Lp riigisekretär hr Taimar Peterkop Teie 08.04.2021 nr 1-2/21-00827-1 Meie 1 5 .04.2021 nr 1-10.1/174 Koopia d : - Siseministe erium - Kultuuriminist eerium - Sotsiaalministeerium Arvamus „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“ eelnõu kohta Austatud riigisekretär hr Taimar Peterkop Riigikantselei on saatnud avalikule konsultatsioonile „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“ eelnõu (edaspidi Eelnõu ). Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) arutas Eelnõu 15. aprilli k.a töökoosolekul ning kiitis heaks alljärgnevad ettepanekud ja märkused: 1. Eelnõu l k 7, lõik „ Leiame koos lahendused “ – kuigi sulgudes oleva loetelu puhul on tegemist avatud loeteluga, teeme ettepaneku ka mõiste „ usulised ühendused “ lisamis eks loetellu , kuivõrd nt vaimse tervise küsimustes , millele on Eelnõus ja valitsuse tegevuses suurt tähelepanu pööratud, on usulistel ühendustel kindlasti väga selge , eripärane ja oluline roll. 2. Eelnõu l k 8, lõik „ Toetame eesti kultuuri kestlikkust “ – kuivõrd lõigu lõpus on toodud välja ka Eesti inimeste vaimsuse ja vaimse tervise toetamine, teeme ettepaneku täiendada lõiku pärast sõnu „ spordivaldkonna organisatsioonidele ja“ sõnade ga „ usulistele ühendustele ning nende“ . 3. Eelnõu l k 11, lõik „ Meie soov on leida... “ – teeme ettepanek u lisada lõigu kolmandas lauses sulgudes olevasse loendisse kaasatavate organisatsioonidena ka usulised ühendused. Kommentaar: Arvestades, et peaaegu kõikides Vabariigi Valitsuse COVID-19-viirust puudutavates korraldustes on nimetatud usulisi ühendusi ja jumalateenistuste korraldamist, on riik lähtunud eeldusest, et tal on õigus sekkuda usuliste ühenduste tegevusse. Sellises olukorras oleks loomulik, et edasiste tegevuste planeerimisse ja kokkuleppimisse kaasatakse usulised ühendused koostööpartneritena, kellega eelnevalt arutatakse võimalikud rakendatavad meetmed läbi. 4. Eelnõu l k 11, lõik „Meie soov on leida ...“ ja lk 13 , tabel 2 – Eelnõust ei selgu üheselt, kuidas saab olema koordineeritud selliste nn valdkondlike käitumisjuhiste koostamine, nii valdkonna sees kui ka ühtlustatuna erinevate valdkondade vaheliselt, et tagada enamvähem samalaadsed abinõud samade riskitasemete juures (nii oleks nt usuliste ühenduste puhul, millega seonduvat koordineerib Siseministeerium, võimalike meetmete osas terve rida ühiseid põhimõtteid kultuuriasutustega, mis on aga Kultuuriministeeriumi valitsemisalas). EKN - i igal liikmeskirikul on alates 2020. aasta märtsikuust kujunenud välja selged omapoolsed meetmed, mida on rakendatud koostoimes erinevate riiklike piirangutega . Nende kaardistamine ja ühtlustamine EKN - i kõigi liikmeskirikute kohta nelja riskitaseme lõikes on põhimõtteliselt mõeldav, kuid usuliste ühenduste valdkond iseenesest on loomulikult märkimisväärselt laiem kui EKN, hõlmates ka tervet hulka teisi usundeid. Kõiki usulisi ühendusi puudutava ühisdokumendi koostamine ei ole mõeldamatu, kuid siin tuleb eeldada Siseministeeriumilt olulist ja erinevaid osapooli kaasavat koordineerivat rolli. Praegu ei selgu Eelnõust ka see, millist tähtaega on selliste käitumisjuhiste valmimiseks silmas peetud. Tabeli/käitumisjuhiste enda osas on ka küsimuseks, millisena on kavandatud sell iste juhiste õigusjõud ning kuidas ja kelle poolt kavatsetakse see erinevates valdkondades kehtestada. Kas see jääb, nii nagu see välja töötatakse, vastava valdkonna ministeeriumi ja valdkonna organisatsioonide ühiseks kokkuleppeks või saab see olema kehtestatud mingi tasandi õigusaktiga? Puudutades Eelnõu lk 12 olevat tabelit riskitasemete kohta jagab EKN õiguskantsleri 13.04.2021 arvamuses Eelnõu kohta väljendatud seisukohta, mille s ta palub „ kaaluda riskitasemete määratlemiseks kasutatavate mõõdikute täpsustamist ja selget sõnumit ühiskonnale, et ühelgi mõõdikul ega riskitasemel ei ole automaatset seost põhiõiguste piirangutega. Piiranguotsused langetatakse alati vastavalt seadusele hoolika analüüsi ja alternatiivide kaalumise tulemusel. Teatavasti on lubatud vaid need piirangud, mis on nakkuse leviku vähendamiseks vältimatult vajalikud ja proportsionaalsed. “ Kindlasti on ka avalike jumalateenistuste ja usuliste talituste keelamine väga oluline põhiõiguse – usuvabaduse – piirang, mistõttu ka sellise piirangu võimalikku rakendamist tuleks alati igakülgselt ja kõiki seotud osapooli kaasates kaaluda , sh kaaludes võimalikke alternatiive, ning sellise piirangu kehtestamine ei saa olla automaatselt seotud riskitasemete määratlemiseks kasutatavate mõõdikutega. 5. Eelnõu l k 22 – A jaloolised pühakojad on kindlasti Eesti rahvuskultuuri väga oluline osa ning väga paljud nendest on muinsuskaitse all, seega seotud ka muinsuskaitseliste riiklike kohustustega , mida täidavad ja mille eest vastutavad pühakodade omanikud – kogudused . Palume kaaluda võimalust, kas usuliste ühenduste toetamine, kes tagavad ajaloolistes pühakodades ja teistes nende omandisse kuuluvates muinsuskaitsealustes hoonetes nende säilimise ja korrashoiu ka olukorras, kus neil ei ole oma põhikirjalise tegevuse käigus võimalik saada tavapärast tulu (nt avalike jumalateenistuste keelu perioodil; koguneb ju terves hulgas kogudustes märkimisväärne osa koguduse tuludest korjandustest, mis tehakse jumalateenistustel) , võiks samuti kuuluda riiklike toetus meetmete hulka. Eeltoodust lähtudes teeme järgmised ettepanekud: 5.1. Esimene l õik „Toetame eesti kultuuri kestlikkust“ – teeme ettepaneku täiendada lõiku pärast sõnu „spordivaldkonna organisatsioonidele ja“ sõnadega „usulistele ühendustele ning nende“ (vt ka eespool ettepanek nr 2). 5.2. Täiendada jaotist „Me teame, et:“ kolmanda alapunktiga järgmises sõnastuses: „- piirangud (avalike jumalateenistuste ja usuliste talituste keelud või osalemispiirangud) on vahetult ja oluliselt mõjutanud usuliste ühenduste majanduslikku toimetulekut. Samas on usulised ühendused ja nende töötajad hoidnud pühakojad avatuna ning võimaldanud nii koguduseliikmetel kui teistel inimestel saada seal hingelist ja vaimset tuge. Samuti on usulised ühendused jätkanud nende kohustuste täitmist , mis on seotud muinsuskaitsealuste pühakodade ja teiste hoonete kui meie kultuuripärandi säilitamise ja korrashoiuga.“ 5.3. Täiendada lõiku „Nende mõjude leevendamiseks ...“ pärast sõna „organisatsioonidel“ sõnadega „ning usulistel ühendustel“. 5.4. Täiendada vasak poolses tulbas, lühiajaliste tegevuste loetelus, esimest lõiku, lisades selle lõppu, pärast sulgudes olevat osa, sõnad „ja usulistele ühendustele“. 6. Eelnõu lk 23 – täiendada vasak poolses tulbas, lühiajaliste tegevuste loetelus, kolmandat lõiku, sõnastades selle järgmiselt: „ suurendame abiliinide ja veebinõustamise kättesaadavust ja kasutatavust nii vaimse tervise probleemide kui ka lähisuhtevägivalla all kannatavate inimeste toetamiseks; “ Kommentaar: lisaks abiliinidele on nendes valdkondades asutatud ka selleteemalisi veebiportaale, mille kaudu toimub veebinõustamine (nt on EKN - i poolt asutatud Ühiskonnatöö sihtasutus avanud 2020.a kevadel hingeabi- ja nõustamisportaali sinuabi.ee , mille juures tegutsevad nõustajatena hingehoidjad, kaplanid, psühholoogid, psühhoterapeudid , teoloogid jt spetsialistid). Ettepanek on seega, et ka veebinõustamise võimalused saaksid käesolevas dokumendis nimetatud. 7 . Eelnõu lk 23 – täiendada vasak poolses tulbas, lühiajaliste tegevuste loetelus, viienda t lõiku , sõnastades selle järgmiselt: „ vaimse tervise meetmete lisarahastamine (nt esmatasandil pakutavate vaimse tervise teenuste mahu suurendamine, kogudustes jt institutsioonides tegutsevate hingehoidjate ning hoolekande- ja meditsiiniasutuste kaplanite võrgustiku laiendamine , lastele ja lapsevanematele e-nõustamise võimaluse pakkumine, vaimse tervise eneseabi digitaalsed tööriistad lastele, täiendav teavitustöö); “ Kommentaar: Peame oluliseks, et veidi enam kui aasta tagasi loodud haigla- ja hoolekandekaplanaat ühes kaplanite ja hingehoidjate võrgustiku ga leiaks selles strateegilises dokumendis nimetamist. 8. Eelnõu l k 23 – täiendada parem poolses tulbas, p ikemaajaliste tegevuste loe telu uue tegevusega: „ kogudustes jt institutsioonides tegutsevate hingehoidjate ning hoolekande- ja meditsiiniasustuste kaplanite tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, nende väljaõppeks ja täiendkoolituseks lisaressursside võimaldamine .“ Kommentaar: Peame oluliseks, et haigla- ja hoolekandekaplanaat ühes kaplanite ja hingehoidjate võrgustikuga oleks jätkusuutlik ning konkreet n e vajadus nende ametikohtade jätkuva täitmise tagamiseks oleks ka riiklikus strateegiadokumendis välja toodud. EKN väljendab valmisolekut aruteludeks ülaltoodud ettepanekute üle ning oleme valmis andma vajadusel täiendavat informatsiooni. EKN-i poolseks kontaktisikuks on EKN-i täitevsekretär Ruudi Leinus (e-post
[email protected] , tel nr 5122564). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peapiiskop emeeritus Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogu president