Kiri

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Käesoleva eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (edaspidi aktsiisiseadus), et võtta üle järgmised direktiivid: 1) Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2020/262, 19. detsember 2019, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (edaspidi üld-direktiiv); 2) Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2020/1151, 29. juuli 2020, millega muudetakse direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude ühtlustamise kohta (edaspidi alko-direktiiv); 3) Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2019/2235, 16. detsember 2019, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ja direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda, seoses liidu raamistikus elluviidava kaitsetegevusega. Üld-direktiiviga muudetakse ja asendatakse nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ. Direktiivi 2008/118/EÜ peamised muudatused on: 1) viidete kaasajastamine arvestades Lissaboni lepingut ja tollivaldkonna õigusalaseid muudatusi; 2) aktsiisiga maksustatud kauba liikmesriikide vahelisel veol elektroonilise saatelehe nõude sätestamine aktsiisikauba liikumise üle parema järelevalve tagamiseks; 3) aktsiisi- ja tollireeglite ühtlustamine aktsiisikauba sujuvamaks ekspordi ja impordi korraldamiseks. Üld-direktiiv sisaldab direktiivis 2019/2235 sätestatud aktsiisivabastust liikmesriikide relvajõudude poolt kasutatavale aktsiisikaubale. Seetõttu ei käsitleta kõnealuse direktiivi ülevõtmist eraldi. Direktiivi 92/83/EMÜ muudeti, et täpsustada õlle puhul Plato kraadi mõõtmise reegleid ja denatureeritud (joogikõlbmatuks muudetud) alkoholi aktsiisivabastuse sätteid ning kehtestada täiendavaid alkoholiaktsiisi soodustusi. Lisaks tehakse tehnilise sisuga muudatusi parema õigusselguse eesmärgil, nt energia aktsiisivabastuse loa kohaldamisala täpsustamine jmt. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Heidi Vessel (e-post: [email protected]; tel. 611 3651). Energia aktsiisivabastuse loa kohaldamisala ja kütuse aktsiisikohustuse täpsustavad sätted valmistas ette Lauri Lelumees (e-post: [email protected]; tel. 611 3059). Eelnõu mõjude hindamisel osales Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos (e-post: [email protected], tel 611 3115). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (e-post: [email protected]; tel. 6113161) ning eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post: [email protected]). 1 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustuvat alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse redaktsiooni (RT I, 23.12.2020, 7). Eelnõu jõustumine on kavandatud 2022. aasta 1. jaanuariks. Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõuga käsitletakse Euroopa Liidu õiguse rakendamist. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võtta üle direktiivid, mis sätestavad aktsiisiga maksustamise üldise korralduse ja alkoholispetsiifilised muudatused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse aktsiisiseaduse muudatused ja teises paragrahvis seaduse jõustumise tähtpäev. Vastavalt üld-direktiivi artiklile 55 peavad liikmesriigid võtma üle artiklid 2, 3, 6, 12, 16, 17, artiklid 19-22, artiklid 25-29, artiklid 33-46 ja artiklid 54, 55 ja 57. Osa nimetatud artiklitest on sisult uued. Teine osa artiklitest sisaldab teksti täpsustusi või uuendusi teatud määral. Seetõttu ei olnud vajadust kõiki nimetatud artikleid võtta üle täies ulatuses. Alko-direktiivist ei ole üle võetud rakendamiseks vabatahtlikke sätteid, samuti sätteid, mis on sisult juhindumiseks aktsiisi kehtestamisel või mis on suunatud Eestist erinevale liikmesriigile. Need sätted on järgmised. 1) Artikkel 1 punkt 1, millega täpsustatakse Plato kraadi mõõtmise reegleid. Plato kraadide mõõtmise reegleid peavad järgima liikmesriigid, kes maksustavad õlut algvirde tiheduse alusel. Eestis maksustatakse õlut etanoolisisalduse alusel. 2) Artikkel 1 punkt 2, mille alusel võib lahjat õlut, see on kuni 3,5%vol, maksustada tavamäärast madalama määraga. Etanoolisisaldusest sõltuva määraga on juba tagatud lahjema alkoholi soodsam maksustamine. 3) Artikkel 1 punkt 4, mille alusel võib viinamarjaveini sõltuvalt tootmismahust soodsamalt maksustada. Viinamarjaveini toodetakse Eestis pigem hobikorras enda tarbeks, sest loodus- klimaatiliste tingimuste tõttu ei kasva viinamari Eestis veinitööstusele vajalikus koguses. Eestis rakendatakse soodusaktsiisi veinile, mille etanoolisisaldus on kuni 6%vol. Veini aktsiisi alammäär on 0 eurot. Siiski pidas Malta oluliseks taotleda soodustust, sest rakendavad 0 eurost kõrgemat määra, see on veidi üle 20 euro 100 liitri kohta. 4) Artikkel 1 punkt 6 on mõeldud juhindumiseks aktsiisi kehtestamisel. Liikmesriigid peavad kohaldama kõikidele kääritatud jookidele ühesugust aktsiisimäära, välja arvatud alko- direktiivis käsitletud soodusaktsiisi juhtumid. 5) Artikkel 1 punkt 7, millega nähakse ette tootmismahust sõltuva aktsiisi kohaldamise võimalus kääritatud joogile. Kääritatud jooki võib maksustada tavamäärast maksimaalselt 50% madalama aktsiisiga, kui selle on tootnud väiketootja, kelle aastane tootmismaht on kuni 1,5 2 miljonit liitrit kääritatud jooki. Analüüsi tulemusena selgus, et soodustusest saadav aktsiisivõit ettevõtjale on väheoluline summa, see on kokku umbes 0,4 miljonit eurot. Samas kaasnevad soodustusega täiendavad kulud riigile IT süsteemide muutmiseks. Ettevõtjad on avaldanud soovi soodustuse rakendamiseks, samas on kahtlus, et ettevõtjad eeldavad tootmismahust sõltuva soodusmäära puhul kääritatud joogi kuni 6%vol aktsiisi vähenemist 50%. Direktiiviga alusel tohib tootmismahust sõltuv soodustus olla väiksem maksimaalselt 50% tavamäärast, mitte juba kehtivast soodusmäärast. Kääritatud joogile kuni 6%vol rakendatakse soodusmäära. Etanoolisisaldusest sõltuv soodustus on suurem kui oleks tootmismahust sõltuv soodustus. Tabel Kääritatud joogi aktsiisimäär Etanoolisisaldusest Tootmismahust Tavamäär sõltuv aktsiis tootele sõltuv aktsiis, (kehtiv) kuni 6%vol mida võib (kehtiv) kehtestada alates 2022. a 63,35 € 73,91 € 147,82 € hektoliitri kohta hektoliitri kohta hektoliitri kohta 2020. a andmetel oli Eestis 42 kääritatud jooki tootvat ettevõtjat, kellest 39 tootsid alla 1,5 milj liitri kääritatud jooki ehk kes saaksid kohaldada tootmismahust sõltuvat aktsiisi. Nende 39 ettevõtja aastane kääritatud joogi tootmismaht kokku on 1 miljon liitrit, millest veidi alla 50% moodustab kääritatud jook üle 6%. 2020. a andmetel maksustati Eestis aktsiisiga 16,02 milj liitrit kääritatud jooki, millest ca 2 milj liitrit ehk vaid 12 % moodustab kangem kääritatud jook (üle 6%vol). Uus soodustus mõjutab väga väikest osa kääritatud jookidest, see on 0,5 milj liitrit kääritatud jooki etanooliga üle 6%vol. Kogus 0,5 miljonit liitrit on 3% kääritatud jookide kogusest, mis lubati tarbimisse Eestis 2020. aastal. Kääritatud joogi Kokku kääritatud Kokku kääritatud Kokku kääritatud aktsiisiga joogi kogus joogi (kuni 6%) joogi (üle 6%) maksustatud (milj liitrit) kogus kogus kogus Eestis 2020. a Kokku kääritatud 16,02 13,97 2,05 joogi kogus Väiketootjate 1,00 0,50 0,50 toomismaht, mis sisaldub 16,02 milj liitris 6) Artikkel 1 punktid 8 ja 9, millega kaasajastatakse viiteid direktiivi numbrile ja määruse numbrile, sätte sisu ei muudeta. 7) Artikkel 1 punkt 10, millega nähakse ette tootmismahust sõltuv soodusmäär vahetootele. Säte on rakendamiseks vabatahtlik. Eesti ei ole taotlenud soodusmäära rakendamist vahetootele. 8) Artikkel 1 punkt 11, millega nähakse ette destilleeritud alkoholile aktsiisi rakendamise erisused Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis ja Poolas. Lisaks lubatakse koduses majapidamises destilleerida alkoholi, kui seda kasutatakse isiklikuks otstarbeks mitteärilisel eesmärgil ja tooraineks on oma kasvatatud puuviljad. Liikmesriik võib koduses majapidamises destilleeritud alkoholi jätta aktsiisiga maksustamata. Nimetatud soodustust peavad oluliseks Horvaatia, Rumeenia jt riigid, kus on puuviljadest alkoholi destileerimise traditsioonid. Alkoholiseaduse alusel ei ole alkoholi destilleerimine koduses majapidamises Eestis lubatud. 3 9) Artikkel 1 punkt 12, millega sätestatakse vähendatud aktsiisimäära kohaldamise erisused Prantsusmaale ja Kreekale. 10) Artikkel 1 punkt 15 alapunktid b ja c, millega nähakse ette võimalus vabastada aktsiisist tarbijapakendis mahuga kuni 0,15 liitrit toidulisandid ja kehtestatakse protseduurireeglid alkoholi denatureerimise meetodi muutmiseks. Toidulisandite vabastamine alkoholiaktsiisist ei ole otstarbekas, sest tegemist on alkoholiga, mis kuulub üldreeglite alusel maksustamisele. Puudub selgus, miks peaks vabastama aktsiisist väiksemas pakendis alkoholi. Toidulisandiks saab toidulisandi määratluse kohaselt sisuliselt nimetada ka viina, konjakit jmt. Selline olukord tekitab segadust ja loob aluse kuritarvituste võimaluseks. Aktsiisivabastuse võimalust taotles Läti. Alkoholi denatureerimismeetodi muutmisest teatamise protseduurireegleid ei ole vaja aktsiisiseadusesse üle võtta, need on juhindumiseks. 11) Artikkel 1 punktid 16 ja 17 ning artikkel 2 on tehnilise iseloomuga sätted, nt direktiivi ülevõtmise tähtaeg või komisjoni kohustus esitada direktiivi rakendamise aruanne iga viie aasta järel. Alljärgnevalt selgitatakse muudatusi aktsiisiseaduse nende paragrahvide lõikes, mida muudetakse. Paragrahv 1 Muudetakse lõiget 2, et kaasajastada viidet kombineeritud nomenklatuurile kooskõlas alko- direktiivi artikli 1 punktiga 14. Alko-direktiivis ja aktsiisiseaduses on alkohol defineeritud nende kaubakoodide abil, mis kehtisid direktiivi vastuvõtmisel. Selleks, et kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodide muutumisel ei muutuks automaatselt maksuobjekt (ehk nt teatud toode jääks maksustamata muutmise tulemusena), sätestatakse direktiivis ja aktsiisiseaduses kaubakoodide, millele on viidatud, kehtivusaeg. Maksustamisel lähtutakse olukorrast, mis kehtis seaduses sätestatud kaubakoodide kehtimise ajal. Pärast 1992. aastat on alkoholi kaubakoodid veidi muutunud, neid on kaasajastatud ja alko-direktiivi uues redaktsioonis viidatakse 2019. aastal kehtivatele kaubakoodidele. Paragrahv 11 Muudetakse §-s 11 esitatud mõisteid kooskõlas üld-direktiivi artikli 3 punktidega 2-5 ja 14. Aktsiisiseaduses määratletud „liidu territoorium“ ja „liikmesriik“ (§ 11 lõiked 1 ja 2) on sisuliselt kooskõlas artikli 3 punktides 2 ja 3 esitatud mõistetega „liikmesriigi territoorium“ ja „liidu territoorium“. Lõikes 1 kaasajastatakse vaid viidet Euroopa Liidu (edaspidi EL) toimimise lepingu artiklitele (Lissaboni leping). Kolmandad territooriumid on määratletud kooskõlas nimetatud artikli punktiga 4 ja punktis 5 defineeritud kolmas riik vastab sisuliselt aktsiisiseaduse mõistele „liiduväline riik“ aktsiisi kohaldamise mõttes. Sihtliikmesriik defineeritakse kooskõlas artikli 3 punktiga 14. See on liikmesriik, kuhu kaup on toimetatud. Paragrahv 4 Säte viiakse kooskõlla üld-direktiivi artikli 3 punktiga 6. Termin „aktsiisi peatamise kord“ ei ole uus, muudatustega täpsustatakse definitsiooni. Aktsiisiseaduses kasutatakse termini „aktsiisi peatamise kord“ asemel terminit „ajutine aktsiisivabastus“, sisu on sama. Mõistest on ära jäetud viide „tolli peatamismenetlusele“, samuti on jäetud ära „tolli peatamismenetluse“ definitsioon, sest sellist menetlust tolliõiguses enam ei eksisteeri. Tolli peatamismenetluses oleva kauba all on mõeldud liiduvälise tollistaatusega kaupa. Ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse vaid liidu tollistaatusega kaubale. Liiduvälise staatusega kaubale ei kohaldata aktsiisikauba tootmise ja liikumisega seonduvaid reegleid (sh ajutine aktsiisivabastus), et välistada aktsiisikauba topeltjärelevalve, see on üheaegselt nii aktsiisi- kui tollivaldkonna 4 järelevalve meetmete kohaldamine. Tulenevalt kirjeldatud muudatustest täpsustatakse paragrahvi pealkirja. Paragrahv 41 lg 1 Säte viiakse kooskõlla üld-direktiivi artikli 6 lõikega 3, milles defineeritakse aktsiisikauba tarbimisse lubamine. Aktsiisikauba tarbimisse lubamisel tekib aktsiisi maksmise kohustus. Üld-direktiivi artikli 6 lõike 3 muudatuse alusel loetakse aktsiisikauba tarbimisse lubamiseks ka aktsiisikauba ladustamist väljaspool ajutist aktsiisivabastust, kui see kaup ei ole aktsiisiga maksustatud (art 6 lg 3(b)) ning lisatakse täpsustus, et tootmise all mõeldakse ka töötlemist. Importimise puhul lisatakse juhtumid, millal tollivõla lõppemisega lõpeb ka aktsiisivõlg (art 6 lg 3 (d) ). Need juhtumid on: 1) kui kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaks, hävitatakse tollijärelevalve all või loovutatakse riigile (viide punktile f); 2) kui kauba kadumine või tollialastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmine tuleneb sellest, et kõnealune kaup on oma liigi tõttu või ettenägematutest asjaoludest või vääramatust jõust tingituna või tolli korralduse tagajärjel täielikult hävinud või pöördumatult kahjustatud (viide punktile g); 3) kui kaup ei ole seotud pettusega ja tollivõlg tekkis vastavalt tolliseadustiku (määrus (EL) nr 952/2013) artiklile 79 ja tollile esitatakse piisav tõend, et kaupa ei ole kasutatud või tarbitud ja et kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud (viide punktile k). Liikmesriigil lubatakse nõuda konfiskeeritud aktsiisikaubalt aktsiisivõlga tollivõla lõppemisel määruse (EL) nr 952/2013 artikli 124 lõike 1 punkti e kohaselt. Aktsiisiseaduses esitatud aktsiisikauba tarbimisse lubamise definitsiooni täiendatakse viidetega ebaseaduslikule tootmisele, ladustamisele, valdamisele, väljumisele ajutise aktsiisivabastuse alt ja sisenemisele Eestisse. Selliselt on mõiste paremini kooskõlas aktsiisiseaduse §-s 24 lõikes 12 sätestatud maksukohustuse tekkimise momendiga. Aktsiisiseaduse § 21 lõike 1 alusel loetakse tootmiseks ka töötlemist, seetõttu ei ole § 41 täpsustamine töötlemise mõttes vajalik. Paragrahvid 44 ja 45 Aktsiisiseadust täiendatakse mõistetega kooskõlas üld-direktiivi artikli 3 punktidega 12 ja 13. Isikute „sertifitseeritud kaubasaaja“ ja „sertifitseeritud kaubasaatja“ määratlemine on vajalik seoses elektroonilise saatelehe rakendamisega aktsiisiga maksustatud kauba liikumisel liikmesriikide vahel. Isikud, kes soovivad lähetada ja vastu võtta lähteriigis aktsiisiga maksustatud kaupa, peavad juurdepääsu saamiseks saatelehtede elektroonilisele süsteemile ennast registreerima maksuhalduri vastavas infosüsteemis. Paragrahv 10 Säte viiakse kooskõlla üld-direktiivi artikli 3 punktiga 7 ja artikliga 4. Impordi mõistet sisuliselt ei muudeta, täpsustusena lisatakse viide määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 201. Kõnealust määrust nimetatakse aktsiisiseaduse § 41 alusel tolliseadustikuks. Paragrahvi lõikes 2 asendatakse viide direktiivi 2008/118 artiklile 5 viitega kolmandatele territooriumidele. Sisu jääb samaks. Paragrahvi lõikes 3 asendatakse viide direktiivi 2008/118 artiklile 6 direktiivi artiklile 5, sisu jääb samaks. Kuna aktsiisiterritoorium erineb tolliterritooriumist, siis selguse mõttes täiendatakse paragrahvi lõikega 4. Näiteks Ahvenamaa on tolliterritoorium, aga ei ole aktsiisiterritoorium. Kuna Ahvenamaa ei ole aktsiisiterritoorium, siis aktsiisikaupade veoks rakendatakse erandina tolliformaalsusi (import, eksport), kuigi tolliterritooriumi hulka kuuluvus seda ei nõuaks. Paragrahvi lõike 4 alusel koosmõjus lõikega 2 kohaldatakse impordi tolliprotseduuri ka juhtudel, kui see ei tulene tollireeglitest. 5 Paragrahv 101 Aktsiisiseadust täiendatakse mõistega kooskõlas üld-direktiivi artikli 3 punktiga 8. Paragrahvis defineeritakse aktsiisikauba ebaseaduslik sisenemine liidu tolliterritooriumile. Mõiste on vajalik paremaks selguseks. Paragrahv 11 Säte viiakse kooskõlla üld-direktiivi artiklitega 4 ja 5. Lõige 1 esitatakse muutmata kujul uuesti. Lõikes 2 asendatakse viide direktiivi 2008/118 artiklile 5 viitega kolmandatele territooriumidele. Sisu jääb samaks. Paragrahvi lõikes 3 asendatakse viide direktiivi 2008/118 artiklile 6 direktiivi artiklile 5, sisu jääb samaks. Kuna aktsiisiterritoorium erineb tolliterritooriumist, siis selguse mõttes täiendatakse paragrahvi lõikega 4. Paragrahvi lõike 4 alusel koosmõjus lõikega 2 kohaldatakse ekspordi tolliprotseduuri ka juhtudel, kui see ei tulene tollireeglitest. Paragrahv 12 Muudetakse lõigete 3 ja 4 punkte 3, et kaasajastada veini ja kääritatud joogi kaubakoode kooskõlas alko-direktiivi artikli 1 punktidega 3 ja 5 (vt ka § 1 lg 2 selgitus). Paragrahv 13 Lõike 11 täpsustuse alusel kohaldatakse alkoholi puhul, mida loetakse täielikult denatureerituks vaid Eestis, osaliselt denatureeritud alkoholi veo reegleid ehk aktsiisita kauba veo reegleid (aktsiisiseaduse § 45 lg 42 sätestatud saateleht). Paragrahv 16 Lõiget 42 muudetakse, et lugeda kuumutatavaks tubakatooteks ka tubakataimest erinevat taime sisaldavat tubakatoodet. Viimasel ajal toimuvad kiired muudatused tubakatoodete uute liikide arenduses. Seetõttu on paraku tekkinud sagedasem vajadus muuta tubakatoodetega seonduvat regulatsiooni. Kehtiva seaduse alusel kinnitatakse tubakataime sisaldavale kuumutatavale tubakatootele suitsetamistubaka maksumärk ja tubakataimest erineva taime sisaldusega kuumutatavale tubakatootele alternatiivsete tubakatoodete maksumärk. Selline olukord tekitab segadust ning muudatuse tulemusena märgistatakse edaspidi kuumutatavad tubakatooted sõltumata sisalduva taime liigist suitsetamistubaka maksumärgiga. Selline lähenemine on loogiline, sest näiteks sigaretiks loetakse ka toodet, kui see sisaldab tubakast erinevat taime. Paragrahv 211 Säte viiakse kooskõlla üld-direktiivi artiklitega 33 ja 34. Kuna lähteriigis aktsiisiga maksustatud kauba veoks teise liikmesriiki tuleb koostada elektrooniline saateleht ja saatelehtede elektroonilisele süsteemile juurdepääsuks peavad kaubasaatja ja -saaja ennast registreerima maksuhalduri infosüsteemis, sätestatakse aktsiisikauba liikumise nõue sertifitseeritud kaubasaatja ja sertifitseeritud kaubasaaja vahel. Sertifitseeritud kaubasaaja peab kinnitama kauba vastuvõtmist saatelehtede elektroonilise süsteemi kaudu ja maksma aktsiisikauba sihtliikmesriigi aktsiisi. Kooskõlas üld-direktiivi artikli 35 lõigetega 6 ja 7 peab aktsiisilaopidaja (omab alalist tegevusluba) ennast registreerima sertifitseeritud isikuks, et lähetada või vastu võtta tarbimisse lubatud aktsiisikaupa (lõige 2). Registreeritud kaubasaaja (üldiselt alaline tegevusluba) peab tarbimisse lubatud kauba vastuvõtmiseks teisest liikmesriigist ennast registreerima sertifitseeritud kaubasaajaks. Sama kehtib registreeritud kaubasaatjale. Kuid erinevalt aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaubasaaja tegevusloast, on registreeritud kaubasaatja 6 tegevusluba ühekordne (ei kehti alaliselt) ning kehtib konkreetse kauba lähetamisele teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses. Seega, kuna registreeritud kaubasaatja staatus kehtib vaid konkreetse tehingu puhul, ei ole vaja sätestada kõnealuse isiku puhul eraldi kohustust sertifitseeritud isikuks registreerimise kohta. Registreerimine sertifitseeritud kaubasaatjaks toimub antud juhul tavakorras. Aktsiisikauba veoks ärilisel eesmärgil (lõige 3) loetakse kõiki vedusid, välja arvatud juhtumid, kui aktsiisikauba toob enda tarbeks reisija (art 32) või kui aktsiisikaup soetatakse kaugmüügi teel (art 44). Kooskõlas artikli 34 lõikega 3 ei pea