Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0428 - Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) kaitse alt väljaarvamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a7ffa03d-e22a-4bef-9826-4492e570d0cc Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a7ffa03d-e22a-4bef-9826-4492e570d0cc?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 05.04.2021 nr 1-4/21/290-2 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) kaitse alt väljaarvamine“ kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) kaitse alt väljaarvamine” eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Meelis Suurkask, 516 4947 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 5.04.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt väljaarvamine Looduskaitselise otstarbekuse puudumise tõttu arvatakse looduskaitse alt välja Viljandi maakonnas Viljandi linnas asuv Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) (KLO1000301). § 2. Kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine Paragrahvis 1 nimetatud kaitseala kaitse alt väljaarvamisega tunnistatakse kehtetuks Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määruse nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnasˮ lisa 4 „Riikliku looduskaitse all olevate objektide nimekiri” punkt 26 (Uueveski oru maastikukaitseala). § 3. Kaitse alt väljaarvamise põhjendused Põhjendused kaitseala kaitse alt väljaarvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas1. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 23. juuli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/318 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Tõnis Mölder Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määrus „Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) kaitse alt väljaarvamine” on ette valmistatud looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse looduskaitseliste väärtuste puudumise tõttu kaitse alt välja Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) (edaspidi kaitseala), mis asub Viljandi maakonnas Viljandi linnas, ja tunnistatakse kehtetuks otsused, millega võeti kaitseala kaitse alla. Ala looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse alal kehtinud looduskaitselised piirangud. Kaitstava loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohaselt looduskaitseseaduse §-des 8 ja 9 sätestatut. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask (tel 516 4997, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected] ) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Kaitseala seisundit on hinnanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Meelis Suurkask. 2. Eelnõu sisu, kaitse alt väljaarvamise põhjendused Kaitseala on moodustatud Viljandi maakonnavalitsuse 21. augusti 1990. a määrusega nr 296 „Loodushoiust Viljandi maakonnasˮ (tühistatud). Kaitsekorda uuendati Viljandi Maakonnavalitsuse 9. novembri 1992. a määrusega nr 413 „Looduskaitse korraldus Viljandi maakonnasˮ, kus on nimetatud Uueveski oru maastikukaitseala. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 jäävad enne looduskaitseseaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord kehtima kuni nimetatud seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni. Viljandi linnas Uueveski orgu küll teatakse, aga mitte kaitse all oleva objektina. Suuliste andmete kohaselt on Viljandi linnavalitsuse ettepanekul kaitseala kaitsekord tühistatud, oletatavasti toimus see aastal 1992 või 1993. Asjaolude täpsustamiseks tehti järelepärimine Riigiarhiivist ja endisest Viljandi Maavalitsusest, aga kahjuks ei leitud dokumente, mis kinnitaksid kaitseala kaitse alt välja arvamist. Kaitseala on keskkonnaregistrisse kantud ilma kaardikihita ehk välispiirita. Looduskaitseseadusekohane kaitse-eeskiri Uueveski maastikukaitsealal puudub, kehtib looduskaitseseadusejärgne piiranguvööndi režiim. Keskkonnaregistris kaitseala välispiir puudub. 1990. aasta määruse lisas oleva paberkaardi järgi on kaitseala pindala hinnanguliselt 15,5 ha, millest hinnanguliselt 2,2 ha jääb eramaale ja 13,3 ha jääb munitsipaalmaale. Pindala on hinnatud 1990. aasta paberskeemilt 2020. aasta põhikaardile kantud piirijoone alusel. Looduskaitseseaduse § 7 kohaselt on kaitse alla võtmise, sealjuures kaitse jätkamise eelduseks loodusobjekti ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus, rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus või kui see on vajalik nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) rakendamiseks. Vastavalt looduskaitseseaduse § 13 lõikele 1 kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Arvestades looduskaitseseaduse § 8 lõiget 4 võib jätta loodusobjekti kaitse alla võtmata või loobuda objekti kaitsest, kui see ei ole otstarbekas. Otstarbekuse korral hinnatakse eelkõige seda, kas on olemas alternatiivseid meetmeid, mis aitaksid loodusobjekti ohustavaid tegureid vähendada või vältida, ning seda, kas kaitse on vajalik, arvestades selle väärtuse seisundit. Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 kohaselt võtab ala kaitsealana kaitse alla Vabariigi Valitsus ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti Vabariigi Valitsus. Kehtetuks tunnistatakse kõik kaitseala kaitse alla võtmist puudutava otsuse vastavad osad. Kaitseala riikliku kaitse alt välja arvamise ettepaneku tegemise ajendiks on tõsiasi, et alates aastast 1992 või 1993 on teada, et Uueveski org ei ole looduskaitse all. Keskkonnaamet hindas ala kaitse all hoidmise ja kaitsekorra uuendamise vajalikkust ning jõudis järeldusele, et ala kaitsmise jätkamine pole otstarbekas. Kaitseala kaitse alt väljaarvamise otsuse tegemisel analüüsiti esmalt seda, kas loodusobjektil on jätkuvalt olemas kaitse alla võtmise eeldused, ja seejärel, kas kaitse jätkamine kaitstava loodusobjektina on nende eelduste säilitamiseks vajalik. 2.1 Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse all hoidmise eeldustele Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) kaitse alla võtmise eesmärk 1990. aastal oli maastiku kaitse. Kaitseala moodustati kohaliku tähtsusega kaitsealana, et kaitsta Uueveski oru maastiku. Keskkonnaregistri andmetel ei ole kaitsealal registreeritud ohustatud, haruldasi ja piirkonnale ainuomaseid liike, kooslusi ega elupaigatüüpe. Kaitsealal on nähtud tegutsemas III kaitsekategooria kaitsealuseid liike taita (Gallinula chloropus), kodukakku (Strix aluco), väänkaela (Jynx torquilla) ja musträhni (Dryocopus martius), kuid nende arvukus on väike ja pesitsemist ei ole kinnitatud. Kaitsealal ei ole registreeritud selliseid liike, kes vajaksid spetsiaalset kaitsekorda või majandamist, mida poleks võimalik rakendada majandatavatel aladel ka väljaspool kaitseala. Kaitsealal asub kultuurimälestis, 19. sajandist pärit Uueveski vesiveski. Kaitsealal puudub üleriigiline ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus, mida peaks kaitsma riikliku kaitsealaga. 2 Uueveski org on Viljandi linna üldplaneeringuga määratud haljasalaks, mille toimimist ei tohi ehitus- ja arendustegevuse käigus ohtu seada. Alale üldplaneeringuga määratud haljasala staatus tagab ka edaspidi selle ala puhkemajandusliku väärtuse säilimise. 2.2. Kaitse all hoidmise otstarbekus Olemasolev kaitseala hõlmab Sakala kõrgustikul asuva Viljandi ürgorgu suubuva külgorundi lõiku. Orus asub Uueveski paisjärv ja selles voolab Uueveski ehk Kösti oja. Kaitseala ulatub Viljandi– Põltsamaa maanteest Uueveski basseinideni ca 700 m pikkusel orulõigul. Kaitseala kaitse alt välja arvamise korral nähakse peamise ohuna ehitustegevuse hoogustumist ja orunõlvade täisehitamist. Uueveski maastikukaitsealal toimunud Viljandi Linnavalitsuse, Keskkonnaameti ja huvigrupi kohtumisel 11. juunil 2020. a kinnitas linnavalitsus, et Uueveski org on Viljandi linna üldplaneeringu ja Viljandi maakonnaplaneeringu kohaselt rohekoridori osa ja seda niisama lihtsalt muuta ei saa. Juhiti tähelepanu asjaolule, et ligemale 30 aasta jooksul on org säilinud linnarahva puhkealana, kuigi keegi ei teadnud, et ala on kaitse all. Alal on jätkuvalt puhkemajanduslik väärtus, mida ala riikliku kaitse alt maha arvamine ei vähenda ega ohusta. Tegemist on valdavalt munitsipaalmaaga ja Viljandi linna rohealaga, mis on populaarne puhkeala jalutamiseks, sportimiseks ja kalapüügiks. Puhkemajanduslikku väärtust saab säilitada ka ilma alal riikliku kaitse tagamiseta ning see on pigem kohaliku kogukonna ja omavalitsuse võimuses. Uueveski org on Viljandi linna üldplaneeringuga määratud haljasalaks, mille toimimist ei tohi ehitus- ja arendustegevuse käigus ohtu seada. Alale üldplaneeringuga määratud haljasala staatus tagab ka edaspidi selle ala puhkemajandusliku väärtuse säilimise. Järve osas jääb ala kaitse alt välja arvamisel kehtima looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevad veekaitsevööndi piirangud (näiteks ehitamisele, väetise kasutamisele, raietele), mis on piisavad veekogu hea seisundi säilimiseks. Ala riikliku kaitse alt väljaarvamise korral kaovad LKS §-st 31 tulenevad piirangud ehitustegevusele, uuendusraiele, puhtpuistute kujundamisele ja energiapuistute rajamisele, sõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmisele, telkimisele, lõkke tegemisele ja rahvaürituse korraldamisele. Edaspidi on neid tegevusi lubatud teha üldise korra alusel. Arvestades asjaoludega, et kaitsealal ei ole ohustatud, haruldasi ja piirkonnale ainuomaseid liike, kooslusi ega elupaigatüüpe, kaitsealal puudub üleriigiline ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus, mida peaks kaitsma riiklikul tasemel, ning kaitseala ei ole arvatud Natura linnu- ega loodusalade hulka, ei ole kaitseala kaitse all hoidmine otstarbekas. Tegemist on suures osas munitsipaalomanduses oleva Viljandi linna rohe- ja puhkealaga, mis on Viljandi linna üldplaneeringu kohaselt määratud valdavalt avaliku ruumi haljasala või veekogu maaks. Lisaks on ala määratud Viljandi linna üldplaneeringu ja Viljandi maakonnaplaneeringu kohaselt rohekoridori osaks, mis ühendab Viljandi ürgorus asuvat roheala Kookla-Võistre rohealaga. Seetõttu on Uueveski maastikukaitsealale jäävate väärtuste püsimine tagatud Viljandi linna üldplaneeringuga. Alal tegutsevate või seal elavate kaitsealuste liikide kaitse on tagatud looduskaitseseaduse isendikaitset reguleerivate sätetega. 3 3. Menetluse kirjeldus Uueveski maastikukaitseala kaitse alt väljaarvamise määruse eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikus 23. novembrist kuni 13. detsembrini 2020. a. Materjalidega sai tutvuda Keskkonnaameti kodulehel. Teade määruse eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 24. novembri 2020. a maakondlikus ajalehes Sakala ja 23. novembri 2020. a päevalehes Õhtuleht. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 23. november 2020. a. Uueveski maastikukaitseala tutvustav artikkel ilmus ajalehes Sakala 19. detsember 2020. a. Looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel tehti ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta. Ettepanekut avaliku arutelu korraldamiseks ei tehtud. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti kaitsealal paikneva 12 kinnisasja 18 eraomanikule, Viljandi Linnavalitsusele ja MTÜ Eesti Metsa Abiks teade määruse eelnõu avaliku väljapaneku kohta. Määruse eelnõule esitas ettepanekuid neli kodanikku. Esitatud ettepanekud ja Keskkonnaameti vastused ettepanekutele on toodud alljärgnevas tabelis. Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga Huvilised kodanikud Väide, et kohaliku Ei nõustu väitega, kuna puhkemajanduslikku omavalitsuse poolt väärtust saab säilitada ka ilma alal riikliku kehtestatud kaitsekord ei kaitse tagamiseta. Uueveski org on Viljandi ole püsiv ning kui alal on linna üldplaneeringuga määratud haljasalaks, metsa (männik), siis mille toimimist ei tohi ehitus- ja peale kaitse alt arendustegevuse käigus ohtu seada. Alale väljaarvamist seda seal üldplaneeringuga määratud haljasala staatus tõenäoliselt varsti enam tagab ka edaspidi selle ala puhkemajandusliku pole. Kohalik väärtuse säilimise. omavalitsus saab planeeringut muuta ning et uue üldplaneeringuga või maakonnaplaneeringuga võib olukord muutuda. 4  Arvamuse esitaja nimi Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus ja seos eelnõuga Huviline kodanik Ei soovita võtta Uueveski Ei nõustu väitega, kuna karulaugu kaitseks ei orgu ja männikut kaitse ole Keskkonnaameti analüüsi põhjal vaja alt välja, sest mitmes moodustada täiendavaid kaitsealasid. kohas oru kallastel Karulaugu kaitse on tagatud juba piisavalt kasvavad looduslikult olemasolevatel kaitsealadel olevate elupaikade karulaugu kolooniad. kaitsega. Piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse. On suur eeldus arvata, et Viljandi linnas Viljandi ürgoru ja Uueveski oru nõlvadel kasvav karulauk on nendesse kasvukohtadesse asunud aedadest. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) kaitse alt väljaarvamise korral vabaneb maaomand LKS §-ga 31 seatud kitsendustest. Ala riikliku kaitse alt väljaarvamisega maamaksusoodustus ei muutu, kuna alalt ei ole siiani maamaksusoodustust arvestatud (oli teadmin, et alates aastast 1992 ei ole ala enam kaitse all). Kuna eelnevatel aastatel ei ole maamaksusoodustust arvestatud ei muutu ka Viljandi linnale laekuv maamaks. Kaitse alt välja arvatav Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) ei kuulu Natura 2000 võrgustikku. Kaitsealale ei jää poollooduslikke kooslusi ja seega eeldatavat ootust poollooduslike koosluste hooldamisega seotud kulutuste katteks ei ole ja riigil kulutusi ei ole. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Määruse eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Selle käigus ei esitatud vastuväiteid, et määruse jõustumine takistaks kehtivate planeeringute teostamist. LKS § 9 lõike 71 punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevaid andmeid, mis on seotud eelnõuga. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kuna Uueveski maastikukaitseala arvatakse kaitse alt välja, siis maa omandamise kulusid riigieelarvest ei teki. 5 Määruse jõustumisel puudub oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu, samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Uueveski maastikukaitseala (org ja männik) on hinnanguliselt eramaad 14% ja munitsipaalmaad 86%. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Määrus kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 6