Kiri - Kultuuriministeerium - dokumendiregister.ee

Failid

Sisu (failidest)

EESTI KEELE MAJADE LAIENDAMISE KONTSEPTSIOON Kultuuriministeerium Sissejuhatus Kontseptsioon viib ellu Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna 25.01.2021 allkirjastatud koalitsioonileppes sätestatud eesmärki: „Pakume venekeelsele elanikkonnale riigipoolse programmi kaudu eesti keele õpet“. Tegevus on kavandatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2021–2023 ning 100 päeva plaanis eesmärgiga töötada välja eesti keele majade laiendamise kontseptsioon. Lõplik otsus vahendite eraldamiseks tehakse 2021. aasta riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus aastateks 2022–2025. Eesti keele kui teise keele õpe aitab saavutada põhiseaduse eesmärki ̶ tagada eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Samuti lähtub kontseptsioon riikliku pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, üldsihist „Demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvas, keel ja kultuur“ ja „Eesti keele arengukava 2021–2035“ eelnõu eesmärgist „Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“. Kontseptsioonis antakse ülevaade täiskasvanute eesti keele õppe praegusest olukorrast, eesti keele majade loomisest ja arengust aastatel 2018–2020. Kirjeldatud on keeleõppega seotud ülesandeid ja pakutakse välja eesti keele majade laiendamise kolm fookussuunda koos ajakava ja eelarvega. Dokument tugineb eesti keele oskuse, keelepoliitika- ja kohanemis- ning lõimumisalastele uuringutele, sh Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringute (2017. ja 2020. aasta) tulemustele. Kontseptsioon on räägitud läbi kaheksa kohaliku omavalitsusega, lisaks riigikeele nõukojas, lõimumiskava juhtkomitee ja juhtrühma koosolekul (kaasatud kõik täiskasvanute eesti keeleõppega seotud ministeeriumid ja partnerid), eesti keele majade nõukodades ning Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) nõukogus. Kontseptsiooni koostaja on Kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutusega. Kontseptsiooni lühikokkuvõte Riiklik pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“,1 Kultuuriministeeriumi lõimumisprogramm 2020–2023 ja lõimumisprogrammi 2022-2025 eelnõu mõõdavad eesti keele õppe võimaluste tagamist aktiivse keeleoskusega inimeste arvuga. Aktiivse eesti keele oskuseta on ligi pooled eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanuist ehk 133 000– 176 000 inimest2, kellest 112 000–143 000 on valmis keelt omandama.3 Siiski on nende arv, kes vajavad või on valmis eesti keelt õppima, kordades suurem kui riiklikult toetatud eesti keele koolituste maht. 1 „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist jälgitakse mõõdikuga „eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutatavate inimeste osakaal“. 2 15–74-aastaste inimeste seas, sh u 11 000–21 000 inimest, kes ei oska üldse eesti keelt, 50 000–65 000 inimest, kes saab aru, aga ei räägi, ning 72 000–89 000 inimest, kes saab aru ja veidi räägib. Allikas: TLÜ ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi 2018. a uuring “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018). 3 Ibid. 1 Keeleõppesse algaja keelekasutaja A2 tasemelt sisenev õppija vajab B1.1-tasemele jõudmiseks ca 480 akadeemilise tunni mahus keeleõpet4 ehk neli 120-tunnist koolitust. Keeleoskuse toetamine tasemeni B1.1 aitab kõnelejal jõuda iseseisva keelekasutaja tasemele. Kui seada eesmärgiks, et aastaks 2026 suhtleb aktiivselt eesti keeles vähemalt 25 000 inimest, peab aastas võimaldama ligi 20 000 õppekohta. 2020. aastal pakkus riik 15 000 õppekohta, mis on vajadusest 5 000 õppekoha võrra vähem. Passiivse keeleoskusega inimesed jagunevad kahte rühma: need, kes võiksid suhelda, aga puuduva enesekindluse ja oma keeleoskuse häbenemise tõttu seda ei tee, ning need, kes on eestikeelseks suhtlemiseks valmis, aga kellel sobiv suhtluskeskkond puudub. Passiivse või puuduliku keeleoskusega on enamasti määratlemata kodakondsusega isikud, Venemaa kodanikud, töötud ja uussisserändajad. Piirkonniti varieerub Eesti elanikkonna eesti keele oskus märkimisväärselt – sealjuures jääb esmalt silma Ida-Virumaa teiste rahvuste vähene eesti keele oskus. Riigikeelt oskas Narvas 22%, Sillamäel 22%, Jõhvis 38%, Kohtla-Järvel 31% ja Kiviõlis 43% muukeelsetest elanikest.5 Piirkondlikud erinevused eesti keele oskuses ja kasutamises sõltuvad otseselt kontaktidest eestlastega. Seal, kus kokkupuuteid eestlastega on rohkem, osatakse ja kasutatakse eesti keelt rohkem. 2011. aasta rahvaloenduse järgi küündis Pärnumaal ja Tartumaal eesti keele oskajate suhtarv teiste keelte seas vastavalt 62% ja 66%-ni, Valgas aga 52%-ni. Riigikeelt oskas Maardus 32%, Loksal 23% ja Paldiskis 39% muukeelsetest elanikest. Omavalitsustes, kus enamiku moodustavad eesti keelest erineva emakeelega elanikud, 6 on keeleõppe tulemuslikkus madalam. Kokkupuude eestikeelse keskkonnaga suurendab olulisel määral keeleõppe motivatsiooni ja koolituste tõhusust. Seetõttu tuleb lisaks tasemekoolitustele pakkuda senisest rohkem suhtluskursusi ja keeleõpet toetavaid tegevusi, mis aitavad saavutatud keeletaset hoida ja suhtlusoskust arendada. Täiskasvanud keeleõppijad peavad suhtlusoskust arendavaid ja suhtlemisele tähelepanu pööravaid kursuseid kõige tõhusamateks ning tunnetavad samal ajal nende järele suurt vajadust.7 Enamik eesti keele majade tegevusi toimub Tallinnas ja Narvas, kuid neid vajatakse teisteski piirkondades. Sihtrühma tagasiside põhjal soovitakse keelemajade pakutavaid teenuseid rohkem kogeda kohalikul tasandil ja kogukonnas. Kontseptsioonis rõhutatakse vajadust tõhustada eesti keele majade koostööd kohalike omavalitsuste ja nende haldusalaasutuste, vabaühenduste, ettevõtete ja organisatsioonidega, luues võimalusi kasutuspõhiseks ja kogukondlikuks keeleõppeks, sh ka töökohtades. Nagu kohtumistest omavalitsuste esindajatega selgus8, on eesti keele õppes ja kultuurielus osalemise eelistused piirkonniti erinevad: kohati eelistatakse klassikalisi keelekursusi õpetaja juhendamisel (Valga, Jõhvi), teisalt oodatakse huvitavaid 4 Praakli, K.; Klaas-Lang, B. (2020). Täiskasvanud uussisserändajate eesti keele õpitee mudel REDEL. RITA-Ränne projekti "Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele" raames valminud raport. 1−31. 5 Eesti 2011. aasta rahvaloendus (REL 2011). 6 Kontseptsiooni kava kohaselt laiendatakse eesti keele majade tegevusi kaheksas piirkonnas: Harjumaa ja muu Eesti (Maardu, Lääne-Harju vald, Pärnu, Valga) ning Ida-Virumaa (Jõhvi, Lüganuse vald, Kohtla-Järve, Sillamäe). 7 TLÜ ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi 2018. a uuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. 8 Lisa 4. 2 eripalgelisi suhtlusklubisid ja suuremahulisi kultuurikogunemisi, mis piirkonna erineva rahvusega elanikke (Maardu, Sillamäe, Pärnu) ühendaksid. Eesti keele majade tegevuse laiendamisega soovitakse suurendada täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe mahtu ja luua eesti keele praktiseerimise võimalusi piirkondades, kus elab rohkem muu ema- või kodukeelega inimesi. Selleks seatakse kolm ülesannet:  pakkuda lisaks ligi 5000 keeleõppekohta täiskasvanute keeleõppeks üle Eesti;  luua eesti keele majade regionaalsed esinduspunktid ning tõhustada riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd kvaliteetse keeleõppe pakkumisel;  mitmekesistada eesti keele kui teise keele õpet (vabatahtlike võrgustiku ja praktiseerimisvõimaluste laiendamine, mitmekesiste keeleõppevormide loomine, kultuurikontaktide tihendamine). Õppemahu suurendamine aitab seada pikemaajalisi sihte õppe korraldamises, lisaks mitmekesistada eesti keele majade sihtrühmi, arvestades sh rändetaustaga inimeste hariduse ja sotsiaalmajandusliku olukorraga. Regionaalne laienemine suurendab eesti keele kasutusvõimalusi ka piiratud keelekeskkonnaga omavalitsustes. Keeleõppe mitmekesistamine parandab passiivse keeleoskusega inimeste suhtluspädevust, soodustades nende lõimumist Eesti ühiskonda. Regionaalse laiendamise tagamiseks on vajalik täiendava personali värbamine, kelle ülesandeks on koordineerida keeleõpet kohapeal, sh teha koostööd kohalike keeleõppijate ning partneritega. Selleks, et kontseptsioonis kirjeldatud kolm tegevussuunda rakendada, on vajalik 2 miljoni suurune täiendav toetus INSA baasrahastuses alates 2022. aastast. Rahaline vajadus on esitatud RES 2022- 2025 eelarveläbirääkimisteks Kultuuriministeeriumi lisataotlusena. 3 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................................1 1. Ülevaade eesti keele oskusest ja õppest ...................................................................................................5 1.1. Eesti keele oskus ja keelekeskkond omavalitsustes ...............................................................................5 1.2. Keeleõppega seotud takistused sotsiaaldemograafiliste rühmade lõikes..............................................11 1.3. Ülevaade täiskasvanute eesti keele õppest ..........................................................................................12 2. Ülevaade eesti keele majadest ....................................................................................................................14 3. Eesti keele majade tegevuste laienemine ....................................................................................................16 3.1. Eesti keele majade väljakutsed ............................................................................................................17 3.2. Vajalike õppekohtade tagamine ...........................................................................................................18 3.3. Piirkondlikud eesti keele majade esindused .........................................................................................19 3.4. Keeleõppe mitmekesistamine ..............................................................................................................20 5. Kontseptsiooni rakendamise aja- ja tegevuskava, vajalikud ressursid..........................................................20 6. Lisad ..........................................................................................................................................................23 4 1. Ülevaade eesti keele oskusest ja õppest 1.1. Eesti keele oskus ja keelekeskkond omavalitsustes Keeleoskus ja rahvuslik jaotus omavalitsustes Piirkondlikud erinevused eesti keele oskuses ja kasutamises sõltuvad otseselt kontaktidest eestlastega. Seal, kus kokkupuuteid eestlastega on rohkem, osatakse ja kasutatakse eesti keelt rohkem – näiteks oskavad eesti keelt paremini väljaspool Ida-Virumaad ja Tallinna elavad teistest rahvustest elanikud. Ida-Virumaal on eesti keele kasutusvõimalused piiratud, sest eestlaste hulk väheneb seal kuus korda kiiremini kui Eestis keskmiselt. Harjumaa on rahvusliku ja keelelise koosseisu poolest Eesti üks mitmekesisemaid maakondi. Selle elanikkonnast 62% on eestlased (vähem Eesti keskmisest), 31% venelased ja 7% muude rahvuste esindajad. Suuresti on see nõukogudeaegse massilise immigratsiooni tulemus, kuid ka praegu on Harjumaa, eriti Tallinn, sisserändajate jaoks ahvatlevaim paik. Harjumaa väikelinnadest on eestlased vähemuses Maardus, Loksal ja Paldiskis, Tallinnas elab eestlasi 55%.9 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanikest eestlasi 32,8%, venelasi 53,4% ja muid rahvusi 13,7%. Maardus elas 24,8% eestlasi, 61,9% venelasi ja 13,3 % muid rahvusi. Loksagi on paljurahvuseline linn, kõige enam – umbes 57% – elas seal venelasi, eestlased moodustasid alalisest elanikkonnast ligi kolmandiku ehk 30,6%. Rahvastiku taoline koosseis pärsib ka neis omavalitsustes elavate inimeste eesti keele oskust – riigikeelt oskas Maardus 32%, Loksal 23% ja Paldiskis 39% muukeelsetest elanikest (vt joonis 2). Eesti keele oskuse määr on ülejäänud piirkondadest madalam Ida-Virumaal (23%). Riigikeelt oskas Narvas 22%, Sillamäel 22%, Jõhvis 38%, Kohtla-Järvel 31% ja Kiviõlis 43% muukeelsetest elanikest. Hoopis teine olukord eesti keele oskusega on neis maakondades ja omavalitsustes, kus enamik elanikest on eestlased. Näiteks Pärnumaal ja Tartumaal küündib eesti keele oskajate suhtarv teiste keelte seas vastavalt 62% ja 66%-ni, Valgas aga 52%-ni (vt joonis 1 ja joonis 3).10 62% 52% Pärnu 43% Valga 38% 39% 31% Kiviõli 32% Paldiski Jõhvi 22% Kohtla- Maardu Järve Sillamäe Joonis 1. Eesti keele kui teise keele oskajate osakaal mitte-eestlaste hulgas Allikas: Rahvaloendus 2011 9 Tiit, E.-M., Servinski, M. (2015). Statistikaameti kogumik „Eesti maakondade rahvastik: hinnatud ja loendatud“. 10 Statistikaamet, Rahvaloendus 2011. 5 Loksa 1877 Maardu Haljala Viimsi Sillamäe 2655 12798 Viru-Nigula Toila 154 Kuusalu 2261 13230 Jõelähtme 1402 Harku 348 Rakvere vald Kohtla-Järve 1122 Kadrina Narva- 1869 499 30350 Rae 279 Lüganuse Jõesuu Anija Keila 2151 Rakvere linn 3359 Narva Saku Kiili Raasiku 1742 4273 1442 1785 Jõhvi 54119 737 339 438 Tapa Lääne-Harju 7820 3054 Vinni 5257 Saue Kohila Kose 389 Alutaguse 1917 933 358 Rapla 1211 488 Väike-Maarja Lääne-Nigula Järva Paide 237 324 718 354 Hiiumaa Mustvee Haapsalu Märjamaa 125 Kehtna 1725 2149 232 Türi 376 Jõgeva 526 778 Põltsamaa Põhja-Pärnumaa 278 Peipsiääre Lääneranna 239 Tartu vald 1926 139 Põhja-Sakala 599 Tori 205 1225 Luunja Viljandi linn Tartu linn Saaremaa Pärnu 559 1006 17485 558 7106 Kastre 278 Viljandi vald Elva Nõo Kambja 614 941 155 525 Saarde Mulgi Räpina 94 Põlva Häädemeeste 342 354 679 171 Kanepi Otepää 135 Tõrva 144 125 Setomaa Võru linn 257 Antsla 996 Võru vald 69 280 Valga Mitte-eestlaste arv KOVides värvipõhiselt 4532 Rõuge 69 — 999 (45) 127 1000 — 4999 (21) 0 50 km 5000 — 9999 (3) 10000 — 54119 (5) 170026 (1) *Alla 2000 elanikuga omavalitsusüksustes on mitte-eestlaste arv konfidentsiaalne Joonis 2. Mitte-eestlaste arv omavalitsusüksustes* 3-aastased ja vanemad Allikas: Statistikaamet, seisuga 31.12.2011 *Ümber arvutatud 2017. aasta haldusreformi järgsetesse omavalitsusüksustesse Eesti keeleteadlane Martin Ehala jagab Eesti neljaks keelekeskkonnaks: Ida-Virumaa linnad ja vallad (rahvaarvult 12% eesti elanikkonnast); Suur-Tallinn (lisaks Tallinna linnale Maardu linn ning Harku, Kiili, Rae, Saue ja Viimsi vald); muud Eesti linnad (v.a Suur-Tallinn ja Ida-Virumaa linnad) ning maapiirkonnad (v.a Ida-Virumaa vallad). 