aktsiisikauba lähetaja ja vastuvõtja olema sertifitseeritud isikud, kui ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaup on ladustatud ärilisel eesmärgil liikmesriikide vahelisi reise tegeva õhusõiduki või laeva pardal ja seda kaupa ei võõrandata kaasaviimiseks ajal, kui laev või õhusõiduk asub teise liikmesriigi territooriumil (lõige 4). Aktsiisiga maksustatud kauba vedu teise liikmesriiki algab, kui kaup väljub sertifitseeritud kaubasaatja poolt maksuhaldurile teavitatud kohast ja vedu lõpeb, kui sertifitseeritud kaubasaaja on kauba vastu võtnud sihtliikmesriigi maksuhaldurile teavitatud kohas (lõige 5). Erandina ei saa nõuda, et tarbimisse lubatud aktsiisikauba, mida ei loeta aktsiisikaubaks EL-s, lähetamisel teise liikmesriiki peaks vastuvõtja olema sertifitseeritud kaubasaaja. Samuti ei saa nõuda, et sellist aktsiisikaupa võib teisest liikmesriigist vastu võtta vaid juhul, kui selle on lähetanud sertifitseeritud kaubasaatja. Euroopa Liidus ei loeta aktsiisikaubaks näiteks alternatiivset tubakatoodet. Eesti ettevõtja (sh aktsiisilaopidaja jt), kes lähetab alternatiivsed tubakatooted teise liikmesriiki või kes võtab sealt sellist kaupa vastu, peab olema registreeritud vastavalt sertifitseeritud kaubasaatjaks või sertifitseeritud kaubasaajaks. Registreeringu kaudu saab maksuhaldur teavet taoliste tehingute kohta ja korraldada järelevalvet. Aktsiisilaopidajal ei teki aktsiisi maksmise kohustust alternatiivsetelt tubakatoodetelt vastuvõtmisel teisest liikmesriigist, kui see kaup võetakse aktsiisilaos arvele ajutises aktsiisivabastuses (§ 24 lg 17). Paragrahv 212 Säte viiakse kooskõlla üld-direktiivi artikliga 44. Aktsiisikauba kaugmüügi korral tekib aktsiisi maksmise kohustus aktsiisikauba sihtliikmesriigis. Lähteriigis makstud aktsiis tagastatakse teatud tingimuste täitmisel. Muudatusena antakse kaugmüüjale võimalus maksta aktsiisi. Kehtiva korra alusel võis liikmesriik kohustada kaugmüüjat valima maksuesindajat aktsiisi maksmise kohustuse täitmiseks. Paragrahvi muudatuse alusel peab aktsiisi maksma kaugmüüja või tema poolt valitud maksuesindaja. Kui kaugmüüja ei ole maksuhaldurile teada andnud aktsiisi maksmise kohustuse võtmisest ja ei ole määranud maksuesindajat, peab aktsiisi maksma jätkuvalt aktsiisikauba vastuvõtja. Kaugmüüja annab maksuhaldurile teada aktsiisi maksmise kohustuse võtmisest tagatise esitamisega. Isikul, kes ostab aktsiisikaupa interneti teel teisest liikmesriigist isiklikuks tarbimiseks, peab kontrollima, kas kaugmüüja on võtnud kohustuse maksta aktsiisi ise või läbi maksuesindaja (lõige 21). Kui kaugmüüja ei ole seda teinud, peab aktsiisi maksma aktsiisikauba vastuvõtja (kaubasaaja). Paragrahv 22 Lõike 1 punkti 4 muudatusega täiendatakse rikkumiste juhtumite loetelu rikkumisega aktsiisikauba vastuvõtmisel. Aktsiisiseadusest tulenevalt võib teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaupa võtta vastu vaid sertifitseeritud kaubasaaja ehk isik, kes on registreeritud maksuhalduri infosüsteemis. Selle kohustuse täitmata jätmisel on tegemist rikkumisega, mille 7 eesmärk on hoiduda aktsiisi maksmisest (üld-direktiivi art 46 lg 5). Maksuhalduri infosüsteemis registreerimisega antakse maksuhaldurile teada aktsiisi maksmise kohustuse võtmisest. Punkti 4 lõpust jäetakse ära täpsustus „isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta“, sest aktsiisikauba võõrandamisega seotud rikkumised võivad olla sisult laiemad. Näiteks on keelatud võõrandada kaasaviimise eesmärgil teise liikmesriigi aktsiisiga maksustatud kaupa liikmesriikide vahel reise tegeval laeval, mis asub Eestis. Lõike 1 punktide 71 ja 72 muudatusega lisatakse kaugmüüja aktsiisimaksjate loetellu ning aktsiisiseaduse §-s 211 nimetatud isik asendatakse terminiga „sertifitseeritud kaubasaaja“. Paragrahv 24 Säte viiakse kooskõlla üld-direktiivi artikliga 6. Lõikes 1 asendatakse sõna „toimetamisel“ sõnadega „saabumise päeval“, sest nii on maksukohustuse tekkimise moment selgemini määratletud. Aktsiisiseaduse §-s 24 sätestatud maksukohustuse tekkimise momendid on üldiselt kooskõlas artikliga 6. Artikli 6 (3) alusel ei ole aktsiis sissenõutav tollivõla lõppemisel tolliseadustiku (määrus (EL) nr 952/2013) artikli 124 lõike 1 punktide e, f, g või k kohaselt. Siiski võib liikmesriik nõuda kinnipeetud või konfiskeeritud kaubalt tekkida võinud aktsiisivõla summa tasumist (punkt e). Muud määruses nimetatud juhtumid on järgmised: f) kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaks, hävitatakse tollijärelevalve all või loovutatakse riigile; g) kauba kadumine või tollialastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmine tuleneb sellest, et kõnealune kaup on oma liigi tõttu (omadustest tulenevalt) või ettenägematutest asjaoludest või vääramatust jõust tingituna või tolli korralduse tagajärjel täielikult hävinud või pöördumatult kahjustatud; käesoleva punkti kohaldamisel loetakse kaup pöördumatult kahjustatuks, kui keegi ei saa seda enam kasutada; k) tingimusel et lõikest 6 (pettusekatse) ei tulene teisiti, kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 79 ja tollile esitatakse piisav tõend, et kaupa ei ole kasutatud või tarbitud ja et kaup on liidu tolliterritooriumilt välja viidud. Lõike 12 täpsustuse alusel tekib aktsiisi maksmise kohustus rikkumise juhtudel isikul, kes on esitanud aktsiisi maksmise tagatise ehk kes vastutab aktsiisi maksmise eest. Kui aktsiisi maksmise tagatise esitajat ei ole võimalik kindlaks teha (aktsiis on eeldatavasti tagamata), siis tekib aktsiisi maksmise kohustus isikul, kes rikkus aktsiisiseadust. Kui aktsiisiseadust rikkunud isik ei ole tuvastatav, vastutab aktsiisi maksmise eest isik, kelle valduses oli kaup. Säte on kooskõlas üld-direktiivi artikliga 7 (1) a) ii) ja b) ja artikliga 46 (3). Lõikes 17 asendatakse „§-s 211 nimetatud isik“ terminiga „sertifitseeritud kaubasaaja“ tulenevalt eespool kirjeldatud muudatustest. Kooskõlas üld-direktiivi artikliga 34 (1) tekib sertifitseeritud kaubasaajal maksukohustus aktsiisikauba vastuvõtmisel. Kui sertifitseeritud kaubasaaja võtab aktsiisikauba vastu näiteks aktsiisikauba lähetaja (sertifitseeritud kaubasaatja) juures, tekib maksukohustus kauba Eestisse saabumise päeval. Maksukohustus Eesti aktsiisimäära alusel saab tekkida kauba jõudmisel Eestisse. Sertifitseeritud kaubasaajal on kohustus aktsiisikaup võtta arvele viivitamata. Paragrahv 25 Lõikes 22 asendatakse viide aktsiisiseaduse §-s 211 nimetatud isikule terminiga „sertifitseeritud kaubasaaja“ tulenevalt varem kirjeldatud muudatustest. Aktsiisimaksjate loetellu lisatakse kaugmüüja, et sätestada temale aktsiisi maksmise tähtpäevaks viies päev maksukohustuse tekkimisest. Vastavalt varem kirjeldatud muudatustele antakse kaugmüüjale õigus maksta aktsiisi ja sellest tulenevalt määratakse aktsiisi maksmise tähtaeg. Lõike viimane lause, milles 8 sätestatakse teise liikmesriigi isiku aktsiisi maksmise tähtpäev, jäetakse ära, kuna see on kaetud § 25 lõikega 5. Paragrahv 26 Lõiget 1 täiendatakse puntiga 35 kooskõlas üld-direktiivi artikliga 16 (1) v). Muudatuse alusel võib aktsiisilaost vedada aktsiisikaupa ilma aktsiisita, so ajutises aktsiisivabastuses, välistransiidiprotseduuri kohaldavasse tolliasutusse. See on osa muudatustest, mille eesmärk on võimaldada aktsiisikauba eksportimist kõnealuse protseduuriga. Kehtiva korra kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks kauba füüsilise väljaveo korral aktsiisiterritooriumilt. Uuendusena võib kasutada välistransiidiprotseduuri, mille tulemusena loetakse kaup ekspordituks selle protseduuri kohaldamise momendist, see on enne kauba füüsilist väljavedu. Nimetatud lihtsustuse tulemusena muutub eksportimise protseduur ettevõtjale sujuvamaks ja kulutõhusamaks. Jääb ära aktsiisi kahekordne tagamine tolli- ja aktsiisireeglite alusel. Välistransiidiprotseduuriga on maksud tollireeglite alusel tagatud. Lõike 1 punkti 7 täiendatakse viitega § 27 lõike 1 punktile 12, et lisada ajutise aktsiisivabastuse kohaldamise juhtumite nimekirja lähetused liikmesriikide relvajõududele, kellele nähakse ette aktsiisivabastus kooskõlas üld-direktiiviga (art 11 (1) c) ). Paragrahv 27 Lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 kooskõlas üld-direktiivi artikliga 11 (1) c). Sarnaselt NATO relvajõududele nähakse ette aktsiisivabastus ka liikmesriikide relvajõudude kasutatavale aktsiisikaubale, kui nimetatud relvajõud osalevad kaitsetegevuses. Aktsiisivabastus ei laiene asukoha liikmesriigi relvajõudude aktsiisikaubale ehk aktsiisivabastust ei kohaldata Eesti relvajõududele Eestis. Lõiget 1 täiendatakse punktiga 42 kooskõlas üld-direktiivi artikliga 45 (1). Nimetatud artikli alusel ei kuulu aktsiisiga maksustamisele teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaup, mis tuuakse Eestisse kaugmüügi korras või ärilisel eesmärgil aktsiisiseaduse § 211 tähenduses, kui see kaup veo käigus hävines või kahjustus pöördumatult või kui maksuhaldur andis loa aktsiisikauba hävitamiseks. Aktsiisikauba hävinemise või pöördumatu kahjustumise korral ei ole aktsiis sissenõutav aktsiisiseaduse § 30 lõigete 4 ja 10 alusel. Aktsiisiseaduse täiendamisel punktiga 42 nähakse ette aktsiisivabastus teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubale, mis hävitatakse Eestis maksuhalduri järelevalve all eeldusel, et see kaup ei ole olnud maksukohustuse täitmisest kõrvalehoidumise objektiks ning hävitamise soovist on teatatud maksuhaldurile enne aktsiisi maksmise tähtaega. Lõike 1 punkti 91 täienduse alusel vabastatakse aktsiisist osaliselt denatureeritud alkohol, mis kasutatakse tootmisseadmete hooldamiseks või puhastamiseks. Aktsiisivabastus nähakse ette alko-direktiivi artikli 1 punktiga 15a. Lõike 1 punkti 191 muudetakse kooskõlas üld-direktiivi artikliga 11 (1) c). Punkti lisatakse viide punktile 12, see on liikmesriikide relvajõudude kasutatava kütuse aktsiisivabastus. Lõike 1 punktides 29 ja 30 uuendatakse viidet üld-direktiivile, sätte sisu jääb samaks. Seoses uue, liikmesriikide relvajõude puudutavale aktsiisivabastuse punktile artiklis 11 (1) on veidi muutunud üld-direktiivi artikli 11 punktide järjekord. Punktis 29 sätestatakse aktsiisivabastus diplomaatiliste ja konsulaarsuhete otstarbel, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide puhul. Punktis 30 sätestatakse relvajõududega seotud aktsiisivabastus. Lõiget 21 muudetakse kooskõlas üld-direktiivi artikliga 12. Diplomaatide, rahvusvahelistele organisatsioonide ja relvajõudude otstarbeks ajutises aktsiisivabastuses liikmesriikide vahel veetava aktsiisikaubaga peab olema kaasas vabastussertifikaat. Vabastussertifikaadi vormi kehtestab rakendusaktiga Euroopa Komisjon. Lõiget 21 muudetakse vastavalt. Jätkuvalt on vabastussertifikaat (enne seda oli nõutav käibemaksust ja aktsiisist vabastamise tõend ) nõutav aktsiisivabastuse kohaldamiseks importimisel või aktsiisilaost soetamisel. Vabastussertifikaat 9 on kinnituseks aktsiisilaopidajale, et tal on õigus vabastussertifikaadis märgitud isikule müüa kaupa aktsiisivabalt. Vabastussertifikaat ei ole endiselt nõutav, kui importimiseks vormistatakse diplomaatilise kauba deklaratsioon ning importimise koht ja kauba sihtkoht asuvad Eestis. Ka ei pea kasutama vabastussertifikaati, kui aktsiisilaopidaja (mitte ainult kaitseväe aktsiisilaopidaja) või laevavarustaja asub aktsiisivaba kütuse saajaga sama lennuvälja, kopteriväljaku või sadama territooriumil ning seal toimub ka tankimine. Vabastussertifikaati ei ole vaja nõuda ka juhul, kui kaitseväe aktsiisiladu võõrandab aktsiisivaba kütuse vahetult relvajõududele. Vabastussertifikaadi sisuliseks eesmärgiks on anda aktsiisilaopidajale kindlus, et kütus väljastatakse aktsiisivabastuseks õigustatud isikutele – ehk praegusel juhul NATO liikmesriigi sõjaväeüksusele. Erinevalt tavalistest aktsiisiladudest on kaitseväe aktsiisilao eripäraks, et neil juba on olemas sisuline teadmine siin viibivatest ja kütust vajavatest sõjaväeüksustest, tulevikus ka liikmesriikide relvajõudude üksustest, mis ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide raames tegutsema hakkavad. Vabastussertifikaadi nõudest loobumine vähendab nii militaarüksuste kui ka Kaitseministeeriumi (kinnitab vabastussertifikaadil aktsiisivabastuse õigsust) ja maksuhalduri halduskoormust. Praktikas on juhtumeid, kus NATO liitlasüksusel tekib kiireloomuline kütusevajadus, mis nõuab vabastussertifikaati. Näiteks kütuse väljastamine NATO veokile viimiseks maaväeüksusele või väliõppusel tankimist ootavale kopterile. Juhul kui Kaitseministeeriumi töökorraldus ei võimalda vabastussertifikaadi kinnitamist töövälisel ajal, näiteks öösel või nädalavahetustel, siis on kütus kaitseväe aktsiisilaost NATO liitlasüksusele võõrandatud tarbimisse lubatuna. Hiljem tekitab see NATO liitlasüksusele tarbetut lisakoormust aktsiisi tagastamise taotlemisel. Paragrahvi täiendatakse lõikega 22, et sätestada valdkonna eest vastutava ministri kohustus kinnitada isiku või asutuse õigust aktsiisivaba kauba soetamisele. Vabastussertifikaat väljastatakse aktsiisivabastuse taotlejale. Diplomaatiliste ja konsulaarsuhete (§ 27 lg 1 p 1), sh rahvusvahelise sõjalise peakorteri ja selle liikme puhul, kinnitab taotleja õigust aktsiisivabastusele Välisministeerium. Relvajõudude korral (§ 27 lg 1 p-d 11 ja 12) kinnitab õigust aktsiisivabastusele Kaitseministeerium. Lõike 6 sissejuhatava osa teksti lisatakse viide füüsilisele isikule saadetud kaupadele, et maksuhaldur lähtuks nii reisija kaasa toodud kauba kui ka füüsilisele isikule saadetiste korral ühesugustest kriteeriumidest ärilise eesmärgi hindamisel. Saadetiste all mõeldakse muuhulgas nt postisaadetisi välisriigi füüsiliselt isikult Eestis asuvale füüsilisele isikule või välisriigi ettevõtjalt füüsilisele isikule Eestis. Paragrahv 28 Lõiget 12 täiendatakse viimase lausega kooskõlas üld-direktiivi artikli 46 lõikega 2. Kui aktsiisikaup maksustati liikmesriigis, kus avastati rikkumine või põhjendamatu puudujääk, sest ei olnud võimalik kindlaks teha rikkumise toimepanemise liikmesriiki ja sellele järgneva kolme aasta jooksul tehakse kindlaks rikkumise toimumise või puudujäägi tekkimise liikmesriik, siis tuleb aktsiisikaup maksustada rikkumise toimumise või puudujäägi tekkimise liikmesriigis. Kui nt rikkumise toimumise liikmesriik on Eesti, siis tekib maksukohustus rikkumise toimumise päeval (§ 24 lg 12). Paragrahv 30 Lõiget 9 muudetakse kooskõlas üld-direktiivi artikli 6 lõigetega 7 ja 10. Esimest lauset täiendatakse sõnaga „Eesti“, mille tulemusena rahandusministri määrusega kehtestatud kao piirnormid kehtivad kauba veole ja ladustamisele Eestis. Ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba veol ühest liikmesriigist teise lähtutakse edaspidi liikmesriikidele kehtestatud ühistest aktsiisikauba kao piirnormidest. Aktsiisiga ei maksustata aktsiisikauba kadu piirnormi piires. Aktsiisiseaduse § 30 lõikest 10 tulenevalt kohaldatakse lõike 9 alusel kehtestatud kao piirnorme ka teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba veol Eestisse. Üld-direktiivi 10 artikli 6 lõigetes 5, 6 ja 9 esitatud põhimõtteid ei ole sisuliselt muudetud ja need on ülevõetud aktsiisiseaduse § 28 lõikega 12 ja §-ga 30. Paragrahv 31 Lõiget 1 täiendatakse lausega tagatise eesmärgi kohta ning kooskõlas üld-direktiivi artikli 17 lõikega 4 ja artikli 35 lõike 2 punktiga a lisatakse nõue, et tagatist peab saama kasutada teises liikmesriigis tekkinud aktsiisivõla maksmiseks, nt aktsiisikauba põhjendamata kadude korral. Kooskõlas üld-direktiivi artikkel 17 lõikega 2 ei ole tagatis nõutav kütuse liikumise korral alaliselt paigaldatud torujuhtme kaudu. Lõikes 12 ja lõike 5 punktis 5 asendatakse §-le 211 viidatud isik terminiga „sertifitseeritud kaubasaaja“ tulenevalt varem kirjeldatud muudatustest. Lõikes 3 jäetakse ära viide tollialaste õigusaktide kohaldamise võimalusele, sest praktikas ei ole esinenud juhtumeid, kui maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) regulatsioon oleks osutunud ebapiisavaks lõike 3 kontekstis. Ka tollivõla puhul lähtutakse tagatise puhul suures osas MKS-st. Tagatise esitamine, aktsepteerimine, kasutamine ja vabastamine toimub kooskõlas MKS §-dega 120-127. Lõikes 4 asendatakse tagatist esitavate isikute loetelu üldnimetusega „tagatise esitaja“, sest üksikasjalik loetelu ei ole vajalik ning üldnimetuse kasutamine haarab täiendavalt ka sertifitseeritud kaubasaajat. Tagatissumma määramisel arvestatakse maksukohustuse tekkimise võimalusega teises liikmesriigis. Lõiget 5 täiendatakse punktiga 43, et sätestada kaugmüüja puhul tekkida võiva aktsiisi maksmise kohustuse arvutamise juhis. Aluseks võetakse kaugmüüja poolt Eestisse veetav aktsiisikauba kogus. Sama lõike punktis 5 asendatakse viide §-s 211 nimetatud isikule terminiga sertifitseeritud kaubasaaja tulenevalt varem kirjeldatud muudatustest. Punkti sõnastust täpsustatakse, sisu jääb samaks. Paragrahv 32 Esimeses lauses jäetakse ära tagatist esitavate isikute loetelu ja täpsustatakse sätte mõtet, et uue tagatise esitamise kohustus enne vana kehtivuse lõppemist tekib vaid aktsiisi maksmise alalise tagamise korral. Paragrahv 331 Paragrahvi täiendatakse lõikega 31, et sätestada pädeva mõõtja tunnistuse nõude erisus kääritatud joogi, veini ja õlle väiketootjatele. Väiketootjaks loetakse antud sätte mõttes aktsiisilaopidajat, kes toodab kalendriaastas kuni 1,5 miljonit liitrit õlut, veini või kääritatud jooki. Kui ettevõtja toodab kõiki 3 liiki alkohoolset jooki (õlu, vein ja muu kääritatud jook), siis arvestatakse tootmismahu piiri 1,5 miljonit liitrit iga alkohoolse joogi liigi osas eraldi, st 1,5 miljonit liitrit veini, 1,5 miljonit liitrit õlut ja 1,5 miljonit liitrit kääritatud jooki. Pädeva mõõtja tunnistuse nõude erisust ei rakendata alkoholitootjale (nt konjaki jmt tootja), kes muu alkoholi hulgas toodab ka õlut, veini või kääritatud jooki tootmismahu piirmäära (1,5 milj l) ulatuses. Ka juhul, kui nt õlletootja, kes ei kvalifitseeru väiketootjaks, toodab väheses koguses siidrit, siis pädeva mõõtja tunnistuse nõude erisus ei rakendu sellele ettevõtjale. Pädeva mõõtja tunnistuse nõue toob kaasa ettevõtjale regulaarseid kulusid. Eesti Väikepruulijate Liit peab neid kulutusi ebamõistlikult kõrgeks arvestades makstavat aktsiisisummat. Pädeva mõõtja tunnistus kehtib tulenevalt mõõteseaduse § 5 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrusest kaks aastat. Seega tuleb tunnistust uuendada iga kahe aasta järel. Akrediteerimisasutus kinnitab pädeva mõõtja tunnistuse väljastamisega mõõtmiskorralduse vastavust aktsiisiseaduse nõuetele. Muudatuse tulemusena ei pea eespool kirjeldatud tingimuste täitmisel mõõtetulemuste jälgitavust tõendama pärast aktsiisilao tegevusloa taotlemisel esitatud pädeva mõõtja tunnistuse kehtivuse lõppemist. Samuti ei pea mõõtmistulemuste jälgitavust 11 tõendama pärast aktsiisiseaduse § 31 lõikes 15 nimetatud tootmismahu piiri ületamist (rohkem kui 20%) esitatud pädeva mõõtja tunnistuse kehtivuse lõppemist. Ettevõtja, kes toodab kuni 40 000 liitrit õlut ja kuni 15 000 liitrit kääritatud jooki ja veini, ei pea mõõtetulemuste jälgitavust tõendama kehtiva aktsiisiseaduse alusel. Nimetatud ettevõtja puhul lubatakse tootmismahu piiri ületamist kuni 20% ilma, et see tooks kaasa mõõtmistulemuste jälgitavuse tõendamise kohustuse. Maksuhalduril on õigus nõuda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamist, kui mõõtmiskorraldus ei vasta aktsiisiseaduse