Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI 14.04.2021 nr 1.1-2/21/106 “Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus 2021–2027 (V hõimurahvaste programm)“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 2017. a määruse nr 199 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1.1-2/20/306 „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine ning 2021. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“: 1. Kinnitan „Keeleprogrammi 2021–2024“ tegevuse 1.1 elluviimiseks toetusmeetme „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus 2021–2027 (V hõimurahvaste programm)“ (lisatud); 2. Määran „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus 2021–2027 (V hõimurahvaste programm)“ rakendusüksuseks Eesti Keele Instituudi. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus 2021–2027 V hõimurahvaste programm Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesmärgid ja toetamispõhimõtted........................................................................................... 2 Meetmed ............................................................................................................................... 3 I meede. Teadus- ja arendustegevus ....................................................................................... 3 II meede. Kultuuri- ja haridustegevus ..................................................................................... 3 III meede. Tunnustamine ...................................................................................................... 4 Juhtimine ja elluviimine ......................................................................................................... 5 Juhtimise ja rahastamise põhimõtted ...................................................................................... 5 Rakendamine....................................................................................................................... 5 Lisa. Seosed rahvusvaheliste ja riiklike strateegiliste dokumentidega ............................................. 6 1 Sissejuhatus Siinse toetusmeetmega seatakse hõimurahvaste1 keelte ja kultuuride toetamise põhimõtted aastateks 2021–2027 (edaspidi: hõimurahvaste programm). Eesmärk on hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmine ja areng. Selleks toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamist teadus-, kultuuri- ja haridustegevuse kaudu ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd. Soome-ugri keelesugulus on eestlaste rahvusliku identiteedi olulisemaid koostisosi. Eesti keele ja kultuuri ajaloo ja nüüdisarengu mõistmise üks olulisi komponente on soomeugrilisuse mõtestamine. Hõimurahvaste keele ja kultuuri arengut toetavate tegevuste abil viiakse ellu kahe valdkondliku strateegia eesmärke: „Eesti keele arengukava 2021–2035“ (eelnõu)2 ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (eelnõu)3. Keelevaldkonna arengukavast tulenevad sisulised eesmärgid ning teaduspoliitika annab valdkondliku teadus- ja arendustegevuse raamistiku. Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetusmeede ehk hõimurahvaste programm on kinnitatud HTMi keeleprogrammi 2021–2024 tegevuskavana. V hõimurahvaste programm on jätk „Hõimurahvaste programmile IV: riiklik abiprogramm Uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2015–2020)“. Hõimurahvaste programmi abil aidatakse säilitada maailmakultuuri mitmekesisust ning eesti kultuuri omapära – kultuuriline mitmekesisus üks euroopalikke põhiväärtusi ning eesti kultuur kujutab endast vana soomeugrilise kultuuri sümbioosi euroopaliku kultuuriga. Kuna kultuur saab areneda ainult ühiskonnaliikmete omavahelises suhtluses, on eesti kultuuri jätkusuutlikkuse seisukohast oluline ka edaspidine suhtlus hõimurahvastega. Hõimurahvaste kultuure toetades kindlustatakse ka eestluse kultuurilist tagalat. Hõimurahvaste programmi kehtestamise ja ajakohastamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Eesmärgid ja toetamispõhimõtted Eesmärk on toetada hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmist ning arengut. Programmis seatud toetamispõhimõtete järgi korraldatud tegevused aitavad tagada hõimurahvaste keelte ja kultuuride järjepidevust ja jätkusuutlikkust, laiendada keelte kasutusala, koguda, säilitada, uurida, elavdada ja vahendada kultuuripärandit ning edendada ja populariseerida teaduselu, soodustada rahvusvahelist koostööd. Hõimurahvaste mõiste alla liigituvad käesolevas rahastamisinstrumendis järgmised soome- ugri rahvad: liivlased, vadjalased, lüüdid, isurid, ingerisoomlased, karjalased, vepslased, saamid, ersad, mokšad, marid, udmurdid, komid, handid ja mansid, ning samojeedi rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid.4 1 Hõimurahvad – selles programmis soome-ugri (liivi, vadja, lüüdi, isuri, ingerisoome, karjala, vepsa, saami, ersa, mokša, mari, udmurdi, komi, handi, mansi) ning samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani ja sölkupi) keelt ja kultuuri kandvad riigita rahvad. 2 Eesti keele arengukava 2035, https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_keele_arengukava_2021- 2035_29.10.2020_riigikogusse.pdf 3 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2035, https://www.hm.ee/sites/default/files/1_taie_arengukava_eelnou_29.10.2020_riigikogusse.pdf 4 S.o riigita hõimurahvad, mistõttu soomlasi ja ungarlasi siinne rahastusinstrument ei hõlma, sest neil on keele ja kultuuri hoidmiseks ja arendamiseks võimalik saada tuge oma riigilt. 2 Hõimurahvaste programmi eesmärgi saavutamist toetatakse kolme meetme kaudu: 1) keele ja kultuuri alane teadus- ja arendustegevus5, 2) kultuuri- ja haridustegevus, 3) oluliste tegevuste ja saavutuste tunnustamine. Kõigis kolmes meetmes viiakse ellu tegevusi, mis toetavad hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengut ning soodustavad rahvusvahelist koostööd nii hõimurahvaste esindajatega kui ka selle valdkonna uurijate ja kultuuriedendajatega kogu maailmas. Tulemuste kättesaadavaks tegemine. Kõik meetmetest toetatavate tegevuste tulemused tuleb teha avalikkusele kättesaadavaks. See hõlmab mh väljaandeid, andmebaase, välitööde materjale ning teadusartikleid ja -andmeid6. Programmi sihtrühm on hõimurahvaste keelte ja kultuuride kandjad, uurijad, õppijad, arendajad ja huvilised Eestis, hõimurahvaste asualadel Venemaal ja kogu maailmas. Meetmed I meede. Teadus- ja arendustegevus Meetme kaudu toetatakse hõimurahvaste keeli, ajalugu ja kultuure uurivate erialade teadus- ja arendustegevust7. Seejuures on oluline nii rahvusvaheline kui valdkondadeülene koostöö. Meetme kaudu luuakse võimalusi noorteadlaste ja üliõpilaste kaasamiseks õppe- ja teadustöösse. Meetme kaudu toetatakse tegevusi, millega panustatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride teaduslikku uurimisse ja arendamisse:  hõimurahvaste keele- ja kultuuripärandi kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine;  hõimurahvaste päritolu kui ka teiste noorteadlaste ja välisüliõpilaste kaasamine projektidesse ja nende õpingud Eesti kõrgkoolides;  koostöö rahvusvaheliste teadlasvõrgustike ja –projektidega;  uute ja innovaatiliste lähenemiste, meetodite ning vahendite juurutamine teadustöös. I meetme tegevusi toetatakse avatud taotlusvoorude ja sihtotstarbeliste toetuste kaudu. Taotluste hindamisel lähtutakse ennekõike projektitaotluste sisulisest tasemest ning vastavusest toetamispõhimõtetele. II meede. Kultuuri- ja haridustegevus Meetme kaudu toetatakse hõimurahvaste kultuurivahetuse ja hariduse edendamist, keelte kasutussfääri ja kaasaegse elukorralduse laiendamist, sh digivõimaluste kasutamist kultuurikorralduses ja emakeeleõppes, mis aitab kaasa hõimurahvaste eneseteadvuse kasvule. Kultuurivahetus võimaldab luua ja hoida kultuurikontakte hõimurahvastega, aitab kaasa valdkonna ainestiku kogumisele ning sellealasele teavitustööle, aitab kaasa 5 Keele ja kultuuri alane teadus- ja arendustegevus on TA-tegevus, mis tegeleb keele ja kultuuri kui uurimisobjektiga. 6 Uurimistöös kogutud delikaatsete andmete puhul kehtivad selleks ettenähtud piirangud. 7 Toetatakse teadus- ja arendustegevust hõimurahvaste keele, ajaloo ja kultuuriga seotud erialadel, nagu keeleteadus, folkloristika, keeletehnoloogia, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, museoloogia jmt. 3 kodanikuühiskonna8 kujunemisele hõimurahvaste aladel. Hõimurahvaste kultuuri- ja haridusprojektide meetme kaudu toetatakse:  soome-ugri rahvaid tutvustavate kultuurisündmuste korraldamist, soome-ugri rahvaste kultuurielu edendavaid sündmusi ja projekte, kultuurivahetust ja koostööd;  koolituste läbiviimist ja erialast enesetäiendamist Eestis ja hõimurahvaste asualadel;  ilukirjanduslike ja kultuurialaste raamatute avaldamist hõimurahvaste keeltes;  hõimurahvaste keeli ja kultuure tutvustavate materjalide koostamist ja avaldamist;  hõimurahvaste omakeelsete õppematerjalide koostamist, keelekoolitusi ja e-keeleõppe lahenduste välja töötamist;  osalemist ühisekspeditsioonidel, välitöödel, konverentsidel. II meetme tegevusi toetatakse avatud taotlusvoorude ja sihtotstarbeliste toetuste kaudu. Taotluste hindamisel lähtutakse ennekõike projektitaotluste