Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Stevas OÜ Teie 03.06.2026 [email protected] Meie 08.06.2026nr 12.2-1/2441-2 Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud ettevõtja Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjana esitas Stevas OÜ, registrikood 16347177, (edaspidi: teate esitaja) Politsei- ja Piirivalveameti korruptsioonivihje e-posti aadressile, Rahandusministeeriumile ning riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi: VAKO) ühise pöördumise, milles osutatakse Sillamäe Linnavalitsuse, registrikood 90003841, (edaspidi: hankija) lihthankemenetlusega ehitustööde riigihankele "Lasteaia Päikseke köögiploki remont", viitenumber 310836, (edaspidi: riigihange). Teate esitaja leiab, et riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused on konkurentsi põhjendamatult piiravad ja loovad riigihankes osalemiseks eelise äriühingule, mille juhatuse liige on perekondlikes suhetes hankija juures töötava ehitusjärelevalve inspektoriga. Seejuures töötab ehitusjärelevalve inspektor ehitus- ja maakorralduse osakonnas ning sama osakonna juhataja on määratud riigihanke komisjoni esimeheks ja hankelepingu täitmise eest vastutavaks isikuks. Nimetatus näeb teate esitaja huvide konflikti. 04.06.2026 selgitas VAKO teate esitajale, et hankija koostatud riigihanke alusdokumentide (edaspidi ka: RHAD) õiguspärasust saab VAKO kontrollida ainult seaduses sätestatud korras toimuvas vaidlustusmenetluses. Lihthankemenetlusena läbiviidavas riigihankes on pakkumuste esitamise tähtpäev riigihangete registri järgi 12.06.2026 kell 10.00. Seega on teate esitajal võimalik soovi korral veel vaidlustada RHAD-i, sh kvalifitseerimistingimusi, VAKO-s. Riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg 2 p 1 kohaselt peab vaidlustus RHAD-i peale olema laekunud VAKO- le hiljemalt 2 tööpäeva enne lihthankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva – järelikult antud riigihankes hiljemalt 09.06.2026. Rahandusministeerium käsitleb Teie pöördumist järelevalveteatena RHS § 207 lg 1 tähenduses, mille järgi on järelevalveteade pöördumine, mis osutab RHS-i rikkumisele ja millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS) märgukirja kohta sätestatut. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272 Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10. 2000, nr 3-3-1-41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19). RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud järelevalve- menetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema Rahandusministeeriumil põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent isegi järelevalvemenetluse ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa ega tohigi Rahandusministeerium juhtumipõhist järelevalvemenetlust alustada. RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus VAKO-le. RHS § 206 lg 1 p-s 1 on peetud silmas nt olukorda, kui järelevalveteate esitajaks on riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja, kes leiab, et RHAD on vastuolus RHS-iga ja rikub tema õigusi (sh riigihankes osalemist takistav ja põhjendamatult piirav õigusvastane kvalifitseerimistingimus) ning VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. RHS § 206 lg 1 p 1 on imperatiivne säte. Tegemist on absoluutse menetlustakistusega, mille korral ei ole Rahandusministeeriumil lubatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust alustada. See on põhjendatav vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalve- menetluse (objektiivse õiguspärasuse kontroll) olemusliku vaheteoga. Seadusandja on lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks ettevõtja pöörduma VAKO-sse ja sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma paralleelselt kahte dubleerivat menetlust korraga (vt RHS eelnõu (450 SE I) seletuskiri, lk 139; vt RHS § 206 komm-d 4-5 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus riigihankest huvitatud isikul on või oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasi- kohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva järelevalve eesmärgi ja ulatusega (vrd Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6). Seejuures ka vaidlustuse esitamise õiguse tähtaegne kasutamata jätmine ei õigusta hilisemalt järelevalvemenetluse alustamist. RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium jätta juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamata, kui selgub, et järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust VAKO-le ja järelevalveteate esitamise ajaks on vaidlustuse esitamise õigus minetatud. RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139). Initsieerides Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu (vt RHS § 206 komm 7 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). 2 Kuigi praeguses asjas ei ole Rahandusministeeriumil järelevalveteate ajendil tekkinud RHS-i rikkumise kahtlust, siis isegi sellise kahtluse tekkima pidamisel oleks RHS § 206 lg 1 p-s 1 sätestatud absoluutse menetlustakistuse tõttu järelevalvemenetluse alustamine igal juhul võimatu. Riigihangete registrist nähtub, et Stevas OÜ registreeris ennast riigihanke juurde huvitatud ettevõtjaks 28.05.2026. Kui teate esitaja ei ole rahul riigihanke tingimustega, sh kvalifitseerimise tingimustega, ning näeb RHAD-i tingimustes enda õiguste võimalikku rikkumist, siis tuleks teate esitajal kui riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjal pöörduda oma õiguste ja huvide kaitseks kohases menetluses ning seaduses sätestatud tähtaja jooksul VAKO poole – nii, nagu VAKO on seda teate esitajale 05.06.2026 vastuskirjas üksikasjalikult selgitanud. Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest, juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1 ja § 206 lg-st 3 ning tuginedes RHS § 206 lg 1 p-le 1, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Sillamäe Linnavalitsuse lihthankemenetlusega riigihanke "Lasteaia Päikseke köögiploki remont", viitenumber 310836, kohta esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust. Järelevalvemenetluse alustamata jätmise korral ei hinda Rahandusministeerium seda, kas teates hankija tegevuse kohta tehtud etteheited on põhjendatud või mitte. Sellegipoolest juhime teate esitaja tähelepanu esiteks RHS § 98 lg-s 1 ette nähtud hankija õigusele kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ning kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Vastavalt RHS § 100 lg 1 p-le 4 võib hankija nõuda pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmete esitamist pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast ja nõutud minimaalse aastakäibe, sh hankelepingu valdkonnas nõutud minimaalse aastakäibe andmete olemasolust. RHS § 100 lg-st 3 tuleneva eelduse kohaselt on kvalifitseerimistingimusena üldjuhul õiguspärane käibenõue summas, mis ei ületa hankelepingu eeldatav maksumust rohkem kui kahekordselt. Samuti on hankijal õigus RHS § 101 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel nõuda pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile andmete esitamist ehitustööde hankelepingu korral ehitustööde tegemise eest vastutavate isikute või tehniliste üksuste kohta ning pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ning kutse- kvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel. Kõnealuses riigihankes on ainsaks pakkumuste hindamise kriteeriumiks pakkumuse maksumus (vähim on parim) – pakkuja meeskonnaliikmete kvalifikatsiooni ega kogemust eduka pakkumuse väljaselgitamisel ei hinnata. Kokkuvõtvalt nendime, et Rahandusministeeriumi jaoks ei ole järelevalveteates nimetatud kvalifitseerimistingimuste õigusvastasus ilmselge. Kui teate esitaja ikkagi leiab, et tingimused on õigusvastased, soovitame vastavas küsimuses pöörduda nõuetekohaselt vormistatud vaidlustusega VAKO-sse. Mis puudutab väidetavat huvide konflikti, siis ka selles küsimuses ei ole Rahandusministeeriumile teadaolevad asjaolud teate esitaja etteheidetega nõustumiseks piisavad. 3 RHS § 3 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, tagama ettevõtjate võrdse kohtlemise ning vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Seejuures saab huvide konflikt RHS-i tähenduses esineda mitte riigihankes osaleval ettevõtjal, vaid hankijal, täpsemalt tema nimel tegutseval füüsilisel isikul. RHS § 4 p-s 8 sätestatud legaaldefinitsiooni kohaselt mõistetakse huvide konfliktina riigihanke- õiguses olukorda, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Huvide konflikt sisaldab ohtu, et hankija laseb ennast juhtida muudel kui asjaomase riigihankega seotud kaalutlustel ja et ainuüksi seetõttu eelistatakse ühte pakkujat (vt EKo C-538/13, p 