nõuetele või kui ettevõtja tegevuses esineb olulisi muudatusi (nt tootmistehnoloogia, sh seadmete muutmine olulises mahus), mis tingivad vajaduse hinnata terviklikult ettevõttes teostatud mõõtmiste täpsust lõpptoote tegeliku koguse selgitamiseks. Maksuhaldurile antud kaalutlusõigus võimaldab hinnata paindlikult olukorda ja mitte nõuda pädeva mõõtja tunnistust nt toomismahu piirmäära ületamisel mõne liitri või enama korral, sest see ei mõjuta mõõtmistäpsust. Samas, kui vahetatakse välja nt ligi pool tootmisseadmetest või kui tootmismaht mitmekordistub või kui muudetakse tootmist viisil, et pooltoote töötlemise asemel hakatakse tootma toodet algtoorainest lõpptooteni, siis võib tekkida vajadus mõõtmiskorralduse hindamiseks ehk pädeva mõõtja tunnistuse taas ühekordse esitamise nõudeks. Selline lahendus vähendab ettevõtjate kulutusi ning on kooskõlas ja proportsionaalne meetme eesmärgiga. Maksuhalduri pädevus mõõtmiskorralduse hindamiseks suuremate tootmismahtude (nt üle 40 000 liitri) korral ei ole piisav. Seetõttu on vajalik valdkonna spetsialistide kaasamine akrediteerimisasutusest. Ühekordne pädeva mõõtja tunnistus on piisav ja selle uuendamine ei ole vajalik, kui ettevõttes ei toimu muudatusi, mis toovad kaasa vajaduse tervikliku mõõtmiskorralduse uuesti hindamiseks. Paragrahv 36 Lõike 1 punktis 23 uuendatakse viidet direktiivile. Muudatuse alusel peab säilitama SADHES- s või EMCS-s menetletavate elektrooniliste dokumentide aluseks olevaid dokumente raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumentide säilitamise aja jooksul. Selliseks dokumendiks on näiteks e-saatelehte asendav paberil koostatud saateleht. Lõike 1 punkti 13 täiendatakse kooskõlas üld-direktiivi artikli 15 lõike 2 punktiga e. Lisatakse aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja kohustus nõustuda maksuhalduri poolt teostatava järelevalve ja laoseisu kontrolliga, sh ette teatamata kontrolliga või kontrolliga, mida tehakse ilma rikkumist eelnevalt kahtlustamata. Lõikes 2 jäetakse ära viide kehtetule punktile 10. Paragrahv 361 Paragrahvi sõnastust ja viiteid kaasajastatakse, sisu jääb üldiselt samaks. Aktsiisi maksmise kohustuse üle võtmisega võtab maksuesindaja ka üle kohustuse tagada aktsiisi. Sarnaselt aktsiisilaopidajale, kellel on aktsiisi maksmise alaline tagamise kohustus, nähakse ka maksuesindaja puhul ette tagatise suurendamise kohustus mõistliku aja jooksul vastavalt maksuhalduri määratud summale. Tagatissumma arvutamisel lähtutakse § 31 lõikest 5. Paragrahv 41 Paragrahvi muudetakse, et lisada sertifitseeritud kaubasaaja/saatja registreerimise protseduur maksuhalduri infosüsteemis ning jätta ära aegunud sätteid. Paragrahvi pealkiri viiakse kooskõlla muudatustega. Lõige 1 esitatakse muutmata kujul. Lõikega 2 nähakse ette sertifitseeritud kaubasaatja või -saajana registreerimise protseduur. Registreerimise kohustus tuleneb üld-direktiivi artikli 3 punktidest 12 ja 13 ning artiklist 35 (2) a) (aktsiisiseaduse § 211 jt). Registreerimiseks peab isik esitama maksuhaldurile taotluse, mis sisaldab andmeid vastavalt sama paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelule. Kuna sertifitseeritud kaubasaajal lasub kohustus maksta aktsiisi, peab ta esitama aktsiisi tagatise (§ 12 444). Pärast esitatud andmete ja tagatise, selle nõudmisel, aktsepteerimist antakse isikule tema identifitseerimist võimaldav number, mille alusel ta saab juurdepääsu saatelehtede elektroonilisele süsteemile saatelehe koostamiseks või kauba vastuvõtmise kinnitamiseks. Registreering kehtib ühekordselt konkreetsele aktsiisikauba lähetusele või konkreetsele aktsiisikauba veose vastuvõtmisele. Lõikes 3 (endine lg 2) antud volitusnorm rahandusministrile laiendatakse sertifitseeritud kaubasaaja ja –saatjale. Lõike alusel kehtestatakse määrusega infosüsteemi kantavate andmete loetelu ja isikute identifitseerimist võimaldav numbrite kombinatsioon. Esitatavateks andmeteks on peamiselt isiku identifitseerimist võimaldavad andmed, tegevuskoht, vastuvõetava kauba kirjeldus jmt. Lõikes 4 (endine lõige 5) jäetakse ära viide lõikele 1, mille tulemusena kohaldub säte ka lõikele 2. Kehtiva § 41 lõiked 3 ja 4 on sisult aegunud. Pabersaatelehe puhul oli põhjendatud vajadus kontrollida kaubasaaja õigust aktsiisita (ajutises aktsiisivabastuses oleva) kauba vastuvõtmiseks. Vastavat teavet väljastas maksuhaldur. E-saatelehe puhul saab andmeid kontrollida automaatselt. E-süsteem väljastab veateate, kui adressaat on vale. Lisaks saab ettevõtja küsida maksuhaldurilt teavet maksukorralduse seaduse alusel. Kuna maksuhalduril on kohustus väljastada teise liikmesriigi pädevale riigiasutusele maksuhalduri elektroonsesse infosüsteemi kantud andmeid kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 389/2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas, ei ole vajalik selle kohustuse kordamine aktsiisiseaduses (lg 4). Määrus on otsekohalduv. Paragrahv 43 Lõiget 2 täiendatakse maksuhalduri kaalutlusõigusega tunnistada kehtetuks aktsiisilao või registreeritud kaubasaaja tegevusluba, kui isik ei ole tegutsenud viimase 12 kalendrikuu jooksul aktsiisilaopidajana või registreeritud kaubasaajana üheski tegevusloale märgitud tegevuskohas. Tegevusloa olemasolu ilma vastaval alal tegutsemiseta koormab põhjendamatult maksuhalduri andmekogu. Selline tegevusloa omanik võib olla seotud fiktiivsete tehingutega. Paragrahv 441 Paragrahvi ei muudeta sisuliselt. Preambulat täpsustatakse, et mõeldakse kaugmüüjat, kes müüb aktsiisikaupa lähetamiseks Eestist teise liikmesriiki. Kehtiva redaktsiooni lõike 1 punktis 1 nimetatud nõue on kaetud uue redaktsiooni punktiga 2. Lõikes 2 ja 3 sätestatu esitatakse muude kohustuste seas punktidena (§ 441 punktid 1 ja 2). Paragrahv 442 Paragrahvi tekst muudetakse tervikuna, sest vastavalt varem kirjeldatud muudatustele (§ 212) maksab kaugmüügi korral (teisest liikmesriigist Eestisse) aktsiisi kaugmüüja, tema valitud maksuesindaja või kauba vastuvõtja, juhul kui kaugmüüja ei ole maksuhaldurile teatanud aktsiisi maksmise kohustuse võtmisest ega valinud maksuesindajat selle kohustuse täitmiseks. Kaugmüüja, kes on võtnud endale aktsiisi maksmise kohustuse, peab maksuhaldurile teatama enne aktsiisikauba lähetamist oma andmed (nimi, tegevuskoha aadress jmt), andma aktsiisikauba kirjelduse, mis võimaldab kindlaks teha aktsiisi maksmise kohustuse summa ning esitama tagatise ja aktsiisikauba vastuvõtja andmed (nimi ja kontaktandmed), samuti aktsiisikauba kättetoimetamise eeldatava kuupäeva, mis on maksukohustuse tekkimise momendiks. Kaugmüüja, kes on valinud maksuesindaja aktsiisi maksmise kohustuse täitmiseks, peab edastama lõikes 1 nimetatud andmed maksuesindajale. Maksuesindaja, kes võtab kohustuse maksta kaugmüüja asemel aktsiisi, peab sellest teavitama maksuhaldurit ning esitama maksuhaldurile tagatise ja kaugmüüjalt lõike 2 alusel saadud andmed enne 13 aktsiisikauba lähetamist teisest liikmesriigist. Aktsiisikauba vastuvõtja kohustused on sätestatud §-s 445. Paragrahv 443 Paragrahvis sätestatakse nõuded Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikauba teise liikmesriiki ärilisel eesmärgil lähetajale. Tulenevalt varem kirjeldatud muudatustest (§ 211) peab tarbimisse lubatud aktsiisikauba lähetaja olema registreeritud sertifitseeritud kaubasaatjana ja teises liikmesriigis vastuvõtja peab olema aktsiisikauba sihtliikmesriigis registreeritud sertifitseeritud kaubasaajana. Nõue, et lähetada tohib vaid sertifitseeritud kaubasaajale, ei kehti alternatiivsete tubakatoodete puhul, sest neid tooteid ei loeta aktsiisikaubaks Euroopa Liidus. Aktsiisikauba lähetaja Eestist peab olema sertifitseeritud kaubasaatja ka juhul, kui teise liikmesriiki lähetatakse alternatiivseid tubakatooteid. Võimalikult ühetaoline kohtlemine lihtsustab seaduse rakendamist ning annab täiendavat teavet järelevalveks. Sertifitseeritud kaubasaatja peab täitma aktsiisiseaduse § 45 nõudeid seoses saatelehega. Kooskõlas üld-direktiivi artikliga 36 peab sertifitseeritud kaubasaatja esitama elektroonilise saatelehe enne kauba lähetamist (§ 45 lg 4). See võimaldab maksuhalduril kontrollida saadetist hiljem tagastatava aktsiisisumma õigsuse kindlakstegemise eesmärgil. Saatelehe menetlus ja saatelehega seotud kohustused (teatamine andmete muutumisest – veoki vahetus jne) on üldiselt samasugused nagu ilma aktsiisita kauba veo puhul. Lõige 2 jäetakse ära, kuna maksuhaldur võib vajadusel küsida teavet veoteekonna kohta ilma selle lõike olemasoluta. Paragrahv 444 Paragrahvi tekst muudetakse tervikuna, et sätestada nõuded teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjale Eestis. Vastavalt aktsiisiseaduse varem kirjeldatud muudatustele peab teises riigis tarbimisse lubatud kauba vastuvõtja Eestis olema registreeritud sertifitseeritud kaubasaajana ja vastu tohib võtta vaid sertifitseeritud kaubasaatja lähetatud kaupa. Nõue, et vastu tohib võtta vaid sertifitseeritud kaubasaatja lähetatud kaupa, ei kehti alternatiivsete tubakatoodete puhul. Isik peab lubama maksuhalduril kontrollida tema tegevuskohta ja raamatupidamist aktsiisi maksmise õiguse kindlakstegemiseks, samuti tagama aktsiisi maksmise. Sertifitseeritud kaubasaaja peab aktsiisikauba kohale jõudmisel selle kohe arvele võtma ja teatama viivitamata saatelehe elektroonilise süsteemi kaudu kauba vastuvõtmisest. Paragrahv 45 Paragrahvis 45 sätestatakse aktsiisikauba saatelehega seonduv ning seda muudetakse tulenevalt pabersaatelehe asendamisest elektroonilise saatelehega kaupade puhul, mida veetakse ühest liikmesriigist, kus kaup maksustati aktsiisiga, teise liikmesriiki. Ülevaatlikuma pildi saamiseks paragrahvist võib üldistusena kokku võtta järgmist: 1) Eesti-siseste aktsiisikauba lähetuste korral (aktsiisiga ja ilma) menetletakse saatelehti elektroonilises süsteemis nimega SADHES ja saatelehega seonduv on reguleeritud peamiselt lõigetes 1-15, 9, 14 ja 141. 2) liikmesriikide vahel veetava aktsiisikauba puhul menetletakse saatelehti elektroonilises süsteemis nimega EMCS ja saatelehtedega seonduv on reguleeritud lõigetes 2-13. Eesti erisuste korral, nt alternatiivsete tubakatoodete veol liikmesriikide vahel ja aktsiisikauba kaugmüügil, vormistatakse saateleht SADHESis. Paragrahvi muudatused on järgmised. 14 Lõikes 2 sätestatakse nii ajutises aktsiisivabastuses (aktsiisita kaup) kui tarbimisse lubatud (aktsiisiga kaup) aktsiisikauba liikmesriikide vahelisel liikumisel nõutava saatelehe koostamise kohustus EMCS nimelises saatelehtede elektroonilises süsteemis. Kehtiva direktiivi (2008/118) alusel on tarbimisse lubatud aktsiisikauba puhul nõutav saateleht paberil. EMCS on liikmesriikide vaheline süsteem elektrooniliste saatelehtede ja sellega seotud teavituste menetlemiseks ning tähelühenditega tähistatud sõnad on excise movement control system. Lõikes uuendatakse viidet direktiivile. Lõikes 3 sätestatakse riigisisene nõue saatelehe koostamiseks kaugmüügi korral, kui kaup lähetatakse Eestist teise liikmesriiki. Saateleht koostatakse riigisisese saatelehtede elektroonilises süsteemis nimega SADHES. Saatelehe liiginimetuseks on LRM-saateleht. Lühendiga LR tähistatakse liikmesriiki ehk mõeldakse vedu liikmesriikide vahel ja tähega M tähistatakse muud liiki aktsiisikaupa või muid juhtumeid. LRM saatelehte kasutatakse vedude korral, mil liidutasandil ei ole saateleht nõutav, nt kaugmüük või selliste kaupade vedu, mille maksustamine aktsiisiga ei ole Euroopa Liidus kohustuslik, näiteks alternatiivsed tubakatooted. LRM-saatelehte saab kasutada selliste vedude vormistamiseks, mida ei saa teha EMCSis näiteks EL aktsiisialase õigusraamistiku erineva tõlgendamise tõtt liikmesriikides. Lõike 31 muudatuse alusel ei pea alternatiivse tubakatoote saateleht olema kaubaga kaasas, piisab elektroonilises süsteemis (SADHES) vormistatud saatelehe numbri kandmisest kaubaga kaasas olevale äridokumendile. Lõikes täpsustatakse saatelehe liigi nimetust. Lõikes 4 täpsustatakse saatelehe liik teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba puhul ja lisatakse saatelehe liik tarbimisse lubatud aktsiisikauba lähetamisel teise liikmesriiki. Tähtedega A ja T tähistatakse sarnaselt Eesti-sisestele saatelehtedele aktsiisikauba vedu ajutises aktsiisivabastuses (A) ja ilma ajutise aktsiisivabastuseta ehk aktsiis tasutud (T). LRA-saatelehe ingliskeelne lühend on eAD (electronic administrative document). LRT- saatelehe ingliskeelne lühend on eSAD (electronic simplified accompanying document). Paragrahvis nimetatakse mõlemat saatelehte (LRA ja LRT) koos e-saateleheks. Kuna kaugmüügi ja alternatiivsete tubakatoodete puhul ei rakendata EL ühist saatelehtede elektroonilist süsteemi (EMCS), välistatakse need juhtumid ja reguleeritakse eraldi lõigetes 3 ja 31. Endiselt ei pea aktsiisikauba veol olema kaasas saatelehe väljatrükk EMCSst, piisab saatelehe numbri märkimisest muule veoga kaasas olevale äridokumendile. Kooskõlas üld- direktiivi artikliga 21(2) peab aktsiisikauba eksportimisel märkima LRA-saatelehe numbri ka ekspordi tollideklaratsioonile. Paragrahvi täiendatakse lõigetega 41 ja 42, et sätestada kooskõlas alko-direktiivi artikli 1 punktiga 15a kohustuslik saatelehe liik täielikult või osaliselt denatureeritud alkoholi veol teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi. Täielikult denatureeritud alkoholi puhul peab EMCS-s vormistama saatelehe, mis koostatakse tavaliselt aktsiisiga maksustatud kauba liikumisel. Sellisel juhul peab aktsiisikauba lähetaja ja vastuvõtja registreerima ennast vastavalt sertifitseeritud kaubasaatja ja –saajana. Osaliselt denatureeritud alkoholi puhul tuleb koostada EMCS-s aktsiisiga maksustamata kauba veo saateleht selle veol teise liikmesriiki. Osaliselt denatureeritud alkoholi, mis on aktsiisiga maksustamata, lähetaja peab seega olema aktsiisilaopidaja ja vastuvõtja kas aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja (need on isikud, kes võivad vastu võtta aktsiisita – ajutises aktsiisivabastuses - lähetatud kaupa). Osaliselt denatureeritud alkoholi veo reegleid rakendatakse ka alkohol puhul, mida loeme täielikult denatureerituks vaid Eestis. Lõike 5 viimast lauset täpsustatakse. Kuna saatelehe väljatrükk ei ole nõutav, piisab saatelehtede elektroonilisest süsteemist saadud saatelehe numbri märkimisest aktsiisikaubaga kaasas olevale äridokumendile. Kui aktsiisikauba veo ajal tunnistatakse kehtivaks e-saateleht, siis on aktsiisi maksmise eest vastutava isiku otsus, kas ta korraldab selle numbri märkimise 15 pabersaatelehele (mis asendas e-saatelehte) või muud liiki äridokumendile, mis on kaubaga kaasas. Lõiget 7 täiendatakse sihtkoha muutmise reeglitega, kui sihtkohta muudetakse tarbimisse lubatud aktsiisikauba veo ajal teise liikmesriiki. Kuna kauba vastuvõtjal on kohustus tagada aktsiisi maksmine kauba sihtliikmesriigis, saab veo ajal muuta vaid vastuvõtmise kohta (aadress) saatelehele märgitud sihtliikmesriigis, sihtliikmesriik ja kauba vastuvõtja (sertifitseeritud kaubasaaja) peab jääma samaks. Ka on võimalus suunata aktsiisikaup sihtkoha muutmise teatisega tagasi kohta, kust see algselt lähetati. Lõike 71 täienduse alusel peab aktsiisikauba veo ajal tekkinud erakorralistest juhtumitest teatama ka tarbimisse lubatud kauba puhul, kui seda veetakse ühest liikmesriigist teise või läbi teise liikmesriigi. Lõikes 8 jäetakse ära viide ajutisele aktsiisivabastusele. Selle tulemusena peab teisest liikmesriigist nii ajutises aktsiisivabastuses kui ilma ajutise aktsiisivabastuseta lähetatud aktsiisikauba vastuvõtmisest teatama ühtemoodi, see on viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5ndal päeval vastuvõtmisest. Diplomaadid ja NATO relvajõud ei pea erandina teatama aktsiisikauba vastuvõtmisest elektroonilise süsteemi kaudu (NATO - art 12 lg 4). Erandit täiendatakse viitega liikmesriikide relvajõududele vastavalt üld-direktiivi artiklitele 11 (1) c) ja 24 (2). Diplomaatiliste ja konsulaarsuhete otstarbel kasutatava aktsiisikauba puhul kinnitatakse isiku või asutuse õigust aktsiisivabastusele vastavalt isiku või asutuse asukoha riigis ettenähtud protseduurile. Aktsiisivaba kauba kasutamiseks õigustatud isikud ja asutused teatavad aktsiisikauba vastuvõtmisest vastavalt asukoha riigi reeglitele, Eesti puhul § 45 lõike 13 alusel. Maksuhaldur märgib saatelehtede elektroonilises süsteemis aktsiisikauba vastuvõetuks vastavalt aktsiisivaba kauba saaja teatele. Lõikes 81 jäetakse ära viide ajutisele aktsiisivabastusele, et aktsiisikauba vastuvõtmise keeldumisest tekiks kohustus teatada ka teises liikmesriigis tarbimisse lubatud kauba puhul. Lõike 82 muudatusega nähakse ette alternatiivsete tubakatoodete teisest liikmesriigist vastuvõtmisest teatamise kord. Viitamise asemel §-le 444 nähakse ette teatamise kohustus SADHES kaudu ning lõikesse lisatakse vastuvõtmisest teatamise tähtaeg. Alternatiivsete tubakatoodete lähetamisel teise liikmesriiki peab Eesti ettevõtja maksuhaldurile teatama nende vastuvõtmisest teises liikmesriigis vaid juhul, kui need tooted lähetati ajutises aktsiisivabastuses. Ettevõtja ei pea teatama tarbimisse lubatud (aktsiisiga maksustatud) alternatiivsete tubakatoodete vastuvõtmisest teises liikmesriigis. See ei ole vajalik, sest nimetatud toodetelt ei tagastata aktsiisi. Lõike 9 muudatuse alusel peab maksuhaldurit teavitama Eesti-siseselt ilma aktsiisita lähetatud kauba vastuvõtmise teatise või ekspordi kinnituse puudumisest, kui seda ei ole saadud 7ndaks päevaks aktsiisikauba lähetamisest Eestis asuvale isikule või Eestist kolmandasse riiki. Teisest lausest jäetakse ära viide ajutisele aktsiisivabastusele, et laiendada vastuvõtmise teatise puudumisest teatamise kohustust tarbimisse lubatud aktsiisikauba lähetajale. Tarbimisse lubatud kauba puhul on antud juhul küll Eesti aktsiis makstud, kuid Eesti ettevõtjale aktsiisi tagastamiseks on vajalik kinnitus, et kaup on jõudnud teise liikmesriiki ja sellelt on seal tekkinud aktsiisi maksmise kohustus või sellele on kohaldatud järelevalve. Lõikesse 10 lisatakse viide lõikele 111, et anda rahandusministrile volitusnorm kehtestada määrusega e-saatelehe menetluse täpsustatud kord küsimustes, mida ei reguleerita komisjoni määrusega tarbimisse lubatud kauba saatelehe kohta. Paragrahvi täiendatakse lõikega 111, et viidata komisjoni määruse kohaldamisele tarbimisse lubatud aktsiisikauba lähetamisel koostatava saatelehe puhul. Lõikes 12 jäetakse ära viide „ajutisele aktsiisivabastusele“, et veo lõppemist tõendavate dokumentide säte kohalduks ka tarbimisse lubatud aktsiisikauba veo puhul. Aktsiisiga maksustatud (tarbimisse lubatud) aktsiisikauba eksportimiseks LRT saatelehte ei koostata. Ekspordi toimumise kinnitus on vajalik eeskätt ajutises aktsiisivabastuses lähetatud 16 aktsiisikauba puhul. Ekspordi toimumise kinnituse tulemusena vabaneb ettevõtja aktsiisi maksmise kohustusest. Ekspordi toimumise kinnitus väljastatakse, kui kaup väljub liidu territooriumilt või kui kaup suunatakse välistrandiidiprotseduurile. Kooskõlas üld-direktiivi artikli 28 lõikega 4 nimetatakse dokumendid, mida maksuhaldur aktsepteerib aktsiisikauba liidu territooriumilt väljaviimise tõendina. Aktsepteeritakse pädevate asutuste (maksuamet, tolliasutus) tõendeid. Lõike 13 punktis 6 lisatakse viide liikmesriikide relvajõududele ja juhtudele, kui aktsiisivaba kaup lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki relvajõududele (NATO) või diplomaatidele. Punktis 7 uuendatakse viidet üld-direktiivile. Lõikes 