11 Kaks viimast keelekeskkonda moodustavad kokku veidi üle poole Eesti rahvastikust. Kui kolmes viimases keelekeskkonnas on eesti keele positsioon tugevnenud ja see areng jätkub, siis Ida-Virumaal eesti keele seisund pigem nõrgeneb (vt joonis 3).12 11 Ehala, M. (2015). Eesti keele kestlikkus. Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. 12 Statistikaamet, Rahvaloendus 2011. 6 0 50 km Eesti keele rääkijate osatähtsus mitte-eestlaste seas, % 7 605 7 983 Mitte-eestlaste eesti keele oskus (2%) (2,1%) 20,9 — 29,9 (4) 30,0 — 49,9 (11) Eesti: 44,5 Oskab emakeelena 203 692 161 112 50,0 — 69,9 (23) Oskab võõrkeelena (53,5%) (42,4%) 70,0 — 79,9 (24) Ei oska eesti keelt 80,0 — 88,1 (13) Eesti keele oskus teadmata EESTI KOKKU Joonis 3. Eesti keele oskus 3-aastaste ja vanemate mitte-eestlaste seas omavalitsusüksustes* Allikas: Statistikaamet, seisuga 31.12.2011 *Ümber arvutatud 2017. aasta haldusreformi järgsetesse omavalitsusüksustesse Uussisserändajate keeleoskus Alates 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks, üha enam sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt. 2020. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse 10 023 inimest, neist 6110 kolmandate riikide kodanikku ja 3913 ELi, EMP või Šveitsi kodanikku. 13 Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on enim Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesi. Rahvastikuregistri andmetel on nii kolmandate riikide kui Euroopa Liidu kodanikud kõige enam elama asunud Harjumaale (Tallinnasse ja lähiümbrusesse) ja Tartumaale. Populaarsemad maakonnad on veel Ida- Viru ja Pärnu maakond (vt joonis 4). 13 Politsei- ja Piirivalveameti ja Rahvastikuregistri andmed seisuga 08.01.2020. Välismaalaste seaduse alusel tehtud tähtajalise elamisloa ja -õiguse otsused ja 2019. a-l registreeritud tähtajalise elamisõiguste arv. Andmed ei sisalda püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajaliste elamislubade arvu. 7 Kasvav sisseränne suurendab nõudlust eesti keele õppe järele. Aktiivse eesti keele oskusega (st isik saab aru, räägib ja kirjutab keeles vabalt) on umbes 10% uussisserändajatest. Ligi pool küsitluses osalenuist suhtleb eesti keele kõnelejatega aktiivselt (kas igapäevaselt või mõned korrad nädalas), peamiste suhtluskohtadena nimetatakse kodu või töökeskkonda. Pooltel küsitletuist eesti keele kõnelejatega aktiivne suhtlus puudub.14 10 57 64 87 87 127 2260 3055 Maardu Tallinn Kohtla-Järve Narva Lääne-Virumaa Ida-Virumaa Läänemaa Rapla Hiiumaa Järva Jõgeva 77 151 469 450 Saaremaa Pärnu Viljandi Tartu Euroopa Liidu kodanikud Põlva Kolmandate riikide kodanikud 133 16 Valga Võru Joonis 4. Kuhu asusid välismaalased elama 2020. a? Allikas: Rahvastikuregister Kodakondsus ja keeleoskus Üldjoontes on maakondade järjestus Eesti kodanike osatähtsuse järgi sarnane maakondade järjestusega eestlaste osatähtsuse järgi. Pooltes Eesti maakondades on vähemalt 98% elanikest Eesti kodanikud, alla 90% on Eesti kodanikke ainult kahes maakonnas. Harjumaa elanikest on 80,8% Eesti kodanikud, Venemaa kodanikke on 6,5%, teiste kolmandate riikide kodanikke 3,2%, Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikke 2,8% ja kodakondsus on määratlemata 6,7%-l elanikest. Venemaa kodanike osatähtsus Harjumaa elanikkonnas on kõige suurem Maardus (15,6%) ja Loksal (19,5%), kodakondsus on määratlemata umbes viiendikul Loksa ja Maardu elanikest. Harjumaal on Eesti kodanikke 5% võrra vähem kui Eestis tervikuna (vt joonis 5).15 14 Kaldur, K. (2017). Uussisserändajate kohanemine. ‒ Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring. Balti Uuringute Instituut. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 88‒104. 15 Rahvastikuregister, 08.03.2021. 8 Väikseim on Eesti kodanike arv Ida-Virumaal, kus on üle veerandi (27,8%) elanikest Vene kodanikud, lisaks on 14,1% elanike kodakondsus määratlemata. Ida-Virumaale järgneb selle näitaja poolest Harjumaa ja Valgamaa. Maardu linn Lääne-Harju vald Lüganuse vald Kohtla-Järve linn Jõhvi vald Sillamäe linn Pärnu linn Valga vald 0% 20 40 60 80 100 Joonis 5. Omavalitsuste elanikud kodakondsuse järgi Allikas: Rahvastikuregister, 8.03.2021 Venemaa ja määratlemata kodakondsusega isikud elavad eelkõige Harjumaal ja Ida-Virumaal (vt joonis 6). Venemaa kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas on märkimisväärne hulk neid, kellel on passiivne keeleoskus. Enam kui pooled teisest rahvusest Eesti kodanikel on hea suhtlus ja kuulamisoskus (vt joonis 7). Loksa Viimsi Maardu Haljala Viru-Nigula Sillamäe Toila Jõelähtme Kuusalu Harku Rakvere vald Kohtla-Järve Kadrina Narva- Rae Lüganuse Jõesuu Anija Rakvere linn Narva Keila Saku Kiili Raasiku Jõhvi Lääne-Harju Tapa Vinni Saue Kohila Kose Alutaguse Rapla Lääne-Nigula Väike-Maarja Järva Paide Hiiumaa Mustvee Haapsalu Märjamaa Kehtna Türi Jõgeva Põltsamaa Põhja-Pärnumaa Peipsiääre Lääneranna Tartu vald Põhja-Sakala Tori Viljandi linn Luunja Tartu linn Saaremaa Pärnu Kastre Viljandi vald Elva Nõo Kambja Saarde Mulgi Põlva Räpina Häädemeeste 50-61 Kanepi Otepää Tõrva 41-49 Setomaa 29-40 Antsla Võru linn Võru vald 19-28 Valga 11-18- … Rõuge 0-10- ... Joonis 6. Määratlemata kodakondsusega isikute ja kolmandate riikide kodakondsusega isikute osakaal omavalitsustes (%) Allikas: Rahvastikuregister, 8.03.2021 9 Tööjõus osalemise määr ja eesti keele oskus Statistikaamet 2020 Saab igapäevase suhtlemise piires aru Oskab rääkida ja kirjutada Oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida Ei oska eesti keelt Eesti keel on kodune keel Töötuse määr (%) keeleoskuse lõikes Suulisest kõnest arusaamine kodakondsuse lõikes 12,9% Statistikaamet 2020 Suudan 9,3% suhelda Ei oska 9,1% eesti keelt hästi 7% Oskab Saab igapäevase igapäevase Keskmiselt suhtlemise piires Räägib ja suhtlemise rääkida kirjutab piires aru Veidi EIM 2017 andmebaas Üldse mitte Suhtlemisoskus kodakondsuse lõikes Suudan suhelda hästi Keskmiselt Veidi Üldse mitte EIM 2017 andmebaas Töötute ja tööotsijate eesti keele oskus seisuga 18.03.2021, Töötukassa C1 – C2 100 B2 80 A2 + B1 60 40 puudulik + A1 20 0% Jõhvi Kiviõli Kohtla- Maardu Paldiski Sillamäe Pärnu Valga Järve Joonis 7. Eesti keele seos sotsiaalmajanduslike näitajatega 10 Kokkuvõtteks võib öelda, et keeleoskus on seoses mitme sotsiaaldemograafilise näitajaga. Aktiivse eesti keele oskusega (st isik saab aru, räägib ja kirjutab keeles vabalt) on umbes 10% uussisserändajatest. Neil, kel on Eesti kodakondsus, on parem eesti keele oskus kui mõne muu riigi või määratlemata kodakondsusega isikutel. Töötavatel inimestel on kõrgem keeleoskuse tase kui töötutel (vt joonis 7). Piirkondlikus lõikes on eesti keele oskus samuti erinev. Kui Ida-Virumaal, Maardus ja Paldiskis on keeleoskus keskmisest oluliselt madalam, siis Tallinnas ja teistes Eesti piirkondades on oskuse tase sarnasem. Siiski, mujal Eestis, kus mitte-eestlaste kogukonnad on suhteliselt väiksemad, on muu emakeelega elanike eesti keele oskus keskmisest pisut parem. 1.2. Keeleõppega seotud takistused sotsiaaldemograafiliste rühmade lõikes Levinuimad takistused, miks inimesed ei ole valmis oma eesti keele oskust parandama, on järgmised: ajapuudus; rahapuudus (ja ka hirm, et eksam jääb sooritamata ja õppekulud tuleb endal kanda); arvamus, et (kursuste järel) ei ole võimalik eesti keeles suhelda (st õppimine ei ole kasulik); õppimisvõimaluste puudumine (nt heade kursuste puudumine ja kahtlemine kursuste kvaliteedis).16 Enesehinnangulised takistused selles, et miks ei ole oma eesti keele oskust valmis parandama inimesed, kes ei oska eesti keelt nii palju, et nad räägiksid ja kirjutaksid selles ning saaksid aru, on järgmised:  rahapuudus (62–71% eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest, kes ei oska eesti keelt, leiab, et see on oluline või väga oluline põhjus);  ajapuudus (61–70%);  eesti keele keerukus (58–67%);  eesti keeles suhtlemise võimaluse puudumine (62%);  heade kursuste, õpikute, õpetajate jms puudumine (55%);  eesti keele oskus on igapäevaseks toimetulekuks piisav (55%);  hoiak, et õppimiseks ollakse liiga vana või haige (40%).17 Ühelt poolt on tegemist institutsionaalsete takistustega, mis on seotud sellega, et paljude jaoks puudub keelekeskkond, milles eesti keele oskusest ilmset kasu tõuseks. Aga teisalt kajastavad need takistused ka hoiakuid, mis on seotud inimese prioriteetidega ja huvipuudusega eesti keele oskuse taseme tõstmise vastu. Keeleõppe takistused on sihtgrupiti erinevad. Osa uussisserändajaid tunnetab vähest vajadust eesti keele järele, mis varieerub omakorda erinevate ränderühmade lõikes. Probleemiks on ka uussisserändajate vähene teadlikkus keeleõppe võimalustest ning edasijõudnud tasemele keeleõppe võimaluste ja kursuste ebapiisav pakkumine, sh järjepideva keeleõppe võimaluste puudus. Järjepidevuse puudumise tõttu keeleõpe sageli ka katkeb.18 16 TLÜ ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi 2018. a uuring “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018). 17 TLÜ ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi 2018. a uuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018). 18 Kaldur, K., Kivistik, K., Pohla, T., Veliste M., Pertsjonok N., Käger M., Roots, A. (2019). Balti Uuringute Instituudi uuringuaruanne „Uussisserändajate kohanemine Eestis“. 11 Ida-Virumaal elavad teisest rahvusest inimesed toovad keeleõppe peamiste takistustena välja rahapuuduse, eesti keele raskuse ja suhtlemisvõimaluste puudumise. Tallinna elanike keeleõpet mõjutab eelkõige majanduslik olukord. Muudes regioonides elavate inimeste jaoks on peamised takistused puuduv raha ja võimalus keelt õppida (ei ole häid kursusi, õpikuid, õpetajaid; koolitust ei toimu elukoha läheduses jms). Määratlemata kodakondsusega isikute ja Venemaa kodanike arvates takistab neil eesti keelt õppida suhtlemisvõimaluste puudus ja majanduslik olukord. Määratlemata kodakondsusega isikud toovad välja ka eesti keele raskuse. Eesti kodanikel on riigikeele õppimise takistusi selgelt vähem. 1.3. Ülevaade täiskasvanute eesti keele õppest Eesti keele õpet korraldavad täiskasvanutele ministeeriumid – Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium – ning nende haldusala asutused. Keelt õpetatakse erinevatele sihtgruppidele (vt joonis 8). Eesti keele arengu eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Ministeeriumid teevad koostööd riigikeele nõukojas. Eesti keele areng; Kinnipeetavate Keeleõpe Suhtluskursused ja Uussisserändajate riigikeele õpe ja Eesti Töötukassa keeleõpet toetavaid kohanemisprogrammi Haridus- ja avaliku õiguskeele vahendusel töötutele tegevused raames keeleõpe sektori töötajate eesti küsimused ja töötavatele Integratsiooni SA rakendamine keele oskuse inimestele vahendusel parandamine A1-B1 tasemekursused vähelõimunud (keeleõppeleping) täiskasvanud Ministeeriumid teevad teisest rahvusest püsielanikele ja koostööd riigikeele nõukojas. uussisserändajatele püsielanike eesti keele oskuse (al 05/2021) parandamiseks ja kodakondsus- Partnerite eesti keele täiendkoolitused 2020. aastal eksamiks ette- valmistamiseks HTM JuM SoM KuM SiM Täienduskoolituskursus A1-C1 A1-C1 A1-C1 A1 tasemekursused Ida-Viru haridustöötajatele, tasemekursused tasemekursused suhtluskursused kohanemisprogrammi osalejaid: 17 haridustöötajat osalejaid: Töötukassa kaudu Integratsiooni SA kaudu, osalejaid: 286 osalejaid: kaudu osalejaid: 1494 PRÕM: täiendav eesti kinnipeetut 7621 5000 uussisserändajat keele kui teise keele õpe töötajat, tööotsijat vähelõimunut, kutse- ja kõrghariduses, uussisserändajat A1-B1 tasemekursuse 739 osalejat keeleõppeleping: teisest rahvusest püsi- elanikele eesti keele oskuse parandamiseks ja kodakondsuseksamiks ettevalmistamiseks: 252 lepingusõlmijat Keeleameti iga-aastasased järelvalvetulemused näitavad , et ligi 6000 töötaja keeleoskus ei vasta nende ametikoha nõuetele. Nõutav eesti keele oskus on puudu ca 2000 – 3000 teenindussektori töötajal, ca 1700 haridustöötajal, ca 500 transpordisektori töötajal, ca 300 tervishoiuvaldkonna töötajal, ca paarisajal KOV ametnikul, sadadel hotellinduses ja restoranides töötavatel inimestel, turvatöötajatel, korteriühistu juhatuste liikmetel ja iluteeninduses jms töötavatel inimestel. Joonis 8. Partnerite eesti keele täiendkoolitused 2020. aastal 12 Joonis 9. Eesti keele õppe korraldus Kultuuriministeerium pakub INSA vahendusel suhtluskursusi ja keeleõpet toetavaid tegevusi vähelõimunud täiskasvanud püsielanikele ja uussisserändajatele19. Uue sihtrühmana on suurenemas rahvuskaaslaste osa, kes soovivad kas eesti keelt hoida või omandada. Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteet täiskasvanute keeleõppes on haridus- ja avaliku sektori töötajate eesti keele oskuse parandamine. Sotsiaalministeerium pakub keeleõpet Eesti Töötukassa vahendusel töötutele ja töötavatele inimestele. Siseministeerium vastutab uussisserändajate kohanemisprogrammi raames keeleõpe rakendamise eest. Justiitsministeerium tegeleb kinnipeetavate 19 Hetkel on alustatud kohanemisvaldkonna üleviimist Siseministeeriumi haldusalast Kultuuriministeeriumi haldusalasse. Sellega seoses vastutab edaspidi uussisserändajate kohanemisprogrammi raames keeleõppe rakendamise eest Kultuuriministeerium. 13 riigikeele õppega ja õiguskeele küsimustega. Kaitseministeerium toetab ajateenijate eesti keele õpet Kaitseväe kaudu (vt joonis 9). Nõudlus tasuta eesti keele õppe järele on suurem kui pakkumine, kuigi 2020. aastal pakuti Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi vahenditest keeleõpet u 15 000 inimesele (vt joonis 8). 2. Ülevaade eesti keele majadest Eesmärgiga toetada eesti keele kui teise keele kvaliteetset õpet ja aidata kaasa ühiskonna paremale lõimumisele, alustasid 2018. aastal INSA struktuuriüksustena sisulist tegevust Narva ja Tallinna eesti keele majad. Füüsiliselt avati majad 16.01.2019 Tallinnas ja 01.10.2019 Narvas. Keelemajade ülesanne, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.12.2016 kabinetinõupidamise otsusena loodud kontseptsioonist, on luua eesti keele õppeks koordineeritud teenus, mis on  süsteemne, kättesaadav ja kvaliteetne;  aitab kaasa mitteformaalses hariduses eesti keele õppeks vajaliku terviksüsteemi kujunemisele, eesti keele õppe korraldusele ja koordineerituse parandamisele;  tagab õppe soovitud kvaliteedi ja selle omandamist toetavad tugimeetmed ja regionaalse katvuse, loob selle realiseerimiseks tänapäevasest keeleõppemetoodikast lähtuvaid praktilisi võimalusi;  aitab kaasa eesti keele oskuse ja sotsiaalse lõimumise tõusule muukeelse elanikkonna hulgas. Nimetatud eesmärkide elluviimiseks korraldavad eesti keele majad tasuta eesti keele kursusi ning tegevusi, mis võimaldavad eesti keelt praktiseerida ja laiendada eestikeelse suhtluskeskkonna võimalusi omandatud keeleoskuse säilitamiseks. Samuti koordineerivad eesti keele majad eesti keele praktiseerimisvõimaluste kontaktvõrgustikku (vt joonis 10). 05.01.2017 heaks kiidetud Narva ja Tallinna eesti keele majade kontseptsioonist tulenev lähteülesanne on 2021. aastaks peaaegu täies mahus täidetud. Kolm ülesannet – uute keeleõppeviiside loomise seminarid, korraldatud lastehoid õppetegevuse ajal ning IT vahenditega varustatud demokeskus – on ainsad keelemajade algses kontseptsioonis mainitud eesmärkidest, mida praeguseks loodud ei ole ja mida on märgatud, et sihtrühm vajab. Need on kindlasti kavas ellu viia. Sihtrühma tagasiside põhjal võib väita, et suurim nõudlus on endiselt keeleõppekoha järgi klassikalises keeletunnis. Sellele järgneb vajadus osaleda suhtluspraktikat võimaldavates meelepärastes keeleõpet toetavates tegevustes ning soov osaleda kultuurikäikudel ja väljasõitudel, et Eesti kultuuriruumi mitmekihilisust reaalselt kogeda. Keelemajade tegevuse eripärad võrreldes enamike teiste täiskasvanute eesti keele õppe korraldajate pakutavaga on järgmised:  ainulaadne personaalne nõustamissüsteem, kus keeleõppehuviline saab kohtuda füüsilises või virtuaalruumis professionaalse nõustajaga, kes aitab tal välja selgitada tema jaoks sobivaima keeleõppevormi ning abistab teda teistes küsimustes; 14  keeleõppekorraldus, mis on keskendunud eesti keele keskkonna pakkumisele nii, et õppetöö toimub kõigil tasemetel ja kogu aeg ainult eesti keeles; sellele lisanduvad põnevad lisategevused ja ekskursioonid Eesti kultuuriasutustesse;  keeleõppekvaliteet, kus õpetajad on saanud tänapäevaseima ja professionaalseima keeleõppekoolituse Tartu Ülikoolilt ning saavad jätkuna ka pidevaid täiendkoolitusi;  keeleõppe metoodika, mis põhineb asjaolul, et täiskasvanud õppija on õpetaja partner ning õppesse on lõimitud inimese rahvuse, erialase profiili ja senise elukogemuse elemendid;  keeletundide eripära, mis on keskendunud peamiselt suhtluspraktikale ja tänapäevase elava eesti keele oskuse arendamisele ega ole orienteeritud eksami sooritamisele (iga tasemekursus lõpeb tõendiga osalemise kohta ja võimaldab jätkata järgmisel tasemel). Suurim väärtus, mida Tallinna ja Narva eesti keele majad mõlemas piirkonnas pakuvad, on eesti keele keskkond ja osasaamine mitmekülgsest kultuuritegevustest üle Eesti. Lisas 3 on toodud põhjalikum ülevaade Tallinna ja Narva eesti keele maja tegevusest ajavahemikul 2019- 2020. 15 Eesti keele majade tegevus Tallinna Narva eesti keele maja Filmi- ja lauamänguõhtud, aruteluõhtud külalisega, lugemisklubi, eesti keele maja majamäng, tandemõpe, foorumteater, keelekohvik, pärimuskultuuri õpitoad, kokandusklubi, keraamika õpikoda, 2008 inimest metsamäng, arhitektuuriretked, 1899 inimest suhtlusklubi lastevanematele. 396 inimest 329 inimest õppekäigud ja ekskursioonid 68 inimest keele- ja kirjanduslaagrid 2020. a kokku 4700 külastust Sagedamini esineva kliendi profiilid: Mees, 40 Naine, 50+ Naine, 55+ • uussisserändaja • Eestis elanud • Eestis elanud rohkem kui 15 aastat Mees, 40+ • omab elamisluba vähemalt 5 aastat Noorem • kesk- või • elab Tallinnas • elab Tallinnas, • elab Narvas naine, 30+ kutseharidus • kõrgharidus • oskab eesti keelt • töötu • elab Narvas, • töötab Soomes • töötab algtasemel • kesk- või • vajab eesti keelt • vajab eesti keelt • lihttööline kutseharidus Eesti kodakondsuse kõrghariduse • vajab eesti keelt saamiseks omandamiseks töötamiseks Teenused Tallinna ja Narva keele majades Allikas: INSA aastaaruanded 2019 ja 2020 Personaalne 2019 osalenuid 3952* keeleõppenõustamine 2020 6200 * unikaalset isikut Tööandjate 19 nõustamine 26 (ettevõtete arv) Eesti keele kursused 2019 2272 suhtlus- programm tasemetel A1-C1 programm 2020 4432 „Keelesõber“ (õppekohtade arv) „Keelerulett“ Eesti keele majade 2019 osalenuid 3855 429 vabatahtlikku mentorit korraldatud keeleõpet toetavad tegevused 2020 3907 572 eesti keele õppijat* *märts 2021 seisuga Joonis 10. Eesti keele majade tegevus 3. Eesti keele majade tegevuste laienemine Kultuuriministeeriumi eestvedamisel INSA juurde loodud eesti keele majades on viimase kolme aasta jooksul välja arendanud tugev täiskasvanute eesti keele õppe kompetents, koostöövõrgustik kohalike omavalitsustega ning keele praktiseerimist toetavate tegevuste korraldamise võimekus. 16 Tulenevalt keeleõppe vajadustest, eesti keele majade kogemustest ja valdkonna võimekusest, peame perioodil 2022–2025 oluliseks järgmiste eesmärkide elluviimist. 1. Õppekohtade võimaldamine täiskasvanute keeleõppeks – 5000 õppekohta aastas üle Eesti. 2. Regionaalne laienemine eesti keele majade esinduspunktide loomiseks – Harjumaa ja muu Eesti (Maardu, Lääne-Harju vald, Pärnu, Valga) ning Ida-Virumaa (Jõhvi, Lüganuse vald, Kohtla-Järve, Sillamäe). 3. Keeleõppe mitmekesistamine – vabatahtlike võrgustiku laiendamine, mitmekesiste keeleõppevormide loomine, kultuurikontaktide tihendamine. Õppemahu suurendamine aitab seada pikemaajalisi sihte õppe korraldamises, lisaks mitmekesistada eesti keele majade sihtrühmi, arvestades rändetaustaga inimeste hariduse ja sotsiaalmajandusliku olukorraga. Regionaalne laienemine suurendab eesti keele kasutusvõimalusi ka nendes piiratud keelekeskkonnaga omavalitsustes. Keeleõppe mitmekesistamine parandab passiivse keeleoskusega inimeste suhtluspädevust, soodustades nende lõimumist Eesti ühiskonda. INSA tellimusel viib Civitta Eesti AS läbi eesti keele majade mõjuanalüüsi, millega analüüsitakse eesti keele majade tegevustes osalejate rahulolu tegevuste ja teenustega, keelemajade tegevuste mõju lõimumisele, tegevuste koosmõju teiste INSA tegevustega ja töötatakse välja seiremetoodika. Eesti keele majade tegevuste ja teenuste mõju seiremudel hindab kuivõrd hästi on tegevustes ja teenustes osalenud isikud ühiskonda lõimunud, sh nende hoiakuid lõimumise osas ja rahulolu eesti keele majade tegevuste ja teenustega. Analüüsi tulemused selguvad 2021. aasta sügisel. Järgnevalt on toodud eesti keele majade väljakutsed, mis tuginevad klientide tagasisidele ja aruteludele koostööpartneritega. 3.1. Eesti keele majade väljakutsed Riigikontrolli 2019. aasta audit täiskasvanute keeleõppe korraldusest toob välja peamised väljakutsed keeleõppe pakkumisel: killustatus, rahastuse ebastabiilsus, projektipõhisus ja sõltumine Euroopa Liidu fondidest, tervikliku ülevaate ja vastutaja puudumine, nõudluse ja pakkumise ligi 10-kordne vahe ning õpetajate puudus ja ülekoormatus. Eesti keele õppe korralduse väljakutsed puudutavad kõiki eesti keele õppe sihtrühmi: Eesti püsielanikud, uussisserändajad, tagasipöördujad. Eesti keele majade lähiaastate väljakutse on pakkuda ja arendada oma teenuseid vastavalt nende sihtrühmade vajadustele. Enamik tegevusi toimub eesti keele majade asukohast sõltudes Tallinnas ja Narvas, kuid tegevusi ja teenuseid vajatakse teisteski piirkondades. Sihtrühma tagasiside põhjal soovitakse keelemajade pakutavaid tegevusi rohkem kogeda kohalikul tasandil ja kogukonnas – ehk, need teenused ei ole praegu nii laiaulatuslikult kättesaadavad kui sihtrühm soovib. 17 Nagu kohtumistest kohalike omavalitsuste esindajatega selgus 20 , on eesti keele õppes ja kultuurielus osalemise eelistused piirkonniti erinevad: kohati eelistatakse klassikalisi keelekursusi õpetaja juhendamisel (Valga, Jõhvi), teisalt neid ei soovita, vaid oodatakse huvitavaid eripalgelisi suhtlusklubisid ja suuremahulisi kultuurikogunemisi, mis piirkonna erineva rahvusega elanikke (Maardu, Sillamäe, Pärnu) ühendaksid. See tähendab, et vajatakse mitmekesistatud eesti keele õppevorme. Samuti tuleb arendada eesti keele majade koostööd kohalike omavalitsuste ja nende haldusalaasutuste (raamatukogud, kultuurimajad jt), vabaühenduste, ettevõtete ja organisatsioonidega, luues võimalusi kasutuspõhiseks ja kogukondlikuks keeleõppeks, sh ka töökohtades. Eesti keele õppega alustamise eeldused on praeguses kontekstis digipädevuste oskus, infootsingute võimekus riiklikest portaalidest ning ajajuhtimine isikliku elu, tööelu ja õppe ühildamisel. Sihtrühma seast on ilmnenud vajadus kogeda eesti keele õpet elukestva õppe osana LAK-õppe meetodil21 nii, et keeleõpe oleks ühildatud mõne muu oskuse omandamisega. Kuna keeleõppe eesmärk ei ole tänapäevases kontekstis enam mitte keel ise, vaid keele kui vahendi kasutamine suhtlemiseks, paremaks elukorralduseks või karjäärivõimaluste laiendamiseks22, on sihtrühma vajadusena esile kerkinud kultuurikomponendi olulisus kui üks esmaseid eesti keele omandamise motivaatoreid. See tähendab mitmesuunalisi kultuurikontakte, linnade ja valdade vahelisi koostööprojekte ning eesti kultuurikeskkonna lõimimist kohaliku tasandi kontekstis. Alahinnata ei saa ka väga praktilise tasandi mõjureid, nagu internetiühenduse puudulikkus piirkondades, tegevusteks valitud ruumide tänapäevasus või tegevuse paeluvus, mis kõik on tasuta keele- ja kultuuriõppe pakkumise puhul olulised aktiivse osalemise eeltingimused. 3.2. Vajalike õppekohtade tagamine Riiklik pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“,23 Kultuuriministeeriumi lõimumisprogramm 2020–2023 ja „Sidusa Eesti arengukava 2030“ eelnõu mõõdavad eesti keele õppe võimaluste tagamist aktiivse keeleoskusega inimeste arvuga. Aktiivse eesti keele oskuseta on ligi pooled eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanuist ehk 133 000– 176 000 inimest24, kellest 112 000–143 000 on valmis keelt omandama.25 Siiski on nende arv, kes vajavad või on valmis eesti keelt õppima, oluliselt suurem kui riiklikult toetatud eesti keele koolituste maht. 20 Lisa 4. 21 Lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õpe (content and language integrated learning – CLIL) on hariduslik lähenemine, milles kasutatakse nii aineteadmiste kui ka keele õppimiseks ja õpetamiseks emakeelest erinevat keelt. 22 Vt Hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel, https://integratsioon.ee/hea-tava-taiskasvanutele-eesti-keele-opetamisel 23 „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist jälgitakse mõõdikuga „eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutatavate inimeste osakaal“. 24 15–74-aastaste inimeste seas, sh u 11 000–21 000 inimest, kes ei oska üldse eesti keelt, 50 000–65 000 inimest, kes saab aru, aga ei räägi, ning 72 000–89 000 inimest, kes saab aru ja veidi räägib. Allikas: TLÜ ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi 2018. a uuring “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018). 25 Ibid. 18 Keeleõppesse algaja keelekasutaja A2 tasemelt sisenev õppija vajab B1.1-tasemele jõudmiseks ca 480 akadeemilise tunni mahus keeleõpet ehk neli 120-tunnist koolitust.26 Keeleoskuse toetamine tasemeni B1.1 aitab kõnelejal jõuda iseseisva keelekasutaja tasemele. Kui seada eesmärgiks, et aastaks 2026 suhtleb aktiivselt eesti keeles vähemalt 25 000 inimest, peab aastas võimaldama ligi 20 000 õppekohta. 2020. aastal pakkus riik 15 000 õppekohta, mis on vajadusest 5 000 õppekoha võrra vähem. Eesmärk avada täiendavalt juurde 5000 keeleõppekohta erinevates piirkondades üle Eesti on tingitud sihtrühma vajadusest saada osa Narva ja Tallinna eesti keele majade tegevusest kodukoha lähedal. Eesti keele kursused on mõeldud täiskasvanutele. Üks kursus kestaks 4–5 kuud. Kursuse maht on 120 akadeemilist tundi. Avatavate kursuste tasemed olenevad kohaliku piirkonna nõudlusest vahemikus A1– C1. Selleks, et koordineerida vajalike õppekohtade ja kaasnevate teenuste arvu lähtudes iga linna- või vallavalitsuse vajadusest, on plaanis tööle võtta eesti keele maja piirkondlik esindaja (eesti keele õppe koordinaator), kelle esmane ülesanne on kaardistada elanikkonna vajadused ja algatada tegevused. 3.3. Piirkondlikud eesti keele majade esindused 2021. aasta märtsis kohtusid Kultuuriministeeriumi esindajad ja INSA eesti keele majade juhid kõigi ülalmainitud piirkondade kohalike omavalitsuste (KOV) esindajatega. Kohtumistel saadi kinnitus valmisolekust kahepoolseks koostööks. 2021. aastal on plaan koostada konkreetne tegevusplaan, kuidas eesti keele majade piirkondlik laienemine võiks aastast 2022 rakenduma hakata. Kavandatavad tegevused piirkondlikes kontaktpunktides:  eesti keele maja tegevuste esindatus ja koordineeritus – Maardus, Lääne-Harju vallas, Pärnus, Valgas, Jõhvis, Lüganuse vallas, Kohtla-Järvel, Sillamäel;  keeleõpperühmade avamine enim vajatud tasemetel;  suhtluskeele praktikat ja eesti kultuuriruumi siduvate klubiliste tegevuste algatamine;  eesti keele õpet ja praktiseerimist toetavate kogukondlike sündmuste korraldamine koostöös kohalike kultuuriasutustega (kultuurimaja, raamatukogu, rahvuskultuuriseltsid, koolid, vabaühendused). Lisas 4 on välja toodud kohalike omavalitsuste esindajatega kohtumistelt selgunud piirkondlikud vajadused ning esindaja võimalik asukoht. Samuti on välja pakutud algatatavate tegevuste võimalikud füüsilised asukohad. 26 Praakli, K.; Klaas-Lang, B. (2020). Täiskasvanud uussisserändajate eesti keele õpitee mudel REDEL. RITA-Ränne projekti "Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele" raames valminud raport. 1−31. 19 3.4. Keeleõppe mitmekesistamine Üks eesti keele majade laienemise eesmärke on mitmekesistada eesti keele õppe vorme ja võimalusi. Järgnevalt on välja toodud sihtrühmast selgunud vajadused ja soovid ning nende põhjal tekkinud ideed, kuidas võiks eesti keele õpet kohalikul tasandil mitmekesisemalt pakkuda. Ettepanekud tegevuste mitmekesistamiseks:  Pakkuda sihtrühma vajadustele sobivaid personaalsemaid teenuseid, sh keeleõpet töökeskkonnas.  Laiendada eestikeelsete vabatahtlike võrgustikku, et pakkuda rohkem eesti keele harjutamise võimalusi ning kaasa aidata eri kultuuritaustaga inimeste kontaktide loomisele. Praegu on INSA vabatahtlike võrgustikuga liitunud 400 vabatahtlikku.  Suurendada veebikeskkonnas pakutavate suhtluskursuste mahtu.  Korraldada keeleõpet toetavaid tegevusi veebis (nt ühine filmide vaatamine).  Kasutada veebiplatvorme ja töötada keeleõppe tegevuste korraldamiseks välja sisu (nt videod, interaktiivsed tekstid ja aktiivülesanded).  Luua keeleõppijatele kogemusnõustamise tugigrupid. Sinna kuuluvad eesti keele omandanud (ära õppinud), kes jagavad oma kogemusi neile, kelle õppimismotivatsioon on kadumas.  Teha tandemõpet – keelepraktika paarid eesti-vene, eesti-inglise, vene-inglise suundadel.  Arendada INSA kliendihaldussüsteem ja luua teenustesse registreerumise moodul ja otsetee Haridus- ja Teadusministeeriumi loodavasse e- keskkonda Keelevärav, mis hakkab koondama täiskasvanutele pakutavaid tasuta eesti keele kui teise keele õppe teenuseid. 5. Kontseptsiooni rakendamise aja- ja tegevuskava, vajalikud ressursid Selleks, et kontseptsioonis kirjeldatud kolm tegevussuunda rakendada, on vajalik 2 miljoni suurune täiendav toetus INSA baasrahastuses alates 2022. aastast. Täiendavas 2 miljonis lepiti kokku Keskerakonna, IRLi ning EKRE koalitsioonis ning see on esitatud RES 2022-2025 eelarveläbirääkimisteks Kultuuriministeeriumi lisataotlusena. Eesti keele majade tegevuse laiendamisega soovitakse suurendada täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe mahtu ja luua eesti keele praktiseerimise võimalusi piirkondades, kus elab rohkem muu ema- või kodukeelega inimesi. Selleks seatakse kolm tegevussuunda:  pakkuda lisaks ligi 5000 keeleõppekohta täiskasvanute keeleõppeks üle Eesti;  luua eesti keele majade regionaalsed esinduspunktid ning tõhustada riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd kvaliteetse keeleõppe pakkumisel;  mitmekesistada eesti keele kui teise keele õpet (vabatahtlike võrgustiku ja praktiseerimisvõimaluste laiendamine, mitmekesiste keeleõppevormide loomine, kultuurikontaktide tihendamine). 20 2 miljonit jaotub esimese ja teise tegevussuuna vahel - 5000 eesti keele õppekoha tagamine aastas ning keelemajade regionaalne laienemine. Alates 2022. aastast on võimalik Kultuuriministeeriumi eelarve raames rahastada 1000 keeleõppija kohta. Regionaalse laiendamise tagamiseks on vajalik täiendava personali värbamine, kelle ülesandeks on koordineerida keeleõpet kohapeal, sh teha koostööd kohalike keeleõppijate ning partneritega. Sisutegevusteks, ehk kolmanda eesmärgi täitmiseks, on planeeritud kasutada järgmise ESF perioodi ressursse ja olemaseolevaid keelemajade vahendeid. Oma panuse füüsilise ruumi loomises, kus tegevused saavad aset leida, on lubanud anda kohalikud omavalitsused. Selleks, et õpitud keelt omandada, on oluline, et tekiks võimalusi sattuda eestikeelsesse keskkonda, sh osaledes erinevates tegevustest – õppevisiitidel, keelekohvikutes, keelesõbra programmi jt keeleõpet toetavates tegevustes. Tabel 1. Eesti keele majade tegevuste laiendamise tegevusplaan Nr Aeg Tegevus Vastutaja 1. aprill 2021 Kontseptsiooni arutelu ja heakskiitmine VVs KuM 2. aprill 2021 RES läbirääkimistel lisataotluse menetlus VV-s KuM, RaM 3. juuni/juuli 2021 Ruumide otsimine, halduslepingute sõlmimine KuM, INSA, KOVid 4. september 8 koordinaatori ja metoodiku personaliotsingud, INSA 2021 lepingute sõlmimine 21 Tabel 2. Eesti keele majade laiendamise kulud 2021 2022 2023 2024 2025 Vahendite allikas Eesmärk 1. 5000 täiskasvanute eesti keele õppe kohta Eesti keele kursused – 450 000 450 000 450 000 450 000 Kulud kaetakse 1000 õppekohta INSA eesti keele majade riigieelarvelistest vahenditest Eesti keele kursused – 1 800 000 1 800 000 1 800 000 1 800 000 Lisataotluse 4000 õppekohta raames küsitu Eesmärk 2. Eesti keele majade regionaalse laiendamisega seotud kulud Tööjõukulud Integratsiooni Sihtasutuse 77 069 77 069 77 069 77 069 Lisataotluse Tallinna eesti keele maja raames küsitu eesti keele õppe koordinaator (4 in) Integratsiooni Sihtasutuse 77 069 77 069 77 069 77 069 Lisataotluse Narva eesti keele maja raames küsitu eesti keele õppe koordinaator (4 in) Eesti keele metoodik (1 in) 27 295 27 295 27 295 27 295 Lisataotluse raames küsitu Halduskulud Koordinaatorite ja 1 800 1 800 1 800 1 800 Lisataotluse metoodiku koolituskulu raames küsitu IT-kulud (9 in arvuti, 9 000 0 0 0 0 Kulud kaetakse ekraan, klaviatuur, dokk) INSA eesti keele majade riigieelarvelistest vahenditest Ruumide rent - kulud katab kohalik omavalitsus Side- ja lähetuskulud, 9 720 9 720 9 720 9 720 Lisataotluse bürootarbed (9 in) raames küsitu Värbamiskulud 9 000 0 0 0 0 Kulud kaetakse INSA eesti keele majade riigieelarvelistest vahenditest 22 Eesmärk 3. Eesti keele õpe ja praktiseerimine (sisutegevused) Piirkonna vajadusest 8 000 8 000 8 000 8 000 Lisataotluse lähtuvad eesti keele õppe raames küsitu; ja praktiseerimisega osaliselt ka INSA seotud kulud eesti keele majade riigieelarvelistest vahenditest Keele- ja kultuuriklubid, 373 500 373 500 373 500 373 500 Kulud kaetakse keelekohvikud, tandemõpe ESF 2021-2027 vahenditest Tegevuste teavituskulud 10 000 10 000 10 000 10 000 Kulud kaetakse (voldikud, bännerid, INSA eesti keele teavitused kohalikes majade lehtedes jm) riigieelarvelistest vahenditest Kõik kulud kokku: 18 000 2 834 453 2 834 453 2 834 453 2 834 453 6. Lisad Lisa 1_memorandum; Lisa 2_kontseptsiooni põhitekst; Lisa 3_eesti keele majade tegevus 2019–2020; Lisa 4_kohalike omavalitsuste vajadused; Lisa 5_infograafika. 23 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 09.04.2021 kehtiv kuni 09.04.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium Riigikantselei [email protected] 14.04.2021 nr 1-11/952-1 Memorandumi esitamine Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele Tallinna ja Narva eesti keele majade laiendamise kontseptsiooni. Palume memorandum lisada valitsuskabineti 22.04.2021 istungi päevakorda ning lubada punkti arutelul osaleda Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleril Piret Hartmanil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Lisad: 1. Memorandum 3 lehel 2. Memorandumi kontseptsioon 24 lehel 3. Eesti keele majade tegevus 2019–2020, 4 lehel 4. Kohalike omavalitsuste vajadused 4 lehel 5. Infograafika 9 lehel Artjom Tepljuk 628 2266 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 09.04.2021 kehtiv kuni 09.04.2026 või Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 ESITATUD xx.04.2021 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: Anneli Ott, kultuuriminister ESITAMISE AEG: xx.04.2021 TEEMA: Eesti keele majade laiendamise kontseptsioon SISUKOKKUVÕTE Kontseptsioon viib ellu Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna 25.01.2021 allkirjastatud koalitsioonileppes sätestatud eesmärki: „Pakume venekeelsele elanikkonnale riigipoolse programmi kaudu eesti keele õpet“. Tegevus on kavandatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2021–2023 ning 100 päeva plaanis eesmärgiga töötada välja eesti keele majade laiendamise kontseptsioon. Dokumendis antakse ülevaade täiskasvanute eesti keele õppe praegusest olukorrast, eesti keele majade loomisest ja arengust aastatel 2018–2020. Kirjeldatud on keeleõppega seotud ülesandeid ja pakutakse välja eesti keele majade laiendamise kolm fookussuunda koos ajakava ja eelarvega. Lõplik otsus vahendite eraldamiseks tehakse 2021. aasta riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus aastateks 2022–2025. TAUST Riiklik pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“, Kultuuriministeeriumi lõimumisprogramm 2021–2024 ja lõimumisprogrammi 2022–2025 eelnõu mõõdavad eesti keele õppe võimaluste tagamist aktiivse keeleoskusega inimeste arvuga. Aktiivse eesti keele oskuseta on ligi pooled eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanuist ehk u 170 000 inimest, kellest 140 000 on valmis keelt omandama. Siiski on nõudlus tasuta eesti keele õppe järele on pakkumisest 10 korda suurem. 2020. aastal pakuti Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi vahenditest keeleõpet u 15 000 inimesele. Täiskasvanute puudulik või vähene riigikeele oskus on seotud mitmete sotsiaalmajanduslike ja sotsiaaldemograafiliste näitajatega. Passiivse või puuduliku keeleoskusega on enamasti määratlemata kodakondsusega isikud, Venemaa kodanikud, töötud ja uussisserändajad. Piirkonniti varieerub Eesti elanikkonna eesti keele oskus märkimisväärselt – sealjuures jääb esmalt silma Ida-Virumaa teiste rahvuste vähene eesti keele oskus. 2011. aasta rahvaloendus näitas, et eesti keele oskuse määr on ülejäänud piirkondadest madalam Ida-Virumaal (23%). Riigikeelt oskas Sillamäel 22%, Jõhvis 38%, Kohtla-Järvel 31% ja Kiviõlis 43% muukeelsetest elanikest. Harjumaa maakonnast eristub Maardu, kus eesti keelt oskas vaid 32%. Omavalitsustes, kus enamiku moodustavad eesti keelest erineva emakeelega elanikud, on keeleõppe tulemuslikkus madalam. Kokkupuude eestikeelse keskkonnaga suurendab olulisel määral keeleõppe motivatsiooni ja koolituste tõhusust. Eesti keele majade tegevused võimaldavad eesti keelt praktiseerida ja laiendada eestikeelse suhtluskeskkonna võimalusi omandatud keeleoskuse säilitamiseks. Viimase kolme aasta jooksul on välja arendanud tugev täiskasvanute eesti keele õppe kompetents ning keele praktiseerimist toetavate tegevuste korraldamise võimekus. Enamik eesti keele majade tegevusi toimub Tallinnas ja Narvas, kuid neid vajatakse teisteski piirkondades. Sihtrühma tagasiside põhjal soovitakse keelemajade pakutavaid teenuseid rohkem kogeda kohalikul tasandil ja kogukonnas. Suurim nõudlus on endiselt keeleõppekoha järgi klassikalises keeletunnis. Sellele järgneb vajadus osaleda suhtluspraktikat võimaldavates meelepärastes keeleõpet toetavates tegevustes ning soov osaleda kultuurikäikudel ja väljasõitudel, et Eesti kultuuriruumi mitmekihilisust reaalselt kogeda. Kontseptsioonis rõhutatakse vajadust tõhustada eesti keele majade koostööd kohalike omavalitsuste ja nende haldusalaasutuste, vabaühenduste, ettevõtete ja organisatsioonidega, luues võimalusi kasutuspõhiseks ja kogukondlikuks keeleõppeks, sh töökohtades. Dokumendiga soovitakse suurendada täiskasvanute eesti keele kui teise keele tasuta õppe mahtu ja luua eesti keele praktiseerimise võimalusi piirkondades, kus elab rohkem muu ema- või kodukeelega inimesi. Selleks seatakse kolm ülesannet:  pakkuda lisaks ligi 5000 keeleõppekohta täiskasvanute keeleõppeks üle Eesti;  luua eesti keele majade regionaalsed esinduspunktid ning tõhustada riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd kvaliteetse keeleõppe pakkumisel;  mitmekesistada eesti keele kui teise keele õpet (vabatahtlike võrgustiku ja praktiseerimisvõimaluste laiendamine, mitmekesiste keeleõppevormide loomine, kultuurikontaktide tihendamine). Õppemahu suurendamine aitab seada pikemaajalisi sihte õppe korraldamises, lisaks mitmekesistada eesti keele majade sihtrühmi, arvestades sh rändetaustaga inimeste hariduse ja sotsiaalmajandusliku olukorraga. Regionaalne laienemine suurendab eesti keele kasutusvõimalusi ka piiratud keelekeskkonnaga omavalitsustes. Keeleõppe mitmekesistamine parandab passiivse keeleoskusega inimeste suhtluspädevust, soodustades nende lõimumist Eesti ühiskonda. Selleks, et kontseptsioonis kirjeldatud kolme tegevussuunda rakendada, on vajalik 2 miljoni suurune täiendav toetus INSA baasrahastuses alates 2022. aastast. Rahaline vajadus on esitatud RES-i 2022–2025 eelarveläbirääkimisteks Kultuuriministeeriumi lisataotlusena. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSEKS: 1. Võtta teadmiseks esitatud Narva ja Tallinna eesti keele majade laiendamise kontseptsioon. 2. Toetada Kultuuriministeeriumi lisataotlust riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus aastateks 2022–2025. NÕUPIDAMISELE KUTSUTAVAD ISIKUD: Piret Hartman, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, tel: 628 2355; e-post: [email protected]. LISATUD DOKUMENDID: Eesti keele majade laiendamise kontseptsioon 23 lehel koos lisadega. KOOSTAJA: Artjom Tepljuk, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse nõunik, tel: 628 2266; e-post: [email protected]. EESTI KEELE MAJADE LAIENDAMISE KONTSEPTSIOON Kultuuriministeerium Sissejuhatus Kontseptsioon viib ellu Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna 25.01.2021 allkirjastatud koalitsioonileppes sätestatud eesmärki: „Pakume venekeelsele elanikkonnale riigipoolse programmi kaudu eesti keele õpet“. Tegevus on kavandatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2021–2023 ning 100 päeva plaanis eesmärgiga töötada välja eesti keele majade laiendamise kontseptsioon. Lõplik otsus vahendite eraldamiseks tehakse 2021. aasta riigi eelarvestrateegia menetlemise käigus aastateks 2022–2025. Eesti keele kui teise keele õpe aitab saavutada põhiseaduse eesmärki ̶ tagada eesti keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Samuti lähtub kontseptsioon riikliku pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, üldsihist „Demokraatlik ja turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvas, keel ja kultuur“ ja „Eesti keele arengukava 2021–2035“ eelnõu eesmärgist „Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“. Kontseptsioonis antakse ülevaade täiskasvanute eesti keele õppe praegusest olukorrast, eesti keele majade loomisest ja arengust aastatel 2018–2020. Kirjeldatud on keeleõppega seotud ülesandeid ja pakutakse välja eesti keele majade laiendamise kolm fookussuunda koos ajakava ja eelarvega. Dokument tugineb eesti keele oskuse, keelepoliitika- ja kohanemis- ning lõimumisalastele uuringutele, sh Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringute (2017. ja 2020. aasta) tulemustele. Kontseptsioon on räägitud läbi kaheksa kohaliku omavalitsusega, lisaks riigikeele nõukojas, lõimumiskava juhtkomitee ja juhtrühma koosolekul (kaasatud kõik täiskasvanute eesti keeleõppega seotud ministeeriumid ja partnerid), eesti keele majade nõukodades ning Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) nõukogus. Kontseptsiooni koostaja on Kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutusega. Kontseptsiooni lühikokkuvõte Riiklik pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“,1 Kultuuriministeeriumi lõimumisprogramm 2020– 2023 ja lõimumisprogrammi 2022-2025 eelnõu mõõdavad eesti keele õppe võimaluste tagamist aktiivse keeleoskusega inimeste arvuga. Aktiivse eesti keele oskuseta on ligi pooled eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanuist ehk 133 000–176 000 inimest2, kellest 112 000–143 000 on valmis keelt omandama.3 Siiski on nende arv, kes vajavad või on valmis eesti keelt õppima, kordades suurem kui riiklikult toetatud eesti keele koolituste maht. Keeleõppesse algaja keelekasutaja A2 tasemelt sisenev õppija vajab B1.1-tasemele jõudmiseks ca 480 akadeemilise tunni mahus keeleõpet4 ehk neli 120-tunnist koolitust. Keeleoskuse toetamine tasemeni B1.1 aitab kõnelejal jõuda iseseisva keelekasutaja tasemele. 1 „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist jälgitakse mõõdikuga „eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutatavate inimeste osakaal“. 2 15–74-aastaste inimeste seas, sh u 11 000–21 000 inimest, kes ei oska üldse eesti keelt, 50 000–65 000 inimest, kes saab aru, aga ei räägi, ning 72 000–89 000 inimest, kes saab aru ja veidi räägib. Allikas: TLÜ ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi 2018. a uuring “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018). 3 Ibid. 4 Praakli, K.; Klaas-Lang, B. (2020). Täiskasvanud uussisserändajate eesti keele õpitee mudel REDEL. RITA-Ränne projekti "Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele" raames valminud raport. 1−31. 1 Kui seada eesmärgiks, et aastaks 2026 suhtleb aktiivselt eesti keeles vähemalt 25 000 inimest, peab aastas võimaldama ligi 20 000 õppekohta. 2020. aastal pakkus riik 15 000 õppekohta, mis on vajadusest 5 000 õppekoha võrra vähem. Passiivse keeleoskusega inimesed jagunevad kahte rühma: need, kes võiksid suhelda, aga puuduva enesekindluse ja oma keeleoskuse häbenemise tõttu seda ei tee, ning need, kes on eestikeelseks suhtlemiseks valmis, aga kellel sobiv suhtluskeskkond puudub. Passiivse või puuduliku keeleoskusega on enamasti määratlemata kodakondsusega isikud, Venemaa kodanikud, töötud ja uussisserändajad. Piirkonniti varieerub Eesti elanikkonna eesti keele oskus märkimisväärselt – sealjuures jääb esmalt silma Ida-Virumaa teiste rahvuste vähene eesti keele oskus. Riigikeelt oskas Narvas 22%, Sillamäel 22%, Jõhvis 38%, Kohtla-Järvel 31% ja Kiviõlis 43% muukeelsetest elanikest.5 Piirkondlikud erinevused eesti keele oskuses ja kasutamises sõltuvad otseselt kontaktidest eestlastega. Seal, kus kokkupuuteid eestlastega on rohkem, osatakse ja kasutatakse eesti keelt rohkem. 2011. aasta rahvaloenduse järgi küündis Pärnumaal ja Tartumaal eesti keele oskajate suhtarv teiste keelte seas vastavalt 62% ja 66%-ni, Valgas aga 52%-ni. Riigikeelt oskas Maardus 32%, Loksal 23% ja Paldiskis 39% muukeelsetest elanikest. Omavalitsustes, kus enamiku moodustavad eesti keelest erineva emakeelega elanikud,6 on keeleõppe tulemuslikkus madalam. Kokkupuude eestikeelse keskkonnaga suurendab olulisel määral keeleõppe motivatsiooni ja koolituste tõhusust. Seetõttu tuleb lisaks tasemekoolitustele pakkuda senisest rohkem suhtluskursusi ja keeleõpet toetavaid tegevusi, mis aitavad saavutatud keeletaset hoida ja suhtlusoskust arendada. Täiskasvanud keeleõppijad peavad suhtlusoskust arendavaid ja suhtlemisele tähelepanu pööravaid kursuseid kõige tõhusamateks ning tunnetavad samal ajal nende järele suurt vajadust.7 Enamik eesti keele majade tegevusi toimub Tallinnas ja Narvas, kuid neid vajatakse teisteski piirkondades. Sihtrühma tagasiside põhjal soovitakse keelemajade pakutavaid teenuseid rohkem kogeda kohalikul tasandil ja kogukonnas. Kontseptsioonis rõhutatakse vajadust tõhustada eesti keele majade koostööd kohalike omavalitsuste ja nende haldusalaasutuste, vabaühenduste, ettevõtete ja organisatsioonidega, luues võimalusi kasutuspõhiseks ja kogukondlikuks keeleõppeks, sh ka töökohtades. Nagu kohtumistest omavalitsuste esindajatega selgus8 , on eesti keele õppes ja kultuurielus osalemise eelistused piirkonniti erinevad: kohati eelistatakse klassikalisi keelekursusi õpetaja juhendamisel (Valga, Jõhvi), teisalt oodatakse huvitavaid eripalgelisi suhtlusklubisid ja suuremahulisi kultuurikogunemisi, mis piirkonna erineva rahvusega elanikke (Maardu, Sillamäe, Pärnu) ühendaksid. Eesti keele majade tegevuse laiendamisega soovitakse suurendada täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe mahtu ja luua eesti keele praktiseerimise võimalusi piirkondades, kus elab rohkem muu ema- või kodukeelega inimesi. Selleks seatakse kolm ülesannet:  pakkuda lisaks ligi 5000 keeleõppekohta täiskasvanute keeleõppeks üle Eesti;  luua eesti keele majade regionaalsed esinduspunktid ning tõhustada riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd kvaliteetse keeleõppe pakkumisel; 5 Eesti 2011. aasta rahvaloendus (REL 2011). 6 Kontseptsiooni kava kohaselt laiendatakse eesti keele majade tegevusi kaheksas piirkonnas: Harjumaa ja muu Eesti (Maardu, Lääne-Harju vald, Pärnu, Valga) ning Ida-Virumaa (Jõhvi, Lüganuse vald, Kohtla-Järve, Sillamäe). 7 TLÜ ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi 2018. a uuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. 8 Lisa 4. 2  mitmekesistada eesti keele kui teise keele õpet (vabatahtlike võrgustiku ja praktiseerimisvõimaluste laiendamine, mitmekesiste keeleõppevormide loomine, kultuurikontaktide tihendamine). Õppemahu suurendamine aitab seada pikemaajalisi sihte õppe korraldamises, lisaks mitmekesistada eesti keele majade sihtrühmi, arvestades sh rändetaustaga inimeste hariduse ja sotsiaalmajandusliku olukorraga. Regionaalne laienemine suurendab eesti keele kasutusvõimalusi ka piiratud keelekeskkonnaga omavalitsustes. Keeleõppe mitmekesistamine parandab passiivse keeleoskusega inimeste suhtluspädevust, soodustades nende lõimumist Eesti ühiskonda. Regionaalse laiendamise tagamiseks on vajalik täiendava personali värbamine, kelle ülesandeks on koordineerida keeleõpet kohapeal, sh teha koostööd kohalike keeleõppijate ning partneritega. Selleks, et kontseptsioonis kirjeldatud kolm tegevussuunda rakendada, on vajalik 2 miljoni suurune täiendav toetus INSA baasrahastuses alates 2022. aastast. Rahaline vajadus on esitatud RES 2022- 2025 eelarveläbirääkimisteks Kultuuriministeeriumi lisataotlusena. 3 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................................1 1. Ülevaade eesti keele oskusest ja õppest ..................................................................................................5 1.1. Eesti keele oskus ja keelekeskkond omavalitsustes .............................................................................5 1.2. Keeleõppega seotud takistused sotsiaaldemograafiliste rühmade lõikes ...........................................10 1.3. Ülevaade täiskasvanute eesti keele õppest .........................................................................................11 2. Ülevaade eesti keele majadest ..................................................................................................................13 3. Eesti keele majade tegevuste laienemine ..................................................................................................15 3.1. Eesti keele majade väljakutsed ..........................................................................................................16 3.2. Vajalike õppekohtade tagamine .........................................................................................................17 3.3. Piirkondlikud eesti keele majade esindused.......................................................................................18 3.4. Keeleõppe mitmekesistamine ............................................................................................................18 5. Kontseptsiooni rakendamise aja- ja tegevuskava, vajalikud ressursid ......................................................19 6. Lisad .........................................................................................................................................................21 4 1. Ülevaade eesti keele oskusest ja õppest 1.1. Eesti keele oskus ja keelekeskkond omavalitsustes Keeleoskus ja rahvuslik jaotus omavalitsustes Piirkondlikud erinevused eesti keele oskuses ja kasutamises sõltuvad otseselt kontaktidest eestlastega. Seal, kus kokkupuuteid eestlastega on rohkem, osatakse ja kasutatakse eesti keelt rohkem – näiteks oskavad eesti keelt paremini väljaspool Ida-Virumaad ja Tallinna elavad teistest rahvustest elanikud. Ida-Virumaal on eesti keele kasutusvõimalused piiratud, sest eestlaste hulk väheneb seal kuus korda kiiremini kui Eestis keskmiselt. Harjumaa on rahvusliku ja keelelise koosseisu poolest Eesti üks mitmekesisemaid maakondi. Selle elanikkonnast 62% on eestlased (vähem Eesti keskmisest), 31% venelased ja 7% muude rahvuste esindajad. Suuresti on see nõukogudeaegse massilise immigratsiooni tulemus, kuid ka praegu on Harjumaa, eriti Tallinn, sisserändajate jaoks ahvatlevaim paik. Harjumaa väikelinnadest on eestlased vähemuses Maardus, Loksal ja Paldiskis, Tallinnas elab eestlasi 55%.9 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanikest eestlasi 32,8%, venelasi 53,4% ja muid rahvusi 13,7%. Maardus elas 24,8% eestlasi, 61,9% venelasi ja 13,3 % muid rahvusi. Loksagi on paljurahvuseline linn, kõige enam – umbes 57% – elas seal venelasi, eestlased moodustasid alalisest elanikkonnast ligi kolmandiku ehk 30,6%. Rahvastiku taoline koosseis pärsib ka neis omavalitsustes elavate inimeste eesti keele oskust – riigikeelt oskas Maardus 32%, Loksal 23% ja Paldiskis 39% muukeelsetest elanikest (vt joonis 2). Eesti keele oskuse määr on ülejäänud piirkondadest madalam Ida-Virumaal (23%). Riigikeelt oskas Narvas 22%, Sillamäel 22%, Jõhvis 38%, Kohtla-Järvel 31% ja Kiviõlis 43% muukeelsetest elanikest. Hoopis teine olukord eesti keele oskusega on neis maakondades ja omavalitsustes, kus enamik elanikest on eestlased. Näiteks Pärnumaal ja Tartumaal küündib eesti keele oskajate suhtarv teiste keelte seas vastavalt 62% ja 66%-ni, Valgas aga 52%-ni (vt joonis 1 ja joonis 3).10 62% 52% Pärnu 43% Valga 38% 39% 31% Kiviõli 32% Paldiski Jõhvi 22% Kohtla- Maardu Järve Sillamäe Joonis 1. Eesti keele kui teise keele oskajate osakaal mitte-eestlaste hulgas Allikas: Rahvaloendus 2011 Loksa 1877 Maardu Haljala Viimsi Sillamäe 2655 12798 Viru-Nigula Toila 154 Kuusalu 2261 13230 Jõelähtme 1402 Harku 348 Rakvere vald Kohtla-Järve 1122 Kadrina Narva- 1869 499 30350 Rae 279 Lüganuse Jõesuu Anija Keila 2151 Rakvere linn 3359 Narva Saku Kiili Raasiku 1742 4273 1442 1785 Jõhvi 54119 737 339 438 Tapa Lääne-Harju 7820 3054 Vinni 5257 Saue Kohila Kose 389 Alutaguse 1917 933 358 Rapla 1211 488 Väike-Maarja Lääne-Nigula Järva Paide 237 324 718 354 Hiiumaa 9 Tiit, E.-M., Servinski, Mustvee 125 M. (2015). 2149 Statistikaameti Haapsalu kogumik „Eesti maakondade rahvastik: hinnatud Märjamaa Kehtna ja loendatud“. 1725 232 Türi 10 Statistikaamet, Rahvaloendus 2011. 376 Jõgeva 526 778 Põltsamaa Põhja-Pärnumaa Lääneranna 239 5 278 Peipsiääre Tartu vald 1926 139 Põhja-Sakala 599 Tori 205 1225 Luunja Viljandi linn Tartu linn Saaremaa Pärnu 559 1006 17485 558 7106 Kastre 278 Viljandi vald Elva Nõo Kambja 614 941 155 525 Joonis 2. Mitte-eestlaste arv omavalitsusüksustes* 3-aastased ja vanemad Allikas: Statistikaamet, seisuga 31.12.2011 *Ümber arvutatud 2017. aasta haldusreformi järgsetesse omavalitsusüksustesse Eesti keeleteadlane Martin Ehala jagab Eesti neljaks keelekeskkonnaks: Ida-Virumaa linnad ja vallad (rahvaarvult 12% eesti elanikkonnast); Suur-Tallinn (lisaks Tallinna linnale Maardu linn ning Harku, Kiili, Rae, Saue ja Viimsi vald); muud Eesti linnad (v.a Suur-Tallinn ja Ida-Virumaa linnad) ning maapiirkonnad (v.a Ida-Virumaa vallad).11 Kaks viimast keelekeskkonda moodustavad kokku veidi üle poole Eesti rahvastikust. Kui kolmes viimases keelekeskkonnas on eesti keele positsioon tugevnenud ja see areng jätkub, siis Ida-Virumaal eesti keele seisund pigem nõrgeneb (vt joonis 3).12 11Ehala, M. (2015). Eesti keele kestlikkus. Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. 12Statistikaamet, Rahvaloendus 2011. 6 Joonis 3. Eesti keele oskus 3-aastaste ja vanemate mitte-eestlaste seas omavalitsusüksustes* Allikas: Statistikaamet, seisuga 31.12.2011 *Ümber arvutatud 2017. aasta haldusreformi järgsetesse omavalitsusüksustesse Uussisserändajate keeleoskus Alates 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks, üha enam sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt. 2020. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse 10 023 inimest, neist 6110 kolmandate riikide kodanikku ja 3913 ELi, EMP või Šveitsi kodanikku. 13 Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on enim Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesi. Rahvastikuregistri andmetel on nii kolmandate riikide kui Euroopa Liidu kodanikud kõige enam elama asunud Harjumaale (Tallinnasse ja lähiümbrusesse) ja Tartumaale. Populaarsemad maakonnad on veel Ida-Viru ja Pärnu maakond (vt joonis 4). Kasvav sisseränne suurendab nõudlust eesti keele õppe järele. Aktiivse eesti keele oskusega (st isik saab aru, räägib ja kirjutab keeles vabalt) on umbes 10% uussisserändajatest. Ligi pool küsitluses osalenuist suhtleb eesti keele kõnelejatega aktiivselt (kas igapäevaselt või mõned korrad nädalas), peamiste suhtluskohtadena nimetatakse kodu või töökeskkonda. Pooltel küsitletuist eesti keele kõnelejatega aktiivne suhtlus puudub.14 10 57 64 87 87 127 2260 3055 Maardu Tallinn Kohtla-Järve Narva Lääne-Virumaa Ida-Virumaa Läänemaa Rapla Hiiumaa Järva 13 Politsei- ja Piirivalveameti ja Rahvastikuregistri andmed seisuga 08.01.2020. Välismaalaste seaduse alusel tehtud tähtajalise elamisloa ja -õiguse otsused ja 2019. a-l registreeritud tähtajalise elamisõiguste arv. Andmed Jõgeva ei sisalda püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajaliste elamislubade arvu. 14 Kaldur, K. (2017). Uussisserändajate kohanemine. ‒ Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring. Balti Uuringute Instituut. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 88‒104.77 151 469 450 Saaremaa Pärnu Viljandi Tartu 7 Euroopa Liidu kodanikud Põlva Kolmandate riikide kodanikud Joonis 4. Kuhu asusid välismaalased elama 2020. a? Allikas: Rahvastikuregister Kodakondsus ja keeleoskus Üldjoontes on maakondade järjestus Eesti kodanike osatähtsuse järgi sarnane maakondade järjestusega eestlaste osatähtsuse järgi. Pooltes Eesti maakondades on vähemalt 98% elanikest Eesti kodanikud, alla 90% on Eesti kodanikke ainult kahes maakonnas. Harjumaa elanikest on 80,8% Eesti kodanikud, Venemaa kodanikke on 6,5%, teiste kolmandate riikide kodanikke 3,2%, Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikke 2,8% ja kodakondsus on määratlemata 6,7%-l elanikest. Venemaa kodanike osatähtsus Harjumaa elanikkonnas on kõige suurem Maardus (15,6%) ja Loksal (19,5%), kodakondsus on määratlemata umbes viiendikul Loksa ja Maardu elanikest. Harjumaal on Eesti kodanikke 5% võrra vähem kui Eestis tervikuna (vt joonis 5).15 Väikseim on Eesti kodanike arv Ida-Virumaal, kus on üle veerandi (27,8%) elanikest Vene kodanikud, lisaks on 14,1% elanike kodakondsus määratlemata. Ida-Virumaale järgneb selle näitaja poolest Harjumaa ja Valgamaa. Maardu linn Lääne-Harju vald Lüganuse vald Kohtla-Järve linn Jõhvi vald Sillamäe linn Pärnu linn Valga vald 0% 20 40 60 80 100 Joonis 5. Omavalitsuste elanikud kodakondsuse järgi Allikas: Rahvastikuregister, 8.03.2021 Venemaa ja määratlemata kodakondsusega isikud elavad eelkõige Harjumaal ja Ida-Virumaal (vt joonis 6). 15 Rahvastikuregister, 08.03.2021. 8 Venemaa kodanike ja määratlemata kodakondsusega inimeste hulgas on märkimisväärne hulk neid, kellel on passiivne keeleoskus. Enam kui pooled teisest rahvusest Eesti kodanikel on hea suhtlus ja kuulamisoskus (vt joonis 7). Loksa Viimsi Maardu Haljala Viru-Nigula Sillamäe Toila Jõelähtme Kuusalu Harku Rakvere vald Kohtla-Järve Kadrina Narva- Rae Lüganuse Jõesuu Anija Rakvere linn Narva Keila Saku Kiili Raasiku Jõhvi Lääne-Harju Tapa Vinni Saue Kohila Kose Alutaguse Rapla Lääne-Nigula Väike-Maarja Järva Paide Hiiumaa Mustvee Haapsalu Märjamaa Kehtna Türi Jõgeva Põltsamaa Põhja-Pärnumaa Peipsiääre Lääneranna Tartu vald Põhja-Sakala Tori Viljandi linn Luunja Tartu linn Saaremaa Pärnu Kastre Viljandi vald Elva Nõo Kambja Saarde Mulgi Põlva Räpina Häädemeeste 50-61 Kanepi Otepää Tõrva 41-49 Setomaa 29-40 Võru linn Antsla Võru vald 19-28 Valga 11-18- … Rõuge 0-10- ... Joonis 6. Määratlemata kodakondsusega isikute ja kolmandate riikide kodakondsusega isikute osakaal omavalitsustes (%) Allikas: Rahvastikuregister, 8.03.2021 Tööjõus osalemise määr ja eesti keele oskus Statistikaamet 2020 Saab igapäevase suhtlemise piires aru Oskab rääkida ja kirjutada Oskab igapäevase suhtlemise piires rääkida Ei oska eesti keelt Eesti keel on kodune keel Töötuse määr (%) keeleoskuse lõikes Suulisest kõnest arusaamine kodakondsuse lõikes 12,9% Statistikaamet 2020 Suudan 9,3% suhelda Ei oska 9,1% eesti keelt hästi 7% Oskab Saab igapäevase igapäevase Keskmiselt suhtlemise piires Räägib ja suhtlemise rääkida kirjutab piires aru Veidi EIM 2017 andmebaas Üldse mitte Suhtlemisoskus kodakondsuse lõikes 9 Suudan suhelda hästi Keskmiselt Joonis 7. Eesti keele seos sotsiaalmajanduslike näitajatega Kokkuvõtteks võib öelda, et keeleoskus on seoses mitme sotsiaaldemograafilise näitajaga. Aktiivse eesti keele oskusega (st isik saab aru, räägib ja kirjutab keeles vabalt) on umbes 10% uussisserändajatest. Neil, kel on Eesti kodakondsus, on parem eesti keele oskus kui mõne muu riigi või määratlemata kodakondsusega isikutel. Töötavatel inimestel on kõrgem keeleoskuse tase kui töötutel (vt joonis 7). Piirkondlikus lõikes on eesti keele oskus samuti erinev. Kui Ida-Virumaal, Maardus ja Paldiskis on keeleoskus keskmisest oluliselt madalam, siis Tallinnas ja teistes Eesti piirkondades on oskuse tase sarnasem. Siiski, mujal Eestis, kus mitte-eestlaste kogukonnad on suhteliselt väiksemad, on muu emakeelega elanike eesti keele oskus keskmisest pisut parem. 1.2. Keeleõppega seotud takistused sotsiaaldemograafiliste rühmade lõikes Levinuimad takistused, miks inimesed ei ole valmis oma eesti keele oskust parandama, on järgmised: ajapuudus; rahapuudus (ja ka hirm, et eksam jääb sooritamata ja õppekulud tuleb endal kanda); arvamus, et (kursuste järel) ei ole võimalik eesti keeles suhelda (st õppimine ei ole kasulik); õppimisvõimaluste puudumine (nt heade kursuste puudumine ja kahtlemine kursuste kvaliteedis).16 Enesehinnangulised takistused selles, et miks ei ole oma eesti keele oskust valmis parandama inimesed, kes ei oska eesti keelt nii palju, et nad räägiksid ja kirjutaksid selles ning saaksid aru, on järgmised:  rahapuudus (62–71% eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest, kes ei oska eesti keelt, leiab, et see on oluline või väga oluline põhjus);  ajapuudus (61–70%);  eesti keele keerukus (58–67%);  eesti keeles suhtlemise võimaluse puudumine (62%);  heade kursuste, õpikute, õpetajate jms puudumine (55%); 16 TLÜ ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi 2018. a uuring “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018). 10  eesti keele oskus on igapäevaseks toimetulekuks piisav (55%);  hoiak, et õppimiseks ollakse liiga vana või haige (40%).17 Ühelt poolt on tegemist institutsionaalsete takistustega, mis on seotud sellega, et paljude jaoks puudub keelekeskkond, milles eesti keele oskusest ilmset kasu tõuseks. Aga teisalt kajastavad need takistused ka hoiakuid, mis on seotud inimese prioriteetidega ja huvipuudusega eesti keele oskuse taseme tõstmise vastu. Keeleõppe takistused on sihtgrupiti erinevad. Osa uussisserändajaid tunnetab vähest vajadust eesti keele järele, mis varieerub omakorda erinevate ränderühmade lõikes. Probleemiks on ka uussisserändajate vähene teadlikkus keeleõppe võimalustest ning edasijõudnud tasemele keeleõppe võimaluste ja kursuste ebapiisav pakkumine, sh järjepideva keeleõppe võimaluste puudus. Järjepidevuse puudumise tõttu keeleõpe sageli ka katkeb.18 Ida-Virumaal elavad teisest rahvusest inimesed toovad keeleõppe peamiste takistustena välja rahapuuduse, eesti keele raskuse ja suhtlemisvõimaluste puudumise. Tallinna elanike keeleõpet mõjutab eelkõige majanduslik olukord. Muudes regioonides elavate inimeste jaoks on peamised takistused puuduv raha ja võimalus keelt õppida (ei ole häid kursusi, õpikuid, õpetajaid; koolitust ei toimu elukoha läheduses jms). Määratlemata kodakondsusega isikute ja Venemaa kodanike arvates takistab neil eesti keelt õppida suhtlemisvõimaluste puudus ja majanduslik olukord. Määratlemata kodakondsusega isikud toovad välja ka eesti keele raskuse. Eesti kodanikel on riigikeele õppimise takistusi selgelt vähem. 1.3. Ülevaade täiskasvanute eesti keele õppest Eesti keele õpet korraldavad täiskasvanutele ministeeriumid – Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium – ning nende haldusala asutused. Keelt õpetatakse erinevatele sihtgruppidele (vt joonis 8). Eesti keele arengu eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Ministeeriumid teevad koostööd riigikeele nõukojas. Eesti keele areng; Kinnipeetavate Keeleõpe Suhtluskursused ja Uussisserändajate riigikeele õpe ja Eesti Töötukassa keeleõpet toetavaid kohanemisprogrammi Haridus- ja avaliku õiguskeele vahendusel töötutele tegevused raames keeleõpe sektori töötajate eesti küsimused ja töötavatele Integratsiooni SA rakendamine keele oskuse inimestele vahendusel parandamine A1-B1 tasemekursused vähelõimunud (keeleõppeleping) täiskasvanud M inisteeriumid teevad teisest rahvusest püsielanikele ja koostööd riigikeele nõukojas. uussisserändajatele püsielanike eesti keele oskuse (al 05/ 2021) parandamiseks ja kodakondsus- Partnerite eesti keele täiendkoolitused 2020. aastal eksamiks ette- valmistamiseks HTM JuM SoM KuM SiM Täienduskoolituskursus A1-C1 A1-C1 A1-C1 A1 tasemekursused Ida-Viru 17 TLÜ haridustöötajatele, tasemekursused tasemekursused suhtluskursused kohanemisprogrammi ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi 2018. a uuring „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti osalejaid: Töötukassa kaudu kaudu, osalejaid: osalejaid: 17 haridustöötajat keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018).Integratsiooni SA kaudu osalejaid: 1494 18PRÕM: 286 osalejaid: Kaldur, K., Kivistik, K., Pohla, täiendav eesti T., Veliste M., Pertsjonok kinnipeetut 7621 N., Käger M., Roots, A.5000 (2019). Balti Uuringute Instituudi uussisserändajat keele kui teise keele„Uussisserändajate uuringuaruanne õpe kohanemine Eestis“. töötajat, tööotsijat vähelõimunut, kutse- ja kõrghariduses, uussisserändajat A1-B1 tasemekursuse 739 osalejat 11 keeleõppeleping: teisest rahvusest püsi- elanikele eesti keele oskuse parandamiseks ja kodakondsuseksamiks ettevalmistamiseks: Joonis 8. Partnerite eesti keele täiendkoolitused 2020. aastal Joonis 9. Eesti keele õppe korraldus 12 Kultuuriministeerium pakub INSA vahendusel suhtluskursusi ja keeleõpet toetavaid tegevusi vähelõimunud täiskasvanud püsielanikele ja uussisserändajatele 19 . Uue sihtrühmana on suurenemas rahvuskaaslaste osa, kes soovivad kas eesti keelt hoida või omandada. Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteet täiskasvanute keeleõppes on haridus- ja avaliku sektori töötajate eesti keele oskuse parandamine. Sotsiaalministeerium pakub keeleõpet Eesti Töötukassa vahendusel töötutele ja töötavatele inimestele. Siseministeerium vastutab uussisserändajate kohanemisprogrammi raames keeleõpe rakendamise eest. Justiitsministeerium tegeleb kinnipeetavate riigikeele õppega ja õiguskeele küsimustega. Kaitseministeerium toetab ajateenijate eesti keele õpet Kaitseväe kaudu (vt joonis 9). Nõudlus tasuta eesti keele õppe järele on suurem kui pakkumine, kuigi 2020. aastal pakuti Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi vahenditest keeleõpet u 15 000 inimesele (vt joonis 8). 2. Ülevaade eesti keele majadest Eesmärgiga toetada eesti keele kui teise keele kvaliteetset õpet ja aidata kaasa ühiskonna paremale lõimumisele, alustasid 2018. aastal INSA struktuuriüksustena sisulist tegevust Narva ja Tallinna eesti keele majad. Füüsiliselt avati majad 16.01.2019 Tallinnas ja 01.10.2019 Narvas. Keelemajade ülesanne, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.12.2016 kabinetinõupidamise otsusena loodud kontseptsioonist, on luua eesti keele õppeks koordineeritud teenus, mis on  süsteemne, kättesaadav ja kvaliteetne;  aitab kaasa mitteformaalses hariduses eesti keele õppeks vajaliku terviksüsteemi kujunemisele, eesti keele õppe korraldusele ja koordineerituse parandamisele;  tagab õppe soovitud kvaliteedi ja selle omandamist toetavad tugimeetmed ja regionaalse katvuse, loob selle realiseerimiseks tänapäevasest keeleõppemetoodikast lähtuvaid praktilisi võimalusi;  aitab kaasa eesti keele oskuse ja sotsiaalse lõimumise tõusule muukeelse elanikkonna hulgas. Nimetatud eesmärkide elluviimiseks korraldavad eesti keele majad tasuta eesti keele kursusi ning tegevusi, mis võimaldavad eesti keelt praktiseerida ja laiendada eestikeelse suhtluskeskkonna võimalusi omandatud keeleoskuse säilitamiseks. Samuti koordineerivad eesti keele majad eesti keele praktiseerimisvõimaluste kontaktvõrgustikku (vt joonis 10). 05.01.2017 heaks kiidetud Narva ja Tallinna eesti keele majade kontseptsioonist tulenev lähteülesanne on 2021. aastaks peaaegu täies mahus täidetud. Kolm ülesannet – uute keeleõppeviiside loomise seminarid, korraldatud lastehoid õppetegevuse ajal ning IT vahenditega varustatud demokeskus – on ainsad keelemajade algses kontseptsioonis mainitud eesmärkidest, mida praeguseks loodud ei ole ja mida on märgatud, et sihtrühm vajab. Need on kindlasti kavas ellu viia. Sihtrühma tagasiside põhjal võib väita, et suurim nõudlus on endiselt keeleõppekoha järgi klassikalises keeletunnis. Sellele järgneb vajadus osaleda suhtluspraktikat võimaldavates meelepärastes keeleõpet toetavates tegevustes ning soov osaleda kultuurikäikudel ja väljasõitudel, et Eesti kultuuriruumi mitmekihilisust reaalselt kogeda. 19 Hetkel on alustatud kohanemisvaldkonna üleviimist Siseministeeriumi haldusalast Kultuuriministeeriumi haldusalasse. Sellega seoses vastutab edaspidi uussisserändajate kohanemisprogrammi raames keeleõppe rakendamise eest Kultuuriministeerium. 13 Keelemajade tegevuse eripärad võrreldes enamike teiste täiskasvanute eesti keele õppe korraldajate pakutavaga on järgmised:  ainulaadne personaalne nõustamissüsteem, kus keeleõppehuviline saab kohtuda füüsilises või virtuaalruumis professionaalse nõustajaga, kes aitab tal välja selgitada tema jaoks sobivaima keeleõppevormi ning abistab teda teistes küsimustes;  keeleõppekorraldus, mis on keskendunud eesti keele keskkonna pakkumisele nii, et õppetöö toimub kõigil tasemetel ja kogu aeg ainult eesti keeles; sellele lisanduvad põnevad lisategevused ja ekskursioonid Eesti kultuuriasutustesse;  keeleõppekvaliteet, kus õpetajad on saanud tänapäevaseima ja professionaalseima keeleõppekoolituse Tartu Ülikoolilt ning saavad jätkuna ka pidevaid täiendkoolitusi;  keeleõppe metoodika, mis põhineb asjaolul, et täiskasvanud õppija on õpetaja partner ning õppesse on lõimitud inimese rahvuse, erialase profiili ja senise elukogemuse elemendid;  keeletundide eripära, mis on keskendunud peamiselt suhtluspraktikale ja tänapäevase elava eesti keele oskuse arendamisele ega ole orienteeritud eksami sooritamisele (iga tasemekursus lõpeb tõendiga osalemise kohta ja võimaldab jätkata järgmisel tasemel). Suurim väärtus, mida Tallinna ja Narva eesti keele majad mõlemas piirkonnas pakuvad, on eesti keele keskkond ja osasaamine mitmekülgsest kultuuritegevustest üle Eesti. Lisas 3 on toodud põhjalikum ülevaade Tallinna ja Narva eesti keele maja tegevusest ajavahemikul 2019-2020. 14 Eesti keele majade tegevus Tal l i nna Narva eest i keel e m aja Filmi- ja lauamänguõhtud, aruteluõhtud külalisega, lugemisklubi, eest i keel e m aja majamäng, tandemõpe, foorumteater, keelekohvik, pärimuskultuuri õpitoad, kokandusklubi, keraamika õpikoda, 2008 inimest metsamäng, arhitektuuriretked, 1899 inimest suhtlusklubi lastevanematele. 396 inimest 329 inimest õppekäigud ja ekskursioonid 68 inimest keele- ja kirjanduslaagrid 2020. a k ok k u 4700 külastust Sagedamini esineva kliendi profiilid: Mees, 40 Naine, 50+ Naine, 55+ • uussisserändaja • Eestis elanud • Eestis elanud rohkem kui 15 aastat Mees, 40+ • omab elamisluba vähemalt 5 aastat Noorem • kesk- või • elab Tallinnas • elab Tallinnas, • elab Narvas naine, 30+ kutseharidus • kõrgharidus • oskab eesti keelt • töötu • elab Narvas, • töötab Soomes • töötab algtasemel • kesk- või • vajab eesti keelt • vajab eesti keelt • lihttööline kutseharidus Eesti kodakondsuse kõrghariduse • vajab eesti keelt saamiseks omandamiseks töötamiseks Teenused Tallinna ja Narva keele majades Allikas: INSA aastaaruanded 2019 ja 2020 Personaalne 2019 osalenuid 3952* keeleõppenõustamine 2020 6200 * unikaalset isikut Tööandjate 19 nõustamine 26 (ettevõtete arv) Eesti keele kursused 2019 2272 suh tl us- programm tasemetel A1-C1 2020 programm 4432 „Keelesõber“ (õppekohtade arv) „Keelerulett“ Joonis 10. Eesti Eesti keele majade keele majade tegevus 2019 osalenuid 3855 429 vabatahtlikku mentorit korraldatud keeleõpet toetavad tegevused 2020 3907 572 eesti keele õppijat* * märts 2021 seisuga 3. Eesti keele majade tegevuste laienemine Kultuuriministeeriumi eestvedamisel INSA juurde loodud eesti keele majades on viimase kolme aasta jooksul välja arendanud tugev täiskasvanute eesti keele õppe kompetents, koostöövõrgustik kohalike omavalitsustega ning keele praktiseerimist toetavate tegevuste korraldamise võimekus. Tulenevalt keeleõppe vajadustest, eesti keele majade kogemustest ja valdkonna võimekusest, peame perioodil 2022–2025 oluliseks järgmiste eesmärkide elluviimist. 1. Õppekohtade võimaldamine täiskasvanute keeleõppeks – 5000 õppekohta aastas üle Eesti. 15 2. Regionaalne laienemine eesti keele majade esinduspunktide loomiseks – Harjumaa ja muu Eesti (Maardu, Lääne-Harju vald, Pärnu, Valga) ning Ida-Virumaa (Jõhvi, Lüganuse vald, Kohtla-Järve, Sillamäe). 3. Keeleõppe mitmekesistamine – vabatahtlike võrgustiku laiendamine, mitmekesiste keeleõppevormide loomine, kultuurikontaktide tihendamine. Õppemahu suurendamine aitab seada pikemaajalisi sihte õppe korraldamises, lisaks mitmekesistada eesti keele majade sihtrühmi, arvestades rändetaustaga inimeste hariduse ja sotsiaalmajandusliku olukorraga. Regionaalne laienemine suurendab eesti keele kasutusvõimalusi ka nendes piiratud keelekeskkonnaga omavalitsustes. Keeleõppe mitmekesistamine parandab passiivse keeleoskusega inimeste suhtluspädevust, soodustades nende lõimumist Eesti ühiskonda. INSA tellimusel viib Civitta Eesti AS läbi eesti keele majade mõjuanalüüsi, millega analüüsitakse eesti keele majade tegevustes osalejate rahulolu tegevuste ja teenustega, keelemajade tegevuste mõju lõimumisele, tegevuste koosmõju teiste INSA tegevustega ja töötatakse välja seiremetoodika. Eesti keele majade tegevuste ja teenuste mõju seiremudel hindab kuivõrd hästi on tegevustes ja teenustes osalenud isikud ühiskonda lõimunud, sh nende hoiakuid lõimumise osas ja rahulolu eesti keele majade tegevuste ja teenustega. Analüüsi tulemused selguvad 2021. aasta sügisel. Järgnevalt on toodud eesti keele majade väljakutsed, mis tuginevad klientide tagasisidele ja aruteludele koostööpartneritega. 3.1. Eesti keele majade väljakutsed Riigikontrolli 2019. aasta audit täiskasvanute keeleõppe korraldusest toob välja peamised väljakutsed keeleõppe pakkumisel: killustatus, rahastuse ebastabiilsus, projektipõhisus ja sõltumine Euroopa Liidu fondidest, tervikliku ülevaate ja vastutaja puudumine, nõudluse ja pakkumise ligi 10-kordne vahe ning õpetajate puudus ja ülekoormatus. Eesti keele õppe korralduse väljakutsed puudutavad kõiki eesti keele õppe sihtrühmi: Eesti püsielanikud, uussisserändajad, tagasipöördujad. Eesti keele majade lähiaastate väljakutse on pakkuda ja arendada oma teenuseid vastavalt nende sihtrühmade vajadustele. Enamik tegevusi toimub eesti keele majade asukohast sõltudes Tallinnas ja Narvas, kuid tegevusi ja teenuseid vajatakse teisteski piirkondades. Sihtrühma tagasiside põhjal soovitakse keelemajade pakutavaid tegevusi rohkem kogeda kohalikul tasandil ja kogukonnas – ehk, need teenused ei ole praegu nii laiaulatuslikult kättesaadavad kui sihtrühm soovib. Nagu kohtumistest kohalike omavalitsuste esindajatega selgus 20, on eesti keele õppes ja kultuurielus osalemise eelistused piirkonniti erinevad: kohati eelistatakse klassikalisi keelekursusi õpetaja juhendamisel (Valga, Jõhvi), teisalt neid ei soovita, vaid oodatakse huvitavaid eripalgelisi suhtlusklubisid ja suuremahulisi kultuurikogunemisi, mis piirkonna erineva rahvusega elanikke (Maardu, Sillamäe, Pärnu) ühendaksid. See tähendab, et vajatakse mitmekesistatud eesti keele õppevorme. Samuti tuleb arendada eesti keele majade koostööd kohalike omavalitsuste ja nende haldusalaasutuste (raamatukogud, kultuurimajad jt), vabaühenduste, ettevõtete ja organisatsioonidega, luues võimalusi kasutuspõhiseks ja kogukondlikuks keeleõppeks, sh ka töökohtades. 20 Lisa 4. 16 Eesti keele õppega alustamise eeldused on praeguses kontekstis digipädevuste oskus, infootsingute võimekus riiklikest portaalidest ning ajajuhtimine isikliku elu, tööelu ja õppe ühildamisel. Sihtrühma seast on ilmnenud vajadus kogeda eesti keele õpet elukestva õppe osana LAK-õppe meetodil21 nii, et keeleõpe oleks ühildatud mõne muu oskuse omandamisega. Kuna keeleõppe eesmärk ei ole tänapäevases kontekstis enam mitte keel ise, vaid keele kui vahendi kasutamine suhtlemiseks, paremaks elukorralduseks või karjäärivõimaluste laiendamiseks 22 , on sihtrühma vajadusena esile kerkinud kultuurikomponendi olulisus kui üks esmaseid eesti keele omandamise motivaatoreid. See tähendab mitmesuunalisi kultuurikontakte, linnade ja valdade vahelisi koostööprojekte ning eesti kultuurikeskkonna lõimimist kohaliku tasandi kontekstis. Alahinnata ei saa ka väga praktilise tasandi mõjureid, nagu internetiühenduse puudulikkus piirkondades, tegevusteks valitud ruumide tänapäevasus või tegevuse paeluvus, mis kõik on tasuta keele- ja kultuuriõppe pakkumise puhul olulised aktiivse osalemise eeltingimused. 3.2. Vajalike õppekohtade tagamine Riiklik pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“,23 Kultuuriministeeriumi lõimumisprogramm 2020– 2023 ja „Sidusa Eesti arengukava 2030“ eelnõu mõõdavad eesti keele õppe võimaluste tagamist aktiivse keeleoskusega inimeste arvuga. Aktiivse eesti keele oskuseta on ligi pooled eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanuist ehk 133 000–176 000 inimest24, kellest 112 000–143 000 on valmis keelt omandama.25 Siiski on nende arv, kes vajavad või on valmis eesti keelt õppima, oluliselt suurem kui riiklikult toetatud eesti keele koolituste maht. Keeleõppesse algaja keelekasutaja A2 tasemelt sisenev õppija vajab B1.1-tasemele jõudmiseks ca 480 akadeemilise tunni mahus keeleõpet ehk neli 120-tunnist koolitust.26 Keeleoskuse toetamine tasemeni B1.1 aitab kõnelejal jõuda iseseisva keelekasutaja tasemele. Kui seada eesmärgiks, et aastaks 2026 suhtleb aktiivselt eesti keeles vähemalt 25 000 inimest, peab aastas võimaldama ligi 20 000 õppekohta. 2020. aastal pakkus riik 15 000 õppekohta, mis on vajadusest 5 000 õppekoha võrra vähem. Eesmärk avada täiendavalt juurde 5000 keeleõppekohta erinevates piirkondades üle Eesti on tingitud sihtrühma vajadusest saada osa Narva ja Tallinna eesti keele majade tegevusest kodukoha lähedal. Eesti keele kursused on mõeldud täiskasvanutele. Üks kursus kestaks 4–5 kuud. Kursuse maht on 120 akadeemilist tundi. Avatavate kursuste tasemed olenevad kohaliku piirkonna nõudlusest vahemikus A1–C1. 21 Lõimitud aine- ja keeleõpe ehk LAK-õpe (content and language integrated learning – CLIL) on hariduslik lähenemine, milles kasutatakse nii aineteadmiste kui ka keele õppimiseks ja õpetamiseks emakeelest erinevat keelt. 22 Vt Hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel, https://integratsioon.ee/hea-tava-taiskasvanutele-eesti-keele-opetamisel 23 „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist jälgitakse mõõdikuga „eesti keelt emakeelena kõnelejate ja kasutatavate inimeste osakaal“. 24 15–74-aastaste inimeste seas, sh u 11 000–21 000 inimest, kes ei oska üldse eesti keelt, 50 000–65 000 inimest, kes saab aru, aga ei räägi, ning 72 000–89 000 inimest, kes saab aru ja veidi räägib. Allikas: TLÜ ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentARi 2018. a uuring “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“ (2018). 25 Ibid. 26 Praakli, K.; Klaas-Lang, B. (2020). Täiskasvanud uussisserändajate eesti keele õpitee mudel REDEL. RITA-Ränne projekti "Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjatele, kogukondadele ja haridusele" raames valminud raport. 1−31. 17 Selleks, et koordineerida vajalike õppekohtade ja kaasnevate teenuste arvu lähtudes iga linna- või vallavalitsuse vajadusest, on plaanis tööle võtta eesti keele maja piirkondlik esindaja (eesti keele õppe koordinaator), kelle esmane ülesanne on kaardistada elanikkonna vajadused ja algatada tegevused. 3.3. Piirkondlikud eesti keele majade esindused 2021. aasta märtsis kohtusid Kultuuriministeeriumi esindajad ja INSA eesti keele majade juhid kõigi ülalmainitud piirkondade kohalike omavalitsuste (KOV) esindajatega. Kohtumistel saadi kinnitus valmisolekust kahepoolseks koostööks. 2021. aastal on plaan koostada konkreetne tegevusplaan, kuidas eesti keele majade piirkondlik laienemine võiks aastast 2022 rakenduma hakata. Kavandatavad tegevused piirkondlikes kontaktpunktides:  eesti keele maja tegevuste esindatus ja koordineeritus – Maardus, Lääne-Harju vallas, Pärnus, Valgas, Jõhvis, Lüganuse vallas, Kohtla-Järvel, Sillamäel;  keeleõpperühmade avamine enim vajatud tasemetel;  suhtluskeele praktikat ja eesti kultuuriruumi siduvate klubiliste tegevuste algatamine;  eesti keele õpet ja praktiseerimist toetavate kogukondlike sündmuste korraldamine koostöös kohalike kultuuriasutustega (kultuurimaja, raamatukogu, rahvuskultuuriseltsid, koolid, vabaühendused). Lisas 4 on välja toodud kohalike omavalitsuste esindajatega kohtumistelt selgunud piirkondlikud vajadused ning esindaja võimalik asukoht. Samuti on välja pakutud algatatavate tegevuste võimalikud füüsilised asukohad. 3.4. Keeleõppe mitmekesistamine Üks eesti keele majade laienemise eesmärke on mitmekesistada eesti keele õppe vorme ja võimalusi. Järgnevalt on välja toodud sihtrühmast selgunud vajadused ja soovid ning nende põhjal tekkinud ideed, kuidas võiks eesti keele õpet kohalikul tasandil mitmekesisemalt pakkuda. Ettepanekud tegevuste mitmekesistamiseks:  Pakkuda sihtrühma vajadustele sobivaid personaalsemaid teenuseid, sh keeleõpet töökeskkonnas.  Laiendada eestikeelsete vabatahtlike võrgustikku, et pakkuda rohkem eesti keele harjutamise võimalusi ning kaasa aidata eri kultuuritaustaga inimeste kontaktide loomisele. Praegu on INSA vabatahtlike võrgustikuga liitunud 400 vabatahtlikku.  Suurendada veebikeskkonnas pakutavate suhtluskursuste mahtu.  Korraldada keeleõpet toetavaid tegevusi veebis (nt ühine filmide vaatamine).  Kasutada veebiplatvorme ja töötada keeleõppe tegevuste korraldamiseks välja sisu (nt videod, interaktiivsed tekstid ja aktiivülesanded).  Luua keeleõppijatele kogemusnõustamise tugigrupid. Sinna kuuluvad eesti keele omandanud (ära õppinud), kes jagavad oma kogemusi neile, kelle õppimismotivatsioon on kadumas.  Teha tandemõpet – keelepraktika paarid eesti-vene, eesti-inglise, vene-inglise suundadel. 18  Arendada INSA kliendihaldussüsteem ja luua teenustesse registreerumise moodul ja otsetee Haridus- ja Teadusministeeriumi loodavasse e- keskkonda Keelevärav, mis hakkab koondama täiskasvanutele pakutavaid tasuta eesti keele kui teise keele õppe teenuseid. 5. Kontseptsiooni rakendamise aja- ja tegevuskava, vajalikud ressursid Selleks, et kontseptsioonis kirjeldatud kolm tegevussuunda rakendada, on vajalik 2 miljoni suurune täiendav toetus INSA baasrahastuses alates 2022. aastast. Täiendavas 2 miljonis lepiti kokku Keskerakonna, IRLi ning EKRE koalitsioonis ning see on esitatud RES 2022-2025 eelarveläbirääkimisteks Kultuuriministeeriumi lisataotlusena. Eesti keele majade tegevuse laiendamisega soovitakse suurendada täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe mahtu ja luua eesti keele praktiseerimise võimalusi piirkondades, kus elab rohkem muu ema- või kodukeelega inimesi. Selleks seatakse kolm tegevussuunda:  pakkuda lisaks ligi 5000 keeleõppekohta täiskasvanute keeleõppeks üle Eesti;  luua eesti keele majade regionaalsed esinduspunktid ning tõhustada riigi ja kohalike omavalitsuste koostööd kvaliteetse keeleõppe pakkumisel;  mitmekesistada eesti keele kui teise keele õpet (vabatahtlike võrgustiku ja praktiseerimisvõimaluste laiendamine, mitmekesiste keeleõppevormide loomine, kultuurikontaktide tihendamine). 2 miljonit jaotub esimese ja teise tegevussuuna vahel - 5000 eesti keele õppekoha tagamine aastas ning keelemajade regionaalne laienemine. Alates 2022. aastast on võimalik Kultuuriministeeriumi eelarve raames rahastada 1000 keeleõppija kohta. Regionaalse laiendamise tagamiseks on vajalik täiendava personali värbamine, kelle ülesandeks on koordineerida keeleõpet kohapeal, sh teha koostööd kohalike keeleõppijate ning partneritega. Sisutegevusteks, ehk kolmanda eesmärgi täitmiseks, on planeeritud kasutada järgmise ESF perioodi ressursse ja olemaseolevaid keelemajade vahendeid. Oma panuse füüsilise ruumi loomises, kus tegevused saavad aset leida, on lubanud anda kohalikud omavalitsused. Selleks, et õpitud keelt omandada, on oluline, et tekiks võimalusi sattuda eestikeelsesse keskkonda, sh osaledes erinevates tegevustest – õppevisiitidel, keelekohvikutes, keelesõbra programmi jt keeleõpet toetavates tegevustes. Tabel 1. Eesti keele majade tegevuste laiendamise tegevusplaan Nr Aeg Tegevus Vastutaja 1. aprill 2021 Kontseptsiooni arutelu ja heakskiitmine VVs KuM 2. aprill 2021 RES läbirääkimistel lisataotluse menetlus VV-s KuM, RaM 3. juuni/juuli Ruumide otsimine, halduslepingute sõlmimine KuM, INSA, KOVid 2021 4. september 8 koordinaatori ja metoodiku personaliotsingud, INSA 2021 lepingute sõlmimine 19 Tabel 2. Eesti keele majade laiendamise kulud 2021 2022 2023 2024 2025 Vahendite allikas Eesmärk 1. 