Kiri

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse põhikooli ja gümnaasiumi hindamise ning lõpetamise erisused tulenevalt COVID-19 põhjustava viiruse levikust ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirangutest ja õppekorralduse muudatustesttingitud õppekorralduse erisustest. Määruse eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo (tel 735 0164; [email protected]), välishindamisosakonna peaekspert Pille Kõiv (tel 735 0118, [email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riigikogu menetluses on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt seadust täiendatakse §-dega 10013 ja 10014 järgmises sõnastuses: „§ 10013. Erisused gümnaasiumi lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal tulenevalt COVID-19 põhjustava viiruse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest (1) Tulenevalt COVID-19 põhjustava viiruse levikust ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirangutest ja õppekorralduse muudatustest ei kohaldata 2020/2021. õppeaastal gümnaasiumi lõpetamise suhtes käesoleva seaduse § 31 lõikeid 5−7, seetõttu ei ole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine. (2) 2020/2021. õppeaastal võib riigieksamite läbiviimise aegu muuta pärast käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 ja § 10012 lõikes 3 märgitud tähtaegu. § 10014. Erisused õpilase hindamises põhikoolis ja gümnaasiumis 2020/2021. õppeaastal tulenevalt COVID-19 põhjustava viiruse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest Tulenevalt õppeaasta jooksul COVID-19 põhjustava viiruse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest võib 2020/2021. õppeaastal põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta.ˮ. Käesoleva määruse eelnõuga tehakse seadusemuudatusest tulenevad muudatused Vabariigi Valitsuse määrustes. Muudetakse Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud „Gümnaasiumi riiklikku õppekava“ ja „Põhikooli riiklikku õppekava“ ning viiakse riiklikus õppekavas esitatud gümnaasiumi lõpetamise tingimused ning põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse käesoleva õppeaasta osas kooskõlla muudetavate seaduse tingimustega. Samuti muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“, kuna hindamise korraldusega seotud muudatustest tulenevalt tuleb muudatused teha ka seonduvalt lõpudokumentidega. Määruse paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määrust nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid“. Määrusesse lisatakse rakendussättena § 203, kus esitatakse 2020/2021. õppeaasta osas erisused gümnaasiumi koolieksami kandmise kohta lõputunnistuse hinnetelehele. 2020/2021. õppeaastal ei ole gümnaasiumi koolieksam gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, kuid paljudel õpilastel on siiski võimalus see sooritada. Sellest tulenevalt peab olema võimalik kanda juhul, kui eksam on sooritatud, vastav informatsioon ka lõputunnistuse juurde kuuluvale hinnetelehele. Riiklikes õppekavades sätestatakse eelnõuga, et koolieksamit ei pea sooritama, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel võimalik või on oluliselt raskendatud. Sellekohane märge tuleb kanda ka lõputunnistuse hinnetelehele. Lisaks on oluline eristada ka neid juhtumeid, kus koolieksami sooritamine ei ole õppenõukogu hinnangul eriolukorrast tulenevalt takistatud, kuid õpilane jätab selle siiski sooritamata. Sellisel juhul kantakse hinnetelehele „Jättis sooritamata“. Kui õppenõukogu hinnangul ei ole koolieksami sooritamine võimalik, kantakse hinnetelehele „Sooritamine ei olnud võimalik“. Määruse paragrahviga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 1 „Põhikooli riiklikku õppekava“. Määruse paragrahvi 252 täiendatakse lõigetega 5 ja 6, kus sätestatakse COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduse muudatustest tulenevad erisused hindamise korralduses 2020/2021. õppeaastal. Lõikes 5 sätestatakse hindamisel rakenduvad erisused, mis tulenevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 10014 sätestatust. 2020/2021. õppeaastal võib kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta. Lõikes 6 on eraldi reguleeritud hindamise korraldus põhikooli lõpetamisel aastahinnete väljapanemisel. Eelnõu kohaselt väljendatakse 9. klassi aastahinded 2020/2021. õppeaastal üldjuhul numbriliste hinnetena. Erandkorras saab ka lõpuhinnete puhul kasutada ka sõnalisi hinnanguid, kui õppeaasta jooksul on hindamisel kasutatud samuti sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena. Sellisel juhul võib viimase aastahindena kasutada hinnangut „arvestatud/mittearvestatud“. Täpsemad tingimused ja korraldus sõnaliste hinnangute kasutamiseks hindamisel tuleb sätestada kooli õppekavas. Määruse paragrahviga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 2 „Gümnaasiumi riiklikku õppekava“. Määrust täiendatakse paragrahviga 222, kus sätestatakse COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduse muudatustest tulenevad erisused hindamise korralduses ja gümnaasiumi lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal. Lõikes 1 luuakse hindamisel rakenduvad erisused, mis tulenevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 10014 sätestatust. 2020/2021. õppeaastal võib kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta. Säte annab koolile võimaluse hinneteks teisendamisest loobuda, aga ei pane koolile vastavat kohustust. Konkreetne lahendus kirjeldatakse kooli õppekavas, mille kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist ja seega ka enne muutmist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Lõigetes 2 ja 3 on eraldi reguleeritud hindamise korraldus gümnaasiumi kursusehinnete ja kooliastmehinnete väljapanemisel. Eelnõu kohaselt väljendatakse kursusehinded ka 2020/2021. õppeaastal üldjuhul numbriliste hinnetena. Erandkorras, juhul, kui COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehinde kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras väljendada hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud“. Kooliastmehinded väljendatakse numbriliste hinnetena, välja arvatud juhul, kui COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on kõik kooliastmehinde aluseks olevad kursusehinded väljendatud hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”. Sellisel juhul võib kooliastmehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”. Valikkursuste hindamisel kasutatakse „arvestatud/mittearvestatud“ ka hetkel kehtiva määruse kohaselt ja neid hinnanguid ei teisendata viie palli süsteemi. Selles osas kehtivaid põhimõtteid ei muudeta. Lõikes 4 sätestatakse, et 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama koolieksamit, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel tulenevalt COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik või on oluliselt raskendatud. Kui õpilane sooritab koolieksami, siis kantakse andmed selle kohta gümnaasiumi lõputunnistusele. Eelnõus reguleeritakse eraldi koolieksami sooritamist ja selle seotust gümnaasiumi lõpetamisega. Sel õppeaastal sarnaselt eelmisele õppeaastale, ei pea õpilane sooritama koolieksamit, kui see ei ole õppenõukogu otsusel tulenevalt COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik või on oluliselt raskendatud. Kui õpilane sooritab koolieksami, kantakse selle tulemus gümnaasiumi lõputunnistusele. Kui olukord ja õpilase koormus seda lubab, siis kindlasti tuleks koolieksam sooritada, kuid selle sooritamine või mittesooritamine ei ole seotud kooli lõpetamise otsusega. Otsus, kas konkreetsete õpilaste puhul on koolieksami sooritamine võimalik ja õpilase seisukohalt mõistlik, otsustab kooli õppenõukogu. Otsuse tegemisel tuleb kõiki asjaolusid kaaluda, arvestada õpilase koormusega ja reaalsete võimalustega. Lõikes 5 sätestatakse 2020/2021. õppeaasta gümnaasiumi lõpetamise tingimused. 2020/2021. õppeaastal ei ole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks riigieksamite, koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine ning kool annab gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele kelle kooliastmehinded on vähemalt „rahuldavad“ või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul „arvestatud“. Lõikes 6 kohaselt luuakse siiski ka 2020/2021. õppeaastal gümnaasiumi lõpetajatele võimalus sooritada riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas, inglise keeles ning ühe lõikes 6 nimetatud rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest. Eelnõuga muudetakse gümnaasiumi lõpetamise tingimusi. See ei mõjuta väljastatud lõputunnistuste kehtivust keskhariduse omandamist tõendavate dokumentidena ja õigust asuda õppima järgmisel haridustasemel. Kui saadud kvalifikatsioon (sõltumata, kuidas see on saadud ja milliste eksamite arvu või kas üldse eksamitega) võimaldab juurdepääsu kõrgharidusele oma riigi süsteemis, kuulub see tunnustamisele kui kõrgharidusele juurdepääsu võimaldav kvalifikatsioon ka teistes riikides, kui neil on siduv konventsioon või riikidevaheline leping. Lissaboni konventsiooni järgi kuulub selline kvalifikatsioon tunnustamisele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega sätestatakse 2020/2021. õppeaastal põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ehk millistel tingimustel täna 9. ja 12. klassis õppivad õpilased, kes valmistuvad põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks, kooli lõpetavad. Koolid saavad hakata tegema ettevalmistusi õppeaasta lõpetamiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine võib tuua kaasa eksamikorraldusega seotud lisakulu Haridus- ja Noorteametile, mis kaetakse Haridus- ja Noorteameti ja Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvelistest vahenditest. Eksamite läbiviimiseks tagatakse maskide olemasolu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu on esitatud arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsile, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja –lasteaedade Ühendusele ning Õpetajate Ühenduste Koostöökojale. Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda esitasid eelnõud toetava arvamuse. Liina Kersna minister  EELNÕU 13.04.2021 MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 ja § 31 lõigete 1 ja 11 alusel ning arvestades §-des 10012 ja 10013 sätestatut § 1. Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” muutmine Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse sõnad „ning § 10012 lõigete 1 ja 4 alusel“ sõnadega „alusel ning arvestades §-des 10012 ja 10013 sätestatut”; 2) määruse 6. peatükki täiendatakse §-ga 203 järgmises sõnastuses: „§ 203. Gümnaasiumi koolieksami kandmine hinnetelehele 2020/2021. õppeaastal Gümnaasiumi koolieksami kohta tehakse 2020/2021. õppeaastal hinnetelehele järgmised märked: 1) kui kooli õppenõukogu on otsustanud, et koolieksami sooritamine ei ole tulenevalt liikumispiirangutest ja/või õppekorralduslikest erisustest võimalik, kantakse hinnetelehele märge „Sooritamine ei olnud võimalik”; 2) kui õppenõukogu punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane koolieksamit ei sooritanud, kantakse lõputunnistusele märge „Jättis sooritamata”.”.  2 § 2. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 252 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 252. Erisused hindamisel ja põhikooli lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal“; 2) paragrahvi 252 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) 2020/2021. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse. (6) Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2020/2021. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud.”. § 3. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse sõnad „ja § 10012 lõigete 1 ja 4 alusel” sõnadega „alusel ning arvestades §-des 10012 ja 10013 sätestatut”; 2) määrust täiendatakse §-ga 222 järgmises sõnastuses: „§ 222. Erisused hindamisel, gümnaasiumi koolieksami sooritamisel ja gümnaasiumi lõpetamisel 2020/2021. õppeaastal (1) 2020/2021. õppeaastal võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse. (2) Kursusehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”. (3) Kooliastmehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on kõik kooliastmehinde aluseks olevad kursusehinded väljendatud hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”, võib kooliastmehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.  3 (4) 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama koolieksamit, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel tulenevalt COVID-19 haiguse leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu võimalik või on oluliselt raskendatud. (5) 2020/2021. õppeaastal ei kohaldata gümnaasiumi lõpetamisele käesoleva määruse § 18 lõigetes 3 ja 4 sätestatut ning kool annab gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele, kelle kooliastmehinded on vähemalt „rahuldavad“ või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul „arvestatud“. (6) 2020/2021. õppeaastal luuakse gümnaasiumi lõpetajatele võimalus sooritada riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning ühe järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest: 1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel); 2) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel); 3) тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel); 4) Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel).“. Kaja Kallas peaminister Liina Kersna haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär  Ministeeriumid 14.04.2021 nr 8-1/21/1804 Eesti Linnade ja Valdade Liit Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu kooskõlastamine Esitame Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-0470 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi hindamise korralduse ning gümnaasiumi lõpetamisega 2020/2021. õppeaastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a7df508-5e14-4b49-afc9-8c2699da16b5 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7a7df508-5e14-4b49-afc9-8c2699da16b5?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main