Kiri

Ministeeriumid Meie: 05.04.2021 nr 7-2/21-00794-1 „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu ja seletuskirja kooskõlastamine Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks "Eesti 2035" tegevuskava eelnõu ja seletuskirja. Ootame teie kooskõlastusi hiljemalt 16. aprilliks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär Eili Lepik 693 5619 [email protected] Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Eesti 2035 Vabariigi Valitsuse tegevuskava Eelnõu (31. märts 2021) 2 Eelnõu (2. oktoober 2020) Vajalikud muutused Eestis Oskused Rahva kestlikkus, Majandus Ruum Riigivalitsemine ja tööturg tervis ja sotsiaalkaitse ja kliima ja liikuvus Tegevuskava on koostatud riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ koostamise käigus. Strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on vaja muudatusi eri valdkondades. Sealjuures on oluline sihipärane ja koordineeritud valdkondadevaheline koostöö. „Eesti 2035“ tegevuskava on ka Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooni raames esitatav Eesti reformikava. Strateegia koostamise käigus esitatud ja läbi räägitud ettepanekutest suuremat tähelepanu vajavad muutused on seotud viide temaatilisse kimpu. Nende elluviimist jälgitakse iga aasta täpsema tegevuskava põhjal ning vajaduse korral tehakse korrektiive tulenevalt Eesti arengut mõjutavatest riigisisestest sündmustest ja väliskeskkonna muutustest. Tegevuskavas on iga temaatilise kimbu juures välja toodud vajaliku muutuse eesmärgid ja mõõdikud. Tegevused on seostatud strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud arenguvajadustega. Iga tegevuste juures on välja toodud eestvedaja ja kaasvastutajad ehk valitsusasutused, kes kõige enam selle tegevuse elluviimisesse panustavad. Oma valitsemisalas panustavad vajadusel tegevuste elluviimisesse kõik ministeeriumid. Tegevuskavas kasutatud lühendid AV Eesti arenguvajadus HTM Haridus- ja teadusministeerium JUM Justiitsministeerium KAM Kaitseministeerium KEM Keskkonnaministeerium KUM Kultuuriministeerium MKM Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium MEM Maaeluministeerium RM Rahandusministeerium RK Riigikantselei SIM Siseministeerium SOM Sotsiaalministeerium VM Välisministeerium  3 Eelnõu (2. oktoober 2020) Oskused ja tööturg Millist muutust soovime? Eesti inimestel on teadmised, oskused Eesti haridus- ja tööturupoliitika on Eestis on piisavalt kvalifitseeritud ja hoiakud, mis võimaldavad paindlik, tulevikku vaatav ja tööjõudu, mis toetab Eesti riigi ja eneseteostust ja isiklikku arengut rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majanduse edenemist Mõõdik: Eri- ja kutsealase haridusega Mõõdik: Tööjõus osalemise määr Mõõdik: Kolmanda taseme haridusega täiskasvanute (25–64aastaste) osakaal (15–74aastased); demograafiline 30–34aastaste osakaal tööturusurveindeks; sooline palgalõhe Muutuse sisu ja osalised A. Muudame haridussüsteemi õppijast lähtuvaks HTM Ühtsete teenusstandardite alusel toimiva ja paindlikuks õppenõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine AV1, AV3, AV4, AV9 kõigis piirkondades B. Viime inimeste teadmised, oskused ja Formaalhariduse lõimimine mitte- ja informaalse HTM KAM hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning õppega: KUM • väljaspool formaalharidust (nt noorsootöös, majanduse struktuurimuutustega huvihariduses ja Kaitseväes) omandatud teadmiste AV1, AV3, AV4, AV5 ja oskuste arvestamine formaalhariduses HTM MKM Täiskasvanuhariduse süsteemi uuendamine: • õpikeskkondade mitmekesistamine koostöös • kombineeritud rahastamismudeli ja kvaliteedi KOVidega (nt kultuuriasutuste programmid) KUM RM tagamise põhimõtete väljatöötamine • noorsootöö (sh huvihariduse) võimaluste SOM • maksu- ja toetussüsteemide muudatuste arendamine koostöös KOVidega regionaalselt ja analüüsimine valdkondlikult • kultuuriasutuste kaasamine HTM RM Üld- ja kutsekeskhariduse lõimimine koostöös KOVidega: Erinevate sihtrühmade haridussüsteemi ja HTM SOM • korralduse, rahastuse ja omandiküsimuste tööturule naasmise toetamine ning inimeste analüüsimine KUM MEM konkurentsivõime parandamine: • ühtse keskharidusstandardi väljatöötamine SIM JUM • haridustee katkestanud täiskasvanute formaalharidusse tagasipöördumise HTM RM Gümnaasiumi- ja põhikoolivõrgu korrastamine soodustamine koostöös kohalike omavalitsustega ning nende • noorte, kes ei tööta, ei osale koolitusel ega võimestamine põhihariduse võrgu ülevaatamisel ja õpi, vanemaealiste, hoolduskoormusega korrastamisel: inimeste toetusmeetmed ning erinevad • taristu ühiskasutuse soodustamine, sh avalike noorsootöömeetmed funktsioonide koondamine ühishoonetesse • ühtsete piirkondlike hariduskeskuste loomine (üld-, HTM MKM Koostöös tööandjatega töökohapõhise õppevormi kutse- ja kõrghariduse ning mitteformaalse õppe, sh sihtrühma ja erialade valiku laiendamine (eriti noorsootöö võimaluste ühendamine) MEM SOM noorte sihtrühmale) ning praktika ja töökohapõhise • riigi ja KOVide koostöö tõhustamine KEM õppevormi kvaliteedi tagamine HTM SOM Õppekavade ümberkujundamine õppijast lähtuvaks: HTM MKM Kõrg- ja kutsehariduses osakvalifikatsioonide • praktiliste kutseoskuste lõimimine erinevate sertifitseerimise süsteemi väljatöötamine: MKM KEM SOM haridustasemete ja -liikide õppekavadesse • mikrokraadide, koolitusampsude jms pakkumine KAM KUM • õppijate üld- ja tulevikupädevuste arendamine • OSKA tööjõuvajaduse prognoosi arendamine kognitiivsete oskuste ning ainealaste teadmiste ja ametipõhiselt oskuste põhiseks ning MEM RM oskuste kõrval (sh vajalike oskuste väljaselgitamine piirkonnapõhiseks koostöös erinevate valdkondadega) • kutsestandardite ümberkujundamine oskuste • ●õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu profiilideks toetamine HTM MKM Digi- ja rohepöördeks vajalike oskuste pakkumise HTM MKM Kvaliteetse ja nutika digitaalse õppevara ja -metoodika suurendamine, õppekavade arendamine ning arendamine ning õpianalüütika rakendamine KEM SOM vastavate sektorite oskustööjõu kasvatamine õppeprotsessis kõikidel haridustasemetel  4 Eelnõu (2. oktoober 2020) SOM RM Kirde- ja Kagu-Eesti tööturgude toetamine Regionaalsetes kolledžites kõrghariduse pakkumine HTM RM regionaalse tasakaalu tagamiseks ning nende funktsioonide laiendamine arvestades KEM HTM regionaalpoliitilisi eesmärke C. Valmistume tulevikutööks E. Loome talendisõbraliku keskkonna AV4, AV5 AV1, AV4 Sotsiaalkaitseskeemide kohandamine uusi töövorme HTM KUM Andekaid õppijaid toetava terviksüsteemi SOM RM arvestavaks arendamine formaalharidussüsteemis ja KUM SOM MKM mitteformaalses õppes koostöös KOVidega SOM Tööõiguse ja töökeskkonna reeglite vajaduspõhine HTM KUM Loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogia valdkonna ajakohastamine lähtudes töövormide muutumisest ja loovainete õppimise soodustamine ning nende SOM MKM Tulevikutööks vajalike teadmiste ja oskuste õpetamiseks vajalike õpetajate järelkasvu tagamine HTM kõigis vanuserühmades ja haridusliikides kujundamine, õpetajate, õppejõudude ja koolitajate valmiduse tõstmine ja õppekeskkondade (sh mitteformaalses õppes) kaasajastamine uuendatud õppekavade HTM MKM Talendipoliitika programmide arendamine rakendamiseks (sh meetmed välisüliõpilastele) SIM HTM Ettevõtlikkus- ja ettevõtluspädevuse arendamine kõikidel haridustasemetel ja -liikides, sh õppijate F. Suurendame ühiskondlikku sidusust ja ettevõtluse alustamiseks valmisoleku suurendamine võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul AV1, AV3, AV4, AV5 D. Parandame kõrghariduse kvaliteeti ja KUM SIM Targa ja tasakaalustatud rände- ja lõimumispoliitika kujundamine arvestades tööturu tõhustame selle rahastamist HTM SOM ja ühiskonna vajadusi: AV4, AV5 • teisest rahvusest inimestele lõimumis- ja RM MKM kohanemisteenuste nüüdisajastamine ja HTM Kõrgharidussüsteemi uuendamine: MEM VM