35). Kohtupraktikas sedastatu järgi tuleb huvide konflikti riigihangetes vältida ning hankija peab kontrollima võimalike huvide konfliktide olemasolu ning võtma tarvitusele meetmed nende ennetamiseks, tuvastamiseks ja heastamiseks (vt EKo C-538/13, p 43). Ent seejuures ei saa lähtuda üksnes oletustest ja kahtlustest (vt TlnHKo 27.12.2012, nr 3-12-2350, p 14), vaid hankija poolel kaasatud füüsilise isiku erapoolikuse tuvastamine nõuab igal juhul faktiliste asjaolude ja tõendite igakülgset põhjalikku hindamist (vt EKo C-538/13, p-d 37 ja 45). Huvide konflikti puudutavad meetmed peavad olema ette nähtud asutuse tööd reguleerivas sisekorras, sh võivad need olla ette nähtud hankekorras. RHS § 9 lg 1 kohaselt peab avaliku sektori hankija kehtestama organisatsioonisisese hankekorra, kui tema ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot. Kui hankijal on hankekorra kehtestamise kohustus ja kui need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsiooni- siseses töökorraldust käsitlevas dokumendis, siis RHS § 9 lg 4 p 6 kohaselt nähakse hankekorras ette (täpsemad) meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel. Hankija, kellel puudub hankekorra kehtestamise kohustus, peab määrama kindlaks meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks oma organisatsiooni- siseses töökorraldust käsitlevas dokumendis või hankekorras, kui ta otsustab siiski hankekorra kehtestada (RHS § 9 lg 5). Iseenda kehtestatud regulatsioonist peab hankija kinni pidama, nt on praktikas levinud meetmeks riigihanke eest vastutava isiku või hankekomisjoni liikme taandamine, et füüsiline isik, kellel esineb huvide konflikt ei osaleks hankemenetluses otsuste ega toimingute (edasisel) tegemisel (vt ka RHS-i eelnõu, 450 SE I, seletuskiri, lk 26: „Huvide konflikti vältimise meetmeks võib olla näiteks taandamine, samuti võib hankija kehtestada eetikakoodeksi, mille rakendamist tuleks ka kontrollida. Näiteks taandamise puhul ei tohi riigihanke hindamiskomisjoni tööst osa võtta isik, kellel esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib või võib tekkida kahtlus tema erapooletuses. Komisjoni liige peab viivitamatult komisjoni huvide konfliktist kirjalikult teavitama ja hoiduma menetletava hanke osas edasisest tegevusest komisjoni liikmena. Taandunud komisjoni liikme ülesandeid täidab sellisel juhul tema asendus- liige“). Kui avaliku sektori hankija on lihthankemenetluse läbiviimisel RHAD-is võtnud endale kohustuse kontrollida lisaks RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kohustuslike kõrvaldamisaluste puudumisele (vt RHS § 125 lg 7) ka RHS § 95 lg-s 4 sätestatud vabatahtlike kõrvaldamisaluste puudumist, siis on hankija kohustatud seda regulatsiooni järgima (vt RHS §125 lg 2). RHS § 95 lg 4 p-s 6 ette nähtud vabatahtliku kõrvaldamise alusena on sätestatud, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kui huvide konflikti ei ole võimalik vältida muude vahenditega (nt konfliktisituatsioonis oleva riigihanke eest vastutava isiku või hankekomisjoni liikme taandamisega). 4 Pakkuja kõrvaldamine hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 6 alusel ei saa olla automaatne ning selle kohaldamiseks ainuüksi huvide konflikti kui abstraktse ohuolukorra tuvastamisest ei piisa. RHS-is on riigihankedirektiivi (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 24 teine lõik) eeskujul peetud huvide konflikti all silmas olukordi, kui keegi hankija poolelt „istub korraga kahel toolil“, omades seeläbi kokkusobimatuid huve. RHS § 95 lg 4 p 6 kohaldamine kui ultima ratio ei saa toimuda kergekäeliselt või meelevaldselt. Selle kõrvaldamisaluse kohaldamine eeldab esiteks seda, et huvide konflikti situatsioonis oleks mõni konkreetne (hankija nimel tegutsev) füüsiline isik, mitte hankija ise või mõni muu viimase heaks tegutsev juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon, ning teiseks, et kõrvaldamist kasutatakse viimase vahendina alles siis, kui huvide konflikti – esmajoones huvide konflikti situatsioonis tegutsemist ning selle negatiivseid mõjutusi – ei ole muude vahenditega võimalik vältida (vt VAKO 05.11.2020, nr 207- 20/223606, p 22). RHS § 95 lg 4 p 7 annab hankijale õiguse kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida. Seega ei piisa RHS § 95 lg 4 p 7 kohaldamiseks üksnes sellest, et riigihanke alusdokumentide koostamisel on osalenud mõne pakkujaga seotud isik. Kõrvaldamisaluse kohaldamise tingimatuteks ja tõendamist vajavateks eeldusteks on lisaks sellele, et üheaegselt nii pakkujaga kui ka hankijaga seotud isik oleks osalenud pakkumuse koostamisel, ka see, et pakkuja oleks nimetatud seose tõttu saanud eelise teiste ettevõtjate ees, nt informatsiooniline-ajaline eelis, ja et sellest tingitud negatiivseid mõjutusi ei ole võimalik heastada muul vähemkoormavamal viisil, kui pakkuja kõrvaldamisega, nt võib olla informatsioonilise-ajalise eelise tasandamine võimalik läbi seaduses minimaalselt nõutust pikema pakkumuste esitamise tähtaja võimaldamise (vt ka VAKO 30.07.2021, nr 126-21/226132, p 25). Pakkuja kõrvaldamine riigihanke menetlusest on alati kõige äärmuslikum meede, nn ultima ratio ehk viimne abinõu (vt VAKO 21.09.2021, nr 153-21/238465, p 24). Eelnevast tulenevalt tuleb igal konkreetsel juhtumil eraldi hinnata kõiki asjaolusid kogumis ning nende vastastikuses seoses järeldamaks, millised meetmed on kohased ja proportsionaalsed huvide konflikti ning selle nagatiivsete mõjutuste, sh teiste ettevõtjate ja pakkujate ebavõrdse kohtlemise, vältimiseks, tasandamiseks või heastamiseks. Vastata tuleks küsimusele, kas ja kuidas võib huvide konflikt (hankija esindaja erahuvid vs hankija huvid) riigihanke menetluse kulgu ja tulemusi mõjutada, kas huvide konflikti sattunud hankija töötaja või muu esindajaga seotud pakkuja on saanud või võib saada reaalse eelise teiste ettevõtjate ees, milles see eelis väljendub ning milliste meetmetega on antud eelist võimalik elimineerida. Hankija töötaja või muu esindajaga seotust omava pakkuja automaatne kõrvaldamine, nagu ka sellisele ettevõtjale riigihanke menetluses osalemiseks absoluutse keelu kehtestamine, ei oleks proportsionaalne: igakordselt tuleks hinnata, kas pakkujate vahelist konkurentsi on ka tegelikult kahjustatud või mitte (vt EKo C-21/03 ja C-34/03, p-d 32-36). RHS § 95 lg 4 p 7 rakendamiseks peab eelist andev info ka tegelikult andma pakkujale teiste pakkujate ees eelise (vt VAKO 21.04.2021, nr 67-21/230235, p 19). Riigihankes ilmnenud huvide konfliktile adekvaatne reageerimine võib teatud juhtudel seisneda ka huvide konflikti sattunud hankija esindajaga seotud pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamises, kuid selleks on hankijal õigus üksnes siis, kui ühegi muu vahendiga ei ole võimalik huvide konflikti vältida (vt M. A. Simovart, N. Siitam. § 4, komm 20 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). See tähendab, et huvide konflikti tuvastamisel peab (hankija) esmajärjekorras kaaluma muude meetmete rakendamist (vt M. Parind. RHS § 95, komm 67 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). 5 RHS § 95 lg 4 p-des 6 ja 7 nimetatud kõrvaldamise aluse ilmnemisel tuleb hankijal teha diskretsiooniotsustus, st vastavate asjaolude esinemisel peab hankija asjaolusid hindama ning kaalutlemise teel jõudma järelduseni, kas pakkuja kõrvaldamine on tingimata ja vältimatult vajalik ning proportsionaalne, sh mõõdukas. Järelevalveteatest ei nähtu praegusel juhul, millisel riigihanke läbiviimises osaleval hankija teenistujal oleks mõne riigihankest huvitatud ettevõtjaga sedalaadi seosesid, mida saaks käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Pelgalt see asjaolu, et hankija teenistujal, kes ise konkreetse riigihanke läbiviimises ei osale (sh kes ei kuulu riigihangete registris avaldatud hanke meeskonna liikmete hulka), on perekondlikud suhted ühe riigihankest potentsiaalselt huvitatud äriühingu juhatuse liikmega, sedalaadi seoseid Rahandusministeeriumi hinnangul ei loo. Teates toodud väited on spekulatiivsed. Seda enam, et järelevalveteates nimetatud ettevõtja ei ole ka käesoleva riigihanke juurde huvitatud isikuna ennast veel registreerinud ning on teadmata, kas ta selles riigihankes üldse osaleda soovib. Rahandusministeeriumi riigihangete järelevalvepädevuse piiridest johtuvalt ei saa me hinnata seda, kas teates kirjeldatud asjaoludes võib esineda huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse tähenduses, kas on järgitud kehtivaid toimingupiiranguid jne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete valdkonna juht riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond Mihhail Antonov 5885 1448 [email protected] 6