Kiri

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Välisministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 14.04.2021 nr 13-1/951-1 Pöördumine välisvahendite teemal Euroopa Parlament on saatnud nii kultuuriministritele kui ka rahandusministritele pöördumise teemal „Urgent Call to the Governments of the EU Member States to dedicate at least 2% of the RRF for the Cultural and Creative Sectors“. Sellega soovitatakse suunata vähemalt 2% taastamise ja paindlikkuse rahastust kultuuri- ja loomesektorile ning tööstusele. Pandeemia on tugevalt mõjutanud kultuuri- ja loomesektorit, vähendades etenduskunsti käivet kuni 98% ja raamatumüügi käivet 95%; arvestades, et vähem kui 2% Euroopa kinodest jäi lukustuste vahelisel ajal avatuks, enamik Euroopa muuseume suletuks ja muusikapublik vähenes 76%. Paraku on Eesti taastefondi rahastuskava fookusest kultuuri- ja loomesektor välja jäänud. Leiame, et vajalik on luua kultuurivaldkonna taastumisele ja vastupidavusele kaasa aitavad taristu- ja digivõimekused, mis aitaksid pikas perspektiivis valdkonda COVID-19 oludes ja sellejärgsele maailmakorraldusele vastupidavamaks muuta. Praegu on Eesti kultuuri digitaalne kättesaadavus ja ligipääsetavus nõrk ning digitaaltehnoloogia võimalusi ligipääsetavuse arendamiseks kasutatakse kultuuris vähe, kuid digilahendused on paljudel juhtudel ainus võimalus, et tagada maksimaalne ligipääsetavus. Kultuuri digitaalne kättesaadavus on oluline eeldus kultuuri ligipääsetavuse suurendamisel ning COVID-19 kriis on toonud ilmsiks vajaduse uute digitaaltehnoloogiatele toetuvate ärimudelite ja tehniliste lahenduste järele. Praeguses maailmas on digilahenduste kiire ja edukas juurutamine väga oluline ka rahvusvahelises kultuuripildis püsimiseks. Eestil on siin tugeva digiriigina konkurentsieelis, mida saaks ja tuleks rakendada ka kultuuri valdkonnas. „Eesti 2035-s“ on seatud eesmärgiks, et kultuuriruumi kättesaadavus tuleb tagada sõltumata inimeste elukohast, sest võimalus osaleda kultuurielus suurendab elukvaliteeti, muudab elukeskkonna väärtuslikumaks ning toetab kogukondlikku tegevust. Inimeste heaolu ja Eesti kultuuri kestmise huvides on oluline tähelepanu pöörata eri kultuurivaldkondade kättesaadavusele üle Eesti ja rahvuskaaslaste kogukondades üle maailma. Kultuuriministeerium toetab Euroopa Parlamendi soovitust, et eraldada 2% RRF-ist kultuurivaldkonnale. Samuti peame oluliseks, et kultuurisektor oleks kaasatud digi- ja rohepöörde meetmete väljatöötamise sisupartnerina. Õiglase ülemineku fondi meetmete planeerimisel palume Rahandusministeeriumil arvestada Kultuuriministeeriumi poolt varem välja toodud tööstuspärandi kasutuselevõtu tegevustega, eesmärgiga viia ellu ringmajanduse põhimõtet, taaskasutades olemasolevaid väärtuslikke ehitisi ja minimeerides lammutusjäätmete teket. Rõhutame, et investeerides ehituspärandisse, tugevdame kohalikku identiteeti, aitame tugevdada kohalikku kogukonda ja piirkonna kultuuri, tekitada uhkust kodukoha üle ning murda negatiivset kuvandit. Ka „Eesti 2035+“ toob välja, et Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui ka avalik ruum. Eestis suureneb väljaspool keskusi asustamata ja halvas seisukorras eluruumide hulk (sh on avariilises või halvas seisukorras kolmandik Eesti ehituspärandist). Võimaluse korral tuleb tihendada ajaloolisi linnakeskusi, mis võimaldab Eesti pärandit hoida. Õiglase ülemineku fondi meetme „Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks“ tegevused peaksid hõlmama ka kultuuri- ja loomesektorit (nt kultuuri- ja spordisündmusi, filmifondi tegevust) ning arvestama selle sektori eripäradega. Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste meetme sihtgruppi tuleks arvata ka kultuuri- ja loomesektoris tegutsevad VKE-d ning arvestada loomemajanduse arengut toetavate tugiteenustega. Lisaks peaks kultuurivaldkond olema kajastatud ja arvestatud alljärgnevates RRF-i meetmetes: - ettevõtete digitaliseerimise meetmes (MKM) peaks mh toetama digipööret kultuuri- ja loomevaldkondades; - e-ehituse arendamisel (MKM) on otsene puutumus arhitektuuripoliitikaga: ruumiandmed, linnade (ja riigi) ruumilised digiteisikud jne; - riigi- ja regioonistrateegiate meede (VäM) – regioonistrateegiad peavad hõlmama ka kultuuri- ja loomevaldkondi ning olema seostatud „Kultuur 2030-ga“; - innovaatilised ettevõtluskeskused (VäM) – keskused peavad hõlmama sihtgrupina ka kultuuri- ja loomevaldkondades tegutsevaid ettevõtteid; - globaalsed löögirühmad (VäM) – rühmad peavad hõlmama sihtgrupina ka kultuuri- ja loomevaldkondades tegutsevaid ettevõtteid, organisatsioone ja loovisikuid; - digi- ja küberoskuste täiendõppe keskus (VäM) – keskus peaks hõlmama sihtgrupina ka kultuuri- ja loomevaldkondades tegutsevaid ettevõtteid, organisatsioone ja loovisikuid; - digipööret toetavate oskuste arendamine (HTM) – kultuuri- ja loomevaldkondades; - ettevõtete rohefond (MKM) – rohepöörde toetamine kultuuri- ja loomevaldkondades; - tootmisettevõtte ärimudeli toetus (MKM) – ringmajanduse ja ringdisaini põhimõtete kasutuselevõtt; - rohepööret toetavate oskuste arendamine (MKM) – sh kultuuri- ja loomevaldkondades; - andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse loomine ja väljaarendamine – raamatukogude teenussüsteemi hankimine, mis tagab avaandmete andmekvaliteedi; - keskse IT-baasteenuse korraldamise käivitamine ja üleminek – kultuuri- ja kultuuripärandiasutuste digitaalarhiivide pikaajalise säilitamise lahendamine Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Taaniel Raudsepp 628 2221 [email protected]