uuenduslike tööturuteenuste pakkumine • rahastamise (tasuta õppe võimaluste, sh õppija • ühiskondlike hoiakute kujundamine ning omavastutuse) ülevaatamine, et tagada nii õiglane kultuuriliste ja sotsiaalsete pingete ennetamine ligipääs kõrgharidusele kui ka korralduse vastavus ja maandamine ühiskonna ja tööturu vajadustele • Eesti elanike aktiivset tööjõuturul osalemist • õppelaenu, õppetoetuste ja stipendiumide süsteemi toetavate meetmete väljatöötamine, et hoida ajakohastamine õppe kättesaadavuse tagamiseks ära ebaseaduslikku töötamist, soodustada rahvuskaaslaste tagasipöördumist ning tagada HTM Kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise vajalik kvalifitseeritud välistööjõu kättesaadavus konkurentsivõime parandamine: • töökohapõhise õppe laiendamine HTM Eestikeelse hariduse arendamise plaani • ettevõtlusmagistrantuuri ja -doktorantuuri väljatöötamine alates alusharidusest arendamine • praktikakorralduse arendamine HTM KUM Eesti keelest erineva emakeelega inimeste õppekorralduse nüüdisajastamine alushariduses, SIM SOM üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes ja Eesti arenguvajadused (AV) mitteformaalses õppes HTM SOM Erivajadusega inimestele võimaluste loomine: • hariduskorralduse arendamine (sh haridus-, AV1 Rahvastik sotsiaal- ja tööturutugiteenuste lõimimine ja AV2 Inimese tervis ja eluiga teenuste vajalikul määral tagamine) AV3 Ühiskond ja võimalused • tööturul osalemise toetamine AV4 Õppimisvõimalused SOM HTM Soolise palgalõhe minimeerimine: AV5 Ettevõtluskeskkond • sooliste stereotüüpide ja soolise segregatsiooni AV6 Elurikkus ja keskkond MKM SIM vähendamine hariduses ja tööturul AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond RM • soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamist AV8 Julgeolek ja turvalisus tõhustavate meetmete väljatöötamine • läbipaistvate ja objektiivsetel kriteeriumidel AV9 Riigivalitsemine põhinevate tasustamissüsteemide kasutuselevõtu ja palgainfo parema kättesaadavuse toetamine Eestvedaja Kaasvastutaja(d) • naiste ja meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimaluste parandamine • hoolduskoormuse vähendamine ja selle sooliselt võrdsema jagamise toetamine 5 Eelnõu (2. oktoober 2020) Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse Millist muutust soovime? Eestis on elukaare vältel väärtustatud Eesti inimesed on kauem füüsiliselt ja vaim- Eesti tervise-, töötervishoiu- ja kõigi inimeste heaolu ja rahvastiku selt terved ning teevad tervist hoidvaid, riske sotsiaalkaitsesüsteem on lõimitud, järelkasv on soodustatud vähendavaid ning elu- ja looduskeskkonda inimesekeskne ja jätkusuutlik hoidvaid valikuid Mõõdik: Summaarne sündimuskordaja; Mõõdik: Ülemäärase kehakaaluga Mõõdik: Suure hoolduskoormusega (20 sissetulekukvintiilide suhte kordaja elanike osakaal ja enam tundi nädalas) 16aastaste ja vanemate inimeste osakaal Muutuse sisu ja osalised A. Kujundame tervikliku rahvastiku- ja SOM Innovaatiliste digilahenduste arendamine elanike KUM perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu terviseharituse parandamiseks ja riskikäitumise tagamiseks MKM vähendamiseks AV1, AV3 SOM KUM Inimeste liikumisaktiivsuse, sportimise ja ühistegevuse SOM KUM Sündimust ja vanemlust toetava mitmekesise MEM HTM suurendamine ning terviseteadliku toitumise perepoliitika arendamine, mis arvestab perede arendamine: MKM erinevate soovide ja vajadustega: MKM • liikumisaktiivsust (sh looduses liikumist) • turvalisi, õnnelikke ja kestvaid paari- ja peresuhteid suurendavate tegevuspõhimõtete väljatöötamine soodustava tugisüsteemi väljaarendamine, et • toidu koostise ja märgistuse parandamine tervislikke ennetada perede lagunemist ning suurendada valikuid soodustavaks lapsevanemate ja laste heaolu • tervislikumate ja mitmekülgsete toiduvalikute • arendada välja lasterikkust väärtustav toetuste kättesaadavuse parandamine ning neist teadlikkuse ja teenuste süsteem, et suurendada lasterikaste suurendamine perede elukvaliteeti ning toetada sündimust • õigusaktide muutmine head terviseseisundit toetavamaks SOM Eesti kui rahvusriigi kestlikkust toetava SOM Esmatasandi tervishoius (perearstiabi, rahvastikupoliitika elluviimiseks valdkondade ülese koolitervishoiuteenus, töötervishoid, hambaravi, koostöö suurendamine koduõendus jne) varase sekkumise süsteemi SOM KOVi ja riigi partnerlusel põhineva ning lapse arendamine terviseriskide vähendamise eesmärgil terviklikest vajadustest lähtuva lastekaitsekorralduse Tervist toetava elukeskkonna kujundamine: KEM MEM väljatöötamine, selleks vajalike spetsialistide baas- ja • inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse täiendõppekoolituse arendamine ning lastekaitsetöö SOM HTM parandamine ja tervisemõjuga riskide väärtustamine maandamine (sh toodete ja teenuste ohutus, SOM HTM Laste heaolu suurendavate integreeritud teenuste kemikaalide ja ravimite ohutu ja sihipärane ja sekkumiste väljaarendamine (sh erivajadusega, kasutamine, bioloogiliste riskide maandamine, sh JUM käitumisprobleemidega ja traumakogemusega mikroobide resistentsuse (AMR) vähendamine, lastele) ning institutsionaalse hoolduse asendamine vee-, õhu- ja mürareostuse vähendamine, perepõhisega joogivee- ja toiduohutus, ravimite ohutus ja jäätmekäitlus) SOM KUM Ühiskondlike hoiakute soodustamine • õigusruumi kujundamine tervist toetavaks ja põlvkondadevahelist sidusust väärtustavaks ning SIM keskkonda hoidvaks vanemaealiste inimeste ühiskondliku aktiivsuse ja väärika vananemise toetamine (nt vanemaealiste C. Toetame vaimset tervist ning ulatuslikum panustamine vabatahtlikku tegevusse) vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste AV2, AV8 hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda SOM JUM • ühtsete põhimõtete ja meetmete arendamine hoidvaks ning vähendame riskikäitumist vaimse tervise valdkonnas KUM HTM AV2, AV6 • vaimse tervise teenuste kättesaadavuse ja SIM kvaliteedi tagamine elukaare ulatuses SOM HTM Valdkonnaüleste ja kogukondi kaasavate integreeritud • inimeste teadlikkuse parandamine ja ennetusmeetmete ja nõustamisteenuste arendamine enesetoetamise oskuste arendamine KUM MEM inimeste hoiakute ja käitumise muutmiseks: • psüühikahäiretega inimeste õiguste kaitse KEM SIM • valdkonnaülese koostööformaadi väljatöötamine edendamine • kogukondade ja KOVide võimestamine tervislike, • õigusvastast käitumist põhjustavate JUM RM elu säästvate ja ohtusid ennetavate käitumisviiside vaimsete probleemide lahendamine (sh MKM edendamisel ning selleks sobiva keskkonna loomisel kinnipidamisasutustes)  6 Eelnõu (2. oktoober 2020) SIM SOM • varajase märkamise süsteemi arendamine G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, elukaare ulatuses koostöös KOVidega (sh arvestades ühiskondlikke muutusi ning JUM kogukonna rolli suurendamine) rahvastiku vähenemist • vägivallaohvrite võrgustikupõhine abistamine AV1, AV2, AV3 • vägivalla korduvuse tõkestamise meetmete arendamine SOM RM • püsiva tervisekaotuse ennetamise süsteemi • radikaliseerumise ennetamine arendamine ja tervishoiu kestliku rahastuse KUM tagamine (sh ravijärjekordade vähendamine, HTM SIM Tõenduspõhiste ennetus- ja sotsiaalsete- ravimite kompenseerimise ja kättesaadavuse SOM JUM emotsionaalsete oskuste programmide sihtrühmade süsteemi muutmine) laiendamine ja meetmete arendamine (sh • pensionireformi elluviimine, et tagada koolikiusamist, töökohal kiusamist jm riskikäitumist jätkusuutlik pensionisüsteem ja pensionäride vähendavad programmid) koostöös KOVide, heaolu (sh soodustingimustel pensionide erasektori-, tervishoiu- ja haridusasutustega reformimine, tööandja pensioni soodustamine, D. Nüüdisajastame töötervishoiu inimeste finantsteadlikkuse parandamine) tervist toetavaks ja vähendame • vajaduspõhise sotsiaalkaitse kujundamine (sh inimese, riigi ja KOVi vastutuse jaotumises inimeste töövõimekadu kokkuleppimine) AV2 • töötus- ja töökatkestushüvitiste skeemide SOM • tõhusate töötervishoiu ja -ohutuse teenuste paindlikumaks muutmine kujundamine (sh infotehnoloogiliste lahenduste • tööõnnetus- ja kutsehaiguse süsteemi väljatöötamine) töötaja füüsilise ja vaimse tervise korrastamine probleemide ennetamiseks • pikaajalise hoolduse rahastamismudeli • eesmärgipärase töötervishoiusüsteemi uuendamine väljaarendamine tööga seotud terviseprobleemide H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ennetamiseks (sh töötervishoiuteenuse kvaliteedi ja ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame teenusele juurdepääsu parandamine) pikaajalise hoolduse süsteemi • ajutise töövõimekaoga inimeste tööturul püsimist toetava süsteemi arendamine, et ennetada püsiva AV1, AV2, AV3 töövõimekao väljakujunemist SOM KUM • pikaajalise hooldusvajaduse ennetamiseks • tööturu osaliste teadlikkuse suurendamine teenuste süsteemi väljatöötamine (sh kogukonna ohuteguritest (sh vaimse tervise ohutegurid, võimestamine, varajase märkamise põhimõtte töökiusamine, ahistamine) propageerimine, hindamissüsteemide ja -instrumentide loomine) SOM SIM Eesti tervishoiukorralduse terviklik muutmine, • hooldusteenuste (rõhuasetusega kodus/ sh Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine ning kogukonnas hooldamisele) arendamine mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse (sh taristuinvesteeringud, tehnoloogia tagamine ja innovaatiliste lahenduste kasutamise suurendamine) E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused • tervise-, töö- ja sotsiaalkaitse ning kultuurisektori inimesekeskselt teenuste (nt abivahendid, rehabilitatsioon, AV1, AV2, AV3 tugiteenused, infoteenused, ligipääs kultuuri- ja spordisündmustele) koordineerimine ja SOM MKM • tervishoiu- ja sotsiaalteenuste inimkeskne integreerimine, et saavutada nende koostoimes pakkumine koostöös KOVidega (sh ühise suurem tulemuslikkus asjaajamiskoha põhimõtte rakendamine) • pikaajalise hoolduse valdkonna tööjõu • sündmuspõhiste ja inimkesksete lõimunud teenuste suurendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine (sh arendamine sotsiaal-, tervishoiu- ja töövaldkonnas uute spetsialistide koolitamine, täiendkoolituste • haigla- ja tervishoiuasutuste ning läbiviimine ja töökohapõhise õppe pakkumine) hoolekandeasutuste võrgu nüüdisajastamine • erivajadusega inimeste ühiskondliku aktiivsuse F. Lõimime personaalmeditsiini lahendused toetamine tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse AV2 Eesti arenguvajadused (AV) SOM JUM Geeni- ja terviseandmete lõimimine tõenduspõhistesse otsuseprotsessidesse ja nende HTM MKM rakendamine AV1 Rahvastik VM AV2 Inimese tervis ja eluiga Tervishoiuspetsialistide koolitamine ning inimeste ja AV3 Ühiskond ja võimalused SOM ühiskonna teadlikkuse parandamine AV4 Õppimisvõimalused AV5 Ettevõtluskeskkond AV6 Elurikkus ja keskkond AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond AV8 Julgeolek ja turvalisus AV9 Riigivalitsemine Eestvedaja Kaasvastutaja(d)  7 Eelnõu (2. oktoober 2020) Majandus ja kliima Millist muutust soovime? Ettevõtlus on Majanduskeskkond on Majandus on tark ja vastutustundlik usaldusväärne, atraktiivne ja paindlik kliimaneutraalne Mõõdikud: Teadlaste ja inseneride arv Mõõdik: Eesti positsioon Doing Business Mõõdik: Taastuvenergia osatähtsus erasektoris 1000 elaniku kohta; indeksi edetabelis energia summaarses lõpptarbimises ringlusse võetava materjali määr Muutuse sisu ja osalised A. Võtame kasutusele uued lahendused B. Suurendame Eesti majandusele oluliste ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning valdkondade võimekust innovatsiooni soodustamiseks AV1, AV5, AV6, AV7, AV9 AV1, AV5, AV8, AV9 HTM MKM TA-asutuste ja ettevõtete TA-alase koostöö KEM MEM tagamine Eesti ja selle piirkondade majandusele MKM JUM Olemasolevate innovatsiooniteenuste ja -toetuste olulistes fookusvaldkondades (nt põlevkivi- ja konsolideerimine ning puuduolevate väljaarendamine: RM puidukeemia, toidutehnoloogia, keskkonnahoidu HTM KUM • uute tehnoloogiate turuseire toetavad tehnoloogiad, IKT): • nõustamine nt intellektuaalse omandi, uute • vastavate TA-programmide väljatöötamine ärimudelite jms teemadel • nutika spetsialiseerumise lähenemise, • loovuskompetentsi kaasamine elluviimise ja seire uuendamine • ELi partnerlustest ja strateegilistes väärtusahelates • ELi partnerlustest ja strateegilistes osalemise toetamine väärtusahelates osalemise toetamine MKM HTM Teadmistemahuka iduettevõtluse arendamine: MEM HTM Kestliku biomajanduse (sh sinimajanduse) • ökosüsteemi teenused rõhuasetusega arendamine: RM KEM MKM teadmistemahukal ettevõtlusel • uute väärtusahelate ja ärimudelite • ligipääsu võimaldamine riskikapitalile RM väljatöötamist toetava tugisüsteemi loomine MKM MEM Ettevõtete rakendusuuringute toetamise (nt innovatsioonikoostöö ettevõtete ja TA- ümberkorraldamine (sh koostöös teiste riikidega) asutuste vahel) KAM HTM • katseprojektide toetamine KEM • Eesti kujundamine biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas VM MKM Välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia võimekuse • erinevate tehnoloogiate arendamine ja uuele tasemele viimine (sh keskendumine innovatsiooni soodustamine bioressursside MEM KEM teadmistemahukatele ettevõtetele): (sh vee- ja mereressurssid) paremaks ja KUM • sihtriikide strateegia(te) koostamine säästlikumaks kasutamiseks • Eesti kuvandiga kooskõlas olevate välisesinduste tagamine (sh esindatus uutel kasvavatel turgudel) C. Kujundame paindliku ja turvalise • süsteemne koostöö EASi välisesindajate ja Eesti majanduskeskkonna, mis soodustab esinduste vahel uuendusmeelset ja vastutustundlikku • e-välisesinduse loomine ettevõtlust ning ausat konkurentsi RM MKM Riigi äriühingute teadus- ja arendustegevuse AV5, AV6 (TA) investeeringute suurendamine (osana riigi MKM HTM Uute tehnoloogiate (nt kratid, isejuhtivad HTM osaluspoliitikast) autod, droonid) ja ärimudelite (platvormi-, digi-, JUM RM Uued tehnoloogilised lahendused digi- ja rohepöörde reaalajamajandus) kasutuselevõttu ning TAd MKM MEM elluviimiseks ettevõtlussektoris: KEM SOM soodustavad õigusaktid ja maksusüsteem (sh KAM HTM • digitaliseerimise ja automatiseerimise (sh robotid) MEM intellektuaalomandi regulatsioon) KUM KEM RM toetamine • tulevikurahastu rohe- ja digipöörde elluviimise MKM MEM Ettevõtete rahastamisallikate mitmekesistamine ja kiirendamiseks KEM RM kättesaadavuse soodustamine (sh tõmbekeskustest • e-välisesinduse loomine eemal asuvates piirkondades tegutsevatele ettevõtetele ning ettevõtete keskkonnajalajälge vähendavatele investeeringutele)  8 Eelnõu (2. oktoober 2020) MKM VM Eesti kujundamine maailma üheks digimajanduse KEM MKM Ressursitõhususe (sh energia-) märgatav tõmbekeskuseks ehk digipesaks, kus on hea luua ja suurendamine ettevõtetes (sh tööstuses ja JUM RM MEM RM pakkuda maailmale digiteenuseid: teenindussektoris), et parandada majanduse HTM • e-residentsuse programmi laiendamine HTM ressursitootlikkust (nt tööstussümbioosi, • bürokraatia vähendamine ettevõtluse digitaliseerimise, ressursitõhusamate tehnoloogiate soodustamiseks tehnoloogiate abil abil) • piiriüleste digilahenduste arendamine, et KEM MKM Jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline lihtsustada rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete ümberkorraldamine: toimimist HTM RM • KOVide jäätmete liigiti kogumise taristu • digipädevuse arendamine kogu ühiskonnas (nii IKT- SOM arendamine ning vajaliku inventari (sh spetsialistide arvu suurendamine kui ka inimeste jäätmejaamad, - majad, kodukompostrid, üldiste digioskuste parandamine) konteinerid, transpordivahendid jms) soetamine • ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamine ühiste • jäätmetekke (sh toidujäätmete) ja pakendamise innovatsiooniplatvormide ja andmemajanduse vältimine ja vähendamine arendamise kaudu • toidu ülejääkide annetamise edendamine vaesuse • kiire interneti kättesaadavuse parandamine üle Eesti ja jäätmetekke vähendamise eesmärgil MKM KEM Keskkonnahoidu toetavad õigusaktid: • toodete korduskasutuse suurendamine • elurikkust, kliimaneutraalsust, ring- ja sinimajandust ökodisaini, tarbijate teadlikkuse suurendamise HTM RM ning väiksemat keskkonnahäiringut toetavate ja parandustöökodade arendamisega MEM ärimudelite ja vastava tarbijakäitumise soodustamine E. Lähme üle kliimaneutraalsele • muud motiveerivad majandusmeetmed (näiteks keskkonnatasud) energiatootmisele tagades energiajulgeoleku • loodushüvede arvestussüsteemi väljatöötamine ja AV3, AV6, AV7, AV8 käivitamine Üleminek kliimaneutraalsele MKM KAM MKM KEM Vastutustundliku ettevõtluse soodustamine: energiatootmisele: • parimate juhtimiskogemuste levitamine ja KEM RM • põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline SIM KUM tunnustamine MEM SOM vähendamine SOM • sotsiaalse ettevõtluse soodustamine • uute kliimaneutraalsete energia tootmis- • vabatahtliku töö soodustamine HTM ja salvestuslahenduste arendamine ja • kultuurielus ja liikumisharrastuses osalemist kasutuselevõtmine toetava maksusüsteemi kujundamine Pangandus- ja kapitalituru arendamine ja RM MKM Põlevkivienergeetikast väljumist toetava teenuste RM JUM tugevdamine: paketi käikulaskmine Ida-Virumaal MKM KEM KUM • ühtse pangandusturu toimimise tagamine, pankade riskide vähendamine (sh rahapesu tõkestamise HTM SOM tõhustamine) ja kriisilahendusvõimekuse Energiaga varustamise alternatiivide kaalumine MKM KEM suurendamine (kriisilahenduspuhvrite loomine, ja valikute tegemine kaitsemehhanismide tugevdamine), säilitades RM SOM seejuures avatuse välisettevõtjatele ja -investoritele HTM • hoiusekindlustuse süsteemi arendamine kooskõlas ELi pangandusliidu hoiusekindlustuse Taastuvenergia osakaalu kasvu toetava tasakaalu MKM KAM väljaarendamisega saavutamine julgeoleku-, keskkonnakaitse- ja KEM RM elanike huvide vahel maismaal ja merel (nt MKM RM Regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamine MEM SOM soodustav regulatiivne keskkond) koostöös KOVidega (sh piirkonna arengueeldustest MEM lähtuvate ning ettevõtete lisandväärtuse kasvu toetavate ettevõtluse tugiteenuste pakkumine) RM KEM Motivatsioonimehhanismide loomine, et suurendada taluvushuvi, mis toetab arendusi kohalikul tasandil MKM Eesti arenguvajadused (AV) D. Võtame kasutusele ringmajanduse AV1 Rahvastik põhimõtted AV2 Inimese tervis ja eluiga AV5, AV6 AV3 Ühiskond ja võimalused KEM SOM • esmast tooret vähendavate ja teisese AV4 Õppimisvõimalused toorme kasutust suurendavate tootmis- ja MKM KUM AV5 Ettevõtluskeskkond tarbimismudelite kasutuselevõtt, et luua lisandväärtust kord juba ammutatud ja AV6 Elurikkus ja keskkond HTM MEM majanduses olevast toormest AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond • ohutu materjaliringluse arendamine ehituses AV8 Julgeolek ja turvalisus (sh ressursitõhususe suurendamine), tootmises AV9 Riigivalitsemine ja tarneahelates, et muu hulgas vähendada kemikaalide kasutust, asendades need vähem kahjulikumatega • ringmajanduse ekspertide koolitamine, kes Eestvedaja Kaasvastutaja(d) nõustaksid nii ettevõtteid kui ka KOVe  9 Eelnõu (2. oktoober 2020) Ruum ja liikuvus Millist muutust soovime? Elukeskkond on kõigi vajadusi Elukeskkond soodustab tervislikke Elukeskkond on hoitud arvestav, ligipääsetav, kvaliteetne ja kestlikke eluviise ja mitmekesine ja turvaline Mõõdikud: Ligipääsetavuse näitaja; Mõõdikud: Kasvuhoonegaaside heide Mõõdikud: Elamute ja mitteelamute kodukohta turvaliseks pidavate transpordisektoris; ühissõiduki, jalgrattaga energiatarve inimeste osakaal või jala tööl käivate inimeste osakaal Muutuse sisu ja osalised KUM RM A. Tagame elujõulise kultuuriruumi RM MKM Kvaliteetse elukeskkonna ja hoonefondi jätkusuutlik AV1, AV3 ja terviklik uuendamine koostöös KOVidega (sh HTM MKM SOM HTM • erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste kvaliteetse ja ligipääsetava eluaseme kättesaadavuse koostegemist toetava ja suurendava kultuuri KUM KEM parandamine ja eluhoonete ohutuse tagamine loomise ja kogemise süsteemi kujundamine ning väljapoole keskusi asumist soodustavate • kultuurivaldkondade regionaalse kättesaadavuse rahastamisvahendite mitmekesistamine) suurendamine, et tagada atraktiivsem KEM RM Lahenduste ulatuslikum kasutuselevõtt ja planeerimine elukeskkond ka väljaspool tõmbekeskusi ning koostöös KOVidega kliimamuutuste mõjude MEM MKM toetada ühiskonna sidusust ja inimeste heaolu vähendamiseks ja nendega kohanemiseks, elurikkuse kõikjal Eestis suurendamiseks ja säilitamiseks, elukeskkonna • taas- ja ristkasutamise põhimõtteid arvestava mitmekesistamiseks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste RM MKM Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiv järgimine kultuuritaristu (sh -pärandi) ja -asutuste võrgu ruumiotsustes kohalikul ja riiklikul tasandil: loomine ning kultuuriteenuste lõimimine teiste SIM KEM • kaasava disaini ja ligipääsetavuse tagamine valdkondade teenustega • inimeste ruumipädevuse suurendamine SOM KUM • kultuurivaldkonna kujundamine eeskujuks • kultuuripärandi ja kahanevate asulate korral kaasava disaini ja kvaliteetse ruumi põhimõtete HTM linnakeskuste eelisarendamine rakendamisel • sundliikuvuse vähendamine • Eesti kultuuri kättesaadavuse suurendamine • ranniku tervikmajandamine füüsilises ja e-keskkondades eri sihtrühmadele • rohevõrgustiku sidususe analüüs ja arendamine (sh rahvuskaaslased, eesti keelest erineva • looduse pakutavate hüvede väärtustamine emakeelega inimesed, erivajadustega inimesed) ning nende arvestamine ruumi planeerimisel ja • ühiskonnamuutustega toimetulekut toetava kasutamisel • igaühe loodushoiu põhimõtete juurutamine sõltumatu ja innovaatilisi lahendusi kasutava • elukeskkonna ressursitõhususe suurendamine (kultuuri)meedia arendamine • looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja • omakultuuri viljelemise ja arendamise toetamine elurikkuse säilitamine ning suurendamine, ühistegevuste ja kokkutulemiskohtade sh elupaikade taastamine ja liikide seisundi arendamise ja populariseerimise kaudu parandamine ja selleks vajalikud investeeringud • uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine, et • pärandmaastike ja looduslike pühapaikade kaitse tõsta digitaalse kultuuri loomise, säilitamise • avaliku ruumi planeerimisel ohutut ja turvalist ja kättesaadavuse kvaliteeti, mitmekesistada käitumist soodustavate, riskikäitumist pärssivate ja äriteenuseid ning hõlbustada digisisu uus- ja ligipääsetavust tagavate meetmete rakendamine ja ristkasutust turvalise ruumi loomise põhimõtete juurutamine MKM RM Eelduste loomine ruumilise planeerimise (sh B. Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetse elukeskkonna visiooni loomine), kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku KUM projekteerimise ja ehitamise protsesside muutuste, tervise, elurikkuse ja keskkonnahoiuga (sh standardiseerimine, digitaliseerimine, arvestavalt automatiseerimine, tehaseline tootmine, tehisintellekti rakendamine) tõhustamiseks ja kvaliteedi AV1, AV2, AV3, AV6, AV7 parandamiseks MKM KEM Nüüdisaegsete lahenduste loomine ruumiandmete kättesaadavuse ja ajakohasuse tagamiseks RM Lahenduste leidmine ja rakendamine väheneva MKM RM rahvaarvuga kohanemiseks, et tagada kvaliteetsete KUM HTM teenuste kättesaadavus ning kvaliteetne ja jätkusuutlik ehitatud keskkond (sh taristu)  10 Eelnõu (2. oktoober 2020) RM KUM Avaliku sektori kui targa ehitustellija eeskuju MKM SOM Efektiivse, ligipääsetava ja jätkusuutlikult kujundamine majandatud ühistranspordi ja jagatud liikumisviiside HTM KEM MKM Ehitatud keskkonna (sh taristu) kooskõla tagamine konkurentsivõime kasvatamine koostöös KOVidega riigi strateegiliste plaanide ja ehitusinvesteeringute (sh paindliku ja kasutajasõbraliku nõudetranspordi ja kontratsüklilisusega sotsiaaltranspordi arendamine) KEM RM Jätkusuutliku jäätmemajanduse ning ühisveevärgi MKM SOM Sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnategureid ja -kanalisatsiooni taristu ja teenuse kujundamine KEM arvestava mudeli väljatöötamine ja rakendamine, MKM koostöös KOVidega et tagada üle Eesti lõimitud liikuvus (sh kergliiklus, KEM Maavarade kaardistamine ja jätkusuutlik abivahendiga liikumine, isejuhtivad sõidukid, maa-, MKM kasutamine: vee-, lennu-, raudteetransport) RM HTM • maapõueressursside teaduspõhine, riigi MKM HTM Transpordi arenguks ja uute ärimudelite tekkimiseks majanduskasvule ja ressursitõhususele kaasa vajaliku teadus- ja arendustegevuse ja hariduse aitav keskkonnahoidlik ning inimeste tervist KEM KAM toetamine ning õigusruumi loomine säilitav haldamine ja kasutus • uute maavarade kasutuselevõtmisega seotud SOM uuringud, kasutusvõimaluste analüüs ja sellega D. Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, seotud keskkonnariskide analüüsimine konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja • kaevandamisel riigi huvi kindlaksmääramine jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu ruumiliselt (sh maakondade teemaplaneeringud AV6, AV7 kaevandamise suunamiseks) • hüljatud karjääride ja kaevanduste korrastamine MKM KEM Selliste transpordiühenduste arendamine, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel. Sealhulgas: SIM MKM Kvaliteetsete ja kättesaadavate turvalisuse • taristusse investeerimine lähtuvalt sotsiaal- teenuste (sh politsei, pääste, hädaabi) tagamine KEM JUM majanduslike mõjude analüüsist ja lahenduste jätkusuutlikuks muutmine koostöös MEM VM • üldist energiakasutust vähendavate ja aktiivseid KOVidega (sh vabatahtliku tegevuse soodustamine liikumisviise soodustavate investeeringute KUM SOM ja mitmekesistamine turvalisema elukeskkonna eelistamine kujundamisel) RM RK • kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heite vähendamine transpordisektoris (sh üleminek KAM keskkonnahoidlikele sõidukitele ja vastava taristu JUM SIM Korduvkuritegevuse vähendamine, noorte tagamine ning avaliku sektori maanteesõidukite õiguskuulekuse tagamine, alternatiivkaristuste pargi keskkonnahoidlikkuse suurendamine) SOM HTM levitamine ning taasühiskonnastavate tegevuste • liikuvuse ja energeetika koostoime tagamine (sh laiendamine elektrisõidukite integreerimine laadimistaristusse SIM RM Riigipiiri valvamise ja kaitsmise suutlikkuse mõlemapoolse energia liikuvuse eesmärgil ja suurendamine ning integreeritud piirihalduse kasutamine energiavajaduse puhverdamiseks) KAM MKM • alternatiivkütuste taristu loomine raskeveokitele ja rakendamine Schengeni ala turvalisuse tagamisel VM bussidele C. Pakume vajaduspõhist, kõiki transpordiliike MKM RM Kiire ja mugava rongiühenduse loomine Euroopaga hõlmavat ning koostoimivat transporditeenust AV1, AV3, AV7, AV9 MKM KEM Transpordi välisühenduste arendamine (sh niši MKM SOM Liikuvusteenuste ja -info kättesaadavuse ja leidmine põhi-lõuna-ida-lääs koridorides) HTM SOM kasutajakeskse disaini tagamine koostöös KOVidega nii kohalikule elanikule kui ka väliskülalisele (sh VM liikuvusandmete tark kasutamine ja teadlikkuse suurendamine, liikuvuse kui teenuse rakendamine MKM KEM Saastaja / kasutaja vastutuse kontseptsiooni mitmeliigiliselt (MaaS) üle kogu riigi) rakendamine (nii transporditaristu kui ka -veeremi RM korral) MKM KEM Liiklusohutu, ligipääsetava ja kestliku linnaruumi Eesti arenguvajadused (AV) rajamine koostöös KOVidega (sh jalg- ja SOM RM jalgrattateede ning parklate, mitmeliigiliste AV1 Rahvastik liikumisvõimalustega ümberistumistega peatuskohtade) AV2 Inimese tervis ja eluiga AV3 Ühiskond ja võimalused MKM KEM Elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri-Euroopa AV4 Õppimisvõimalused sagedusalaga RM AV5 Ettevõtluskeskkond AV6 Elurikkus ja keskkond MKM RM Kliimaneutraalsele energiatootmisele/- AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla SIM KEM taristu rajamine ning kliimaneutraalsele AV8 Julgeolek ja turvalisus energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks KAM AV9 Riigivalitsemine vajalike eelduste loomine nii maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused, tankimistaristu, tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja pikaajaline Eestvedaja Kaasvastutaja(d) salvestus) 11 Eelnõu (2. oktoober 2020) Riigivalitsemine Millist muutust soovime? Eesti on edasipürgiv Avalikud teenused on kvaliteetsed, Ühiskond ja demokraatlik digiriik etteaimavad ja kättesaadavad igas on teadusmahukas piirkonnas, tagades inimeste põhiõigused Mõõdik: Avalike teenustega rahulolu Mõõdik: KOVi teenustega rahulolu Mõõdik: Doktorikraadiga inimeste osakaal 25-64-aastastest Muutuse sisu ja osalised A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame RM MKM Andmemajanduse, turvalise küberruumi, ühtse sujuva riigi toimimise ja kvaliteetse andmeruumi ning digiriigi taristu KAM KUM AV3, AV9 arendamine: • andmemajanduse arengut edendava ja inimkeskse andmehalduse juurutamine (sh RK RM Üleminek vajaduspõhistele valitsemisaladele ja õigusruumis ja tehniliste lahendustega) ning paindlikule valitsemiskorraldusele ning avalike VM MKM eri allikatest pärit andmetele turvalise ligipääsu teenuste osutamise arendamiseks vajalike võimete soodustamine teenuste arenguks JUM tagamine nii organisatsiooni kui ka ametnike tasandil • andmemajanduse taristu ja andmevahetuse (sh asukohast sõltumatu värbamise soodustamine hajusarhitektuuri edendamine riigi ja KOVide ning ametnike rahvusvahelise karjääri toetamine) tasandil ning Euroopa ühtse andmeruumi loomine RK RM Strateegilise planeerimise (riigi, KOVide ja ja piiriülese andmevahetuse edendamine regionaalsel tasandil) ja riigieelarve korrastamine, • tulevikukindla digitaalse identiteedi arendamine sh kesksete teemade (nt säästev areng, kultuur ja kasutuselevõtt ja keel, regionaalareng, kliimaeesmärgid, sooline • sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused) tervikliku tagamine käsitluse tagamine ning ruumilise arengu • suure mõjuga IT-toodete ja teenuste turvalisuse koordineeritud kavandamine tagamise võimekuse, töökorralduse ja sealhulgas ühtsete ELi protseduuride arendamineühtsete ELi RK RM Riigi kui terviku teadmistepõhine ja kvaliteetne protseduuride arendamine poliitikakujundamine: • ●digitaalse ühiskonna küberturvalisuse SIM MKM • koosloomelise poliitikakujundamise elluviimine tagamine, sh küberriskide süsteemne ja HTM JUM (sh õigusloome ja kaasamise tööriistakasti järjepidev hindamine, nende haldamise väljatöötamine ja rakendamine) meetmete uuendamine küberruumi turvalisuse MEM KEM • tõenduspõhise poliitikakujundamise elluviimine (sh ja usaldusväärsuse tagamiseks ning VM KUM riikliku TA korraldamise ja koordineerimise ning küberintsidentide ja -kriiside haldamiseks eelarvestamise ja seiresüsteemi arendamine ja vajalike võimete arendamine (sh ühtsete ELi SOM KAM rakendamine) protseduuride arendamine) • hea õigusloome põhimõtete ulatuslikum ja tõhusam rakendamine ja läbipaistvuse suurendamine RM KEM Riigihangete süsteemi parandamine • poliitika analüüsi ja mõjude hindamise süsteemi (sh innovatsiooni toetamine, vastutustundlike ning arendamine, sh andmekaeve ja andmekasutus RK MKM keskkonnahoidlike teenuste ja toodete eelistamine, (avaandmed ja andmekaitse, andmeseire ja IT-hangete süsteemi ümbermõtestamine) tulevikuprognoos), ettevõtja halduskoormuse hindamine, regionaalsete eripärade tagamine ja vajadustega arvestamine • Eesti inimeste, kogukondade ja kodanikuühenduste RM MKM Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimine, võimestamine ning valitsemises osalemise kesksete infosüsteemide (nt dokumendi- toetamine poliitikakujundamisel ja teenuste haldussüsteemid) kasutuselevõtt, ühendametite ja pakkumisel ning rahvahääletuste ja -algatuse valitsusasutuste IT-majade loomine ulatuslikuma kasutamise võimaluste väljatöötamine • uudsete lahenduste, eksperimentide ja katseprojektide toetamine  12 Eelnõu (2. oktoober 2020) KUM RM Teadusasutuste ja riigile kuuluvate sihtasutuste Digiriigi arendamisel pideva katsetamise kultuuri ja MKM JUM võrgu korrastamine, arvestades tasakaalustatud korralduse arendamine: HTM piirkondliku arenguga RM • innovaatiliste lahenduste väljatöötamine mh koostöös erasektori ja vabakonnaga RM HTM Riigile vajalike oskustega töötajate • Govtech sektori arendamine, et soodustada (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, päästjad, politsei, tehnoloogiliselt uudseid lahendusi ja JUM SIM vanglateenistujad, õiguselukutsete ametikandjad) innovatsioonivõimaluste kasutamist riigi ja SOM ja ametnike tagamine Eesti erinevates piirkondades infoturbe arendamisel • õigus- ja maksukeskkonna korrastamine uute B. Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti lahenduste ja koostöö võimaldamiseks ja ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse toetamiseks jaotumise JUM Justiitssüsteemi ja õiguste jõustamise tõhustamine, AV1, AV3, AV4, AV7, AV9 lähtudes õigusriigi põhimõttest: RM MKM Teenuste kättesaadavuse parandamine sõltumata • kohtupidamise paindlikumaks ja tõhusamaks asukohast: muutmine (sh kohturegistrite õiguskindluse ja MEM SOM kasutajamugavuse suurendamine) • üleminek taustal toimivatele, etteaimavatele ja KUM sündmuspõhistele teenustele • digitaalse „õiguskaare“ loomine kogu • kasutajale ühise asjaajamiskoha põhimõtte justiitssüsteemi ulatuses rakendamine • õigusabisüsteemi jätkusuutlikkuse ja läbipaistvuse • integreeritud, kasutajale kohandatud ja suurendamine ligipääsetavate teenuste pakkumine • õiguselukutsete teenuste arendamine • võrdsete võimaluste tagamine e-teenuste ja muude • õigusteabe kättesaadavuse ja kasutajasõbralikkuse digitaallahenduste kaudu (nt e-esindustes) suurendamine RM MKM Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ning KOVide haldus- ja arendusvõimekuse tugevdamine HTM SOM KUM KEM C. Suurendame teaduse mõjusust ja MEM mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset RM MKM Riigi, KOVide ülesannete ja rahastamise AV4, AV5 HTM SOM ülevaatamine, suurendades kohalike omavalitsuste rolli detsentraliseerimise ja piirkondliku koostöö • mitmekülgset arengut toetava ning suuremat KEM HTM MKM KUM edendamise kaudu: stabiilsust pakkuva akadeemilise karjääri mudeli • sotsiaalhoolekandeteenuste vastutaja, ulatuse ja VM RM väljatöötamine omavastutusmäärade kokkuleppimine MEM • doktoriõppe reformi lõpuleviimine, et kasvatada • ettevõtluskeskkonna kujundamine ning kohaliku teadlaste ja inseneride hulka Eesti ühiskonnas tasandi võimekuse ja motivatsiooni suurendamine • stiimulite loomine teadusasutustele ja ettevõtluse arendamisega tegelemiseks teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes • jäätmete, keskkonnalubade, registreeringute jms koostöövõrgustikes seotud teenuste pakkumine ● • teadustaristu kvaliteedi kindlustamine ja avamine • raamatukogus pakutavate teenuste laiendamine, ühiskasutuseks nii ettevõtjate kui ka avaliku sh kaugtöökohad, tervise- ja sotsiaalteenuste sektori vajadusi arvestavalt pakkumine, digipädevuste ja keeleõppe arendamine • teadustulemuste laiema kättesaadavuse ja • muuseumide ühishoidlate rajamine Eesti riigi kogude kasutuse parandamine (sh avatud teaduse säilimiseks, konserveerimiseks ja digiteerimiseks arendamine) kulude kokkuhoiu, pärandi säilimise ja parema • teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde ligipääsetavuse eesmärgil võimekuse kasvatamine (sh töötajate koolitamine, uute teenuste arendamine ja pakkumine) RM KEM KOVide teenuste seiresüsteemi arendamine • ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahelise teenuste kvaliteedi parandamiseks koostöös töötajate liikumise soodustamine MEM KOVidega • teadus- ja arendusvõimekuse rakendamine Eesti Platvormipõhise lähenemise arendamine andmete ja oluliste arenguvajaduste lahendamiseks MKM digilahenduste vallas MKM JUM Tehistaibu ehk krattide ulatuslik kasutuselevõtt avalikus sektoris (sh õigusruumi kujundamine ja KUM #bürokrati kontseptsiooni levitamine, säilitades inimesele otsustusõiguse ja valikuvabaduse) 13 Eelnõu (2. oktoober 2020) D. Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja KAM RK Valmisolek kriisiks: tagame julgeoleku • kriisideks valmisoleku parandamine, suurendades SIM JUM riigiasutuste, KOVide ja elutähtsate teenuste AV5, AV6, AV8 osutajate teadlikkust võimalikest ohtudest • elutähtsate teenuste toimepidevuse ja kaupade varustuskindluse parandamine, et rahuldada kriisi Julgeoleku ja turvalisuse tagamine igas olukorras: KAM RK ajal elanike esmavajadused • hübriidohtude ja vaenuliku mõjutustegevuse • riigiasutuste, KOVide ja kogukondade valmisoleku SIM VM takistamine (sh valeinfo leviku ja radikaliseerumise suurendamine kriisideks ja kriisijärgsete kahjude tõkestamine) MKM JUM leevendamiseks • riigi suutlikkuse suurendamine terrorismiga seotud MEM riskide tuvastamiseks, et ennetada ohtusid ning tõkestada ja minimeerida tagajärgi • julgeoleku tagamine diplomaatiliste suhete VM Kõikide poliitikavaldkondade potentsiaali tugevdamise kaudu (nt kahe- ja mitmepoolsed võimendamine võõrsil (sealhulgas riigistrateegiate suhted ja formaadid) kaudu) ja Eesti esindustes avatud innovatsioonipesade • küberohtude tuvastamiseks, ennetamiseks kujundamine koostöös erasektoriga ja maandamiseks ning küberkuritegude menetlemiseks piisava ja ajakohase võimekuse tagamine VM MKM Eesti tugevate külgede (sh küber- ja digivaldkond, • kriisideks valmisoleku parandamine, suurendades haridus, tervishoiuteenused, turvaline toit, kultuur kiirreageerimis- ja erioperatsioonide, massiohje, HTM SOM ja sport) jagamine maailmaga ning arengukoostöö isikute ja objektide kaitsmise suutlikkuse ja MEM KUM võimaluste kasutamine muutuvatele julgeolekuohtudele vastavuse tagamine (sh koostöös teiste riikidega) KAM • turvaliste riiklikku digitaalset isikutuvastamist ja digiallkirjastamist võimaldavate isikut tõendavate MKM Majandusjulgeoleku suurendamine läbi dokumentide tagamine välisinvesteeringute taustauuringute teostamise. Eesti pärandi ja identiteedi hoidmine, kultuuri- ja KAM RK Turvalise ruumi tagamine koostöös KOVidega: MKM KUM spordisündmuste korraldamine ja Eesti kui atraktiivse • riigi toe pakkumine kogukondadele vastutuse SIM JUM VM turismikoha tutvustamine, pöörates samal ajal rõhku kasvatamiseks turvalisuse tagamisel ning Eesti külastajate positiivsele kogemusele ning selle MKM MEM riskikäitumise ja kuritegevuse ennetamisel tasakaalustatud mõjule kohalikule kultuurile ja • KOVide suutlikkuse arendamine väiksemate keskkonnale korrarikkumiste lahendamiseks • kokkuleppel KOVidega nende arendamine turvalisust Diplomaatilise tegevuse mõjukuse kasvatamine toetava elukeskkonna põhikujundajaks (sh koostöös VM investeeringute abil (sh rahvusvaheliselt oluliste asutuste ja kogukondadega) ürituste ja konverentside toetamine) • kodanikuteenistuse kehtestamine kõigile Eesti noortele vastavalt võimetele VM KUM Üleilmse eestluse edendamine ning Eesti kultuuri • kvaliteetsete ja kättesaadavate turvalisuse teenuste nähtavuse ja kättesaadavuse toetamine välismaal (sh tagamine ja lahenduste jätkusuutlikuks muutmine SIM kodanikudiplomaatia arendamine ja konsulaarteenuste koostöös KOVidega kättesaadavuse parandamine) KAM VM Tsiviil- ja sõjalistes operatsioonides osalemine ning partnerite võõrustamine Eestis nii sõjalise kohaloleku raames kui ka osalejatena meie juhitud keskustes Eesti arenguvajadused (AV) JUM VM Piiriülese kohtumenetluse ja õigusalase koostöö AV1 Rahvastik arendamine AV2 Inimese tervis ja eluiga AV3 Ühiskond ja võimalused SIM JUM Rahvusvahelise kaitse saajate vastuvõtusüsteemi AV4 Õppimisvõimalused arendamine ning tõhusa migratsioonijärelevalve SOM AV5 Ettevõtluskeskkond ja põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine AV6 Elurikkus ja keskkond AV7 Kultuuriruum ja elukeskkond AV8 Julgeolek ja turvalisus AV9 Riigivalitsemine Eestvedaja Kaasvastutaja(d) Eesti 2035 Mõõdikud Eelnõu (2. oktoober 2020) 2 Aluspõhimõtete mõõdikud Eelnõu (2. oktoober 2020) „Eesti 2035“ mõõdikud „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist, strateegiliste sihtide saavutamist ja vajalike muutuste elluviimist jälgitakse omavahel seostatavate mõõdikutega. Strateegiat viiakse ellu valdkonna arengukavade ja programmide kaudu ja need mõõdikud kajastuvad ka neis. Kus vähegi võimalik, esitatakse andmed ka vanuse, soo, rahvuse, haridustaseme ning piirkonna kaupa. Mõõdikute, mille puhul on näha olulisi ealisi, soolisi, rahvuslikke, hariduslikke või piirkondlikke erinevusi, seatakse valdkonna arengukavades ja programmides võimalusel eesmärgiks nende erisuste vähendamine. Mõõdikute metoodika kirjeldus on avaldatud Riigikantselei veebilehel. Sihtideni jõudmise eelduseks on demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur Mõõdik Algtase Sihttase Kohortsündimuskordaja 1,83 (2019) 1,86 Rahvaarv, 1 329 460 Rahvaarvu vähenemine aeglustub, väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste 42,8% (2020) piirkondlikud erinevused vähenevad osakaal Kultuurielus osalemine 78,7% (2017) ≥80% eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal - 67,3% (2020) Eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutavate eesti keelt emakeelena kõnelejate osakaal – eesti keelt kasutavate inimeste osakaal - inimeste osakaal ≥67% uue metoodika tõttu lisatakse alg- ja sihttase 2021. aastal Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal 92% (2020) ≥94% Haigeks jäämine või Haigeks jäämine või Tajutud riskid puude tekkimine – 60,7% puude tekkimine – ≤60,7% (OECD risks that matter) Kõikide kulutuste katmine – 48,4 % Kõikide kulutuste katmine – ≤48,4 % Töö kaotamine – 47,6 % (2018) Töö kaotamine – ≤47,6 % Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus CO2 14 mln t CO2 ekv (2019) 8 mln t CO2 ekv ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor) Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis 10 (2020) ≤10 Sihtide mõõdikud 3 Eelnõu (2. oktoober 2020) Mõõdik Algtase Siht Inimene mehed 54,1; naised 57,6 (2019) mehed 63,0; naised 64,5 Tervena elada jäänud aastad maakondlik erinevus Eesti keskmisega Arukas, tegus maakondlik erinevus Eesti keskmisega võrreldes: mehed -12,13, naised -10,31 võrreldes: mehed <5, naised <5 ja tervist hoidev (2019) Osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja uue metoodika tõttu lisatakse vabatahtlikus töös alg- ja sihttase 2021. aastal Formaal- ja mitteformaalõppes – 17,1% (2020) Formaal- ja mitteformaalõppes – 25% Täiskasvanute (25–64-aastaste) Informaalõppes – metoodika on Informaalõppes – metoodika on elukestvas õppes osalemise määr väljatöötamisel, alg- ja sihttase väljatöötamisel, alg- ja sihttase lisatakse (sh informaalõpe) lisatakse esimesel võimalusel esimesel võimalusel Mõõdik Algtase Siht Ühiskond uue metoodika tõttu lisatakse Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik Avatud, hooliv alg- ja sihttase 2021. aastal ja koostöömeelne Ühiskonnarühmade vahelised uue metoodika tõttu lisatakse kontaktid alg- ja sihttase 2021. aastal Püsiva suhtelise 16,7% (2018) ≤15,6% vaesuse määr Mõõdik Algtase Siht Majandus TA kulud erasektoris 0,88% SKPst (2019) 2% Tugev, uuendusmeelne Tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi 78,6% (2019) 110% keskmisest ja vastutustundlik Väljaspool Harjumaad loodud SKP 38% (2018) 59% elaniku kohta EL-27 keskmisest Ressursitootlikkus 0,64 eurot / kg (2019) 0,90 eurot / kg Mõõdik Algtase Siht Elukeskkond 84,54% (2020) > 85% Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused (kõrgeima ja piirkondlikud erinevused (kõrgeima ja Kõigi vajadusi (rahul või pigem rahul) madalaima detsiili KOVide vahe) – madalaima detsiili KOVide vahe) – arvestav, turvaline ja 29 protsendipunkti ≤29 protsendipunkti kvaliteetne Keskkonnatrendide indeks 68,75 (2020) 87 Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 57,96 (2019) ≤31,7 hukkunute arv 100 000 elaniku kohta Mõõdik Algtase Siht Riigivalitsemine Valitsemise tõhusus – 1,2 Valitsemise tõhusus – ≥1,2 Hea valitsemise indeks (Worldwide Õigusloome kvaliteet – 1,6 Uuendusmeelne, Arvamusvabadus ja osalemine– 1,2 Õigusloome kvaliteet – ≥1,6 Governance) Arvamusvabadus ja osalemine – ≥1,2 usaldusväärne (2019) ja inimesekeskne KOV – 56% Usaldus riigi KOV – 60% Vabariigi Valitsus – 43%, institutsioonide vastu Vabariigi Valitsus – 50%, Riigikogu – 40% (Eurobaromeeter) Riigikogu – 50% (2019) Positsioon globaalse kohalolu indeksi 89 (2019) ≤89 edetablis (Elcano) Kohaliku omavalitsuste üksuste kulude osakaal valitsussektori 25,24% (2019) > 25,24% kuludest 4 Vajalike muutuste mõõdikud Eelnõu (2. oktoober 2020) Mõõdik Algtase Siht Oskused ja tööturg Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal 74,1% 80% 71,6% Tööjõus osalemise Eesti keskmise ja väikseima ≥72% määr (15–74a) näitajaga maakonna vahe – 14,6 Eesti keskmise ja väikseima näitajaga protsendipunkti maakonna vahe – ≤10 protsendipunkti uue metoodika tõttu lisatakse Demograafiline tööturusurveindeks alg- ja sihttase 2021. aastal Sooline palgalõhe 17,1% (2019) 5% Kolmanda taseme haridusega uue metoodika tõttu lisatakse 45% 25–34a osakaal algtase 2021. aastal Mõõdik Algtase Siht Rahva kestlikkus, tervis ja Summaarne sündimuskordaja 1,66 (2019) 1,78 sotsiaalkaitse Sissetulekukvintiilide 5 (2019) ≤6 suhte kordaja Ülemäärase kehakaaluga 50,7% (2018) ≤50% elanike osakaal Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 2,1% (2019) 1,3% 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal Mõõdik Algtase Siht Majandus ja kliima Teadlaste ja inseneride arv 1,33 (2018) 4,53 erasektoris 1000 elaniku kohta Eesti positsioon Doing Business 18 (2019) 5 indeksi edetabelis Ringlusse võetava materjali määr 15,1% (2019) 30% Taastuvenergia osakaal energia 31,9% (2019) >55% summaarses lõpptarbimises Mõõdik Algtase Siht Ruum ja liikuvus Ligipääsetavuse näitaja uue metoodika tõttu lisatakse alg- ja sihttase 2021. aastal Kodukohta turvaliseks pidavate 94% (2019) ≥94% inimeste osakaal Kasvuhoonegaaside heide väheneb 23–38% 2 427,67 kt CO2 ekv (2018) transpordisektoris (täpsustub esimesel võimalusel) Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl 38,7% (2019) 45–55% käivate inimeste osakaal (täpsustub esimesel võimalusel) Elamute ja mitteelamute energiatarve 16,1 TWh (2018) 14,0 TWh Mõõdik Algtase Siht Riigivalitsemine uue metoodika tõttu lisatakse Avalike teenustega rahulolu alg- ja sihttase 2021. aastal 72,1% kõrgeima ja madalaima detsiili ≥ 72,1% KOV teenustega rahulolu KOVide vahe – 21,7 protsendipunkti kõrgeima ja madalaima detsiili (2019) KOVide vahe – <21,7 protsendipunkti Doktorikraadiga inimeste osakaal 0,85% (2017) 1,5% 25-64-aastastest eesti2035.ee  SELETUSKIRI „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Riigikantselei esitab kooskõlastamiseks „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu. Tegevuskava eelnõu koostati Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ koostamise käigus. „Eesti 2035“ tegevuskava on Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooni raames esitatav reformikava, mis lähtub Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning tegevussuundadest. Tegevuskava eelnõu on läbinud varasema kooskõlastuse ja avaliku konsultatsiooni ajavahemikus 15. juuni – 27. juuli 2020. aastal ning saanud Vabariigi Valitsuses põhimõttelise heakskiidu 8. oktoobril 2020. aastal. Praeguseks on tegevuskava eelnõus Riigikogu tagasiside kohaselt täpsustatud mõõdikuid, uuendatud mõõdikute algtasemeid uuenenud statistikast lähtuvalt ning täpsustatud tegevusi vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile. „Eesti 2035“ tegevuskava koondab vajalikud muutused ning olulisemad reformid riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks. Tegevuskavas esitatakse muudatuste sisu, nende eestvedajad ning kaasvastutajad. Vajalikud muutused on seotud viide temaatilisse kimpu: oskused ja tööturg; rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse; majandus ja kliima; ruum ja liikuvus; riigivalitsemine. 2. „Eesti 2035“ tegevuskava koostamine „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu koostati Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi juhtimisel Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ koostamise käigus ning valmis laiapindse koosloomeprotsessi tulemusel. Protsessis osalesid Riigikogu Arenguseire Keskus, teised ministeeriumid ja asjakohased ametkonnad, kohalikud omavalitsused ja nende esindusorganisatsioonid ning valitsusvälised partnerid, ettevõtjad, teadlased ja eksperdid. Statistikaametiga on tehtud koostööd tegevuskava mõõdikute seadmisel ning elluviimise jälgimismehhanismi kujundamisel. „Eesti 2035“ juhtrühma juhtis riigisekretär ja sinna kuulusid ministeeriumide kantslerid. Vabariigi Valitsuse tasemel on toimunud regulaarsed küsimuste ja ettepanekute arutelud seoses „Eesti 2035“ ja selle tegevuskava loomisega. „Eesti 2035“ koostamise käigus koostatud tööpaberid, tehtud analüüsid ning korraldatud arvamuskorje ja seminaride kokkuvõtted on kättesaadavad „Eesti 2035“ strateegia veebilehel www.eesti2035.ee. Partnerite kaasamisel ja osalemisvõimaluste pakkumisel on lähtutud „Kaasamise heast tavast“ ja struktuurivahendite kasutamise ettevalmistamisel Euroopa Komisjoni määrusest, millega sätestatakse nõuded ja põhimõtted partnerite kaasamiseks. 1 Tegevuskava eelnõu ja selle seletuskirja on ette valmistanud Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Eili Lepik (eili.lepik@riigikantselei) ja strateegiabüroo nõunik Ott Karulin ([email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Riigikantselei istungiosakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]). 3. „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu sisu „Eesti 2035“ tegevuskava koondab vajalikud muutused ning olulisemad reformid riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks. Tegevuskavas esitatakse muudatuste sisu, nende eestvedajad ning kaasvastutajad. Vajalikud muutused on seotud viide temaatilisse kimpu: oskused ja tööturg; rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse; majandus ja kliima; ruum ja liikuvus; riigivalitsemine. Tegevuskavas on iga temaatilise kimbu juures esile toodud vajaliku muutuse eesmärgid ja mõõdikud. Tegevused on seostatud strateegias „Eesti 2035“ kirjeldatud arenguvajadustega. Iga tegevuse juures on nimetatud eestvedaja ja kaasvastutajad ehk valitsusasutused, kes kõige enam selle tegevuse elluviimisse panustavad. Oma valitsemisalas panustavad vajaduse korral tegevuste elluviimisse kõik ministeeriumid. „Eesti 2035“ tegevuskava on seotud Euroopa poolaasta majanduskoordinatsiooniga, see on aluseks Euroopa Liidu (EL) vahendite planeerimisel ning annab suuna üleilmsete säästva arengu eesmärkide elluviimiseks Eestis. Kooskõlastamisele esitatav eelnõu koosneb kahest osast: 1. Vabariigi Valitsuse tegevuskava „Eesti 2035“ strateegia juurde, mis koondab olulisemate muutuste sisu ning nende eestvedajad ja kaasvastutajad. 2. „Eesti 2035“ mõõdikud, milles tuuakse esile strateegia aluspõhimõtete hoidmise, strateegiliste sihtide saavutamise ja vajalike muutuste elluviimise jälgimiseks kasutatavad mõõdikud. Mõõdikute metoodika kirjeldatakse täpsemalt ja esitatakse „Eesti 2035“ veebis. Strateegia tegevuskava ja mõõdikud vaadatakse üle ja vajaduse korral täiendatakse iga aasta. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud „Eesti 2035“ tegevuskava on valdkondadeülene strateegilise juhtimise tööriist, seega on tal mõjud kõikidele valdkondadele: majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele ning esinevad sotsiaalsed mõjud, sh mõjud demograafiale ja mitmetele teistele eluvaldkondadele. Tegevuskavas esitatud reformid peaks kaasa tooma olulised mõjud, mis on strateegias kindlaks määratud sihtide ja reformide mõõdikutena. Mõõdikutele on määratud sihttasemed, kuhu soovitakse aastaks 2035 jõuda ehk millist mõju elluviidud reformidega kaasa tuua. Täpsemad mõjuhinnangud tuleb teha muutuste kavandamise käigus teadmistepõhise otsustusprotsessi tavade ning mõjude hindamise metoodika kohaselt. „Eesti 2035“ tegevuskavaga kaasnevaid mõjusid hinnatakse põhjalikumalt vastavate valdkonna arengukavade ja programmide või teiste planeerimisdokumentide koostamise käigus. Sealhulgas ei algatatud tegevuskava koostamise käigus keskkonnamõjude strateegilist hindamist keskkonnamõju 2 hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigete 1, 2 ja 21 mõistes, kuna käesoleva tegevuskavaga ei kavandata seaduses viidatud konkreetseid tegevusi ning seaduses ette nähtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine tehakse vastavate arengukavade, programmide või muude planeerimisdokumentide koostamise käigus. 6. Eelnõu seosed teiste strateegiliste arengudokumentidega Eelnõul on seos kõigi kehtivate ja koostatavate arengudokumentidega. „Eesti 2035“ tegevuskavasse koondatud reformid ja muudatused kavandatakse põhjalikumalt vastavate valdkonna arengukavade ja programmide või teiste planeerimisdokumentide koostamise käigus. Tegevuskava koostamisel on arvestatud „Eesti 2035“ strateegias esitatud pikaajaliste arenguvajaduste, strateegiliste sihtide ning kavandatud muudatustega. Tegevuskava on kooskõlas põhiseadusega ning arvestab praegu kehtivaid Riigikogu tasandil kinnitatud poliitika põhialuseid, seadusi, rahvusvahelisi lepinguid ning teisi riigi strateegilisi valikuid suunavaid dokumente, sealhulgas ülemaailmseid säästva arengu eesmärke. 7. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud Tegevuskava elluviimiseks vajalikud tegevused planeeritakse valdkonna arengukavades ja nendega seotud programmides ning tegevuskava elluviimisega seotud vajalike muutuste rahastamine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus, hõlmates sellega Euroopa Liidu struktuurivahendeid ja teisi välistoetusi. „Eesti 2035“ on Vabariigi Valitsuse tasandil tihedalt seotud riigi eelarvestrateegia protsessiga. Igal aastal toimuvad peaministri ja ministrite kohtumised, kus arutatakse „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide saavutamist ja räägitakse läbi vajalike muutuste lahenduskäigud. Enne riigi eelarvestrateegia kohtumisi ning riigieelarve arutelusid antakse valitsuskabineti nõupidamisel ülevaade „Eesti 2035“ elluviimise seisust, tuues esile võimalikud kitsaskohad strateegia elluviimisel. 8. Eelnõu kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele ning esitatakse tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks peamistele partnerorganisatsioonidele ja sidusrühmade esindajatele. Eelnõu kooskõlastusringi käigus oodatakse ettepanekuid 15. aprilliks käesoleval aastal. Tegevuskava eelnõu on läbinud varasema kooskõlastuse ja avalikustamise ajavahemikus 15. juuni – 27. juuli 2020. aastal. 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RK/21-0422 - „Eesti 2035“ tegevuskava eelnõu ja seletuskirja kooskõlastamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Eesti Pank; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 16.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f26705e6-b24f-4d2e-8bcd-e9c0da6ed3a5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f26705e6-b24f-4d2e-8bcd-e9c0da6ed3a5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main