5000 täiskasvanute eesti keele õppe kohta Eesti keele kursused – 450 000 450 000 450 000 450 000 Kulud kaetakse 1000 õppekohta INSA eesti keele majade riigieelarvelistest vahenditest Eesti keele kursused – 1 800 000 1 800 000 1 800 000 1 800 000 Lisataotluse 4000 õppekohta raames küsitu Eesmärk 2. Eesti keele majade regionaalse laiendamisega seotud kulud Tööjõukulud Integratsiooni Sihtasutuse 77 069 77 069 77 069 77 069 Lisataotluse Tallinna eesti keele maja raames küsitu eesti keele õppe koordinaator (4 in) Integratsiooni Sihtasutuse 77 069 77 069 77 069 77 069 Lisataotluse Narva eesti keele maja raames küsitu eesti keele õppe koordinaator (4 in) Eesti keele metoodik (1 27 295 27 295 27 295 27 295 Lisataotluse in) raames küsitu Halduskulud Koordinaatorite ja 1 800 1 800 1 800 1 800 Lisataotluse metoodiku koolituskulu raames küsitu IT-kulud (9 in arvuti, 9 000 0 0 0 0 Kulud kaetakse ekraan, klaviatuur, dokk) INSA eesti keele majade riigieelarvelistest vahenditest Ruumide rent - kulud katab kohalik omavalitsus Side- ja lähetuskulud, 9 720 9 720 9 720 9 720 Lisataotluse bürootarbed (9 in) raames küsitu Värbamiskulud 9 000 0 0 0 0 Kulud kaetakse INSA eesti keele majade riigieelarvelistest vahenditest Eesmärk 3. Eesti keele õpe ja praktiseerimine (sisutegevused) Piirkonna vajadusest 8 000 8 000 8 000 8 000 Lisataotluse lähtuvad eesti keele õppe raames küsitu; ja praktiseerimisega osaliselt ka seotud kulud INSA eesti keele 20 majade riigieelarvelistest vahenditest Keele- ja kultuuriklubid, 373 500 373 500 373 500 373 500 Kulud kaetakse keelekohvikud, ESF 2021-2027 tandemõpe vahenditest Tegevuste teavituskulud 10 000 10 000 10 000 10 000 Kulud kaetakse (voldikud, bännerid, INSA eesti keele teavitused kohalikes majade lehtedes jm) riigieelarvelistest vahenditest Kõik kulud kokku: 18 000 2 834 453 2 834 453 2 834 453 2 834 453 6. Lisad Lisa 1_memorandum; Lisa 2_kontseptsiooni põhitekst; Lisa 3_eesti keele majade tegevus 2019–2020; Lisa 4_kohalike omavalitsuste vajadused; Lisa 5_infograafika. 21 LISA 3. EESTI KEELE MAJADE TEGEVUS 2019–2020 Eesti keele majade fookused ja sihtrühm Eesti keele majade fookuses on tagada sihtrühmale tulemuslik ja mitmekesine eesti keele õpe aktiivõppe meetodite abil, pakkuda õppijatele laiapõhjalist suhtluskeele praktiseerimise oskust ning luua eesti keeles rääkimist motiveeriv keskkond. Eesti keele majade sihtrühm on täiskasvanud, kes soovivad eesti keelt õppida ja praktiseerida. Ajavahemikul 2019–2020 on Tallinna ja Narva keelemajas sihtrühmale pakutud teenuseid järgmises mahus1: Teenus 2019 2020 Personaalne keeleõppenõustamine 3952 unikaalset isikut 6200 unikaalset isikut Tööandjate nõustamine 19 ettevõtet 26 ettevõtet Eesti keele suhtluskursused tasemetel 2272 õppekohta 4432 õppekohta A1-C1 Eesti keele majade korraldatud 3855 osalenut 3907 osalenut keeleõpet toetavad tegevused Personaalne keeleõppe nõustamine Tallinna ja Narva keelemajas toimib praeguseks tõhus personaalne nõustamissüsteem, mida viivad ellu viis nõustajat eesti, vene ja inglise keeles, aidates leida õppijatele nende vajadustega haakuvad keeleõppevormid ja -võimalused. Eesti keele oskuse tõstmise eesmärgil nõustatakse tööandjaid. Tööandjate nõustamisel keskendutakse eesti keele õppimise võimaluste tutvustamisele, ettevõttes eesti keele õppe korraldamiseks metoodilise toe pakkumisele ja rühmanõustamisele ettevõtte töötajatele. Keeleõpe Eesti keele majade märgi all toimuvad suhtluskursused tasemetel A1–C1. Keelerühmades õpib keskmiselt koos 16 täiskasvanud õppijat. Õppijad on pärit järgmistest riikidest: Venemaa, Inglismaa, Hiina, Gruusia, Valgevene, Ukraina, Portugal, Filipiinid, India, Rootsi, Austraalia, Uganda, Somaalia, Belgia, Ameerika Ühendriigid, Läti, Hispaania, Itaalia, Kanada. Lisaks on suur osa õppijaid Eestis elavad vene emakeelega püsielanikud. Eesti keele majades õpetatakse eesti keelt lähtudes riigikeele nõukojas heakskiidu saanud INSA algatatud dokumendist „Hea tava täiskasvanutele eesti keele õpetamisel“2. Eesti keelt õpetatakse alates esimesest tunnist eesti keeles eesmärgiga pakkuda maksimaalset keelekeskkonda. 2020. aastast töötab eesti keele majades kokku 16 õpetajat, kes on koolitatud spetsiaalselt eesti keele majade jaoks loodud õpetajakoolitusprogrammi kaudu koostöös Tartu Ülikooliga. Keeleõppegruppe avatakse aastas mõlema keelemaja kohta kokku 58. Lisaks suhtluskeele kursustel osalejatele Tallinna ja Narva eesti keele majades avati ka eraldi õppegrupid Narva Haigla töötajatele ning Politsei- ja Piirivalveameti ametnikele. 1 INSA aastaaruanded 2019 ja 2020. 2 Lisa 2. 1 Eesti keele majade keeleõppe ressursside jaotus 2020 Keeleõpe 2020 Inimeste arv KuM-i Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud 2 000 000 € 3500 riigieelarve partnerid (eesti keele kursused) KuM-i Eesti keele majade keeleõpetajad (eesti keele 426 701 € 932 riigieelarve kursused) KuM/ESF Riigihanke tulemusena edukaks tunnistatud 344 064 € 760 partnerid (eesti keele kursused) KuM-i Eesti keele majade korraldatud keeleõpet 780 000 € 3907 riigieelarve toetavad tegevused Kokku 3 550 765 € 9092 Suhtluspraktikat pakkuvad tegevused Keelekursustel õpitu kinnistamiseks ning õppijate kultuurihuvi laiendamiseks korraldavad eesti keele majad mitmesuguseid üritusi, mis võimaldavad mitteformaalses õhkkonnas, kultuuri- või hobitegevuse kaudu eesti keeles rääkimist harjutada. Narva eesti keele maja keeleõpet toetavad tegevused toimuvad peamiselt Narvas, kuid ka Jõhvis ja Sillamäel. Tallinna eesti keele maja toetavad tegevused toimuvad peamiselt Tallinnas ning vähesel määral ka Maardus, Pärnus ja Tartus. Tegevused 2020 Narva eesti keele maja Tallinna eesti keele maja Filmi- ja lauamänguõhtud, aruteluõhtud külalisega, lugemisklubi, majamäng, tandemõpe, foorumteater, keelekohvik, pärimuskultuuri õpitoad, kokandusklubi, 1899 inimest 2008 inimest keraamika õpikoda, metsamäng, arhitektuuriretked, suhtlusklubi lastevanematele. õppekäigud ja ekskursioonid 329 inimest 396 inimest keele- ja kirjanduslaagrid 68 inimest Kokku 4700 külastust 2 Foto: Kuvatõmmis, INSA Ainulaadsed keeleõppeprojektid Seoses eesti keele aastaga 2019. aastal korraldasid eesti keele majad koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Elroniga eesti keele õpet Tallinna ja Narva vahel sõitvas rongis. 2020. aastal lavastas Narva eesti keele maja ainulaadse keeleõppe ja lõiminguprojektina räpiooperi „Karma“, mille eesmärk oli anda Ida-Virumaa keeleõppijatele võimalus harjutada eesti keelt muusika ja teatri loomise keskkonnas. Räpiooper pälvis Haridus- ja Teadusministeeriumi konkursil Keeletegu 2020 ühe peaauhindadest. Foto: „Karma“ esiettekanne Narva Vaba Laval, INSA Eriolukorras alustatud tegevused Koroonapandeemia ja eriolukorra tõttu alustasid eesti keele majad koos partnerkeelekoolidega veebikursuste pakkumist. Kogemus näitas, et esimest korda said nüüd keeleõppes osaleda ka inimesed 3 piirkondades, kus kontaktõppegruppide avamiseks on huvilisi vähe, kuid kus motiveeritud õppijaid siiski leidub. Veebikursustelt väljalangevus on üldiselt väiksem kui kontaktõppekursuste puhul, sest osalemine on lihtsam ja ei sõltu asukohast. Lisaks kursustele loodi 2020. aasta eriolukorra ajal täiendava eesti keele harjutamise võimalusena programm „Keelesõber“. Selle raames aitasid 410 vabatahtlikku mentorit 475-l eesti keele õppijal kõnekeelt harjutada, vesteldes nendega regulaarselt e-kanalites eesti keeles. 2020. aasta lõpus käivitus programmi II etapp, mille raames viiakse 600 keeleõppijat kokku vabatahtlike keelementoritega. Foto: Kuvatõmmis, INSA Kolmanda lahendusena eesmärgil, et inimestevahelist suhtlust eriolukorras hoida ja eesti keele õppega jätkata, algatati veebipõhine suhtlusprogramm „Keelerulett“, milles oli 2020. aastal kokku 405 külastust. Vabatahtlike võrgustiku loomine „Keelesõbra“ ja „Keeleruleti“ programmide käivitamise käigus loodi INSA vabatahtlike võrgustik. 2021. aasta märtsiks oli vabatahtlike mentoritena registreerunud 429 mentorit ja 572 eesti keele õppijat. Eesti keele harjutamiseks on kokku viidud 372 mentorite ja keeleõppijate paari. Vabatahtlikke koolitatakse ja tunnustatakse ning toimub süsteemne võrgustiku arendus. INSA vabatahtlike võrgustik on Vabatahtlike Värava liige ja neile on omistatud Vabatahtliku Sõbra kvaliteedimärgis. 4 Lisa 4. Kohalike omavalitsuste vajadused Ida-Virumaa Ida-Virumaal on eesti keele suhtluskeskkonna loomine Narva eesti keele maja üks tähtsaim piirkondlik ülesanne. Keeleõppe korraldamisel tuleb arvestada ka sellega, et idavirumaalastel ei ole majanduslikku võimekust osaleda eesti keele õppimiseks pakutavatel tasulistel kursustel. Kohtla-Järve  Eraldi tähelepanu vajavad sihtrühmad on haridusasutuste venekeelsed õpetajad ja lapsevanemad.  Haridusasutuste vene keelt emakeelena rääkivatele õpetajatele on oluline pakkuda hääldusoskuse arendavaid tegevusi.  Korraldama peab peredele suunatud tegevusi, kus lapsevanemad saavad koos lastega eesti keelt õppida ja praktiseerida. Eesti keele maja esinduse asukoht: TalTech Virumaa Kolledž, Järveküla tee 75, Kohtla-Järve Tegevuste võimalikud toimumiskohad: Kohtla-Järve Lasteraamatukogu – Tuuslari 19, Kohtla-Järve Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum – Valge Saal, Tuuslari 18a, Kohtla-Järve Jõhvi  Eraldi tähelepanu vajavad sihtrühmad on teenistusasutuste töötajad, taksojuhid ja venekeelsed lapsevanemad.  Enim vajatakse suhtluspraktikat. Praktiseerimisvõimalus ja regulaarne suhtluspraktika keelekandjatega puudub.  Pakkuma peab tegevusi, kus keeleõppimisele lisaks tutvustatakse Eesti kultuuri ja ajalugu. Eesti keele maja esinduse võimalik asukoht: Jõhvi Vallavalitsuse maja, Kooli 2, Jõhvi linn Tegevuste võimalikud toimumiskohad: Jõhvi Kontserdimaja – Pargi 40, Jõhvi linn Jõhvi Keskraamatukogu – Rakvere 13a, Jõhvi linn Sillamäe 1  Eraldi tähelepanu vajavad sihtrühmad on Sillamäe haridusasutuste venekeelsed õpetajad, lapsevanemad, kelle lapsed käivad keelekümbluskoolis, teenistusasutuste töötajad ja linna hallatavate asutuste töötajad.  Pakkuma peab lõimitud koolitust, kus digipädevuste ja kokanduse koolitustel kasutataks eesti keelt.  Algatama peab lapsevanematele ja peredele suunatud keeleõpet toetavaid keelekümblustegevusi. Eesti keele maja esinduse võimalik asukoht: Sillamäe Kultuurikeskus, Kesk 24, Sillamäe Tegevuste võimalikud toimumiskohad: Sillamäe Kalda raamatukogu – Kalda 12, Sillamäe Sillamäe Viru raamatukogu – Viru 26, Sillamäe Lüganuse vald (Kiviõli ja Püssi)  Sihtrühm on venekeelsed lapsevanemad ja NEET-noored, 15–26aastased noored, kes ei õpi ega tööta.  Rohkem peab pakkuma keelepraktikat toetavaid tegevusi, mis on suunatud ühtse info- ja kultuuriruumi loomisele.  Toetama peab vene keelt kõnelevaid lapsevanemaid, kes ei oska oma eesti koolis õppivale lapsele õpingutes kodust tuge pakkuda. Eesti keele maja esinduse võimalik asukoht: Kiviõli Rahvamaja, Rahvamaja 2, Kiviõli Tegevuste võimalikud toimumiskohad: Kiviõli Linnaraamatukogu – Viru 7, Kiviõli Püssi Kultuurimaja – Kooli 5, Püssi Harjumaa ja muu Eesti Tallinna eesti keele maja kursustele registreerumisel augustis ja jaanuaris on Maardu, Paldiski ja Loksa piirkondade elanikud jäänud Integratsiooni Sihtasutuse teenustest tihti kõrvale. Põhjuseks asjaolu, et Tallinnas toimuvatel kursustel ja toetavates tegevustes ei saa osaleda töögraafikute tõttu. Sellest tulenevalt eelistatakse tegevusi, mis toimuvad elukohale võimalikult lähedal. Maardu linn  Sihtrühm on väga mitmekesine. Rohkem tähelepanu vajavad kooliõpetajad, lasteaiaõpetajad ja noored. Lapsevanemad on valmis oma teadmisi täiendama nii eesti keele suhtluspraktikas kui ka eesti kultuuri tutvustavatel üritustel (väga oodatakse on eesti teatri ja kontserdiõhtuid). 2  Korraldama peab üritusi, mis haakuvad elanike huvidega. Nii suurüritused kui ka keeleõpe võiksid olla üles ehitatud huvialadest lähtudes (käsitööring, kultuuritundmise klubid). Eesti keele maja esindaja võimalik asukoht: Maardu Kultuuri- ja Infokeskus, Karjääri 4, Maardu Tegevuste võimalikud toimumiskohad: Maardu Gümnaasium – Ringi 64, Maardu Maardu lasteaed Rukkilill – Nurga 2, Maardu Maardu Kultuuri- ja Infokeskus – Karjääri 4, Maardu Lääne-Harju vald (Paldiski, Keila, Klooga, Rummu)  Keeleõppest huvitatud peamine sihtrühm on pensionärid, tööealine keskkond, keelekümblusprogrammis osalevate laste vanemad ja haridusasutuste töötajad.  Ühendada oleks vaja arvuti- ja karjääriõpe ning digipädevuste ja eesti keele õpe.  Kultuuriõpet oodatakse keeletegevuse kaudu. Suurt huvi tuntakse keelelaagrite vastu. Eesti keele maja esindaja võimalik asukoht: Paldiski raamatukogu, Rae tn 38, Paldiski linn Tegevuste võimalikud toimumiskohad: Paldiski raamatukogu – Rae 38, Paldiski linn Klooga raamatukogu – Aedlinna tee 5, Klooga alevik Rummu raamatukogu – Aia 9a, Rummu alevik Pärnu Pärnumaal on Tallinna eesti keele maja projektipõhine esindaja juba aktiivselt ellu kutsunud mitmeid tegevusi eesti keelest erineva emakeelega elanikkonnale. Tagasiside kohaselt osaleks üritustel ka Sindi ja teiste lähemate asulate elanikud.  Pärnus toimuvast keeleõppest on huvitatud väga mitmekesine sihtrühm. Esiplaanil on uussisserändajad, rahvustest on esindatud soomlased, venelased, ukrainlased, taanlased, inglased, indialased jt.  Eri vanuserühmadele peab pakkuma rohkem keele praktiseerimist toetavaid tegevusi. Seejuures on oluline koht kirjanduse ja kultuuri tutvustamisel. Koostöös kohvikutega võiks korraldada keeleõpet toetavaid üritusi.  Rohkem keelelaagreid peaks korraldama perekondadele – selleks, et toetada pereliikmete keeleoskuse arendamist. Pereürituste vastu Pärnus tuntakse suurt huvi. Eesti keele maja esindaja võimalik asukoht: Pärnu Keskraamatukogu, Akadeemia 3, Pärnu Tegevuste võimalikud toimumiskohad: Maarja-Magdaleena Gildi maja – Uus 5, Pärnu Pernova Loodusmaja – A. H. Tammsaare puiestee 57, Pärnu Pärnu Keskraamatukogu – Akadeemia 3, Pärnu 3 Valga Valga on Eesti tõmbekeskustest üks kaugemaid linnu, mis Lõuna-Eesti piirkonnana on rikkalik Eesti kultuuri kandja. Valgas on suurim romade kogukond Eestis: Valga valla andmete põhjal elab 01.08.2020 seisuga vallas 166 roma.  Valga keeleõppest huvitatud sihtrühm on töötud muukeelsed elanikud ja romade kogukonna esindajad. Lisaks tuleb arvestada, et Valga on piirilinn, mistõttu võib osa sihtrühmast asuda ka väljaspool Eestit.  Vajatakse professionaalseid ja koolitatud täiskasvanute eesti keele õpetajaid.  Vajatakse sidusaid teenuseid, mis lõimiksid eesti keele õppe kultuuritegevustega ja aitaksid seeläbi langetada töötuse määra muukeelse elanikkonna seas. Eesti keele maja esindaja võimalik asukoht: Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, Kesk 1, Valga Tegevuste võimalikud toimumiskohad: Valga Keskraamatukogu – Aia 12, Valga Valga Muuseum – Vabaduse 8, Valga 4

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →