Rahvusooper Estonia haldusjärelevalve kokkuvõte

RAHVUSOOPER „ESTONIA“ 05.04.2021 nr 1-17.1/8 HALDUSJÄRELEVALVE KOKKUVÕTTE AKT 1. Järelevalve teostamise kirjeldus Rahvusooperi seaduse § 17 lg 3 alusel viisime läbi haldusjärelevalve Rahvusooper „Estonia“ tegevuse seaduslikkuse üle. Hindasime riigieelarvelise (tegevus)toetuse kasutamise seaduslikkust perioodil 01.01.2019 kuni 26.02.2021. Haldusjärelevalve viisid läbi Kultuuriministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Krista Nelson ja õigus-ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld. Toimingud viidi läbi perioodil november 2020 –veebruar 2021, arvestades pühade perioodi. Järelevalve prioriteedid olid: 1) saada ülevaade Rahvusooper „Estonia“ tegevuse üldisest toimimisest, finantstulemustest ning reguleerivatest sisekordadest ning nende vastavusest kehtivatele õigusaktidele; 2) hinnata Rahvusooper „Estonia“ vara valdamise, valitsemise ja käsutamise korralduse ning asjade/teenuste sisseostamise õigusaktidele vastavust (asjade/teenuste sisseostamine, kohustuste võtmine, üürilepingud); 3) hinnata Rahvusooper „Estonia“ põhitegevusega mitteseotud teenuste (toitlustus sh restoran, muud teenused) korralduse õiguspärasust. Piirang: haldusjärelevalve käigus ei hinnatud teatri loomingulise tegevuse korraldust. Peamised õigusaktid ja lepingud, millele vastavust hindasime olid:  rahvusooperi seadus, edaspidi ka kui ROS;  riigivaraseadus, edaspidi ka kui RVS ja riigieelarve seadus, edaspidi ka kui RE, sätted mis kohalduvad avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;  riigihangete ja korruptsioonivastane seadus, edaspidi ka kui RHS ja KVS;  Kultuuriministeeriumi ja Rahvusooper „Estonia“ vahelised riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingud aastatel 2019 – 2021. Järelevalve teostamisel kasutati järgmiseid meetodeid:  analüüsisime ja hindasime asutuse sisemisi kordasid ja praktikaid (finantsjuhtimine ja varade haldus sh kehtivad rendilepingud, põhitegevusega mitteseotud teenuste korraldus, asjade/teenuste sisseostmine);  testisime pisteliselt riigihangete ja väikeostude läbiviimise vastavust õigusaktidele;  kontrollisime riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamist ning esitatud aruandluse õigsust;  kontrollisime valikuliselt haldusosakonna töötajate kõrvaltegevusi äriregistris;  viisime läbi täpsustavad intervjuud vastutavate töötajatega – pearaamatupidaja, haldusjuht, personalijuht/jurist. Vastutav isik on Rahvusooper „Estonia“ peadirektor: Aivar Mäe kuni 04.09.2020. Alates 01.01.2021 Ott Maaten.  2. Ülevaade Rahvusooperist „Estonia“ Rahvusooper „Estonia“ (edaspidi ka kui rahvusooper või Estonia) on üks neljast avalik-õiguslikust isikust, mis tegutseb Kultuuriministeeriumi (edaspidi ka kui ministeerium või KuM) haldusalas. Tegemist on avalik-õigusliku etendusasutusega, muusikateatriga, mis on iseseisev ja tegutseb rahvusooperi seaduse ja teiste õigusaktide ning põhikirja alusel. Rahvusooperi eesmärk on edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis. Kehtib arengukava perioodiks 2019 – 2024, mille tähtsaimaks eesmärgiks on: olla hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul; Estonia peab suutma maksta professionaalidele väärilist palka. Estonia peab olema riiklikus kultuuripoliitikas prioriteet number üks. Ministeeriumil on õigus osaleda rahvusooperi tegevuses järgmiselt: 1) läbi nõukogu liikme s.o ministril õigus nimetada 2 nõukogu liiget 11st (ROS § 6 lg 2 p 2); 2) õigus teostada haldusjärelevalvet tegevuse seaduslikkuse üle (ROS § 17 lg 3); 3) ministril on õigus peatada nõukogu ja peadirektori seadusevastase toimingu sooritamine või õigusakti kehtivus ja teha ettekirjutus toimingu või õigusakti puuduste kõrvaldamiseks (ROS § 17 lg 4). Rahvusooperis töötab seisuga 31.12.2020 kokku 404 töötajat. Rahvusooperi struktuuri moodustavad enamikus loomingulised, lavatehnilised ja administratiivsed/teenindavad üksused. Koosseisust enamuse moodustavad kultuuritöötajad ja 16,5% administratsioon, haldus- ja toitlustustöötajad. Viimaste hulka lisandusid 2018. aasta lõpul avatud restorani töötajad. Ülevaade tuludest/kuludest: 2 017 2 018 2 019 2 020* Kogutulud, sh 12 990 688 14 556 910 14 772 763 14 971 433 omatulu ettevõtlusest 4 740 738 4 828 747 5 310 500 3 015 373 KuMi riigieelarveline tegevustoetus 8 833 000 9 564 000 9 445 000 9 512 179 Töötukassa sihtfinantseeerimine 1 393 044 Muud toetused ja annetused + riigi kriisiabi 6 502 4 206 3 134 1 050 837 Kogukulud 12 586 061 13 942 175 15 048 871 13 070 980 Tööjõukulud 9 675 543 10 830 227 11 698 986 10 940 758 Majandamiskulud 2 909 416 3 111 948 3 349 885 2 128 991 Põhivarade kulum 562 739 598 126 682 188 632 516 Tulem (arvestatud amortisatsioonikuluga) -158 112 16 609 -958 296 1 267 936 Allikas: rahvusooperi majandusaasta aruanded, 2020 andmed on auditeerimata, väljavõtted raamatupidamisest Sisemised korrad:  Raamatupidamise sise-eeskiri koos lisadega, kinnitatud 2013., viimane muudatus 01.01.2017.a;  Vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord, kinnitatud 1998. a;  Kodukord, kinnitatud 2012. a, viimane muudatus 11.11.2020;  Hankekord, kinnitatud oktoober 2018. a;  Asjaajamiskord, kinnitatud august 2007. a. 2 (15)  3. Kokkuvõte Haldusjärelevalve tuvastas ühe rikkumise ja mõned mittevastavused õigusaktide, lepingutega. Rahvusooper nõustus märkustega ja võtab soovitused arvesse v.a üüri – ja rendilepingud. Kommentaarid on muutmata kujul lisatud järelevalve kokkuvõttele. Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutuse vastavus – kasutamine vastab lepingule. Rahvusooperi üle 77% kulutustest on seotud tööjõukuludega, tegevustoetus suudab katta peamiselt koosseisuliste töötajate personalikulu (ca 7,7 mln eur + seotud maksud 1,92 mln eur). Muud personalikulud (ajutised ja toitlustusega seotud) ning majandamiskulud peab katma omatuludest.  