EELNÕU
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Lääne maakonna looduse üksikobjektide
kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi
ulatus
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel.
§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk
Kaitse alla võtmise eesmärk on tagada Lääne maakonnas asuvate esinduslike põlispuude ja
geoloogiliste üksikobjektide säilimine.
§ 2. Kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine
Lääne maakonnas võetakse kaitse alla järgmised looduse üksikobjektid ning määratakse nende
piiranguvöönd, mille ulatus on siin nimetatud ja mille piirid on esitatud kaartidel määruse
lisades1:
1) Kiviküla must pappel Haapsalu linnas Kiviküla külas – 0,11 ha;
2) Tamme tamm Lääne-Nigula vallas Rannajõe külas – 0,11 ha;
3) Allikmaa purunenud rändrahn Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas – 0,12 ha;
4) Dirhami kivikülv Lääne-Nigula vallas Dirhami külas / Derhamnis – 12,5 ha;
5) Dirhami rahn Lääne-Nigula vallas Dirhami külas / Derhamnis – 0,22 ha;
6) Kingati rändrahn Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas – 0 m;
7) Kivinõmme kivikülv Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis – 0,5 ha;
8) Klaanemaa nõmme Suurrahn Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis – 30 m;
9) Laevarahn / Oamusa stain Lääne-Nigula vallas Rooslepa külas / Roslepis – 30 m;
10) Liivanina kivid Lääne-Nigula valla Peraküla rannikumeres – 0,7 ha;
11) Metskonna kivi Lääne-Nigula vallas Nõva külas – 0 m;
12) Metsküla idapoolne Suurkivi Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis – 30 m;
13) Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi Lääne-Nigula vallas
Vanakülas / Gambynis – 30 m;
14) Paslepa kivikülv Lääne-Nigula vallas Einbi külas / Enbys – 0,7 ha;
15) Saare rahn Lääne-Nigula vallas Saare külas / Lyckholmis – 10 m;
16) Sendri kaksikud Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis – 0,31 ha;
17) Skarvan Lääne-Nigula valla Osmussaare / Odensholmi rannikumeres – 50 m;
18) Toomanina Suurkivi Lääne-Nigula valla Rannaküla rannikumeres – 50 m.
§ 3. Määruse muutmine
Keskkonnaministri xxx määruses nr xxx „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja
nende piiranguvööndi ulatus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) Kiviküla must pappel Haapsalu linnas Kiviküla külas – 0,11 ha (lisa 39);
9) Tamme tamm Lääne-Nigula vallas Rannajõe külas – 0,11 ha (lisa 40).”.
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 31 kuni 46 järgmises sõnastuses:
„31) Allikmaa purunenud rändrahn Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas – 0,12 ha (lisa 41);
32) Dirhami kivikülv Lääne-Nigula vallas Dirhami külas / Derhamnis – 12,4 ha (lisa 42);
33) Dirhami rahn Lääne-Nigula vallas Dirhami külas / Derhamnis – 0,22 ha (lisa 43);
34) Kingati rändrahn Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas – 0 m (lisa 44);
35) Kivinõmme kivikülv Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis – 0,52 ha (lisa 45);
36) Klaanemaa nõmme Suurrahn Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis – 30 m (lisa 46);
37) Laevarahn / Oamusa stain Lääne-Nigula vallas Rooslepa külas / Roslepis – 30 m (lisa 47);
38) Liivanina kivid Lääne-Nigula valla Peraküla rannikumeres – 0,7 ha (lisa 48);
39) Metskonna kivi Lääne-Nigula vallas Nõva külas – 0 m (lisa 49);
40) Metsküla idapoolne Suurkivi Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis – 30 m (lisa 50);
41) Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi Lääne-Nigula vallas
Vanakülas / Gambynis – 30 m (lisa 51);
42) Paslepa kivikülv Lääne-Nigula vallas Einbi külas / Enbys – 0,7 ha (lisa 52);
43) Saare rahn Lääne-Nigula vallas Saare külas / Lyckholmis – 10 m (lisa 53);
44) Sendri kaksikud Lääne-Nigula vallas Höbringi külas / Höbringis – 0,31 ha (lisa 54);
45) Skarvan Lääne-Nigula valla Osmussaare / Odensholmi rannikumeres – 50 m (lisa 55);
46) Toomanina Suurkivi Lääne-Nigula valla Rannaküla rannikumeres – 50 m (lisa 56).”
3) Määruse lisa täiendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaartidega.
§ 4. Kaitsekord
(1) Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli
2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”.
(2) Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal või hoiualal tuleb tegevuste
kavandamisel lähtuda ka vastavas kaitseala kaitse-eeskirjas või looduskaitseseaduses
sätestatust.
§ 5. Kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise põhjendused
Määruse seletuskirjas 2 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi piiri kulgemise kohta.
§ 6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 7. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. mai 2019. a käskkirjaga nr 1-2/18/681
algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud määruse
seletuskirjas.
§ 8. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse
seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale
õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
Üksikobjektid ja piiranguvööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
2
Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister Meelis Münt
Kantsler
Lisad:
Kiviküla must pappel
Tamme tamm
Allikmaa purunenud rändrahn
Dirhami kivikülv
Dirhami rahn
Kingati rändrahn
Kivinõmme kivikülv
Klaanemaa nõmme Suurrahn
Laevarahn / Oamusa stain
Liivanina kivid
Metskonna kivi
Metsküla idapoolne Suurkivi
Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi
Paslepa kivikülv
Saare rahn
Sendri kaksikud
Skarvan
Toomanina Suurkivi
Keskkonnaministri määruse
„Lääne maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi
ulatus” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Keskkonnaministri määruse „Lääne maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja
nende piiranguvööndi ulatus” eelnõu on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS)
§ 10 lõike 6 alusel.
Eelnõukohase määrusega võetakse kaitse alla 18 uut looduse üksikobjekti (kaks puud ja
16 rändrahnu või rahnude rühma) ning määratakse nende piiranguvööndi ulatus. Seetõttu
täiendatakse kaitse alla võetavate objektidega keskkonnaministri xxx määrust nr xxx „Lääne
maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus”. Looduse
üksikobjektide kaitse alla võtmisele kohaldatakse LKS § 11 lõike 3 kohast menetlust.
Looduse üksikobjektid asuvad Lääne maakonnas Haapsalu linnas ja Lääne-Nigula vallas.
Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo
kaitse planeerimise spetsialist Elle Puurmann (tel 517 4811, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Riina Kotter (tel 503 7128, e-post
[email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti
üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994,
e-post
[email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu
ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880,
e-post
[email protected]). Eksperdihinnangu objektidele on andnud Taimo Aasma,
Uudo Timm ja Elusloodus OÜ, keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Vastavalt LKS § 4 lõikele 6 on kaitstav looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või
ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga,
kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm.
Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus,
tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest
lepingutest tulenev kohustus. Lääne maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise
eelduseks on nende ohustatus, tüüpilisus ja haruldus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline ja
esteetiline väärtus.
Üksikobjektide ohustatus seisneb nii nende teadusliku väärtuse kadumises kui ka maastiku
esteetilisuse vähenemises objekti võimaliku kahjustamise/hävitamise korral.
1
Eluslooduse objektide, puude, teaduslik väärtus seisneb nende vanuses ja mõõtmetes, st
dendroloogiliselt pakub huvi, kui vanaks võivad pärismaiste ja võõrpuu liikide üksikud isendid
elada ja missugused mõõtmed seejuures saavutatakse. Samuti pakub teaduslikku huvi
puuliikide tavapärasest erinev kasvukuju või -vorm. Teadusliku väärtuse realiseerumiseks on
oluline, et kaitse all oleks esinduslik hulk eri liiki meil looduses kasvavatest puudest.
H. Relve (2002. Eesti põlispuud) on välja toonud jämedused, millest alates on tegemist
tähelepanuväärse tüve ümbermõõduga puuga. Tähelepanuväärsed ümbermõõdud
(sentimeetrites) rinnakõrguselt mõõdetuna on puuliigiti ja -perekonniti järgmised: arukask –
300, elupuud – 150, haab – 300, harilik kadakas – 100, harilik kuusk – 300, harilik mänd – 350,
harilik pihlakas – 150, harilik saar – 400, harilik tamm – 450, harilik toomingas – 160, harilik
vaher – 300, hobukastanid – 300, jalakad – 400, lehised – 350, paplid – 450, pooppuu – 200,
pärnad – 450, remmelgad – 500 ja sanglepp – 300. Harilikud pärnad, tammed, männid ja
künnapuud osutuvad meie kliimas kõige pikaealisemateks puuliikideks. E. Laasi (1967.