15 sätestatud volitusnormi muudetakse. Erandina nõutakse Eestis saatelehe koostamist kaugmüügi teel müüdavate aktsiisikaupade (alkohol) ja alternatiivsete tubakatoodete (ei loeta aktsiisikaubaks EL-s) veol Eestist teise liikmesriiki. Kehtiva seaduse alusel rakendatakse taoliste vedude korral tarbimisse lubatud aktsiisikauba veole Komisjoni määrusega kehtestatud pabersaatelehe vormi (SAD) elektroonilist versiooni. SADHESis menetletavat SAD elektroonilist versiooni rakendatakse riigisiseselt Eestis alates 2014. aastast. Kõnealune Komisjoni määrus tunnistatakse 2023. aastal kehtetuks seoses pabersaatelehe (SAD) asendamisega elektroonilises süsteemis EMCS koostatava saatelehega (eSAD). Eesti erisuste korral jätkatakse SADHESis saatelehtede (LRM-saateleht) koostamist kaupade puhul, mis lähetatakse teise liikmesriiki ja mille veole ei saa koostada saatelehte EMCSis. Lisaks alternatiivsetele tubakatoodetele võib SADHESi kasutamise kohustus puudutada ka selliste aktsiisikaupade vedu, mille puhul liikmesriigid rakendavad EL õigust erinevalt. Probleemi paindlikumaks lahendamiseks antakse rahandusministrile volitusnorm vajadusel määrusega kehtestada LRM-saatelehe või aktsiisikauba vastuvõtmise teatise esitamise nõue. Nii näiteks võivad väikesed veinitootjad (viinamarjavein) lähetada oma tooteid ilma saatelehte vormistamata EMCSis. Erisus on seotud asjaoluga, et liikmesriik võib lubada väikeses mahus veinitootmist väljaspool aktsiisiladu, samas peab EMCS-le juurdepääsuks olema aktsiisilaopidaja. Kirjeldatud olukorras nähakse Eestis ette väike veinitootja toodetud veini vastuvõtmisest teatamise kohustust SADHES kaudu. Lisaks kehtestatakse määrusega LRM- saatelehele kantavate andmete loetelu, saatelehe kehtivaks tunnistamise kord (saatelehele numbri andmine) ning saatelehe andmete muutmise ja tühistamise kord (mis andmeid võib muuta ja teavitamine muutmisest). Paragrahv 451 Lõikes 1 esitatakse aktsiisi tagastamise tingimused aktsiisikaubalt, mis toimetati aktsiisiga maksustatult ärilisel eesmärgil teise liikmesriiki. Aktsiisi tagastamine on kohustuslik kaubalt, mille maksustamine aktsiisiga on Euroopa Liidus nõutav. Eesmärgiks on topeltmaksustamise vältimine. Aktsiisi ei tagastata kaupade puhul (nt alternatiivsed tubakatooted), mis ei ole üldreeglina aktsiisiga maksustatud teistes riikides. Kuna ettevõtjal on võimalik oma tegevust organiseerida viisil, et lähetab teise liikmesriiki aktsiisiga maksustamata alternatiivsed tubakatooted, siis ei ole aktsiisi tagastamine vajalik. Aktsiisi tagastamise kohustus tekitab täiendavat administratiivset koormust eelkõige kontrollimisel, kas aktsiisitagastust taotletavalt tootelt on aktsiisi üldse makstud. Aktsiisi tagastamise tingimusena peab sertifitseeritud kaubasaatja esitama maksuhaldurile LRT-saatelehe enne kauba lähetamist. Aktsiisi tagastamise kontekstis on oluline, et maksuhaldur saaks vajadusel eelnevalt kontrollida saadetist. Aktsiis tagastatakse vastava taotluse esitamisel. Aktsiisikaubalt taotletakse aktsiis tagasi EMCS kaudu. Aktsiisi tagastamiseks piisab kaubasaaja vastuvõtmise kinnitusest EMCS kaudu. Sihtliikmesriigist saadud aktsiisikauba vastuvõtmise kinnitus on maksuhaldurile tõendiks, et kaup on sihtkohta jõudnud või vähemasti võetud sihtliikmesriigi maksuhalduri järelevalve alla. Kuna aktsiisi tagastamise eesmärk on topeltmaksustamise vältimine, tagastatakse aktsiis vaid sellelt aktsiisikauba kaolt, mis maksustati teises liikmesriigis (lg 1 p 4). 17 Aktsiisi tagastamisel on oluline teada teise liikmesriiki toimetatud alkoholi maksumärkide numbrid, et saaks teha vastava märke maksumärkide elektroonilises süsteemis. Nii on võimalik tuvastada rikkumisi, kui Eestist välja deklareeritud toode avastatakse Eestis. Tubakatoodete puhul on oluline maksumärkide tagastamine, kuid põhjendatud juhul võib maksuhaldur lubada maksumärkide tagastamise asemel maksumärkide andmete esitamist. Lõike 11 alusel tagastatakse aktsiis Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt, mis toimetati teise liikmesriiki isikule kasutamiseks mitteärilisel eesmärgil (kaugmüük). Aktsiisi tagasisaamiseks tuleb maksuhaldurile esitada saateleht enne aktsiisikauba lähetamist. Kaugmüügi puhul esitatakse saateleht riigisisese saatelehtede elektroonilise süsteemi kaudu (SADHES). Sama süsteemi kaudu esitatakse ka aktsiisi tagastamise taotlus. Lisaks on vajalik teise liikmesriigi maksuhalduri kinnitus aktsiisi maksmise kohta sihtliikmesriigis ja maksumärkide andmed nende olemasolul. Tubakatoodete, sh alternatiivsete tubakatoodete kaugmüük on tubakaseaduse alusel keelatud. Lõikes 2 lisatakse viide lõikele 11, et lõikes 2 sätestatu kohalduks kaugmüügi korral. Maksuhalduril on vajadusel õigus nõuda täiendavaid andmeid tagamaks aktsiisi tagastamise õigsust. Paragrahv 453 Lõiget 1 muudetakse, et see kohalduks ka aktsiisiseaduse § 27 lõike 1 punkti 12 puhul. Korduse vältimiseks jäetakse ära § 27 lõike 1 punktides 11 ja 12 antud isikute loetelu. Paragrahv 454 Kehtivas paragrahvis sätestatakse aktsiisi tagastamise kohustus, kui kolme aasta jooksul selgub rikkumise tegelik toimumise koht teises liikmesriigis ja on tõendatud aktsiisi maksmine selles liikmesriigis. Kui aktsiisikaup ei ole sihtliikmesriiki jõudnud ja puudub teave aktsiisikauba asukoha või kaubaga seotud rikkumise kohta, tekib maksukohustus lähteliikmesriigis. Kui kolme aasta jooksul tekib selgus aktsiisikauba suhtes, siis tuleb see kaup maksustada liikmesriigis, kus rikkumine toimus. Muudatusega viiakse osa sätet §-i 28, kus sätestatakse üldised aktsiisiga maksustamise põhimõtted kadude ja rikkumiste korral. Paragrahvi 28 lõike 12 täienduse alusel peab aktsiisikauba maksustama liikmesriigis, kus tegelikult leidis aset rikkumine, kui see selgus kolme aasta jooksul. Paragrahvis 454 sätestatakse aktsiisi tagastamise kohustus kooskõlas üld-direktiivi artiklitega 9 (5) ja 46 (3). Paragrahvi 454 täpsustatud sõnastuse alusel tagastatakse Eestis makstud aktsiis taotluse alusel, kui on tõendatud aktsiisi maksmine teises liikmesriigis, st liikmesriigis, kus tegelikult toimus või avastati rikkumine. Üld-direktiivi artikli 8 alusel maksustatakse aktsiisikaup selle liikmesriigi aktsiisiga, kus kaup on tarbimisse lubatud, sh ebaseaduslik tarbimisse lubamine. Paragrahv 456 Lõike 1 punktis 4 jäetakse ära sõnad „millelt või“, et välistada aktsiisi tagastamine maksumärkidelt, millelt on tekkinud maksukohustus. Muudatus on vajalik kuritarvituste vähendamiseks, kui ettevõtja on jätnud näiteks hooletuse tõttu üleliigsed või valede andmetega (sigarettide jaehind) tellitud maksumärgid õigel ajal tagastamata. Ettevõtjal ei teki maksukohustust maksumärkidelt, mis tagastatakse maksuhaldurile enne maksukohustuse tekkimist, so 90ndal päeval maksumärkide väljastamisest ettevõtjale. Punkti 4 mõte on kompenseerida ettevõtjale aktsiis eelkõige maksumärgistatud toodetelt, mida ei saanud müügipiirangu (§ 28 lg 41) tõttu müüa. Ettevõtjale on antud aega kolm kalendrikuud vana maksumärgiga toodete läbimüügiks. Kuna toodete läbimüüki ei ole võimalik täpselt planeerida, antakse ettevõtjale võimalus saada tagasi aktsiis. 18 Paragrahv 46 Paragrahvi täiendatakse lõikega 11 kooskõlas alko-direktiivi artikli 1 punktiga 13. Muudatuse kohaselt peab ettevõtja tõendama teise liikmesriigi maksuhaldurile oma vastavust väiketootja nõuetele enesesertifitseerimise teel täites EMCSis koostatava saatelehe vastavad väljad. Kui teises liikmesriigis rakendatakse väiketootja aktsiisikaubale soodusmäära, siis nendele tingimustele vastav Eesti ettevõtja saab samuti rakendada soodusmäära oma toodete viimisel sellesse riiki. Kooskõlas alko-direktiiviga võib liikmesriik väiketootja tingimustele vastavuse tõendamiseks otsustada, kas rakendab maksuhalduri väljastatud sertifikaati või tõendab ettevõtja enesesertifitseerimise teel oma vastavust väiketootja tingimustele. Paragrahv 471 Punkti 2 täiendatakse viitega kääritatud joogile. Direktiivi 2008/118 artikliga 32 nähakse ette aktsiisivabastus reisija toodud veinile, piiritusjoogile, õllele ja vahetootele. Artiklis ei nimetata eraldi kääritatud jooki. Direktiivi 92/83 artikli 15 alusel kehtivad veini viited ka kääritatud joogile. Selguse mõttes täiendatakse seadust, et reisija võib teisest liikmesriigist tuua endaga kaasas olevas pagasis veini ja kääritatud jooki kokku 90 liitrit, sealhulgas 60 liitrit vahutavat toodet. Paragrahvid 491, 492, 493, 61, 62, 63 Paragrahvides asendatakse viide aktsiisiseaduse §-s 211 või sama §-i lõikes 1 nimetatud isikule viitega sertifitseeritud kaubasaajale tulenevalt §-s 211 tehtud muudatustest. Paragrahv 50 Lõike 5 punkti 14 täiendatakse tulenevalt aktsiisivabastuse võimaldamisest osaliselt denatureeritud alkoholile, mida kasutatakse tootmisseadmete puhastamiseks ja hooldamiseks. Lõikes antakse isikute loetelu, kes võivad taotleda aktsiisivabastuse luba. Seda täiendatakse isikuga, kes kasutab osaliselt denatureeritud alkoholi tootmisseadmete hooldamiseks või puhastamiseks. Paragrahv 51 Paragrahvi täiendatakse lõikega 6, et sätestada kohustus kooskõlastada maksuhalduriga osaliselt denatureeritud alkoholi kasutamise kulunormid tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks. Nimetatud alkoholile nähakse ette aktsiisivabastus. Kulunormid aitavad määrata tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks kuluvat alkoholi kogust. Maksuhalduril on õigus jätta kooskõlastamata kulunormid, kui on alust arvata, et taotletakse suuremat kulunormi, kui on vajalik aktsiisivabal otstarbel kasutamiseks. Paragrahvid 57 ja 571 Paragrahvide muudatusega nähakse ette kuumutatava tubakatoote kogus, mida reisija võib aktsiisivabalt teisest liikmesriigist või liiduvälisest riigist kaasa tuua. Kuumutatavat tubakatoodet ei ole Euroopa Liidu aktsiisialastes õigusaktides eraldi reguleeritud. Kuumutatava tubakatoote sigaretipulk on tavapärasest sigaretist väiksem, samas võib üks sigaretipulk vastata tarbimisomadustelt ühele tavapärasele sigaretile. Arvestades asjaolu, et kolmandast riigist reisija võib tuua aktsiisivabalt kuni 40 tavapärast sigaretti, 1 pakk sigarette kaalub ca 20 grammi ja kuumutatava tubakatoote üks pakk (kuni 20 sigaretipulka) kaalub ca 3-6 grammi, on jõutud järeldusele, et 20 grammi kuumutatavat tubakatoodet vastab sõltuvalt ühe paki kaalust ca 40 sigaretile või veidi enam. Lennureisija võib tuua suitsetamistubakat 5 korda rohkem (5 x 50 =250), seetõttu sätestatakse kuumutatava tubakatoote piirnormiks 5 korda suurem kogus ehk kuni 100 grammi (5x20=100). Teisest liikmesriigist reisija puhul sätestatakse kuumutatava 19 tubakatoote aktsiisivabaks piirnormiks kuni 250 grammi, mis vastab ligikaudu sigarettide aktsiisivabale piirnormile sõltuvalt kuumutatava tubakatoote pakendi kaalust. Paragrahv 692 Lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 sätestamaks, et energia aktsiisivabastusluba (AVL) oleks kohustuslik mitte ainult maagaasi ja elektrienergia aktsiisivabaks soetuseks võrguettevõtjalt vaid ka nende aktsiisivabaks tarbimiseks ilma soetuseta võrguettevõtjalt. Praegused nõuded aktsiisivaba maagaasi ja elektrienergia käitlemisele on üles ehitatud eeldustel, et 1) aktsiisivaba maagaasi ja elektrienergia tarbija soetab seda ehk toimub tehing ning 2) aktsiisivaba maagaasi ja elektrienergia kasutajal on alati olemas ka kehtiv AVL. Need eeldused ei pruugi praktikas alati täituda, mis omakorda põhjustab olulisi järelevalvelisi probleeme maksuhaldurile. Lihtsaimaks näiteks on elektrijaamad, kus omatoodetud elektrienergiat tarbitakse aktsiisivabalt, ent kuna puudub elektrienergia soetus elektrivõrgust, siis ei ole nõutav ka energia AVLi olemasolu. Samuti saab tuua näite olukorrast, kus maagaasi- või elektrienergia võrguettevõtjal on aktsiisivaba tarbimine. Sellisel juhul puudub soetustehing võrguettevõtjalt ja energia AVLi ei esitata, kaasnevalt puudub nõue pidada arvestust aktsiisivabalt kasutatud energiatoote kasutamise üle. Kirjeldatud olukord muudab maksuhalduri jaoks kontrolli teostamise äärmiselt keeruliseks, mistõttu laiendatakse energia AVLi kohustust ka juhtudele kui aktsiisiga maksustamata maagaasi või elektrienergiat on kavas kasutada aktsiisivabal otstarbel. Muudatus kohtleb ettevõtjaid võrdselt, muudab läbipaistvamaks aktsiisist vabastatud energiatoodete tarbimise ning lihtsustab oluliselt kontrolli teostamise võimalusi. Muudatus toob kaasa selle, et kõik maagaasi ja elektrienergiat aktsiisivabalt tarbivad isikud peavad omama vastavat luba ja loakohustust pole võimalik vältida läbi seaduses loetletud tehingute puudumise tõttu. Ettevõtluse vaates tagab muudatus võrdse kohtlemise, kuivõrd seni võisid olla õigustamata eelisseisundis need ettevõtjad, kellel oli võimalik maagaasi või elektrienergiat aktsiisivabalt tarbida ilma selleks energia AVLi omamata, ehk puudus soetus võrguettevõtjalt. Kulud riigile puuduvad, sest vajalikud IT-rakendused on juba olemas. Mõnevõrra kasvav menetletavate AVL-ide arv kaetakse maksuhalduri oma ressurssiga. Muudatus võib kaasa tuua üksikutele ettevõtetele kohustuse AVL-i taotlemiseks, millega kaasnevad vastavad kohustused, mis on sätestatud ATKEASe §-s 696, näiteks arvestuse pidamise kohustus aktsiisivabalt soetatud ja kasutatud energiatoote koguse osas. Paragrahv 697 Paragrahvi tekst antakse uuesti. Kehtiv § 697 tekst esitatakse lõikes 1. Lõikes 2 täpsustatakse maksukohustuse tekkimist juhul kui laeva käitav ettevõtja siseneb laevaga Eestisse ja ei kasuta laevas olevat kütust enam aktsiisivabal otstarbel. Maksukohustuse regulatsioon hõlmab sellisel viisil sissetoodavat Eestis aktsiisiga maksustamata kütust olenemata sellest, kas kütus on laeva kulutankis, laeva pardal olevas mahutis või ladustatakse seda muul viisil. Regulatsiooni loomise vajadus tuleneb kehtivast praktikast. Nimelt esineb olukordi, kus Eestis lõpetatakse rahvusvaheline reis ja jätkub laeva kasutamine navigeerimiseks Eesti sisevetes. Näiteks tuuakse välisriigist laev, mille kasutamist jätkatakse saarte ja mandri vahelises liikluses või tuuakse välisriigist laev pikemaks ajaks Eestisse tööd tegema. Nendel juhtudel on laeva 20 pardal lähteriigist soetatud kütusevaru ning kuna Eestisse jõudmiseks oli tegemist rahvusvahelise reisiga, siis on seetõttu reeglina tegemist maksustamata pardavaruga. Kuna Eesti vetes tarbitav kütus kuulub aktsiisiga maksustamisele, tuleks maksustada laeva jäänud aktsiisivaba kütusevaru jääk, mille kasutamist jätkatakse Eestis. Aktsiisiseadusesse lisab õigusselgust sellise põhimõtte rakendamiseks erisätete loomine. Regulatsioon tagab laeva käitavate isikute ühetaolise kohtlemise laevakütuse aktsiisiga maksustamisel, sest sätestatakse selge alus, kellel, millistel alustel ja millal maksukohustus tekib. Lõikes 3 sätestatakse, et laeva käitav ettevõtja peab aktsiisi maksmise kohustuse tekkimisel kütuse koguse mõõtma vastavalt kehtivatele nõutele, ilma jälgitava mõõtmise kohustuseta. Paragrahv 8518 Seadust täiendatakse paragrahviga seoses tubakavedelike aktsiisiga maksustamise peatamisega ajutiselt 1. aprillist 2021. aastal kuni 31. detsembrini 2022. aastal. Tubakavedelikelt tekib aktsiisi maksmise kohustus nende tarbimisse lubamisel alates 1. jaanuarist 2023. Täiendava paragrahviga kehtestatakse sujuv üleminek tubakavedelike aktsiisiga maksustamisele ja maksumärgistamisele. Maksumärgistamata tubakavedelikke, mis lubati tarbimisse enne 2023. aastat, lubatakse müüa ühe kalendrikuu jooksul aktsiisi uuesti jõustumisest. Üks kalendrikuu on piisav aeg üleminekuks, sest ettevõtja teab piirangust 12 kuud enne selle jõustumist ning see on piisav aeg tegevuse planeerimiseks viisil, et maksumärgita tooted saaksid tähtaegselt müüdud. Paragrahv 8519 Seadust täiendatakse paragrahviga, mis on kooskõlas üld-direktiivi artikliga 54. Sättega reguleeritakse üleminekut pabersaatelehelt elektroonilisele saatelehele tarbimisse lubatud aktsiisikauba puhul, mida veetakse ühest liikmesriigist teise. Aktsiisikauba vastuvõtmise kinnitamine on lubatud vanaviisi 2023. aasta lõpuni, kui kaup lähetati enne EMCS rakendamist 2023. aasta 13. veebruaril. Teisisõnu aktsiisikauba vedu, mis alustati vanaviisi pabersaatelehe alusel lõpetatakse samuti vanaviisi vastuvõtmise kinnitamisega pabersaatelehe vastavas lahtris. Ühe aasta jooksul üld-direktiivi rakendamisest, see on kuni 2024. aasta 13. veebruarini, lubatakse eksportimisega seotud teateid edastada muul viisil kui elektrooniliste süsteemide kaudu. Erand on seotud elektrooniliste süsteemide arendamisplaanidega. 2024. aasta 13. veebruarist rakendatakse EMCS ja uue, üleeuroopalise ekspordisüsteemi (AES) liidestus. Käesoleval ajal rakendatakse Eestis eksportimise korral elektroonilist süsteemi ECS (export control system), mis on liidestatud EMCS-ga. Seega on Eestil võimekus ka käesoleval ajal edastada elektroonilisi teatisi ekspordi toimumise või mittetoimumise kohta ECS-st EMCS-i, kust see liigub edasi aktsiisikauba lähteliikmesriiki. Samas peame arvestama, et liikmesriigid rakendavad erinevaid lahendusi ja kõikidele rakendamiseks kohustuslik süsteem käivitub 2024. aasta 13. veebruarist. Normitehnilist märkust muudetakse lisades viited üle võetavatele direktiividele ja jäetakse ära viide kehtetuks muutuvale direktiivile 2008/118/EÜ. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu sisaldab uusi mõisteid. Üld-direktiivist on üle võetud terminid sertifitseeritud kaubasaatja, sertifitseeritud kaubasaaja ja sihtliikmesriik. Terminite vajadus ja sisu on selgitatud seda esitava paragrahvi (§-d 11 lg 5 ja §-d 44 ja 45) selgitustes. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 21 Eelnõu on kooskõlas EL õigusega. EL õigusallikate ja aktsiisiseaduse muudatuste vastavus- tabel on toodud seletuskirja lisas 1. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga kavandatavad muudatused on majandusliku mõjuga ja mõju on ka riigiasutustele. Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud. 6.1. Kavandatav muudatus: elektroonilise saatelehe EMCSis vormistamise nõude kehtestamine aktsiisiga maksustatud kauba veoks teise liikmesriiki. Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: aktsiisikaupa teise liikmesriiki lähetavad ettevõtjad Mõju kirjeldus: Ettevõtjad, kes lähetavad teise liikmesriiki või võtavad vastu teisest liikmesriigst aktsiisiga maksustatud kaupa peavad ennast edaspidi registreerima maksuhalduri infosüsteemis, et saada juurdepääs saatelehtede elektroonilisele süsteemile nimega EMCS ja vormistada edaspidi saatelehte või vastuvõtmise teatist SADHES asemel EMCSis. 2010. aasta aprillist on kasutuses ELi ülene saatelehtede elektrooniline süsteem nimega EMCS, mida kasutatakse aktsiisiga maksustamata kaupade saatelehe vormistamiseks veol liikmesriikide vahel. Seda süsteemi laiendatakse saatelehe vormistamiseks aktsiisikaubale, mis on lähtekohas aktsiisiga maksustatud ja veetakse teise liikmesriiki. Käesoleval ajal kasutab Eesti ettevõtja ühepoolselt saatelehtede riigisisest elektroonilist süsteemi nimega SADHES, kui kaup lähetatakse aktsiisiga maksustatult teise liikmesriiki. Saatelehe menetlus EMCS-is hakkab toimuma üldjoontes sarnaselt nii aktsiisita kui aktsiisiga lähetatud kauba puhul. Järeldus mõju olulisuse kohta: Aktsiisiga maksustatud kaupu teise liikmesriiki lähetatavatel ettevõtjatel on juba elektroonilise saatelehe koostamise kogemus. Muudatusega lihtsustub saatelehtede menetlus. Pabersaatelehe mitmes eksemplaris väljatrükk ei ole enam nõutav, piisab EMCSis koostatud saatelehe numbri märkimisest muule veosega kaasas olevale äridokumendile. EL e-süsteemi rakendamisega jäävad ära kohustused, mida ettevõtja pidi täitma seoses ühepoolselt saatelehtede riigisisese elektroonilise süsteemi (SADHES) kasutamisega, nt teisest liikmesriigist aktsiisikauba vastuvõtmist kinnitava saatelehe üleslaadimine SADHES süsteemi jmt. Ettevõtja saab kiiremini tagasiside aktsiisikauba sihtliikmesriiki jõudmise kohta. Mõju ulatus on pigem väike, kuna ettevõtjal on juba olemas elektroonilise saatelehe koostamise kogemus ning elektroonilise saatelehe koostamine SADHES asemel EMCSis ei too kaasa kohanemisraskusi. Ettevõtja registreerimine maksuhalduri infosüsteemis on vaid prosteduuriline. Isik loetakse registreerituks, kui kõik nõutavad andmed on esitatud. EMCS koosneb liikmesriikide arendatud süsteemidest, mis on liidestatud EL ühisosaga. Nii EMCS kui SADHES on maksuhalduri eestvedamisel ja kuludega väljatöötatud süsteemid ning need on ettevõtjatele kasutamiseks tasuta. Ettevõtjatel võib tekkida teatud kulusid IT-arenduseks vaid juhul, kui otsustavad rakendada ettevõtte siseseid IT-lahendusi ja liidestada need EMCS-iga. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba liikide lõikes on Eestist lähetatud ja Eestis vastuvõetud kaupade pingerida 2020. aasta andmetel toodud alljärgnevas tabelis. 22 Tabel 1. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba vedu liikmesriikide vahel Eestist teise liikmesriiki Teisest liikmesriigist Eestisse 1. Vein üle 6%vol 1. Tubaka tahke aseaine (nikotiinipadjad) 2. Tubaka tahke aseaine 2. Vein üle 6%vol (nikotiinipadjad) 3. Muu alkohol 3. Muu alkohol Veini ja tubaka tahke aseaine vedu Eetisse aktsiisiga maksustatud kauba liikumise reeglitele vastavalt on loogiline. 14 liikmesriiki ei maksuta veini aktsiisiga ja need on eeskätt veinitootmise riigid. Liikmesriikidel, kus aktsiisimäär on 0 eurot, on lihtsam lähetada veini aktsiisiga maksustatud kauba lähetamise korras, sest puudub vajadus taotleda aktsiisi tagasi ning lähetaja ei pea olema aktsiisilaopidaja. Nikotiinipatju veetakse tarbimisse lubatud aktsiisikauba reeglite alusel kuna neid kaupu ei loeta aktsiisikaubaks EL-s. Vastavalt aktsiisiseadusele rakendatakse kaupadele, mida ei loeta EL-s aktsiisikaubaks, tarbimisse lubatud aktsiisikauba veo reegleid nende veol teisest liikmesriigist Eestisse. Nikotiinipatju maksustatakse aktsiisiga riigisiseste reeglite alusel vaid kolmes liikmesriigis, need on Ungari, Rootsi ja Eesti. Aktsiisiga maksustatult veetakse Eestist teise liikmesriiki veini ja muu alkoholi. Põhjuseks võib olla, et väikeste koguste veol on odavam käidelda aktsiisiga maksustatud alkoholi kui pidada aktsiisiladu. Mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Kuna ettevõtjatel on SADHES ja EMCS kasutamise kogemus juba olemas, siis EMCS süsteemi kasutamise reeglitega tutvumine on pigem ühekordne tegevus. Ettevõtja registreering EMCS kasutajaks nõuab samuti ühekordset tutvumist. Mõjutatud sihtrühma suurus: Suurem osa aktsiisikauba vedudest teise liikmesriiki toimub ajutises aktsiisivabastuses ehk ilma lähteriigis aktsiisiga maksustamata. Muudatusest on mõjutatud vaid ettevõtjad, kes lähetavad teise liikmesriiki aktsiisiga maksustatud kaupa. Keskmiselt lähetatakse teise liikmesriiki aktsiisiga maksustatud kaupa üks kord kuus. Ettevõtjate, kes lähetavad teise liikmesriiki aktsiisiga maksustatud ja maksustamata kaupa ja kes võtavad vastu teisest liikmesriigist aktsiisga ja aktsiisita kaupa, keskmine arv kalendrikuu jookul on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 2. Ettevõtjate arv, kes on seotud aktsiisikauba veoga liikmesriikide vahel (2020. a andmetel keskmiselt kalendrikuus) Aktsiisikaupu teise liikmesriiki Aktsiisikaupu teisest liikmesriigist lähetavate ettevõtjate arv vastuvõtvate ettevõtjate arv Aktsiisiga Aktsiisita Aktsiisiga Aktsiista 15 45 36 74 Teise liikmesriiki aktsiisikaupu lähetavatest ettevõtjatest 75% teeb seda ajutises aktsiisivabastuses. Teisest liikmesriigist aktsiisikaupu vastuvõtvatest ettevõtjatest 67% teeb seda ajutises aktsiisivabastuses ehk võtab vastu teisest liikmesriigist ilma aktsiisita lähetatud kaupa. Seega enamus ettevõtjatest lähetab või võtab vastu aktsiisikaupu, mida veetakse ajutises aktsiisivabastuses ja mille saateleht vormistatakse EMCSis. 23 2020. aasta andmetel on aktsiisikauba teistest liikmesriikidest või teistesse liikmesriikidesse vedude keskmine arv kalendrikuus toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 3. Vedude arv liikmesriikide vahel Ajutises aktsiisivabastuses oleva Tarbimisse lubatud aktsiisikauba aktsiisikauba vedude arv vedude arv (EMCS saatelehed) (SADHES saatelehed) Eestist teise Teisest Eestist teise Teisest liikmesriiki liikmesriigist liikmesriiki liikmesriigist Eestisse Eestisse 1087 1656 133 124 89 % vedudest Eestist teise liikmesriiki tehakse ilma aktsiisita korras. Aktsiisikauba vedudest Eestisse toimub 93% ilma aktsiisita korras. Vedude arvult võetakse teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses olevat kaupa rohkem vastu kui lähetatakse. Aktsiisiga maksustatud kauba puhul on olukord vastupidine, veidi vähem võetakse teisest liikmesriigist vastu võrreldes lähetamisega. Üldiselt saabub Eestisse rohkem vedusid, kui väljub (1780 versus 1220). Seega mõjutab tarbimisse lubatud aktsiisikaubale EMCSis elektroonilise saatelehe vormistamise nõude kehtestamine vaid väiksemat osa ettevõtjatest ja lähetuste arvust. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6.2. Kavandatav muudatus: aktsiisikauba eksportimise formaalsuste lihtsustamine välistransiidiprotseduuri abil. Tegemist on majandusliku mõjuga, mis on suunatud ettevõtjatele, kes ekspordivad aktsiisikaupu. Kehtivate reeglite kohaselt loetakse aktsiisikaup ekspordituks selle väljatoimetamise momendist EL aktsiisiterritooriumilt. Muudatuste alusel saab kaupa lugeda ekspordituks ka välistrandiidiprotseduuri rakendamise momendist, mis tähendab, et kaup ei pea olema füüsiliselt välja toimetaud EL aktsiisiterritooriumilt. Aktsiisikauba lugemine ekspordituks enne selle reaalset väljavedu EL aktsiisiterritooriumilt võimaldab ettevõtjal hoida kokku ressurssi aktsiisitagatise arvelt, sest jääb ära aktsiisi kahekordne tagamise kohustus. Välistransiidiprotseduuri rakendamisel tagatakse maksud tollireeglite alusel, mis katavad ka aktsiisi. Aktsiisireeglite alusel vabaneb tagatis kauba ekspordituks lugemise momendist. Kuna täiendava võimaluse loomine aktsiisikauba sujuvaks eksportimiseks läbi välistransiidiprotseduuri mõjutab ettevõtja tegevust vaid positiivselt ja selle rakendamine on vabatahtlik, puudub vajadus mõju detailsemaks analüüsimiseks. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. 6.3. Kavandatav muudatus: aktsiisikauba mõõtmiskorralduse lihtsustus kääritatud joogi ja õlle väiketootjatele. Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: kääritatud joogi ja õlle väiketootjad Mõju kirjeldus Ettevõtjad, kes toodavad kalendriaasta jooksul alkohoolsetest jookidest vaid kääritatud jooki kuni 1,5 miljonit liitrit, veini kuni 1,5 miljonit liitrit ja õlut kuni 1,5 miljonit liitrit, on väiketootjad kõnealuse sätte kontekstis. Muudatusega nähakse ette, et väiketootja ei pea pädeva 24 mõõtja tunnistust iga kahe aasta tagant uuendama vastavalt tavakorrale. Väiketootja taotleb pädeva mõõtja tunnistust ühekordselt tootmise alustamisel. Maksuhaldur võib nõuda pädeva mõõtja tunnistuse uuesti esitamist juhul, kui ettevõtja tegevuses esinevad olulised muudatused, mis tingivad vajaduse kontrollida mõõtmistäpsust korrektselt aktsiisi maksmise tagamiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta Mõju on väiketootjale oluline võimaldades kokku hoida kulusid. Pädeva mõõtja tunnistuse uuendamise kulu on alates 2000 eurost 2 aasta peale. Pädeva mõõtja tunnistuse uuendamisest loobumine ei too kaasa administreerimise probleeme maksuhaldurile, sest maksuhaldur võib vajadusel (mõõtmiskorralduse oluline muutmine, tootmistehnoloogia muutmine jne) nõuda pädeva mõõtja tunnistuse esitamist. Kuna maksuhalduril puudub mõõtmiskorralduse hindamise pädevus keerukamate ja suuremahuliste tootmisprotsesside korral, kaasatakse Eesti Akrediteerimiskeskus, kes hindab mõõtmiskorraldust ja väljastab mõõtmiskorralduse vastavuse korral pädeva mõõtja tunnistuse. Pädeva mõõtja tunnistuse uuendamisest loobumine ei mõjuta õlletootjaid, kelle tootmismaht jääb 40 000 liitri piiridesse ning kääritatud joogi ja veini puhul 15 000 liitri piiridesse. Nimetatud väiketootjate puhul ei ole pädeva mõõtja tunnistus nõutav, sest maksuhaldur on võimeline väikeste tootmsimahtude korral ise hindama mõõtmiskorralduse täpsust. Mõju ulatus ja sihtrühma suurus Pädeva mõõtja tunnistuse ühekordse esitamise nõue ehk uuendamisest loobumine mõjutab kümmet õlletootjat ja seitset kääritatud joogi tootjat. Kümme õlletootjat moodustab 23% õlletootjate koguarvust. Kääritatud jookide tootjate koguarvust on mõjutatud 17% tootjatest. Pädeva mõõtja tunnistusega seotud erisuse kehtestamine ei mõjuta viinamarjaveini tootjaid, sest Eestis toodetakse viinamarjadest veini peamiselt hobikorras maksimaalselt 1000 liitrit aastas. Aktsiisiseaduse alusel ei ole pädeva mõõtja tunnistus nõutav, kui veini toodetakse aastas kuni 15 000 liitrit Tabel 6. Õlletootjate arv tootmismahtude lõikes Tootmismaht liitrites Õlletootjad Kuni 40 000 31 Üle 40 000 kuni 1 500 000 10 Üle 1 500 000 2 Kokku: 43 Tabel 7. Kääritatud jookide tootjate arv tootmismahtude lõikes Tootmismaht liitrites Kääritatud joogi tootjad Kuni 15 000 32 Üle 15 000 kuni 1 500 000 7 Üle 1 500 000 3 Kokku: 42 Mõju avaldumise sagedus Pärast pädeva mõõtja tunnistuse esmakordset esitamist ei ole selle kehtivuse lõppemisel uue esitamine nõutav. Pädeva mõõtja tunnistuse taasesitamise nõue tekib, kui ettevõtja muudab oluliselt tootmist, mis toob kaasa mõõtmistäpsuse kontrollimise vajaduse. Seega on positiivne mõju püsiv ja tunnistuse esitamise nõue tekib sõltuvalt ettevõtja tegevusplaanidest. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 25 6.4. Eelnõuga kavandatavate muudatuste koondmõju riigiasutuste korraldusele. Mõju sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet. Mõju kirjeldus Töökoormuse tõuseb ajutiselt seoses saatelehtede elektrooniliste süsteemide IT-arendustega, samuti aktsiisideklaratsiooni ja loaseisu aruande elektroonilise versiooni muutmisega. Lisaks on vajalik aktsiisimaksjale suunatud teavitus- ja selgitustöö. Seoses EMCS rakendamisega saatelehe vormistamiseks tarbimisse lubatud aktsiisikauba veol liikmesriikide vahel lihtsustub teataval määral järelevalve, mis aitab kaasa paremale aktsiisilaekumisele. Pädeva mõõtja tunnistuse nõudmine ühekordselt ja ekspordi sujuvam korraldus ei too kaasa täiendavat töökoormust maksuhaldurile. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus Mõju on ühekordne ja ei tekita pikemas perspektiivis lisakoormust. EMCS laiendamine tarbimisse lubatud aktsiisikauba saatelehele ja SADHES muutmine vastavalt on ühekordsed suuremahulised tegevused. Väiksemahulisemad süsteemide arendused ja kaasajastamine on maksuhalduri iga-aastane püsiv tegevus. Muudatuste rakendamisel on teavitus- ja selgitustööde sagedus intensiivsem. Järelevalve on maksuhalduri igapäevane töö ja seda lihtsustab elektroonilisi kanaleid kaudu saadav teave. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega kaasnevad maksuhalduri tegevused on kirjeldatud seletuskirja 6. osa alapunktis 6.4. Seaduse rakendamise kulud on seotud peamiselt IT-arendustöödega. Kulud hõlmavad EMCS arendust ja SADHES muutmist, sh sertifitseeritud kaubasaaja ja –saatja registreerimisega seonduv, kuid summad on alles selgitamisel. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks 2022. aasta jaanuarist ei ole vaja rakendusakte muuta. Rahandusministri määrust „Aktsiisi tagastamise kord relvajõududega seotud aktsiisivabastuse korral“ (§ 453 lg3) on vaja muuta 2022. aasta 1. juuliks. Seaduse rakendamiseks 2023. aasta 13. veebruarist on vaja muuta järgmiseid rahandusministri määruseid: 1) „Aktsiisikauba kao piirnorm aktsiisikauba ladustamisele ja veole kehtestatakse“ (§ 30 lg 9); 2) „Tagatissumma määramise alused ja minimaalsed määrad“ (§ 31 lg 9); 3) „Infosüsteemi kantavad andmed ning aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja numbrite kombinatsioon“ (§ 41 lg (2); 4) „E-saatelehe menetlemise kord“ (§ 45 lg 13); 5) „SADHESi kaudu teabe esitamise kord aktsiisikauba liikumisel liikmesriikide vahel“ (§ 45 lg 15). Rahandusministri 15. märtsi 2010. a määrus nr 17 „Euroopa Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3649/92 kehtestatud saatelehe liikumise ja täitmise täpsustatud kord“ tunnistatakse kehtetuks 13. veebruarist 2023. 26 Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril, see on alko-direktiivi rakendamise ajal. Liikmesriikide relvajõududega seotud aktsiisivabastust rakendatakse 2022. aasta 1. juulil vastavalt direktiivile 2019/2235. Üld-direktiivi ülevõtmisega seotud muudatused peavad jõustuma 2023. aasta 13. veebruaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Õliühing, Eesti Gaasiliit, Eesti Elektritööstuse Liit, Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioonile, osaühingule Philip Morris Eesti, aktsiaseltsile British American Tobacco Estonia, Japan Tobacco International Baltic, MTÜ e-sigareti müüjate ja kasutajate liidule, osaühingule Nicorex Baltic, Eesti Õlletootjate Liidule, Eesti Väikepruulijate Liidule, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidule ning Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liidule. 27  Ministeeriumid Maksu- ja Tolliamet Meie 13.04.2021 nr 1.1-10.1/2923-1 Huvigrupid Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning maksuhaldurile ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri ja selle lisad 1 ja 2. Heidi Vessel 6113651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Maksumaksjate Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Õliühing Eesti Gaasiliit Eesti Elektritööstuse Liit Philip Morris Eesti OÜ AS British American Tobacco Estonia Japan Tobacco International Baltic MTÜ e-sigareti müüjate ja kasutajate liit Nicorex Baltic OÜ Eesti Õlletootjate Liit Eesti Väikepruulijate Liit Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit Eesti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liit 2  EELNÕU Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus § 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesolevas seaduses nimetatud alkoholi, kütuse ja elektrienergia kaubakoodid põhinevad komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2018/1602, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 273, 31.10.2018, lk 1−960), kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (edaspidi KN) seisuga 2019. aasta 1. jaanuar.“; 2) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Euroopa Liidu territooriumina (edaspidi liidu territoorium) käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi territooriumi, kus kohaldatakse Euroopa Liidu aluslepinguid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, välja arvatud kolmandad territooriumid. (2) Liikmesriik käesoleva seaduse tähenduses on riik või territoorium, mis asub liidu territooriumil. (3) Kolmandad territooriumid käesoleva seaduse tähenduses on nõukogu direktiivi (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud) (ELT L 58, 27.02.2020, lk 4−42), artikli 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud territooriumid. (4) Euroopa Liidu väline (edaspidi liiduväline) riik käesoleva seaduse tähenduses on riik või territoorium, mille suhtes Euroopa Liidu aluslepinguid ei kohaldata, ja kolmandad territooriumid. (5) Sihtliikmesriik käesoleva seaduse tähenduses on liikmesriik, kuhu aktsiisikaup tarnitakse või kus seda kasutatakse.“; 3) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 4. Ajutine aktsiisivabastus Ajutine aktsiisivabastus käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisi maksukohustuse peatamine liidu tollistaatusega aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras.“; 4) paragrahvi 41 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aktsiisikauba tarbimisse lubamine käesoleva seaduse tähenduses on: 1) aktsiisikauba väljumine, sealhulgas ebaseaduslik väljumine, ajutise aktsiisivabastuse alt; 2) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba, välja arvatud liiduvälise tollistaatusega aktsiisikaup, valdamine või ladustamine, sealhulgas ebaseaduslik ladustamine ja valdamine, väljaspool ajutist aktsiisivabastust; 3) aktsiisikauba tootmine, sealhulgas ebaseaduslik tootmine, väljaspool ajutist aktsiisivabastust; 4) aktsiisikauba import, välja arvatud juhul, kui aktsiisikauba suhtes kohaldatakse ajutist aktsiisivabastust kohe pärast importi, või aktsiisikauba ebaseaduslik sisenemine, välja arvatud juhul, kui tollivõlg on lõppenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1−101) (edaspidi tolliseadustik), artikli 124 lõike 1 punkti f, g või k kohaselt.“; 5) seadust täiendatakse §-dega 44 ja 45 järgmises sõnastuses: „§ 44. Sertifitseeritud kaubasaaja Sertifitseeritud kaubasaaja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on registreeritud sihtliikmesriigis teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja ärilisel eesmärgil sihtliikmesriiki toimetatud aktsiisikauba vastuvõtjaks. § 45. Sertifitseeritud kaubasaatja Sertifitseeritud kaubasaatja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on registreeritud lähteliikmesriigis seal tarbimisse lubatud aktsiisikauba ärilisel eesmärgil lähetajaks teise liikmesriiki.“; 6) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aktsiisikauba import käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamine vastavalt tolliseadustiku artiklile 201. (2) Aktsiisikauba impordiks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka aktsiisikauba toimetamist Eestisse kolmandatelt territooriumidelt. (3) Aktsiisikauba impordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestisse nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklis 5 nimetatud territooriumidelt. (4) Direktiivi (EL) 2020/262 artikli 4 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt aktsiisikauba Eestisse sisenemisel kohaldatakse tollialastes õigusaktides sätestatud liidu territooriumile sisenemise nõudeid.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Aktsiisikauba ebaseaduslik sisenemine liidu tolliterritooriumile Aktsiisikauba ebaseaduslik sisenemine liidu tolliterritooriumile käesoleva seaduse tähenduses on sellise aktsiisikauba sisenemine liidu tolliterritooriumile, mida ei ole lubatud vabasse ringlusse vastavalt tolliseadustiku artiklile 201 ning mille puhul on tekkinud tolliseadustiku artikli 79 lõike 1 alusel tollivõlg või mille puhul oleks see tekkinud, kui kauba suhtes oleks kohaldatud tollimaksu.“; 8) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aktsiisikauba eksport käesoleva seaduse tähenduses on aktsiisikaubale ekspordi tolliprotseduuri rakendamine tolliseadustiku tähenduses. (2) Aktsiisikauba ekspordiks loetakse ka aktsiisikauba toimetamist Eestist kolmandatele territooriumidele. (3) Aktsiisikauba ekspordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestist nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklis 5 nimetatud territooriumidele. (4) Aktsiisikauba toimetamisel Eestist direktiivi (EL) 2020/262 artikli 4 lõikes 2 nimetatud territooriumidele kohaldatakse tollialastes õigusaktides sätestatud liidu territooriumilt väljumise nõudeid.“; 9) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „on 2204 21 10 või“ tekstiosaga „on 2204 21 06−2204 21 09 või“; 10) paragrahvi 12 lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „kaheksa numbrit on 2206 00 31, 2206 00 39 või 2204 21 10.“ tekstiosaga „kaheksa numbrit on 2204 21 06−2204 29 10, 2206 00 31 või 2206 00 39.“; 11) paragrahvi 13 lõikes 11 asendatakse sõnad „denatureerimata alkoholi“ sõnadega „osaliselt denatureeritud alkoholi“; 12) paragrahvi 16 lõikes 42 asendatakse sõnada „Tubakat sisaldavale tubakatootele, mis on mõeldud“ sõnadega „Tubakat või muud taime sisaldavale tubakatootele, mis on mõeldud tubakatootena“; 13) paragrahv 211 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 211. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba liikumine liikmesriikide vahel (1) Tarbimisse lubatud aktsiisikaupa võib ärilisel eesmärgil lähetada teise liikmesriiki üksnes sertifitseeritud kaubasaatja. Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaupa võib Eestis ärilisel eesmärgil vastu võtta üksnes sertifitseeritud kaubasaaja. Tarbimisse lubatud aktsiisikaup võib liikuda ärilisel eesmärgil ühest liikmesriigist teise üksnes sertifitseeritud kaubasaatja ja sertifitseeritud kaubasaaja vahel. (2) Aktsiisilaopidaja võib tegutseda sertifitseeritud kaubasaatjana pärast seda, kui ta on maksuhalduri infosüsteemis sertifitseeritud kaubasaatjaks registreeritud. Aktsiisilaopidaja või registreeritud kaubasaaja võib tegutseda sertifitseeritud kaubasaajana pärast seda, kui ta on maksuhalduri infosüsteemis sertifitseeritud kaubasaajaks registreeritud. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse aktsiisikauba ärilisel eesmärgil ühest liikmesriigist teise toimetamiseks, kui ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaup toimetatakse teise liikmesriiki saajale, välja arvatud kaugmüügi korral või käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 6 ja 21 nimetatud juhtudel. (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata ärilisel eesmärgil liikmesriikide vahelisi reise tegeva õhusõiduki või laeva pardal oleva aktsiisikauba puhul, kui seda aktsiisikaupa ei võõrandata kaasaviimiseks ajal, kui laev või õhusõiduk asub selle liikmesriigi territooriumil, kus sellelt kaubalt ei ole aktsiisi makstud. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisikauba vedu loetakse alustatuks, kui aktsiisikaup on toimetatud välja sertifitseeritud kaubasaatja poolt maksuhaldurile teada antud kohast, ja lõppenuks, kui sertifitseeritud kaubasaaja on aktsiisikauba vastu võtnud maksuhaldurile teada antud kohas. (6) Alternatiivsete tubakatoodete vedu ärilisel eesmärgil teisest liikmesriigist Eestisse loetakse tarbimisse lubatud aktsiisikauba veoks. Erandina käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 ei pea tarbimisse lubatud alternatiivsete tubakatoodete: 1) vastuvõtja olema sertifitseeritud kaubasaaja, kui see kaup lähetatakse teise liikmesriiki; 2) teisest liikmesriigist lähetaja olema sertifitseeritud kaubasaatja, kui see kaup lähetatakse Eestisse.“; 14) paragrahvi 212 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Aktsiisikauba kaugmüügil teisest liikmesriigist Eestisse maksab aktsiisi kaugmüüja või tema valitud maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses. Kaugmüüja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kes lähetab aktsiisikauba sihtkohta või kes veab aktsiisikauba sihtkohta, kui lähetaja ei ole teada. Kaugmüüja on võtnud aktsiisi maksmise kohustuse, kui maksuhaldurile on esitatud tagatis kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 442. Kui kaugmüüja ei ole võtnud aktsiisi maksmise kohustust ega valinud maksuesindajat selle kohustuse täitmiseks, maksab aktsiisi kauba vastuvõtja.“; 15) paragrahvi 212 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kaugmüügi teel soetatava aktsiisikauba vastuvõtja on kohustatud küsima teavet kaugmüüjalt ja maksuhaldurilt aktsiisi maksmise korralduse kohta, et selgitada aktsiisi maksmise kohustuse täitja.“; 16) paragrahvi 22 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta“ sõnadega „valdamisel, vastuvõtmisel või võõrandamisel“; 17) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 71 ja 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „71) maksuesindaja, kaugmüüja või kaugmüügil aktsiisikauba vastuvõtja; 72) registreeritud kaubasaaja ja sertifitseeritud kaubasaaja;“; 18) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse sõna „toimetamisel“ sõnadega „saabumise päeval“; 19) paragrahvi 24 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või maksumärgilt maksab aktsiisi isik, kes on esitanud aktsiisi maksmise tagatise. Kui tagatise esitajat ei ole võimalik kindlaks teha, maksab aktsiisi käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isik. Kui ei ole võimalik kindlaks teha ka käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikut, maksab aktsiisi rikkumise objektiks olnud aktsiisikauba valdaja. Maksukohustus tekib rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt või maksumärgilt rikkumise päeval või kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Maksumärk loetakse rikkumise objektiks, kui see kinnitatakse tootele, mis ei kuulu maksumärgistamisele.“; 20) paragrahvi 24 lõige 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(17) Sertifitseeritud kaubasaajal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval või selle kauba Eestisse saabumise päeval, kui ta võttis aktsiisikauba vastu teises liikmesriigis, ning temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende maksuhaldurilt kättesaamise päevast alates, kui maksumärgid ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on maksuhaldurile tagastamata või maksuhalduri esindaja juuresolekul hävitamata. Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt ei teki käesoleva lõike alusel maksukohustust, kui aktsiisikauba võtab vastu: 1) sertifitseeritud kaubasaaja, kellel on õigus seda kaupa aktsiisivabastuse loa alusel kasutada või vastu võtta; 2) sertifitseeritud kaubasaajana registreeritud aktsiisilaopidaja käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktis 21 sätestatud juhul.“; 21) paragrahvi 25 lõike 22 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Käesoleva seaduse §-s 211 nimetatud isik“ tekstiosaga „Sertifitseeritud kaubasaaja, kaugmüüja“ ja lõike viimane lause tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 35 järgmises sõnastuses: „35) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost tolliasutusse, kus ekspordiks vabastatud kaup suunatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjade eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1−557), artikli 189 lõike 4 kohaselt välistransiidiprotseduurile;“; 23) paragrahvi 26 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „punktides 1, 11“ tekstiosaga „punktides 1–12“; 24) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) liikmesriikide, välja arvatud Eesti, relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaup, kui nimetatud relvajõud osalevad kaitsetegevuses, millega rakendatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmeid;“; 25) paragrahvi 27 lõiget 1 täiendatakse punktiga 42 järgmises sõnastuses: „42) teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja seejärel Eestisse toimetatud aktsiisikaup, mis hävitatakse maksuhalduri järelevalve all, kui selle kauba osas ei ole alustatud menetlust seoses maksukohustuse vähendamisega või täitmisest kõrvalehoidumisega ja kui maksuhaldurile on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatatud enne aktsiisi maksmise tähtaega soovist aktsiisikaup hävitada;“; 26) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „91) osaliselt denatureeritud alkohol, mida kasutatakse toidust erineva toote tootmiseks või tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks;“; 27) paragrahvi 27 lõike 1 punktis 191 asendatakse tekstiosa „punktis 11 nimetatud“ tekstiosaga „punktides 11 ja 12 nimetatud“; 28) paragrahvi 27 lõike 1 punktid 29 ja 30 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „29) alkohol ja kütus, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 11 lõike 1 punktides a, b ja f sätestatud saajale ametialaseks kasutamiseks; 30) aktsiisikaup, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 11 lõike 1 punktides c, d ja e sätestatud saajale.“; 29) paragrahvi 27 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „punktides 1, 11“ tekstiosaga „punktides 1−12“ ja tekstiosa „punktis 11 nimetatud“ tekstiosaga „punktides 11 ja 12 nimetatud“; 30) paragrahvi 27 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Aktsiisivabastuse kohaldamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 11, 12, 29 või 30 alusel peab aktsiisikaubaga selle veol teise liikmesriiki, läbi teise liikmesriigi või teisest liikmesriigist Eestisse olema kaasas nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 12 lõikes 3 nimetatud vabastussertifikaat. Vabastussertifikaat annab õiguse aktsiisikaupa aktsiisivabalt importida või soetada aktsiisilaost käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 11, 12, 29 ja 30 nimetatud juhul. Vabastussertifikaat ei ole nõutav käesoleva paragrahvi: 1) lõikes 2 nimetatud juhul, kui aktsiisikauba importimise koht ja sihtliikmesriik on Eesti; 2) lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud relvajõudude vee- ja õhusõidukite tankimise korral Eestis vahetult selle aktsiisilaopidaja või laevavarustaja poolt, kelle tegevuskoht ning vee- ja õhusõidukite tankimiskoht asuvad sama lennuvälja, kopteriväljaku või sadama territooriumil; 3) lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud relvajõududele kütuse võõrandamise korral Eestis vahetult kaitseväe aktsiisilao poolt.“; 31) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–12 nimetatud isiku või asutuse õigust aktsiisivaba aktsiisikauba soetamiseks kinnitab vabastussertifikaadil valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik.“; 32) paragrahvi 27 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maksuhalduril on alust arvata, et reisija toodud aktsiisikaupa või füüsilisele isikule välisriigist saadetud kaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui:“; 33) paragrahvi 28 lõiget 12 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui enne kolme aasta möödumist aktsiisi maksmise kohustuse tekkimisest tehakse kindlaks liikmesriik, kus toimus rikkumine või tekkis aktsiisikauba põhjendamata kadu, maksustatakse aktsiisikaup selles liikmesriigis.“; 34) paragrahvi 30 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Aktsiisikauba kao piirnorm aktsiisikauba ladustamisele ja veole Eestis kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Aktsiisikauba osalise kao korral, mis tekkis ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba veol liikmesriikide vahel või mis tekkis teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba veol Eestisse, lähtutakse direktiivi (EL) 2020/262 artikli 6 lõike 10 alusel kehtestatud aktsiisikauba kao piirnormist. Euroopa Liidus ühise aktsiisikauba kao piirnormi puudumise korral kohaldatakse Eestis kehtivat piirnormi.“; 35) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tagatis esitatakse käesolevas seaduses sätestatud juhtudel aktsiisi maksmise tagamiseks aktsiisikaubalt. Tagatis peab katma ka teises liikmesriigis tekkida võiva aktsiisi maksmise kohustuse. Aktsiisilaopidaja esitab tagatise ajutises aktsiisivabastuses toodetavalt, ladustatavalt ja lähetatavalt aktsiisikaubalt ning aktsiisikaubalt, millele kohaldab ajutist aktsiisivabastust muudel eespool nimetamata juhtudel. Põlevkivikütteõli tootja ei pea esitama tagatist tema poolt aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses toodetavalt ja ladustatavalt omatoodetud põlevkivikütteõlilt. Riigi omandis oleva kütust käitleva kaitseväe aktsiisilao (edaspidi kaitseväe aktsiisiladu) ja kütuse alaliselt paigaldatud torujuhtme kaudu ajutises aktsiisivabastuses liikumise puhul tagatist ei nõuta.“; 36) paragrahvi 31 lõikes 12 ja lõike 5 punktis 5, § 491 lõike 3 punktis 4 ning lõigetes 5 ja 121, § 61 lõike 3 punktis 31, § 61 lõigetes 4 ja 11 ning § 62 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 211 nimetatud isik“ sõnadega „sertifitseeritud kaubasaaja“ vastavas käändes; 37) paragrahvi 31 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tagatis esitatakse, aktsepteeritakse ja vabastatakse ning seda kasutatakse kooskõlas maksukorralduse seadusega. (4) Tagatissumma määrab Maksu- ja Tolliamet. Tagatissumma määramisel lähtutakse tagatise esitaja arvutatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusest, arvestades aktsiisi maksmise kohustuse tekkimise võimalusega teises liikmesriigis.“; 38) paragrahvi 31 lõiget 5 täiendatakse punktiga 43 järgmises sõnastuses: „43) kaugmüüja puhul Eestisse toimetatava aktsiisikauba koguselt;“; 39) paragrahvi 32 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Aktsiisi maksmise alalise tagamise korral esitatakse Maksu- ja Tolliametile uus tagatis vähemalt viis päeva enne olemasoleva tagatise kehtivusaja lõppemist.“; 40) paragrahvi 331 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Aktsiisilaopidaja, kes toodab alkohoolsetest jookidest vaid õlut, veini ja kääritatud jooki ning kelle iga nimetatud aktsiisikauba liigi tootmismaht kalendriaastas on kuni 15 000 (kaasa arvatud) hektoliitrit, mõõtetulemuste jälgitavus ei pea olema tõendatud pärast selle pädeva mõõtja tunnistuse kehtivuse lõppemist, mis on esitatud aktsiisilao tegevusloa taotlemisel või käesoleva seaduse § 31 lõikes 15 nimetatud tootmismahu piiri ületamisel rohkem kui 20%. Vaid tootmismahu piiri 15 000 hektoliitrit ületamine ei too kaasa mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise kohustust. Maksuhaldur võib nõuda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamist, kui mõõtmiskorraldus ei vasta käesoleva seaduse nõuetele või kui on muudetud näiteks mõõtmiskorraldust, toodangut, tootmistehnoloogiat või seadmeid viisil ja ulatuses, mis tingib vajaduse kontrollida mõõtetulemuste täpsust aktsiisi maksmise õigsuse kindlakstegemise eesmärgil.“; 41) paragrahvi 36 lõike 1 punktis 23 asendatakse tekstiosa „direktiivi 2008/118/EÜ artiklis 21 nimetatud saatelehe elektroonilises süsteemis“ tekstiosaga „direktiivi (EL) 2020/262 artiklites 20 ja 36 nimetatud saatelehtede elektroonilises süsteemis (edaspidi EMCS)“; 42) paragrahvi 36 lõike 1 punkti 13 täiendatakse enne sõna „tagama“ sõnadega „nõustuma järelevalve ja laoseisu kontrolliga ning“; 43) paragrahvi 36 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „10,“; 44) paragrahvi 361 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Maksuesindaja on kohustatud: 1) pidama dokumenteeritud arvestust kaugmüüjate kohta käesoleva seaduse § 442 lõike 2 alusel saadud andmete lõikes; 2) pidama arvestust aktsiisi maksmise kohustuse tekkimise kohta kasvavas kokkuvõttes; 3) tagama aktsiisi maksmise ja esitama maksuhaldurile tagatise; 4) suurendama tagatist seitsme tööpäeva jooksul või maksuhaldurile põhjendatud juhul 14 tööpäeva jooksul vastavalt maksuhalduri määratud tagatissummale; 5) viivitamata teavitama maksuhaldurit kaugmüüjalt andmete kättesaamise probleemidest; 6) aktsiisikauba veol tekkinud kadude korral koostama viivitamata akti, milles näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega maksuhaldurile.“; 45) paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 41. Isikute registreerimine infosüsteemis (1) Taotlejale aktsiisilao tegevusloa, registreeritud kaubasaaja tegevusloa, registreeritud kaubasaatja tegevusloa või maksuesindaja tegevusloa andmise korral registreerib maksuhaldur taotleja maksuhalduri elektroonses infosüsteemis, andes talle vastavalt aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja või maksuesindaja numbri. (2) Maksuhaldur registreerib isiku tema taotlusel sertifitseeritud kaubasaajaks või sertifitseeritud kaubasaatjaks maksuhalduri elektroonses infosüsteemis. Sertifitseeritud kaubasaatja või sertifitseeritud kaubasaaja registreeritakse aktsiisikauba iga lähetamise või vastuvõtmise kohta eraldi. Maksuhaldur omistab isikule sertifitseeritud kaubasaatja või sertifitseeritud kaubasaaja numbri pärast taotleja esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete ja tagatise, kui see on nõutav, aktsepteerimist. (3) Infosüsteemi kantavate andmete loetelu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute numbrite kombinatsioon kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud infosüsteem on vastavalt maksukorralduse seadusele osa maksukohustuslaste registrist.“; 46) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „rikkumine“ tekstiosaga „või loa omanik ei ole käidelnud aktsiisikaupa viimase 12 kalendrikuu jooksul“; 47) paragrahvi 441 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Eestist aktsiisikaupa müüv kaugmüüja peab: 1) olema kantud äriregistrisse ja registreeritud käibemaksukohustuslasena Eestis; 2) täitma aktsiisikauba sihtliikmesriigi aktsiisi maksmisega seotud nõudeid; 3) esitama maksuhaldurile käesoleva seaduse § 45 lõikes 3 nimetatud saatelehe SADHESi kaudu enne aktsiisikauba lähetamist teise liikmesriiki; 4) pidama arvestust aktsiisikauba vastuvõtjate lõikes neile lähetatud aktsiisikauba kohta KNi kaheksa numbri täpsusega, märkides aktsiisikauba koguse ja alkoholi puhul ka etanoolisisalduse.“; 48) paragrahvi 442 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaugmüüja, kes võtab kohustuse maksta aktsiisi, peab enne kauba Eestisse lähetamist esitama maksuhaldurile järgmised dokumendid ja andmed: 1) kaugmüüja nimi ja aadress ning selle koha aadress, kust kaup Eestisse lähetatakse; 2) aktsiisikauba liik, nimetus, etanoolisisaldus ja kogus; 3) aktsiisitagatis; 4) aktsiisikauba kättetoimetamise koht: maakond ja linn, alev või asula; 5) aktsiisikauba vastuvõtja nimi ja kontaktandmed; 6) vastuvõtjale aktsiisikauba kättetoimetamise eeldatav kuupäev. (2) Kaugmüüja, kes valib maksuesindaja aktsiisi maksmise kohustuse täitmiseks, peab enne kauba Eestisse lähetamist esitama maksuesindajale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab maksuesindaja, enne kui aktsiisikaup Eestisse lähetatakse, teatama maksuhaldurile oma nime maksuesindajana, äriregistrikoodi ja esindatava kaugmüüja andmed vastavalt sama paragrahvi lõike 1 punktile 1 ning esitama maksuhalduri nõudmisel arvutuse tekkinud ja tekkida võiva aktsiisi maksmise kohustuse kohta jooksva kalendrikuu andmete alusel.“; 49) paragrahvi 443 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isik, kes lähetab tarbimisse lubatud aktsiisikauba teise liikmesriiki ärilisel eesmärgil, peab: 1) olema registreeritud sertifitseeritud kaubasaatjana maksuhalduri elektroonses infosüsteemis enne kauba lähetamist teise liikmesriiki; 2) võimaldama maksuhalduril kontrollida aktsiisikauba saadetist enne selle lähetamist; 3) lähetama aktsiisikauba, välja arvatud alternatiivsed tubakatooted, vaid isikule, kellel on sertifitseeritud kaubasaaja staatus aktsiisikauba sihtliikmesriigis; 4) täitma käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud nõudeid; 5) säilitama paberkandjal dokumendid, mis on SADHESis või EMCSis olevate dokumentide aluseks, raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumentide säilitamise aja jooksul.“; 50) paragrahv 444 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 444. Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtja kohustused Isik, kes võtab vastu ärilisel eesmärgil Eestisse toimetatud teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba, peab: 1) olema registreeritud sertifitseeritud kaubasaajana maksuhalduri elektroonses infosüsteemis enne kauba lähetamist teisest liikmesriigist; 2) teavitama maksuhaldurit SADHESi kaudu alternatiivsete tubakatoodete vastuvõtmise kavatsusest enne selle teisest liikmesriigist lähetamist; 3) nõustuma kontrollidega, mis võimaldavad maksuhalduril kindlaks teha aktsiisikauba tegelikult vastu võetud koguse ja aktsiisikaubalt makstud või maksmisele kuuluva aktsiisi; 4) võtma teisest liikmesriigist vastu vaid sertifitseeritud kaubasaatja lähetatud aktsiisikaupa, välja arvatud alternatiivsete tubakatoodete puhul; 5) võtma aktsiisikauba arvele viivitamata selle sihtkohta saabumisel, välja arvatud vastuvõtmisest keeldumise korral; 6) täitma käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud nõudeid; 7) esitama maksuhaldurile tagatise enne aktsiisikauba teisest liikmesriigist Eestisse lähetamist.“; 51) paragrahvi 45 lõiked 2−4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi lähetatud aktsiisikauba kohustuslik saateleht on nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklis 20 või 36 nimetatud saateleht, mida menetletakse elektroonilises süsteemis EMCS. (3) Kaugmüügi korral teise liikmesriiki on aktsiisikauba kohustuslik saateleht SADHESis menetletav LRM-saateleht. Aktsiisikauba lähetaja peab esitama nimetatud saatelehe maksuhaldurile SADHESi kaudu enne aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetamist. (31) Alternatiivsete tubakatoodete kohustuslik saateleht nende veol ärilisel eesmärgil teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses või ilma ajutise aktsiisivabastuseta on SADHESis menetletav LRM-saateleht. Aktsiisikauba lähetaja peab esitama nimetatud saatelehe maksuhaldurile SADHESi kaudu enne aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetamist. (4) Aktsiisikauba vedu teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi loetakse ajutises aktsiisivabastuses toimuvaks selle kohta EMCSis koostatud LRA-saatelehe alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud juhul. Aktsiisikauba vedu teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi loetakse ilma ajutise aktsiisivabastuseta toimuvaks selle kohta EMCSis koostatud LRT-saatelehe alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 31 nimetatud juhul (LRA-saateleht ja LRT-saateleht edaspidi koos e-saateleht). Aktsiisikauba lähetaja esitab maksuhaldurile eeltäidetud e-saatelehe EMCSis enne aktsiisikauba lähetamist. Maksuhaldur teavitab viivitamata eeltäidetud e-saatelehe esitajat e-saatelehe täitmisel tehtud vigadest. Kui e-saatelehe täitmisel vigu ei avastatud, tunnistab maksuhaldur e-saatelehe kehtivaks sellele numbri andmisega. Aktsiisikaubaga peab selle veol olema kaasas e-saatelehe või LRM-saatelehe väljatrükk, äridokument, millele on märgitud selgelt tuvastataval viisil selle aktsiisikauba e-saatelehele või LRM-saatelehele elektroonilise süsteemi kaudu saadud number, või nimetatud saatelehti asendav pabersaateleht, millele on selgelt eristatavalt märgitud maksuhalduri antud saatelehe number. Ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba eksportimisel märgitakse LRA-saatelehe number ekspordi tollideklaratsioonile. Aktsiisikaupa on keelatud lähetada enne e-saatelehele või LRM-saatelehele märgitud aega.“; 52) paragrahvi 45 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud täielikult denatureeritud alkoholi kohustuslik saateleht lähetamise korral teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi on EMCSis koostatav LRT-saateleht. (42) Käesoleva seaduse § 13 lõigetes 11 ja 3 nimetatud alkoholi kohustuslik saateleht lähetamise korral teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi on EMCSis koostatav LRA-saateleht.“; 53) paragrahvi 45 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Aktsiisikauba e-saatelehte võib asendada pabersaatelehega juhul, kui EMCSi ei ole võimalik enne kauba lähetamist kasutada. Aktsiisikauba lähetaja peab maksuhaldurile esitama enne aktsiisikauba lähetamist pabersaatelehe, kui kaup lähetatakse enne EMCSi kasutamise võimaluse taastamist. Aktsiisikauba lähetaja peab maksuhaldurile esitama e-saatelehe niipea, kui EMCSi kasutamise võimalus on taastatud. Aktsiisikauba vedu toimub pabersaatelehe alusel ajani, kui selle veo kohta vormistatud e-saateleht tunnistatakse kehtivaks. Kui aktsiisikauba vedu alustati e-saatelehte asendava pabersaatelehe alusel ja veose kohta koostatud e-saateleht tunnistatakse kehtivaks veo toimumise ajal, peab aktsiisikauba lähetaja tagama, et EMCSi kaudu saadud e-saatelehe number märgitaks viivitamata aktsiisikaubaga kaasas olevale pabersaatelehele või muule äridokumendile.“; 54) paragrahvi 45 lõiked 7–11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses lähetajal on õigus aktsiisikauba veo ajal muuta aktsiisikauba sihtkohta, arvestades sellega, et uus kaubasaaja peab olema isik, kellele on õigus lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetaja võib muuta aktsiisikauba veo ajal sihtkohta juhul, kui nii aktsiisikauba saaja kui ka sihtliikmesriik, kuhu kaup algul lähetati, jääb samaks või kui uueks sihtkohaks on koht, kust aktsiisikaup algul lähetati. (71) Aktsiisikauba lähetaja on kohustatud viivitamata teavitama maksuhaldurit EMCSi kaudu veoki vahetusest, kauba osalisest või täielikust hävimisest, kauba või veoki kadumisest ja muudest erakorralistest juhtumitest, mis toimusid kauba veo ajal ühest liikmesriigist teise. (8) Aktsiisikauba vastuvõtja on kohustatud maksuhaldurile teatama EMCSi kaudu talle teisest liikmesriigist või läbi teise liikmesriigi lähetatud aktsiisikauba vastuvõtmisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval aktsiisikauba vastuvõtmise päevast alates. Mõjuvate põhjuste korral võib maksuhaldur aktsiisikauba vastuvõtmisest teatamise tähtaega viie päeva võrra pikendada. Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1, 11 või 12 nimetatud aktsiisikauba saaja teatab maksuhaldurile aktsiisikauba teisest liikmesriigist vastuvõtmisest käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud korras. (81) E-saatelehele märgitud aktsiisikauba vastuvõtja on kohustatud maksuhaldurile teatama teisest liikmesriigist või läbi teise liikmesriigi talle lähetatud aktsiisikauba vastuvõtmisest keeldumisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval saatelehele aktsiisikauba sihtkohta jõudmise ajaks märgitud kuupäevast alates. (82) Alternatiivsete tubakatoodete teisest liikmesriigist vastuvõtmisest teatab vastuvõtja maksuhaldurile SADHESi kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval pärast aktsiisikauba vastuvõtmist. Alternatiivsete tubakatoodete lähetamisel teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses peab nende lähetaja teavitama maksuhaldurit selle kauba vastuvõtmisest teises liikmesriigis ja esitama aktsiisikauba vastuvõtmist kinnitava dokumendi, millel on viide saatelehele, koopia SADHESi kaudu viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval pärast aktsiisikauba vastuvõtmist kinnitava dokumendi koopia kättesaamist. (9) Kui aktsiisikauba lähetaja ei ole Eesti-siseselt ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikauba vastuvõtmise või Eestist ekspordi toimumise kinnitust seitsme päeva jooksul pärast kauba lähetamist saanud, peab ta sellest teatama maksuhaldurile viivitamata ning selgitama kinnituse puudumise asjaolusid. Kui aktsiisikauba lähetajal ei ole teise liikmesriiki või läbi teise liikmesriigi lähetatud aktsiisikauba vastuvõtmise või ekspordi toimumise kinnitust 30 päeva jooksul pärast kauba lähetamist saanud, peab ta sellest teatama maksuhaldurile viivitamata ning selgitama kinnituse puudumise asjaolusid. (10) E-saatelehe menetlus toimub valdkonna eest vastutava ministri määrusega sätestatud korras nende menetlusprotseduuride puhul, mida ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 11 või 111 nimetatud määruses sätestatud. (11) Ajutises aktsiisivabastuses teise liikmesriiki lähetatud aktsiisikauba saatelehe vormi ülesehitus ja täitmise juhend ning saatelehe menetlusega seotud teabevahetuse vormide ülesehitus ja täitmise juhend ning teabevahetuse kord kehtestatakse komisjoni määrusega nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 29 alusel.“; 55) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses: „(111) Ajutise aktsiisivabastuseta teise liikmesriiki lähetatud aktsiisikauba saatelehe vormi ülesehitus ja täitmise juhend ning saatelehe menetlusega seotud teabevahetuse vormide ülesehitus ja täitmise juhend ning teabevahetuse kord kehtestatakse nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 43 alusel.“; 56) paragrahvi 45 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) E-saatelehe alusel aktsiisikauba veo lõppemist tõendavad nõuetekohased dokumendid on EMCSi kaudu saadetud aktsiisikauba vastuvõtmise kinnitus, ekspordi toimumise kinnitus LRA-saatelehe puhul või neid asendavad paberdokumendid. Aktsiisikauba vedu loetakse lõppenuks seda tõendavate nõuetekohaste dokumentide puudumise korral, kui aktsiisikauba lähteliikmesriigi maksuhaldur on aktsepteerinud sihtliikmesriigi maksuhalduri saadetud kinnituse, mis põhineb alternatiivsetel tõenditel aktsiisikauba sihtkohta jõudmise või liidu territooriumilt väljaviimise kohta. Maksuhaldur aktsepteerib liidu territooriumilt aktsiiskauba väljaviimise alternatiivse tõendina: 1) väljumistolliasutuse asukoha liikmesriigi pädeva asutuse kinnitust, mis tõendab kauba liidu territooriumilt väljaviimist või kaubale välistransiidiprotseduuri kohaldamist liidu territooriumilt väljaviimiseks; 2) dokumenti, millega liikmesriigi või kolmanda riigi tolliasutus kinnitab kauba vastuvõtmist kooskõlas eeskirjade ja protseduuridega, mida kohaldatakse asjaomases riigis kõnealuse kinnituse suhtes.“; 57) paragrahvi 45 lõike 13 punktis 6 asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 11 nimetatud“ tekstiosaga „punktides 1−12 nimetatud“; 58) paragrahvi 45 lõike 13 punktis 7 asendatakse tekstiosa „direktiivi 2008/118/EÜ“ tekstiosaga „direktiivi (EL) 2020/262“; 59) paragrahvi 45 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(15) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega SADHESi kaudu teabe esitamise korra aktsiisikauba liikumisel liikmesriikide vahel. Nimetatud määrus sisaldab LRM- saatelehele kantavate andmete loetelu, LRM-saatelehe kehtivaks tunnistamise, asendamise, tühistamise ja andmete muutmise korda ning vajadusel LRM-saatelehe ja aktsiisikauba vastuvõtmise teatise esitamise kohustuse erijuhtumeid.“; 60) paragrahvi 451 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sertifitseeritud kaubasaatjale makstakse aktsiis, välja arvatud alternatiivsete tubakatoodete aktsiis, tagasi järgmistel tingimustel: 1) maksuhaldurile on esitatud aktsiisikauba, millelt taotletakse aktsiis tagasi, saateleht EMCSi kaudu enne aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetamist; 2) maksuhaldurile on esitatud aktsiisi tagastamise taotlus EMCSi kaudu; 3) aktsiisikaup on toimetatud teise liikmesriiki ja seda kinnitab EMCSi kaudu saadetud aktsiisikauba vastuvõtmise teatis; 4) aktsiisikauba kaolt, millelt taotletakse aktsiis tagasi, on tekkinud aktsiisi maksmise kohustus teises liikmesriigis ja seda kinnitab teise liikmesriigi maksuhaldur; 5) maksuhaldurile on tagastatud maksumärgid või teatatud kirjalikult nende maksumärkide numbrid, millega maksumärgistatud aktsiisikaup toimetatakse teise liikmesriiki. (11) Kaugmüüjale, kes lähetas Eestis tarbimisse lubatud aktsiisikauba, välja arvatud alternatiivsed tubakatooted, teise liikmesriiki, makstakse aktsiis tagasi, kui maksuhaldurile on esitatud: 1) aktsiisikauba saateleht SADHESi kaudu enne aktsiisikauba teise liikmesriiki lähetamist; 2) aktsiisi tagastamise taotlus; 3) aktsiisikauba sihtliikmesriigi maksuhalduri kinnitus sellelt kaubalt aktsiisi maksmise või maksmise kohustuse tekkimise kohta sihtliikmesriigis; 4) andmed nende maksumärkide numbrite kohta, millega maksumärgistatud aktsiisikaup toimetatakse teise liikmesriiki.“; 61) paragrahvi 451 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1 nimetatud“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 11 nimetatud“; 62) paragrahvi 453 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Aktsiis makstakse tagasi käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 11 ja 12 nimetatud isikutele või asutustele nende ostetud aktsiisiga maksustatud aktsiisikaubalt.“; 63) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Aktsiis tagastatakse taotluse alusel aktsiisikaubalt, kui on tõendatud aktsiisi maksmine õigusnormide rikkumise toimumise või avastamise liikmesriigis, mis ei ole Eesti.“; 64) paragrahvi 456 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „millelt või“; 65) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Alkoholi tootja kinnitab teise liikmesriigi maksuhaldurile vastavust tootmismahust sõltuva aktsiisi soodusmäära kohaldamise tingimustele enesesertifitseerimise teel.“; 66) paragrahvi 471 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) vein ja kääritatud jook kokku 90 liitrit, mille hulgas võib vahuveini ja vahutavat kääritatud jooki olla kuni 60 liitrit;“; 67) paragrahvi 492 lõikes 1, § 493 lõikes 1 ja § 63 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud isik“ tekstiosaga „sertifitseeritud kaubasaaja“; 68) paragrahvi 50 lõike 5 punkti 14 täiendatakse pärast sõna „tootmiseks“ sõnadega „või tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks“; 69) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 91 nimetatud alkoholi kasutamise kulunormid tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks kooskõlastatakse maksuhalduriga. Maksuhaldur ei kooskõlasta kulunorme, kui on alust arvata, et need on suuremad tootmisseadmete hooldamiseks ja puhastamiseks tegelikult kuluvast kogusest.“; 70) paragrahvi 57 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) 50 grammi suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 20 grammi kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet, ja lennureisijal kuni 250 grammi suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 100 grammi kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet;“; 71) paragrahvi 571 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) üks kilogramm suitsetamistubakat, mille hulgas võib olla kuni 250 grammi kuumutamise teel tarbitavat tubakatoodet;“ 72) paragrahvi 692 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) tarbida aktsiisiga maksustamata maagaasi ja elektrienergiat käesoleva lõike punktis 3 nimetatud otstarbel.“; 73) paragrahvi 697 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 221 nimetatud kütuse kasutajal tekib aktsiisi maksmise kohustus käesoleva seaduse § 24 lõikes 10 nimetatud juhul kütuselt, mida ei kasutata enam käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 221 nimetatud otstarbel, arvestades, et selle kütuse oma valdusesse jätmise päevaks loetakse laeva Eestisse saabumise päev. (3) Käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 221 nimetatud kütuse kasutaja peab aktsiisi maksmise kohustuse tekkimise korral kütuse koguse mõõtma, arvestades käesoleva seaduse §- des 331 ja 332 sätestatut, ilma kohustuseta tõendada mõõtetulemuste jälgitavust.“; 74) seadust täiendatakse §-ga 8518 järgmises sõnastuses: „§ 8518. Üleminekuperiood tubakavedelike aktsiisiga taas maksustamiseks Enne 2023. aasta 1. jaanuari Eestis vabas ringluses väljaspool aktsiisiladu olevate maksumärgistamata tubakavedelike müük on lubatud 2023. aasta 31. jaanuarini.“; 75) seadust täiendatakse §-ga 8519 järgmises sõnastuses: „§ 8519. Üleminekuperiood seoses aktsiisikauba e-saatelehe rakendamisega (1) Tarbimisse lubatud aktsiisikaupa, mis lähetati enne 2023. aasta 13. veebruari teisest liikmesriigist Eestisse või Eestist teise liikmesriiki, on lubatud vastu võtta vastavalt lähetamise ajal kehtinud protseduuridele kuni 2023. aasta 31. detsembrini. (2) Nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artikli 21 lõikes 5 nimetatud teateid võib koostada muul viisil kui arvutipõhist süsteemi kasutades kuni 2024. aasta 13. veebruarini.“; 76) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (ELT L 009, 14.01.2009, lk 12–30), viimati muudetud direktiiviga 2010/12/EL (ELT L 50, 27.02.2010, lk 1–7).“ asendatakse tekstiosaga „nõukogu direktiiv (EL) 2019/2235, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ja direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda, seoses liidu raamistikus elluviidava kaitsetegevusega (ELT L 336, 30.12.2019, lk 10−13); nõukogu direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (uuesti sõnastatud) (ELT L 58, 27.02.2020, lk 4−42).“; 77) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „nõukogu direktiiv (EL) 2020/1151, millega muudetakse direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (ELT L 256, 5.8.2020, lk 1−10);“. § 2. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 23, 24, 27, 29, 57 ja 62 jõustuvad 2022. aasta 1. juulil. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2−8, 11, 13−22, 25, 28, 30−39, 41−56, 58−61, 63, 64, 67, 75 ja 77 jõustuvad 2023. aasta 13. veebruaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn,……………2021. a Algatab Vabariigi Valitsus……………..2021. a (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 Euroopa Liidu õigusallikate ja aktsiisiseaduse muudatuste võrdlustabel Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2020/262, 19. detsember 2019, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4-42) Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2019/2235, 16. detsember 2019, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ja direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda, seoses liidu raamistikus elluviidava kaitsetegevusega. Aktsiisiseaduse muudetav säte EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale § 11 lg-d 1 ja 3-5 Art 3 p-d 2-5 ja 14 Vastab §4 Art-d 2 (4) ja 3 p 6 Vastab § 41 lg 1 Art 6 (3) Vastab §-d 44 ja 45 Art 3 p-d 12 ja 13 Vastab § 10 Art-d 2 (1), 3 p 7 ning art-d 4 Vastab ja 5 § 101 Art 3 p 8 Vastab Artikli 3 punkte 1, 9, 10 ja 11 ei ole sisuliselt muudetud. Nimetatud punktidele vastavad aktsiisiseaduse §-d 3, 42, 43 ja 2. Punktidega 15 ja 16 defineeritakse „tagastamine“ ja „vähendamine“ artikkel 10 kontekstis. Artikkel 10 on rakendamiseks vabatahtlik. § 11 Art-d 2 (2), 4 ja 5 Vastab § 211 Art-d 33, 34, 35 (6) ja (7) Vastab § 212 Art 44 (1), (3) Vastab § 22 Art-d 34, 44 (3), 46 (5) Vastab § 24 Art 6 (1), (2) ja (4); art 7 (1) Vastab a) ii) ja b); art 33 (1), 34 (1) ja 46 (3) § 26 lg 1 p 35 Art 16 (1) v) Vastab Art 16(2) – sellele vastab kehtiva seaduse § 26 lg 1 p 51 ja § 45, st registreeri-tud kaubasaatja peab koostama LRA-saatelehe (=eAD) lähetamiseks teise liikmesriiki ja saatelehel on nõutavad andmed. § 27 lg 1 p 12 Art 11 (1) c) Vastab Dir 2019/2235 art 2 § 27 lg 1 p 42 Art 45 (1) Vastab  Art-le 45 (1) vastab ka kehtiva seaduse § 30 lg 10 § 27 lg 1 p 191 Art 11 (1) c) Vastab § 27 lg 21 Art 12 (1)-(3) Vastab § 28 lg 12 Art 46 (1) ja (2), art 9 (5) Vastab § 30 lg 9 Art 6 (7), (10), art 45 (2) Vastab Art 6 lõiked 5, 6 ja 9 ning art 45 sätted kajastuvad §-des 28 ja 30 § 31 lg 1 Art 17 (2) ja (4), art 35 (2) a) ja Vastab (4) § 31 lg 3 Art-d 17 (6), 45 (3), 46 (3) ja Vastab 35 (5) § 36 lg 1 p 23 Art-d 26 (3), 38 (3) Vastab § 36 lg 1 p 13 Art 15 (2) e) Vastab § 41 lg 2 Art 3 p-d 12 ja 13 § 43 lg 2 Art 14 (1), 15 (1) Vastab §-d 441, 442 Art 44 (4) Vastab § 443 Art –d 33 (1), 36 (1), 38 (3) Vastab § 444 Art-d 33 (1), 35 (2) Vastab § 45 lg-d 2 ja 4 Art-d 20 (1), 21 (2), 35 (1), 36, Vastab 42 § 45 lg 5 Art-d 20 (5), 26, 36 (4), 38 Vastab § 45 lg 7 Art 36 (5) Vastab § 45 lg 8 Art-d 24 (1), 37 (1), 12 (4), 24 Vastab (2) § 45 lg 9 Art 8 Vastab § 45 lg-d 11 ja 111 Art-d 29, 43 Vastab § 45 lg 12 Art 19 (2), 25, 28 (4), 40 Vastab § 45 lg 13 Art-d 11 (2), 12 (4), 20 (7), 21, Vastab 23, 26, 27, 37 (2), (3), 38, 39 § 451 Art-d 8, 37 (4), 44 (5) Vastab § 453 lg 1 Art 12 (2) Vastab § 454 Art 46 (3) Vastab § 8519 Art 54 Vastab § 2 lg 3 Art 55 Vastab Euroopa Nõukogu direktiiv (EL) 2020/1151, 29. juuli 2020, millega muudetakse direktiivi 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude ühtlustamise kohta (ELT L 256, 5.8.2020, lk 1-10) Aktsiisiseaduse muudetav säte EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale § 1 lg 2 Art 1 p 14 Vastab § 12 lg 3 p 3 Art 1 p 3 Vastab § 12 lg 4 p 3 Art 1 p 5 Vastab § 27 lg 1 p 91, § 45 lg-d 41 ja Art 1 p 15a Vastab 42, § 50 lg 5 p 14, § 51 lg 6 § 46 lg 11 Art 1 p 13 Vastab § 2 lg 1 Art 2 (1) Vastab  Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 Rakendusaktide kavandid 1) Rahandusministri 7. aprilli 2004. a määruse nr 57 „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide, välja arvatud Eesti, relvajõududele, nende enda ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule kasutamiseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaubalt, samuti teiste riikide relvajõududele, tsiviilkoosseisule ja nende liikmetele, rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ja selle liikmetele ning sõjalisele õppeasutusele soetatud aktsiisikaubalt makstud aktsiisi tagastamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 453 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 7. aprilli 2004. a määruses nr 57 „Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide, välja arvatud Eesti, relvajõududele, nende enda ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule kasutamiseks ning nende sööklate varustamiseks soetatud aktsiisikaubalt, samuti teiste riikide relvajõududele, tsiviilkoosseisule ja nende liikmetele, rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ja selle liikmetele ning sõjalisele õppeasutusele soetatud aktsiisikaubalt makstud aktsiisi tagastamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Aktsiisi tagastamise kord relvajõududega seotud aktsiisivabastuste korral“; 2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlus aktsiisi tagasisaamiseks esitatakse Kaitseministeeriumile. Rahvusvahelise sõjalise peakorteri liige esitab taotluse Välisministeeriumile. Taotlus esitatakse kalendrikuu 10. kuupäevaks. Taotluse vorm aktsiisi tagasisaamiseks on esitatud määruse lisas. Aktsiisi tagasisaamist võib taotleda 90 päeva jooksul aktsiisikauba soetamise päevast alates.“; 3) paragrahvi 2 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vastavalt käesoleva määruse § 1 lõikele 1 kinnitab kaitseminister või tema volitatud ametnik või välisminister allkirjaga isiku või asutuse õigust taotleda aktsiisi tagastamist.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. juulil. 2) Rahandusministri 19. juuni 2006. a määruse nr 37 „Aktsiisikauba kao piirnorm aktsiisikauba ladustamisel ja veol“ muutmine Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 30 lõike 9 alusel. § 1. Rahandusministri 19. juuni 2006. a määruse nr 37 „Aktsiisikauba kao piirnorm aktsiisikauba ladustamisel ja veol“ pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Aktsiisikauba kao piirnorm aktsiisikauba ladustamisel ja veol Eestis“ § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 13. veebruaril. 3) Rahandusministri 12. juuli 2010. a määruse nr 42 „Aktsiisi tagatissumma määramise alused ja tagatissumma minimaalsed määrad“ muutmine Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 31 lõike 9 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 12. juuli 2010. a määruses nr 42 „Aktsiisi tagatissumma määramise alused ja tagatissumma minimaalsed määrad“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) aktsiisi maksmata jätmise riski teises liikmesriigis, kui aktsiisikaup veetakse läbi teise liikmesriigi või teise liikmesriiki;“; 2) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Registreeritud kaubasaatja, juhuti aktsiisikaupa vastu võtva registreeritud kaubasaaja ja sertifitseeritud kaubasaaja puhul määrab maksuhaldur tagatissummaks summa, mis on tekkida võiva maksukohustuse suurusega võrdne. Tekkida võiva maksukohustuse summa arvutamisel lähtutakse kõrgeimast aktsiisimäärast, mis kehtib aktsiisikauba vedu läbivates liikmesriikides, sh sihtliikmesriik.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 13. veebruaril. 4) Rahandusministri 15. märtsi 2010. a määruse nr 16 „Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja numbrite kombinatsioon ning nende kohta Maksu- ja Tolliameti elektroonsesse infosüsteemi kantavad andmed“ muutmine Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 41 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 15. märtsi 2010. a määruses nr 16 „Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja numbrite kombinatsioon ning nende kohta Maksu- ja Tolliameti elektroonsesse infosüsteemi kantavad andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Isikute numbrite kombinatsioon ja maksuhalduri infosüsteemi kantavate andmete loetelu“; 2) paragrahvi 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Isikute numbrid (1) Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja, sertifitseeritud kaubasaatja, sertifitseeritud kaubasaaja ja maksuesindaja (edaspidi koos nimetatuna isik) numbrid koosnevad 13 sümbolist, mis on järgmised: 1) suurtest tähtedest EE, mis tähistavad Eestit; 2) üks numbritest vahemikus 1–6, kusjuures number 1 tähistab isiku staatust aktsiisilaopidajana, number 2 tähistab isiku staatust registreeritud kaubasaajana, number 3 tähistab isiku staatust maksuesindajana, number 4 tähistab isiku staatust registreeritud kaubasaatjana, number 5 tähistab isiku staatust sertifitseeritud kaubasaatjana ja number 6 tähistab isiku staatust sertifitseeritud kaubasaajana; 3) suurtest tähtedest A, B, C, D, E, K või T, kusjuures A tähistab alkoholi, B tähistab alkoholi ja tubakatoodet, C tähistab alkoholi ja kütust, D tähistab tubakatoodet ja kütust, E tähistab alkoholi, tubakatoodet ja kütust, K tähistab kütust ja T tähistab tubakatoodet. Täht märgitakse ühekohalise tähepositsiooni väljale sõltuvalt aktsiisikauba liigist, mida ladustatakse, võetakse vastu, lähetatakse või millelt makstakse aktsiisi; 4) isiku järjekorranumbrist, mis märgitakse viiekohalise numbripositsiooni väljale kasvavas järjekorras vastavalt tema registreerimise järjekorranumbrile. Puuduva numbri asemele märgitakse arv 0; 5) numbritest 00, mis märgitakse kahekohalise numbripositsiooni väljale; 6) Maksu - ja Tolliameti koodist. (2) Aktsiisimaksja numbris sisalduvad 13 sümbolit antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loetelu järjekorras.“; 3) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maksu- ja Tolliameti elektroonilisse infosüsteemi kantakse järgmised andmed: 1) isiku nimi ja kontaktandmed, sealhulgas kontaktisik, telefoninumber ja e-posti aadress; 2) aktsiisilao asukoha ning registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja tegevuskoha aadress; 3) sertifitseeritud kaubasaatja ja sertifitseeritud kaubasaaja tegevuskoha aadress ja liikmesriik, kuhu kaup saadetakse või kust kaup vastu võetakse; 4) isiku registrikood ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number; 5) aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, ja registreeritud kaubasaatja tegevuse lühiiseloomustus, sealhulgas aktsiisikauba liik, mida aktsiisimaksja impordib, toodab, ladustab, lähetab või võtab vastu ajutises aktsiisivabastuses. Teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa juhuti vastu võtva registreeritud kaubasaaja puhul märgitakse kauba lähetaja andmed ja vastuvõetava aktsiisikauba kogus; 6) sertifitseeritud kaubasaatja ja sertifitseeritud kaubasaaja puhul tegevuse lühiiseloomustus ja põhjendus teises liikmesriigis tarbimisse lubatud kauba käitlemise eelistamisele ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba käitlemisele, aktsiisikauba lähetamise või vastuvõtmise eesmärk, käideldava aktsiisikauba liik ja ligikaudne kogus; 7) aktsiisimaksja raamatupidamise eest vastutava isiku kontaktandmed ning raamatupidamisdokumentide hoidmise koht; 8) maksuhalduri kontaktandmed; 9) aktsiisilao, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja ja maksuesindaja tegevusloa väljastamise kuupäev ja kehtivuse esimene päev ning kehtivuse viimane kuupäev, kui see on määratletud; 10) aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja, registreeritud kaubasaatja, sertifitseeritud kaubasaatja, sertifitseeritud kaubasaaja ja maksuesindaja numbrid; 11) aktsiisilao ja registreeritud kaubasaaja tegevuskoha number. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed kannab infosüsteemi maksuhaldur. Sertifitseeritud kaubasaatja ja sertifitseeritud kaubasaaja kannavad infosüsteemi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5, 7 ja 8 nimetatud andmed.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 13. veebruaril. 5) Rahandusministri 15. märtsi 2010. a määruse nr 18 „E-saatelehe menetlemise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 45 lõike 13 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 15. märtsi 2010. a määruses nr 18 „E-saatelehe menetlemise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1. paragrahvi 1 lisatakse viide määrusele, millega kehtestatakse tarbimisse lubatud aktsiisikauba saatelehe struktuur ja täitmise kord; 2. § 2 lg 2 p 5 sõnastust muudetakse, et see kehtiks ka ajutise aktsiisivabastuseta lähetatud aktsiisikauba puhul; 3. § 3 lg 2 sõnastatakse: „(2) Ajutises aktsiisivabastuses veetava aktsiisikauba sihtkoha muutmise korral saab muuta lisaks aktsiisikauba saaja, transpordikorralduse, veokestuse ja kaubaarve andmeid ilma e- saatelehte tühistamata. Tarbimisse lubatud aktsiisikauba .. Aktsiisikauba lähetamise aega saab muuta enne aktsiisikauba lähetamist. Andmete muutmiseks täidab aktsiisikauba lähetaja kehtivaks tunnistatud e-saatelehe vastavad andmeväljad ja esitab e-saatelehe uuesti kinnitamiseks.“; 4. § 5 lg 1 p 3 sõnastus: „3) LRA-saatelehe puhul selle liikmesriigi maksuhaldurile, kuhu esitati rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 221 lõiget 2 kohaldades ekspordi tollideklaratsioon.“; 5. §-s 6 uuendatakse viide direktiivile; 6. §-s 7 jäetakse ära viide ajutisele aktsiisivabastusele, et säte kehtiks ka tarbimisse lubatud aktsiisikauba puhul ja täiendatakse viidet: § 27 lg 1, 11 ja 12 nimetatud isikud; 7. § 7 täiendatakse lõikega 8: direktiivi 2020/262 artiklis 48 sätestatud juhtumi korral teatab kaubasaaja veini vastuvõtmisest vastavalt määrusele (EL) 2018/273; 8. § 8 sõnastatakse: „(1) Maksuhaldur võrdleb tolli koostatud ekspordi tollideklaratsiooni andmeid LRA-saatelehe andmetega ja täidab saatelehe elektroonilises süsteemis aktsiisikauba eksportimise teatise, kui ekspordikinnituse andmed kinnitavad LRA-saatelehele märgitud aktsiisikauba eksportimist. Ekspordikinnitus tõendab aktsiisikauba väljumist ühenduse territooriumilt või välistransiidiprotseduuri rakendamist aktsiisikaubale. (2) Maksuhaldur edastab aktsiisikauba eksportimise teatise aktsiisikauba lähetamise liikmesriigi maksuhaldurile, kui aktsiisikauba lähetamise liikmesriik on eksportimise liikmesriigist erinev. (3) Maksuhaldur edastab teisest liikmesriigist saadud eksportimise teatise aktsiisikauba lähetajale saatelehe elektroonilise süsteemi kaudu. (4) Maksuhaldur teavitab EMCS kaudu aktsiisikauba lähteliikmesriiki LRA-saatelehe ja ekspordi tollideklaratsiooni erinevustest nende olemasolul. Niipea kui selgub, et aktsiisikaupa ei viida liidu tolliterritooriumilt välja, teatab eksportiva liikmesriigi maksuhaldur sellest lähteliikmesriigi pädevat asutust. (5) Maksuhaldur edastab teisest liikmesriigist saadud teatise kauba liidu territooriumilt väljaveo mittetoimumise kohta aktsiisikauba lähetajale. Aktsiisikauba lähetaja peab tühistama e-saatelehe, kui vedu ei ole alanud või muutma kauba sihtkohta kooskõlas sihtkoha muutmise nõuetega.“; 9. Täiendatakse §-ga 111: Aktsiisikauba eksportimisest teatamise asendustoiming Maksuhaldur koostab eksportimise teatise aktsiisikauba väljaveo kohta liidu territooriumilt või väljaveo mittetoimumise kohta asendustoiminguna, kui saatelehe elektrooniline süsteem ei tööta või muudel põhjendatud juhtudel. 10. § 2. Määrus jõustub 2023. aasta 13. veebruaril. 6) SADHESi kaudu teabe esitamise kord aktsiisikauba liikumisel liikmesriikide vahel Määrus kehtestatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 45 lõike 15 alusel. § 1. LRM-saatelehe andmed LRM-saatelehele märgitakse järgmised andmed: 1) kaubasaatja nimi ja aadress ning käibemaksukohustuslasena registreerimisnumber; 2) aktsiisilaopidaja number või sertifitseeritud kaubasaatja number nende olemasolul; 3) viitenumber, mille abil on võimalik saadetist ettevõtja raamatupidamises eristada; 4) sihtliikmesriigi ametiasutuse nimi ja aadress, kellele on saadetisest eelnevalt teatud teatamise kohustuse korral; 5) kaubasaaja andmed, need on isiku nimi ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number selle olemasolul, samuti aktsiisilaopidaja, registreeritud kaubasaaja või sertifitseeritud kaubasaaja number selle olemasolul; 6) veo korraldamise eest vastutava isiku nimi ja aadress ja veovahendi andmed; 7) aktsiisikauba üleandmiskoha aadress; 8) aktsiisikauba kirjeldus:  1) aktsiisikauba liik vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele, nagu vein, õlu, muu alkohol, tubakavedelik vms; 2) toote nimetus; 3) müügipakendi liik ja pakendite arv; 4) toote kogus müügipakendis; 5) alkoholi puhul etanoolisisaldus ja alternatiivsete tubakatoodete puhul nikotiinisisaldus milligrammides milliliitri või grammi kohta; 6) alkoholi ja alternatiivsete tubakatoodete puhul tootjapoolne partii tähistus selle olemasolul; 7) alternatiivsete tubakatoodete tubakatoodete puhul maksumärgi liik ja kood ning alkoholi puhul maksumärgi number selle olemasolul; 9) kombineeritud nomenklatuuri kaubakood; 10) kauba kogus: 1) alkohol liitrites; 2) tubakavedelik liitrites; 3) tubaka tahke aseaine ja muu alternatiivne tubakatoode kilogrammides; 11) kaubasaadetise brutokaal ja netokaal, see on kaal ilma pakendita; 12) veo kestuse aeg saadetise sihtkohta jõudmiseks; 13) kauba väärtus? 14) aktsiisikauba lähetamise aeg; 15) aktsiisikauba vastuvõmise kuupäev ja koht. § 2. LRM-saatelehe kehtivaks tunnistamine Maksuhaldur tunnistab LRM-saatelehe kehtivaks sellele numbri andmisega SADHES süsteemi kaudu, kui saatelehe täitmisel ei ole tehtud vigu. § 3. LRM-saatelehe andmete muutmine Aktsiisikauba lähetaja võib muuta kehtivaks tunnistatud saatelehe andmeid enne aktsiisikauba lähetamist. Veo ajal võib muuta vaid aktsiisikauba veovahendi andmeid ja …. § 4. LRM-saatelehe tühistamine (1) Aktsiisikauba lähetajal on õigus saateleht tühistada enne aktsiisikauba lähetamist. (2) Saateleht on tühine, kui aktsiisikaupa ei lähetata saatelehele märgitud kuupäeval. (3) Kui saatelehele märgitud kuupäeval aktsiisikaupa ei lähetatud, peab aktsiisikauba lähetaja viivitamata esitama maksuhaldurile saatelehe tühistamise teatise. (4) Kui aktsiisikauba lähetajal ei ole õigust lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses või kui saatelehele märgitud aktsiisikauba vastuvõtjal ei ole õigust võtta vastu ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa, tühistab maksuhaldur saatelehe enne aktsiisikauba lähetamist. (5) Saateleht loetakse tühistatuks momendist, mil SADHES on omistanud saatelehe olekuks „tühistatud”. (6) Maksuhaldur teavitab aktsiisikauba vastuvõtjat saatelehe tühistamisest SADHES kaudu. § 5. LRM-saatelehe andmete erisused Eestist lähtuva kaugmüügi korral (1) Eestist lähtuva kaugmüügi korral peab koostama eraldi saatelehe aktsiisikauba sihtkoha liikmesriigi, selle pädeva ametiasutuse, veovahendi ja maksuesindaja kohta. Sihtkoha liikmesriigi pädevaks ametiasutuseks märgitakse asutus, kellele on saadetisest eelnevalt teatatud. (2) Lahtrisse „kaubasaaja” märgitakse aktsiisimaksja andmed aktsiisikauba sihtkoha liikmesriigis. Kui aktsiisi maksab maksuesindaja või kaugmüüja, esitatakse aktsiisikauba saaja andmed lisadokumentide lahtris. Kui aktsiisi maksab vahetult aktsiisikauba saaja, märgitakse „kaubasaaja” lahtrisse aktsiisikauba saaja andmed. Kui on mitu aktsiisikauba saajat ühe saatelehe alusel, esitatakse ühe aktsiisikauba saaja andmed „kaubasaaja” lahtris ja ülejäänud saajate andmed esitatakse lisadokumentide lahtris. (3) Aktsiisikauba saaja kohta märgitakse saaja nimi ja isikukood, kui tema poolt vastu võetud aktsiisikaubalt maksab aktsiisi maksuesindaja või kaugmüüja. Kui aktsiisi maksab vahetult aktsiisikauba saaja, märgitakse aktsiisikauba saaja kohta lisaks nimele ja isikukoodile ka elukoha aadress. (4) Aktsiisikauba andmed esitatakse aktsiisikaubalt aktsiisimaksjate lõikes. (5) Maksuesindaja ja kaugmüüja kinnitavad aktsiisikauba vastuvõtmist saaja poolt teises liikmesriigis juhul, kui nad maksavad sihtliikmesriigis aktsiisikaubalt aktsiisi. Vedaja kinnitab aktsiisikauba vastuvõtmist saaja poolt juhul, kui aktsiisikaubalt maksab aktsiisi aktsiisikauba saaja. (6) Kaugmüüja esitab maksuhaldurile SADHES kaudu dokumendi, millel on kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta. § 6. LRM-saatelehe asendamine (1) LRM-saatelehe võib koostada paberil juhul, kui SADHES ei tööta. LRM-saatelehte asendavale pabersaatelehele märgitakse samad andmed, mis LRM-saatelehele SADHES süsteemis. Aktsiisikauba lähetaja teavitab maksuhaldurit taasesitamist võimaldaval moel asendustoimingu kasutamisest enne selle kasutamist. (2) Aktsiisikauba lähetaja peab maksuhaldurile esitama kronoloogilises järjekorras kõik asendustoiminguna koostatud LRM-saatelehed SADHES kaudu niipea, kui SADHES süsteemi kasutamise võimalus on taastunud. § 7. LRM-saatelehe esitamise kohustuse erijuhtumid Selgitamisel § 8. Vastuvõtmise teatise esitamise kohustuse erijuhtumid Ettevõtja peab esitama SADHES kaudu aktsiisikauba vastuvõtmise teatise, kui ta võttis vastu teise liikmesriigi väikese veinitootja toodetud ja lähetatud veini vastavalt nõukogu direktiivi (EL) 2020/2626 artiklile 48. Vastuvõtmise teatis esitatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui viiendal päeval pärast aktsiisikauba vastuvõtmist. § 9. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 15. märtsi 2010. a määrus nr 17 „Euroopa Komisjoni määrusega (EMÜ) nr 3649/92 kehtestatud saatelehe liikumise ja täitmise täpsustatud kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 13. veebruaril. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0467 - Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8b4736d-b103-4117-b431-e6d8c8a32a6b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f8b4736d-b103-4117-b431-e6d8c8a32a6b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main