Kiri

LOKSA LINNAVALITSUS Hr. Jüri Ratas Riigikogu esimees [email protected] 14.04.2021 nr 13-10/300/2021 Loksa linnale olulistest investeeringutest Austatud Riigikogu esimees, austatud ministrid! Loksa linn on tõmbekeskuseks ca 6000 regiooni elanikule. Lisaks on looduskaunis Loksa kandis hulgaliselt suvekodusid ning linna väisavad tuhanded Lahemaa rahvusparki külastavad turistid. Kõik nad soovivad kasutada kvaliteetseid ja mitmekesiseid avalikke teenuseid. See eeldab investeeringuid infrastruktuuri, millest põhilise osa peab kandma kohalik omavalitsus ehk antud juhul Loksa linn. Loksa linna põhiline tuluallikas on üksikisiku tulumaks (96...97% maksutulust). Kuni 2009 aastani laekus ca 1/3 maksid Loksa laevatehase töötajad. Majanduskriisi tulemusel vahetus 2009. aasta novembris laevatehase omanik, ettevõtte tootmismahud vähenesid, algas töötajate koondamine, mis päädis 640 töötaja koondamisega aprillis 2010. Tulumaksu laekumine linnaeelarvesse kahanes järsult. Eesti riik linnale appi ei tulnud. Aastatel 2011 ja 2012 laekus tulumaksu vaid 1,12 miljonit eurot, mis on ca 40% vähem kui 2008. aastal. Tulumaksu laekumine ei ole taastunud tänaseni. Lisaks tekkis 2009. aastal Loksa linnale suur laenukoormus, seoses RKASi toel ehitatud Loksa ujulaga. Rahandusministeeriumi algne ja selge seisukoht oli, et riikliku projekti „Koolid korda!“ raames ehitatava objekti valmimisel sõlmitakse kasutusrendilepingud. See tähendas, et tegu ei oleks olnud võlakoormust mõjutava kohustusega. Hetkest, kui RKASi investeeringuid ja sõlmitud lepinguid hakati Eurostati nõudel kajastama valitsussektori eelarves, kasvas ka Loksa linna võlakoormus 140%-ni, mis tegi järgneva 10-ne aasta vältel võimatuks nii Euroopa Liidu struktuurivahendite kui ka Eesti siseste erinevate fondide kaasamise linna arengukava elluviimisel. Vaatamata lubatud piiri ületavale laenukoormusele on Loksa linn suutnud tagada korrektse võlateeninduse ja laenukoormuse kiire vähendamise. 31.12.2020 seisuga oli Loksa linna laenukohustused pankadele, SA KIK ja Riigi Kinnisvara ASi ees 2,1 miljonit eurot ehk siis linna netovõla koormus oli vähenenud 140%-lt 40,0%-ni. Tuleb täpsustada, et sellest moodustab ujula kapitalirent moodustab üle 80%. Ilma ujulata oleks netovõlakoormus vaid ca 15%. Tänu rangele kokkuhoiule, on Loksa linn suutnud siiski ka võimaluste piires investeerida. Lisaks eelpool nimetatud Loksa ujulale avas 2013. aasta sügisel taas uksed rekonstrueeritud Loksa lasteaed Õnnetriinu. EL tugifondist õnnestus saada sellele projektile osaliselt raha tänu Taanis paiknenud A.P.Møller Sotsiaalfondile, mis täitis varasema kokkuleppe ja kattis linna omaosaluse. Aastatel 2015-2016 rekonstrueeriti 90% ulatuses linna vee- ja kanalisatsioonitrassid (I etapp). Linnale andis omaosaluse katteks laenu KIK(22%-se intressiga!). Viimase 15 aasta jooksul on kahjuks riik oma eelarvest Loksa linna projekte toetanud vaid ca 1,0 milj. euroga, sellest käesoleval, 2020 aastal 400 tuhat eurot. Aadress E-post Telefon Koduleht Registrikood Tallinna tn 45 [email protected] 603 1253 www.loksalinn.ee 75013457 74806 Loksa Harju maakond Kuna pankrotistunud Loksa laevatehast pole tööle saadud ja seega puuduvad ka sajad töökohad, siis uusi investeeringuid ilma netovõla koormust tõstmata poleks võimalik. Tänaste linnajuhtide jaoks on laenukoormuse tõstmine välistatud. Arvestades eeltoodut palun aastatel 2021 - 2022 leida võimalus linna ja kogu kohaliku regiooni jaoks oluliste objektide rahastamist riigieelarve vahenditest: I. 2021 a. lisaeelarvest 1. Loksa staadioni rekonstrueerimine. Ehitusprojekt olemas. Täiendav vajadus 1,1 milj. eurot. Projekti kogumaksumus on 1,6 milj. eurot. 2021a eraldati riigieelarvest 400 000. eurot, millega pole võimalik isegi katta 30% ehitustöid. Männi tn 36a asuv, tänaseks 100%-lt amortiseerunud Loksa staadion on rajatud eelmise sajandi 50. aastatel (spordiregistris 1980), tegelemiseks jalgpalli ja kergejõustikuga. Tänaseks on staadion täielikult amortiseerunud. Olemas 43 m2 suurune 10-ne kohaline kahest konteinerist koostatud riietusruum, kuivkäimla ja pealtvaatajaile 10 alalist istekohta. Nn. staadionit kasutatakse Loksa gümnaasiumi kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, ülelinnaliste spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks, Loksa kandi spordiklubide liikmete treening- ja võistluspaigana. Varem on toimunud ka jalgpalli III liiga mänge, kuid väljaku ebarahuldava seisukorra tõttu mänge korraldada ega kergejõustiku treeninguid või võistlusi pole enam võimalik läbi viia. 2. Posti tänava rekonstrueerimine – 420 000 eurot Posti tänav (endise nimega Nõukogude tänav) ehitati peale sõda aastatel 1947-1950 kui tänava äärde hakkas Loksa Laevaremonditehas ehitama elumaju oma töötajatele. Tänaseks on Posti tänava ja mõne Posti tänavale suubuva tänava ääres kokku kuni 70 elumaja, alates 8 korterist kuni 60 korterini. Posti tänava algne teekate oli kruus, viiekümnendate keskel kaeti munakividega ja kuuekümnendate lõpus kaeti esimest korda asfaldiga. Kahjuks ehitati tänav kohe algselt ilma kõnniteeta ja kõik liiklejad kasutasid teeosa nii jalgsi- kui autoliikluseks. Sadevesi juhiti kuivenduskraavi. Posti tänav ühendab otse riigiteid - Tallinna ja Rohuaia tänavat, muud ümbersõidu võimalused puuduvad. Posti tänav ongi kasutatav ümbersõitudeks kui remonttööde või avariide puhul on Tallinna või Rohuaia tänav suletud. - Posti tänav on osutunud oluliseks seoseks ümbersõitude korraldamisel, eriti kui see puudutab Päästekomando või Kiirabi väljasõite. Samuti on ümbersõidu korraldamisel Posti tänava tee suure tähtsusega ühenduse loomisel Pärispea poolsaare ja Eru lahe äärsete asulatega ning MARSALIS OÜ-ga (endine Loksa Laevatehas) seotud transiitvedudele. Tänav on ehitatud ainult sõidukitele, puudub jalgtee. Tiheda kasutuse tõttu on jalakäijad, kergliiklejad ja sõidukid sunnitud kasutama ühiselt amortiseerunud sõiduteed. Posti tänav on ohtlik kõigile liiklejatele, eriti aga jalakäijatele, seal hulgas väikelastega liiklejatele, koolilastele, puuetega inimestele, aga ka jalgratturitele. Siin on esinenud õnnetusi jalakäijatega, üks neist lõppes surmajuhtumiga. Loksa linn on eelnevalt taotlenud vahendeid Posti tänava rekonstrueerimiseks. Seni toetust pole saanud. II. 2022 aasta riigieelarvest 1. Loksa bussiterminal rekonstrueerimine – ca 440 000 eurot. Muinsuskaitse Ametiga kooskõlastatud ehitusprojekt on olemas.  Loksa bussijaama hoone on vaja võtta taaskasutusele transiitbussiterminalina, nõutele vastava ruumilahenduse ja uute insenertehniliste kommunikatsioonide ning reisijatele. turvalise keskkonnaga. Eesmärgiks on linnasüdames paikneva ajaloolise Loksa autobussijaama (valmis 1939.aastal, tunnistatud 15.10.2014 kultuurimälestiseks, ministri käskkirjaga nr 254) hoone rekonstrueerimine elanikkonda rahuldava kaasaegse ühistranspordi korraldamiseks ja arendamiseks, sealhulgas täiendavate bussiühenduste loomiseks erinevate piirkondadega Eestis ja välismaal. Loksa bussiterminal, kui suurim ühistranspordi sõlm piirkonnas (2016.a ca 250 tuhat reisijat) ja omab väga suurt mõju ettevõtlusele, kuna enamus tööealisest elanikkonnast liigub Loksalt ja Loksa ümbruse asulatest mujale tööle, samas ka mujalt Loksale tööle, kasutades just Loksalt väljuvat ja siia saabuvat ühistransporti. 2016.a alates on kasvanud Loksa linnas töökäte vajadus. 2017.a avati 2 täiendavat bussiliini marsruudil Tallinna-Loksa-Tallinn (hetkel ööpäevas kokku 18). 2019.a avati bussliin Kadrina- Loksa-Rakvere-Loksa Kadrina (toimib 2x ööpäevas). Lisaks õpilasvedu ja tööandjate korraldatud töötajate transport Loksale ning Loksalt naaberomavalitsustes asuvatesse töökohtadesse. Loksa piirkonna elanikele on kättesaadavad kõik vajalikud avalikud teenused Loksa linnas: postiteenus, pangateenused, avalik ineternetipunkt, perearsti ja hambaravi teenus. Kiirabiteenust pakub Viru Haigla Loksa brigaad. Linnas olemas 130-kohaline eakatekodu, apteek ja päästeteenistus. Linnas on konstaablipunkt, linnaruumi on paigaldatud valvekaamerad ning objekti valvet korraldab G4S. Kauplustest on suuremad Grossi kaubamaja, Meie Pood ja COOP Konsum. Peale nende neli väiksemat toidu- ja 2 tööstuskaupade poodi. Loksal on suur ja kaasaegne lasteaed. Loksa Gümnaasium annab kooliharidust nii Loksa linna kui ka ümbruskonna valdade lastele, põhikooli osas kahes keeles. Linnas olema ujula, täismõõtmetega spordisaal ja staadion. Huviharidust pakub Loksa Muusikakool. Töötab Noortekeskus. Lastele huviringe üle 30ne. Meelelahutust, kultuurielamusi ja osavõttu ringide tööst (igale vanusele) pakub Loksa Kultuurikeskus. 2. Loksa Kultuurikeskuse rekonstrueerimise lõpetamine – ca 1.400 000 eurot Ehitusprojekt olemas Tallinna tn 47a asuva Loksa Kultuurikeskuse hoone puhul on tegemist 1953. aastal valminud stalinistliku ehitisega, kus algselt paiknes EKP Loksa Rajoonikomitee. Loksa rajooni likvideerimisel anti hoone Loksa kooli valdusesse ja seda kasutati pikka aega kooli internaadina. 2003. aastast tegutsevad hoones Loksa Kultuurikeskus ja Loksa Muusikakool. Esmakordselt taotles Loksa linn Loksa Kultuurikeskuse hoone renoveerimiseks ja saali juurdeehituseks vahendeid meetmest „Kohalike avalike teenuste arendamine“ 2007- 2010 KOIT kavast. Harjumaal projektide hindamisel 3. punktisumma kogunud projekti keelduti EL struktuurifondist rahastamast rahandusministeeriumi vastuseisu tõttu, kuna Loksa linna finantsvõimekust peeti ebapiisavaks. Linn on hoonet jõudumööda remontinud ja ümber ehitanud vastavalt kultuurikeskuse ja muusikakooli vajadustele. Käesoleval aastal korrastatakse fassaad. Hoonele on vaja teha juurdeehitus 250 kohalise saali ja lava näol. Olemasolev ilma lavata saal mahutab kuni 80 inimest. NB! Riigile kuuluv Mere tänav vajab pikendust ja autosilla taastamist üle Valgejõe , et taastada Loksa - Nõmme linnaosa ühendus Valgejõe paremal kaldal kulgeva riigitee Tallinna tänavaga ja uue elamurajooniga. Eelmine autosild likvideeriti aastate eest seoses Loksa Laevatehase laiendamisega endise Tellisetehase territooriumile. Selle projekti maksumus orienteeruvalt 2,1 – 2,6 milj eurot. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Värner Lootsmann Loksa linnapea Kuusalu vallavolikogu esimees Lisaadressaadid: 1) Hr. Jaak Aab riigihalduse minister [email protected] 2) Pr.Anneli Ott kultuuriminister [email protected] 3) Hr. Taavi Aas majandus- ja taristuminister [email protected]