Dendroloogia õpik) andmetel võib harilik mänd elada 300–600 aasta vanuseks, kuigi
intensiivne juurdekasv lõpeb 70–80 aasta vanuselt. Pikaealine puuliik on samuti harilik tamm,
mille vanus võib ulatuda kuni 1500 aastani.
Puud elavad aja jooksul oma elu ära ja hävivad. Hävinud puid arvatakse jooksvalt kaitse alt
välja. Üksikpuude peamine ohutegur on puuvõra kahjustada võivad tegevused, nagu raie.
Ohutegurid on kaevetööd ja ka kündmine, mis võib rikkuda veerežiimi ja kahjustada
juurestikku ning puu seisundit halvendada.
Eluta looduse ehk geoloogiliste objektide (nt aluspõhja paljandid, rändrahnud, allikad, karst)
teaduslik väärtus seisneb eelkõige selles, et nende muutumatu säilitamise abil on võimalik
selgitada erinevate piirkondade geoloogilist arengut ja tänapäeval kulgevaid geoloogilisi
protsesse. Eestis on Euroopa suurimad hiidrahnud ja eri tüüpi liustikutekkelised pinnavormid,
mis väärivad säilitamist. E. Pirruse (2009. Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu.
TTÜ Geoloogia Instituudi väljaanne) andmetel on praeguseks säilinud 80‒85% suurte rahnude
algsest kogumist ja see on oma üle 1800 ulatuva koguarvuga seetõttu väga esinduslik alus
mandrijää toimemehhanismi uurimisel. Geoloogid on rahnudele statistilise töötluse alusel
seadnud suuruse piirid ja andnud hinnangu kaitse vajadusele, lähtudes eelkõige leidumise
sagedusest. Eesti alale kantud hiidrahnude (ümbermõõduga üle 25 m, läbimõõt üle 10 m, arv
u 100) kooslust on lõhkumistega kahjustatud vaid minimaalses ulatuses (alla 5%), mistõttu see
väärib tervikuna edasist riiklikku kaitset. Hiidrahnudelähedased rahnud (subhiidsed;
ümbermõõt 25–20 m, arv u 180) ja maakondlikult tähelepanuväärsed rahnud (ümbermõõt
20‒16 m, arv u 370) väärivad ja vajavad geoloogide hinnangul samuti riiklikku kaitset. Rahnud
ümbermõõduga 16–10 m (neid on üle 1000) väärivad mõõtmetest lähtudes kohalikul tasandil
kaitset. Lisaväärtuse annab rahnule kõrgus üle 1,6–1,8 m.
Rändrahnude teaduslik väärtus seisneb nende teatud kivimitüübis ja selle unikaalsuses. Eriti
väärtuslikud on nn juhträndkivid, mis pärinevad suhteliselt kitsalt avamusalalt. Vaid peamiselt
Loode-Eestis levivate neugrundbretšade teke on seotud Neugrundi hiidmeteoriidi langemisega.
Need on haruldased ning on seetõttu erilise teadusliku väärtusega ja vajavad kaitset.
Geoloogiliste objektide kaitse kavandamisel tuleks lähtuda Eesti geoloogilise regiooni
omapärast ning kaitsta seda, mis on kordumatu kogu maailmas (Pirrus, 2009). Samas tuleb
eelkõige lähtuda ainulaadsusest Eesti mastaabis ning arvestada ka piirkondlikku aspekti.
2
Rahnude puhul on tegemist objektidega, mida ei teki juurde. Rändrahnudele on ohuteguriks
nende lõhkumine või algsest asupaigast teisaldamine, sest siis pole enam võimalik korrektselt
hinnata mandrijää liikumise suunda ning rahn kaotab oma teadusliku väärtuse. Enim ohustatud
on just väikerahnude ilmekad kogumid – kivikülvid, mis võivad kergesti sattuda
ümberpaigutamise ohvriks. Teadusliku väärtuse realiseerumiseks on oluline, et kaitse all oleks
esinduslik hulk rahnudest.
Ajaloolis-kultuurilise väärtuse all mõeldakse nii seost kohapärimusega kui ka seotust kas kogu
Eesti või kohaliku piirkonna kultuuriloos oluliste isikute või ajaloosündmustega. Puudel ja
rändrahnudel, mis olid registreeritud juba I looduskaitseregistris, mida peeti aastatel
1936–1941, on looduskaitseajalooline väärtus.
Kuna paljud geoloogilised objektid on püsiva teadusliku ja üldkultuuriajaloolise väärtusega,
siis nende säilitamiseks järgnevatele põlvkondadele on need objektid kantud Eesti ürglooduse
raamatusse (edaspidi EÜR), mida loetakse Eesti geoloogiliste eluta loodusmälestiste
andmepangaks. EÜR-s tehtud tähelepanuväärsemate geoloogiliste objektide valim võimaldab
teha järeldusi nii teaduslike uuringute tarvis kui ka looduskaitseliste meetmete planeerimisel.
Esteetiline väärtus väljendub puude puhul nende võra ja tüve suursugususes ja/või eripärases
kasvukujus, kivide puhul väljendub nende esteetilisus harukordses suuruses ja/või kivi kujus.
Eripärase kasvukujuga puud ja suured rändrahnud on silmapaistvad ning ilmestavad maastikku.
2.2. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekus
Eelnõukohase määrusega võetakse kaitse alla 18 uut looduse üksikobjekti, kuna need on nii
Eestis tervikuna, kuid eriti Lääne maakonnas tähelepanuväärsete mõõtmete ning teadusliku,
ajaloolis-kultuurilise ja esteetilise väärtusega objektid. Kaitse põhieesmärk on tagada
esinduslike puude ja rahnude säilimine. Tulenevalt LKS-i § 68 lõikest 4 on keelatud kaitse alla
võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet
kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju
vältimiseks rakendatavad abinõud.
Objektide kaitse alla võtmise ettepaneku tegemisel ja kaitsevööndi ulatuse määramisel on
lähtutud 2008. aastal Taimo Aasma tehtud ekspertiisi „LKK Hiiu-Lääne regiooni kaitsealuste
ja planeeritavate kaitsealuste objektide seisund, piiritlemine ja kaitsekord”, 2010. aastal
Uudo Timmi koostatud ekspertiisi „Ekspertarvamus Läänemaa looduse üksikobjektide kaitse
alla võtmise ettepanekule” ja 2011. aastal Elusloodus OÜ (koost. Piret Kiristaja) tehtud
eksperdiarvamuse „Ekspertarvamus Läänemaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise
ettepanekule” tulemustest. Arvestatud on tolleaegse Nõva (07.07.2010 kiri nr 7-4.1/282-1) ja
Noarootsi (08.07.2010 kiri nr 7-15/528) vallavalitsuse ning MTÜ Peraküla kompass
(30.06.2010 kiri) tehtud ettepanekuid ning Kalle Suuroja neugrundbretšade kohta koostatud
ülevaadet (käsikiri).
Kaitse alla võtmisel lähtutakse ühtsetest põhimõtetest kogu Eesti piires, kuid arvestatakse ka
piirkondlikku aspekti, et geograafilise piirkonna olulised silmapaistvad objektid oleksid
esindatud ja kaitstud.
Kaitse alla võetavate puude erakordsete mõõtmete tõttu on neil teaduslik (dendroloogiline)
väärtus, suuremõõtmelised üksikpuud mitmekesistavad maastikku ja seetõttu on neil suur
3
esteetiline väärtus. Lisaks pakuvad puud elupaiku ja kasvukohti paljudele elustikurühmadele
(eelkõige linnud, nahkhiired, putukad, samblad, samblikud) ning seetõttu on neil ökoloogiline
väärtus.
1) Kiviküla must pappel – Haapsalu linnas Kiviküla külas Nooda (67401:006:1630)
katastriüksusel kasvav heas seisukorras erakordsete mõõtmetega maastikupilti ilmestav laiuva
võraga üksikpuu: kõrgus 17 m, ümbermõõt ligi 540 cm, võra läbimõõt 21 m. Terves Eestis on
kaitse all vaid üks must pappel Tallinnas (teine kaitse all olev on ohtlikkuse tõttu langetatud ja
toimub kaitse alt välja arvamise menetlus). Kiviküla musta papli ümbermõõt ületab juba kaitse
all oleva puu ümbermõõdu (518 cm).
2) Tamme tamm – Lääne-Nigula vallas Rannajõe külas Tamme (45203:001:0651)
katastriüksusel kasvav suurte mõõtmetega ja ühtlase väga suure võraga maastikku ilmestav
üksikpuu: kõrgus 21 m, ümbermõõt 513 cm, võra läbimõõt 31,5 m. Puu on mõõtmetelt suurem
kui Läänemaal juba kaitse all olevad tammed, vaid Ungru tammed on mõõtmetelt suuremad
(ümbermõõt 535 cm, kõrgus 25 m; ümbermõõt 425 cm, kõrgus 26 m). H. Relve hinnangul
väärivad looduskaitse tähelepanu tammed alates ümbermõõdust 450 cm.
Kaitse alla võetavatel rahnudel on teaduslik (geoloogiline, haruldane kivim), ajaloolis-
kultuuriline, esteetiline (maastikuline) ja ökoloogiline (liigirikas taimestik, samblikukooslused)
väärtus.
Valdav osa Läänemaa kaitse all olevatest rahnudest on kõrgusega 3‒4 m ja ümbermõõdult
16‒25 m, vaid neli on hiidrahnu mõõtu. Kaitse alla võetavad rahnud on mõõtmetelt mitmest
kaitse all olevast suuremad. Tegemist on tähelepanuväärsete mõõtmetelt suurte (üldjuhul
kõrgus üle 2 m, ümbermõõt üle 16 m) rändrahnudega.
Kaitse alla võetava Allikmaa purunenud rändrahnu, Skarvani, Toomanina Suurkivi ning
Dirhami kivikülvi puhul on tegemist neugrundbretšadega, mis on haruldased, kuid just
Loode-Eestis tüüpilised ning millel on seetõttu eriline geoloogiline väärtus ja mis vajavad
lisakaitset. Neugrundbretšadest on praegu kaitse all vaid kaks objekti: Osmussaare „kaksikud”
ning Salajõe Allika rahn ja Kasemetsa rahn. Lisaks ületavad kaitse alla võetavad rahnud neid
mõõtmetelt.
Ajaloolis-kultuurilise väärtusega on teadaolevalt kaks kaitse alla võetavat rahnu: Kingati
rändrahn ja Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi.
Kuna rahnud on püsiva teadusliku ja üldkultuuriajaloolise väärtusega, siis nende säilitamiseks
järgnevatele põlvkondadele on kaitse alla võetavatest objektidest üheksa (Allikmaa purunenud
rändrahn, Dirhami rahn, Kingati rändrahn, Klaanemaa Nõmme suurrahn, Metsküla idapoolne
Suurkivi, Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi, Laevarahn, Saare
rahn, Sendri kaksikud) kantud Eesti ürglooduse raamatusse.
1) Allikmaa purunenud rändrahn – Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas
Uuetoa (77601:003:0233; riigimaa) katastriüksusel asuv heas seisukorras ainulaadne looduse
objekt, nn külmunud rändrahn (või rahnud), mis sulamisel lagunes ning moodustab
suuremõõtmeliste rahnude (neist nelja suurema ümbermõõt üle 12 m) kogumi (EÜR). Teaduslik
väärtus seisneb ka ainulaadses kivimilises koostises – neugrundbretša, mille algkivimiks on
peeneteraline biotiitgneiss. Rahnude kogum võetakse kaitse alla pindalalise objektina (0,02 ha),
see asub põllu servas sarapikus ja on hästi ligipääsetav.
4
2) Dirhami kivikülv – Lääne-Nigula vallas Dirhami külas / Derhamnis Riguldi metskond 4
(52001:001:1183) katastriüksusel 12,5 ha suurusel alal asuvate arvukate rahnude kogum. Üks
suuremaid rahne nende seas on nn Kahe kase bretša (kõrgus 2,8 m, ümbermõõt 18 m;
A. Kivistiku andmed). Suurte rahnude kogum vajab kaitset geoloogilise ja maastikulise
väärtusena. Neugrundbretšasid leidub vaid Eestis ja seetõttu väärivad need geoloogide laiemat
tähelepanu. Kivikülv võetakse kaitse alla pindalalise objektina Riguldi-Dirhami teest itta jääval
alal ja see on kogu ulatuses riigimaal. Objekti põhjapiir kulgeb mööda Dirhami metsatee serva
ja idapiir piki põhja-lõunasuunalise pinnastee serva.
3) Dirhami rahn – Lääne-Nigula vallas Dirhami külas / Derhamnis Taga-Rahnu
(52001:001:0618) katastriüksusel asuv heas seisukorras ja tähelepanuväärsete
hiidrahnulähedaste mõõtmetega (kõrgus 3,1 m, ümbermõõt 20,8 m) rahn. Rahnu koostiseks on
suhteliselt haruldane kivimiliik, migmatiidistunud biotiit ‒ amfiboolgneisi arvel tekkinud
neugrundbretša, mille tõttu on rahnul eriline teaduslik väärtus. Rahnul on kujunenud liigirikas
taimekooslus. Rahn asub metsas Riguldi-Dirhami teest läänes, on hästi ligipääsetav, vaadeldav
ja praegugi külastatav.
4) Kingati rändrahn – Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas Rootsiniidu (77601:003:0020)
katastriüksusel asuv heas seisukorras ja tähelepanuväärsete hiidrahnulähedaste mõõtmetega
(EÜR andmeil kõrgus 3,7 m, ümbermõõt 22,8 m) rahn. Rahnul on lisaks geoloogilisele ja
maastikulisele väärtusele kultuurilooline väärtus, kuna kiviga on seotud Vanapagana ja
Kalevipoja muistendid.
5) Kivinõmme kivikülv – Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis Riguldi metskond 1
(52001:001:0967) katastriüksusel asuv heas seisukorras ligi 0,5-hektarilisel alal asuvate
rahnude kogum, kus on mitu tähelepanuväärsete mõõtmetega ja rohkesti 5–6 m suuruse
ümbermõõduga rahne (U. Timm 2010). Kivikülv asub ligi 50 m Höbringi–Viluvere teest lõunas
metsas ja selle kaitseks moodustatakse pindalaline objekt (0,53 ha).
6) Klaanemaa nõmme Suurrahn – Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis Riguldi
metskond 1 (52001:001:0967) katastriüksusel asuv heas seisukorras ning tähelepanuväärsete
hiidrahnulähedaste mõõtmetega (kõrgus 3,4 m, ümbermõõt 21,8 m) EÜR-s nimetatud rahn.
7) Laevarahn/Oamusa stain – Lääne-Nigula vallas Rooslepa külas / Roslepis katastriüksusel
tunnusega 52001:001:3227 asuv heas seisukorras ning erakordsete mõõtmetega (kõrgus 4,5 m,
ümbermõõt 28,9 m) hiidrahn. Rahn on EÜR-s nimetatud Rooslepa laevarahnuks.
8) Liivanina kivid – Lääne-Nigula valla Peraküla rannikumeres Liivaninal asuv heas
seisukorras hästi vaadeldav tähelepanuväärsete mõõtmetega (suurim neist on kõrgusega üle
4 m, ümbermõõduga 26 m; A. Kivistiku andmed) rahnude rühm. Rahnud väärivad riiklikku
kaitset mõõtmete tõttu. Liivanina kivid võetakse kaitse alla pindalalise objektina – 0,7 ha.
9) Metskonna kivi – Lääne-Nigula vallas Nõva külas Nõva metskond 4 (53101:001:0526)
katastriüksusel asuv heas seisukorras ning tähelepanuväärsete hiidrahnulähedaste mõõtmetega
(kõrgus 2 m, ümbermõõt 21,7 m) rahn. Rahn on hästi vaadeldav ja on praegugi sageli külastatav
koht.
10) Metsküla idapoolne Suurkivi – Lääne-Nigula vallas Vanakülas / Gambynis Riguldi
metskond 1 (52001:001:0967) katastriüksusel asuv heas seisukorras ning tähelepanuväärsete
5
hiidrahnulähedaste mõõtmete (kõrgus 3,7 m, ümbermõõt 24,8 m; EÜR) rahn.
11) Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi – Lääne-Nigula vallas
Vanakülas / Gambynis Riguldi metskond 1 (52001:001:0967) katastriüksusel asuv heas
seisukorras ja erakordsete mõõtmetega (kõrgus 5,2 m, ümbermõõt 25,1 m) hiidrahn. Rahnul on
ka kultuurilooline väärtus, sest see jäi Eesti teeneka kiviuurija Aadu Kumari viimaseks
mõõdistatud kiviks (EÜR).
12) Paslepa kivikülv – Lääne-Nigula vallas Einbi külas / Enbys Haapsalu metskond 2
(52001:005:3031) katastriüksusel asuv heas seisukorras puutumata, loode-kagusuunalisel
kruusast seljandikul asuv suurepindalaline 12 rahnust koosnev kivikülv, kus suuremad rahnud
on üle 2 m kõrged ja kuni 14 m ümbermõõduga. Raie kivikülvil ohustaks kividel kasvavaid
samblakooslusi. Kivikülv on hästi ligipääsetav ja vaadeldav ning juba praegu külastatav.
Kivikülvi kaitseks moodustatakse pindalaline üksikobjekt (pindala 0,7 ha) kruuskattega
Ramsi teest lõunas: põhjapiiriks on Ramsi tee serv, läänepiiriks on põhja-lõunasuunalise
pinnastee serv, kagunurga punkt on koordinaatidega X: 6 540 329,253 ja Y: 468 680,189. Objekt
paikneb tervikuna riigimaal.
13) Saare rahn – Lääne-Nigula vallas Saare külas / Lyckholmis Tiigi (44101:001:0349)
katastriüksusel asuv heas seisukorras maakondlikult tähelepanuväärsete mõõtmetega (kõrgus
2,1 m, ümbermõõt 16,9 m) rahn. Rahnu teaduslik väärtus seisneb harva leiduvas kivimitüübis,
milleks on peeneteraline biotiitgneiss; rahn on nimetatud EÜR-s.
14) Sendri kaksikud – Lääne-Nigula vallas Höbringi külas / Höbringis Höbringi–Viluvere
teest lääne poole Riguldi metskond 1 (52001:001:0967) katastriüksusel asuvad heas seisukorras
ning tähelepanuväärsete mõõtmetega (lõunapoolse ja suurema kõrgus 2,7 (pluss 1) m,
ümbermõõt 22,8 m; põhjapoolse kõrgus 3,4 m, ümbermõõt 18,5 m) kaks rahnu. Rahnud on
liigirikka taimestikuga kaetud, hästi ligipääsetavad ja vaadeldavad ning nimetatud EÜR-s.
15) Skarvan – Lääne-Nigula valla Osmussaare / Odensholmi läänerannikul (u 300 m rannast)
1,5 m sügavusel madalmeres asuv 40 m ümbermõõduga (pikkus 15 m, laius 12 m) ühe
hiidrahnu, kahe suure ja 10 keskmise neugrundbretša rahnu kogumik. Suurima monoliidi
ümbermõõt on 25 m (pikkus 10 m, laius 5 m), kõrgus 6 m ja maht ligikaudu 120 m3. Algselt on
olnud see u 450 m3 mahuga hiidrahn, mille lähtekivimiks on olnud migmatiidistunud biotiit-
amfiboolgneiss ja amfiboliit ning mis on aja jooksul mere mõjul murenenud. (K. Suuroja
andmed) Nimi Skarvan tuleb tõenäoliselt rootsikeelsest sõnast „skarv”, mis tähendab
kormorani.
16) Toomanina Suurkivi – Lääne-Nigula valla Rannaküla rannavees 1 m sügavusel asuv heas
seisukorras ja erakordsete mõõtmetega (kõrgus 6,5 m, ümbermõõt u 35 m, maht u 300 m3;
K. Suuroja andmed) hästi vaadeldav neugrundbretša hiidrahn. Neungrundbretša lähtekivimiks
on olnud migmatiidistunud amfiboliit.
6
Tabel 1. Lääne maakonnas kaitse alla võetavad üksikobjektid
Nr Kaitse alla võetav Põhjendus, miks väärib riiklikku kaitset Piiranguvööndi ulatus
üksikobjekt kõrgus (H), ümbermõõt (Ü; puudel ja hõlmatav
mõõdetuna 1,3 m kõrguselt) katastriüksus
Puud
1 Kiviküla must pappel erakordsete mõõtmetega maastikupilti erikujuline kaitsevöönd
Haapsalu linnas Kiviküla ilmestav laiuva võraga üksikpuu: H 17 m, raadiusega kuni 20 m
külas (Nooda Ü ligi 540 cm, võra läbimõõt 21 m (0,11 ha; ulatub
67401:006:1630) naabermaaüksusele
Tindaviigi,
67401:006:0134); kogu
ulatuses eramaa
2 Tamme tamm Lääne- suurte mõõtmetega ja ühtlase väga suure erikujuline kaitsevöönd
Nigula vallas Rannajõe võraga maastikku ilmestav üksikpuu: raadiusega kuni 20 m
külas (Tamme H 21 m, Ü 513 cm, võra läbimõõt 31,5 m (0,11 ha); eramaa
45203:001:0651)
Rahnud
1 Allikmaa purunenud - ainulaadne loodusobjekt, nn külmunud erikujuline kaitsevöönd
rändrahn Lääne-Nigula rändrahn (või rahnud), mis sulamisel (0,12 ha), mille
vallas Allikmaa külas lagunes ning moodustab suuremõõtmeliste ulatuseks on põllul kuni
(Uuetoa, rahnude (suurimate ümbermõõt kuni 12 m) 10 m, lõunaosas
77601:003:0233) kogumi; (puistus) ulatub teeäärse
- neugrundbretšarahnud, mille algkivimiks kraavi perveni (kraav
on olnud biotiitgneiss (K. Suuroja); jääb välja); eramaa
- EÜR-s
2 Dirhami kivikülv Lääne- - 12 ha alal arvukalt rahne, pindalaline objekt
Nigula vallas Dirhami tähelepanuväärsete mõõtmetega; suurim nn 12,5 ha (riigimaa) ja
külas / Derhamnis kahe kase bretša H 2,6 m ja Ü 17,6 m (K. täiendavat
(Riguldi metskond 4, Suuroja); piiranguvööndit ei vaja
52001:001:1183) - neugrundbretšad
3 Dirhami rahn Lääne- - tähelepanuväärsete hiidrahnulähedaste erikujuline kaitsevöönd
Nigula vallas Dirhami mõõtmetega: H 3,1 m, Ü 20,8 m; (0,22 ha), mille
külas / Derhamnis (Taga- - teaduslik väärtus: koosneb suhteliselt ulatuseks kuni 30 m;
Rahnu, 52001:001:0618) haruldasest kivimiliigist – migmatiidistunud piiranguvöönd ulatub
biotiit-amfiboolgneisi arvel tekkinud idaosas Riguldi–
neugrundbretša (K. Suuroja); Dirhami
- EÜR-s kõrvalmaanteeni (piir
kulgeb mööda
katastripiiri) ja
lääneosas elektriliini
trassini (u 2,8 m
kaugusele telgjoonest;
tee ja trass jäävad välja)
ning naabermaaüksusele
(Kesk-Rahnu,
52001:001:0617);
eramaa
4 Kingati rändrahn - tähelepanuväärsed hiidrahnu lähedased 0 m (Ehmja-Turvalepa
Lääne-Nigula vallas mõõtmed: H 3,7 m, Ü 22,8 m; hoiuala, kavandatav
Allikmaa külas - EÜR-s; Turvalepa
looduskaitseala
7
(Rootsiniidu, - ajaloolis-kultuuriline väärtus: seotus Turvalepa
77601:003:0020) Kalevipoja ja Vanapagana muistendiga sihtkaitsevöönd; eramaal
Ehmja-Turvalepa hoiuala
5 Kivinõmme kivikülv - 0,5 ha suurusel alal asub mitu pindalaline objekt
Lääne-Nigula vallas tähelepanuväärsete mõõtmetega ja rohkesti (0,53 ha) ja täiendavat
Vanakülas / Gambynis 5–6-meetrise ümbermõõduga rahne piiranguvööndit ei vaja;
(Riguldi metskond 1, riigimaa
52001:001:0967)
6 Klaanemaa nõmme - tähelepanuväärsed hiidrahnulähedased 30 m (0,28 ha); riigimaa
Suurrahn Lääne-Nigula mõõtmed: H 3,4 m, Ü 21,8 m;
vallas Vanakülas / - EÜR-s
Gambynis (Riguldi
metskond 1,
52001:001:0967)
7 Laevarahn / Oamusa - erakordsed hiidrahnu mõõtmed: H 4,5 m, 30 m (0,28 ha); ulatub
stain Lääne-Nigula vallas Ü 28,9 m; naabermaaüksusele
Rooslepa külas / Roslepis - EÜR-s (Rooslepa laevarahn) (Sarve
(52001:001:3227) 52001:001:4020); terves
ulatuses eramaal
8 Liivanina kivid Lääne- - tähelepanu väärivad mõõtmed: suurim pindalaline objekt
Nigula valla Peraküla neist H üle 4 m, Ü 26 m; 0,66 ha
rannikumeres; - hea vaadeldavus
Nõva-Osmussaare hoiuala
9 Metskonna kivi Lääne- - tähelepanuväärsed hiidrahnulähedased 0 m (looduskaitsealal);
Nigula vallas Nõva külas mõõtmed: H 2 m ja Ü 21,7 m; riigimaal
(Nõva metskond 4, - maastikuline ja rekreatsiooniline väärtus:
53101:001:0526); hästi vaadeldav ja on juba praegu sageli
Nõva LKA Liivanõmme külastatav koht
piiranguvöönd
10 Metsküla idapoolne - tähelepanuväärsed hiidrahnulähedased 30 m (0,28 ha); riigimaa
Suurkivi mõõtmed: H 3,7 m, Ü 24,8 m;
Lääne-Nigula vallas - EÜR-s
Vanakülas / Gambynis
(Riguldi metskond 1,
52001:001:0967)
11 Metsküla läänepoolne - erakordsed hiidrahnu mõõtmed: H 5,2 m, 30 m (0,28 ha); riigimaa
Suurkivi ehk Aadu Ü 25,1 m;
Kumari nimeline kivi - EÜR-s;
Lääne-Nigula vallas - ajaloolis-kultuuriline väärtus: A. Kumari
Vanakülas / Gambynis viimane mõõdetud rahn
(Riguldi metskond 1,
52001:001:0967)
12 Paslepa kivikülv Einbi - 0,7 ha, puutumata kivikülv; pindalaline objekt 0,7
külas / Enbys Lääne- - maastikuline ja rekreatsiooniline väärtus: ha; riigimaa
Nigula vallas (Haapsalu hästi ligipääsetav ja vaadeldav, praegugi
metskond 2, külastatav;
52001:005:3031) - ökoloogiline väärtus: liigirikas
samblakooslus
13 Saare rahn Lääne-Nigula - maakondlikult tähelepanu väärivad 10 m (0,03 ha; ulatub
vallas Saare külas / mõõtmed: H 2,1 m, Ü 16,9 m; naabermaaüksusele
Lyckholmis (Tiigi, - EÜR-s Allika 52001:005:0920);
44101:001:0349) eramaa
14 Sendri kaksikud Lääne- - tähelepanuväärsed mõõtmed: suuremal, erikujuline kaitsevöönd,
Nigula vallas Höbringi lõunapoolsel hiidrahnulähedased H 2,7 (+1) mille ulatuseks on kuni
8
külas / Höbringis (Riguldi m, Ü 22,8 m; põhjapoolsel H 3,4 m, Ü 18,5 30 m (0,31 ha);
metskond 1, m; piiranguvöönd ulatub
52001:001:0967) - EÜR-s; kirdes Höbringi–
- hästi ligipääsetavad ja vaadeldavad Viluvere teeni ja lõunas
sihini (tee ja siht jäävad
välja); riigimaa
15 Skarvan Lääne-Nigula - 40 m ümbermõõduga (pikkus 15 m, laius 50 m (0,78 ha)
valla Osmussaare / 12 m) hiidrahnu lõhenemisel tekkinud rannikumeres
Odensholmi rannikumeres rahnude kogumik; suurim rahn on hiidrahnu
mõõtmetega (H 6 m, Ü 25 m, maht u
120 m3; K. Suuroja);
- neugrundbretša, mille lähtekivimiks on
migmatiidistunud biotiit-amfiboolgneiss ja
amfiboliit;
- hästi vaadeldav, u 300 m rannast 1,5 m
sügavusel madalmeres
16 Toomanina Suurkivi - hiidrahnu mõõtmetega: H u 6,5 m, Ü 50 m (0,78 ha)
Lääne-Nigula valla u 30 m, maht 300 m3 (K. Suuroja); rannikumeres
Rannaküla rannikumeres - neugrundbretša;
- hästi vaadeldav
Seoses eespool nimetatud looduse üksikobjektide kaitse alla võtmisega täiendatakse
keskkonnaministri xxx määrust nr xxx „Lääne maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja
nende piiranguvööndi ulatus”, milles koondatakse kõik Lääne maakonnas asuvad kaitstavad
looduse üksikobjektid. Käesoleva määruse § 3 punktiga 1 lisatakse üksikpuude loetellu koos
piiranguvööndi ulatusega Kiviküla must pappel ja Tamme tamm ning punktiga 2 lisatakse
geoloogiliste üksikobjektide loetellu koos piiranguvööndi ulatusega Allikmaa purunenud
rändrahn, Dirhami kivikülv, Dirhami rahn, Kingati rändrahn, Kivinõmme kivikülv,
Klaanemaa nõmme Suurrahn, Laevarahn / Oamusa stain, Liivanina kivid, Metskonna kivi,
Metsküla idapoolne Suurkivi, Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi,
Paslepa kivikülv, Saare rahn, Sendri kaksikud, Skarvan ja Toomanina Suurkivi.
Määruse § 3 punktiga 3 täiendatakse keskkonnaministri xxx määruse nr xxx „Lääne maakonna
kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus” lisa käesoleva määruse lisas
esitatud kaartidega „Kiviküla must pappel”, „Tamme tamm”, „Allikmaa purunenud rändrahn”,
„Dirhami kivikülv”, „Dirhami rahn”, „Kingati rändrahn”, „Kivinõmme kivikülv”, „Klaanemaa
nõmme Suurrahn”, „Laevarahn / Oamusa stain ”, „Liivanina kivid”, „Metskonna kivi”,
„Metsküla idapoolne Suurkivi”, „Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline
kivi”, „Paslepa kivikülv”, „Saare rahn”, „Sendri kaksikud”, „Skarvan” ja „Toomanina
Suurkivi”.
Määruse jõustumisel on Läänemaal kaitse all ja piiranguvööndi ulatus määratud 59 looduse
üksikobjektil: üheksa üksikpuud ja puudegruppi, 49 rahnu, rahnude rühma ja kivikülvi ning üks
allikas.
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
LKS § 4 lõige 6 kohaselt on kaitstav looduse üksikobjekt elus või eluta loodusobjekt, nagu puu,
allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Kaitseala
on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse,
9
kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Hoiuala on liikide elupaikade ja
kasvukohtade kaitseks määratud ala, st kaitse-eesmärk on liikide ja koosluste kaitse.
Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika. Kuna määruses käsitletakse ainult
üksikpuid ja rändrahne, ei ole vajadust valida määruses käsiteldavate objektide puhul mõnda
teist kaitstava loodusobjekti tüüpi.
2.4. Piiranguvööndi ulatus
Looduskaitseseaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratakse üksikobjektile kaitse alla võtmisel ka
kaitsevööndi ulatus.
LKS § 68 lõige 1 sätestab, et looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise otsuse jõustumisel
moodustub selle ümber 50 m raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei
kehtestata piiranguvööndi väiksemat ulatust. LKS kohane 50-meetrine piiranguvöönd on
mitmel juhul põhjendamatu ja ebaotstarbekas, kuna see ei ole nii suures ulatuses objekti
säilimiseks vajalik ja see ei mõjuta ka objekti vaadeldavust. Piiranguvööndi piiritlemisel on
lähtutud põhimõttest, et see oleks piisav, et tagada objekti kaitse ja säilimine ning kaitstava
objekti ja selle ümbruse terviklikkus. Kaitse alla võetavate looduse üksikobjektide ümber
kehtestatakse erineva ulatusega piiranguvööndid (kuni 10, 20, 30 ja 50 m), mille ulatus on
objektide asukohta ja looduslikke tingimusi arvesse võttes kaitse-eesmärgi tagamiseks
optimaalne. Üldjuhul on piiranguvöönd ringikujuline, st ühesuurune igas suunas, kuid võib olla
ka erikujuline, näiteks on piiranguvöönd määratud tee servani, elektriliinialuse trassi piirini või
on hooned piiranguvööndist välja jäetud
Puude piiranguvööndi määramisel on arvestatud puu esinduslikkust, mõõtmeid (võra laiust,
liigiomast kõrguskasvu), juurestiku ulatust, asukohta (puud ümbritsev maastikutüüp) ja
võimalikke ohutegureid. Piiranguvööndi piisav ulatus annab võimaluse tagada püsivad
kasvutingimused (valgustingimused ja veerežiim) ning vältida võra ja juurestiku kahjustamist.
Üldjuhul on vajalik selleks vähemalt 30 m ulatusega kaitsevöönd.
Rändrahnude piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtutakse rahnu asukohast maastikul (rahnu
ümbritsev maastikutüüp), esinduslikkusest, rahnu vaadeldavusest, ligipääsetavusest ja
võimalikest ohuteguritest. Metsas asuvate rahnude puhul on oluline arvestada, et üldjuhul ei
kaitsta ainult rahnu, vaid kaitstavaks väärtuseks on ka rahnul olevad kooslused (samblad,
samblikud, sõnajalad), mis on tundlikud valgus- ja niiskustingimuste muutumise suhtes.
Seepärast on metsas paiknevate rahnude piiranguvööndis vajalik reguleerida raiet. Metsas
paiknevate rahnude piiranguvööndi ulatuseks on kavandatud 30 m, mis on piisav, et tagada
kujundusraiete abil rändrahnudele sobiv ümbrus. Vastavalt keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a
määruse nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” (edaspidi ka kaitstavate
looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri) § 7 lõikele 4 saab üksikobjekti valitseja metsateatise
menetlemisel seada raiele tingimusi metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse
säilitamise eesmärgist lähtudes. Avatud maastikus (põld, rohumaa) on üldjuhul piisav
piiranguvöönd ulatusega kuni 10 m, mis tagab rahnu säilimise, kuid samas ei takista liialt
põllumajanduslikku tegevust. 50-meetrine piiranguvöönd on otstarbekas määrata eelkõige
nendele objektidele, millel on erakordsed mõõtmed ja millele on vajalik tagada laiem vaade
maastikus.
10
LKS kohaselt kaitstavate üksikobjektide rühma alune maa, pindalalise üksikobjekti maa,
kuulub samuti piiranguvööndisse. Kui tegemist on pindalalise kaitstava üksikobjektiga, siis see
ei vaja üldjuhul täiendavat piiranguvööndit.
Olemasolevatel kaitsealadel asuvatele objektidele ei ole lisaks üksikobjekti staatusele ja
looduskaitseseadusest tulenevale kaitsekorrale täiendavate kaitsemeetmete rakendamine ja
sellest tulenev täiendav piiranguvööndi määramine üldjuhul vajalik. Kui üksikobjekti kaitset ei
ole võimalik konkreetse ala kaitsekorraga (enamasti hoiualadel, püsielupaikades või kaitseala
piiranguvööndis, kus on lubatud uuendusraie) tagada, siis tuleb objektile määrata omaette
piiranguvöönd.
Piiranguvööndi piiritlemisel on arvestatud, et piir oleks looduses tuvastatav, võimaluse korral
on kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid maastiku orientiire, nagu tee serv, kraavi perv,
kõlvikupiir, elektriliin, vajaduse korral on lähtutud mõõdistatud maaüksuste piiridest.
Piiranguvööndi piiritlemise aluseks on Eesti põhikaart 1 : 10 000 ja maakatastri andmed.
Kiviküla must pappel asub hoonestusalal ja puule kehtestatakse erikujuline kaitsevöönd, mis
ulatub puust kuni 20 m kaugusele. Piiranguvöönd ulatub osaliselt Ahli–Topu kõrvalmaanteeni
ja järgib kinnistupiiri, kusjuures hoone jääb piiranguvööndist välja. Piiranguvöönd ulatub
naabermaaüksusele Tindaviigi (67401:006:0134). Piiranguvööndi pindala on 0,11 ha (terves
ulatuses eramaal).
Tamme tamm asub õuealal ja puule kehtestatakse erikujuline kuni 20 m raadiusega
kaitsevöönd. Piiranguvöönd ulatub osaliselt kruusakattega teeni, õuealal olev hoone jääb
piiranguvööndist välja. Piiranguvööndi pindala on 0,11 ha (terves ulatuses eramaal).
Sellise ulatusega piiranguvööndi ulatus kaitse alla võetavate puude ümber on eeldatavalt piisav,
et tagada õuealal paikneva kaitsealuse puu vajalik kaitse, aga samas ei takista õuemaal toimuvat
senist tegevust ega hakka õuealal liialt tegevust piirama.
Allikmaa purunenud rändrahnu ümber kehtestatakse erikujuline kaitsevöönd, mille
ulatuseks põllumaaga piirneval alal põhja-, ida-, ja läänekaares on kuni 10 m, lõunakaares
puistus ulatub vöönd Palivere–Virve–Ilmajaama tee äärse kraavi perveni (ulatus kuni 17 m).
Kavandatava piiranguvööndi pindala on kokku 0,12 ha. Piiranguvöönd jääb terves ulatuses
riigimaale ning on piisav, et tagada kivi vahetu ümbruse säilimine soovitud kujul.
Dirhami rahn asub metsas läänes, on hästi ligipääsetav, vaadeldav ja praegugi külastatav.
Rahnu ümber määratakse erikujuline kaitsevöönd, mille ulatuseks on kuni 30 m, kusjuures
piiranguvöönd ulatub idakaares Riguldi–Dirhami teeni (piiriks on katastripiir) ja läänekaares
elektriliini trassini (2 m liinist). Piiranguvöönd ulatub naabereramaaüksusele Kesk-Rahnu
(52001:001:0617). Kavandatava piiranguvööndi pindala on 0,22 ha. Piiranguvöönd paikneb
terves ulatuses eramaal.
Klaanemaa nõmme Suurrahn paikneb ligi 110 m Höbringi–Viluvere teest läänes metsas ja
selle ümber moodustatakse 30 m raadiusega piiranguvöönd (pindala 0,28 ha). Piiranguvöönd
paikneb terves ulatuses riigimaal.
Laevarahn / Oamusa stain paikneb Tuksi–Spithami (kaugus ligikaudu 900 m) ja Sirbi tee
(kaugus ligikaudu 650 m) vahel metsas ning rahnu ümber moodustatakse 30 m raadiusega
piiranguvöönd (0,28 ha). Piiranguvöönd ulatub naabermaaüksusele Sarve (52001:001:4020).
11
Piiranguvöönd paikneb terves ulatuses eramaal.
Metsküla idapoolne Suurkivi ja Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari
nimeline kivi asuvad Höbringi–Viluvere teest 460 m põhja pool metsas ning nende ümber
määratakse piiranguvöönd ulatusega 30 m (pindala 0,28 ha). Mõlema kivi piiranguvöönd jääb
terves ulatuses riigimaale.
Saare rahn asub 100 m Nappani teest läänes põllul ja selle ümber määratakse 10 m raadiusega
piiranguvöönd (0,03 ha). Sellisel kujul ulatub piiranguvöönd väikeses ulatuses
naabermaaüksusele Allika (52001:005:0920). Piiranguvöönd jääb terves ulatuses eramaale.
Sendri kaksikud asuvad metsas ja neile määratakse erikujuline kaitsevöönd, mille ulatus on
kuni 30 m. Piiranguvöönd ulatub idakaares kuni Höbringi–Viluvere kruusakattega teeni ja
lõunas kuni ida-läänesuunalise sihini ning selle pindala on 0,31 ha. Piiranguvöönd paikneb
terves ulatuses riigimaal.
Osmussaare rannavees paikneva Skarvani ja Rannaküla rannavees paikneva Toomanina
Suurkivi ümber kehtestatakse 50 m raadiusega piiranguvöönd, kuna tegemist on väga
esinduslike neugrundbretša hiidrahnudega.
Dirhami kivikülv (12,5 ha, riigimaa), Kivinõmme kivikülv (0,53 ha, riigimaa), Liivanina
kivid (0,66 ha, rannikumeri) ja Paslepa kivikülv (0,7 ha, riigimaa) võetakse kaitse alla
pindalalise objektina ja täiendavat kaitsevööndit ei vaja.
Kingati rändrahn asub Riitsoo tee (kaugus ligi 1 km) ja Tammiku tee (kaugus üle 1 km) vahel
Turvalepa sooalal puistus. Rahn asub Ehmja-Turvalepa hoiualal ja kavandatava Turvalepa
looduskaitseala Turvalepa sihtkaitsevööndis ning täiendavat piiranguvööndit kaitseks ei vaja.
Metskonna kivi asub Nõva looduskaitseala Liivanõmme piiranguvööndis, kus lisaks
üksikobjekti staatusele ning looduskaitseseadusest ja Nõva looduskaitseala kaitse-eeskirjast
tulenevale kaitsekorrale ei ole lisakaitsemeetmete rakendamine ja täiendava kaitsevööndi
määramine vajalik.
Piiranguvööndi nimetatud ulatus on kaitstavate rahnude asukohta ja looduslikke tingimusi
arvesse võttes nende kaitse tagamiseks optimaalne, tagab kivi vahetu ümbruse säilimise
soovitud kujul ning looduskaitsepiirangute rakendamine laiemal alal ei ole põhjendatud.
Kaitse alla võetavate looduse üksikobjektide piiranguvööndite pindala on kokku 17,9 ha,
millest 14,9 ha moodustab riigimaa, 0,8 ha eramaa ja 2,2 ha on mereala.
2.5. Kaitsekord
Kaitstavatele looduse üksikobjektidele ja nende piiranguvööndile kehtib keskkonnaministri
2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”
kehtestatud kaitsekord. Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal või hoiualal tuleb
tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastavas kaitseala kaitse-eeskirjas või looduskaitseseaduses
sätestatust. Kaitsekord tagab üksikobjektide kaitseväärtuse ja soodsa seisundi säilimise ning
annab vajaduse korral võimaluse väärtuste taastamiseks.
12
Tulenevalt kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja §-st 3 on üksikobjekti omanik
kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja seda ümbritseva piiranguvööndi korrastamise
eest ning teatama viivitamata üksikobjekti valitsejale kõikidest objekti seisundit kahjustavatest
või kahjustada võivatest asjaoludest.
2.5.1. Lubatud tegevused
Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirjast lähtuvalt on üksikobjekti valitseja
igakordsel nõusolekul üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud uute ehitiste, kaasa
arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, teede ja liinirajatiste rajamine, uuendusraie tegemine,
puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ja
üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine.
Telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine on üksikobjekti ümbritsevas
piiranguvööndis lubatud ainult kohas, mis on üksikobjekti valitseja nõusolekul selleks
ettevalmistatud ja tähistatud, ning eramaal omaniku loal.
Kaitsealuse üksikobjekti juurde viivad erateed ja -rajad on päikese tõusust loojanguni avalikuks
kasutamiseks ning kinnisasja omanik või valdaja peab tagama sellel ajal teiste isikute
juurdepääsu kaitstavale looduse üksikobjektile. Ehitise õues, kus asub kaitstav looduse
üksikobjekt, võivad teised isikud viibida omaniku kehtestatud korras. Üksikobjekti sisaldava
kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata teiste isikute viibimist oma maal seoses
teadusuuringute, järelevalve- või päästetöödega, mida tehakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud
korras.
Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on jahipidamine ja kalapüük lubatud vastavalt jahi-
ja kalapüügiseadusele.
2.5.2. Keelatud tegevused
Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja § 1 lõike 2 kohaselt on kaitstava looduse
üksikobjekti kahjustamine keelatud. LKS § 68 lõike 4 kohaselt on keelatud kaitse alla võetud
looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada
võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks
rakendatavad abinõud.
Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud sõiduki, maastikusõiduki või
ujuvvahendiga sõitmine kohas, mis ei ole selleks määratud ja tähistatud, välja arvatud
teadusalastel välitöödel, päästetöödel ja üksikobjekti hooldustöödel.
Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja § 5 kohaselt on üksikobjekti ümbritsevas
piiranguvööndis keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme
muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüsteemide rajamine ning jäätmete
ladustamine.
13
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine üksikobjekti valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, on
määratud vastavalt LKS § 14 lõikele 1. LKS alusel ei või ilma valitseja nõusolekuta kaitstava
looduse üksikobjekti kaitsevööndis muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku
sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada
detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või
ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda,
anda projekteerimistingimusi, anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui
viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada
ehitusteatist, ja jahiulukeid lisasööta.
Üksikobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis LKS-i või kaitse-eeskirja kohaselt vajab
üksikobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada üksikobjekti kaitse-eesmärkide
saavutamist või kaitstava üksikobjekti seisundit. Kui tegevust ei ole üksikobjekti valitsejaga
kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud üksikobjekti valitseja kirjalikult seatud
tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta üksikobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või
üksikobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt
haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi,
kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
3. Menetluse kirjeldus
Lääne maakonna looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine algatati keskkonnaministri 16. mai
2019. a käskkirjaga nr 1-2/18/681.
Määruse eelnõu avalik väljapanek toimus 03.–30.08.2020 Keskkonnaameti Haapsalu kontoris.
Lisaks sai samal ajal määruse eelnõu dokumentidega tutvuda Keskkonnaameti Penijõe kontoris,
Lääne-Nigula vallavalitsuses ning Lääne-Nigula valla Noarootsi ja Nõva osavalla
vallavalitsuses, Vormsi vallavalitsuses, Haapsalu linnavalitsuses ning dokumendid olid
allalaaditavad Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee.
Teated määruse avaliku väljapaneku kohta ilmusid 30.07.2020 üleriigilise levikuga ajalehes
Õhtuleht ja 01.08.2020 kohalikus ajalehes Lääne Elu. Ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded ilmus määruse eelnõu avalikustamise teade 30.07.2020.
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teated
määruse eelnõu avalikustamise, sh avaliku väljapaneku kohta tähtkirjaga ja e-kirjaga kümnele
kinnisasja omanikule, Lääne-Nigula Vallavalitsusele ja Haapsalu Linnavalitsusele,
Riigimetsa Majandamise Keskusele, Maa-Ametile ja Maanteeametile. Lisaks saadeti teade
Eesti Geoloogiateenistusele ja MTÜ-le Eesti Metsa Abiks.
Kirjad sisaldasid teavet, et kui vastuväiteid või parandusettepanekuid ei esitata, loetakse, et
tähtkirja saanud isik (kinnisasja omanik või kohalik omavalitsus) on kaitse-eeskirjaga nõus.
Teade sisaldas Keskkonnaameti looduskaitseseaduse § 9 lg 4 punkti 3 kohast ettepanekut
14
arutada asja ilma avaliku aruteluta. Avaliku arutelu korraldamiseks ettepanekut ei tehtud ja
avalikku arutelu ei korraldatud.
Eelnõu kohta laekus kolm kirjalikku vastust. Ettepanekute ja vastuväidete kohta koostati ja
väljastati vastuskirjad.
Arvamuse esitaja, Arvamuse kokkuvõte Menetleja otsus
seos eelnõuga
Kiviküla must pappel Ettepanek määrata puule Tindiviigi KeA jääb seisukohale määrata
piiranguvööndi maaomanik kinnistul kavandatava abihoone suunal puule erikujuline kuni 20 m
(67401:006:0134) piiranguvöönd ulatusega kuni 12 m, et raadiusega piiranguvöönd nii, et see
piiranguvööndist jääks välja kavandatav ulatub Tindiviigi katastriüksusele
abihoone. Kinnistule ehitamiseks on puust 20 m-ni, mis on puu asukohta
väljastatud projekteerimistingimused. ja seisundit arvesse võttes
optimaalne. Tulenevalt kaitstavate
looduse üksikobjektide kaitse-
eeskirjast on edaspidi abihoone
ehitamine kaitseala valitseja
nõusolekul võimalik; oluline on, et
abihoone ehitamine ei kahjustaks
puud.
MTÜ Roheline Pärnumaa Ettepanek hoida kõikide objektide KeA jääb seisukohale määrata
piiranguvööndit maksimaalses suuruses kaitstavatele looduse
ja võimalusel suurendada, lähtudes kogu üksikobjektidele nende
maailmas olulistest kliima- ja elurikkuse esinduslikkust, asukohta, looduslikke
eesmärkidest ning et Eestis vähenevaid tingimusi ja ohutegureid arvesse
loodusalasid kaitsta. võttes erineva ulatusega
piiranguvöönd. Sageli on LKS-st
tulenev maksimaalse ulatusega
piiranguvöönd põhjendamatu ja
ebaotstarbekas, kuna see ei ole nii
suures ulatuses objekti säilimiseks
vajalik, see ei mõjuta objekti
vaadeldavust ning seatavad
piirangud (näiteks tavapärasele
traditsioonilisele
majandustegevusele) ei ole
saavutatud tulemust silmas pidades
proportsionaalsed.
MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek võtta kaitse alla Vööla KeA jääb seisukohale mitte võtta
põhjapoolne rahn, Vahtra kivi ja rahne riikliku kaitse alla: need ei ole
Kruusiaugu kivi, nagu soovitab erakordsete mõõtmetega (geoloogide
ekspertiis (Timm 2010). hinnangul kohalikku kaitset
väärivad; Pirrus 2009) ja puudub
riikliku kaitse vajaduseks lisaväärtus
(ei ole harvaesinev kivim ega
ajaloolis-kultuurilise väärtusega).
Arvestatud on ka piirkondlikku
eripära: piirkonnas on säilinud
arvukalt sellises suuruses rahne ning
nende täiendav kaitse teadusväärtust
silmas pidades ei ole vajalik.
MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek võtta Koluvere tamm kaitse KeA jääb seisukohale mitte võtta
alla, sest Koluvere mõisa pargi kaitse ei puud looduse üksikobjektina kaitse
ole puu kaitseks piisav. alla, kuna see asun riikliku kaitse all
olevas Koluvere mõisa pargis ja
kaitstavate parkide, arboreetumite ja
puistute kaitse-eeskirjaga on puu
kaitse tagatud.
15
MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek määrata kaitse alla KeA jääb seisukohale määrata
võetavatele rahnudele LKS-st tulenev metsas asuvate rahnude ümber 30 m
maksimaalne 50 m raadiusega raadiusega piiranguvöönd, mis on
piiranguvöönd, kui objekt asub metsas, piisav rahnu ja rahnudel kasvavate
looduslikul rohumaal või 50 m raadiuses koosluste säilimiseks ning rahnu
asub teisi loodusväärtusi. vaadeldavuse tagamiseks vajalike
tööde korraldamiseks. Kaitstavate
looduse üksikobjektide kaitse-
eeskirjast tulenevalt ei ole
looduskaitsepiirangute rakendamine
ulatuslikumal alal põhjendatud. Teisi
loodusväärtusi (looduslik rohumaa,
metsakooslus) kaitstakse muude
seadussätete alusel.
MTÜ Roheline Läänemaa Ettepanek määrata Metskonna kivile Rahn asub Nõva LKA Liivanõmme
50 m raadiusega piiranguvöönd, kuna piiranguvööndis, mille eesmärk on
Nõva looduskaitseala piiranguvööndis elustiku mitmekesisuse ja
on raied lubatud. maastikuilme säilitamine.
kaitsealuste liikide kaitse ning
metsa- ja sooelupaigatüüpide soodsa
seisundi tagamine. Piiranguvööndis
on turberaie lubatud kaitseala
valitseja nõusolekul ning raietele
saab väärtuste kaitse vajadustest
lähtuvalt seada tingimusi. KeA jääb
seisukohale, et täiendava
piiranguvööndi määramine ei ole
vajalik.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab kaasa väärtuslike ja
silmapaistvate looduse üksikobjektide säilitamisele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Keskkonnaametile teadaolevalt vastuolusid
kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse § 68
alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50%
maamaksumäärast. Kuna piiranguvööndisse arvatakse 16 ha varem kaitse all mitte olnud maad,
kaasneb üksikobjektide kaitse alla võtmisega Lääne-Nigula vallale (15,7 ha, sellest 15,3 ha
maatulundusmaa) ja Haapsalu linnale (0,1 ha, ühiskondlike ehitiste maa, maatulundusmaa)
mõningane maamaksu laekumise vähenemine. Arvestades, et Lääne-Nigula vallas on maa
maksustamise hind vahemikus 173‒211 eurot/ha ja maksumäär 2,5%, siis on laekumata jääv
maksutulu suurusjärgus 75 eurot aastas. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
16
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Üksikobjektide kaitseks kehtestatav piiranguvöönd ei sea olulisi kitsendusi
kinnisasja sihtotstarbelisele kasutamisele ja seega ei teki riigil kohustust nende kinnistute
omandamiseks looduskaitseseaduse § 20 alusel.
Üksikobjektide piiranguvöönditesse ei jää hooldamist ja taastamist vajavaid poollooduslikke
kooslusi ega toetuskõlblikku Natura 2000 erametsamaad.
Üksikobjektide kaitse alla võtmisega kavandatakse arvata piiranguvööndisse 14,9 ha varem
kaitse all mitte olnud riigimetsa. RMK arvutuste kohaselt vähendab range kaitse Läänemaal
puidukasutuse tulu keskmiselt 52 eurot hektari kohta aastas. Vastavalt RMK arvutustele on
majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa
lankide keskmisest ehk 1 ha piiranguvööndisse arvataval metsamaal väheneb puidukasutuse
tulu 5 eurot aastas. Seega väheneks iga-aastane saamata jäänud puidutulu üksikobjektide kaitse
alla võtmise ja piirangvööndi määramisega ligikaudu 75 euro võrra aastas. Lisanduval
piirangutega alal on küpset metsa 0,5 ha ja valmivat 1,9 ha.
Keskkonnaamet kaitseala valitsejana vaatab regulaarselt üle objekti piiranguvööndi
hooldusvajaduse, kavandab vajalike loodushoiutööde tegemiseks rahalised vahendid ja
korraldab koostöös maaomanikuga objekti hoolduse. Esialgsel hinnangul võib vajada sarapikus
asuv Allikmaa purunenud rändrahn (0,12 ha, riigimaa) hooldustöid objekti vaadeldavuse
parandamiseks. Praktikas tehakse hooldustöid kolme-aastase rotatsiooniga.
Muudatusi Natura toetuste maksmisel ei ole ette näha, sest üksikobjekte ja nende
piiranguvööndeid ei arvata täiendavalt Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Toomanina
Suurkivi, Liivanina kivid ja Metskonna kivi paiknevad olemasoleval Nõva-Osmussaare
loodusalal, Kingati rändrahn paikneb olemasoleval Ehmja-Turvalepa loodusalal.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Määruse vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
17
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
18
Ministeeriumid
01.04.2021 nr 1-4/20/4979-5
Keskkonnaministri määruse „Lääne maakonna
looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende
piiranguvööndi ulatus” eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Lääne maakonna
looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi ulatus” eelnõu dokumendid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1) kaitse alla võtmise määruse eelnõu;
2) kaitse alla võtmise määruse seletuskiri;
3) kaitse alla võtmise määruse kaardid.
Elle Puurmann, 472 9430
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0424 - Lääne maakonna looduse üksikobjektide
kaitse alla võtmine ja nende piiranguvööndi
ulatus
Kohustuslikud kooskõlastajad:
Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 26.04.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2e316869-ba4c-4066-abf3-5b95f468eb4d
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2e316869-ba4c-4066-abf3-5b95f468eb4d?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main