sisulisest tasemest ning vastavusest toetamispõhimõtetele. III meede. Tunnustamine Meetmega tunnustatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride populariseerimist, uurimist, arendamist ja pärandi säilitamist ning hõimurahvaste olukorra teadvustamist rahvusvahelisel tasandil. Tunnustamise meede jaguneb kolmeks:  Ilmapuu auhinnaga tunnustakse hõimurahvaste esindajat, kelle tegevus on kohalikul tasandil tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega;  Rahvusteaduste auhinnaga tunnustatakse hõimurahvaste rahvusteaduste (kirjandusteadus, keeleteadus, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika) teadustööd (monograafia, kogumik või koguteos) mis tahes keeles ning mõnes hõimurahvaste keeles avaldatud teadustööd mis tahes erialal;  Kirjandusauhinnaga tunnustatakse omariikluseta hõimurahvaste omakeelsete kirjandusteoste loomist. III meetme tegevusi toetatakse auhinnakonkursside kaudu. Auhinnale esitatud tööde hindamisel lähtutakse nende sisulisest tasemest ning vastavusest toetamispõhimõtetele. 8 Kodanikuühiskonda on siinses kontekstis käsitatud kui riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatut ühiskonnasfääri, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 4 Juhtimine ja elluviimine Juhtimise ja rahastamise põhimõtted Hõimurahvaste programmis kokku lepitud tegevusi rahastab alates 1. jaanuarist 2021 Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvest keeleprogrammi kaudu. Programmi tegevusi korraldab ja viib ellu Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitatud rakendusüksus, kes juhindub oma töös siinses toetusmeetmes kirjeldatud hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamise põhimõtetest ning juhtkomisjoni ettepanekutest. Hõimurahvaste programmi iga-aastane eelarve jaguneb järgnevalt: 1) haldamiskulud; 2) I, II ja III meetme tegevusteks ette nähtud toetused, mille täpsema omavahelise jaotuse kinnitab rakendusüksuse juht, arvestades programmi juhtkomisjoni vastavat ettepanekut. Rakendamine Programmis kokku lepitud tegevuste täitmist suunab vähemalt seitsmeliikmeline juhtkomisjon, mille koosseisu kinnitab rakendusüksuse juht kuni viieks aastaks. Juhtkomisjoni kuuluvad hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmist toetavad ning hõimurahvaste Eestis kohanemist ja lõimumist korraldavate ministeeriumide esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Siseministeeriumist ja Välisministeeriumist ning programmi rakendusüksuse esindaja. Juhtkomisjon toetub toetusotsuste tegemisel sõltumatute valdkondlike ekspertide hinnangutele. Juhtkomisjon: 1) kinnitab taotlusvoorude juhendid ja auhinnakonkursside statuudid; 2) valib ekspertide hinnangute alusel toetatavad projektid ja auhinnasaajad; 3) levitab teavet hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamise eesmärkide ja tulemuste kohta; 4) teeb ettepanekuid hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamise põhimõtete muutmiseks või arendamiseks. Rakendusüksus: 1) korraldab avatud taotlusvoorud ja auhinnakonkursid; 2) kaasab taotluste hindamisse valdkondlikud eksperdid; 3) vahendab sihtrühmadele ja avalikkusele teavet toetamispõhimõtete kohta. Lisaks I ja II meetme avatud taotlusvoorude ning III meetme auhinnatoetuste kaudu projektide rahastamisele on rakendusüksusel juhtkomisjoni ettepanekutest lähtuvalt õigus algatada muid avatud taotlusvoore või anda sihtotstarbelist toetust, võimaldamaks osaleda rahvusvahelises koostöös või muude valdkonnale oluliste algatuste elluviimiseks. V hõimurahvaste programmi eesmärkide täitmist hinnatakse toetusperioodi (2021–2027) keskel (2023–2024) ja lõpus (2027). 5 Lisa. Seosed rahvusvaheliste ja riiklike strateegiliste dokumentidega Programmi eesmärkide sõnastamise lähtealuseks on rahvusvahelised ja riiklikud strateegilised dokumendid: ÜRO inimõiguste deklaratsioon, ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Uurali põlisrahvaste keelte ja kultuuride olukorda kirjeldavad ülevaated ja soovitused, pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“9 „Eesti keele arengukava 2021–2035“ (eelnõu), Kultuuriministeeriumi lõimumisprogramm 2020– 202310, „Kultuuri valdkondlik arengukava 2030“ (koostamisel), Eesti, Soome, Ungari ja Venemaaga sõlmitud kultuuri ja hariduse alased koostöölepingud, soome-ugri rahvaste maailmakongresside resolutsioonid ja viimase maailmakongressi sektsioonide soovitused. Hõimurahvaste programmi seosed riiklike arengukavadega: Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on keskseim riiklik strateegiadokument, millega määratletakse Eesti olulisemad valdkondi siduvad