevastane vägivald ja inimkaubandus. Eesti NATO Ühingu tegevused 2015 – 2019 (vt ka tegevuskvava 2017. aasta ülevaatearuanne t ) NATO seminar “Naised, rahu ja julgeolek” 11.-12. mai l 2016 Dublinis Ekspertidest koosnev töö rühm arutles riiklike tegevuskavade strateegiate üle ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamiseks. Seminaril tutvustas Eesti NATO Ühingu projektijuht Kersti Siilivask Eesti tegevuskava „Naised, rahu ja julgeolek“ ning Eesti NATO Ühingu kogemus i ning rolli tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamisel. HYPERLINK " http://www.nato.int/cps/en/natohq/news_131459.htm " http://www.nato.int/cps/en/natohq/news_131459.htm Euroopa rahutagamise kontaktbüroo ( European Peacebuilding Liaison Office , EPLO) 2016 . aastal kogus EPLO ELi kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, sõltumatutelt ekspertidelt ja riiklike tegevuskavade rakendamisesse kaasatud akadeemilistelt ringkondadelt ülevaa teid riiklikest tegevuskavadest. Eesti NATO Ühing osales EPLO korraldatud ELi tegevuskavade „Naised, rahu ja julgeolek“ uuringus : http://eplo.org/wp-content/uploads/2016/11/Estonia_UNSCR1325_NAP_Contribution.pdf Eesti tegevuskava „Naised, rahu ja julgeolek“ käsitlev artikkel Siilivask, K. (2017) NATO Science for Peace and Security Series: “ Estonia’s National Action Plan for the Implementation of UNSCR 1325.” Rethinking National Action Plans on Women, Peace and Security. Aroussi , S ( ed .). Dublin, Ireland : IOS Press http://ebooks.iospress.nl/volumearticle/46585 NATO esimeses kodanikuühiskonna töö rühmas osalemine Eesti NATO Ühing valiti 2016 . aastal NATO esimesse kodanikuühiskonna töö rühma “Naised, rahu ja julgeolek” (ing l NATO Civil Society Advisory Panel on Women, Peace and Security ). Ühingut esindas 2016 . – 2018 . aasta kohtumistel ja aruteludel juhatuse esimees Krista Mulenok. K onverents “Naised, rahu ja julgeolek” 1. märtsil 2018 Kaitseministeeriumis 1. märtsil 2018 korraldas Eesti NATO Ühing Kaitseministeeriumis konverents i “Naised, rahu ja julgeolek” . Konverents käsitles rahvusvahelist kogemust naiste rollist rahu ja julgeoleku tagamisel ning Eesti panust sellesse. K onverents põhines ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonil 1325 , avaettekande tegi kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. Konverentsi rahvusvahelisel arutelul käsitleti Põhjamaa riikide parimaid praktikaid ja kogemusi nais te , rahu ja julgeolek u tegevuskava edendamiseks. Riigisisene arut lusring keskendus Eesti naiste perspektiivi le rahu ja julgeoleku tagamisel ning väljakutse tele ja võimalus tele edendada naiste kaasamis t . Konverentsil osales 120 inimest . Konverents korraldati koostöös NATO peakorteri, Friedrich Eberti Fondi, Kanada saatkonna, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. K onverents “Naised, rahu ja julgeolek” 21. märtsil 2019 Välisministeeriumis 21. märtsil 2019 toimus Välisministeeriumis rahvusvaheline konverents “Naised, rahu ja julgeolek”. Konverentsil rõhutati naiste kaasamise tähtsust julgeoleku tagamis se ning juhiti tähelepanu naiste ja laste olukorrale kriisikolletes. Oma kogemusi jagasid Kanada, Suurbritannia, Rootsi ja Hollandi eksperdid. Eesti-keskne arutlusring käsitles naiste võimalusi ja väljakutseid rahu ja julgeoleku rahvusvahelises võrgustikus. Esmakordselt tutvustati laiemale avalikkusele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) värsket järelevalve raportit Ukraina kohta. Konverentsi avas Eesti alaline esindaja NATO juures, suursaadik Kyllike Sillaste-Elling. Põhiettekande tegi Yvett Langenhiuzen , OSCE sooküsimuste nõunik teemal „Kaasav julgeolek ja OSCE“. Konverents korraldati koostöös NATO peakorteri, Friedrich Eberti Fondi, Kanada saatkonna, Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konverentsist võttis osa üle 100 osaleja. Sümpoosion „Naised igast ilmakaarest“ 14. – 16. märtsil toimunud sümpoosion tõi kokku naised ja mehed Eestist Bahreini ni , et tõsta esile ja tugevdada naiste mõjukust ettevõtluses, riigisektoris ning ühiskonnas laiemalt. Sümpoosioni eesmärk oli jõuda uute loovate lahendusteni, mis aitaks naistel üle saada isikliku potentsiaali realiseerimise ees olevatest sisemistest ja välistest takistustest. Eesti NATO Ühing oli konverentsi koostööpartner. NATO 70 – Baltikumi ekspertide ümarlaud 28. märtsil 2019 korraldas Eesti NATO Ühing koostöös 15 maailma juhtiva mõttekojaga NATO70 projekti, mille raames viis ü hing läbi Baltikumi ekspertide ümarlaua Eesti s . Üritus korraldati koostöös NATO peakorteriga ning ümarlaual arutleti NATO 70 järgmise aasta väljakutsete üle. Ümarlaual osales ligi 30 kaitse- ja julgeoleku eksperti kõigist kolmest Balti riigist. Üritus oli esmane ja omalaadne, hõlmates eri valdkondade eksperte, et tähistada NATO 70. aastapäeva. 2019. aasta kevadel toimus 16 ekspertide seminari NATO liikmesriikides. Seminaride tulemusi kajastati aruandes, mis esitati NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile. Tallinnas toimunud Balti riikide ümarlaual oli esimeseks aruteluteemaks „NATO missioonide katsumused ja võimalused 70 aastaks ja NATO strateegilise keskkonna tuleviku väljavaated“. Teise na käsitleti Balti riikide puhul teemat „Naised, rahu ja julgeolek: teema laiendamine ja integreerimine“. Seminari käigus arutleti NATO tulevikuülesannete üle ja leiti lahendusi, kuidas saaks NATOt veelgi paremaks ja tugevamaks muuta. NATO 70 – Baltikumi ekspertide ümarlaua publikatsioon Novemb ris 2019 esitleti ümarlaudade kokkuvõtteid ja NATO70 publikatsiooni NATO juhtkonnale Brüsselis ning detsembri alguses NATO liikmesriikide poliitikakujundajatele Londonis ( Transatlantic Policy Planners Meeting ). Ühingut esindas Krista Mulenok ning meie soovitusi saab lugeda 15 . peatükist . V t lähemalt SIIT . Osalemine kohtumisel „Naised, rahu ja julgeolek“ Namiibias 10.-11. aprillil 20 19 osales EATA juhatuse esimees ning NATO assotsiatsioonide naised, rahu ja julgeoleku töörühma juht, Krista Mulenok Namiibias kolmandal naised, rahu ja julgeolek kontaktisikute võrgustiku kohtumisel ( 3rd Meeting of the Women, Peace and Security Focal Points Network Women, Peace and Security: Towards Full Participation ) . IV . Naiste kaasamine rahu ja julgeolekuga seotud ametikohtadele Eestis Kaitseministeeriumi tegevused 2015 – 2019 (vt ka tegevuskvava ülevaatearuanne aastast 2017) Lisaks tavapärastele ja juba kinnistunud resolutsiooni 1325 teemasid käsitlevatele tegevustele Kaitseministeeriumi valitsemisalas on viimaseks suureks edusammuks ametliku poliitika alusdokumendi „Poliitika naiste kaitseväeteenistuse osalemise võimaluste suurendamiseks“ väljatöötamine ja heakskiitmine 2017. a astal . Kuigi osa poliitikast tulenevaid meetmeid ja võimalusi naiste osaluseks Kaitseväes on juba varem rakendatud, põlistab nimetatud poliitika selle teema Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning loob eeldused süsteemseks ja eesmärgistatud jätkutegevusteks. Poliitika eesmärk on tekitada teemale üldist tausta ja laiemat kõlapinda ühiskondlikeks aruteludeks, et seeläbi kujundada ja juurutada hoiakuid ning julgustada naisi senisest enam osalema kaitseväeteenistuses. Kuigi naistel kaitseväeteenistuse kohtustust pole, on nad oodatud tulema vabatahtlikult, misläbi saavad ka nemad anda olulise lisandväärtuse Eesti iseseisvuse ja turvalisuse kindlustamisesse. Kaitseministeeriumi valitsemisala lähtub naiste sõjalisse riigikaitsesse kaasamisel järgmistest läbivatest põhimõtetest: riigikaitse on kõikide kodanike ja terve ühiskonna ühine jõupingutus, mistõttu on riigikaitsesse oodatud panustama mehed ja naised võrdselt; ühiskond laiemalt peab võrdselt toetama ja tunnustama nii meeste kui ka naiste panust ühiskondlikku ellu ja tagama soost sõltumata võrdsed karjäärivõimalused; Kaitseväes ja Kaitseliidus ei ole erialasid ega ametikohti, kus naiste osalemine on soost tulenevalt piiratud või eelistatud, samas kehtivad kõigile kaitseväelastele soost sõltumata võrdsed nõuded ja tingimused. Erandiks jäävad eraldi normatiivid Kaitseväe kehalise ettevalmistuse testis. Kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks ja põhimõtete rakendamiseks võetakse järgmisi meetmeid: ühiskondlike hoiakute muutmiseks võetakse ette teavitustegevusi, et tagada naiste kaitseväeteenistus se toetav suhtumine; suurendatakse naiste teadlikkust kaitseväeteenistuse võimalustest; vabatahtlikult ajateenistusse asuvatel naissoost isikutel võimaldatakse teenida kõikides reservüksusi ettevalmistavates väeosades; tagatakse, et nii mees- kui ka naissoost ajateenijale sõjalise eriala määramisel võetakse arvesse nii isiku motivatsiooni kui ka kehalisi ja vaimseid eeldusi; tagatakse naissoost ajateenijatele vajalikud organisatoorsed ja olmelised teenistustingimused väeosades, arendatakse või kohandatakse vormiriietust ja individuaalvarustust; poliitika sihtrühmalt ja Kaitseväelt küsitakse regulaarselt tagasisidet, et tuvastada ja kõrvaldada võimalikke takistusi naiste teenistuses osalemisel. Poliitika raames alustati 2017. aastal püsikampaaniat „Naised vormi“, millega propageeritakse avalikkuses naiste osalust Kaitseväes . Lisaks on eesmärk suurendada naiste teadlikkust kaitseväeteenistuses osalemise võimalustest . Kampaania hõlmab nii sisulisemaid avalikkusele suunatud teavitustegevusi kui ka toetavaid meediaoperatsioone, mille kaudu levitada asjakohast temaatikat ka laiema elanikkonna hulgas ning muuta seal valitsevaid hoiakuid naiste ajateenistuse ja kaitseväeteenistuse suhtes. Sealjuures soovitakse kujundada avalikku arvamust viisil, et riigikaitses on osalema oodatud kõik inimesed, olenemata soost, ning kõnel dakse kasuteguritest, mille toob kaasa senisest laiem n aiste kaasamine ajateenistusse. Kampaania s tuuakse esile positiivseid eeskujusid naiskaitseväelastest (soovitavalt juhte), kummutatakse levinumaid teenistusega seotud müüte ja stereotüüpe, lisaks tutvustatakse ajateenistusest kaasa saadavaid väärtusi, mis tulevad noorele inimesele kasuks ka edasises elus (kriitilistes olukordades hakkamasaamise kogemus, meeskonnatöö oskused, teadlikkus panustamisest riigikaitsesse, juhtimiskogemus, paranev kehaline vorm ja vastupidavus, edasised karjäärivõimalused). Lisaks on vajalik viia teadlikkust ka eri sidusrühmadeni , nagu lapsevanemad, muud lähedased, sõbrad, õpetajad ning huvi- ja haridusasutused. Kaitseministeerium haldab ja hoiab aktiivselt päevakajalisena Facebooki teemalehte „ Naised riigikaitses “. Leht on kujunenud keskseks kanaliks, mi lle kaudu järjepidevalt kajasta takse nii Eesti kui ka rahvusvahelisi ( missioonide ) uudiseid naiste riigikaitses osalemise kohta, samuti jaga takse infot ja soovitusi naistele, kes tunnevad huvi riigikaitses se panustamise vastu . Selleks et teave oleks võimalikult laia ldane, on kaasatud kõik asjakohased asutused, nagu Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi, NATO staabielemendi Eesti esindatus, samuti vabatahtlikud riigikaitse organisatsioonid , nagu Kaitseliit ja Naiskodukaitse . Ajateenistusse asunud naiste teenistuse paremaks korraldamiseks, võimalike küsimuste ja probleemide operatiivseks ja rohujuuretasandil lahendamiseks jätkatakse ja laiendatakse väeosades juba praegu osaliselt eksisteerivat praktikat, mille kohaselt määratakse naissoost ajateenijatele naissoost tegevväelaste seast mentor . Mentori ülesanne on teenistuse algul vastata võimalikele spetsiifilistele küsimustele ning hiljem regulaarselt küsida naissoost ajateenijatelt tagasisidet ja lahendada võimalikke probleeme. Alates 2018. aastast saavad naissoost kutsealused läbida ajateenistuse kõikides väljaõppega tegelevates struktuuriüksustes. Enne oli see piiritletud vaid 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoniga ning 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus asu vate väeosadega. Kõikide väeosade avamine suurendab juba iseenesest naissoost ajateenijate võimalikku arvu, kuna naissoost kutsealused saavad valida endale sobivamana tunduva väeosa, relvaliigi ja eriala. Naissoost ajateenijate l on võrdsed elutingimused ja nõuded väljaõppele. Erisused on vaid üldfüüsilise testi normides ning 90-päevane loobumisvõimalus. Kõik ametikohad, kursused ja üksused on naistele võrdselt avatud. Naisajateenijate majutamisel rakendatakse praeguseks enam ik us väeosades segamajutuse põhimõtet, mis tähendab, et naised paigutatakse meestega ühte tuppa , aga neil on eraldi sanitaarruumid. Selline praktika tuleneb naiste endi soovist, kuna nii kujuneb rühmakaaslastega suurem ühtekuuluvustunne ning info lii gub sujuvam alt . Siiski on Kaitsevägi majutuse suhtes paindlik ning võimaldab ka eraldi majutust , kui selleks peaks soovi olema. Nii teiste riikide kogemusest kui ka Eestis Kaitseväes ja Kaitseliidus teeninud naiste tagasisidest ilmneb, et Kaitseväe standard ne välivorm ja individuaalvarustus (rakmed, seljakott) ei sobi vahel naiste kehasuuruse ja -vormiga. See raskendab ühest küljest väljaõpet ja ülesannete täitmist ning teisalt vähendab ka puhtpraktilist mugavust ning võib kokkuvõttes olla negatiivne kaitseväelase rahulolu ja motivatsiooni seisukohast. Vormiriietus t järk-järgult parandatakse . Selleks e t jälgida olukorda naissoost kaitseväelaste teenistuse korraldamisel ning hinnata võetavate poliitikameetmete tõhusust, on hakatud korraldama regulaarseid tagasisideküsitlusi nais- ja meessoost kaitseväelaste, sealhulgas nii ajateenijate kui ka tegevväelaste seas. Naissoost ajateenijate lt on peami seks tagasiside küsimise mehhanism iks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakendusuuringute keskuse ja Tartu Ülikooli koostöös alates 2016. aastast kõikide ajateenijate seas korraldatav kompleksuuring, millega kogutakse andmeid ajateenijate motivatsiooni, teenistusega rahulolu jms küsimus te kohta . Alates 2017. aastast tehakse Kaitseväes kõigi tegevväelaste (nii meeste kui ka naiste) hulgas regulaarselt arvamusuuring, et selgitada välja levivaid arvamusi ja hoiakuid naiste kaitseväes teenimise kohta . Ühtlasi soovitakse tuvastada seniseid kogemusi, võimalikke kitsaskohti ning koguda ka edaspidiseks ettepanekuid, kuidas naisi paremini Eesti kaitsejõududesse integreerida. Uuring toetab eesmärki oma da järjepidevat ülevaadet ning jälgida asjakohase temaatika arengu t Eesti Kaitseväe kui organisatsiooni sisekeskkonnas . Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 “Naised, rahu ja julgeolek” rakendamiseks Eestis 2020–2025 Sissejuhatus ÜRO J ulgeolekunõukogu võttis 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325 „Naised , rahu ja julgeolek“ ( Women and Peace and Security, WPS ) ning seadis eesmärgi, et rahvusvaheline üldsus peab läbivalt arvestama sooperspektiiviga konfliktide ennetamisel, lahendamisel ja rahutagamisel ning tegelema ka konfliktides esineva seksuaalvägivalla ennetamise ga. Tegemist on ühe märgilisema ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsiooniga, mille sõnumeid ja eesmärke on Julgeolekunõukogu hiljem veel võimendanud üheksa jätkuresolutsiooniga. Eesti on olnud resolutsiooni 1325 toetaja ning jätkuresolutsioonide 1820, 1888, 2106, 2122 ja 2242 kaasesitaja. 2020. aasta on oluline ka seoses Pekingi deklaratsiooni ja tegevusplatvormi 25. aastapäevaga. S elles käsitletakse samuti ühe alavaldkonnana naisi konfliktiolukordades. Resolutsioonis 1325 seatud eesmärkide edendamiseks on Eesti vastu võtnud kaks tegevuskava, aastateks 2010 – 2014 ja 2015 – 2019. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 ning naiste roll rahu ja julgeoleku tagamisel ÜRO J ulgeolekunõukogu võttis 2000. aasta oktoobris ühehäälselt vastu resolutsiooni 1325. See oli esimene kord, kui J ulgeolekunõukogu võttis vastu otsuse, millega tunnistas relvakonfliktis tekkiva kahju ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele. Julgeolekunõukogu seadis eesmärgi, et rahvusvaheline üldsus peab läbivalt arvestama sooperspektiiviga konfliktide ennetamisel, lahendamisel ja rahutagamisel ning ennetavalt tegelema ka konfliktides esineva seksuaalvägivallaga. Otsuse taustaks oli muret tekitav tõdemus, et sõjaliste konfliktide iseloomu muutumise tagajärjel moodustavad enamiku konfliktiohvritest tsiviilisikud. Seejuures on laste kõrval eriti halvas olukorras naised, kuna konfliktid suurendavad nende vastu suunatud soolist vägivalda ning piiravad naiste ligipääsu tervishoiule, haridusele, majandus- ja poliitilisele osalusele. Julgeolekunõukogu seadis nii iseendale, kogu ÜRO süsteemile, muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele, liikmesriikidele kui ka kõigile konfliktiosalistele ülesande olukor da muut a . Resolutsioon käsitleb järgmis i tegevussuundi: n aiste kaasamine rahu - ja otsustusprotsessidess e , naiste rolli tunnustamine ja suurendamine konfliktilahenduses ja konfliktijärgses ülesehituses nii kohalikul kui ka ÜRO tasandil ; s oolise , sealhulgas seksuaalvägivalla ennetamine ja teadlikkuse suurendamine konfliktiennetamisel; n aiste ja tüdrukute kaitsmine vägivalla eest ning karistamatusega võitlemine (praeguseks on hakatud tähelepanu pöörama ka poiste ja meeste vastu suunatud seksuaalvägivallale) ; s oolõime tagamine abi andmisel, kriisiohjeoperatsioonides, konfliktilahenduses ja konfliktijärgses ülesehituses. Resolutsiooni 1325 vastuvõtmisest on möödas 20 aastat , kuid nii ÜROs kui ka riikides ollakse veel kaugel seatud eesmärkide saavutamisest. Naised ja tüdrukud on endiselt haaratud raskete tagajärgedega relvakonfliktidesse ning sooaspekti arvestamine konfliktilahenduses on sageli alles algjärgus. Aeglased muutused ei tähenda, et teema oleks aja jooksul oma tähtsuse minetanud, vaid eelkõige seda, et ühiskonnanormide muutmine ja stereotüüpide kaotamine on pikaajaline protsess. Samme naiste olukorra parandamiseks konfliktides on teinud nii rahvusvahelised organisatsioonid kui ka riigid individuaalselt. Kahe aastakümne jooksul on , lähtu des nii res olutsiooni 1325 põhimõtete rakendamise praktikas t kui ka tuginedes akadeemilistele uurimistöödele , muutunud nais te , rahu ja julgeol ek u valdkonna käsitlus laiemaks . Ü ha enam keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse tagamisele ühiskonnas üldisemalt , mis on üheks viisiks ennetada konfliktide puhkemis t . Oluliseks peetakse ka kasvatada meeste ja poiste teadlikkus t resolutsiooni 1325 eesmärkide st . Uuringud on näidanud, et sõjalis t e s üksus t e s , kes tulevad riikidest, kus soolise võrdõiguslikkuse näitajad on paremad, esineb vähem seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvitamise süüdistusi. Julgeolekunõukogu on pärast 2000. aastat vastu võtnud üheksa jätkuresolutsiooni , et tugevda da naiste osatähtsust rahu ja julgeoleku tagamisel ning suurenda da jõupingutusi konfliktidega seotud seksuaalvägivallaga võitlemisel. Ka see on märk rahvusvahelise üldsuse teravdatud tähelepanust sellele valdkonnale. Nais t e, rahu ja julgeolek u valdkonna ÜRO J ulgeolekunõukogu resolutsioonid 2000 – 2020: Resolutsioon 1325 (2000) [S/RES/1325 (2000)] – kinnitab naiste osaluse ja sooperspektiiviga arvestamise olulisust rahuläbirääkimistel, humanitaarabi planeerimisel, rahuvalves ja konfliktijärgses rahuloomes. Resolutsioon 1820 (2008) [S/RES/1820(2008)] – keskendub seksuaalvägivalla kasutamisele sõjarelvana, vägistamine ja teised seksuaalvägivalla vormid kuulutatakse sõjakuritegudeks. Resolutsioon 1888 (2009) [S/RES/1888(2009)] – annab mandaadi rahuvalve-operatsioonidele ennetada konfliktides seksuaalvägivalda ja sellele reageerida, luuakse konfliktides esineva seksuaalvägivalla eriesindaja (SRSG) ametikoht. Resolutsioon 1889 (2009) [S/RES/1889(2009)] – kinnitab indikaatorid res olutsiooni 1325 rakendamise seireks ja palub ÜRO peasekretäril esitada raport naiste osaluse ja kaasamise kohta rahuloomes. Resolutsioon 1960 (2010) [S/RES/1960(2010)] – kutsub üles pöörama rohkem tähelepanu võitlusele karistamatusega konfliktides esinevate seksuaalkuritegude eest. Resolutsioon 2106 (2013) [S/RES/2106(2013)] – pöörab tähelepanu asjaolule, et konfliktides esinev seksuaalvägivald mõjutab ka mehi ja poisse ning kogukonda laiemalt; rõhutab naiste poliitilise ja majandusliku võim e stamise tähtsust. Resolutsioon 2122 (2013) [S/RES/2122(2013)] – toob esile soolise võrdõiguslikkuse kui rahu ja julgeoleku kriitilise komponendi ning konfliktide erineva mõju tüdrukutele ja naistele; kutsub üles arvestama res olutsiooni 1325 põhimõt teid kõigis J ul g eolekunõukogu töövaldkondades. Resolutsioon 2242 (2015) [S/RES/2242(2015)] – loob aluse ÜRO J ulgeolekunõukogu mitteametliku naiste, rahu ja julgeoleku ekspertrühma (IEG) tööks; käsitleb kitsaskohti res olutsiooni 1325 eesmärkide saavutamisel; kutsub üles J ulgeolekunõukogu par a ndama oma töömeetodeid asjakohases valdkonnas. Resolutsioon 2467 (2019) [S/RES/2467(2019)] – seob konfliktides esinevate seksuaalkuritegude küsimused laiema naiste, rahu ja julgeoleku teemaga , käsitleb kurjategijate vastutusele võtmise olulisust ning kutsub üles toetama soolisuse valdkonna kodanikuühendusi. Resolutsioon 2493 (2019) [S/RES/2493 (2019)] – kutsub üles rakendama kõiki varasemaid valdkondlik k e resolutsioone; kutsub kontekstispetsiifilisele lähenemisele naiste kaasamisel ÜRO toetatud rahuprotsessidesse . Väljakujunenud rahvusvahelise praktika kohaselt aitavad resolutsiooni 1325 toetavad riigid selle eesmärk e saavuta da riiklike tegevuskavade koostamise ja rakendamisega. Aasta-aastalt on kasvanud riikide arv, kes on vastu võtnud oma valdkondlikud riiklikud tegevuskavad. 2020. a asta seisuga on tegevuskavad olemas 88 riigil , sealhulgas 26 E uroopa L iidu (EL) liikmesriigil. Umbes viiendikul neist on vastu võetud juba teine või isegi kolmas tegevuskava, mis näitab, et naised, rahu ja julgeolek on läbivalt oluline teema ning lahenduste nimel ollakse valmis töötama pikaajaliselt. Riikide res olutsiooni 1325 tegevuskavad saab nende fookuse järgi jagada kahte rühma: 1) riigisiseseid tegevusi sisaldavad kavad (nt naiste kaasamine otsustusprotsessi, soolise vägivalla vastu võitlemine); 2) riigiväliseid tegevusi sisaldavad kavad (nt arengukoostöö, humanitaarabi, rahuvalve). Eesti tegevuskava kuulub pigem teise rühma , sest riigisiseselt naiste inimõiguste tagamis t soodustavad tegevused (sh soolise võrdõiguslikkuse edendamine, soolise vägivalla ennetamine ja tõkestamine) on planeeritud muudesse arengudokumentidesse. Sellest hoolimata tähtsustab ka käesolev tegevuskava Eesti - sises t teadlikkust suurendavaid tegevusi naiste , rahu ja julgeolek u küsimustes. Lisaks ÜROle ja liikmesriikidele tegeleb aktiivselt naiste, rahu ja julgeoleku teemaga mitu rahvusvahelist ja regionaalset organisatsiooni . Oma piirkondlik tegevuskava on alates 2019. a astast olemas EL il , samuti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonil ( NATO) . Läbivalt pöörab teemale tähelepanu ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ( OSCE ) . Kõik need organisatsioonid julgustavad oma liikmesriike rakendama riiklikke tegevuskavasid res olutsiooni 1325 eesmärkide saavutamiseks. Naiste , rahu ja julgeolek u valdkonnaga on otseselt seotud ka ÜRO kestliku arengu eesmärgid ( sustainable development goals , SDG ) , neist 5. eesmärk käsitleb soolis t võrdõiguslikkus t , sealhulgas naiste ja tüdrukute võimestamist ja võitlus t seksuaalvägivallaga. Eesti tegevused resolutsiooni 1325 rakendamiseks 2015 – 2019 : eesmärgid ja tulemused 2010. aastal võttis Eesti vastu esimese tegevuskava resolutsiooni rakendamiseks aastatel 2010–2014. Tegevuskava uuendati aastal 2015, perioodiks 2015 – 2019 . Mõlemad tegevuskavad koostati V älisministeeriumi juhtimisel, tihedas koostöös riigisiseste partneritega. Tegevuskavad ja nende täitmise aruand ed esitati informatsiooniks Vabariigi Valitsusele. Esimene tegevuskava seadis eesmärgi määrata ja süstematiseerida Eesti sooaspekti arvestavad tegevused rahvusvahelistel missioonidel ja arengukoostöös ning suurendada valdkondlikku teadlikkust ühiskonnas . Teine tegevuskava, perioodiks 2015 – 2019, keskendus naiste olukorra parandamisele ja naiste võimestamisele nii konfliktipiirkondades kui ka konfliktijärgsetes piirkondades, teadlikkuse suurendamisele ning koostöö ja infovahetuse tõhustamisele. Perioodi 2015 – 2019 ühe olulisema valdkondliku arenguna saab välja tuua naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsiooni (nn Istanbuli konventsioon) ratifitseerimise Eestis 2017. aastal. Konventsioonis on kesksel kohal ohvri kaitsmine ja arusaama juurutamine, et kannatanu pole kunagi juhtunus ise süüdi. Konventsiooniga ühinemine suurendab tähelepanu naistevastase vägivalla ennetusele. Kaitsevaldkonna olulisemaks saavutuseks sel alal oli ametliku poliitika alus dokumendi „Poliitika naiste kaitseväeteenistuse osalemise võimaluste suurendamiseks“ väljatöötamine ja heakskiitmine 2017. aastal. Poliitika raames alustati 2017. aastal püsikampaaniat „Naised vormi“, mille eesmärk on suurendada naiste teadlikkust kaitseväeteenistuses osalemise võimalustest. Alates 2018. aastast on K aitseministeeriumi s eraldi nais te , rahu ja julgeolek u valdkonnaga seotud ametikoht , mille põhiülesanne on juhtida naiste kaitsejõududesse kaasamist ja integreerimist edendavaid tegevusi ning osaleda asjakohase poliitika kujundamises nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Samuti on K aitseväes loodud eraldi ametikoht, mille teenistusülesan nete hulka kuulub nõusta mine soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. Eesti on aidanud tagada k onflikti piirkondade ja konfliktijärgsete piirkondade naiste inimõigus i ning toetanud naiste võimestami st kahe- ja mitmepoolse arengukoostöö kaudu . K ahepoolsete arengu koostöö ja humanitaarabi projektide maht on vaadeldaval perioodil kasvanud mitu korda. S ageli on nimetatud tegevuste elluviija te ks olnud Eesti oma eksperdid ja kodanikuühendused. Riigisisese teadlikkuse suurendamiseks resolutsioon i 1325 eesmärkidest on regulaarselt korraldatud nais te , rahu ja julgeolek u teemalisi konverentse, koolitusi ja seminare. Valdkondlik ku teavitustöö d tehakse inimkaubanduse ja perevägivalla ennetamise teemadel. Alustatud on ÜRO noordelegaadi programm i ja regulaarse i d ÜRO matke i d, m ille raames tutvustatakse ÜRO , sealhulgas res olutsiooni 1325 küsimusi Eesti koolinoortele. Tegevuskava 2020 – 2025 eesmärgid ja koostamise põhimõtted Nais te , rahu ja julgeolek u valdkonna eksperdid lähtuvad üha enam arusaamast, et edendades res olutsiooni 1325 eesmärke , toetatakse inimõiguste kaits e t maailmas. Inimõiguste kaitse omakorda tähendab aga kaasaaitamist konfliktiennetuse le . S ooperspektiiviga läbiva l arvestamise l konfliktide ennetamisel, lahendamisel ja rahutagamisel ning samuti konfliktides esineva seksuaalvägivallaga tegelemise l peetakse o luli seks , et naised ei jääks vaid ohvri rolli, vaid oleksid aktiivselt ja mõtestatult kaasatud ka konfliktilahendusse. Kuigi naiste inimõiguste tagamisel on res olutsiooni 1325 vastuvõtmisest alates tehtud mitmeid edusamme, on suhtumise ja põhimõtete muutumine pikaajaline protsess. ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamise agentuur (UN Women) on res olutsiooni 1325 teemade koordin eerija ÜRO tasandil. Agentuuri kogutud statistikast lähtub, et üleilmselt on probleeme nais t e, rahu ja julgeolek u valdkonna kõigi nelja peamise tegevussuuna eesmärkide täitmisel (soopõhise vägivalla ennetus; naiste kaasamine rahu- ja otsustusprotsessides; naiste ja tüdrukute kaitse vägivalla eest; soolõime konfliktijärgses ülesehituses). Eesti on res olutsiooni 1325 eesmärkidele süstemaatilisemalt tähelepanu pööranud alates 2010. aastast, mil võeti vastu Eesti esimene nais i , rahu ja julgeolek u t käsitlev tegevuskava. Käesolev, Eesti kolmas tegevuskava jätkab eelmiste perioodide eesmärkide saavutamist ja keskendu b valdkondadele , kus Eestil on olemasolevate vahendite piires võimalik aidata res olutsiooni 1325 eesmärke ellu vii a . Ülaltoodust lähtuvalt on Eesti 2020 – 2025 tegevuskava eesmärgid jagatud nelja rühma: k oostöö, infovahetus ja resolutsiooni 1325 eesmärkide edendamine rahvusvahelisel tasandil ; n aiste inimõiguste tagamise toetamine ning naiste võimestamine konfliktipiirkondades ja konfliktijärgsetes piirkondades ; n aiste, rahu ja julgeoleku alal valdkondliku asjatundlikkuse kasvatamine ametkondades ja laiem teadlikkuse suurendamine Eestis; n aiste esindatuse suurendamine rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ametikohtadel Eestis, sealhulgas osal emis võimalused rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel. Tegevuskava koostamist juhtis V älisministeerium, kaasates H aridus- ja T eadusministeeriumi, K aitseministeeriumi , S otsiaalministeeriumi, S iseministeeriumi , P olitsei- ja P iirivalveameti ning vabaühenduste esindajaid. Tegevused resolutsiooni 1325 rakendamiseks aastatel 20 20 – 2025 Tegevuste valikul Eesti kolmanda sse naiste , rahu ja julgeolek u tegevuskava sse lähtuti eelmiste tegevuskavade fookusest, kooskõlastades eesmärgid riigisiseselt nende saavutamis se panustavate teiste ministeeriumide ja kodanikuühendustega. Eesmärgid on sõnastatud laiemalt, et vajalik u paindlikkus ega reageerida tegevuskava elluviimisperioodil toimuvatele nii Eesti - sisestele kui ka üleilmsetele sündmustele , mis võivad mõjutada naiste , rahu ja julgeolek u valdkonda. Tegevuskavas ei sea ta konkreetseid geograafilisi või temaatilisi fookuspiirkondi . Sellest hoolimata võib täheldada , et t egevuskava elluviimisperioodil on kerkimas üleilmse tähelepanu keskmesse järgnevad naiste , rahu ja julgeolek u valdkonda mõjutava d teemad , mida on Eesti tegevuskava elluviimisel otstarbekas läbivalt arvesse võtta : k überjulgeolek u küsimused res olutsiooni 1325 eesmärkide konteksti s; k liimamuutuste mõju rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, sealhulgas resolutsiooni 1325 valdkonnale; COVID-19 pandeemia ja sellest taastumise mõju naistele ja tüdrukutele, sealhulgas resolutsiooni 1325 valdkonnale. Geograafiliselt on tegevuskava kontekstis suurema tähelepanu all riigid, mis kuuluvad Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi prioriteet sete partner riikide hulka või millega teevad koostööd Eesti ametiasutused ja kodanikuühendused. Samuti pööratakse tähelepanu naiste , rahu ja julgeolek u eesmärkide rakendamisele riikides, mille olukorda käsitleb ÜRO J ulgeolekunõukogu. Koostöö, infovahetus ja resolutsiooni 1325 eesmärkide edendamine rahvusvahelisel tasandil Resolutsioon i 1325 eesmärke toetavate riikide ring on aasta-aastalt kasvanud . K ui 2015. aastal oli valdkondlik tegevuskava olemas 54 riigil , siis 2020. aasta seisuga on neid riike juba 88. Teemale pööravad omalt poolt tähelepanu mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, Eestile olulisematena EL, NATO ja OSCE. Käesoleva tegevuskava elluviimisperioodi jäävad EL i naiste , rahu ja julgeolek u tegevuskava ning NATO valdkondlike poliitika - ja rakenduskavade uuendamised , milles Eestil on võimalik osaleda . T egevuskava elluviimisperioodi silmas pidades on väga oluline Eesti kuulumine ÜRO J ulgeolekunõukokku aastatel 2020 – 2021. Tõstatades naiste , rahu ja julgeolek u küsimusi regulaarselt eri konfliktipiirkondi käsitlevatel J ulgeolekunõukogu istungitel ning osaledes ÜRO J ulgeolekunõukogu res olutsiooni 1325 teemade mitteametliku e kspertrühma töös , on Eestil võimalik anda oma panus naiste , rahu ja julgeolek u valdkonna rakendamise toetamisel riikides ja piirkondades, kus konfliktide ja sellega seotult riiklike sotsiaalkaitsesüsteemide nõrkuse või puudumise tõttu on naiste olukord väga keeruline. Eesti toetab aktiivselt ka UN Womeni tööd, muu hulgas osaledes UN Womeni Võrdõiguslikkuse Põlvkonna ( Generation Equality ) projektis „ Ü lemaailmne n aiste, rahu ja julgeoleku ning humanitaartegevuse pakt“ ( Global Compact on Women, Peace and Security and Humanitarian Action ) . Perioodil 2020 – 2022 ÜRO Lastefondi (UNICEF) juhtivnõuko kku kuuluv a Eesti prioriteetide hulgas on tüdrukute võrdne kohtlemine ja la ste olukord relvakonfliktides. Mõlemal küsimusel on kokkupuude ka res olutsiooni 1325 valdkonnaga. Naiste , rahu ja julgeolek u valdkonnas toimub regulaarne infovahetus ja koostöö ka Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) pealinna de ekspertide vahel. Eesti jaoks on see koostöövorm oluline ning seda jätkatakse ka käesoleva tegevuskava rakendusperioodil. Kuigi aina rohkem riike ja organisatsioone tähtsustab naiste rolli rahu ja julgeoleku tagamisel, ei ole naised piisaval määral kaasatud rahuprotsessidesse ning konfliktides toimepandavad seksuaalkuriteod on jätkuvalt suureks probleemiks. See nõuab ühelt poolt kogu rahvusvahelise kogukonna teadlikkuse suurendamist ning teisalt head ja tihedat koostööd riikide vahel, kes on seadnud sihiks saavutada resolutsiooni 1325 eesmärgid. Tegevus Indikaator Täitja Jälgida ning toetada ELis , ÜRO s jt rahvusvahelistes organisatsioonides, mille liige Eesti on, inimõigus i , sh naiste inimõigus i käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete rakendamist ja tugevdamist . Üritustel osalemine, arvamuse avaldamine, sõnavõtud, valdkonna dokumentide väljatöötamises osalemine ja ülevaadetesse panustamine. VäM, SoM koostöös vaba-ühendustega Toetada sooaspekti arvestamist ning selle jälgimise tugevdamist ELi ja nende rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses , mille liige Eesti on. Aktiivne osalemine valdkonna dokumentide väljatöötamises. VäM, KaM, SoM , KeM koostöös vabaühendustega Toetada tähelepanu suurendamist vajadusele võidelda konfliktidega seotud seksuaalvägivalla ennetamise ja tõkestamise raames karistamatusega, sh rõhutada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu rolli . Aktiivne osalemine valdkonna dokumentide väljatöötamises. VäM Toetada sooaspekti lisamist ELi, NATO, OSCE ja ÜRO sõjaliste ja tsiviilmissioonide mandaati, elluviimisesse ning hindamisse. Aktiivne osalemine valdkonna dokumentide väljatöötamises. VäM, KaM , SiM Lisada naiste inimõiguste ning naiste, rahu ja julgeoleku teemad sobivate kahepoolsete kohtumiste päevakorda nii doonorriikide kui ka konfliktist väljuvate riikidega. Teema tõstatamine kahepoolsetel kohtumistel. VäM Toetada rahvusvahelistes organisatsioonides soolise võrdõiguslikkuse ja naistekaitse nõunik e ametikoh t a de loomist uutel sõjalistel missioonidel ning soolise võrdõiguslikkuse ekspertide rahvusvaheliste sõjaliste ja tsiviilmissioonide koosseisu kaasamist. Toetada ka selleks vajalike ressursside eraldamist. Soolise võrdõiguslikkuse nõunike ja soolise võrdõiguslikkuse ekspertide osalemine missioonidel. KaM, SiM, VäM Teha temaatilist koostööd ja vahetada infot poliitilisel ja diplomaatilisel tasandil riikidega, mis on samuti vastu võtnud riikliku tegevuskava res 1325 rakendamiseks . Julgustada riike, millel veel riiklikku tegevuskava ei ole, seda koostama ; koordineerida tegevusi rahvusvahelisel tasandil. Temaatilised kohtumised ja infovahetus. VäM, KaM Toetada kodanikuühiskonna, sh naisühenduste ja nais te inimõiguste kaitsjate kaasamist rahvusvaheliste organisatsioonide aruteludesse ning võidelda nende vastu suunatud karistusmeetmetega. Temaatilised kohtumised ja infovahetus. VäM Res 1325 eesmärkide aktiivne tõstatamine ÜRO JN kohtumistel Eesti liikmesuse perioodil (2020-2021); aktiivne osalemine ÜRO JN mitteametliku naiste , rahu ja julgeolek u ekspertrühma töös. Kohtumistel osalemine, sõnavõtud, valdkonna dokumentide väljatöötamises osalemine ja ülevaadetesse panustamine. VäM Naiste inimõiguste tagamise toetamine ning naiste võimestamine konfliktipiirkondades ja konfliktijärgsetes piirkondades Arengukoostöö tulemuslikkuse ja kestlikkuse eesmärgil järgib Eesti kõigis arengukoostöö ja humanitaarabi tegevustes naiste võimestamise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid . Suure osa arengukoostöö ja humanitaarabi projektide ga kaasneb ka naiste teadlikkuse, eneseabioskuste ja muude teadmiste kasv , mis toetavad ka res olutsiooni 1325 eesmärkide saavutamist. Oluline vahend naiste võimestamiseks ja suuremaks kaasamiseks on haridus e ja ettevõtluse toetamine . Tähelepanu vajab ka naiste ja tüdrukute digipädevuse toetamine , mis võimaldab ära kasutada arenev a info- ja kommunikatsioonivaldkon na võimalusi . D igipädevuse toetamine on muu hulgas oluline COVID-19 pandeemiast tulenevate sotsiaal - majanduslike tagajärgede leevendamise l . Kvaliteetne haridus, üleüldine majanduslik heaolu ning naiste võimestamine ja kaasamine on omavahel tugevalt seotud . Naiste võimestamise toetamine aitab otseselt kaasa ÜRO kestliku arengu 5. eesmärgi täitmise le . Lisaks arvestab Eesti sooaspek ti kliimaga seotud arengukoostöö projektide puhul. Tegevus Indikaator Täitja Mitmepoolse arengukoostöö ja humanitaarabi raames teha vabatahtlikke annetusi organisatsioonidele, mis tegelevad aktiivselt naiste inimõigustega ning naiste ja tüdrukute olukorra parandamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisega ühiskonnas laiemalt . Vabatahtlike eraldiste maht ja nende osakaal kogu arengukoostööst ja humanitaarabist. VäM Toetada naiste ja naisi ühendavate vabaühenduste ning nais te inimõiguste kaitsjate kaasamist poliitika kujundamisse ning rahu- ja julgeolekuprotsessidesse , samuti keskkonnakonfliktide lahendamisse . Koostööprojektid e arv , mis toetavad naiste kaasamist arengu-, konflikti- ja konfliktijärgsetes riikides. VäM koostöös vabaühendustega Tagada, et arengukoostöö ja humanitaarabi projektide planeerimisel ning elluviimisel hinnatakse ja arvestatakse soolist mõju. Naiste ja tüdrukute olukorda parandavate arengukoostöö projektide elluviimine. VäM koostöös vabaühendustega Arengukoostöö raames toetada projekte, mis edendavad naiste ja tüdrukute haridust (sh digipädevus) , tervishoidu, sh reproduktiivtervist käsitleva info levikut , ning soolise vägivalla kaotamist ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist ühiskonnas laiemalt . Naiste ja tüdrukute olukorda mõjutavate arengukoostöö projektide elluviimine . VäM koostöös vabaühendustega Humanitaarabiprojektide planeerimisel pöörata eritähelepanu naiste ja tüdrukute vajadustele (sh Covid-19 pandeemia mõjude leevendamine) ning soolisele vägivallale , sh vägival da kogenutele vajalike tervishoiuteenuste tagami ne. Naiste ja tüdrukute olukorda arvestavate humanitaarabi projektide maht ja osakaal kogu antavast humanitaarabist. VäM koostöös vabaühendustega Toetada arengu-, konflikti- ja konfliktijärgsete riikide õigussüsteemide ülesehitust, et tagada nende õigusriiklus, inimõiguste, sh naiste inimõiguste kaitse ja sooline võrdõiguslikkus . Valdkon dlike koolituste toetamine (sihtrühmaks mh riigiametnikud, kohtunikud, prokurörid, politseinikud) . Temaatilistes a rengukoostöö- , mestimis - ja TAIEX i projektides osalemine. VäM , KaM, SiM, SoM, koostöös vabaühendustega Tagada , et kliimaga seotud arengukoostöö projektidega ei suurendata sihtriikides soolist ebavõrdsust. Ükski projekt ei suurenda soolist ebavõrdsust. KeM Naiste, rahu ja julgeoleku alal valdkondliku asjatundlikkuse kasvatamine ametkondades ja laiem teadlikkuse suurendamine Eestis Resolutsioon 1325 on osa naiste inimõiguste tagamisest . Seega on oluline kajastada naiste , rahu ja julgeolek u küsimusi ühiskonna s laiemalt, sealhulgas riikides , kus konflikti ei ole , kuid mis aitavad mujal ühiskondi konfliktijärgselt üles ehitada. Kuigi naised ja tüdrukud kannatavad konfliktist põhjustatuna sama traumat nagu ülejäänud elanikud, on nad tihti seksuaal se vägival la , ärakasutami se ja väärkohtlemise põhilised ohvrid. Samas , vä hese teadlikkuse tõttu nais te , rahu ja julgeoleku teemast jäetakse rahu ja stabiilsusega tegeldes naised kaasamata ja nende vajadustega arvestamata. Eesti tegevus valdkondliku asjatundmuse parandamiseks ja laiema teadlikkuse suurendamiseks on suunat ud eri sihtrühmadele, nagu kodanikuühiskonna esindajad, ametnikud, ajateenijad, rahuvalve- ja tsiviil missioonidel osalejad , ning õppekavade kohaselt ka kooliõpilased . Kooliõpilastele mõeldud teavitustegevuses on omal kohal mitteformaalse õppe vormid, nagu matkemängud jms. Koolituste korraldamiseks ja info jagamiseks on vaja ka sobivaid õppe- ja infomaterjale. Eesmär k on tagada koolitus t el ja teavitusüritustel osaleja tele võimalikult mitmekülgsed teadmised ning osk us näha sidet inimõiguste, sealhulgas naiste inimõiguste , humanitaarõiguse ja ühiskonnarühmade kaasatuse vahel. Koolituste ja teavitustegevuse raames pööratakse tähelepanu ka seostele keskkonnakonfliktide lahendamise, kliimamuutuste mõjude ning naiste õiguste ja julgeoleku vahel. Selleks, et teadlikkuse suurendamine ei oleks ainult ühepoolne, on oluline teha koostööd akadeemiliste õppeasutustega ning kaasata üliõpilasi uurima naiste, rahu ja julgeolekuga seotud teemasid. Tegevus Indikaator Täitja Koolitada ja suurendada muude vahenditega ametnike ja vabaühenduste esindaja te teadlikkust soolise vägivalla, naiste inimõiguste ning naiste, rahu ja julgeoleku ning soolise võrdõiguslikkuse teemal. Teemaga kokku puutuvatele ametnikele ja vabaühenduste esindajatele korraldatud t eavitusürituste ja koolituste arv , üritustel osalejate hulk. Teadlikkuse suurendamist toetavate teabematerjalide jm lahenduste arv. VäM, KaM, SoM koostöös vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega Koolitada rahu ja julgeolekuga tegelevaid eksperte soolise vägivalla, naiste inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse teemadel . Teavitusürituste ja koolituste arv , üritustel osalejate hulk. VäM, KaM, SiM koostöös vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega Käsitleda soolist vägivalda, naiste inimõigusi ning nende rolli rahu ja julgeoleku tagamisel ning soolist võrdõiguslikkust ohvitseride ja allohvitseride üldkoolitusel. Ohvitseride ja allohvitseride koolitusprogrammides on teemakohane õppemoodul, milles käsitletakse võrdõiguslikkust, naiste inimõigusi ning nende rolli rahu ja julgeoleku tagamisel. KaM, SiM, koostöös vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega Käsitleda soolist vägivalda, naiste inimõigusi ning nende rolli rahu ja julgeoleku tagamisel ning soolist võrdõiguslikkust missioonieelsetel koolitustel. Missioonieelsetes koolitusprogrammides on teemakohane õppemoodul, milles käsitletakse võrdõiguslikkust, naiste inimõigusi ning nende rolli rahu ja julgeoleku tagamisel. KaM, SiM, koostöös vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega Käsitleda soolist vägivalda, naiste inimõigusi ning nende rolli rahu ja julgeoleku tagamisel ning soolist võrdõiguslikkust sõduri baaskursuse raames. Koolitusprogrammides on teemakohane õppemoodul, milles käsitletakse võrdõiguslikkust, naiste inimõigusi ning nende rolli rahu ja julgeoleku tagamisel. KaM Käsitleda soolist vägivalda, naiste inimõigusi ning nende rolli rahu ja julgeoleku tagamisel ning soolist võrdõiguslikkust põhikooli ja keskharidustaseme õppes . Teemade järjepidev kajastamine õppekavades . HTM, KaM, SoM koostöös vaba-ühendustega Koolitada soolise vägivalla, naiste, rahu ja julgeoleku ning soolise võrdõiguslikkuse teemal tsiviil eksperte , kes tegutsevad konflikti- või konfliktijärgsetes piirkondades. Teema lisamine missiooni- ja rotatsioonieelsetesse koolitustesse. Koolitatud ekspertide arv. Si M, VäM koostöös vaba-ühendustega Koostada ja levitada n aiste, rahu ja julgeoleku teemalis i õppe- ja infomaterjal e . Kajastada n aiste rolli julgeolekus avalikkusele suunatud teavitustegevuses. Elektroonilised ja/või paberkandjal info- ja õppematerjalid, mis on mõeldud eri sihtrühmadele. HTM, KaM, SiM, SoM, VäM koostöös vaba-ühenduste , kõrgkoolide ja teadusasutustega Määrata kindlaks naiste, rahu ja julgeoleku teemad, mille kohta on puudulik info ning teha koostööd akadeemiliste õppeasutustega uurimaks naiste rolli rahu ja julgeoleku tagamisel. Kohtumised õppeasutuste esindajatega, infovahetus, uurimistööde tegemine. HTM, KaM, SoM, VäM koostöös vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega Teha temaatilist koostööd ja vahetada regulaarselt infot naiste , rahu ja julgeolek u valdkonnas tegutsevate asutuste ja ekspertidega. Temaatilised kohtumised ja infovahetus. HTM, KaM, SiM, SoM, VäM Teha regulaarset koostööd nii kohalike kui ka rahvusvaheliste vabaühendustega, naisühenduste ja inimõiguskaitsjatega, vahetada infot ja kogemusi. Temaatilised kohtumised ja infovahetus. HTM, KaM, SiM, SoM, VäM koostöös vaba-ühendustega Julgustada vabaühenduste ja akadeemilist e ringkondade omavahelist tihedamat koostööd, sh avaliku sektori asutuste poolt tegevuskava rakendamise tagasisidestamiseks . Temaatilised kohtumised ja infovahetus ; avalik eestkostetegevus ja analüüside arv. Vabaühendused koostöös kõrgkoolide ja teadusasutustega Jagada avalikku infot naiste, rahu ja julgeoleku teemal internetis ja e-kirja teel. Info kättesaadavus eelkõige Eesti tegevuste kohta VäMi kodulehel ja sotsiaalmeedias. VäM koostöös teiste asutuste ja vabaühendustega Naiste esindatuse suurendamine rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ametikohtadel Eestis, sealhulgas osal emis võimalused rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel Normatiivsel tasandil on Eestis loodud meestele ja naistele võrdsed võimalused tööta da julgeolekuga seotud ametikohtadel ja neile kandideeri da , kuid naiste osakaal neil ametikohtadel on endiselt tagasihoidlik. Oluline on jätkata dokumendi „Poliitika naiste kaitseväeteenistuse osalemise võimaluste suurendamiseks“ ja selle alusel ellu viidava püsikampaania „Naised vormi“ tõhusa t ja jär jepideva t rakendamis t . Nii nagu Kaitseministeeriumi s ja K aitseväe s võiks kaaluda ka teistes nais t e, rahu ja julgeolek u küsimustega kokku puutuvates asutustes sellise ametikoha loomist , mille põhiülesannete hulka kuuluks valdkonna edendamise eest seismine. „R ahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemise tegevuskava 2020–2024 “ seab eesmärgi suurendada naisekspertide osakaalu (2020. a seisuga oli Eesti tsiviilekspertidest naiste osakaal 23%). Soolise võrdõiguslikkuse tagamise põhimõtted on järjest olulisemad rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas nende värbamispoliitikas. Näitena saab tuua ÜRO soolise pariteetsuse strateegia , aga ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) värbamispõhimõt ted . Rahvusvahelistel konkurssidel on sarnase kvalifikatsiooni ja teenistuskäiguga kandidaatide puhul sageli eelis naissoost kandidaadil. Pidades silmas Eesti esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides on seega kasulik suurendada naiste esindatust rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ametikohtadel Eestis, kuna selle põhjal on võimalik tuvastada rahvusvahelisest karjäärist huvitatud ja selleks valmis olevaid kandidaate ning toetada nende kandidatuure läbi sihtkoolituste. Tegevus Indikaator Täitja Jälgida, et oleks tagatud sooline tasakaal rahu ja julgeolekuga seotud ametikohtade konkurssidel. Värbamis- ja edutamispõhimõtetes arvestatakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet ning selle edendamise kohustust. KaM, SiM, VäM Jätkata naistele ajateenistusse, tegevteenistusse ja vabatahtlikesse riigikaitse organisatsioonidesse astumise ning karjääri tegemise võimaluste tutvustamist. Kampaaniate korraldamine, kajastatus meedias, osalemine karjäärimessidel ja teistel temaatilistel üritustel. KaM , KL, NKK Toetada naissoost kandidaatide pürgimist naiste , rahu ja julgeolek u valdkonnaga seotud ametikohtadele rahvusvahelistes or ganisatsioonides, tagades kandidaatide nõustamise ja vajaliku ettevalmistuse. Nõustamis- ja koolitustegevus . KaM, SiM, VäM Elluviimine ja aruandlus Tegevuskava viivad ellu selles nimetatud asutused oma pädevuse piires, kaasates vajadus el allasutusi ning tehes koostööd vabaühenduste, kõrgkoolide ja teadusasutustega. Tegevuskava on koostatud aastateks 20 20 – 2025 ning seda elluviivad ametkonnad ja vabaühendused esitavad kirjal iku ülevaate oma tegevustest 2023. aasta teises pooles ja 2025 . aasta teises pooles. Mõlemal korral koostab V älisministeerium esitatud ülevaadete alusel tegevuskava rakendamise aruande , mis edastatakse infoks Vabariigi Valitsusele. Tegevuskava kehtimise ajal vahetavad pädevad asutused pidevalt resolutsiooni 1325 rakendamisega seotud infot ning teevad igakülgset koostööd tegevuskavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Tegevuskava elluviijad kohtuvad vähemalt kor d aastas. Vajaduse korral täiendavad tegevuskava koostajad kava, lähtudes muutunud rahvusvahelisest olukorrast, sealhulgas EL i , NATO ja ÜRO tegevusest resolutsiooni 1325 rakendamisel, Eesti välispoliitilistest eesmärkidest ja muudest asjaoludest. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: VÄM/21-0432 - Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 “Naised, rahu ja julgeolek” rakendamiseks Eestis 2020 – 2025 ja Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2015-2019: tegevuskava lõpparuanne Kooskõlastamine algatati 07.04.2021 11:03 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18422629-34ce-4760-a746-2f68fe5912ce Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18422629-34ce-4760-a746-2f68fe5912ce?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/21-0432 - Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 “Naised, rahu ja julgeolek” rakendamiseks Eestis 2020 – 2025 ja Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2015-2019: tegevuskava lõpparuanne Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18422629-34ce-4760-a746-2f68fe5912ce Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/18422629-34ce-4760-a746-2f68fe5912ce?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main