Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjonile Digitaalse allkirjastamise kuupäev 04.06.2026. EKSPERTHINNANG Biolagunevate jäätmete 100% töötlemise või ringlussevõtu nõude tehnilise teostatavuse ja asjakohasuse küsimuses 1. Sissejuhatus ja eksperthinnangu eesmärk Käesolev eksperthinnang on koostatud eesmärgiga analüüsida riigihanke viite nr 309838 alusdokumentide tehnilise kirjelduse punktis 4.3 sätestatud nõuet, mille kohaselt peab jäätmekäitleja töötlema või ringlusse võtma 100% jäätmevedaja poolt üle antud biolagunevatest jäätmetest. Hinnang põhineb kompostimise massibilansi, bioloogiliste protsesside ja reaalsete jäätmekäitluspraktikate teaduslikul ja tehnilisel analüüsil. 2. Eksperdi arvamus ja tehniline analüüs Nõue, et käitleja peab ringlusse võtma 100% üle antud biolagunevatest jäätmetest (nn pruuni konteineri sisust), on tehnoloogiliselt ja praktiliselt teostamatu alljärgnevatel põhjustel: 2.1. Kompostimise massibilanss ja võõriste paratamatus Kompostimisplatsile toodavad jäätmed ei ole kunagi 100% puhtad, vaid sisaldavad paratamatult võõriseid (plast, metall, klaas jms), mis tuleb enne kompostimist eemaldada. Kompostimise massibilanss arvutatakse järgmiselt: Kompostimisse suunatav mass = prügilasse toodud mass (100%) – võõrised (ca 10%) Praktikas tähendab see, et kuigi käitluskoht (näiteks Uikala) võtab vastu 100% biolagunevate jäätmete konteineri sisust, on sellise võõriste hulga juures võimalik ringlusse võtta maksimaalselt 90% materjalist. Sertifitseeritud komposti korral annab just see sõelumisel saadud ( võõristest puhastatud) mass ringlussevõtu koodi R3o . Kuna võõrised on orgaanilise ainega liiga määrdunud, ei saa neid materjalina ringlusse võtta. Need tuleb suunata kas ladestamisele või taaskasutamisse (näiteks Iru elektrijaama masspõletusse). Jäätmekäitleja saab ringlusse võetava materjali hulka suurendada ainult teavitustöö abil, mille eesmärk on viia jäätmetekitaja poolt tekitatud võõriste osakaal 1,5–5% piiresse. Seega on 100% ringlussevõtt välistatud juba sisendmaterjali kvaliteedi tõttu. 2.2. Tugiainete lisamine Kompostimise käivitamiseks ja vajaliku poorsuse saavutamiseks tuleb kompostimisse suunatava massi hulka segada tugiaineid (nt hakkpuitu). Nende mahuvahekord sõltub ilmastikust ja jäätmete niiskusest (lähtekohaks on sageli suhe 1 m3 jäätmeid : 1 m3 hakkpuitu). Kuigi hakkpuit ei oma algselt jäätmekoodi, muutub ta komposti sisse segatuna jäätmeks , suurendades auna mahtu ja massi. Osa puidust ei lagune ja see on võimalik pärast väljasõelumist uuesti protsessi suunata. See lisab massibilanssi täiendava muutuja, mis ei tulene otseselt üleantud biolagunevate jäätmete algmassist. 2.3. Protsessi loomulikud kaod ja lõpptoodangu saagikus Kompostimise käigus väheneb mass oluliselt bioloogiliste ja füüsikaliste protsesside tõttu, mida ei tohi tõlgendada ringlussevõtu ebaõnnestumisena: Veekadu: Mikroorganismid lagundavad orgaanilist ainet ja toodavad soojust, mis aurustab vett. Algfaasis võib eralduda ka rakustruktuuridest vabanev vesi ( nõrgvesi , mis suunatakse prügila veekogumissüsteemi ). Kogu veekadu moodustab 50–60% esialgsest veesisaldusest. Gaasiheide: Jäätmetes olev süsinik laguneb ja eraldub süsinikdioksiidina (CO 2 ) ning osa lämmastikust ammoniaagina (NH 3 ). See on loomulik biokeemiline kadu, mida R3o määramisel ei arvestata. Saagikus: Mikroobse lagunemise ja kuivamise tõttu jääb esialgsest värskest ja niiskest ainest lõpuks stabiliseeritud valmiskompostiks (mida tootena turustatakse) vaid umbes 30–50% algmassist . Oluline on märkida, et R3o arvestuse aluseks võetakse komposti ( võõristest puhastatud) lähtemass , mitte turustatava valmiskomposti mass ega protsessis aurustunud/lendunud kadu. 3. Kokkuvõte Tehnilise kirjelduse punktis 4.3 esitatud nõue – 100% üle antud biolagunevate jäätmete töötlemine või ringlussevõtt – on füüsikaliselt ja tehnoloogiliselt võimatu, kuna ei arvesta sisendmaterjalis sisalduvate võõriste (ca 10%) paratamatut esinemist. Võõriseid