Sihtotstarbeline tegevustoetus remonditöödeks sh tööd SAle Eesti Kontsert – tööd on teostatud, esitatud märkused. Rahvusooper on omanikuna täitnud hoolsuskohustust ning teostanud aastatel 2017-2019 vajalikke renoveerimistöid SAle Eesti Kontsert ruumides, lähtudes hoonest kui tervikust. Märkus 1: Tegevustoetuse lepingus ettenähtud sihtotstarbeliselt eraldatud remondifondi vahendeid kasutati 2019. a väiksemas mahus kui KuMle aruandes raporteeriti. Planeeritud tööd teostati 2020. a; Märkus 2: Rahvusooperile 2020. a võimaldatud paindlikkus tegevustoetuse kasutamisel kaotas omanikul kohustuse teostada regulaarseid hooldusremonditöid igal aastal kuigi varasem hooldusremondifond (alates 2021. a on summa 57 600 eur) jäi nn baasi.  Kohustuste võtmine – rahvusooperi seaduse rikkumine. Märkus 3: Rahvusooperi tegevus ei ole kooskõlas ROS § 15 lg 3. Ka arvelduskrediit on lühiajaline laen, mis eeldab nõukogu teadlikkust ning protokollilist otsust.  Üüri- ja rendilepingud – lepingu tingimuste mittekooskõla hea tava või rahvusooperi seadusega. Estonia majas toimiv üüri- ja allüürilepingute süsteem vajab muutmist. Märkus 4: Rahvusooperi üürilepingute tingimused SAga Eesti Kontsert ei ole kooskõlas hea tavaga, mida riik on reguleerinud RVS § 91 lg 1 alusel kehtestatud nn „üürimäärusega. Lepingutes on fikseeritud üürihinna iga-aastane tõus, kuigi hea tava kohaselt võiks üürimuutus olla seotud THI muutusega, kuid mitte rohkem kui 3%. Kehtiv üürilepingute ja allüürilepingute süsteem on halduskoormust tekitav (üüritõusu läbirääkimised, lepingute muudatused, omavahelised erimeelsused), omavahel kantakse edasi riigieelarvelist tegevustoetust üürikulude katteks, tulemusena aga ei parane vara heaperemehelik kasutamine. Märkus 5: rahvusooperi sõlmitud pikaajalise rendilepingu täitmise kontroll OÜ Valga Lejo üle ei ole olnud nõuetekohane. Rendilepingu punkt 6.1.12 ei ole kooskõlas ROS § 15 lõikega 3.  Põhitegevusega mitteseotud teenused s.o toitlustus sh restoran ja majutusteenuse korraldus on õiguspärane. Märkus 6: Riigieelarvelisest tegevustoetusest ei ole rahastatud põhitegevusega mitteseotud teenuseid. Kahjumliku restorani ülalpidamine vähendab omatulu, mida saaks kasutada otstarbekamalt. Rahvusooperi otsusena suletakse restoran märtsis 2021.  Riigihanked ja väikeostud - olulisi puudusi ei tuvastatud, märkused. Märkus 7: riigihangete registris läbiviidud hankemenetlused olid läbiviidud RHS kohaselt v.a märkused RH kohta viitenumbriga 210489 ja 198780. Märkus 8: alla 30 000 väikeostude korral ei ole tagatud nende läbiviimise läbipaistvus, kontrollitavus ning puudub kindlustunne, et ostude tegemisel võetakse võrdlevad pakkumused.  Sisemised korrad – mittevastavus õigusaktidega. Märkus 9: rahvusooperi sisemised korrad ei ole alati kooskõlas kehtivate õigusaktide ja toimiva praktikaga. 3 (15)  4. Haldusjärelevalve tulemused 4.1.Tegevustoetuse kasutuse vastavus lepingule Rahvusooperi peamine rahastaja on riik läbi KuMi riigieelarvelise eraldise. Kogutuludest moodustab riigitoetus üle 63% (erandiks 2020. a, mil koos kriisiabiga oli riigieelarveline toetus kokku üle 78% kogutuludest). Tegevustoetust aluseks on iga-aastane ministri kinnitatud käskkiri ning sõlmitud tegevustoetuse leping, kus sõltuvalt kokkuleppest fikseeritakse ka sihtotstarbeline toetus (nt hooldusremondifondi ja/või orkestri instrumentideks jmt). Üldreeglina eraldatakse suurem summa tegevuskuludeks (üle 9 mln EUR), mis võimaldab asutusel säilitada paindlikkus. Sihtotstarbeline eraldis eeldab üksnes kulusid konkreetsel eesmärgil ning eraldiseisvat aruandlust ministeeriumile. RO ESTONIA tulude jaotus 15 500 000 100,00 14 971 433 90,00 15 000 000 14 772 763 14 556 910 80,00 14 500 000 70,00 67,99 65,70 63,94 63,92 14 000 000 60,00 50,00 13 500 000 40,00 36,49 12 990 688 35,95 33,17 30,00 13 000 000 20,14 20,00 12 500 000 16,32 10,00 12 000 000 0,05 0,03 0,02 0,00 2 017 2 018 2 019 2 020 Kogutulud, sh omatulu osakaal kogutuludest % regulaarne teg.toetuse osakaal kogutuludest % muud toetused + erakorraline kriisiabi osakaal kogutuludest % Allikas: rahvusooperi majandusaasta aruanded, 2020 andmed on auditeerimata, väljavõtted raamatupidamisest Kontrollisime riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamist rahvusooperis – milleks kulutatakse riigiraha? Kuna raamatupidamises nn allikate lõikes kulude eristamist ei toimu, hindasime kulude proportsioone. RO Estonia kulude jaotus 15 048 871 13 942 175 100,00 12 586 061 13 070 980 83,70 80,00 76,88 77,68 77,74 11 000 000 60,00 6 000 000 40,00 23,12 22,32 22,26 20,00 16,29 1 000 000 0,00 2 017 2 018 2 019 2 020 Kogukulud tööjõukulude osakaal kogukuludest % majandamiskulude osakaal kogukuludest % Allikas: rahvusooperi majandusaasta aruanded, 2020 andmed on auditeerimata, väljavõtted raamatupidamisest 4 (15)  RO Estonia tööjõukulude jaotus 11 698 986 12 000 000 10 830 227 10 940 758 100,00 9 675 543 90,00 10 000 000 80,00 69,53 68,85 70,86 70,00 8 000 000 60,00 6 000 000 50,00 40,00 4 000 000 30,00 25,16 25,15 2 000 000 20,00 9,48 8,21 10,00 5,99 3,99 0 0,00 2 017 2 018 2 019 2 020 Tööjõukulud koosseisuliste osakaal tööjõukuludest ajutiste osakaal toitlustusega seotud töötajate palgakulude osakaal maksude osakaal Allikas: rahvusooperi majandusaasta aruanded, 2020 andmed on auditeerimata, väljavõtted raamatupidamisest Selgus, et rahvusooperi üle 77% kulutustest on seotud tööjõukuludega. 2020. a on erisus, kuna seoses COVID piirangutega mingil perioodil etendusi ei toimunud ning seetõttu jäid ära lavastustega seotud kulutused. Kui analüüsida tööjõukulude jaotust, selgub et koosseisuliste töötajate personalikulud (ca 7,7 mln eur + seotud maksud 1,92 mln eur) suudetakse katta riigivahenditest. Majandamiskulude katteks ei jää midagi. 4.2. Sihtotstarbeline tegevustoetus remonditöödeks sh tööd SAle Eesti Kontsert 2019 ja 2020 riigieelarveline tegevustoetus jagunes järgmiselt: 2 019 2 020 KuMi riigieelarveline tegevustoetus 9 445 000 9 569 479 sh tegevuskuludeks 9 114 400 9 509 479 sh välissõitude toetuseks 80 000 sh orkestriinstrumendid ja töövahendid 55 000 55 000 sh hooldusremondi toetus (sh Eesti Kontserdile 71 600 väljarenditavad ruumid) sh remondifondi toetus (automaatne tulekustutussüsteemi paigaldus (2019) ja lava 124 000 5 000 ventilatsiooni remont (2020)) Allikas: rahvusooperi ja KuM tegevustoetuse 2019. a ja 2020. a lepingud, allkirjastatud 31.12.2019 ja 20.01.2020 Järelevalve käigus kontrollisime sihtotstarbeliselt eraldatud hooldusremondi ja remondifondi toetuse kasutamist. Erisus 2020. a, mil hooldusremondi toetus summas 71 600 eur (sh Eesti Kontserdile väljarenditavad ruumid) jäeti baasi ehk on edaspidiselt käsitletav kui toetus tegevuskuludeks (paindlikum kasutamine). 5 (15) Selgus, et 2019. a, rahvusooperi hooldusremondifondi toetus summas 71 600 eur, on kasutatud ära täies ulatuses, aruandes esitatud kuludokumentide loetelu on vastavuses raamatupidamise andmetega. 2019 remondifondi toetus, summas 124 000 eur, on tegelikkuses kasutatud vähem kui KuMle raporteeriti. KuMle esitatud aruande ja raamatupidamisväljavõtetega toimunud võrdluse ning lisaselgitustest ilmnes, et summas 90 969 eur, teostati töid 2020. a. Ministeerium oli teadlik tööde edasilükkumisest summas 58 268 eur. 2020 raamatupidamisväljavõttest-remonditööd nähtuvalt, teostati 2020. a üksnes hädapärased tööd kogusummas 95 156 eur, s.o sihtotstarbelised remonditööd sh tööd Eesti Kontserdile eraldatud summas ning eelmisest aastast ületulnud tööd. Seega tegevustoetuse hulka arvatud remondifondist summas 71 600 eur, töid 2020. a ei teostatud. Kuna tegemist on alates 2020 rahvusooperi tegevustoetusega, puudub Estonial iga-aastane kindel hooldusremonditoetus. Haldusjuhi sõnul saab ta planeerida üksnes töid, mis on seotud sihtotstarbelise remondifondiga. Samas kui asutus leiab, et tööd on vajalikud, saab kasutada remonditöödeks ka tegevustoetust. Märkus 1: Tegevustoetuse lepingus ettenähtud sihtotstarbeliselt eraldatud remondifondi vahendeid kasutati 2019. a väiksemas mahus kui KuMle aruandes raporteeriti. Planeeritud tööd teostati 2020. a. Mittekorrektsete andmete esitamine ministeeriumile, tegevustoetuse lepingu mittekohane täitmine. Soovitus: ministeerium eeldab, et pooled täidavad oma kohustusi hoolikalt ja heas usus. Seetõttu on oluline märkida koheselt, et tööd on veel pooleli kuna planeeritud tööde vahendeid ei küsita tagasi, vaid arvestatakse nende teostamisega järgmisel aastal. Rahvusooperi kommentaar: nimetatud tööde lõpetamise üleminek oli Kultuuriministeeriumiga kooskõlastatud enne 2019 lõppu, sest tulenevalt tööde eripärast ei olnud võimalik neid 2019 lõpetada. Märkus 2: Rahvusooperile 2020. a võimaldatud paindlikkus tegevustoetuse kasutamisel kaotas omanikul kohustuse teostada regulaarseid hooldusremonditöid igal aastal. Ministeeriumi eeldus on, et kuna tegevustoetust ei vähendatud ning varasem hooldusremondifond (alates 2021. a on summa 57 600 eur) jäi nn baasi, siis jätkuvad samas suurusjärgus remonditööd vara säilimise tagamiseks või planeeritakse töid paindlikult järgnevatel aastatel. Tegevustoetuse lepingu kohaselt rahvusooperil sellist kohustust ei ole. Rahvusooperi kommentaar: palun mitte teha järeldusi 2020 rahade kasutamise põhjal, sest see oli teadlik otsus. COVID-19 pandeemia tõttu oli suur teadmatus, piletitulud langesid drastiliselt ja tervikuna eelarvetulud aasta esimeses pooles olid problemaatilised ning teater hoidis 2020 teadlikult remonditööde pealt kokku. Samas, kõik hoone säilimiseks vajalikud tööd teostati (katuse karniiside remont, keldripõrandate remont, katusetornide remont jne). Kontrollisime järelevalve käigus sihtotstarbeliselt hooldusremondifondist tööde teostamist SAle Eesti Kontsert. Estonia haldusjuhi selgituste kohaselt (esitatud tabel aastatel 2017-2020 teostatud töödest) on SAle Eesti Kontsert iga-aastaselt planeeritud remondifondi vahenditest eraldatud 14 377 eur (proportsioon, moodustab 20% maja üldpinnast). Aruandest ja võrdlusest raamatupidamisandmetega selgub, et SA Eesti Kontsert ruumides teostati järgmised tööd: keskkütte renoveerimine, kontserdisaali põranda lihvimine, välisuste renoveerimine, paigaldati trepikoja tuletõkkeuksed ja siseviimistlustöid. Estonia raamatupidamisest on SAle Eesti Kontsert teostatud tööd eraldatud objektikoodidega, mis võimaldab iga-aastaselt töid eristada. Palusime SAl Eesti Kontsert vaadata üle teostatud tööd ja kinnitada ja/või anda omapoolne selgitus teostatud tööde kohta (juhi e-kiri 25022021). Selgus, et SA Eesti Kontsert ei nõustu kõigi teostatud töödega. Nende arvates on nt küttesüsteemi ja välisuste renoveerimine omaniku kohustus, mille tasumist ei saa nõuda SAle Eesti Kontsert eraldatud hooldusremondivahenditest. Samuti ei olnud kooskõlastatud nendega tööde kallinemine. Kokku arvestas SA Eesti Kontsert, et neil on jäänud kasutamata sihtfinantseeritud remondifondi vahendeid perioodil 2017-2020 summas 32 100 eur. 6 (15) Alates 2021. a on Estonia tegevustoetuse baasraha vähendatud 14 000 eur võrra ning vastavalt suurendatud SA Eesti Kontsert tegevustoetust, et saaks teostada sanitaarremonti. Sõlmitud üürilepingu (allkirjastatud 10.10.2017) kohaselt: P 6.1.3. Üürnik hooldab ja hoiab korras omal kulul Ruumides asuvaid järgmiseid kommunaalvõrke: vee-, kanalisatsiooni ja küttetorustikud. Selguse huvides kinnitab Üürileandja, et vee-, kanalisatsiooni ja küttetorustike peatrasse hooldab ja hoiab korras Üürileandja. Lisaks eelnimetatule hooldab Üürnik ja hoiab korras telefoni-, interneti- ja elektrijuhtmestikku vastavalt piiritlusaktile; P 6.1.8. Üürnik teeb vajadusel Lepingu kehtivuse ajal Ruumides jooksvat remonti, mis on vajalik Ruumide harilikuks säilitamiseks. Remondiga seotud kulud kannab Üürileandja ulatuses, mis on Üürileandjale sihtotstarbeliselt eraldatud riigieelarvelistest vahenditest; P 6.2.8. Üürileandja teeb Hoones renoveerimistöid või kapitaalremonti vastavalt Üürileandja vajadusele. Rahvusooper on omanikuna täitnud hoolsuskohustust ning teostanud aastatel 2017-2019 vajalikke renoveerimistöid sh Üürniku ruumides, lähtudes majast kui tervikust. Üürilepingu kohaselt on maja renoveerimine ja kapitaalremont omaniku kohustus, mida on ka täidetud. Keelatud ei ole olnud selleks kasutada eraldatud sihtotstarbelist hooldusremondifondi vahendeid. Samas on arusaamad üürniku/üürileandja vaatest erinevad, mistõttu toimiv üürilepingute süsteem vajab muutmist. Vt ka üürilepingute peatükk punkt 3.4. Rahvusooperi kommentaar: kõik nimetatud tööd, millega EK nüüd tagantjärele ei nõustu, olid nendega kooskõlastatud ja siis polnud neil mingeid vastuväiteid. Nüüd mitu aastat hiljem on taolised pretensioonid ebaeetilised. Miks siis koheselt ei protesteeritud raha kasutuse osas? Kõik tööd olid kooskõlas üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste jaotusega. RO loomulikult remondib/hooldab kütte peatrasse, kuid need keskküttetööd, millega EK ei nõustu teostati ainult nende ruumides, mis tulenevalt üürilepingust ongi üürniku kohustus remontida. Välisuksi ei vahetatud, vaid renoveeriti, mille oli põhjustanud üürniku e EK hooletu käitumine hoone osade ekspluateerimisel. Pillide jms transportimisel olid ustest tükid välja löödud, hinged välja väänatud, ornamendid osaliselt purud jne. 4.3. Kohustuste võtmine Aastal 2019.a võttis rahvusooper lühiajalist laenu ehk kasutas arvelduskrediiti summas kuni 300 000 eur. Ka 2018. a kasutati analoogset finantseerimisskeemi, et tagada asutuse likviidsus. Arvelduskrediit võeti lühiajaliselt s.t tagasi maksti koheselt uue aasta riigieelarvelise tegevustoetuse laekumisel jaanuaris. ROS § 15 lg 3 kohaselt võib rahvusooper laenu võtta nõukogu otsusel ja Vabariigi Valitsuse loal. Protokollidest ei selgunud nõukogu nõusolek ega Vabariigi Valitsuse luba võtta asutusele lühiajalist laenu. Seetõttu ei teadnud näitena nõukogu asutuse arvelduskrediidi kasutamisest aasta lõpus. Samas on nõukogu heaks kiitnud iga-aastased majandusaasta aruanded, kust ilmneb kohustuse võtmine. Märkus 3: Rahvusooperi tegevus ei ole kooskõlas ROS § 15 lg 3. Ka arvelduskrediit on lühiajaline laen, mis eeldab nõukogu teadlikkust ning protokollilist otsust. Rahvusooperi kommentaar - nõustume märkusega 4.4.Üüri- ja rendilepingud Enne avalik-õigusliku juriidilise isiku asutamist 1998. aastal kuulus vara Eesti Vabariigile ning valitsejaks oli KuM. 16.06.1998 sõlmiti riigivara tasuta võõrandamise leping Eesti Vabariigi, esindaja KuM ja RO Estonia vahel: üle anti tasuta järgmised kinnistud Estonia Teater (pindala 10 498 m2) ja Suur- Sõjamäe 44, Tallinn (7261 m2). Vara anti üle rahvusooperile tema ülesannete täitmiseks (ROS § 20 lg 1). RO Estoniale laieneb osaliselt riigivara seadus (RVS). RVS § 106 sätestab, et seaduse 3. ja 4. peatüki sätteid (riigivara kasutamiseks andmine ja riigivara võõrandamine) kohaldatakse ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksused, nende vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel, kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust reguleerivas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ROS § 15 täpsustab nõuded varale. Nt kinnisvara võib võõrandada 7 (15) või koormata ning laenu võtta üksnes nõukogu otsusel ja Vabariigi Valitsuse loal. Samuti võib rahvusooperi omandis olevaid ruume nõukogu otsusel ettevõtluseks anda rendile, kui see ei kahjusta rahvusooperi mainet. a) Estonia Maja üürilepingud Rahvusooper on osa Estonia Majast andnud üürile SA–le Eesti Kontsert sh Eesti Rahvusmeeskoorile (RAM kui Eesti Kontserdi allüksus). Lisaks tasub SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester rahvusooperile harjutusruumide kasutamise renti. Kokku on SA Eesti Kontserdi valduses ca 20% Estonia Maja üldpinnast. RO Estonia omatulude jaotus 60,00 5 310 500 5 500 000 55,82 55,06 4 740 738 4 828 747 52,12 5 000 000 50,00 49,68 4 500 000 40,00 4 000 000 30,00 25,16 24,22 3 500 000 22,62 3 015 373 20,00 20,37 3 000 000 12,91 10,00 9,34 9,85 10,02 2 500 000 0,00 2 000 000 2 017 2 018 2 019 2 020 omatulu ettevõtlusest EUR piletimüügi osakaal omatulust üüritulu osakaal omatulust toitlustuse osakaal omatulust muu tulu osakaal omatulust Allikas: RO Estonia 2018,2019 majandusaasta aruanded, 2020. a väljavõtted raamatupidamisest Rahvusooperi omatuludest moodustavad üüritulud üksnes ca 10% (2020. a tõusis üüritulude osakaal 12%ni kuna omatulude osakaal tervikuna vähenes). Perioodilised üüritulud on EUR 317 tuh (2019) ja 325 tuh (2020), kusjuures Estonia majaga seonduv moodustab neist kokku enamuse s.o 95%. RO Estonia üüritulu jaotus 600 000 90,00 531 959 83,68 475 837 80,00 500 000 443 017 70,00 67,10 64,64 389 326 400 000 59,70 60,00 50,00 300 000 40,30 40,00 32,90 35,36 200 000 30,00 20,00 100 000 16,32 10,00 0 0,00 2 017 2 018 2 019 2 020 üüritulu EUR perioodilise üüritulu osakaal % ruumide rendi osakaal (ühekordne) Allikas: RO Estonia 2018,2019 majandusaasta aruanded, 2020. a väljavõtted raamatupidamisest Üüritulude jaotuse proportsioone hinnates on selge, et perioodilised üüritulud moodustavad neist keskmiselt 63 % , v.a 2020. a mil ühekordsetes üürituludes toimus järsk langus seoses COVID kriisist tingitud aastalõpu piirangutega. 8 (15) SA Eesti Kontsert on enda üüritud pinnast omakorda 35,5% edasi üürinud riigile kuuluvale SA Eesti Sümfooniaorkestrile (ERSO) ja 1% Eesti Rahvusringhäälingule (ERR). Ehk tegemist on riigi poolt rahastatud isikutega, kellelt võetakse omakorda üüri ja kes omakorda tulevad üürikulude tõusu korral ministeeriumi lisaraha taotlema. Vt täpsemalt lisa 1 Rahvusooper on sätestanud Eesti Kontserdiga sõlmitud lepingus üüritasu/m2 kohta kuni 31.12.2025. Sõlmitud muudatus 1 (allkirjastatud 14.03.2019) tühistas varasema lepingu punkti, mille kohaselt oli õigus iga-aastaselt üüri tõsta kuni 5% võrreldes eelneva perioodiga (lepingu punkt 3.1.4). Samas on lepingus Eesti Kontserdi allüksuse Rahvusmeeskooriga (RAM) fikseeritud, et iga- aastaselt on õigus pikendamisel tõsta tasu iga aasta jaanuarist kuni 5%. Rahandusministeeriumi riigivara osakonna kinnisvara analüütiku sõnul on tavapäraselt lepingutes üüritõus fikseeritud tarbijahinnaindeksi muutusega (THIga) ja sõnastatud nii, et üür muutub THI võrra, aga mitte rohkem kui 3%. Samuti on riik näiteks üürimääruses1 sätestanud üüri muutmise tingimused, st üüri võib muuta kuni 3% aastas. Nimetatud üürimäärus ei laiene avalik-õiguslikele ja riigi asutatud sihtasutustele, kuid saab kasutada eeskujuna kuidas olla kooskõlas turutingimustega ning üldise hea tavaga. SA Eesti Kontserdi üüritasude muutusi analüüsides selgus, et keskmine tõus perioodil 2019-2025 on 2,5% aastas võrreldes eelneva perioodiga. Samas tõusis SA Eesti Kontserdi allüksusel Eesti Rahvusmeeskooril (RAM) 2018. a üür 5%. hinnatõus Eesti Kontserdile -% võrreldes eelneva muutus EUR Aasta aastaga aastas 2019 2,59 6337,8 2020 2,53 6337,8 2021 2,46 6337,8 2022 2,56 6760,32 2023 2,50 6760,32 2024 2,44 6760,32 2025 2,38 6760,32 Keskmine muutus 2,49 Allikas: rahvusooperi sõlmitud rendileping SA Eesti Kontsert Märkus 4: Rahvusooperi üürilepingute tingimused ei ole kooskõlas hea tavaga, mida riik on reguleerinud RVS § 91 lg 1 alusel kehtestatud nn „üürimäärusega. Lepingutes on fikseeritud üürihinna tõus, kuigi hea tava kohaselt võiks üürimuutus olla seotud THI muutusega, kuid mitte rohkem kui 3%. Kehtiv üürilepingute ja allüürilepingute süsteem on halduskoormust tekitav (üüritõusu läbirääkimised, lepingute muudatused, omavahelised erimeelsused), omavahel kantakse edasi riigieelarvelist tegevustoetust üürikulude katteks, tulemusena aga ei parane vara heaperemehelik kasutamine. Riigivara peab valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. RVS § 18 lg 2 p 5 annab avalik-õiguslikule isikule õiguse anda oma vara turupõhisest kasutustasust 1 Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määrus nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused„ 9 (15) madalama tasu eest või tasuta kasutamiseks riigi asutatud sihtasutusele tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks. Peaüürnikuks on riigi SA (endine riigietendusasutus), kes kasutas varasemalt riigile kuuluvat vara ning kasutab ka praegu ruume põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks. Soovitused: 1) vaadata üle üürilepingud ning võtta eeskujuks lepingu tingimuste osas lähtudes üürimääruse ja nende lisas olevatest lepingutingimustest. Siduda üürihinna muutus THIga, aga mitte rohkem kui 3% aastas; 2) arutada nõukogus ning kaaluda üürilepingute muutmist SAga Eesti Kontsert, andes ruumid turupõhisest kasutustasust madala tasu eest või tasuta kasutamiseks. Arvestada asjaoluga, et sellisel juhul peab kasutustasu katma vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest (RVS § 18 lg 3). Samuti peab kasutaja ehk üürnik maksma kõik kõrvalkulud, maksud ja koormised (RVS § 18 lg 5). Kehtima peaks põhimõte, et rahvusooper kasutamiseks andnud varale peale ei maksa, samas ei teeni ka otseselt tulu. Tagatud peab olema vara heaperemehelik kasutamine ja säilimine. Soovitus KuMle: Juhul kui rahvusooperi nõukogu nõustub riigile kuuluvatele SA-dele vara tasuta kasutusse andmisega, jaotada asutuste vahel ümber hetkel üürikulude katteks eraldatud tegevustoetuse ressursid. Nt leppida kokku asutuste vahel vara tasuta kasutusse andmisega vara heaperemeheliku kasutamise ja säilimise kohustused sh koostada asutuste vaheline ühine maja hoolduskava. Tulemusena on võimalik rahvusooperi käsutusse antud endist riigivara ühiselt hallata ja kasutada (ühised hanked renoveerimiseks jmt), ilma et keegi teeniks otseselt omatulu riigieelarvest eraldatud tegevustoetuse arvelt. Rahvusooperi kommentaar - tegelikkuses ju tõsteti üüri vaid 2,5% ning igal aastal oleme üüritulu kasutanud vara heaperemehelikuks kasutamiseks ja paremaks säilitamiseks. Riigi poolt antav ca 57 600 EUR on ju ilmselgelt liiga väike, et maja korras hoida. Seda saab võrrelda varasemate aastate tehtud tööde summa ja riigi poolt eraldatud toetuse vahega. THI-ga üürilepingu indekseerimise sidumine pole kinnisvara valdkonnas hea tava, sest ega hoone korrashoidmine ei lähe THI alanedes odavamaks. Hoone vananeb ning eriti muinsuskaitseliste objektide haldamine paraku aina kallineb, sest nõudmised kasvavad. Tänasel päeval on RO hoonega võrreldavate pindade üür ca 10-15 EUR/m2 (allikas 3 kinnisvarabüroo ja Tallinna Linnavara Ameti andmed). Seega annab rahvusooper täna juba ruume EK kasutusse turupõhisest kasutustasust oluliselt madalama tasu eest - EK üürihind on peaaegu kaks korda odavam turuhinnast! Ettepanekuga anda ruumid tasuta kasutusse, moonutab Kultuuriministeerium vaba üüriturgu. Kui tekib Kultuuriministeeriumi/riigi nõue, et RO peab EK- le andma pinna tasuta või väga sümboolse tasu eest, siis RO ootab riigi poolt kompensatsiooni saamata jäänud tulude osas. Rahvusooperi vara valdajana on samamoodi käsitletav kui AS Riigi Kinnisvara, mõlemad on Vabariigi Valitsuse otsustega saanud tasuta endise riigivara omanikuks. Samal ajal on Riigi Kinnisvara AS kõikide tema vara kasutavate riigi-, omavalitsus-, jm üksustega rendisuhetes turuhinna alusel. Tulenevalt seadusest on Riigi Kinnisvaral kohustus jälgida kindlat tootluse % rendile antud pindadest. Ülalkirjeldatud kontekstis tundub mitte asjakohase ning ebamõistlikuna ettepanek, et vara omanikuna RO peaks vara andma ebamõistlikult madala tasu eest või tasuta kasutamiseks teisele juriidilisele isikule. Ettepanek muuta Rahvusooperile kuuluv kinnisvara ühishallatavaks omaniku (Rahvusooper) ja üürniku (Eesti Kontsert) poolt toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse kasvu ja muudab oluliselt ebaefektiivsemaks hoone haldamise ja korrashoiu, muudab ebaselgeks vastutuse. Lisaks on Riigikontroll kõikides oma varasemates menetlustes tauninud ebaselget ning turgu moonutavat vara kasutusse andmist. Kultuuriministeeriumi arvamus: Juhime tähelepanu, et rahvusooperi hoone ei ole võrreldav tavapärases kasutuses oleva samas piirkonnas paikneva ärikinnisvaraga, kuna Estonia hoone näol ei ole tegemist kontorihoonega. Lisaks ei saa rahvusooper vastavalt põhikirjale oma ruume välja üürida turutingimustel. Kehtib tingimus, et üürniku tegevus ei tohi kahjustada rahvusooperi mainet. Seega ei saa SA Eesti 10 (15) Kontserdi või ERSO praegustes ruumides paikneda mõni muu erahuvides tegutsev rentnik. Mööname, et riik oleks pidanud selguse huvides juba 1998. aastal hoone üleandmisel rahvusooperile, kui avalik-õiguslikule isikule, kokku leppima edaspidise ruumide kasutamise korra. Seda seetõttu, et SA Eesti Kontsert ja ERSO kasutas varasemalt ning kasutab ka praegu ruume oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks ning on analoogselt rahvusooperile asutatud riigi poolt. b) Suur-Sõjamäe 44 kinnistu Avaliku enampakkumise tulemusena renditi kinnistust 4531 m2 välja OÜ Valga Lejo. Leping sõlmiti 21.09.2000 lõpptähtajaga 20.09.2030. 2008. a. jagati kinnistu kaheks katastriüksuseks ning OÜ Valga Lejo kasutuses on katastriüksus 78403:314:0106 aadressiga Suur-Sõjamäe 42a, pindalaga 3209 m2. OÜ Valga Lejo osa kokku on 44,17% kinnistust. Alates 2015. a on rent 1100 eur kvartalis, mis teeb 4400 eur aastas pluss lisandub käibemaks. Lepingu viimase sõlmitud lisa 9 (koostatud 17.10.2014) kohaselt pidi tulema uus rendihinna ülevaatamine 2017. a. Seda ei ole tänini tehtud. Algse lepingu lisa 4 kohaselt pidi rentnik teostama kokkulepitud ehitus- ja remonditööd. Aastal 2004 fikseeriti tehtud tööd ning täitmata tööd. Edasine info lepinguliste tingimuste täitmise kohta puudub. Lepingu lisas 5 (allkirjastatud 17.09.2004) muudeti algse lepingu punkti 6.1.12, mille kohaselt võimaldatakse seadusega ettenähtud korras renditud vara väljaostmist Rentnikku poolt lepingu kehtivuse ajal või lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Rahvusooperi haldusjuhi sõnade kohaselt puudub tal teadlikkus rendilepingute sisu kohta ning ta ei ole teostanud kontrolli rendilepingute tingimuste täitmise üle. Tegemist oli peamiselt eelmise peadirektori pädevusse kuuluva küsimusega. Kehtiva rendilepingu punkt 6.l.12. (Lisa 5, allkirjastatud 17.09.2004) kohaselt võimaldab Rentnik seadusega ettenähtud korras renditud Vara väljaostmist Rentniku poolt Lepingu kehtivuse ajal või Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Tegemist on lepingu tingimusega, mis ei ole kooskõlas ROS § 15 lõikega 3 kuna rentnikule antud võimalus eeldab nõukogu nõusolekut ja Vabariigi Valitsuse luba. Antud võimaldavat tingimust ei saa fikseerida peadirektori sõlmitavas lepingus. Märkus 5: rahvusooperi sõlmitud pikaajalise rendilepingu täitmise kontroll OÜ Valga Lejo üle ei ole olnud nõuetekohane. Rendilepingu punkt 6.1.12 ei ole kooskõlas ROS § 15 lõikega 3. AVÕI vara peab valitsema otstarbekalt ja heaperemehelikult. Siinjuures laienevad RVS avalik- õiguslike juriidilistele isikutele kohalduvad sätted sh 4 peatükk vara võõrandamise sätted ja ROS. Soovitused: 1) tagamaks vara säilimine viia läbi kehtiva rendilepingu tingimuste täitmise kontroll ning sõlmida lepingu muudatused. Määrata vastutav isik; 2)muuta kehtiva lepingu punkti 6.1.12 sõnastust ja/või tunnistada kehtetuks kuna tegemist ei ole peadirektori pädevuses oleva küsimusega. Rahvusooperi kommentaar – Ei nõustu. Ei vasta tõele, et rendihinda ei ole tänini üle vaadatud. Poolte 2015.a. sõlmitud kokkulepe ei kohusta pooli renditasu muutma ja järjepidevalt rendihinda koos üle vaatama. Poolte kokkulepe seisnes selles, et enne 2017.a. igal juhul Rahvusooper rendihinnas muudatust ei tee. Alates 2017.a. on Rahvusooper hinnanud iseseisvalt rendihinda ning ei ole tänaseni rendihinna tõstmist vajalikuks pidanud. Ei ole nõus, mis osas ei ole Rahvusooperi kontroll olnud nõuetekohane? Mis osas on vaja täiendavat infot lepinguliste tingimuste täitmise kohta? Rahvusooper on alati lepingut jälginud ja oma vara üle kontrolli teostanud. Rentnik on täitnud oma kohustusi korrektselt. Juba ajalooliselt panustas rentnik hoonesse oma vahendeid suures osas, sest hoone oli lepingu sõlmimise ajal põlenud ja äärmiselt halvas seisus. Rentnik taastas omavahenditega hoone. Hoonet on säilitatud kõigi võimaluste piires ning midagi halba ei ole rentnikule selles osas ette heita. Haldusjuht on regulaarselt rentniku esindajaga kohtunud ning hoone remontide asjus teemasid arutanud. Lepingu punkti 6.1.12 sõnastuse osas võtab Rahvusooper juriidilise hinnangu ja viib vastavalt sellele lepingu punkti kooskõlla seadusega. Kultuuriministeeriumi selgitus: Meil puuduvad dokumentaalsed tõendid selle kohta, et täitmata tööd on tänaseks tehtud (sõlmitud vastav 2-poolne lepingu lisa) ja läbi on viidud turuvõrdlus samas piirkonnas asuvate rendipindadega. Seetõttu jääme oma järelduse juurde. 11 (15) 4.5.Põhitegevusega mitteseotud teenused – toitlustus sh restoran ja majutusteenus Rahvusooperi arengukavas on fikseeritud, et Estonia restorani avamine võimaldab tuua majja uut sihtrühma ja kasvatada toitlustusteenuse tulusid. Tekib võimalus suurendada teatrimaja avatust - avatud erinevad kohvikud, õhtune restoran ja seal toimuvad üritused, perspektiivis suveniiripood (kehtiv arengukava, lk 12 ja 15). Restoran avati 2018. a II poolaastal ning on tegutsenud 2 viimast nn täis kalendriaastat. Seisuga 31.12.2020 on restoranis/toitlustuses kokku tööl 26 töötajat (KuMle esitatud palgastatistika). 2018 soetati kapitalirendi tingimustel (kuni 5.aastat) restorani inventari 62 000 eur ja mööblit kogusummas 101 962 eur . Lühiajaline kohustis SEB Liisinguga. 2021. aastal on veel tasuda 46 739 eur, seejärel on seadmed välja ostetud. Restorani seadmed ja inventar Põhiosa Intress 2018-2020 117 587 3 807 2021 46 375 364 Kokku 163 962 4 171 Allikas: nõukogule 2020 esitatud ülevaade kapitalirendid ja kohustused Analüüsisime kulutusi toitlustus kõik kokku s.t kohvik, catering ja restoran. Toitlustuse tulud/kulud 2 019 2 020 muu tulu 16 037 6 761 Toitlustusteenus 970 924 477 295 Toitlustusteenus - restoran 365 108 161 158 Töötukassa sihtfinantseeerimine 0 85 200 Toitlustuse tulud kokku 1 352 069 730 414 Majandamiskulud 111 822 85 450 Tööjõukulud koos maksudega 763 476 636 190 Kaubakulu 433 830 226 379 Toitlustuse kulud kokku 1 309 129 948 018 Kasum 42 941 -217 604 Restorani kapitalirendi makse koos intressidega 56 087 56 087 Tulem -13 146 -273 691 Allikas: Rahvusooperi raamatupidamise väljavõte, toitlustus, lisatud restoraniga seotud kohustused 2020. a kahjum on peamiselt COVID piirangutest tingitud. Tulusid ei teenitud, kuid tööjõukulud jäävad, kuna töötajad on koosseisulised. Samas 2019. a tervikuna oli toitlustus kasumis, hoolimata asjaolust, et restoran töötab kahjumiga vt täpsemalt. Restorani osas peetakse eraldiseisvat arvestust ning tulusust jälgib ka nõukogu. Restorani tulud/kulud 2019 ja 2020 – eelarve ja tegelikkuse võrdlus Restorani tulud/kulud 2019 EA 2 019 2020 EA 2 020 restorani tulud kokku 475 000 379 371 400 000 183 047 Müügitulu 475 000 379 371 400 000 165 150 Töötajate töötukassa hüvitis 0 17 897 Restorani kulud kokku 442 803 442 803 390 274 277 543 Tööjõukulud koos maksudega 200 000 230 899 200 000 137 572 Majandamiskulud 103 029 106 955 67 774 81 913 Kaubakulu 137 500 104 950 122 500 58 058 Tulem 32 197 -63 432 9 726 -94 497 12 (15) Allikas: RO Estonia rmtp aruanne eelarve täitmine 2019,2020 .a Vaatlesime ka külalistemaja töökorraldust ning tulusid/kulusid. Külalistemaja 2 019 2 020 Tulu 18 220 3 828 Külalistemaja perenaise töötasu + muud otsesed maj.kulud 20 907 20 855 Tulem -2 687 -17 027 Allikas: RO Estonia rmtp väljavõte Külalistemajas töötab 1 töötaja, majaga seotud halduskulusid ja kommunaalkulusid külalistemajale eraldiseisvalt ei jaotata. Tulu saamiseks on kehtestatud hinnakiri (kehtib aastast 2015). Külalistemaja kasutavad peamiselt külalissolistid jmt ning ka teiste teatrite väliskülalised. Märkus 6: Riigieelarvelisest tegevustoetusest ei ole rahastatud põhitegevusega mitteseotud teenuseid. Kahjumliku restorani ülalpidamine vähendab omatulu, mida saaks kasutada otstarbekamalt. Soovitus: nõukogul kaaluda restorani edasist tegutsemist, sh kaaluda hanke korras operaatoriteenuse sisse ostmiseks rahvusooperile sobivate tingimustega. Rahvusooperi kommentaar - nõustume märkusega, restoran sulgetakse märtsis 2021. 4.6. Riigihanked ja väikeostud Asutuses kehtib riigihangete kord (kinnitatud oktoober 2018, avalikustatud kodulehel). Peamised põhimõtted:  sõltumata maksumusest kehtivad riigihangete korraldamise üldpõhimõtted s.o RHS § 3;  alla 30 000 eur eeldatava maksumuse korral hankemenetlust läbi viima ei pea nn väikeostud. Võimalusel võetakse 3 pakkumust ja teostatakse võrdlevad hinnapäringud. Alates 5000 eur on soovitav sõlmida kirjalik leping;  30 000 kuni alla 60 000 eur eeldatava maksumuse korral on tegemist lihthankemenetlusega. Kõik üle 60 000 eur eeldatava maksumusega hanked toimuvad riigihangete registri vahendusel. Perioodil 2019 – 2020 on registris läbiviidud hankeid kokku 6, enamik avatud hanked. Järelevalve käigus kontrolliti pisteliselt riigihangete registris läbiviidud riigihankeid (RH viitenumbriga 198780, 212325, 216218, 217389, 210489). Riigihangete läbiviimisel olulisi puudusi ei tuvastatud, mõned märkused ja soovitused täiendusteks. Märkus 7: riigihangete registris läbiviidud hankemenetlused olid läbiviidud RHS kohaselt v.a märkused RH kohta viitenumbriga 210489 ja 198780.  Riigihanke (viitenumbriga 210489 ja 198780) alusdokumentides (RHAD) puudub põhjendus, miks on otsustatud riigihanget ühe menetluse raames osadeks mitte jagada. (Vt RHS § 27 lg 2). RHRegistrist selgub, et järgnevates hangetes on põhjendus lisatud. Põhjenduse lisamine suunab hankijat mõtlema, kas hanget oleks võimalik ja mõistlik jagada väiksemateks osadeks, et soodustada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (pakkujate) osalemist riigihangetel.  Riigihanke nr 210489 raamlepingu projektist ega muudest RHAD-st ei selgu, kuidas toimub raamlepingu alusel hankelepingute sõlmimine (kuidas otsustatakse, milliselt lepingupartnerilt 20-st konkreetne toidukaup tellitakse). RHAD võib aru saada, et hankijal on vaba valik vastavalt oma eelistusele osta ükskõik milliselt lepingupartnerilt ja minikonkursse kui selliseid ei korraldata. (Vt RHS § 30 lg 4-9). Soovitus: Kui soov on teha osadeks jagamata hanget, milles sõlmitakse raamleping mitme pakkujaga, siis tuleks raamlepingus vähemalt fikseerida, kuidas toimub hankelepingute sõlmimine (konkreetsete tellimuste tegemine). Nii, et see oleks läbipaistev ning tagatud oleks pakkujate / 13 (15) raamlepingu partnerite võrdne kohtlemine. Vt ka riigihangete KKK, lk 53-55. Teine variant, mida edaspidistel hangete puhul kaaluda võiks, on korraldada mitme osaga (erinevad kaubagrupid) riigihange, kus igas osas sõlmitakse eraldi raamleping ühe pakkujaga. Siis on võimalik vastava kaubagrupi tooteid osta otse sellelt pakkujalt ilma minikonkursiteta. Ühe pakkujaga raamleping) jääb muidugi oht, et kui ettevõtja lepingut ei täida või ära langeb, siis ei ole koheselt selles kaubagrupis „asendust“ võtta. Alla 30 000 eur väikeostude tegemise kontrollimisel ei saanud me piisavalt tõendeid, veendumaks, et asutus peab kinni riigihangete üldpõhimõtetest. S.o sõltumata maksumusest peab olema tagatud läbipaistvus, kontrollitavus, võrdne kohtlemine, konkurents, leping parima võimaliku hinna ja kvaliteedi alusel. Ka intervjuust juristiga selgus, et võetud 3 pakkumust või läbiviidud hinnavõrdlusi ei säilitata süsteemselt ja ei ole keskselt kättesaadavad. Lepingud on registreeritud ja säilitatakse dokumendiregistris AIRE. Rahvusooperi kommentaar – Võtame soovitused arvesse. Riigihangete 210489 ja 198780 puhul on hanke osadeks jagamata jätmise põhjendused eksimusena RHADst välja jäänud. Riigihanke 198780 puhul oli hanke osadeks jagamata jätmise põhjus selles, et arvestades töö mahtu ja teostamise perioodi ei olnud mõistlik, et selle teostaksid erinevad pakkujad. Riigihanke 210489 puhul see, et hankele oli piiramatu ligipääs ning Rahvusooper sõlmimis hankelepingus kõikidega, kes vastasid kvalifitseerimis- ja vastavustingimustele. Rahvusooper ei eristanud pakkujaid kaubagruppide, pakkuja suuruse vms sellise järgi. Rahvusooper jälgib, et edaspidi oleksid need põhjendused alati välja toodud ka RHADs Märkus 8: alla 30 000 väikeostude korral ei ole tagatud nende läbiviimise läbipaistvus, kontrollitavus ning puudub kindlustunne, et ostude tegemisel võetakse võrdlevad pakkumused. Ei ole täidetud RHS § 3 fikseeritud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetest kinnipidamine. Soovitus: korraldada asutuseüleselt keskne võrdlevate pakkumuste säilitamine nt sõlmitud lepingute juures vmt. Fikseerida põhimõtted asutusesiseses riigihangete korras. Rahvusooperi kommentaar - Rahvusooper töötab välja suunised alla 30 000 EUR jäävate tehingute puhul võrdlevate pakkumuste ühetaoliseks säilitamiseks ning täiendab selles osas vastavalt hankekorda. Rahvusooper peab selles osas nõu Rahandusministeeriumi riigihangete spetsialistidega, et leida optimaalne ja mõistlik lahendus. 4.7. Sisemised korrad Tutvusime peamiste asutuse sisemist tegevust reguleerivate kordadega, vt ülevaade lk 3.  Raamatupidamise sise-eeskiri koos lisadega, kinnitatud 2013., viimane muudatus 01.01.2017.a. Selgus, et korras ei ole viidet, et raamatupidamise korraldamise aluseks on avalik-õiguslikule isikule laienev avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi. Lisaks on vajalik üle vaadata korra põhimõtete vastavus tegelikkusele. ROS § 9 lg 1 punkt 7 kohaselt kinnitab nõukogu rahvusooperi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra. Selgus, et kord on olemas, kuid aastast 1998 ning vajab kaasajastamist. Nt on piirmäärad fikseeritud eesti kroonides, vajalik üle vaadata sätete kooskõla kehtivate õigusaktidega sh RVSga;  Rahvusooperi asjaajamiskord kehtib aastast 2007, ei ole enam ajakohane ning vajalik uuendada. Nt ei ole enam rahvusooperis dokumendihaldusteenistust, korras fikseeritud dokumentide koostamise ja vormistamise nõuded on võimalik lahendada dokumendihaldustarkvaras ja/või koostatud asutuse plankidega jmt. Alates juunist 2017 on riigiüleselt võetud suund minna üle dokumendihalduselt teabehaldusele. Eesmärgiks on vähendada avalike teenuste osutamise kulusid ja bürokraatiat. Dokumendihaldus on teabehalduse alategevus, kehtib Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“2. Määruse peatükk 4 laieneb kõigile avalikke ülesandeid täitvatele asutustele sh rahvusooperile. Koostada tuleks teabehalduse kord. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017007 14 (15) Asutuse dokumendiregister on kodulehel kättesaadav ning võimalik teostada päringuid, kasutades erinevaid filtreid.  riigihangete korras olid sätestatud RHS § 9 lg 4 nõutu. Kaaluda võiks korra p 5.4 ülevaatamist. Punkt 5.4 ütleb, et maksumusega alla 30 000 € (km-ta) hangete korral võib asju ja teenuseid osta ja/või tellida ka ainult arve alusel, alates 5000 € on soovituslik sõlmida kirjalik leping. RHS § 8 lg 7 kohustab aga hankelepingut sõlmima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle maksumus on vähemalt 20 000 €.  Rahvusooperi kodukord oli asja- ja ajakohane. Märkus 9: rahvusooperi sisemised korrad ei ole alati kooskõlas kehtivate õigusaktide ja toimiva praktikaga. Soovitus: uuendada kehtivaid sisemisi kordi ning määrata vastutavad isikud, kes vastutavad regulaarselt kordade tegelikule elule vastavuse tagamisega Rahvusooperi kommentaar - nõustume märkusega, planeeritud vastavad tegevused. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Krista Nelson Merle Põld 15 (15)  RO Estonia bilansis põhivarana: 9 952 102 eur, aastane Riigivara peab valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. amortisatsioon ca -650 tuh eur. Kinnistuga seonduvad majandamiskulud: ca -520 tuh eur.  Laieneb riigivaraseaduse avalik-õiguslik jur. Isikutele 16.06.1998 Riigivara tasuta Perioodiline renditulu ca 530 tuh eur kohalduvad sätted ja Rahvusooper Estonia seadus võõrandamise leping EV, esindaja KuM Kokku 4 püsirentnikku sh 3 Estonia Majas. ja ROEstonia vahel:Estonia Teater  Nõukogu kinnitatud vara valdamise, kasutamise, (pindala 10 498 m2) ja Suur- Sõjamäe käsutamise kord Estonia Majas teeb renoveerimistöid või kapitaalremonti 44, Tallinn (7261 m2)  Asjade/teenuste sisse ostmisel lähtutakse vastavalt RO Estonia vajadusele. riigihangete seadusest NÕUSOLEK antud Eesti Kontserdile allrendilepingu sõlmimiseks ERSO-ga + koostööleping Eesti Kontserdi Rahvusmeeskooriga 1.SA Eesti Kontsert (endine riigietendusasutus): Eesti Rahvusmeeskoor (RAM - Eesti SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO): Estonia Maja, renditav üldpind 3521 m2. Leping Kontserdi allüksus), 05.01.2015  Rahvusooperi harjutusruumid, 130 m2, kasutamise kehtiv kuni 2025. Tasu: 6,24 eur/m2 + km (al.2021) koostööleping: tasu 455 eur/kuu + km. Leping tähtajatu, õigus tõsta + kommunaalkulud + hooldab ruumides asuvaid Üürib Kammersaali, proovisaali 1 ja/või tasu suurust (alates 01.09.2018). kommunaal-võrke (vee-, kanalisatsioon, proovisaali 7 vastavalt graafikutele.  Laopind Suur.Sõjamäe 44 , üldpind 50,9 m2+km Tasu: 50 000 eur aastas + km. Alates küttetorustik, telefoni- ja elektrijuhtmestik ja teeb Tasu: 50 EEK/m2 s.o 3,19 eur/m2 (alates 2007). 2018 on tasu 52500 eur aastas + km jooksvat remonti. Alates 01.01.2020 on üür 306,45 eur/kuu + km. Leping Leping kehtib kuni 31.12.2025. kuni 31.12.2020 Võimalik iga-aastaselt üüri tõsta kuni 5% võrreldes Pikendamisel õigus tõsta tasu iga aasta eelneva perioodiga jaanuarist kuni 5% 4. OÜ Valga Lejo: Avaliku enampakkumise tulemusena rendib kinnistu Suur-Sõjamäe 44, pindalast 4531 m2 (62,4%). Alates 2006 2. SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO, endine 3. Eesti Rahvusringhääling (ERR) kokku 44,17% = 3207 m2 riigietendusasutus). Koostööleping alates 2020 – sisuks salvestamine ja Leping sõlmitud 21.09.2000- 20.09.2030 Allüürileping (varasemalt rendileping) juba alates ruumide kasutamine. Üürib 32,6 m2. Tasu: 4400 eur/aastas + km (alates 2015) 2007: konkreetsed ruumid, kokkulepitud aegadel. Tasu ruumi rent 434 eur + km Ülevaatamine 2017. Üldpind 1254,8m2 Lisanduvad muud tasud salvestamise eest (tunni tasu Tasu: 16 349,13 eur/kalendrikuu + km (al.2021, + km) sisaldab kommunaalkulusid, tehnikat, lisateenuseid) Õigus tõsta iga-aastaselt üüri kuni 2,5% või rohkem sõltuvalt RO Estonia tasutavatest kuludest. Sõlmitud eraldiseisev reklaamialase koostöö ja kontsertide ühise korraldamise lisa