arenguvajadused ning seatakse Eesti pikaajalised strateegilised sihid. Ühiskonna sidususe tagamiseks on oluline, et kõik Eesti püsielanikud ja mujal elavad rahvuskaaslased tunneksid ühtekuuluvustunnet Eestiga ning kannaksid Eesti identiteeti, mille kõrval teadvustatakse ja austatakse eri rahvastikurühmade võimalust oma emakeelt ja kultuuri säilitada ning arendada. „Eesti keele arengukava 2021–2035“ (eelnõu) üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine esimese keelena kõigis eluvaldkondades, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt ning säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Arengukavaga on seatud tegevussuunad keeleteaduse, sh hõimurahvaste keelte uurimise ja keeletaristu arendamiseks, võttes seejuures arvesse keeletehnoloogia võimalusi. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ (eelnõu) üldeesmärki täites suurendavad Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimine ja arendamine paigutud arengukava teadussüsteemi suuna alla, mille ülesanne on tagada Eesti teaduse toimevõime. „Kultuuri arengukava 2030“ (koostamisel) on suunatud mitmekesisust väärtustava ja kultuurilist enesemääratlemist võimaldava kultuuriruumi edendamisele, samuti kaasava ja osalema innustava kultuuriruumi loomisele. „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021–2030“ (koostamisel)11 üldeesmärk – Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond. Väärtustatakse keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning omakultuuri säilitamist ja arendamist. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. „Eesti välispoliitika arengukava 2030“12 seab olulise tegevussuunana tugevdada Eesti rahvusvahelist mainet, toetudes riigi sellistele tugevustele, nagu e-riik, digitaalne identiteet ja 9 Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengu strateegia_eesti_2035_eelnou_uldosa.pdf 10 Kultuuriministeeriumi lõimumisprogramm 2020–2023, https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/200123_programm2020_2023_loimumine_loplik.pdf 11 Vt rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava koostamist kajastavalt veebilehelt: https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030 12 Eesti välispoliitika arengukava 2030, https://vm.ee/sites/default/files/Estonia_for_UN/Rasmus/vpak_08.08.19_ak_marketa.pdf 6 e-teenused ning küberturvalisus, kultuurikoostöö ning haridus- ja teaduskoostöö ning rahvusvahelistumine. Tuuakse välja, et tähelepanu on vaja pöörata Eesti tutvustamisele Euroopa Liidus ja kolmandates riikides ning suurendada Eesti panust eri koostöövormides. 7  Seletuskiri „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus 2021–2027“ eelnõu juurde Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi: HTM) toetusmeede „Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus 2021–2027 (V hõimurahvaste programm)“ (edaspidi: hõimurahvaste programm) on jätk „Hõimurahvaste programmile IV: riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2015–2020)“. Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengut toetavate tegevuste abil viiakse ellu kahe valdkondliku strateegia eesmärke: „Eesti keele arengukava 2021–2035“ (eelnõu) ja „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (eelnõu). Keelevaldkonna arengukavast tulenevad sisulised eesmärgid ning teaduspoliitika annab valdkondliku teadus- ja arendustegevuse raamistiku. Hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamine on kinnitatud HTM- i keeleprogrammiga ning käesolevat V hõimurahvaste programmi tuleb mõista seda ellu viiva tegevuskavana. Eelnõu on koostanud HTM-i keeleosakonna nõunik Sirli Zupping ([email protected], 735 4025), teadusosakonna nõunik Martin Eessalu ([email protected], 735 4061) ning EL-i ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Liisa Ojaveer ([email protected], 735 4049). Eelnõu koostamise käigus konsulteeriti valdkonnaga seotud organisatsioonide esindajate ja ekspertidega ning võeti arvesse nende tagasisidet. Eelnõu seletuskirja on koostanud HTMi keeleosakonna nõunik Sirli Zupping ([email protected], 735 4025) ja õigusnõunik Raina Loom ([email protected], 735 0187). Hõimurahvaste programmi eesmärk on hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmine ning areng. Selleks toetatakse hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamist teadus-, kultuuri- ja haridustegevuse kaudu ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd. Hõimurahvaste programmil on täita oluline roll hõimurahvaste koostöö soodustamisel ning teadus- ja kultuurielu populariseerimisel. Et laiendada keelte ja kultuuride kasutusala ning tagada keele- ja kultuuripärandi säilimine, pööratakse programmis tähelepanu tulemuste võimalikult laialdasele kättesaadavusele. Seatud eesmärgi saavutamist toetatakse kolme meetme kaudu: 1) keele ja kultuuri alane teadus- ja arendustegevus; 2) kultuuri- ja haridustegevus; 3) oluliste tegevuste ja saavutuste tunnustamine. Kõigis kolmes meetmes viiakse ellu tegevusi, mis toetavad hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengut ning soodustavad rahvusvahelist koostööd nii hõimurahvaste esindajatega kui ka selle valdkonna uurijate ja kultuuriedendajatega kogu maailmas. HTM on hõimurahvaste keelte ja kultuuride arendamist riigieelarvest rahastanud alates 1999. aastast. 2021. aastaks on hõimurahvaste programmile HTM-i keeleprogrammist planeeritud 186 621 eurot, juhindudes haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2020. a käskkirja nr 306 „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine ning 2021. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ lisast nr 5 „Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused“ ja lisast 3 „Keeleprogramm 2021–2024“. Hõimurahvaste programmi näol on tegemist riigieelarvest rahastatava programmiga, mille sisuline juhtimine ja elluviimine on otstarbekas üle anda eraldiseisvale riigiasutusele, nn rakendusüksusele, kelleks käesoleva programmi puhul on Eesti Keele Instituut. Vabariigi 1 Valitsuse seadusest tulenevalt on Eesti Keele Instituut (edaspidi: EKI) Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis täidab riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas (§ 43 lg 1 ja 2). EKI põhimääruse järgi on ta riigi teadus- ja arendusasutus, mille ülesandeks on eesti keele hoidmine ja arendamine eesmärgiga tagada Eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade. EKI täidab riigi keskse keeleasutuse ülesandeid ja vastutab Eesti riigikeele kestlikkuse kindlustamise ja eestikeelse terminoloogia arendamiseks vajalike tegevuste eest. Riigieelarve seadusest tulenevalt saab riigi raha valdkondade arendamiseks jaotada valdkondlike arengukavade ning programmide alusel. Programm on arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava (§ 19 lg-d 1–5). Valdkonna arengukava koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks ja selle kinnitab Vabariigi Valitsus, kui seadusest ei tulene teisiti (§ 20 lg 1). Programm koostatakse kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga. Programmi kinnitab minister. Hõimurahavaste programmi elluviimisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 kinnitatud „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korrast“. Hõimurahvaste programmi iga-aastane eelarve jaguneb järgnevalt: 1) haldamiskulud, mis kinnitatakse EKI iga-aastase eelarve raames; 2) I, II ja III meetme tegevusteks ette nähtud toetused, mille täpsema omavahelise jaotuse kinnitab rakendusüksuse juht, arvestades programmi juhtkomisjoni vastavat ettepanekut. Hõimurahvaste programmi tegevusi juhib ja korraldab HTM-i määratud rakendusüksus EKI, kes juhindub oma töös eelviidatud õigusaktidega määratud kohustustest ja hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamise põhimõtetest ning juhtkomisjoni suunistest. Hõimurahvaste programmi juhtkomisjoni ülesanne on eksperdihinnangute põhjal valida välja toetuste ja auhindade saajad ning teha ettepanek EKI direktorile toetusotsuste kinnitamiseks. Juhtkomisjoni koosseisu kinnitab EKI direktor kuni viieks aastaks. Vähemalt seitsmeliikmelisse juhtkomisjoni kuuluvad hõimurahvaste keelte ja kultuuride kestmist toetavad ning hõimurahvaste Eestis kohanemist ja lõimumist korraldavate ministeeriumide esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Siseministeeriumist ja Välisministeeriumist ning programmi rakendusüksuse esindaja. Iga taotlusvooru hindamisprotsessi kaasatakse vähemalt 3 sõltumatut eksperti, kes igaüks on oma valdkonna tunnustatud asjatundja. Valdkondlikud eksperdid on uurijad ja arendajad hõimurahvaste teemadega tegelevatest TA-asutustest, mäluasutustest, erialaseltsidest jm. Eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavast taotlusest ja taotlejast. Hõimurahvaste programmi eelnõu on kooskõlastanud valdkonna teemaga seotud ministeeriumid – Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium. Ettepanekud programmi eelnõu koostamisse on esitanud valdkonna arendamisega seotud asutused – Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Keele Instituut, Fenno-Ugria Asutus, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum (vt kooskõlastustabel lisas). Andero Adamson keeleosakonna juhataja 2