ei ole võimalik kompostida ega ringlusse võtta. Riigihanke nõuded peaksid tuginema reaalsele massibilansile, kus ringlussevõtu (R3o) protsent arvutatakse valemiga: vastuvõetud kogumass miinus väljasõelutud võõrised . Käesolevas sõnastuses on nõue ebaproportsionaalne ja jäätmekäitluspraktikaga vastuolus, seades pakkujatele teostamatu tingimuse. Lugupidamisega, (Allkirjastatud digitaalselt) Mait Kriipsalu Eksperdi pädevuse kirjeldus: Mait Kriipsalu Veekaitse ja jäätmekäitluse professor Eesti Maaülikool Metsanduse ja inseneeria instituut Maaehituse ja veemajanduse õppetool Kreutzwaldi 5, Tartu Telefon: +372 731 3129 / +372 513 6664 E-post: [email protected] Info: https://www.etis.ee/CV/Mait_Kriipsalu/ Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 5. juuni 2026 VAIDLUSTUS riigihanke viitenr 309838 „Narva linnas korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete käitlemine aastatel 2026–2029“ hankedokumentide peale VAIDLUSTAJA: OÜ EKOVIR registrikood: 10548331 Kaasiku tn 28, 41541 Jõhvi ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet registrikood: 75039729 Peetri plats 3, 20308 Narva VASTUTAV ISIK: Galina Siniorg e-post: [email protected]; [email protected] RIIGIHANGE: Narva linnas korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete käitlemine aastatel 2026–2029, riigihanke viitenr 309838 VAILDUSTAJA 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Narva linnas TAOTLUSED: korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete käitlemine aastatel 2026–2029“ (viitenr 309838) hankemenetlus; 2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametit (registrikood: 75039729) viima kooskõlla õigusaktides ettenähtud nõuetega riigihanke alusdokumentide „Lisa 4 Hankelepingu projekt“ ja „Lisa 3. Tehniline kirjeldus“ järgmised punktid: 1) „Lisa 4 Hankelepingu projekt“ p-d 4.4, 6.4.2 ja 6.9.1; 2) „Lisa 3. Tehniline kirjeldus“ p-d 3.4, 3.5 ja 4.3. 3. Jätta vaidlustusmenetluse kulud Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti (registrikood: 75039729) kanda ja mõista Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametilt (registrikood: 75039729) välja OÜ EKOVIR (registrikood: 10548331) poolt vaidlustusmenetluses kantavad menetluskulud. I ASJAOLUD 1. 18.05.2026 avaldas Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi: hankija) riigihangete registris kontsessiooniteate riigihanke nr 309838 „Narva linnas korraldatud jäätmeveoga kogutud jäätmete käitlemine aastatel 2026–2029“ läbiviimiseks kontsessioonilepingu 1  sõlmimise menetlusena (edaspidi: Riigihange). Riigihange on jagatud kaheks osaks: segaolmejäätmed (I osa) ja biolagunevad jäätmed (II osa). Pakkumuste esitamise tähtajaks on kontsessiooniteates märgitud 15.06.2026. 2. OÜ EKOVIR (edaspidi: vaidlustaja) on jäätmekäitlusturul tegutsev ettevõte, kes on huvitatud Riigihanke mõlemas osas osalemisest. 3. Riigihanke alusdokumendid (edaspidi: RHAD) näevad ette mh järgmisi tingimusi: i. „Lisa 4 Hankelepingu projekt“ (edaspidi: leping) p 4.4: „Kontsessionäär võib taotleda jäätmete käitlemise tasu muutumist üksnes juhul, kui toimub otseselt teenuse hinda mõjutava maksu või riikliku tasu muutus, mida ei olnud võimalik pakkumuse esitamise hetkel ette näha. Teenustasu muutmine on lubatud ainult muutunud maksumäära ulatuses ning alates vastava muudatuse jõustumisest.“ (tingimus edaspidi: tasu muutmise tingimus) ii. Lepingu p 6.4.2: „[Kontsessiooni andjal on õigus ennetähtaegselt lõpetada jäätmeveo teenuse kontsessioon ja leping, kui kontsessionäär] rikub korduvalt või olulisel määral lepingu tingimusi ning vaatamata kontsessiooni andja kirjalikule nõudele ei lõpeta rikkumist mõistliku aja jooksul.“ (tingimus edaspidi: kontsessiooni lõpetamise tingimus) iii. Lepingu p 6.9.1: „[Kontsessiooni andjal on õigus nõuda kontsessionäärilt leppetrahvi, kui] jäätmevedaja ootab jäätmekäitluskohas jäätmete üleandmist rohkem kui 40 minutit – 500 eurot iga rikkumise kohta.“ (tingimus edaspidi: leppetrahvi tingimus) iv. „Lisa 3. Tehniline kirjeldus“ (edaspidi: tehniline kirjeldus) p 3.4: „Kui jäätmeveoki segaolmejäätmete koorem sisaldab olulises osas (rohkem kui 5%) probleemtooteid või ohtlikke jäätmeid, on jäätmekäitlejal õigus keelduda piirmäära ületavate probleemtoodetega ja ohtlike jäätmetega koorma vastuvõtmisest. Mittevastavad jäätmed tuleb dokumenteerida (foto jm). Jäätmevedaja kontaktisikut teavitatakse viivitamata.“ v. Tehnilise kirjelduse p 3.5: „Kui jäätmeveoki biolagunevate jäätmete koorem sisaldab olulises osas (rohkem kui 10%) jäätmeid, mis ei ole biolagunevad jäätmed, siis on jäätmekäitlejal õigus võtta need jäätmed vastu segaolmejäätmetena ja segaolmejäätmete käitlemise hinnaga.“ (tehnilise kirjelduse p-des 3.4 ja 3.5 sätestatud tingimused edaspidi ühiselt: mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus) vi. Tehnilise kirjelduse p 4.3: „Jäätmekäitleja kohustub ringlusse võtma 100% jäätmevedaja poolt üle antud biolagunevatest jäätmetest.“ (tingimus edaspidi: ringlusesse võtmise tingimus) 4. Vaidlustaja hinnangul takistavad ebaselged ja õigusvastased riigihanke alusdokumentides tingimused vaidlustajal riigihankes osaleda ning teha seda õiguspärastel tingimustel. Vaidlustaja põhjendused on esitatud menetlusdokumendi ptk-s II. Hankemenetluse peatamise taotlus on esitatud menetlusdokumendi ptk-s III. Menetlusdokumendi ptk-s IV on vaidlustaja käsitlenud menetluslikke küsimusi. II VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED Tasu muutmise tingimus 5. Tasu muutmise tingimuse kohaselt on kontsessionääril õigus jäätmete käitlemise tasu muutmise taotlemiseks üksnes juhul, kui toimub otseselt teenuse hinda mõjutava maksu või riikliku tasu muutus, mida ei olnud võimalik pakkumuse esitamise hetkel; teenustasu muutmine on lubatud ainult maksumäära ulatuses. Vaidlustaja hinnangul on tegemist liialt piirava tingimusega, mis seab ohtu lepingust tulenevate kontsessionääri õiguste ja kohustuste tasakaalu. Tasu muutmise tingimuse selle praeguses sõnastuses tekitab vastuolu VÕS §-st 97 ja HMS § 102 lg-st 4 tuleneva õigusega, mis võimaldab lepingu ühepoolset muutmist objektiivsete ning selgelt ettevõtjast sõltumatute asjaolude esinemisel, ning piirab ebamõistliku RHS §-s 123 sätestatud võimalusi lepingu muutmiseks. Tingimus võib luua olukorra, kus kontsessioonilepingu täitmine osutub kontsessionääri jaoks temast sõltumatutel põhjustel kahjumlikuks. 2 6. VÕS § 97 lg 1 sätestab, et kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Sarnaselt sätestab ka HMS § 102 lg 4, et kui halduslepingu täitmine on pärast selle sõlmimist muutunud oluliselt raskemaks, võib raskustesse sattunud pool, kes ei ole haldusorgan, nõuda halduslepingu muutmist vastavalt uutele oludele. Nii tuleneb mõlemast sätte eesmärgist tagada, et ettevõtja kui töövõtja kulude ettenägematu suurenemise tõttu oleks töövõtjal võimalik taotleda lepingu muutmist uutele oludele (st kõrgematele hindadele) vastava väärtuseni, mis taastaks poolte kohustuste esialgse vahekorra. Hankija on ettevõtja vastavat õigust tasu muutmise tingimusega alusetult piiranud. 7. On oluline rõhutada, et jäätmekäitlusteenuse hind ei sõltu üksnes jäätmete vastuvõtu hinnast, vaid ka mitmest otsesest ja vältimatust kulukomponendist, mille muutumist ei ole ettevõtjal pakkumuse koostamise hetkel võimalik pikaajalise kontsessioonilepingu hinnas (aastateks 2026–2029) täielikult ette näha ega enda kanda võtta: i. Kütuse hind: Segaolmejäätmeid (jäätmekood 20 03 01) ei ole võimalik tavapäraselt suunata otse ladestusalale ilma eelneva töötlemiseta: JäätS § 35 lg 1 p 1 ja JäätS § 36 lg 2 kohaselt on töötlemist läbimata ning sortimata segaolmejäätmete prügilasse ladestamine keelatud. Seetõttu tuleb jäätmeid enne lõplikku käitlemist sortida ja töödelda. Käitlusprotsessis kasutatakse igapäevaselt suure kütusekuluga masinaid: laadureid, ekskavaatoreid, sõela, purustit, prügirulli/tihendajat ning territooriumisisest transporti. See tehnika on seotud kogu käitlusprotsessiga – jäätmete mahalaadimise, ümbertõstmise, eelsorteerimise, purustamise, sõelumise, tihendamise ja kattematerjali liigutamisega. Kui kütusekulu moodustab teenuse omahinnast 15–20% ning hind tõuseb lühikese aja jooksul 30% (nt geopoliitiliste kriiside – hiljutise Iraani konflikti valguses – taustal), võib see ainuüksi suurendada teenuse kogukulu 4,5–6% (eeldusel, et muud kulud ei muutu). Kuivõrd kütuse hinna muutuse näol ei ole tegemist maksu või riikliku tasu muutusega, ei võimalda tasu muutmise tingimus nõuda ettenägematu kütusehinna tõusuga seoses jäätmete käitlemise tasu muutmist. Tasu muutmise tingimus seega loob olukorra, kus kontsessioonilepingu täitmine võib osutuda kontsessionääri jaoks rahaliselt kahjumlikuks. ii. Keskkonnanõuete muutumine: Teenuse maksumust võivad oluliselt mõjutada ka kohustuslike keskkonnanõuete muutumine, mida ettevõtja ei saa pakkumuse koostamisel ette näha. Sellisteks keskkonnanõueteks võivad olla näiteks: a) kohustus täiendava eeltöötluse, sortimise, sõelumise või purustamise teostamiseks; b) kohustus partiide kaupa jäätmete stabiilsuse AT4 või muude laborianalüüsidega tõendamiseks; c) rangemad nõuded ladestuskõlblikkusele või komposti kvaliteedile; d) kohustus osa jäätmetest energiakasutusse suunamiseks; e) täiendavad tuleohutus-, lõhna-, heite- ja nõrgveenõuded. Kõik eeltoodud keskkonnanõuete muudatused võivad kaasa tuua teenuse osutamisega seonduvate kulude olulist kasvu. Samas ei ole ettevõtjal võimalik selliste muudatuste alusel nõuda jäätmete käitlemise tasu tõstmist, sest tasu muutmise tingimus võimaldab töövõtjal nõuda jäätmete käitlemise tasu muutmist üksnes siis, kui tegemist on maksust või riikliku tasu muutusest tingitud kulude suurenemisega. Kuivõrd tasu muutmise tingimus ei võimalda jäätmete käitlemise tasu muutmist seoses ettenägematute keskkonnanõuete ning sellega kaasneva kulude suurenemisega, loob tasu muutmise tingimus olukorra, kus lepingu täitmine võib osutuda töövõtja jaoks rahaliselt kahjumlikuks. iii. Tööjõukulu kasv: Leping ei võimalda jäätmete käitlemise tasu tõstmist ka olukorras, kus toimuvad ettenähtamatud muudatused tööjõukulude osas. Miinimumpalga ja üldise 3  palgataseme kasv mõjutab otseselt ettevõtte püsikulusid. Olukorras, kus leping ei võimalda jäätmete käitlemise tasu tõstmist olukorras, kus töövõtjal lasub seadusest tulenev kohustus tööjõukulude suurendamiseks (näiteks tulenevalt miinimumpalga taseme tõusust, millega kaasneks kõikide miinimumpalka teenivate töötajate palga suurendamise kohustus). Jäätmete käitlemise teenuse osutamine eeldab mitmekümne töötaja panust: käitluspersonal, masinajuhid, tehniline personal, keskkonnanõuete täitmisega seotud töötajate olemasolu. Näiteks vaidlustaja poolt hallatud Uikala prügilas töötab ligi 40 inimest. Seadusmuudatus, mis mõjutaks jäätmete käitlemise teenuse protsessi kaasatud personaliga seonduvaid tööjõukulusid, tooks omakorda kaasa teenuse osutamise kulude tõusu. Seetõttu võib tasu muutmise tingimus, mis ei võimalda jäätmete käitlemise tasu muutmist seoses (seadusest tuleneva) tööjõukulude kasvuga, tekitada olukorra, kus lepingu täitmine osutub töövõtja jaoks rahaliselt kahjumlikuks. 8. Eeltoodust tulenevalt on lisaks maksudele ja riiklikele tasudele ka palju muid faktoreid, mis võivad oluliselt mõjutada teenuse osutamise hinda: eelkõige kütuse hinna ootamatult kõrge ja kiire tõus, täiendavate või rangemate keskkonnanõuete kohustuslikuks muutumine, miinimumpalga tõusust ajendatud tööjõukulude kasv. Sellised faktorid ei ole ettevõtja mõjusfääris ning töövõtja ei saa neid alati pakkumuse koostamisel ette näha ega nendega arvestada. Töövõtja ei saa konkurentsivõimelisuse seisukohast pakkumust koostades lähtuda hüpoteetilistest kuludest, mis võivad (aga ei pruugi) tulevikus realiseeruda. Muuhulgas on ka Riigikohus leidnud, et hankemenetluse põhimõtted ja sätted ettevõtjaid tegema pakkumusi võimalikult omahinna lähedalt, mistõttu on loomulik, et majanduskeskkonna olulisel muutumisel võivad konkurentsivõimelise pakkumuse teinud ettevõtjad sattuda raskesse olukorda1. Seega on tõenäoline, et kui näiteks tõuseb miinimumpalk või kehtestatakse täiendavaid keskkonnanõudeid, võib selline muutus asetada töövõtjat majanduslikult raskesse olukorda. Samas ei luba tasu muutmise tingimus eeltoodud asjaoludega arvestada ega muuta jäätmete käsitlemise tasu muul juhul kui maksu või riikliku tasu tõusmisega seoses. Sisuliselt on hankija pannud kõikide maksu ja riikliku tasu väliste kulude tõusmise riskid ainult töövõtja õlule. 9. Vaidlustaja hinnangul on õigusvastane panna kõikide maksu ja riikliku tasu väliste kulude tõusmise riskid ainult töövõtja õlule. Selliseid seadustest tulenevaid kohustusi, mis tõstavad ettevõtja kulusid, ei saa ettevõtja alati pakkumuse koostamise hetkel ette näha ega nendega arvestada. Potentsiaalselt tõusvate kulude mitmekesisus ja lepingu tähtaja pikkus (leping kehtib mitu aastat) teevad pakkuja riski väga kõrgeks. Just selliste riskide maandamiseks on loodud VÕS § 97 ja HMS § 102 lg-s 4 sätestatud regulatsioonid, mille alusel saab nõuda hankelepingu muutmist kulude olulise suurenemise tõttu, aga ka RHS §-s 123, mis sätestab hankelepingute muutmise üldised reeglid. Hankija on tasu muutmise tingimusega aga välistanud eeltoodud sätetest tuleneva õiguse kasutamist, piirates jäätmete käitlemise tasu muutmise ulatust maksu ja riikliku tasu muudatustega. Sisuliselt kõikide kulude tõusmise riski pakkuja kanda jätmine ei saa olla proportsionaalne RHS § 3 p-de 1 ja 2 tähenduses. 10. Samuti võib tasu tõstmise tingimus ohustada teenuse osutamise kvaliteeti või üldsegi teenuse osutamist takistada. KOKS § 6 lg 1 ja Riigikohtu juurdunud praktika kohaselt on jäätmehoolduse korraldamise (mis hõlmab muuhulgas jäätmete käitlemise korraldamist 2) näol tegemist avaliku ülesande ja kohaliku omavalitsuse ühe tuumikfunktsiooniga 3. Riigikohus on leidnud, et avaliku ülesande üleandmise lepingu (sh teenuste kontsessiooni4) näol ei ole tegemist tavalise hankelepinguga, kus lepingu täitjale on võimalik jätta ulatuslikum risk, mille realiseerumisel võib loomulikuks tagajärjeks pidada leppetrahve ja tagatiste realiseerimist. Avaliku ülesande delegeerimine eraisikule ei tohi kahjustada ülesande täitmise kvaliteeti, avalikke huve ega puudutatud isikute õigusi (HKTS § 5 lg 1 p-d 2 ja 3). Samas on ülesande täitmiseks ettenähtud raha oluliseks teguriks, mis mõjutab avaliku ülesande täitmise kvaliteeti. 5 11. Nagu eelnevalt rõhutatud, võib tasu muutmise tingimus tekitada olukorra, kus lepingu täitmine osutub töövõtja jaoks rahaliselt kahjumlikuks. Sellises olukorras oleks töövõtja sunnitud kas lepingut üles ütlema või oma kulusid vähendama (näiteks tööjõu vähendamise arvelt). Mõlemal juhul kannataks teenuse osutamise kvaliteet: lepingu ülesütlemisel oleks teenuse osutamine 1 Analoogia korras RKHKo nr 3-18-1946, p 30. 2 Kohaliku omavalitsuse jäätmehooldus | Keskkonnaamet 3 RKHKo nr 3-3-1-68-14, p 19. 4 RKHKo nr 3-13-481, p 32. 5 RKHKo nr 3-18-1946, p 29. 4  takistatud (puuduks isik, kes jäätmeid käitleks) ning kulude vähendamisel oleks töövõtjal vähem vahendeid oma kohustuste kohaseks täitmiseks. Niisiis ohustab tasu muutmise tingimus hankija jäätmehoolduse kohustuse täitmist (kui ettevõtja peaks lepingu üles ütlema) ning selle täitmise kvaliteeti (kui töövõtja peaks oma kulusid vähendama). 12. Eeltoodust lähtudes peaks tasu muutmise tingimus proportsionaalsuse tagamiseks ning kvaliteetse teenuse osutamise huvides hõlmama lisaks maksudele ja riiklikele tasudele ka õigusaktidest, keskkonnatingimustest või pädeva asutuse nõuetest tulenevaid muudatusi, mis suurendavad vältimatult teenuse osutamise tegelikku maksumust. Vaidlustaja palub kohustada hankijat viima vastav tingimus õigusaktide nõuetega vastavusse, võimaldades nõuda tasu tõstmist lisaks maksudele ja riiklikele tasudele ka õigusaktidest, keskkonnatingimustest või pädeva asutuse nõuetest tulenevatel põhjustel. Kontessiooni lõpetamise tingimus 13. Kontsessiooni lõpetamise tingimus annab hankijale õiguse ennetähtaegselt lõpetada jäätmeveo teenuse kontsessioon ja leping, kui kontsessionäär rikub korduvalt või olulisel määral lepingu tingimusi ning vaatamata kontsessiooni andja kirjalikule nõudele ei lõpeta rikkumist mõistliku aja jooksul. Nii võib hankija kontsessiooni lõpetamise tingimuse alusel muuhulgas lõpetada leping ennetähtaegselt, kui töövõtja rikub lepingu tingimusi olulisel määral või ei lõpeta rikkumist mõistliku aja jooksul. 14. Vaidlustaja hinnangul on eeltoodud tingimus sisult ebaselge ning seeläbi töövõtjat põhjendamatult kahjustav. Tingimus ei ole läbipaistev ega kontrollitav RHS § 3 p 1 mõttes, sest mõisted „oluline määr“ ja „mõistlik aeg“ on üldsõnalised ning subjektiivselt tõlgendatavad terminid. Töövõtjale jääb arusaamatuks, kuidas hinnata rikkumise määra olulisust (st millisel juhul saab rikkumise määra pidada oluliseks) ning rikkumise lõpetamiseks kulunud aja mõistlikkust (st milline aeg on mõistlik rikkumise lõpetamiseks). Kuna terminid „oluline määr“ ja „mõistlik aeg“ ei ole lepingus määratletud, jääb lepingu pinnalt ebaselgeks, millised kriteeriumid peavad olema täidetud, et vältida lepingu p-s 6.4.2 sätestatud tagajärje saabumist. 15. Euroopa Kohus on kohtuasja C-27/15 p-s 37 märkinud, et iga riigihanke korraldamist reguleerivad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtted nõuavad, et menetluse põhitingimused, mis puudutavad hankes osalemist, peavad olema enne selgelt määratletud ja avalikustatud, et pakkujatele oleksid menetluse nõuded täpselt teada ning nad oleksid kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta. See tähendab, et riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused peavad olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt.6 Nii peavad RHAD-i tingimustel võimaldama kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja saada riigihanke tingimustest ühtemoodi aru.7 16. RHAD-s sätestatud kontsessiooni lõpetamise tingimus aga pole selge, täpne ega ühemõtteline: puuduvad objektiivselt hinnatavad kriteeriumid, millest lähtudes saaks hinnata rikkumise määra olulisust või rikkumise lõpetamise aja mõistlikkust. Lepingus puuduvad mistahes kriteeriumid, mille alusel lugeda rikkumise määra oluliseks või rikkumise lõpetamise aega ebamõistlikuks. Seetõttu on tingimus, mis lubab hankijal lepingut ennetähtaegselt lõpetada, kui töövõtja rikub kohustust olulisel määral või ei lõpeta rikkumist mõistliku aja jooksul, vastuolus RHS § 3 p-s 1 nimetatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Vaidlustaja palub kohustada hankijat viima vastav tingimus õigusaktide nõuetega vastavusse, täpsustades, milliste kriteeriumite täitumisel saab rikkumise määra lugeda oluliseks ja rikkumise lõpetamise aega ebamõistlikuks. Leppetrahvi tingimus 17. Leppetrahvi tingimuse kohaselt võib hankija nõuda töövõtjalt leppetrahvi, kui jäätmevedaja ootab jäätmekäitluskohas jäätmete üleandmist rohkem kui 40 minutit. Vaidlustaja hinnangul on leppetrahvi tingimuse näol tegemist RHS § 3 p-ides 1-2 sätestatud proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtetega vastuolus oleva tingimusega. Seda põhjusel, et leppetrahvi tingimus ei välista sõnaselgelt leppetrahvi nõudmist olukorras, kus pikema ooteaja põhjustasid 6 VAKO 15.09.2025 otsus nr 193-25/298031, p 7.3. 7 C-496/99, p 111. 5  vääramatu jõud, jäätmevedajast endast tulenevad asjaolud või muud asjaolud, mis ei ole töövõtja mõjusfääris (ehk kui rikkumine on vabandatav). 18. Lepingu p-i 7.1 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Sama punkti alusel on vääramatuks jõuks asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Nii oleks lepingu p-i 7.1 alusel ooteaja ületamine vabandatav, kui ooteaja ületamise põhjustasid asjaolud, mida töövõtja ei saanud mõjutada või vältida. 19. Sõlmitavas hankelepingus hankija poolt sätestatud leppetrahvid ei saa olla meelevaldsed, ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid. Leppetrahvid peavad olema sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, nad peavad lähtuma sõlmitava hankelepingu eesmärgist ja olema mõistlikus suuruses.8 Vaidlustaja hinnangul oleks leppetrahvi kohaldamine olukorras, kus ooteaja ületamine on vabandatav, ilmselgelt meelevaldne ja ebamõistlik. Seetõttu on tingimus, mis ei välista leppetrahvi kohaldamist rikkumise vabandatavuse korral, vastuolus RHS § 3 p- des 1 ja 2 nimetatud proportsionaalsuse põhimõttega. 20. Isegi kui tegemist ei oleks ebaproportsionaalse tingimusega RHS § 3 p-de 1 ja 2 tähenduses, on leppetrahvi tingimus siiski ebaselge. VÕS § 160 kohaselt ei või kohustuse rikkumise vabandatavuse korral leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nii peab lepingus olema selgelt välja toodud, et pooled kohaldavad leppetrahvi ka siis, kui töövõtja rikkumine on vabandatava. Sellist täpsustust leping ei sisalda. Nii jääb arusaamatuks, kas hankija kohaldab leppetrahvi vaid juhul, kui ooteaja venimine ei ole vabandatav või kas hankija eesmärgiks on kohaldada leppetrahvi ka siis, kui leppetrahvi tingimuses nimetatud ootaja ületamine on vabandatav. Kuivõrd leppetrahvi tingimus ei välista, kuid samas ka ei sisalda sõnaselget kokkulepet leppetrahvi kohaldamiseks olukorras, kus ooteaja ületamine on vabandatav, pole leppetrahvi tingimus igal juhul läbipaistev RHS § 3 p 1 tähenduses. 21. Eeltoodud valguses palub vaidlustaja kohustada hankijat viima vastav tingimus õigusaktide nõuetega vastavusse, lisades leppetrahvi juurde välistuse leppetrahvi kohaldamiseks juhul, kui tegemist on vabandatava rikkumisega. Mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus 22. Mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus annab töövõtjale õiguse keelduda segaolmejäätmete koorma vastu vastuvõtmisest, kui see sisaldab rohkem kui 5% probleemtooteid või ohtlikke jäätmeid ning võtta biolagunevad jäätme koormat vastu segaolmejäätmetena ja segaolmejäätmete käitlemise hinnaga, kui see sisaldab rohkem kui 10% jäätmeid, mis ei ole biolagunevad jäätmed. Vastustaja hinnangul on tegemist ebaselge tingimusega, sest osakaalu kindlaksmääramise viis pole lepingus selgelt välja toodud. 23. Vaidlustaja hinnangul on eeltoodud tingimus vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõttega. Tingimus ei ole läbipaistev ega kontrollitav RHS § 3 p 1 mõttes, sest tingimus ei täpsusta, kuidas 5% või 10% osakaalu määratakse – kas massi, mahu, visuaalse hinnangu, pärast sorteerimist tekkiva tulemi või muu põhjal. Kuivõrd mittevastavate jäätmete osakaalu tingimus ei sisalda juhiseid osakaalu määramiseks, ei võimalda tingimus kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel saada mittevastavate jäätmete osakaalu tingimusest ühtemoodi aru. Tingimus on ebaselge ja ebatäpne, sest see ei sisalda selgeid kriteeriume probleemtoodete/ohtlikke jäätmete või mitte biolagunevate jäätmetena käsitlevate jäätmete osakaalu hindamiseks. 24. Seetõttu palub vaidlustaja kohustada hankijat viima vastav tingimus õigusaktide nõuetega vastavusse, lisades tehnilise kirjelduse p-i 3.4 juhised probleemtoodete/ohtlikke jäätmete osakaalu hindamiseks ja fikseerimiseks ning tehnilise kirjelduse p-i 3.5 juhised mitte biolagunevate jäätmetena käsitlevate jäätmete osakaalu hindamiseks ja fikseerimiseks, sealhulgas täpsustades, kas piisab visuaalsest kontrollist ja fotodest, kas koostatakse akt, kas jäätmevedaja esindaja peab olema kaasatud ning kuidas lahendatakse vaidlused. 8 VAKO 27.07.2020 otsus nr 144-20/224083, p 8.1. 6  Ringlusesse võtmise tingimus 25. Ringlusesse võtmise tingimuse kohaselt kohustub töövõtja ringlusse võtma 100% jäätmevedaja poolt üle antud biolagunevatest jäätmetest. Vaidlustaja leiab, et tegemist on RHS § 3 p-des 1 ja 2 nimetatud proportsionaalsuse põhimõttega vastuolusse oleva tingimusega, sest tingimust ei ole võimalik kohaselt täita. 26. Ringlusesse võtmise tingimus on tehnoloogiliselt ja praktiliselt teostamatu. Eesti Maaülikooli veekaitse ja jäätmekäitluse professor Mait Kriipsalu on asjatundjana (Lisa 1 – Asjatundja arvamus) leidnud, et 100% nõue ei arvesta sisendmaterjalis paratamatult esinevate võõristega (ca 10%). Praktikas satub biolagunevate jäätmete mahutitesse alati võõriseid (kilekotid, plastpakendid, klaas, metall, keraamika, tekstiil, suitsukonid), mis ei ole biolagunevad. Valmiskomposti kvaliteedi tagamiseks oluline biolagunevate jäätmete põhjalik sorteerimine tekkekohas, välistamaks plasti ja muude võõriste sattumine valmistoodangusse; segaolmejäätmed ei sobi komposti valmistamiseks. 9 Samas pole asjatundja sõnul võimalik võõriseid ka ringlusse võtta, sest need on orgaanilise ainega liiga määrdunud. Seetõttu peaks ringlusesse võtmise tingimus asjatundja hinnangul tuginema reaalsele massibilansile, kus ringlussevõtu (R3o) protsent arvutatakse valemiga: vastuvõetud kogumass miinus väljasõelutud võõrised. 27. Kui jäätmekäitleja oleks kohustatud ringlusse võtma 100% vastuvõetud massist, tähendaks see kohustust võtta ringlusse ka saastunud fraktsioonid, mis on vastuolus kvaliteetse komposti tootmise ja keskkonnakaitse eesmärkidega. Biojäätmete käitlemisel tekib alati jääkfraktsioon, mis tuleb eraldada ja suunata põletusse/energiakasutusse või ladestamisele. Niisiis ei oleks ringlusesse võtmise tingimuse kohaselt täidetav, mistõttu ei saa olla tegemist proportsionaalse tingimusega RHS § 3 p-de 1 ja 2 tähenduses. 28. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja kohustada hankijat viima ringlusesse võtmise tingimus õigusaktide nõuetega vastavusse, näiteks muutes tingimuse sõnastust järgmisel viisil: „Jäätmekäitleja kohustub vastu võtma ja käitlusprotsessi suunama kõik jäätmevedaja poolt üle antud biolagunevad jäätmed. Jäätmekäitleja tagab nõuetekohaselt liigiti kogutud ja käitluseks sobiva biojäätmete fraktsiooni ringlussevõtu võimalikult suures ulatuses. Käitlusprotsessi käigus eemaldatud võõrised ja muud ringlussevõtuks sobimatud jääkfraktsioonid käideldakse vastavalt õigusaktidele ning suunatakse vajadusel energiakasutusse, muusse nõuetekohasesse käitlusse või ladestamisele.“ III TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS 29. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Viitega RHS § 193 lg-le 1 palub vaidlustaja käesolevaga peatada käesoleva Riigihanke hankemenetlus, kuna peatamata jätmine muudaks lahendi täitmise võimatuks ning vaidlustaja õigused saaksid pöördumatult kahjustada. 30. Nimelt on Riigihanke hanketeate kohaselt pakkumuste esitamise tähtajaks märgitud 15.06.2026 kell 10:00. Kuna RHS § 81 kohaselt ei saa hankija pärast pakkumuste esitamise tähtaega hankedokumente enam muuta, muutuks hankemenetluse peatamiseta lahendi, millega kohustatakse hankijat viima hanke alusdokumente vastavusse õigusaktide nõuetega, täitmine võimatuks. Seega vaidlustuse suhtes tehtava lahendi täitmise võimatuse ning vaidlustajale kahju vältimiseks palub vaidlustaja peatada Riigihanke hankemenetlus. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 31. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu 1280 eurot (vt Lisa 2 – Maksekorraldus). 9 Seppel, K. BIOLAGUNEVATEST JÄÄTMETEST TOODETUD SERTIFITSEERITUD KOMPOSTIS LEIDUVAD VÕÕRISED. Magistritöö, lk-d 15-16. 7 32. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab enda õigust vaidlustaja esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale. 33. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat Lisa: Lisa 1 – Asjatundja arvamus; Lisa 2 – Maksekorraldus. 8 Maksekorraldus NR 2029487 86 Maksja NIMI OÜ EKOVIR ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 10548331 KONTONUMBER EE117700771003049355 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Makse KUUPÄEV 05.06.2026 SUMMA 1 280.00 EUR SUMMA SÕNADEGA üks tuhat kakssada kaheksakümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER Riigilõiv OÜ Ekovir vaidlustuselt / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2026060559291292 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE