Kiri

Riigikantselei Meie 13.04.2021 nr 1.1-10.1/2910-1 [email protected] Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Riigikantseleile ja Andmekaitse Inspektsioonile ning kaasatud partneritele arvamuse avaldamiseks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu. Palume teie kooskõlastust hiljemalt 4. mai 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu 23 lehel; 2. seaduse eelnõu seletuskiri 42 lehel; 3. seletuskirja lisad: 3.1. Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ eelnõu kavand 26 lehel; 3.2 Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ eelnõu kavand 4 lehel; 3.3 Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmise eelnõu kavand 2 lehel; 3.4 Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ eelnõu kavand 6 lehel. Anneli Laurits 611 3157 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium Andmekaitse Inspektsioon Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Vabaühenduste Liit Rektorite Nõukogu Eesti Teaduste Akadeemia Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei 2  Rakendusakti kavand 30.03.2021 Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 4 lõike 2, § 10 lõike 1, § 28 lõike 2, § 29 lõike 6, § 47 lõike 2 ja § 50 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja kohaldamise üldpõhimõtted (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ÜKPRS) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava ja §-s 46 nimetatud siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimist. (2) Määruses sätestatuga arvestatakse toetuse kasutamise või andmise tingimuste (edaspidi toetuse andmise tingimused) koostamisel ja kehtestamisel. (3) Toetuse andmise tingimustes võib käesolevas määruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetavate tegevuste eripära tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. 2. peatükk Taotlemine ja taotluste menetlemine 1. jagu Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 2. Taotlemine ning taotleja õigused ja kohustused (1) Taotlus toetuse saamiseks (edaspidi taotlus) esitatakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud tingimuste ja korra kohaselt registri infosüsteemi (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. (2) Taotlejal on õigus saada toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud tingimuste ja korra kohta rakendusüksuselt selgitusi. (3) Taotleja on kohustatud: 1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimustes sätestatud tingimustele; 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul; 3) tõendama projektis mittetoetatavate tegevuste tegemise suutlikkust, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste määruses; 4) võimaldama ja osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks tema, partneri või kavandatava tegevuse kohas; 5) teavitama rakendusüksusele viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.  Rakendusakti kavand 30.03.2021 § 3. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja on toetuse andmise tingimuste kohase taotluse esitanud füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus. (2) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) neil on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 2) neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209–210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 3) nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui nad tegelevad majandustegevusega; 4) nende maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 5) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 6) nad ei ole raskustes ettevõtjad, kui nii on nõutud Euroopa Liidu õiguse kohaselt; 7) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimuste määrusele. (3) Toetuse andmise tingimuste määrus võib näha ette tingimusi projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei rahastata (edaspidi omafinantseering) ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse tõendamiseks. (4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus panustab investeeringuprojekti omafinantseeringusse või mitteabikõlblike kulude katmisse, on taotlejal ja partneril selliste kulude tasumise suutlikkus, kui peale lõikes 2 nimetatud nõuete on täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohaliku omavalitsuse üksusel või tema arvestusüksusel on vahendid sama seaduse § 341 lõigete 2 ja 3 kohaselt. (5) Lõikes 4 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 1 nõudeid ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tervishoiuteenuste osutaja suhtes. (6) Rahandusministeerium annab rakendusasutuse või rakendusüksuse taotlusel arvamuse lõikes 4 nimetatud asjaolude kohta viie tööpäeva jooksul arvamusnõude saamisest arvates. Kui Rahandusministeerium vajab arvamuse kujundamiseks kohaliku omavalitsuse üksuselt täiendavat finantsteavet, teavitab ta rakendusasutust või rakendusüksust arvamuse andmise eeldatavast uuest tähtpäevast. (7) Investeeringute kavasse objektide valikul kohaldatakse lõikeid 4−6. (8) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on taotleja toetuse andmise tingimuste kohase taotluse esitanud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon. (9) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul peab taotlejal ja partneril lisaks lõike 2 punktis 1 nimetatud nõudele olema tagasi makstud perioodi 2014–2020 Varjupaiga-, Rände- ja  Rakendusakti kavand 30.03.2021 Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi tagasimaksmisele kuuluv toetus, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud. § 4. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ettenähtud viisil ja ajaks koos nõutud dokumentidega; 2) taotlus sisaldab toetuse andmise tingimuste nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 3) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik; 4) toetust taotletakse toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud eesmärgil ja toetatavatele tegevustele; 5) väljundnäitaja, tulemusnäitaja või muu projekti spetsiifiline näitaja vastab toetuse andmise tingimuste määrusele ja projekt panustab sihttasemetesse; 6) taotluses on kirjeldatud tegevused „Eesti 2035“ nimetatud sihtide saavutamisele kaasa aitamiseks, kui nii on nõutud toetuse andmise tingimuste määruses; 7) rahastatavad tegevused tehakse toetuse andmise tingimustes nõutud ajal; 8) projekti kõik tegevused ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult ellu viidud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud, välja arvatud juhul, kui see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 kohaselt lubatud; 9) rahastavate tegevuste koht on Eestis, välja arvatud, kui väljaspool Eestit tegevuse tegemine aitab kaasa projekti eesmärkide saavutamisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 57 lõikele 4; 10) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest on kooskõlas toetuse andmise tingimustega; 11) paragrahv 10 lõike 1 punkti 11 kohase kestvuse nõude kohustuse täitmise tagamise abinõusid on piisavalt kirjeldatud, sealhulgas on määratletud projekti püsikulud ja nende suurus ning katmise allikad, kui projektile kohaldub kestvuse nõue; 12) taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse põhjendust ning partneri tehtavaid tegevusi ja kulude eeldatavat eelarvet; 13) toetust ei taotleta projektile, mis on seotud tootmise ümberpaigutamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 60 tähenduses; 14) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muudele nõuetele. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi: 1) taotleja on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest; 2) taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse ja taotlemisega seotud infot võidakse kasutada ÜKPrS § 17 kohase hindamise läbiviimisel; 3) taotleja on teadlik, et projekti rahastamine võidakse vastavalt finantskorrektsiooni või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsusele tühistada ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta; 4) taotleja on teadlik, et projekti elluviimist auditeeritakse ja kontrollitakse. (3) Kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri allkirjaõigusliku isiku kinnitusi projektis osalemise ja lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. (4) Siseturvalisuspoliitika fondidest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama lõike 2 punkti 2 asemel kinnituse, et ta on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse ja taotlemisega seotud infot võidakse kasutada ÜKPrS § 54 kohase hindamise läbiviimisel.  Rakendusakti kavand 30.03.2021 2. jagu Taotluse menetlemine § 5. Taotluse vastuvõtmine (1) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 6. Nõuetele vastavuse tuvastamine (1) Tähtaegselt esitatud taotluse puhul tuvastatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. (2) Kui taotluses või sellega kaasnevates dokumentides on puudusi või on vaja lisateavet, sealhulgas tehakse ettepanek taotlust muuta, pikendatakse vajadusel taotluse menetlemiseks ette nähtud tähtaega puuduste kõrvaldamise, taotluse muutmise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest taotlejat ja näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist, tõendamist või muutmist. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. § 7. Projektide valimine (1) Projektide valimiseks rakendatakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriume ja -metoodikat, välja arvatud kohaliku arengugrupi poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 27 tähenduses projektide valimisel. (2) Rakendusüksus avalikustab täpsustava valikumetoodika veebilehel, kui see ei sisaldu toetuse andmise tingimuste määruses. § 8. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner ja taotlus vastavad toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele ja 2) taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, partner või taotlus ei vasta kas või ühele ette nähtud nõudele; 2) taotleja on esitanud valeandmeid või mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda teha enda ja partneri juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; 5) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (3) Kui taotlejat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, ei rahuldata taotleja taotlusi viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogumaksumus, eristades sellest abikõlblike kulude maksumus; 5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest; 6) teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused, sealhulgas „Eesti 2035“ nimetatud sihtide saavutamist toetavad tegevused, kui see on asjakohane, ja nende elluviimise eeldatav ajakava või asukoht; 8) toetuse andmise tingimustes nõutud väljundnäitaja, tulemusnäitaja või muu projekti spetsiifiline näitaja koos sihttasemega (edaspidi tulemus); 9) projekti abikõlblikkuse periood; 10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestvuse nõude rakendumise kohta; 11) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 12) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtgrupile teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1 nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajatele; 14) viide otsuse vaidlustamise kohta, tähtaja ja korra kohta, kui taotlejal on vaide esitamise õigus; 15) otsuse tegija andmed; 16) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave. (5) Taotluse rahuldamise otsuses võib taotluses sisalduva teabe kirjeldamise asemel sellele viidata. (6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu. § 9. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui: 1) taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu; 2) taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (3) Kui taotluse menetlemise ajal ei ole § 3 lõikes 4 nimetatud nõuded täidetud, kuid olemasoleva teabe põhjal võib eeldada, et projekti on võimalik ellu viia toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud abikõlblikkuse perioodil, võib teha kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõike 5 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega, määrates otsuses nõuete täitmise tähtpäeva, pärast Rahandusministeeriumilt saadud arvamust. 3. peatükk Toetuse saaja ja partneri kohustused § 10. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning nõutud tulemuse saavutamise; 2) tagama tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused; 3) esitama õige ja täieliku teabe, korrektse dokumendi ja aruande projekti teostamise ja mõjude kohta tähtaegselt ja nõutud viisil, sealhulgas seire ja hindamiste käigus; 4) koguma ja töötlema Euroopa Sotsiaalfond Pluss vahenditest toetatavas projektis osaleja kohta ÜKPrS § 19 lõikes 3 nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele; 5) tõendama kulude abikõlblikkust, kui see on toetuse makse aluseks; 6) teavitama rakendusüksust viivitamata e-toetuse keskkonnas, kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning kestvuse nõude täitmist takistavast asjaolust, sealhulgas projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 7) võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 8) eristama projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud lihtsustatud kulude puhul; 9) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel; 10) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artiklites 59 ja 60 nimetatud kestvuse nõude täitmise (edaspidi kestvuse nõue), kui projektile selline kohustus kohaldub; 11) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtaegselt; 12) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt ÜKPrS § 22 lõike 5 alusel antud määrusele; 13) säilitama kulu makse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid ÜKPrS §-s 18 nõutud aja jooksul. (2) Partner peab täitma § 10 punktides 2–5, 8–10 ja 12−13 ning §-s 11 nimetatud kohustusi. (3) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui partner on valitud ja partneri tehtavate tegevuste maksumus on kujunenud toetuse saaja poolt läbiviidud riigihanke tulemusel.  Rakendusakti kavand 30.03.2021 § 11. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega tegelike kulude korral (1) Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. (2) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 3 tähenduses ja riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda, peab ta riigihanke korraldamisel riigihangete seaduse §-des 146– 152 nimetatud valdkondades rakendama sama seaduse 5. peatükis sätestatud menetluskorda. (3) Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 3 tähenduses, peab ta riigihangete seaduse §-des 146–152 nimetatud valdkondades ideekonkursi korraldamisel rakendama sama seaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihangete seaduses nimetatud riigihanke piirmääraga või ületab seda. (4) Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetest 5–7 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest. (5) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostetava asja, teenuse või ehitustöö kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4) väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku; 5) funktsionaalselt koos toimivat või sama liigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 4 nimetatud kohustust; 6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi; 7) kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurot või sellest suurem, viiakse ostumenetlus läbi riigihangete registris lõikes 6 nimetatud tingimustele vastavalt, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud madalam maksumus, mis ei või olla väiksem lõikes 4 nimetatud maksumusest. (6) Riigihangete registris ostumenetluse läbiviimine peab lisaks lõikes 5 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on vajadusel seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 3) vajadusel on määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate pakkumuste aja suhtes; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel toimub ostukeskkonnas, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine;  Rakendusakti kavand 30.03.2021 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) rakendusüksuse esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui „vaatleja“; 7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel. (7) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 5 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on vajadusel seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjatele, kes tegutsevad samas valdkonnas, milles küsitakse pakkumust. Juhul, kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust, võib esitada vaid ühele sama valdkonna ettevõtjale; 4) ostumenetlust puudutav dokumentatsioon, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetus pakkuja ja toetuse saaja vahel ning muid ostumenetluse tõendeid säilitatakse ÜKPRS §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamistähtaja lõpuni; 5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud tingimustel. 4. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 12. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse otsusena juhul, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja projekti tulemusnäitaja ei muutu, välja arvatud, kui tulemusnäitaja muutub rahastamiskavas, kuid muudetakse vähemalt ühte järgnevat: 1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 2) väljundi või projekti spetsiifilist näitajat või selle sihttaset; 3) tulemusnäitaja sihttaset; 4) abikõlblike kulude või toetuse kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 5) abikõlblikkuse perioodi; 6) kulude rahastamise korda; 7) kestvuse nõude täitmisega seotud asjaolusid kestvuse nõude kohaldumisel; 8) toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. (3) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses märgitud lõikes 2 nimetamata asjaolud, siis need esitatakse rakendusüksusele teadmiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamata. (4) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollitakse muudatuste vastavust toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja kui see on vajalik, siis hinnatakse muudatuste asjakohasust projektide valikukriteeriumide alusel.  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (5) Lihtsustatud kulude alusel projektile toetuse andmisel kohaldatakse lõikeid 2–4 ulatuses, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artiklile 48, 88 või 89. (6) Kindlasummalise makse puhul on muudetav üksnes abikõlblikkuse periood. (7) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlus ei vasta toetuse andmise tingimuste määrusele, tehakse vastavalt taotluse rahuldamata jätmise, osalise rahuldamise või taotluse rahuldamise otsuse muutmata jätmise otsus. § 13. Toetuse suurendamine (1) Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist. Toetuse suurendamisel arvestatakse riigiabi reeglistikust tulenevate piirangutega. (2) Finantskorrektsiooni otsusega tühistatud toetust ei või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 97 lõike 3 kohaselt kasutada uuesti samas projektis. Toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel toetuse kasutamisel võib ühele tegevusele tehtud finantskorrektsiooniga tühistatud toetust kasutada vajadusel teise toetatava tegevuse elluviimiseks. (3) Investeeringute kavaga kinnitatud projekti kohta tehtud taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summa ei või olla suurem, kui on investeeringute kavas nimetatud toetuse summa, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimuste määruses on sätestatud teisiti. § 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel, taotluse rahuldamise otsuse muutmisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mitteteadlikku teavet või teave on jäetud esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks ja aluseta makstud toetuse kuulub tagastamisele, esitatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuses toetuse tagasinõue finantskorrektsiooni otsuse vormistamise tingimuste ja korra kohaselt. 5. peatükk Kulude abikõlblikkus 1. jagu Kulude abikõlblikkuse üldtingimused § 15. Kulu abikõlblikuks lugemise üldtingimused  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (1) Kulu loetakse abikõlblikuks, kui: 1) kulu on põhjendatud; 2) kulu tekib projekti abikõlblikkuse perioodil vahemikus 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 2029. aasta 31. detsembrini (edaspidi rakenduskava abikõlblikkuse periood); 3) tegelik kulu tasutakse rakenduskava abikõlblikkuse perioodil; 4) kulude standardiseeritud ühikuhinnana, ühtse määra alusel või kindlasummaliselt abikõlblikuks arvestamisel on tegevused tehtud või tulemus saavutatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 5) kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste ette nähtud tulemuse saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. (3) Abikõlblik kulu loetakse tekkinuks, kui esineb üks järgnevatest olukordadest: 1) tegeliku kulu aluseks olev töö on tehtud, kaup kätte saadud või teenus osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 1 punkti a kohaselt ja see on tõendatav lõike 4 kohaselt; 2) lihtsustatud kuluarvestusviisi alusel (edaspidi lihtsustatud kulud) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 1 punkti b–f, 88 või 89 kohased tingimused täidetud. (4) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega, osalejate registreerimislehega. Töö või teenistusülesannete eest makstava tasu (edaspidi palk) puhul võib see olla palgaarvestust tõendav väljavõte või palgaleht. § 16. Personalikulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised personalikulud: 1) palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule punkti 1 kohaselt palgalt; 3) teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 1 kohase palgaga; 4) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1–3 nimetatud kuludelt; 5) seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu; 6) koolituskulu; 7) töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. (2) Kui palka hüvitatakse tegelike kulude alusel ning töötaja täidab lisaks projekti raames tehtavale tööle samas asutuses ka muid tööülesandeid, arvestatakse lõike 1 punktide 1 ja 2 kohast projekti heaks töötatud aega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 50 lõikele 5 või lisa „Tööajatabeli näidis” andmete kohaselt. (3) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse töölepingu ja teenistusse võtmise käskkirja alusel tekkivatele personalikuludele. (4) Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud  Rakendusakti kavand 30.03.2021 ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. (5) Rahvusvahelise organisatsiooni projekti personalikulude abikõlblikkusele kohaldatakse käesolevat paragrahvi niivõrd, kuivõrd siseturvalisuspoliitika fondide ja nende elluviimise eripäradest ei tulene teisiti. § 17. Mitteabikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) laenu- ja liisinguintress, välja arvatud, kui toetust antakse rahastamisvahendis intressi- või garantiitasu kulude katteks; 2) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse mittetäitmisel makstav leppetrahv ja viivis; 3) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud; 4) mitterahalised kulud, sealhulgas vara amortisatsioon; 5) kindlustusmaksed, välja arvatud kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja vastutuskindlustusmaksed ja palgaga kaasnevad kindlustusmaksed; 6) palgale lisaks makstav toetus või lisahüve, mis ei ole käsitatav palgana seaduse tähenduses; 7) organisatsiooni juhtimiskulu; 8) paragrahvi 21 lõikes 4 nimetatud kaudsed kulud, välja arvatud lihtsustatud kulude kasutamisel; 9) hoonestamata ja hoonestatud maa ostusumma, mis ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 58 lõike 1 punktis b lubatud määra; 10) infrastruktuuri investeeringu ning maa ja kinnisvara ostukulud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 ESF+ artikli 14 lõike 1 punkti a kohaselt, kui projekt saab toetust Euroopa Sotsiaalfondist; 11) liisingulepingu alusel tekkiv kulu juhul, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus; 12) liisingulepingu alusel vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja omandisse; 13) käibemaks, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 58 lõike 1 punkti c kohaselt viie miljoni euro või enama kogumaksumusega projektis on käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 14) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teises projektis, riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest. (2) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul lõike 1 punkti 4 ei kohaldata. 2. jagu Lihtsustatud kulud § 18. Lihtsustatud kulude rakendamise üldpõhimõtted (1) Projekti, kogumaksumusega kuni 200 000 eurot, rahastatakse lihtsustatud kulude alusel, välja arvatud Ühtekuuluvusfondist rahastatavat projekti ja riigiabi andmisel. Tegelike kuludena võib hüvitada vaid neid kulusid, millelt arvestatakse ühtset määra. Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas lihtsustatud kulude mittekasutamise peab seirekomisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 1 kohaselt heaks kiitma.  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (2) Ühe projekti raames võib kasutada mitut lihtsustatud kulude arvestusviisi tingimusel, et iga projekti tegevuse puhul kasutatakse vaid ühte viisi. Kui kulu toetatakse ühe lihtsustatud kuluarvestusviisi alusel, siis ei või seda toetada teise lihtsustatud kuluarvestusviisi või tegelike kulude alusel. (3) Sama tüüpi tegevuste puhul võib kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ning riigisisestes õigusaktides kasutatavaid kulude lihtsustatud arvestamise metoodikaid ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 2 punktidele c−e. § 19. Standardiseeritud ühikuhindade alusel abikõlblike kulude arvestamine (1) Standardiseeritud ühikuhinnad kehtestatakse Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 2 või artikli 88 kohaselt toetuse andmise tingimustes. (2) Rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 2 punkti a kohase standardiseeritud ühikuhindade väljaarvestamiseks läbi viia või tellida sama sätte tingimustele vastav analüüs. (3) Lõikes 2 nimetatud analüüs ning selle alusel leitud standardiseeritud ühikuhinnad ja nende rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne ühikuhinna toetuse andmise tingimuste sätestamist korraldusasutusega kirjalikult. (4) Kui standardiseeritud ühikuhindade suurust, arvestust või selle rakendamise metoodikat muudetakse, võib muudetud tingimustel standardiseeritud ühikuhindasid rakendada pärast muutmisotsuse jõustumist alustatud tegevustele. § 20. Kindlasummaliselt abikõlblike kulude arvestamine (1) Kindlasummalise makse suurus määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõikega 2 järgmiselt: 1) rakendusüksus määrab kindlasummalise makse suuruse taotluse rahuldamise otsuses toetuse andmise tingimuste määruse kohaselt; 2) rakendusasutus määrab kindlasummalise makse suuruse toetuse andmise tingimuste käskkirjas. (2) Kui kindlasummaline makse arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 48 lõike 2 punkti a kohase analüüsi alusel, kooskõlastatakse kindlasummalise makse aluseks oleva eelarve kujunemine ja rakendamise metoodika enne toetuse andmise tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult. § 21. Ühtse määra alusel projekti kaudsete abikõlblike kulude arvestamine (1) Projekti kaudsed kulud arvestatakse ühtse määra alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artiklile 49. (2) Kaudsete kulude abikõlbliku suuruse arvestamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 49 punktile c, tuleb rakendusasutusel või rakendusüksusel rakendusasutuse nõusolekul ühtse määra väljaarvestamiseks koostada  Rakendusakti kavand 30.03.2021 analüüs. Analüüs ning selle alusel leitud ühtse määra suurus ja selle rakendamise metoodika kooskõlastatakse enne toetuse andmise tingimustes sätestamist korraldusasutusega kirjalikult. (3) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse toetatava tegevuse ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16 lõikes 4. (4) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse ja lõikes 5 nimetatud üldkulud ja lõike 6 kohaste tegevusega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. (5) Projekti üldkuludeks loetakse halduskulud, muuhulgas: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise, ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kütte, vee, elektri ja ruumide koristamise kulud; 5) ruumide rendikulud 6) valveteenuse kulud; 7) maamaks; 8) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu. (6) Projekti administreerimiseks loetakse toetavaid tegevusi abistavad tegevused, sealhulgas: 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) juriidiline nõustamine; 4) vara haldamine; 5) infotehnoloogiline tugitegevus. § 22. Projekti ülejäänud abikõlblike kulude arvestamine otsestest personalikuludest ühtse määra alusel Projekti abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, võib hüvitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 51 kohaselt ühtse määra alusel arvestatuna kuni 40 protsenti abikõlblikest otsestest personalikuludest, välja arvatud, kui otsesed personalikulud leitakse §-s 23 nimetatud korras. § 23. Projekti otseste personalikulude lihtsustatud arvestamine Projekti otsesed personalikulud võib arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 50 lõike 1–4 kohaselt. 6. peatükk Toetuse maksmine 1. jagu Makse saamiseks esitatavad dokumendid ja nende menetlemine § 24. Makse saamiseks dokumentide esitamine (1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada registris makse, kui makse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust. (3) Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavat dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente. § 25. Makse ja ettemakse menetlemine (1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid menetletakse mitte kauem kui 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning ettemakset mitte kauem kui 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates. (2) Juhul kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaegasid puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest toetuse saajale. (3) Rakendusüksus kinnitab registris makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus. 2. jagu Toetuse maksmise tingimused § 26. Toetuse maksmise üldtingimused (1) Toetust makstakse kuni 2030. aasta 31. märtsini. (2) Toetuse maksmise aluseks on tingimuste ja kohustuste nõuetekohane täitmine. (3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. (4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahenditele ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele. (5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. (6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud asjaolude ning ettenähtud tulemuse saavutamise kontrollimist. § 27. Tegelike kulude alusel toetuse maksmine (1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest: 1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud või 2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud. (2) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja) järgmistel tingimustel, kui:  Rakendusakti kavand 30.03.2021 1) toetuse saaja on makse saamiseks nii avaldanud soovi ning arve väljastaja on andnud kinnituse, et ta on sellest teadlik; 2) makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks; 3) toetuse saaja ei ole riigiasutus. (3) Rakendusüksuse õigus teha toetuse makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu tasumise nõue loetakse täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud arve väljastajale. (4) Kui riigihangete seaduse § 8 tähenduses hankelepingu abikõlblike kulude summa on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega. § 28. Maksed lihtsustatud kulude ja kuludest sõltumatu rahastamise korral (1) Standardiseeritud ühikuhinna korral tehakse makse, kui maksmise eelduseks olevad tingimused on täidetud. (2) Kindlasummalise makse korral tehakse makse, kui selle eelduseks olevad taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. (3) Ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude katteks tehakse makse tegelike otseste kulude või personalikulude alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artiklis 49 nimetatud protsendi ulatuses arvutatud abikõlblikust summast. (4) Ühtse määra alusel projekti muude abikõlblike kulude katteks tehakse makse tegelike otseste personalikulude alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 51 lõikes 1 nimetatud protsendi ulatuses arvutatud abikõlblikust summast. (5) Ühtse määra alusel projekti otseste personalikulude katteks tehakse makse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 50 lõikes 1 nimetatud protsendi ulatuses arvutatud abikõlblikust summast. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artiklite 46 ning artiklite 88 ja 89 tähenduses kuludest sõltumatu rahastamise korral tehakse makse, kui rakenduskavas nimetatud makse eeldused on täidetud. § 29. Rahastamisvahendile toetuse maksmine Rahastamisvahendile tehakse makse vastavalt rahastamisvahendi lepingus või –käskkirjas nimetatud tingimustele. 3. jagu Ettemaksed § 30. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi mittesaajale  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (1) Toetuse ettemakse võib teha, välja arvatud riigiasutusele või kui toetust antakse riigiabi või vähese tähtsusega abina, järgmiselt: 1) põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsenti määratud toetuse summast või 2) kui projekt hõlmab üksnes kindlasummalise makse või standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmist, toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud ulatuses või 3) lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel, kui sellest on vähemalt omafinantseeringu ulatuses tasutud. (2) Iga järgneva lõike 1 punkti 1 alusel ettemakse tegemiseks peab olema tõendatud vähemalt 80 protsenti eelnevast samal alusel saadud ettemaksest. (3) Lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel saadud ettemakse kasutamise tõendamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele makse tingimuste täitmist tõendavad dokumendid toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud ettemakse kasutamisperioodile, järgneva 15 kalendripäeva jooksul. (4) Lõike 1 punkti 3 alusel saadud ettemakse kasutamise tõendamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja tähtaegadele ettemaksega seotud töö, kauba või teenuse üleandmist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid 15 kalendripäeva jooksul lepingust tuleneva tähtaja möödumisest arvates. (5) Kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist tõendanud ettenähtud tähtajaks, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kuni 15 kalendripäeva jooksul. Tagasimakse tähtaja ületamisel kohaldatakse finantskorrektsiooni ja nõutakse toetus ettemakse tagasi või tasaarveldatakse väljamaksmisele kuuluva toetusega. § 31. Ettemakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi saajale (1) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saav toetuse saaja esitab ettemakse (edaspidi riigiabi ettemakse) saamiseks kulude tasumise prognoosi, garantii ja muud toetuse andmise tingimuste määruses või taotluse rahuldamise otsuses nõutud dokumendid ja teabe. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele riigiabi ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist või lihtsustatud kulude puhul makse tingimuste täitmist tõendavad dokumendid nõutud tingimustel ja tähtajaks. (3) Riigiabi ettemakse kasutamise tõendavate dokumentide ja teabe esitamise tähtaeg võib olla kuni kolm aastat riigiabi ettemakse saamisest arvates, kuid mitte hilisem kui 50 kalendripäeva pärast projekti abikõlblikkuse perioodi, kui nimetatud tähtaeg saabub varem. (4) Tõendamata ettemaksete summa võib moodustada kuni 40 protsenti taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast. § 32. Nõuded riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral ettemakse saamiseks esitatavale garantiile Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ettemaksena saamiseks peab toetuse saaja esitama garantii, mis peab vastama järgmistele tingimustele:  Rakendusakti kavand 30.03.2021 1) garantii andja on Eestis tegevusloa alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus või Eestis filiaalina tegutsev välisriigi krediidi- või finantseerimisasutus, riik või rahastamisvahendi rakendaja; 2) garantii tähtaeg on vähemalt 45 kalendripäeva pikem § 31 lõikes 3 nimetatud ettemakse tõendamise tähtajast; 3) garantii katab kogu ettemakse summa; 4) garantiid andva krediidi- või finantseerimisasutuse või krediidi- või finantseerimisasutuse emaettevõtja pikaajaline krediidireiting on vähemalt Baa1 (Moodys) või BBB+ (Standard & Poor’s) või sellega samaväärne. 4. jagu Makse menetlemise peatamine ja maksest keeldumine § 33. Makse menetlemise peatamine ja toetuse maksmise ulatus (1) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetluse osaliselt või täielikult või peatada edasiste maksete menetlemise, kui: 1) makse või ettemakse kasutamise tõendites esineb puudus; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) menetluses oleva makse või sama projekti ükskõik millise varasema maksega seotud kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu; 5) paragrahv 34 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel või põhjendatud kahtluse esinemisel asjaoludes veendumise ajaks; 6) taotletavat makse summat on võimalik tasaarveldada finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. (2) Kui makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise dokumentide või tõendite kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata selle eelduseks olev kohustus või nõue või esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul, siis võib rakendusüksus määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et makse aluseks olevad või ettemakse kasutamise dokumendid või tõendid on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. (3) Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada rakendusüksust peatama makse aluseks olevate või ettemakse kasutamise tõendite menetluse osaliselt või täielikult järgmistel juhtudel: 1) lõikes 5 nimetatud juhud; 2) korraldusasutus ei nõustu lisama rakendusüksuse poolt abikõlblikuks arvatud kulu Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse või aastaaruandesse; 3) Euroopa Komisjon peatab maksed Eestile. (4) Korraldusasutus keelab rakendusüksusel toetuse maksmisel või ettemakse kasutamise tõendamisel kulu abikõlblikuks arvamise, kui kulu ei ole abikõlblik. (5) Korraldusasutus võib keelata makse tegemise või lugeda ettemakse kasutamise mittetõendatuks järgmistel juhtudel:  Rakendusakti kavand 30.03.2021 1) toetuse saaja või partner ei täida oma kohustust, sealhulgas projekti ei suudeta ellu viia; 2) rakendusasutus või rakendusüksus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, sealhulgas auditeerimise või kontrolli tulemusel selgub, et nende tööprotseduurid ei vasta nõuetele; 3) lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (6) Kui korraldusasutus leiab kontrolli käigus andmetes puudusi või vajab kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks lisateavet, saab ta lisateabe rakendusüksuselt. (7) Lõigetes 3–5 asjaolude esinemisel esitab korraldusasutus rakendusüksusele põhjenduse. (8) Rakendusüksus keeldub toetuse maksmisest või ettemakse kasutamise tõendatuks lugemisest finantskorrektsiooni otsuse alusel. 7. peatükk Finantskorrektsioonid 1. jagu Finantskorrektsiooni alused § 34. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ja tegemata jätmise alused (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse järgmistel juhtudel: 1) kulu ei ole abikõlblik või lihtsustatud kulude alusel toetuse saamise eeldused ei ole täidetud; 2) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 3) kui toetuse saaja või partneri poolt on kunstlikult täidetud toetuse saamiseks nõutavad tingimused, sealhulgas on esitatud valeandmeid või mõjutatud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 4) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks ja projekti tulemuse saavutamise või kestvusnõude kohustust ei täideta ettenähtud aja jooksul. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse finantskorrektsiooni otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub finantskorrektsiooni otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (3) Toetus tühistatakse täielikult, kui toetuse saajat või partnerit on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, millisel juhul tühistatakse toetus, mis on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist või mida kavatsetakse maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. (4) Finantskorrektsiooni otsust ei tehta: 1) kui puudust on võimalik kõrvaldada või kohustust või nõuet täita ettekirjutuse täitmisega; 2) kui toetuse saaja avastas ja teatas rakendusüksusele esimesel võimalusel kirjalikult või e- toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas rakendusüksuse nõusolekul toetuse kümne tööpäeva jooksul rakendusüksuse kirjalikult või e- toetuse keskkonna kaudu edastatud nõusoleku saamisest arvates; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 59 lõikes 3 nimetatud juhul. 2. jagu  Rakendusakti kavand 30.03.2021 Finantskorrektsioon protsendi alusel § 35. Finantskorrektsiooni protsendimäärad (1) Kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50 või 75% protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas jaos on sätestatud teisiti. (2) Kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud § 11 lõikes 4 nimetatud kohustust seoses ostude tegemisega, kohaldatakse lepingule sõltuvalt rikkumise raskusest lõike 1 kohast finantskorrektsiooni määra. (3) Kui toetuse saaja on eiranud teavitamise nõudeid selle tegevuse või tegevuse kogumi suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, kohaldatakse kuni 3-protsendilist finantskorrektsiooni määra tegevusele või tegevuste kogumile. (4) Kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral kohaldatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. (5) Lihtsustatud kulude korral tuleb enne finantskorrektsiooni protsendimäära kohaldamist määrata kindlaks tegevuse või tegevuste kogumi maksumus, mille suhtes toetuse saaja on eiranud kohustusi või kehtestatud nõudeid. (6) Ühtse määra alusel kulude hüvitamise korral kohaldatakse finantskorrektsiooni kuludele, millelt arvestatakse ühtset määra, ja paralleelselt ühtse määra alusel arvestatud kuludele. § 36. Finantskorrektsiooni protsendimäärad hankemenetluse rikkumise korral Hankemenetluse rikkumisel kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22–228. 3. jagu Finantskorrektsiooni otsuse menetlus ja tagasinõude ajatamine § 37. Finantskorrektsiooni otsuse vormistamine (1) Finantskorrektsiooni otsuses märgitakse: 1) otsustaja nimi; 2) toetuse saaja nimi; 3) projekti nimetus ja number; 4) finantskorrektsiooni faktilised asjaolud ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti;  Rakendusakti kavand 30.03.2021 5) vähendatud või tühistatud toetuse ja omafinantseeringu summad; 6) maksmisele mittekuuluv, ettemakse tõendamata jätmisele või tagasimaksmisele kuuluv toetuse summa; 7) tagastamisele kuuluva toetuse tagasimaksmise tähtaeg; 8) pangakonto number, kuhu tagasimaksmisele kuuluva toetuse peab kandma, asutuse tagasimakse tulukonto viitenumber ja saaja nimi, välja arvatud, kui finantskorrektsiooni otsuses tasaarveldatakse tagasi makstav summa maksmisele kuuluva toetuse summaga; 9) viide viivise maksmise kohustuse alusele, kui toetuse saajal on viivise maksmise kohustus; 10) intressi maksmise kohustus, kui toetuse saaja on saanud riigiabi või kui toetuse tagasimaksmine ajatatakse; 11) otsuse vaidlustamise võimalus, koht, tähtaeg ja kord, kui toetuse saajal on vaide või kaebuse esitamise õigus; 12) toetuse vähendamise või tühistamise ja tagasimaksmisega seotud muu vajalik teave. (2) Finantskorrektsiooni otsus saadetakse toetuse saajale üldjuhul e-toetuse keskkonnas. Juhul kui e-toetuse keskkonnas ei ole võimalik finantskorrektsiooni otsust edastada, saadetakse see juriidilisest isikule äriregistris märgitud e-postiaadressile ning füüsilisest isikust ettevõtjale ja füüsilisest isikule väljastusteatega tähtkirjaga posti teel taotluses näidatud postiaadressile või taotluses näidatud e-postiaadressile ning kantakse kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates registrisse. (3) Finantskorrektsiooni otsus loetakse toetuse saajale kätte toimetatuks, kui see on toetuse saajale saadetud lõikes 2 nimetatud viisil. (4) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetust välja makstud, sealhulgas ettemaksena, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa. (5) Finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendab rakendusasutus toetuse andmise tingimuste käskkirjaga, rahastamisvahendi rahastamislepingu või -käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole veel tehtud, loetakse, et finantskorrektsiooni otsuses nimetatud ulatuses on projekti abikõlblike kulude eelarve väiksem. (6) Kui finantskorrektsiooni otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 1000 eurot, kuid mitte rohkem kui 2% projektile määratud toetusest, jäetakse finantskorrektsiooni otsus tegemata, välja arvatud, kui esinevad § 34 lõike 3 nimetatud asjaolud. (7) Lõikes 6 nimetatud juhul vähendatakse e-toetuse keskkonnas projekti abikõlblike kulude, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu eelarvet ning vähendatud toetuse summa viiakse muu riikliku finantseeringu alla. Eelarve, sealhulgas toetuse ja omafinantseeringu vähendamisest ja muu riikliku finantseeringuga asendamisest tuleb toetuse saajale teatada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (8) Kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetus, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. (9) Kui määruse § 28 lõikes 6 nimetatud juhul Euroopa Komisjonilt jäävad rakenduskavaga ettenähtud vahendid laekumata, tagab rakendusasutus laekumata summa ulatuses vahendite tagastamise vastavalt riigieelarve seaduse § 54 lõikele 2.  Rakendusakti kavand 30.03.2021 § 38. Toetuse tagasimaksmise ajatamine (1) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele hiljemalt kümne tööpäeva jooksul finantskorrektsiooni otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava (edaspidi ajatamise taotlus). Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid vastavalt rakendusüksuse nõudmisele. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt tagatist. (2) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse otsus kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (3) Toetuse tagasimaksmist võib ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajadusel võib rakendusüksus teha toetuse saajale ettepaneku esitatud ajakava muuta, sealhulgas kooskõlastatult korraldusasutusega võimaldada pikema tagasimaksmise aja. Taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida. Kui tagasinõutav toetus on seotud konkurentsiseaduse tähenduses ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabiga, lähtutakse ajatamisel konkurentsiseaduse §-st 42. (4) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos finantskorrektsiooni otsusega. (5) Lõikes 2 nimetatud otsus saadetakse toetuse saajale § 37 lõike 2 kohaselt. (6) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib rakendusüksus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise rahuldamise otsuse kehtetuks ning nõuda toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise otsuse kättesaamise päevast arvates. 4. jagu Finantskorrektsiooni alustest teavitamine § 39. Finantskorrektsiooni otsuse alusest ja kuriteost või selle kahtlusest teavitamine (1) Rakendusüksus teavitab korraldusasutust kümne tööpäeva jooksul järgmiste asjaolude ilmnemisest: 1) finantskorrektsiooni menetluse alustamise aluseks olevatest asjaoludest; 2) uurimisasutus või prokuratuur on algatanud kriminaalmenetluse Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses kelmuse või pettusega seotud kuriteo toimepanemise kahtluse tõttu; 3) punktides 1 ja 2 nimetatud teave täieneb või muutub. (2) Korraldusasutus teavitab lõikes 1 nimetatud asjaoludest Euroopa Pettustevastast Ametit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.05.1999, lk 1–7; eestikeelne eriväljaanne: peatükk 1, köide 3, lk 91–97) ja muudele Euroopa Liidu õigusaktidele. 8. peatükk  Rakendusakti kavand 30.03.2021 Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kooskõlastamine § 40. Toetuse andmise tingimuste kehtestamise üldpõhimõtted (1) Toetuse andmise tingimuste määrus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse §-s 88 kohaselt juhul, kui toetuse andmine toimub piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. (2) Toetuse andmise tingimuste käskkiri koostatakse, kui tegevusi teeb elluviija. § 41. Toetuse andmise tingimuste määruse elemendid Toetuse andmise tingimuste määruses sätestatakse järgmine: 1) rahastamiskava kohane poliitika eesmärk, erieesmärk, tulemusvaldkond ning programmi ja selle meetme nimetused, mille tulemuste saavutamiseks toetust antakse; 2) toetuse andmise elluviimiseks vajalikud toetatavad tegevused ja toetuse andmise eesmärk, vajadusel valdkondlikus, kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas või piirkondlikus arengukavas nimetatud eesmärgid, mille saavutamisele peab projekt kaasa aitama; 3) „Eesti 2035“ nimetatud sihid, mille saavutamisele projekt peab kaasa aitama ja toetatavad tegevused selle eesmärgi saavutamiseks ning näitajad saavutatu mõõtmiseks; 4) rahastamiskava väljundnäitaja, asjakohasel juhul tulemusnäitaja, või projekti spetsiifiline näitaja ning näitaja sihttaseme saavutamise tõendamise alused ja kord; 5) viide riigiabi või vähese tähtsusega abi andmist reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile või konkurentsiseaduse §-le 341, kui riigiabi antakse Euroopa Komisjoni otsuse alusel; 6) abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõppaeg; 7) kulude abikõlblikuks arvamise tingimused ja vajadusel liigid ning mitteabikõlblikud kulud vastavalt §-le 17; 8) lihtsustatud kulude rakendamise tingimused; 9) toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest; 10) taotlusvooru avamisel esitatav teave kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 44 lõikega 2; 11) taotlejale ja taotlusele, ning kui see on asjakohane, siis ka partnerile või lõppsaajale, esitatavad nõuded, sealhulgas vajaduse korral võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga; 12) projektide valikukriteeriumid ja –metoodika kooskõlas rakenduskava seirekomisjonis kinnitatuga ning § 7 lõike 2 metoodika avaldamise kord; 13) taotluse esitamise ning taotluse suhtes tehtud otsusest teavitamise kord; 14) taotluste menetlemise tähtaeg; 15) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja tähtaeg; 16) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 17) toetuse saaja õigused ja kohustused ning partneri kohustused; 18) ostumenetluse läbiviimise nõuded vastavalt § 11 lõigetele 4–7; 19) toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise kord; 20) toetuse maksmise tingimused ja kord, sealhulgas toetuse maksmise eelduseks olevate dokumentide menetlemise tähtaeg ja vajadusel lõppmakse suurus; 21) finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord, sealhulgas projekti tulemuse mittesaavutamisel või osalisel saavutamisel finantskorrektsiooni kohaldamise kohta; 22) rakendusüksus ja rakendusasutus; 23) vaiete menetleja. § 42. Investeeringute kava  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (1) Valdkonna eest vastutav minister võib koostada investeeringu objektide nimekirja (edaspidi investeeringute kava) toetuse andmise tingimuste määruse alusel või nimetada investeeringu kava objektid toetuse andmise tingimuste käskkirjaga. (2) Investeeringute kava objektide valimiseks toetuse andmise tingimuste määruse alusel sätestatakse selles lisaks §-s 41 nimetatule: 1) investeeringute kava koostamise tingimused ja kord; 2) objekti investeeringute kavasse arvamisest ja arvamata jätmisest teatamise kord; 3) tegevus või asjaolu, mille korral loetakse projekti elluviimine alanuks; 4) investeeringute kava muutmise tingimused ja kord. (3) Investeeringute kavas esitatakse objekti kohta vähemalt järgmised andmed: 1) toetuse saaja; 2) nimetus; 3) investeeringu eesmärk ja tulemus; 4) investeeringu elluviimise eeldatav tähtaeg; 5) investeeringu eeldatav maksumus; 6) investeeringule eraldatav maksimaalne toetuse summa ning selle maksimaalne protsendimäär abikõlblike kulude eelarvest; 7) investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suurus ja nende katmise allikad aastate lõikes projekti abikõlblikkuse perioodil ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artiklites 59 ja 60 nimetatud projekti kestvuse nõude täitmise ajal; 8) toetuse andmise tingimustes nimetatud lisaandmed. (4) Täiendavad püsikulud riigiasutuste puhul on riigieelarve seaduse § 60 lõigete 4−6 tähenduses kohustused, mis ületavad riigieelarve seaduse § 60 lõike 4 kohast ministeeriumi valitsemisala või Riigikantselei haldusala eelseisva eelarveaasta rahaliste kohustuste võtmise maksimaalset määra. § 43. Toetuse andmise tingimuste käskkirja ja lepingu elemendid (1) Toetuse andmise tingimuste käskkirjas või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingus sätestatakse lisaks § 41 punktides 1–9 ja 17–23 nimetatule: 1) elluviija; 2) partneri kaasamisel tema nimi ja tegevused; 3) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtgrupile teenuse osutamiseks §-s 41 nimetatud asjakohased tingimused arvestades § 18 lõike 1 kohaseid nõudeid. (2) Toetuse andmise tingimuste käskkiri või leping võib hõlmata mitut projekti, millisel juhul määratakse lõikes 1 nimetatud tingimused iga projekti kohta. (3) Asjakohasel juhul võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolud kinnitada sama käskkirjaga, millega kinnitatakse Vabariigi valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 7–8 alusel koostatav programm. (4) Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. (5) Enne eraõigusliku juriidilise isiku elluviijaks nimetamist hindab rakendusasutus elluviija suutlikkust tegevuste tegemiseks ja tulemuse saavutamiseks järgmiste asjaolude põhjal:  Rakendusakti kavand 30.03.2021 1) elluviijal on koostatud tööprotseduurid ja reeglid, mis tagavad tegevuste elluviimise; 2) tal on võimalik kasutada tegevuse elluviimiseks vajaminevaid tehnilisi vahendeid, nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi küsimustes ning riigihangete läbiviimisel; 3) täidetud on halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud asjaolud. § 44. Rahastamisvahendile toetuse andmine (1) Rakendusasutus viib läbi või korraldab rahastamisvahendile toetuse eraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 52 lõikes 3 nõutud eelhindamise ning selle tulemustest lähtudes töötab välja rahastamisvahendi lepingu või -käskkirja. (2) Rakendusasutus sõlmib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 53 lõike 2 punktide 2, 2a ja 2b tähenduses rahastamisvahendi rakendajaga vastavalt sama artikli lõikele 3 rahastamisvahendi lepingu, mis peab sisaldama sama määruse IX lisas nimetatud tingimusi, sealhulgas: 1) kulude abikõlblikuks arvamise eeldused; 2) abikõlblikkuse periood; 3) rahastamisvahendi rakendajalt ja vahendajalt saadav teave ja teabe saamise kord; 4) finantskorrektsioonide tegemise alused ja kord. (3) Kui rahastamisvahendi rakendaja on rakendusasutus või rakendusüksus, kehtestab rakendusasustuse juht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 53 lõikes 1 ja IX lisas nimetatud tingimusi sisaldava käskkirja. (4) Kui projekti toetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 52 lõike 5 tähenduses kombineerituna rahastamisvahendist ja toetusest sätestatakse toetuse kasutamise tingimused lõikes 2 nimetud rahastamisvahendi lepingus või lõikes 3 nimetatud rahastamisvahendi käskkirjas. (5) Rakendusasutus võib rahastamisvahendi lepinguga või -käskkirjaga lubada rahastamisvahendi rakendajal kehtestada rahastamislepingu kohaselt rahastamisvahendi rakendamise täpsustavad tingimused. (6) Rakendusasutus hindab rahastamisvahendi rakendaja rahastamisvahendi rakendamise, sealhulgas tulemuse saavutamise, suutlikkust § 43 lõikes 5 nimetatud tingimuste alusel enne rahastamisvahendi lepingu sõlmimist või käskkirja andmist ja rahastamisvahendi rakendamise ajal. § 45. Kogukonna juhitud kohaliku arengustrateegia toetamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kohasele kohalikule tegevusgrupile toetuse andmisel, rakendusasutus osaleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2020 artiklis 27 nimetatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia koostamise ja elluviimise jälgimiseks ühiskomitees. (2) Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elluviimiseks toetuse andmisel sätestatakse toetuse andmise tingimustes § 41 lõike 1 punktides 1–9 ja 17–23 nimetatud asjaolud. § 46. Seal of Excellence ja Euroopa horisont projekti toetamine  Rakendusakti kavand 30.03.2021 Seal of Excellence ja Euroopa horisont projekti toetamiseks sätestatakse toetuse andmise tingimustes asjakohased §-s 41 nimetatud tingimused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 67 lõikes 5 nimetatud tingimustega. § 47. Toetuse andmise tingimused kuludest sõltumata rahastamise korral (1) Kui rakenduskava rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2020 artikli 46 punkti a ning artiklite 88 ja 89 tähenduses Euroopa Komisjoni otsuse kohaselt, võib toetuse kasutamise kavandada riigieelarve seaduses sätestatud riigieelarve eelnõu koostamise korra kohaselt, tagades nõutud dokumentide säilitamise, toetuse kasutamisest avalikkuse teavitamise ja asjakohasel juhul kestvuse nõude täitmise kohustuste kohaldamise. (2) Rakenduskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2027 artiklite 88 ja 89 tingimustel rahastamiseks koostab rakendusasutus rakendusmetoodika, mille kooskõlastab auditeeriva asutusega. (3) Rakendusasutus esitab auditeerivale asutusele hinnangu saamiseks kõik rakendusmetoodika kujundamisega seotud dokumendid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 lisa V kohase teabe. (4) Auditeeriv asutus hindab, kas rakendusmetoodika põhineb ausal, õiglasel ja kontrollitaval arvestusmeetodil ning esitab rakendusasutusele hinnangu kirjalikult. § 48. Toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine ja avaldamine veebilehel (1) Toetuse andmise tingimuste määruse ja käskkirja ning rahastamisvahendi lepingu ja käskkirja eelnõu ning projektide valikukriteeriumid ja -metoodika kooskõlastatakse korraldusasutusega ja Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab „Eesti 2035“ sihtidesse panustamist vastavalt oma valdkonnale. Paragrahv 7 lõike 2 kohane projektide valikumetoodika kooskõlastatakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne veebilehel avaldamist. (2) Kooskõlastaja kooskõlastab lõikes 1 nimetatud eelnõu või esitab kooskõlastamata jätmise põhjenduse kümne tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib kooskõlastamiseks esitaja või kooskõlastaja taotlusel tähtaega muuta. Kui kooskõlastaja ei ole tähtaja jooksul arvamust esitanud, loetakse eelnõu tema poolt kooskõlastatuks. (3) Toetuse andmise tingimuste käskkirja ja selle muutmise eelnõu esitatakse kooskõlastamisele koos seletuskirjaga, mis vastab määruse seletuskirja kohta kehtestatud nõuetele. Seletuskirjas selgitatakse toetuse andmise tingimuste vastavust seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumidele. Kinnitatud käskkiri koos seletuskirjaga esitatakse korraldusasutusele veebilehel avaldamiseks. (4) Rahastamisvahendi lepingu ja -käskkirja kavandi kooskõlastamiseks esitamisel lisatakse kavandi juurde § 44 lõikes 1 nimetatud eelhindamise tulemusi kajastav dokument. (5) Rakendusasutus esitab toetuse andmise tingimuste käskkirja, määruse ning rahastamisvahendi lepingu ja –käskkirja, ning tagab, et § 7 lõike 2 kohane projektide  Rakendusakti kavand 30.03.2021 valikumetoodika esitatakse, kümne tööpäeva jooksul pärast allkirjastamist korraldusasutusele toetuste kajastamist keskselt käsitleval veebilehel avaldamiseks. (6) Lõikeid 1–5 kohaldatakse toetuse andmise tingimuste muudatuseelnõu menetlemisel. (7) Siseturvalisuspoliitika fondide puhul toetuse andmise tingimuste määruse ja käskkirja eelnõu ning projektide valikukriteeriumeid ja –metoodikat Rahandusministeeriumiga ei kooskõlastata. § 49. Rahastamiskava (1) Rahastamiskava sisaldab ÜKPrS § 4 lõike 2 kohaselt järgmist teavet: 1) poliitikaeesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 14 tähenduses; 2) erieesmärk fondimääruse tähenduses; 3) tulemusvaldkond riigieelarve seaduse § 251 lõike 1 punkti 7 tähenduses; 4) programm riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 tähenduses; 5) programmi meede; 6) fondi nimetus; 7) välistoetuse, riikliku kaasfinantseeringu ja omafinantseeringu summad ja osakaalud; 8) rakendusasutus ja rakendusüksus; 9) väljund- ja tulemusnäitajad koos alg- ja sihttasemetega. (2) Siseturvalisuspoliitika rahastamiskava sisaldab poliitikaeesmärki fondimääruse tähenduses ja lõike 1 punktides 2–7 nimetatud teavet. Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ muutmine 1) paragrahv 21 lõikes 4 asendatakse arv „5“ sõnadega „kuni kolm“.  Rakendusakti kavand 30.03.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2021. a nr Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 27 lõike 5 ja § 42 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega sätestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava ja punktis 2 nimetatud Interreg programmide vahendite (edaspidi toetus) auditeerimise strateegia ning auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande koostamise kord. (2) Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub auditeeriv asutus määrusest, rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest (edaspidi standardid), audiitortegevuse seadusest ning Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest. (3) Auditeerimine hõlmab auditi planeerimist, läbiviimist, lõpparuande koostamist ja tulemustest teavitamist. Auditeerimisele järgneb auditi soovituste rakendamise seire. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 2. peatükk Auditeeriva asutuse läbiviidavad auditid § 2. Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi koostamine (1) Korraldusasutuse, sealhulgas arvepidamisüksuse ülesannetes, juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise ja projektide auditeerimiseks viib auditeeriv asutus läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2020 artikli 77 lõike 1 kohase juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi. (2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi objektiks võib olla korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse (edaspidi rakenduskava elluviimist korraldavad asutused) ning projekti rakendamisega seotud struktuuriüksus, süsteem, protsess ja tegevus, mis peab tagama toetuse nõuetekohase kasutamise. (3) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi aruanded esitab auditeeriv asutus tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 77 lõikest 5 Euroopa Komisjonile koheselt peale auditi läbiviimist. 1  Rakendusakti kavand 30.03.2021 § 3. Projektiauditi koostamine (1) Projektiaudit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artiklis 79 sätestatud tegevus, mille eesmärk on hinnata: 1) toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude vastavust Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele; 2) abikõlblike kulude ning raamatupidamisaruannete ja raamatupidamise algdokumentide vastavust; 3) toetuse maksmise õiguspärasust. (2) Projektiauditi objektiks võib olla rakenduskava elluviimist korraldava asutuse kuludokumentide menetlemisega seotud süsteem, aruandlus, toetuse ja omafinantseeringuga seotud dokument ning muu teave, mis on auditi läbiviijatele vajalik hinnangu andmiseks. (3) Kui tegemist on rikkumise kahtlusega, on toetuse saaja kohustatud projektiauditi käigus esitama täiendavad tõendid, mis on vajalikud toetuse kasutamise abikõlblikkuse reeglitega vastavuse hindamiseks. (4) Kui auditeeriv asutus on rakenduskava elluviimisel andnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 lisa V kohase hinnangu lihtsustatud kuluarvestusviisi rakendamise metoodika õiguspärasuse kohta, siis projektiauditi läbiviimisel kontrollitakse üksnes metoodika korrektset rakendamist ja tulemuste saavutamist § 4. Rahastamisvahendite auditeerimine Rahastamisvahendite auditeerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artiklist 81. § 5. Kulude aastaaruande audit (1) Kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata korraldusasutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 98 lõike 1 tähenduses koostatud kulude aastaaruande täielikkust, õigsust ja täpsust. (2) Kulude aastaaruande auditi käigus, tuginedes projektiauditite käigus kogutud tõendusmaterjalile, auditeeriv asutus: 1) analüüsib korraldusasutuses läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemusi; 2) kontrollib valimipõhiselt kulude aastaaruandes sisalduvate abikõlblike kulude ja finantskorrektsioonide vastavust algandmetele. § 6. Juhtkonna kinnitusele arvamuse andmine Auditeeriv asutus annab arvamuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 74 lõike 1 punkti f tähenduses koostatud juhtkonna kinnituses (edaspidi juhtkonna kinnitus) esitatud teabe usaldusvääruse kohta auditeeriva asutuse arvamuses. 3. peatükk Auditeerimise strateegia ja tööplaan § 7. Auditeerimise strateegia 2  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (1) Auditeeriv asutus koostab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 78 lõike 1 alusel auditeerimise strateegia auditite teostamiseks. Auditeerimise strateegia sisaldab korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannet täitvate asutuste või isikute juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditeid, kui tegemist on uute asutustega, kes ei jätka perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist. Auditid viiakse läbi 21 kuu jooksul alates rakenduskava heakskiitmisest või muutmisest Euroopa Komisjoni poolt. (2) Auditeerimise strateegias esitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 lisas XXII esitatud vormil, milles sisaldub vähemalt järgmine teave: 1) auditeerimise metoodika; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 79 lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatud projektiauditite valimi moodustamise metoodika; 3) auditite kavandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 2 lõike 29 tähenduses jooksvaks aruandeaastaks ja kaheks järgmiseks aruandeaastaks. (3) Auditeerimise strateegia ajakohastatakse jooksvalt igal aastal alates 2022. aastast kuni 2031. aastani. (4) Auditeerimise strateegia kinnitab auditeeriva asutuse juht. (5) Auditeerimise strateegias võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artiklites 83 kuni 85 nimetatud võimalusi, kui vastavad määruses nimetatud eeltingimused on täidetud. § 8. Auditeerimise kavandamine (1) Auditite kavandamiseks koostatakse auditeerimise tööplaan. Auditeerimise tööplaan koostatakse lähtuvalt auditeerimise strateegiast, projektiauditite valimist ja riskihindamise tulemustest. Samuti arvestatakse korraldusasutuse ja Euroopa Komisjoni ettepanekuid ning auditeeriva asutuse arvamuse andmiseks vajalike tööde mahtu. (2) Auditeeritavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid valib auditeeriv asutus üldjuhul riskihindamise tulemusena. (3) Auditeeritavad projektid valib auditeeriv asutus kasutades üldjuhul statistilist valimi metoodikat, et oleks tagatud valimi esinduslikkus. Põhjendatud juhtudel võib kasutada mittestatistilisi valimimeetodeid. (4) Auditeerimise tööplaanis esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) planeeritavate tööde nimetused ja eesmärgid; 2) tööde tegemise ajakava. (5) Auditeerimise tööplaani koostamisel tehakse koostööd Euroopa Komisjoniga, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 80 tähenduses ühekordse auditeerimise põhimõtte järgimine ja auditeerimise ulatuse proportsionaalsus. (6) Auditeerimise tööplaani kinnitab auditeeriva asutuse juht. Auditeeriva asutuse tegevuse aluseks on kinnitatud auditeerimise tööplaan. 4. peatükk Auditeerimine 3  Rakendusakti kavand 30.03.2021 § 9. Auditi planeerimine (1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi planeerimisel lähtutakse juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi metoodikas määratletud kontrollivaldkondadest ning riskide hindamise tulemusena määratletud auditi eesmärkidest ja ulatusest. Riskide hindamisel võetakse arvesse oluliste vigade, pettuse, mittevastavuse ja muude ohtude ilmnemise tõenäosust. (2) Projektiauditi planeerimisel lähtutakse projektiauditi metoodikas määratletud kontrollivaldkondadest ja projekti rakendamisele kohalduvatest nõuetest. (3) Auditi juht koostab ja auditi üle rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast järelevalvet teostav isik kinnitab enne auditi toimingutega alustamist auditi plaani. (4) Kohapealsete toimingute läbiviimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 79 lõikest 3. (5) Auditi läbiviija esitab vähemalt viis tööpäeva enne auditi toimingute algust auditeeritavale kirjaliku teavituse, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) auditi õiguslik alus; 2) auditeerimise objekt; 3) auditi eesmärk ja ulatus; 4) auditi toimingute esialgne ajakava, sealhulgas informatsioon kohapealsete toimingute läbiviimise kohta; 5) auditi läbiviijate ja vajadusel kaasatud ekspertide nimed. (6) Kokkuleppel auditeeritavaga võib auditi toimingutega alustada enne lõikes 5 nimetatud tähtaega. (7) Auditi läbiviija võib etteteatamise nõude täitmata jätta tööplaaniväliste kiireloomuliste ülesannete täitmise korral või kui esineb põhjendatud kahtlus, et etteteatamine võib moonutada auditi tulemust. Etteteatamise nõude täitmata jätmise põhjendus esitatakse auditi plaanis. § 10. Auditi läbiviimine, auditi toimik, tõendusmaterjali säilitamine ja järelevalve (1) Auditi läbiviimine toimub vastavalt kinnitatud auditi plaanile. (2) Auditi käigus saadud teave, dokumendid ja koostatud tööpaberid, millele tuginevad auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekud, riskid ja soovitused, moodustavad auditi tõendusmaterjali, mis peab sisalduma auditi toimikus. (3) Auditi toimik koostatakse ja seda säilitatakse kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud dokumentide ja õigusaktidega ning auditit teostavas asutuses kehtivate eeskirjade ja asjaajamist reguleerivate õigusaktidega. (4) Rahvusvaheliste auditeerimise standardite kohast järelevalvet auditi kvaliteedi üle teostab auditeeriva asutuse juhi nimetatud isik. § 11. Auditi lõpparuande koostamine 4  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (1) Auditi tulemusena koostab auditi läbiviija auditi lõpparuande, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) auditi eesmärk, ulatus ja auditeeritav periood; 2) auditi käigus teostatud toimingud; 3) auditi tulemusena antud hinnang; 4) auditi käigus tehtud ja auditi toimikus sisalduvale tõendusmaterjalile tuginevad tähelepanekud, riskid ja soovitused; 5) finantskorrektsiooni ettepaneku tegemisel selle tegemise põhjendus, sealhulgas faktilised asjaolud ja kaalutlused, ning soovituslik finantskorrektsiooni otsuse tegemise õiguslik alus ja määr, millest auditi läbiviija on ettepaneku tegemisel lähtunud. (2) Auditi lõpparuande projekt esitatakse auditeeritavale ja vajadusel korraldusasutusele, vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele seisukoha avaldamiseks. Auditi lõpparuande projektile esitatud seisukohad lisatakse auditi toimikusse ja auditi lõpparuandesse. (3) Juhul kui auditeeritav, korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus jääb auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekute suhtes eriarvamusele, lisatakse auditi lõpparuandesse auditi läbiviija täiendav selgitus. (4) Lõpparuande allkirjastavad auditi juht ja auditi üle järelevalvet teostav isik. § 12. Tulemustest teavitamine (1) Auditeeriva asutuse juht esitab auditi lõpparuande auditeeritavale, korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ning vastavale rakendusüksusele ja rakendusasutusele viie tööpäeva jooksul lõpparuande allkirjastamisest arvates. (2) Auditi läbiviija ei tohi avalikustada auditi käigus tehtud tähelepanekuid kolmandatele isikutele enne auditi lõpparuande kinnitamist. (3) Auditi lõpparuanne avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. (4) Auditi läbiviija sisestab perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse §-s 21 nimetatud toetuse haldamise keskkonnas (edaspidi register) auditiga seotud andmed. § 13. Soovituste rakendamise seire (1) Soovituste rakendamise seire on auditile järgnev tegevus, mis hõlmab auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kontrollimist ja sellele hinnangu andmist auditi läbiviija poolt. Seiret teostavad auditi läbiviijad registri vahendusel. (2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kohta teeb registri vahendusel otsuse korraldusasutus. (3) Projektiauditi lõpparuandes esitatud soovituste rakendamise kohta teeb registri vahendusel otsuse korraldusasutus, rakendusüksus või rakendusasutus. (4) Hinnangu soovituste rakendamisele annab auditeeriv asutus arvestades lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuseid. 5  Rakendusakti kavand 30.03.2021 § 14. Järelauditi läbiviimine (1) Järelaudit on auditile järgnev tegevus, mis viiakse läbi vastavalt vajadusele ning mille eesmärk on selgitada, kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena antud soovitusi. (2) Järelauditile kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut. 5. peatükk Aruandlus § 15. Auditeeriva asutuse arvamus (1) Auditeeriv asutus annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 77 lõike 3 punktis a nimetatud auditeeriva asutuse arvamuses hinnangu järgmiste asjaolude kohta: 1) kulude aastaaruande täielikkus, õigsus ja täpsus; 2) kulude aastaaruandes sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsus; 3) toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine. (2) Auditeeriva asutuse arvamus koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 77 lõike 3 punktis a viidatud lisa XIX vormi kohaselt. § 16. Auditeerimise aastaaruanne (1) Auditeeriv asutus koostab igal aruandeaastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 77 lõike 3 punktis b viidatud lisas XX ette nähtud vormi kohase auditeerimise aastaaruande, milles esitatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite ning projektiauditite olulised tähelepanekud, soovitused ning rakendatud parandusmeetmed. (2) Auditeerimise aastaaruanne kajastab 1. juulist kuni 30. juunini kestva aruandeaasta kohta tehtud projektiauditite ning auditeerimise aastaaruande koostamise hetkeks lõppenud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2020 artikli 81 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel välisaudiitori poolt kinnitatud auditi tulemusi. (3) Esimene auditeerimise aastaaruanne kajastab auditite tulemusi aruandeaasta kohta alates EL nr …/2020 artikli 63 lõikes 2 nimetatud abikõlblikkuse perioodi alguse kuupäevast kuni 2022. aasta 30. juunini. § 17. Korraldusasutuse aastaaruande jaoks teabe esitamine (1) Auditeeriv asutus esitab iga aruandeaasta kohta korraldusasutusele teabe juhtkonna kinnituse koostamiseks. (2) Esitatav teave koosneb eelmisel aruandeaastal läbiviidud auditite lõpparuannetes esitatud tulemustest ning vajadusel täiendavast informatsioonist. § 18. Aruandluse kinnitamine ja Euroopa Komisjonile esitamine 6  Rakendusakti kavand 30.03.2021 (1) Auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande kinnitab auditeeriva asutuse juht. (2) Auditeeriva asutuse arvamus ja auditeerimise aastaaruanne esitatakse Euroopa Komisjonile aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks alates 2023. aastast kuni 2031. aastani. Tähtaeg võib pikeneda 1. märtsini läbirääkimiste tulemusena Euroopa Komisjoniga. 6. peatükk Interreg programmide auditeerimine § 19. Interreg programmide auditeerimine Interreg programmide elluviimise auditeerimisel kohaldatakse määruses sätestatut arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL), mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist vahendite andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L …), tulenevaid erisusi. 7  Rakendusakti kavand 30.03.2021 MÄÄRUS 2021 nr Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6, välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 5, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 2 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse alusel. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ (RT I, 28.08.2018, 8) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava.“; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: 1 „2 ) rahastamiskava kohane poliitika eesmärk, erieesmärk, tulemusvaldkond ja programmi ja meetme nimetus.“; 4) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt: „17) Euroopa Komisjonile esitatava kuluaruandega seotud andmed;“; 5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „18) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 19 lõike 3 nimetatud Euroopa Sotsiaalfond Pluss vahenditest toetatud projekti tegevustes osalejate andmed.“; 6) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registrisse kantud andmed avalikustatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 25, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 39, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse §-s 20 ja muus seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud korras.“;  2 7) paragrahvi 13 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Andmed säilitatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 5, perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 35 ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse §-s 18 sätestatud dokumentide säilitamise tähtaja lõpuni.“. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär  01.04.2021 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvaid majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise, Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa Liidu välispiiri ülese koostöö eesmärke. Samuti reguleeritakse Euroopa Liidu rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks ettenähtud välistoetuse kasutuselevõttu. Majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava) elluviimiseks on Eestil võimalik saada Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF), Euroopa Sotsiaalfond Plussist (edaspidi ESF+), Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF) ja Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) kokku 3,37 miljardit eurot. Fondide kaasrahastamise määr abikõlblikest kuludest on üldjuhu 30%, välja arvatud ÜF (15%) ja ESF+ enim puudust kannatavatele inimestele suunatud sekkumiste (5%) puhul. Euroopa territoriaalse eesmärgi (edaspidi ETK) Interreg programmide jaoks on võimalik ERF-st saada 57 miljonit eurot ning sisepiiridele suunatud Interreg programmid kaasrahastamise määr on 20% ning välispiiridele suunatud Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (edaspidi ENI) Interreg programmide kaasrahastamise määr on 10%. Fondide vahendite riigipoolne kaasrahastamise määr on võrreldes programmperioodiga 2014–2020, mil see oli keskmiselt 24,79%, tõusnud, kuna Eesti on hea majandusarengu tõttu liikunud vähem arenenud piirkonna kategooriast üleminekupiikondade gruppi1. EL rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna eesmärkide elluviimiseks on võimalik kasutada Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisade rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fondid) toetust, mille kaasrahastamise määr on üldjuhul 25%. Toetuse kasutamise valdkonnad, eesmärgid ja tulemused lepitakse kokku Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel ning need kajastuvad majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärkide ning siseturvalisuse ja rände-alase koostöö eesmärkide puhul rakenduskavades. Toetuse kasutamise valdkonnad, eesmärgid ja tulemused lepitakse ETK eesmärgi puhul kokku Interreg programmides osalevate riikide ja Euroopa Komisjoni vahel. Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad Euroopa Liidu määrused2. Eelnõu on kavandatud nende Euroopa Liidu määruste 1 Eesti ei ole enam ELTL artikkel 107(3)(a) kohaselt vähemarenenud piirkond, kuna Eesti keskmine SKP elaniku kohta perioodil 2016-2018 oli 79,33. ELTL artikkel 107(3)(a) piirkonnad on liikmesriigi piirkonnad, mille SKP elaniku kohta on väiksem kui 75% EL-27 keskmisest. 2 Ühissätete (triloogide arutelud lõppesid 2020. lõpul), ERF ja ÜF määruste ettepanekud: https://ec.europa.eu/commission/publications/regional-development-and-cohesion_en; ESF+ määruse ettepanek: https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/?fuseaction=list&n=10&adv=0&coteId=1&year=2018&number=38 2&version=F&dateFrom=&dateTo=&serviceId=&documentType=&title=&titleLanguage=&titleSearch=EX ACT&sortBy=NUMBER 1  01.04.2021 rakendamisseadusena. Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud programmdokumentide - rakenduskava ja programmide - elluviimiseks nähakse ette vajalik riigisisene ülesannete jaotus, toetuse andmise, kasutamise ja tühistamise tingimuste õigusaktide kehtestamise volitusnormid Vabariigi Valitsusele ja ministritele, andmete kogumise, töötlemise ja avalikustamise sätted, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimise meetmed ning rakenduskavade ja programmide elluviimise seire ja mõjude hindamise korraldus. Eelnõu valmistasid ette Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) ja Rahandusministeerium koostöös rakenduskava elluviimise eest vastutama hakkavate rakendusasutuste ja -üksustega. Euroopa territoriaalse koostöö eesmärkide rakendamiseks vajalikud sätted kujunesid koostöös Rahandusministeeriumiga ning Euroopa Liidu rände-, välispiiride ja siseturvalisuse valdkonna toetuse kasutuselevõtu regulatsioon Siseministeeriumiga. Eelnõu jõustub üldises korras. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid RTK jurist Piret Eelmets (e-post: [email protected], tel 663 1946) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunikud Anneli Laurits (e-post: [email protected], tel 611 3157) ja Karin Reiska (e-post: [email protected], tel 611 3612 või 5913 3715). Interreg peatüki ja selle seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi Euroopa territoriaalse koostöö büroo nõunik Riina Nurmsaar (e- post: [email protected], telefon 611 3108). Siseturvalisuspoliitika fondide peatüki ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi välisvahendite osakonna juhataja Tairi Pallas (e-post: [email protected], tel 612 5029) ja Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (e-post: [email protected], tel 612 5073). Eelnõu toimetas keeleliselt Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e- post: [email protected], tel 6113 6368) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna jurist Heili Jaamu (e-post: [email protected], tel 611 3645). Märkused Toetuste kasutuselevõtu rakendussüsteemi kujundamisel lähtutakse halduskoormuse vähendamise, reeglite ühtlustamise ja menetluse lihtsustamise eesmärkidest. Selleks võimaldatakse eelnõuga Vabariigi Valitsuse määrustega seada ühtne regulatsioon toetuse kasutamise tingimuste õigusaktide koostamiseks, taotluste menetlemiseks ning maksete ja finantskorrektsioonide tegemiseks. Ühtsed üldised reeglid hõlbustavad rakendusasutuste tööd toetustingimuste väljatöötamisel just menetlusnormide osas ja rakendusüksuste tööd nende rakendamisel. Eelnõu väljatöötamisel vaadati üle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses olevad sätted eesmärgiga lihtsustada seaduse teksti ja võimaldatakse reguleerida valitsuse või ministri määruses regulatsioon, mis ei pea olema seaduses. Nii on eelnõu oluliselt lihtsam, võrreldes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. Eelnõu on seotud Riigikogus menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise ja sellega Õiglase Üleminu Fondi määruse (Just Transition Fund Regulation) ettepanek: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020PC0022&from=EN Varjupaiga- ja Rändefondi ning piirihalduse ja viisade rahastu määruste ettepanekud: https://ec.europa.eu/commission/publications/migration-and-border-management_en; Sisejulgeolekufondi määruse ettepanek: https://ec.europa.eu/commission/publications/security-and-defence_en 2  01.04.2021 seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (…..SE) , millega kavandatakse luua konkurentsiseaduses edasiselt ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude menetlemise juhtude tarbeks ühetaoline regulatsioon. Eelnõu jõustumiseks ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustuslikku tähtaega. Kuna eelnõu ei jõustu 2021. aasta ehk Euroopa Liidu eelarveperioodi alguseks, siis tulenevalt ühissätete määrusest saab vahendeid kasutada ikkagi alates 2021. aasta 1. jaanuarist tehtud kulude hüvitamiseks. Sellist võimalust ei saa siiski kasutada riigiabi andmisel tulenevalt ergutava mõju nõudest. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga nähakse ette rakenduskava, Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi ja välisrahastamisvahenditest toetatavate programmide (edaspidi Interreg programm) ning siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade elluviimiseks vajalik riigisisene õigusraamistik. Eelnõuga nähakse ette rakendussüsteemi asutused ja nende määramise kord, toetuse andmise ja kasutamise tingimuste (edaspidi TAT) õigusaktide kehtestamise volitused, reguleeritakse toetuse saamisest avalikkuse teavitamist, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimist ning auditeerimist, projektide tulemuslikkuse jälgimist (seire ja mõjude hindamine) ning vaide esitamise ja menetlemise erisusi. Eelnõuga nähakse ette ka Interreg programmide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks vajalikud sätted. Interreg programmide rakendussüsteem on üldjoontes sama, mis rakenduskava puhul, kuid on ka mõningaid erisusi. Näiteks kui ÜKP rakenduskava puhul kehtestab TAT õigusakti rakendusasutus, siis Interreg programmide puhul kinnitab TATi Interreg programmi seirekomisjon. Kui rakenduskava elluviimisel valib rahastamisprojektid välja rakendusüksus, siis Interreg programmide puhul valib välja ka rahastamisele kuuluvad projektid Interreg seirekomisjon, või juhtkomitee, programmi igapäevast elluviimist toetab ühine sekretariaat. Kui rakenduskava alusel antakse toetust reeglina otsuse kui haldusakti alusel, siis Interreg programmi korraldusasutus sõlmib seirekomisjoni otsuse alusel juhtiva toetuse saajaga lepingu. Eelnõu põhineb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusel (edaspidi STS2014_2020). Eelnõu koostatakse uue seadusena tulenevalt senisest praktikast: iga programmperioodi kohta on seni koostatud eraldi seadus ja selle rakendusmäärused. Nii on ka Euroopa Liidu õigusaktidega. Üldjoontes jätkatakse rakenduskava puhul senise toetuse andmise rakendussüsteemi ning toetuse andmise või kasutamise skeemidega, v.a. siseturvalisuspoliitika fondide puhul, mida kuni Euroopa Liidu 2021–2027 perioodini on riigisiseselt rakendatud EL otsekohalduvate määruste alusel. Võrreldes perioodi 2014–2020 rakendussüsteemiga on olulisemad muudatused järgmised:  Rakenduskava elluviimise täpsem jaotusplaan ehk meetmete nimekiri meetme tegevuste ja selle eelarvete ja tulemuste lõikes asendatakse nimetusega „rakenduskava rahastamiskava“. Muudatus on ajendatud asjaolust, et rahastamiskava ühildatakse riigieelarve seaduse tähenduses tegevuspõhise riigieelarve ehk TERE 3  01.04.2021 programmidega nii, et rahastamiskavas märgitakse ära TERE programmi meede, mida rahastatakse toetusest.  Muudetakse selgemaks RTK roll rakendusüksuse ülesannetes. Sellisel juhul täidab RTK talle antud rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena, sest rakendusüksuse ülesanded on nii eelnõu kui ka ühissätete määruses korraldusasutuse ülesanded. Kui korraldusasutuseks olev asutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, siis neid sisulist ei delegeerita.  Muutub rakenduskava seire aruandlus. Iga-aastast seirearuannet senisel kujul ei koostata. Seire andmed edastatakse Euroopa Komisjonile infosüsteemi kaudu, finantsandmed üks kord kvartalis, ERF ja ÜF näitajate andmed kord poolaastas ning ESF+ andmekorje tulemused kord aastas. Analüütiline seireinfo koostatakse vahetulemuste kohta. Siseturvalisuspoliitika fondide puhul esitab Siseministeerium korraldusasutusena lisaks seireinfole ka iga-aastase tegevusaruande.  Valdkondlikke komisjone meetmete ja toetuse andmise tingimuste kujundamiseks ja seireks eelnõus enam ette ei nähta. Vastavat rolli täidavad edaspidi valdkonna arengukava ja TERE programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korras ette nähtud valdkonna arengukava juhtkomisjonid, kes ei pea otsustama toetuse kasutamise üle. Valdkonna arengukava komisjoni panustavad riigiüleselt planeerimisse.  Rakenduskava hõlmab ka enim puudust kannatavate inimeste abistamise tegevusi, mille kohta eraldi rakenduskava ei koostata, kuna see on paigutatud ESF+ määruses samasisulise erieesmärgi alla.  Varasemalt kasutusel olnud läbivate teemade termin ja sisuline ulatus kaetakse „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtetega, mis hõlmavad endas lisaks 2014-2020 perioodil kehtinud võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri ning julgeolekut.  Tehnilise abi tegevuste kulude kate makstakse riigile protsendi alusel sisutegevuste abikõlblike kulude mahust vastavalt fondipõhise toetuse määrale. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 61 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) rakenduskava koostamine ja elluviimine; 3) Interreg programmide rakendamine; 4) siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade koostamine ja elluviimine; 5) rakendussättena statistikaseaduse muutmine. 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse eelnõu rakendusala ning sätestatakse eelnõus ja selle rakendusaktides läbivalt kasutatavad terminid. Eelnõu § 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt rakendatakse eelnõud majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava (edaspidi rakenduskava), mida rahastatakse ESF+, ERF-st, ÕÜF-st ja ÜF-st, vahendite kasutuselevõtuks, et saavutada rakenduskava eesmärgid ja tulemused. Rakenduskava hõlmab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr … 4  01.04.2021 (ESF+ määrus) artikli 9 tähenduses enim puudust kannatavatele isikutele toetuse andmist (rahastatakse ESF+st) ja eraldi rakenduskava sellisel eesmärgil toetuse kasutamiseks ei koostata. Punkt 2 kohaselt reguleeritakse eelnõuga ka Interreg (varasematel perioodidel ETK ja ENI) programmide elluviimist. Eesti osaleb perioodil 2021–2027 kaheksas Interreg programmis, nii nagu see oli programmperioodil 2014–2020. Punktide 3–5 kohaselt reguleeritakse eelnõuga Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika) rakenduskavade elluviimist. Lõigetes 2–4 viidatakse peatükkidele, mis kohalduvad rakenduskavale, Interreg programmidele ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavadele. Lõike 5 kohaselt kohaldatakse toetuse andmisel eelkõige fondi vahendite kasutamist reguleerivaid EL määruste, eelnõu ja selle rakendusmääruste reeglistikku. Kuna toetuse andmine avaliku halduse välistele isikutele toimub avalik-õiguslikkus suhtes ja selle raames kohaldatakse EL õigust, siis peab toetuse andmine toimuma vähemalt kooskõlas EL toimimise lepingu artiklis 6 viidatud põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõtetega, millised on sätestatud ka põhiseaduses (võrdne kohtlemine ja võrdsuspõhiõigus) ja haldusmenetluse seaduses (ärakuulamine, põhjendamiskohustus, normi ja selle rakendamise proportsionaalsus). Haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud menetlusreeglitest lähtutakse küsimustest ja ulatuses, mis on TAT õigusaktides, sealhulgas ühissätete ja selle rakendus- ja delegeeritud määrustes ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivates Euroopa Liidu õigusaktides reguleerimata. HMS kohaldamine ei tohi viia Euroopa Liidu õiguse, sh Euroopa Kohtu otsuste, kohaldamata jätmiseni, kahjustada Euroopa Liidu õiguse tõhusust ja viia tõlgenduseni, kus kohustusi ja nõudeid eirates antud toetust ei ole võimalik tagasi nõuda või selle andmisest taganeda3. Eelnõu § 2 koondab eelnõus ja selle alusel kehtestatavates õigusaktides (määrustes, käskkirjades) ja lepingutes läbivalt kasutatavaid termineid, et tagada ühtne arusaam reeglitest ning toetuse andmise ja saamisega seotud osapoolte rollidest. Punktiga 1 sisustatakse läbivalt kasutatav sõna „toetus“. Toetusena käsitletakse rakenduskavade ja Interreg programmide rahalisi vahendeid4 ja nende võimendamiseks antavat riiklikku kaasfinantseeringut. Struktuuritoetuse sõna kasutusest on loobutud, sest nii ühissätete määrust ja seetõttu ka eelnõu kohaldatakse vahenditele, mis ei kuulu Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (edaspidi ÜKP) alla. Samas on otstarbekas kasutada ühtset väljendit Euroopa Liidu vahendite ja nende võimendamiseks antava riikliku kaasfinantseeringu nimetamiseks. Punktiga 2 sisustatakse eelnõu tähenduses toetusest rahastatava projekti tunnused. Projektiga on tegemist siis, kui projektiga kavandatavad tegevused ja nende eesmärk, sh selle saavutamise hindamiseks oodatavad väljund- või tulemusnäitajaid, on kindlaks määratletud. Samuti peab projektil olema eelarve ja tegevuste elluviimise aeg. Projekt võib hõlmata ka partnerite tegevusi ja kulusid. Toetuse saaja/elluviija tegevuseks võib olla lõppsaajatele (vt punktis 6 on termin) toetuse vahendamine ehk lõppsaaja üksikkulude katteks või projektile toetuse andmine. 3 Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjad C-383/06-C-385/06. 4 Riigieelarve seaduse tähenduses välistoetus 5  01.04.2021 Ühissätete määruse terminite kohaselt mõõdetakse väljundnäitajatega toetatava tegevuse käigus loodud vahetut tulemust (nt uute trammiliinide pikkus kilomeetrites). Tulemusnäitajatega mõõdetakse toetatud tegevuste saavutatud muutust selle otsestele adressaatidele, sihtrühmale või kasutajatele (nt uute trammiliinide kasutajate arv aastas). Püstitatud eesmärkide suunas liikumist hinnatakse kokkulepitud väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamise kaudu. Punktiga 3 määratletakse, kes on toetuse saaja. Toetuse saajana käsitletakse füüsilist isikut, eraõiguslikku või avalik-õiguslikku juriidilist isikut, aga ka riigiasutust, kes saab toetust taotlusvoorus toetuse taotlemisel. Toetuse saajana käsitletakse ka rahastamisvahendi rakendajat, seda ühissätete määruse toetuse saaja terminist tulenevalt. Punktiga 4 määratletakse, kes on elluviija. Elluviija määratakse toetuse andmise tingimuste käskkirjaga. Elluviijaks on eelkõige rakendusasutuseks oleva ministeeriumi või Riigikantselei struktuuriüksus. Kuid valdkonna eest vastutav minister, Riigikantselei puhul riigisekretär, võib tegevuste elluviijaks määrata (volitada) teise valitsusasutuse või juriidilisele isiku, kui tegevuste elluviimine haakub selle asutuse või isiku põhitegevusega. Eraõiguslikust isikust elluviija võib leida ka konkursi või riigihankega. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut, sest käskkirjaga kinnitatavate tegevuste elluviimisel on tegemist ühtlasi projekti elluviimisega. Kui tegevusi viib ellu mitu asutust või isikut, määratakse nendest juhtiv või peamine vastutaja elluviija rolli, kes ühtlasi on projekti tegevuste koordineerija, kulude ja aruannete rakendusüksusele esitaja, ning teised osapooled partneri rolli (vt järgmises punktis 5 partneri terminit). Punktiga 5 määratletakse, kes on projektis partneriks. Partneri terminina käsitlemisel piiritletakse see üldisest tähendusest. Rakenduskava elluviimisel jätkatakse põhimõtet, et vaid üks isik vastutab projekti elluviimise eest ehk solidaarvastutust ei rakendata. Eelnõu tähenduses partner on isik või asutus, kelle tegevused sisalduvad toetatavas projektis ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Toetuse saaja esitab ka partneri abikõlblikud kulud hüvitamiseks. Punktiga 6 määratletakse lõppsaaja termin. Lõppsaaja defineerimisel on lähtutud ühissätete määrusest, mis käsitleb lõppsaajat isikuna, kes saab projekti elluviimise eest vastutaja ehk toetuse saaja või elluviija kaudu toetust. Sellisel juhul on toetuse saaja/elluviija projekti tegevuseks toetuse edasiandmine lõppsaaja kulude katteks. Lõppsaaja on ka rahastamisvahendi toote saaja ehk teisisõnu, kui rahastamisvahendi rakendaja ehk toetuse saaja annab toetust laenu, käenduse, garantii, riski– või käibekapitalina kas ise või läbi vahendajate (nt pankade). Punktiga 7 määratletakse, mis on strateegilised sihid ja aluspõhimõtted. Nende all peetakse silmas riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 tähenduses koostatavas pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud sihte ja aluspõhimõtteid, millistega tuleb arvestada ehk luua panustamise seosed toetuse kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele toetuse andmisel. Üldine põhimõte on, et kui tegevus mõjutab või võib mõjutada (negatiivselt või positiivselt) „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid (aluspõhimõtted on „läbivad teemad“ perioodi 2014-2020 mõttes), siis tuleb konsulteerida vastutava ministeeriumiga. Võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse ning ligipääsetavuse korral Sotsiaalministeeriumiga, regionaalarengu valdkonnas Rahandusministeeriumiga, keskkonna ja kliima teemadel Keskkonnaministeeriumiga, eesti keele teemades Haridus- ja 6  01.04.2021 Teadusministeeriumiga, kultuuri teemal Kultuuriministeeriumiga ning julgeoleku teemades Kaitseministeeriumiga. Siin on võrreldes 2014–2020 perioodiga juures keel, kultuur ning julgeolek ja väljas infoühiskond ja riigivalitsemine. 2. peatükk Partnerluslepe ja rakenduskava 1. jagu Partnerluslepe, rakenduskava, rahastamiskava ja rahastamisvahendisse tagasilaekunud vahendid Eelnõu § 3 reguleerib rakenduskava koostamist ja kinnitamist. Partnerluslepe on EL vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda üldised suunad ja prioriteedid EL eelarve vahendite kasutamiseks järgmise EL finantsperioodi jooksul aastatel 2021–2027. Rakenduskava sisaldab peamiste arenguprobleemide ja lahenduste kirjeldusi, poliitikaeesmärke, erieesmärke, sekkumiste kirjeldusi (s.h kavandatud tegevusi, peamisi sihtrühmi, väljund- ja tulemusnäitajaid), rahastamiskava (s.h fondide ning aastate lõikes), partnerluse ning teavitamise kirjeldusi. Rakenduskava maht on võrreldes programmperioodi 2014–2020 rakenduskava mahuga 2018. a hindadesse arvutatuna ca 17% väiksem. Rakenduskava koostamisel on lähtutud pikaajalisest strateegiast Eesti 2035, Euroopa poolaasta raames tehtud riigipõhistest soovitustest ja riigiraportist, aga ka riigi eelarvestrateegias esile tõstetud arenguvajadustest ning ühissätete määruse tähenduses partnerorganisatsioonide ja avalikkusega konsulteerimisel esitatud ettepanekutest. Seniste arutelude tulemusel on peetud vajalikuks suunata rakenduskava elluviimiseks antavad vahendid hariduse, tööhõive, riigivalitsemise, majanduse, keskkonna, energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks. Kui COVID-19 kriisile reageerimiseks ellu kutsutud rahastamisinstrumendid (REACT-EU5, Koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatus6) tegelevad kriisist tulenevate vahetute vajadustega, siis rakenduskava toetused koos taaste- ja vastupidavusrahastuga7 näevad ette pikaajalisi investeeringuid majanduse konkurentsivõime suurendamiseks. Rakenduskava muudatused, mis sisaldavad finantsilisi ümbertõsteid või muudatusi näitajates või nende sihttasemetes, tuleb Vabariigi Valitsusel kinnitada enne ametlikku esitamist Euroopa Komisjonile. Muudes aspektides, näiteks rakenduskava lisaks olevate ühissätete määruse artiklite 94 ja 95 kohaste rakenduskava rahastamismetoodikate, muudatuste kinnitamine on otstarbekas jätta Rahandusministeeriumile. Need töötatakse välja koostöös korraldusasutusega ja auditeeriv asutuse auditeerib enne rakenduskava juurde lisamist. Eelnõu §-ga 4 nähakse ette rakenduskava täpsemaks elluviimiseks rahastamiskava8 koostamine. Rahastamiskava koostab ja selle muutmist veab Rahandusministeerium 5 Määrus (EL) 2020/2221 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R2221&from=EN 6 Määrus https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32020R0460ja https://eur- lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:32020R0559 7 Määruse eelnõu https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM:2020:408:FIN 8 STS2014_2020 § 12 kohaselt on selle vasteks meetmete nimekiri. 7  01.04.2021 koostöös rakenduskava elluviimisel osalevate rakendusasutustega. Rahastamiskava ja selle muudatused kinnitab Vabariigi Valitsus. Rahastamiskava on vajalik, et rakendusasutuste ja rakendusüksuste lõikes määratleda rakenduskava vahendite kasutuselevõtu summad ning väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise vastutus. Arvestades, et rakenduskava on kinnitanud Vabariigi Valitsus, siis ministeeriumide ülese rahastamiskava kinnitab samuti Vabariigi Valitsus. Millised andmed saavad olema rahastamiskavas, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (vt seletuskirjale lisatud kavandist). Eelnõu §-ga 5 reguleeritakse rahastamisvahendisse tagasilaekuvate vahendite kasutamist pärast rakenduskava abikõlblikkuse perioodi (programmperiood) lõppu. Pärast programmperioodi lõppu tuleb kaheksa aasta jooksul rahastamisvahendisse tagasilaekuvad vahendeid, sh saadud intresse, kasutada rakenduskava eesmärkidel toetuse või rahastamisvahendina. Kuidas tagasilaekunud vahendeid kasutada, otsustab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul. Tagasilaekunud vahendite kasutuselevõtt toimub muude riigisiseste õigusaktide kohaselt. Rakendusasutus esitab tagasilaekunud vahendite kohta finantsülevaate seireinfo raames vähemalt kord aastas ning teeb nende edasise kasutamise ettepaneku Rahandusministeeriumile. 2. jagu Rakenduskava elluviimise korraldus Eelnõu § 6 lõikega 1 määratakse ühissätete määruses tähenduses korraldusasutuse ülesannete täitja. Korraldusasutus on Rahandusministeerium, kuid ta ei pea seda ülesannet ise täitma - valdkonna eest vastutav minister ehk rahandusminister võib määrata (volitada) korraldusasutuseks Rahandusministeeriumi valitsusasutuse. Alates 2018. aasta 1. septembrist on programmperioodi 2014–2020 korraldusasutus rahandusministri volitusel Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Senise korraldusega jätkatakse ka perioodil 2021– 2027. Lõikega 2 kohaselt on korraldusasutuse ülesanded need ühissätete määruses nimetatud korraldusasutuse ülesandeid, mis ei ole eelnõuga pandud rakendusasutusele või rakendusüksusele. Samuti vastutab korraldusasutus arvepidamise eest, mis on sisuliselt sama, mis varasematel perioodidel seondus sertifitseerimisega. Terminoloogiline muudatus põhineb ühissätete määruse uuel sõnastusel. Lõikega 3 reguleeritakse ühissätete määruses sätestatud liikmesriigi ülesannete täitmist. Neid ülesandeid täidab Rahandusministeerium. Rahandusminister võib osade selliste ülesannete täitmise määrata Rahandusministeeriumi valitsusasutusele ehk RTK-le. RTK täidab (ja on kavandatud, et jätkab) järgmisi korraldusasutuse, liikmesriigi ja toetuse arvepidamise ülesandeid: 1) rakendussüsteemi kujundamine ja vastava sisendi andmine Rahandusministeeriumile õigusaktide koostamiseks; 2) rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside nõuetele vastavuse hindamine; 3) TAT õigusaktide ja lepingute eelnõude kooskõlastamine; 4) rakendusasutuste ja rakendusüksuste juhendamine, nõustamine ja koolitamine; 5) toetuse andmise avalikustamise ja teavitusega seotud ülesannete täitmine; 6) andmekogu ja selle infosüsteemi (registri) haldamine ja arendamine; 8  01.04.2021 7) rakendussüsteemi toimivuse, sh rakendusüksuste ja rakendusasutuste ülesannete täitmise kontrollimine ja riskide hindamine; 8) auditite järeltoimingute elluviimise kontrollimine; 9) Euroopa Komisjonile aastaaruande ja rakendussüsteemi toimimise kinnituse esitamine; 10) rakenduskava seireks Rahandusministeeriumile info andmine; 11) Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika kujundamise protsessis osalemine; 12) tagasi nõutud toetuste laekumiste jälgimine; 13) toetuse kasutamisega seotud rikkumiste analüüsimine, neist ülevaadete koostamine ning neist OLAF-i ja välistoetuse andja teavitamine; 14) toetuse arvestussüsteemi arendamine ja rakendamine; 15) Euroopa Komisjonile maksetaotluste ja kuluaruannete esitamine. Ühissätete määruses sätestatud korraldusasutuse ülesannete täitmise eest vastutab korraldusasutuse juht. Rakenduskava seire ja hindamine on 2021–2027 perioodil ühissätete määruse kohaselt kas liikmesriigi või korraldusasutuse ülesanded. Rakenduskava tervikliku planeerimistsükli (planeeri > seira > hinda > planeeri ümber) tagamiseks vastutab nende täitmise korraldamise eest Rahandusministeerium. Lõikega 4 nähakse ette delegeeritud korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesannete täitmise üle järelevalve tegemine vastavalt ühissätete määrusele. Praktikas tähendab see seda, et Rahandusministeerium jälgib ja vajadusel kontrollib, et RTK täidaks talle pandud korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesandeid nõuetekohaselt. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt on rakendusasutuse ülesannete täitja ministeerium või Riigikantselei, kes osaleb rakenduskava elluviimisel ja nimetatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Lõikega 2 reguleeritakse rakendusasutuse ülesanded. Rakendusasutus täidab osasid ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesandeid ning on käsitletav seetõttu ühissätete määruse tähenduses vahendusasutusena. Rakendusasutuse peamine ülesanne on olla poliitikakujundaja ja koostada rakenduskava elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks TAT õigusakt (määrus, käskkiri, leping, rahastamisvahendi puhul leping või käskkiri)9 ning nõustada rakendusüksust selle rakendamisel. Rakendusasutus seirab enda vastutusala TAT- de elluviimist ning korraldab hindamisi. Vajadusel muudab rahastatavaid tegevusi ja teeb Rahandusministeeriumile rakenduskava või selle rahastamiskava muutmise ettepaneku. Lõikega 3 reguleeritakse rakendusasutuse ülesandena pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ toodud sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. Strateegia „Eesti 2035“ annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning välistoetuse kasutamisele. „Eesti 2035“ sihtidesse panustamist seiratakse rakenduskava ja riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 tähenduses tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmi koostamisel. Täpsem sidusus tekib TAT-s, kus nähakse ette asjakohased „Eesti 2035“ sihid ja tegevused koos näitajatega, mis otse või kaude panustavad nende eesmärkide saavutamisse. 9 Sisuliselt kujundada programmi tegevuse teenus või teenused ja nende rakendamise ja rahastamise tingimused, vt programmi mudelit https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja- majandus/tegevuspohine-riigieelarve; Vabariigi valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005 9  01.04.2021 Rakendusasutus koordineerib ja seirab „Eesti 2035“ sihtidesse panustamist, sh esitab korraldusasutusele ettepanekuid rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside täiendamiseks “Eesti 2035“ sihtidesse panustamise tagamiseks. Rakendusasutus nõustab lisaks enda vastutusalale ka teisi rakendusasutusi nende vastutusalas olevate TAT-de koostamisel. Samuti nõustab rakendusüksusi toetuse andmise tingimustes kirjeldatud „Eesti 2035“ sihtidesse panustamise nõuete tõlgendamisel ja rakendamisel ning seirab “Eesti 2035“ sihtidesse panustamise tulemuslikkust. Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt võib rakendusüksus olla täidesaatva riigivõimu asutus või avalik- õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Vabariigi Valitsuse nimetatud rakendusüksuste ülesannete täitjatest tuleb rakendusasutusel lähtuda TAT koostamisel. Lõige 2 koondab rakendusüksuse ülesanded. Rakendusüksus täidab osasid ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesandeid ning on käsitletav seetõttu ühissätete määruse tähenduses vahendusasutusena. Rakendusüksuse peamisteks ülesanneteks on avalikkuse teavitamine taotlusvooru avamisest, toetuse taotlejate nõustamine, rahastamiseks sobilike projektide valimine, toetuse andmise või mitteandmise otsuste koostamine, toetuse maksmine, sealhulgas toetuse maksmise eelduste täidetuse kontrollimine ning eksimuste avastamisel, kui eksimust ei saa puuduste kõrvaldamise teel heastada, finantskorrektsiooni tegemine. Rakendusüksuse õigused sekkuda projektide valikusse on piiratud, kui toetamiseks sobilike projektide valimisõigus on antud kohalikule tegevusgrupile. Rakendusüksus peab koguma ühissätete määruses nimetatud andmeid ESF+st toetatavas projektis osalejate/sihtgrupi/kasusaajate kohta. Andmete kogumisel ja töötlemisel arvestatakse isikuandmete kaitse seadusega. Rakendusüksus on täidesaatva riigivõimu teostaja, sest talle on antud pädevus anda HMS tähenduses haldusakte. Nii peab ta haldusorganina, isegi kui ta on eraõiguslik juriidiline isik, järgima ülesannete täitmisel kohalduvaid õigusnorme ja õiguse üldpõhimõtteid. Lõikega 3 muudetakse selgemaks RTK roll rakendusüksuse ülesannetes. Sellisel juhul täidab RTK rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena, sest rakendusüksuse ülesanded on nii eelnõu kui ka ühissätete määruses korraldusasutuse ülesanded. Seega, kui RTK kui korraldusasutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, siis rakendusüksuse ülesanded ei delegeeritud ning nende täitmise järelevalvet ei ole korraldusasutuse ülesannete raames põhjust teha. Korraldusasutuse tegevust auditeerib auditeeriv asutus. Lõikega 4 nähakse ette halduslepingu sõlmimise võimalus juriidilise isikuga, kes täidab rakendusüksuse ülesandeid. Ülesande täitmise volitus antakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, seega halduslepingu esemeks ei ole riigi täitevvõimu ülesande teostamiseks volituse andmine. Vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1 võib ülesande täitmise volitus olla ka “seaduse alusel antud haldusaktis”. Halduslepingu võib siiski sõlmida õigusaktidega reguleerimata küsimustes, näiteks võib leppida kokku toetusest mittehüvitatavate kulude, sh omafinantseeringu katteks antavate vahendite summas, täpsustada täiendavalt TAT-s nimetatud ülesande täitmise üksikasju ja leppida kokku omavahelise suhtlemise korras. Sellisele halduslepingule ei tule kohaldada eelnõus viidatud halduskoostöö seaduse sätteid, kuivõrd puudub vajadus teha rakendusüksuse ülesannete täitja valikuks avalik konkurss või riigihange. 10  01.04.2021 Sellise halduslepingu üle teeb halduskoostööseaduse § 4 tähenduses haldusjärelevalvet rakendusasutus ehk jälgib lepingu täitmist, sest lepinguga reguleeritakse rakendusüksuse ülesande täitmisega seotud täiendavaid asjaolusid, mida õigusaktidega ei ole reguleeritud. Rakendusüksuse ülesande täitmist kontrollib korraldusasutus, võttes arvesse halduslepinguga kokkulepitut. Lõikega 5 nähakse ette korraldus töötajate üle tulekuks juhul, kui rakendusüksused liidetakse. Sellisel juhul tuleb tagada, et töölepingus, sh ametijuhendis nimetatud tingimused ei muutuks. Eelnõu § 9 lõigetega 1–3 reguleeritakse korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduuride nõuetele vastavuse hindamist. Korraldusasutuse ülesannete täitmine peab vastama ühissätete määrusest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab olema tagatud kõigi ülesannete täitmine ja see peab olema nähtav ka töökorralduslikest dokumentidest. Auditeeriv asutus peab oma iga-aastases auditiarvamuses kinnitama muuhulgas, et rakenduskava juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad tõhusalt ja korrektselt. Vastavalt ühissätete määruse artikli 84 lõikele 2, kui korraldusasutuse ülesannete täitmises olulisi muutusi seoses 2021–2027 perioodi rakendamisega ei ole, võib auditeeriv asutus tugineda oma hinnangu andmisel viimati tehtud korraldusasutuse auditile. Auditeeriv asutus peab tegema korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning tööprotseduuride vastavusauditi uue korraldusasutuse puhul või kui ülesannete täitmine muutub oluliselt, näiteks tehakse struktuurimuudatus. Kuna osasid korraldusasutuse ülesandeid täidavad rakendusasutused ja rakendusüksused, siis auditeeriva asutuse poolt korraldusasutuse vastavusaudit võib hõlmata ka rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside kohta hinnangu andmist. Korraldusasutus vastutab ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesannete täitmise eest, ka nende, mis on määratletud eelnõuga rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesanneteks. Selleks korraldusasutus hindab rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduure, et tagada rakendusasutustes ja rakendusüksustes nõuetekohane ülesannete täitmine, sealhulgas toetuse andmise menetlusprotsesside ühetaoline ja õigusaktidele vastav rakendamine. Kui rakendusasutus või rakendusüksus jätkab senist tööd, siis perioodi 2021– 2027 tegevuste kohta ei ole vaja eraldi tööprotseduure koostada. Korraldusasutusele esitatakse vaid tööprotseduuride muudatused üle vaatamiseks. Lõike 4 kohaselt, kui rakendusüksus ei täida ülesandeid nõuetekohaselt, määratakse Rahandusministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse korraldusega edasine rakendusüksuse ülesande täitja. Selline olukord võib olla näiteks juhul, kui auditeeriva asutuse või Euroopa Komisjoni hinnanguga antakse süsteemi toimivusele ühissätete määruse lisa XI tabelis 2 nimetatud III või IV kategooria või tehakse süsteemi mittetoimivuse tõttu finantskorrektsioon rakenduskavale lisa XXV kohaselt. Ülesannete täitjate senised muudatused on tulenenud struktuursetest muutustest. Lõikega 5 märgitakse, et eelnõus reguleeritud ülesannete täitmine lõpeb ühissätete määrusest tulenevate kohustuste lõppemisel. Viimased kohustused seoses aruandluse ja kontrollidega lõpevad fondi vahendite kasutamise Euroopa Komisjoni sulgemisotsuse alusel. 3. jagu Toetuse andmine ja kasutamine 11  01.04.2021 Eelnõu § 10 reguleeritakse rakenduskava tulemuste saavutamiseks TAT õigusaktide koostamist ja kehtestamist. Lõikega 1 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega TAT-de koostamise nõuded, et ühtlustada TAT-des kehtestatavat regulatsiooni ja tagada ühissätete määrusest tulenevate nõuete kohaldamine projektide toetusest rahastamise valimisel. Rakendusasutusel on selle võrra lihtsam - ta saab keskenduda TAT-s toetavate tegevuste kujundamisele ja toetuse saajate sihtgruppi määratlemisele, arvestades rakenduskavaga kokkulepitut, ning toetuse maksmise lihtsustuste valikule. Võttes arvesse, et senistel programmperioodidel on läbivalt koostatud rakendusasutustel kokku ca 169 TAT õigusakti (määrust/käskkirja/rahastamisvahendi lepingut), on põhjendatud koostada TAT-de ülesed üldtingimused Vabariigi Valitsuse määrusega, millega muudetakse eri toetusmeetmete menetlus ühetaolisemaks. Õigusloome üldpõhimõtete kohaselt peab õigusaktides ja halduslepingus TAT kehtestamine toimuma kooskõlas toetuse valdkonda reguleerivate kõrgemal seisvate riigisiseste, st eelnõu ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustega, ning ühissätete määruse ja selle rakendusmäärustega, vastava fondi määrusega ning rakenduskavaga. Samuti peab TAT olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega, HMS-i, avaliku teabe seadusega, isikuandmete kaitse seadusega ja muu vastava valdkonna regulatsiooniga. Lõige 2 on volitusnorm rakendusasutuse ministrile TAT õigusakti – määruse, käskkirja kehtestamiseks. Kui rakendusasutuseks on Riigikantselei, kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus määrusega või riigisekretär käskkirjaga. Lõige 3 annab võimaluse kehtestada TAT halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingus, nt kui elluviija peab tegevuste sihtgrupile osutama teenust või vahendama toetust lõppsaaja kulude või projekti rahastamiseks. Siin juures tuleb arvestada, et haldusleping, mis reguleerib piiritlemata arvu juhtumeid, jõustub HMS § 104 lõike 4 kohaselt määruse jõustumiseks ettenähtud korras ehk reeglina kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Lõikega 4 antakse rakendusasutuse ministrile ja riigisekretärile õigus määrata TAT käskkirjaga tegevuste elluviija. TAT käskkirjalisi tegevusi käsitletakse ühe projektina. Kui tegevuste elluviijaid on rohkem kui üks, määratakse üks elluviijaks ja teised partneriteks, sest ühel projektil saab olla vaid üks vastutaja (elluviija). TAT käskkirjaga saab kinnitada ka mitu projekti, sellisel juhul tuleb nimetada igale projektile eraldi elluviija. Nimetamise/määramise kord on asjakohane, kui elluviijaks saab olema ministeeriumi/Riigikantselei enda struktuuriüksus või teine valitusasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigusliku juriidilist isikut võib määrata, vastavalt halduskoostöö seaduse § 3 lõikele 1, mille kohaselt võib eraõiguslikule juriidilisele isikule ülesande täitmise volitus olla ka “seaduse alusel antud haldusaktis”. Sealhulgas võib eelnevalt korraldada avaliku konkurssi või viia läbi riigihanke vabatahtlikkuse alusel või kui tegemist on turuteenuse osutaja leidmisega ning määravaks on teenustasu soodne hind. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut, arvestades, et tegemist on projekti elluviimisega. Lõikega 5 nähakse ette võimalus sõlmida TAT käskkirjas nimetatud elluviijast eraõigusliku juriidilise isikuga haldusleping, mille sõlmimisele ei tule kohaldada eelnõus viidatud halduskoostöö seaduse sätteid. Sellise lepingu täitmise üle teeb halduskoostööseaduse § 4 12  01.04.2021 tähenduses haldusjärelevalvet, st jälgib lepingu täitmist, rakendusasutus, sealhulgas saab ta toetuda rakendusüksuse kontrollide ja projektiauditite tulemustele. Lõikega 6 võimaldatakse valitsusel kehtestada TAT tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõike 1 alusel antava tööhõiveprogrammi toetusest rahastamiseks, arvestades, et selle programmi rahastamise otsustab valitsus, mitte rakendusasutus. Eelnõu § 11 lõikega 1 antakse võimalus jätta taotluse esitamise tähtaeg ennistamata ja taotlus läbi vaatamata, kui TAT kohast toetuse taotlust ei esitata tähtaegselt. Seega taotluse taotluste esitamise tähtpäevaks esitamata jätmise korral ei võeta taotlust, arvestades toetuse taotluse menetlusetappe, taotleja ja taotlusele nõuetele vastavuse kontrolli. Tähtaja jooksul esitamise nõue on praktikas rakendatav juhul, kui taotlemine toimub konkureerimise tingimustes või kui toimub jooksev taotlemine ja taotlus esitatakse pärast taotluste vastuvõtmise lõpptähtaeg. Eelnõu § 11 lõikega 2 määratletakse, millistele nõuetele taotluste menetlejad peavad vastama. Selles sättes nimetatud nõuded kohalduvad kõikidele rakendusasutuste ja rakendusüksuste teenistujatele, töötajatele ja käsunduslepingu alusel töö tegijatele, kes osalevad taotluse menetlemisel, sealhulgas nõuetele vastavuskontrollis, hindamise protsessis või otsustajana, sest nad osalevad haldusakti andmise menetluses ehk toetuse andmise menetluses haldusorganina. Taotluse menetleja kompetentsus on üldine, kuid vajalik nõue, et tagada parima teadmise kasutamist parimate projektide korrektseks valikuks. Taotluse menetleja peab olema erapooletu taotleja suhtes ning kui ta seda ei ole, siis tal tuleb ennast menetlusest taandada HMS § 10 alusel. Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 51 lõikele 2. Erapooletus ei ole tagatud ka siis, kui taotleja ja taotluse menetleja on seotud isikud korruptsioonivastase seaduse § 7 tähenduses. Menetlejale esitatavate nõuete hulka kuulub ka eelnõus nimetatud karistusseadustiku koosseisule vastava süüteo kohta kehtiva karistuse puudumine. Vastava info saab teabenõude alusel karistusregistrist. Eelnõu §-ga 12 täpsustatakse HMSist tuleneva soodustava haldusakti andmisest keeldumise põhjendamise nõuet, arvestades konkursi korras toetuse andmise olemust ja toetuse andmise tingimustes projekti hindajatele antud pädevust. Juhul, kui hindamine viidi läbi avalikult kättesaadavate valikukriteeriumite ja -korra alusel ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb hindajate (hindamiskomisjoni liikmete) antud koondhinnete alusel tekkinud pingereal või koondhinnangul, siis toetuse andmise ja mitteandmise faktilisi asjaolusid ja kaalutlusi võib eelnõu kohaselt selgitada läbi avalikustatud projektide valikukriteeriumide ja -korra kirjelduse ning väljavõttega dokumendist, mis kajastab valimiskriteeriumide ja menetluskorra järgimist. HMS § 56 lõike 1 kohaselt võidakse haldusakti põhjendus esitada ka menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.10 Sellisel 10 Sellist lähenemist toetab nt ringkonnakohus oma põhjendustes haldusasjas nr 3-10-1677 (lk 12). Põhjendamiskohustust peetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui hindamismetoodika seab hinnangute andmiseks piisavalt selged ja läbipaistvad raamid ning läbi antud hinnete saab lugeda hindamismetoodikast välja projektile antud hinnete põhjendused ning kui tegemist pole hindamismetoodikas sätestatud olukorraga, siis hindamisjuhendi selgitusi saab arvestada komisjoni otsuse põhjendustena ja otsus ei vaja täiendavat motiveerimist. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-18-08 on kinnitatud põhimõtet, et kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalutlusreeglite järgimise ja motiveerimiskohustuse täitmise kohta. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2013.a. otsusest nr 3-3-1-77-12 tuleneb, et hindamismenetluses on komisjoni liikmetele jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, millega kaasneb kohtuliku kontrolli 13  01.04.2021 juhul võib toetuda käesoleva sätte erisusele ja täiendavalt mitte põhjenda, miks anti taotlusele just selline koondhinne või hindamiskomisjoni liikme poolt üksikhinne või miks hindaja või hindajad andsid hindele või koondhindele just sellise põhjenduse(d). Otsuse koostamisel lähtutakse hindajate antud põhjendustest, nendele viidates või äärmisel juhul refereerimise teel ümber kirjutades. Projektide valimistingimused ja -kord peab sellele sättele tuginemisel olema hiljemalt taotlusvooru välja kuulutamisel avalikustatud. Taotleja jaoks on sellisel juhul jälgitav, milliseid asjaolusid võetakse arvesse kaalutlusotsuse tegemisel, mida hinnatakse, kuidas otsuseni jõutakse ja kas menetluskorda on järgitud. Sellise korraga püütakse vältida põhjenduste asjakohasuse ja piisavuse vaidlusi. Kui toetuse taotluse rahuldamise otsus (edaspidi TRO) või taotluse mitterahuldamise otsuse tegijale ei ole TAT määruse kohaselt koondhinde alusel tekkiv pingerida siduv või avastatakse näiteks siiski nõuetele mittevastavus ja tehakse vastavalt asjaoludele teistsuguse otsuse, siis ei saa pingereast erineva otsuse tegemise põhjendamisel erandile toetuda ning otsuses tuleb põhjendada ja lisada kaalutlused, et miks üksnes pingereast ei lähtutud. Kuivõrd igal isikul on õigus tutvuda tema kohta koostatud andmetega, siis taotlejal on eelnevast olenemata õigus tutvuda tema taotluse kohta koostatud dokumenteeritud teabega ja saada sellest väljavõtteid. Taotlejal ei ole siiski õigus näha andmeid, mis ei ole temaga seotud ja millele juurdepääs on piiratud, näiteks millise hinnangu andis konkreetne valimiskomisjoni liige. Vastav teave esitatakse taotlejale tema algatusel ehk tema esitatava teabenõude alusel, välja arvatud kui tegemist on otsuse põhjendamise kohustusega, mil haldusorgan peab ise tegutsema. Eelnõu §-ga 13 ühildatakse HMS § 40 tähenduses ärakuulamisõiguse rakendumine konkureerivas korras taotlemise erisustega. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-87-13, p 17 ja seal viidatud praktika). Samast tuleneb, et toetustaotluse rahuldamata jätmise otsuses tuleb märkida ka kujunenud punktisumma. See nõue on täidetud ka praegusel juhul. Kuna praeguses asjas tehtud otsuse tulemusena ei küündinud taotlejale omistatud hindesumma taotluse rahuldamiseks vajaliku määrani, puudus vajadus ka välja tuua, kas oli konkureerivaid taotlusi, millega kõnealust taotlust võrrelda (paremusjärjestusse seada). Haldusasja nr 3-3-1-77-12 (p 18) kohaselt on kohtul võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma põhjendustetagi. Seega ei ole hoolimata hinnanguliste otsuste kohtuliku kontrolli piiratusest, selliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll täielikult välistatud – kohtul peab olema võimalus vähemalt ilmselge hindamiskriteeriumitest hälbimine välja selgitada (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-14, p 26). Riigikohus on 10.04.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-16-14 leidnud, et arvestades menetluse iseloomu (nt taotlejate rohkus, menetluse formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine), samuti asjaolu, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele, puudub toetustaotluse menetlejal üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on menetleja hinnangul ebapiisavad. Kohustus võib tekkida eelkõige juhul, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel vea. Samuti võib sellist kohustust õigustada regulatsiooni ebatäpsus, mis ei võimalda taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada. 14  01.04.2021 selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes (Euroopa Kohtu 21. novembri 1991. a otsus kohtuasjas C-269/90: Technische Universität München vs. Hauptzollamt München-Mitte, EKL 1991, lk I-05469). Lõigetega 1 ja 2 nimetatakse, millisel juhul tuleb enne otsuse tegemist anda taotlejale ja toetuse saajale võimalus esitada selgitused selle põhimotiividele ja põhjendustele. Taotlejale ja toetuse saajale esitatakse arvamuse esitamiseks otsuse projekt. Nimetatud kohustus tuleb küll HMS §-s 40 nimetatud ärakuulamise põhimõttest, kuid samas ei ole praktikas alati seda sätet rakendatud või on tekkinud küsimusi rakendumise kohta. Ära ei kuulata, kui HMS § 40 lõike 3 punkti 4 kohaselt tehakse otsus toetuse saaja või taotleja kasuks. Lõike 1 punktis 2 korratakse üle sisuliselt HMS § 40 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib menetlusosalise jätta ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, kuid see esitatakse eelnõu terminites ja näidatakse ära millisel moel on isik siiski ära kuulatud. Nimelt, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb vaid toetuse taotluses ja selle menetlemisel puuduste kõrvaldamise raames esitatud andmetel, siis sellise korra läbi saab öelda, et taotleja on ära kuulatud11. Seega taotlejat täiendavalt pärast hindamistulemuse põhjal pingrea selgumist, kuid enne taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, ära ei kuulata ehk talle ei anta täiendavat võimalust esitada lisaselgitusi ja argumente taotluses esitatud teabe kohta ehk miks tema projekti tuleks siiski toetada. Seda põhjusel, et kui hindamiskomisjoni pingerea tulemusel jääb taotlus rahuldamata, siis täiendava ärakuulamise raames antud selgituste tulemusel uut hindamisvooru ei peeta otstarbekaks korraldada, sest see võib venitada taotlusvoorus toetatavate projektide väljaselgitamise ebamõistlikult pikaks ning see ei ole enamuse taotlejate ega toetuse andja huvides (toetuse andmise aeg on piiratud). Toetuse taotlejatel on õigustatud ootus, et taotlusi menetletakse ettenähtud menetlusajast kinni pidades. Täiendavate selgituste andmine võib tähendada ka sellele taotlejale eelistuse andmist taotlejate ees, kelle taotlust moodustunud pingerea alusel tuleks toetada ja kellele lisaselgituste esitamise võimalust seega ei anta. Seega oleksid taotlejad, kelle taotlused on nõuetekohased, ebavõrdses seisundis, sest neil ei anta võimalust täiustada taotluses olevat infot. Ärakuulamisõigus vastandub võrdse kohtlemise põhimõttele ja ka põhimõttele, et TRO tuleb teha tähtaegselt halduskoormust põhjendamatult suurendamata. Eelneva tõttu on põhjendatud piirata ärakuulamisõigust ulatuses, millal see ei sobi kokku konkursi teel toetuse andmise olemusega. Enne taotleja jaoks negatiivse otsuse tegemist tuleb taotlejale anda võimalus esitada omapoolsed vastuväited siiski juhul, kui projektide hindamise etapis moodustatud projektide paremusjärjestuse alusel tuleks projekti toetada, kuid taotlusvooru eelarve piiratuse tõttu saab toetada väiksemas mahus kui on toetust taotletud või hindamise järgselt ilmneb, et taotleja ei vasta siiski nõuetele. Eelnõu §-ga 14 nähakse ette ettemaksete tegemise võimalus. Ettemakseid tehakse Euroopa Komisjoni tehtavatest ettemaksetest ning selle ületamisel riigi käibevahenditest. Ettemakseid ei tehta riigiasutustele sest, et neil on võimalik saada ajutisi käibevahendeid riigieelarvest. Ettemaksena antud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks tuleb toetuse saajal tõendada nõutud tähtajaks. Alles pärast seda saab abikõlblikuks loetud kulud lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse. Toetuse saajatele, kes on riigiabi või vähese tähtsusega abi saajad tehakse ettemakseid ühissätete määruse kohaselt finantsasutuse garantii alusel ning selliseid ettemakseid saab esitada Euroopa Komisjonile hüvitamiseks, seega 11 Seda seisukohta toetab Riigikohtu 17.06.2011 lahend nr 3-3-1-37-11 (p 13) 15  01.04.2021 koormus riigi eelarve käibevahenditele selliste ettemaksetega ei suurene. Ettemakse andmiseks ja selle kasutamise tõendamiseks nähakse täpsemad tingimused ja kord ette Ühendmääruses. 4. jagu Rakenduskava seire ja hindamine Eelnõu §-ga 15 reguleeritakse rakenduskava elluviimise seire korraldust. Lõike 1 kohaselt täidab Rahandusministeerium koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksustega rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Seireinfo ja lõpparuande esitamist Euroopa Komisjonile reguleerib ühissätete määrus ja Euroopa Komisjoni juhised. Iga-aastast rakenduskava seirearuande koostamist ühissätete määrus enam ette ei näe. Rahandusministeerium esitab Euroopa Komisjonile ja seirekomisjonile regulaarselt seireinfot ja koostab rakenduskava lõpparuande. Koostöö korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksustega on aktuaalsem rakenduskava elluviimise kohta vaheülevaate koostamisel, mis muuhulgas peab sisaldama rakenduskava tulemuste sihttasemete saavutamise analüüsi. Rahandusministeerium esitab koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksustega koostatud rakenduskava lõpparuande seirekomisjonile kinnitamiseks. Kinnitatud lõpparuande esitab Euroopa Komisjonile korraldusasutus. Lõike 2 kohaselt tuleb korraldusasutusel, rakendusasutustel, rakendusüksustel ja rahastamisvahendi rakendajatel anda Rahandusministeeriumile rakenduskava elluviimisega seotud teavet vastavalt Rahandusministeeriumi koostatud juhistele, sealhulgas jooksvaks seireks, vaheülevaadeteks ja lõpparuande koostamiseks. Samuti tuleb anda vajalikku teavet Euroopa Komisjoniga toimuvateks aastakoosolekuteks, Vabariigi Valitusele toetuse kasutamise edenemise ülevaadete tegemiseks, soovituste täitmise jälgimiseks ja probleemide lahendamiseks. Lõikega 3 tagatakse Euroopa Komisjonile edastatud seireinfo avalikustamine. Korraldusasutus vastutab keskselt toetuse kasutamist ja andmist kajastava veebilehe toimimise, sealhulgas seireinfo avaldamise, eest. Avalikustatava seireinfo edastab korraldusasutusele Rahandusministeerium. Eelnõu §-ga 16 reguleeritakse seirekomisjoni moodustamist ja selle tegutsemisega seotud asjaajamist. Seirekomisjoni moodustamise eest vastutab Rahandusministeerium. Seirekomisjon tuleb ühissätete määruse kohaselt moodustada hiljemalt kolme kuu jooksul pärast Euroopa Komisjoni poolt rakenduskava kinnitamist. Rahandusministeerium tagab seirekomisjoni asjaajamise, valmistab ette seirekomisjoni materjalid ja koostab koosolekute protokollid. Seirekomisjoni koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord aastas. Seirekomisjoni ülesanded on reguleeritud ühissätete määruses, muuhulgas kiidab seirekomisjon heaks rakenduskava muudatused. Eelnõu §-ga 17 reguleeritakse ühissätete määruse tähenduses rakenduskava elluviimise mõjude hindamise korraldust. Lõigetega 1 ja 2 reguleeritakse rakenduskava üleste või mitut valitsemisala hõlmavate hindamiste läbiviimist, mida korraldab Rahandusministeerium või kus Rahandusministeerium peab andma Euroopa Komisjoni hindamiste jaoks sisendit. Hindamiste korraldamiseks annavad rakendusasutused ja rakendusüksused vajalikku teavet. 16  01.04.2021 Rakendusasutusel ja rakendusüksusel tuleb esitada ka peale programmperioodi lõppu Rahandusministeeriumile teavet, kui seda on vaja Euroopa Komisjoni tehtava järelhindamise käigus. Lõike 3 kohaselt teevad rakendusasutused vajadusel oma vastutusala hindamisi arvestades rakenduskava seirekomisjoni soovitusi. Iga hindamine peab olema arvatud seirekomisjoni poolt heakskiidetavasse hindamiskavasse. Heakskiit vormistatakse seirekomisjoni protokollilise otsusega. Tegemist on haldusesisese otsusega. Lõike 4 kohaselt koostab Rahandusministeerium koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega hindamiste kava ning esitab selle seirekomisjonile heakskiitmiseks. Rahandusministeerium kaasab korraldusasutuse ja asjakohased rakendusasutused hindamiste planeerimisse ja korraldamisse. Lõikega 5 kohustatakse korraldusasutust ehk RTK-d avaldama hindamiste kokkuvõtted kesksel toetuste veebilehel avalikkuse teavitamise eesmärgil tulenevalt ühissätete määrusest sätestatud nõudest. Hindamiste läbiviijad/korraldajad teevad hindamiste tulemused RTK-le kättesaadavaks. Lõikega 6 kohustatakse Rahandusministeeriumi informeerima rakenduskava seirekomisjoni hindamiste kava alusel teostatud hindamiste tulemusel tehtud peamistest järeldustest ja soovitustest ning nendega arvestamisest. Rakendusasutus esitab teabe oma hindamise järelduste ja soovituste ning nendega arvestamise kohta Rahandusministeeriumile. Lõikega 7 seatakse nõue, et hindamisi võivad läbi viia rakenduskava elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest sõltumatud eksperdid. Selline nõue tuleneb ühissätete määrusest. 5. jagu Dokumentide säilitamine, andmete töötlemine, juurdepääs andmetele ja avalikkuse teavitamine Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse dokumentide säilitamise kohustust tulenevalt ühissätete määrusest nõutust. Dokumentide säilitamistähtaja lõppemisel kogutud või ülesannete täitmisel tekkinud andmed, sealhulgas isikuandmed, ja dokumendid kuuluvad hävitamisele, välja arvatud kui need tuleb üle anda Rahvusarhiivile. Dokumentide säilitamiskohustuse eesmärk on tagada toetuse andmise ja kasutamisega ning asutuste ülesannete täitmisega seotud andmete ja neid tõendavate dokumentide olemasolu toetuse andmise õiguspärasuse kontrollimisteks, sealhulgas auditeeriva asutuse, Euroopa Komisjoni ja Kontrollikoja läbiviidavate auditite tarbeks. Dokumentide säilitamistähtaeg muutub võrreldes STS2014_2020ga. Säilitamistähtaeg hakkab sõltuma vaid projektile tehtud lõppmaksest ja ei ole seotud enam rakenduskava aruandeaasta lõpuga. Säilitamistähtaeg katkeb uurimis-, finantskorrektsiooni-, vaide- ja kohtumenetluse ajal. Säilitamistähtaja arvestus algab uuesti, kui toetuse saaja on nõuet tunnustanud või katkemise aluseks olevaid asjaolusid enam ei esine, st katkemise aluseks olev menetlus lõpeb. Selline kord on ka ühissätete määruses. 17  01.04.2021 Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse teabe töötlemist ja avaldamise piiranguid. Rahandusministeeriumi, korraldusasutuse, rakendusasutuse, rakendusüksuse ja auditeeriva asutuse töötajad võivad töödelda ja omavahel vahetada neile tööülesannete käigus saadud või loodud teavet ja dokumente. Eraldi reguleeritakse andmete töötlemist, sealhulgas kogumist ja edastamist ESF+ vahenditest toetatavas toimingus osaleja kohta andmekorje tegemiseks ja rakendusüksusele esitatamiseks ning rakenduskava mõjude hindamiseks. Nimetatud õiguste andmine on vajalik, kuna avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse kohaselt on nõutud seaduses sätestatud õigusliku aluse olemasolu piiratud juurdepääsuga andmete töötlemiseks. Isikuandmeid ei töödelda kauem, kui see on vajalik andmete kogumisel seatud eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas kuni dokumentide ja andmete säilitamistähtaja lõpuni, kui isikuandmeid peab säilitama kulude abikõlblikkuse või kohustuste täitmise tõendamiseks. Lisaks kehtestatakse haldusülesande täitjale üldine nõue hoida saladuses temale teatavaks saanud piiratud juurdepääsuga teavet nii töösuhte või ametis oleku ajal kui ka pärast selle lõppu, arvestades asjakohastest õigusaktidest tulenevaid avaldamise ajalisi piiranguid. Sättega sedastatakse üle avaliku teenistuse seaduse § 55 ja HMS § 7 lõikes 3 sätestatu. Ka auditeerijad võivad kokku puutuda nii äri- või riigisaladusega kui ka isikandmetega ning ka sellistel juhtudel tuleb järgida vastavale teabele kehtivaid piiranguid. Kokkuvõtlikult saab jaotada eelnõu tähenduses teabe avalikustamist järgmiselt: a) aktiivselt avalikustatav teave ehk kohustatud asutus teeb teabe ise avalikuks; b) passiivselt avalikustatav teave ehk teabenõude korras väljastatav (avaldatav) teave; c) juurdepääsupiiranguga avalik teave ehk teave, millele on võimalik juurdepääs saada vaid õigustatud huvi korral. Eelnõu §-ga 20 reguleeritakse millal ja millised toetuse kasutamise ja andmisega seotud andmed on avalikustatavad12 või avaldatavad. Teabe avaldamise piirangud tulenevad lisaks avaliku teabe seadusele ka käesolevast seadusest. Lõigete 1 kuni 3 kohaselt võib avalikustada enne TRO jõustumist taotluste kohta statistilisi andmeid (teabenõude alusel), välja arvatud erisuste korral. Eelnõuga on laiendatud taotlejate ringi, sealjuures on avalikustatavad avaliku teabe seaduse §-s 5 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmed, välja arvatud, kui muu seaduse alusel on andmed määratletavad piiratud juurdepääsuga teabeks. Piiratud juurdepääsuga teave on muuhulgas ärisaladusega seonduv teave. Eeldatakse, et ettevõtja ise märgib ära, millist teavet ta loeb ärisaladuseks. Kui ettevõtja ise ei väljenda, et tegu on ärisaladusega, siis asutus peaks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 kohaselt omal algatusel märkima dokumendi piiratud juurdepääsuga dokumendiks vaid siis, kui ärisaladuse sisaldumine dokumendis on ilmne. Asutus küsib vajadusel ettevõtjalt põhjendusi, kuid piirangu seab ta (või keeldub seadmisest) enda kaalutlusotsusena. Ärisaladusena ei käsitleta avalik-õiguslike isikute või asutuste poolt saadud rahaliste vahenditega seotud teavet, andmeid lepingu eseme, leppetrahvi ja muude sanktsioonide kohta jms. Ärisaladuse mõiste tuleneb ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikest 2. 12 Avaliku teabe seaduse § 8 lõikes 2 kohaselt on teabe avalikustamine teabevaldaja poolt seadusega sätestatud korras teabele juurdepääsu võimaldamine, ilma et selleks peaks teabenõuet esitama. 18  01.04.2021 Teadus- ja arendusasutustele teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi T&A) toetuse taotlemisel taotluses esitatud andmed peetakse vajalikuks jätta avalikustatavaks, sest T&A asutused ei ole kasumile orienteeritud ning nende tegevusteks eraldatavad toetused ei ole suunatud äritegevuse toetamisele. T&A meetmetes toetuse andmise eesmärk on eelkõige Eesti teaduse konkurentsivõime tõstmine, et luua pikemas perspektiivis soodne pinnas innovatsiooniks ning majandustegevuse kasvuks. Seda erandit saab rakendada, kui projektid ei sisalda ärisaladust ega intellektuaalomandi õigustega kaitstud teavet. Eelkõige on seda erandit vaja olukordades, kus mitu taotlejat soovivad toetust ühesuguse sisuga projektile – näiteks teaduskeskuse ehitamiseks või väga kalli teadusaparaadi ostmiseks, samas oleks otstarbekas rahastada ainult ühte sellist projekti. Seega on vajalik luua võimalus avalikuks aruteluks, kuhu oleks võimalik kaasata asjassepuutuvate kõrgkoolide ja teadus- ja arendusasutuste esindajad. Vaid avaliku arutelu, kaasamise ja teaduspõhise diskussiooni tulemusena on võimalik T&A tegevuse valdkonnas tagada optimaalseid investeeringuid. Selleks, et vältida põhjendamatuid teabenõudeid kolmandatelt isikutelt enne TRO või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist, tuleb TAT määruses sätestada ka osapooled, kellele teavet avalikustatakse ning kuidas toimub avalikustamine. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on riigieelarvelistest vahenditest finantseeritud põhitegevuse tulemused, millega ei kaasne intellektuaalomandiõigused, samuti avalik teave. Seega ei lähe käesolev avalikustamise erand vastuollu juba olemasoleva korraga. Rahuldamata jäetud avaldamisele mittekuuluvate taotluse andmed saab määrata piiratud juurdepääsuga teabeks kuni 2032. aasta 31. detsembrini, mis on lõplik rakenduskava elluviimisega seotud dokumentide säilitamistähtaeg. Rahuldamata jäänud taotlused tuleb peale nimetatud tähtaega hävitada, kuna need ei kuulu olemuselt ka arhiiviväärtusega dokumentide alla, mis tuleks rahvusarhiivile üle anda. Lõike 4 kohaselt tuleb korraldusasutusel avalikustada ühissätete määruses nimetatud projektide rahastamisega seotud andmed selleks loodud veebilehel. Lõike 5 kohaselt on projektide hindajate nimed ja nende poolt antud hinnangud iseseisvalt ja eraldi on avalikustatavad, kuid tuleb jälgida, et ei oleks võimalik seostada, millise hinnangu andis projektide valikukriteeriumide ja -metoodika alusel konkreetne projekti hindaja. Hindajate kaitse on oluline, et tagada julgelt hinnangu andmine ja viia minimaalseks hindamisjärgne hinnangute andmine hindajale endale. Lõikes 6 eesmärgiks on tagada, et toetuse saajale oleks kontrollitavaks osutumine suhteliselt ootamatu. Teadmatus, kas valimisse sattutakse, distsiplineerib enam tegutsema vastavalt reeglitele. Praktikas on leitud, et kuna kohapealse kontrolli- ja auditiplaanid koostatakse aegsasti ette, siis plaani avalikustamine võib mõjutada kontrolli tulemusi (nt toetuse saaja jõuab tellida oma projektis toetuse kasutamise õiguspärasuse kontrolli, kuna teab, et tema projekti kindlasti kontrollitakse), seega on põhjendatud kohapealse kontrolli- ja auditiplaanid tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldavateks dokumentideks. Kontrolli- ja auditiplaanide puhul on tegemist avaliku teabe seaduse § 35 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutusesiseselt adresseeritud dokumentidega. Avalikustamise piiramine ei tähenda aga seda, et toetuse saajat ei teavitata ette kontrolli või auditi läbiviimise kavatsusest. Auditi lõpparuannet ja kontrolliakti ei avalikustata avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 2 või § 35 lõike 2 punkti 2 alusel enne nende lõplikku kinnitamist. 19  01.04.2021 Lõike 7 kohase toetuse finantskorrektsiooni otsuse (edaspidi FKO) andmete avalikustamine on seotud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel avalikustatavate toetuse saajate andmete ja määratud toetuse summade avalikustamise kohustusega, sest FKO avalikustamine korrigeerib avaldatud toetuse summat. FKOga seotud isikute ja summade avalikustamine on kooskõlas ka avaliku teabe seaduse § 36 lõike 1 punktiga 9, mille kohaselt on keelatud tunnistada asutusesiseseks teabeks riigi eelarve kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste seotud andmed, ning sama lõike punktiga 12, mille kohaselt on keelatud tunnistada asutusesiseseks teabeks riikliku või teenistusliku järelevalve korras jõustunud ettekirjutusi või akte. Koonddokumendi avalikustamisega väheneb vajadus vastata üksikpäringutele. Lõikega 8 korratakse üle isiku õigus tutvuda dokumendis tema kohta käiva teabega, saada väljavõtteid, kui dokument sisaldab andmeid, millele juurdepääs on piiratud. Eelnõu § 21 kohaselt jätkatakse perioodil 2021–2027 toetuse kasutamise ja andmise üle arvestuse pidamist varasemate programmperioodi jaoks loodud infosüsteemis (edaspidi register). Registrimäärusega nähakse ette andmekoosseisud, arvestades toetuse andmise menetlusetappe ja infoga, mida tuleb esitada Euroopa Komisjonile rakenduskava elluviimise seire ning maksetaotluste ja kuluaruande raames. Register täidab tugifunktsioone toetuse kasutamise ja andmise üle arvestuse pidamisel, info talletamisel ja edastamisel. Registris oleva teabe põhjal jälgitakse rakenduskava elluviimise edenemist, ülesannete täitmist ja kulude abikõlblikkust. Registrit on arendatud toetuse taotluste, projekti aruannete, projektile maksete tegemise ja menetlemise ning otsuste esitamise keskkonnaks (e-toetuste keskkond). Kuna kõik osapooled lähtuvad otsuste tegemisel vaid registrisse, sealhulgas e-toetuse keskkonda kantud infost, on sellistel andmetel, mis on seotud toetuse andmise, kasutamise, maksmise ja tagasinõudmise protsessiga, õiguslik tähendus. Täiendavalt on kavatsus koguda registrisse ESF+ määruse artikli 15 lõike 1 ning lisa I ja II kohased isikuandmed sellest fondist rahastatud projektides osalevate füüsiliste isikute kohta. Seni on vastavaid andmeid kogutud ja töödeldud registriväliselt, osaliselt ka Statistikaameti kaudu. Eelnõu alusel kogutud andmete säilitamine registris lõpeb dokumentide säilitamistähtaja lõppemisel. Eelnõu § 22 lõigetega 1 ja 2 nähakse ette rakenduskava toetusvaldkondadest ja -meetmetes üldsuse teavitamise korraldus. Peamised teavitamismeetmed ja -strateegia kirjeldatakse rakenduskavas. Korraldusasutus koostab koostöös Rahandusministeeriumi, rakendusasutuste ja rakendusüksustega rakenduskavas kavandatu elluviimiseks teavitamistegevuste juhise, milles kavandatakse toetuse saamise ja kasutamise võimalustest avalikkuse teavitamise peamised põhimõtted, tegevused ja suuremad üritused. Kommunikatsioon aitab tõsta toetuse abil rahastatavatest tegevustest ja investeeringutest avalikkuse teadlikkust ja nähtavust avalikkuses. Ka programmperioodi 2014–2020 kommunikatsiooni planeerimiseks koostas korraldusasutus koostöös rakendusasutuste ja rakendusüksustega ühtse teavitamisstrateegia. Kuna toetuse kasutuselevõtuga tegelevad ministeeriumid, Riigikantselei ja muud rakendamisega seotud asutused, siis koostatakse strateegia viisil, et kõik toetuste kommunikatsiooniga tegelevad asutused saavad lähtuda sellest kitsamate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. See võimaldab ühelt poolt hoida järjepidevust igapäevase kommunikatsiooni korraldamisel. 20  01.04.2021 Avalikkusele suunatud kommunikatsioonis kavandatakse kasutada erinevaid sõnumite edastamise viise ja kanaleid – sotsiaalmeediat, infopäevi, üritusi, nt iga-aastane Euroopa päev või fotovõistlus toetatud objektidest; telesaateid, -klippe ja -seriaale, raadiosaateid; klippe YouTube keskkonnas; spetsiaalseid uudiste rubriike on-line uudiste portaalides. Lõike 3 kohaselt sätestatakse toetuse saajale avalikkuse toetuse andmisest teavitamise nõuded, sealhulgas toetusest soetatud või ehitatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades ühissätete määrusest tulenevaid sümboolika kasutamise nõudeid. 6. jagu Projekti ning rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine ja auditeerimine Eelnõu §-ga 23 määratletakse kontrollimise sisu. Tulenevalt kontrollitava rollist saab kontrolle liigitada kaheks: rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollid ning projektide kontrollid. Korraldusasutus on vastutav rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise eest, sest need ülesanded on osa ühissätete määruse tähenduses korraldusasutuse ülesannetest. Vastutamine hõlmab rakendusasutuse ja rakendusüksuse TPK-de nõuetele vastavuse hindamise kõrval ka nende alusel toimimise hindamist. Kontrollide tegemise intensiivsus ja kontrollimeetme laad sõltub rakenduskava elluviimise riskide hindamise tulemusest. Viimastel aastatel on reaalsete kontrollide tegemine asendatud suures osas toimivuse hindamisega registrist ja muudest koondandmetest kättesaadava teabe analüüsi teel. Kontrollide, sh analüüsi, põhjal esitab korraldusasutus Euroopa Komisjonile ühissätete määruse kohaselt igal aastal juhtkonna kinnitava avalduse juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimivuse kohta. Projektide kontrollid liigituvad haldusmenetluslikuks kontrolliks, mille raames vaadatakse makse aluseks olevate tingimuste, sealhulgas toetuse saaja kohustuste, täitmist rakendusüksuses ning vastavalt kontrolli plaanile või ad hoc kohapealseks projekti järelkontrolliks toetuse saaja ja projekti partneri juures, sealhulgas projekti objektide või tegevuste asukohas. Eelnõu §-s 24 sätestatakse kes keda kontrollib. Korraldusasutus kaasab vajadusel kontrolli läbiviimisse rakendusasutuse esindaja, kelle TATi alt on projekti toetatud, näiteks kui küsimus on TAT rakendamises. Projektide elluviimise ja toetuse kasutamise kontrollimine on rakendusüksuse ülesanne. Korraldusasutus võib kontrollida ka toetuse saajat, et hinnata rakendusüksuse tööd. Kontrollija määramisel või volitamisel tuleb arvestada erapooletuse nõudega, mistõttu kontrolli ei või teostada või selles osaleda ei või isik, kes tuleks taandada HMS § 10 alusel. Kontrollijaks olev töötaja või ametnik peab toetuse saaja nõudmisel tõendama oma volitust, näiteks kui toetuse saaja kahtleb kontrollija õiguses toiminguid läbi viia. Seega peaks toetuse saaja juures kohapealset kontrolli tegev kontrollija kaasas kandma temale kontrolli teostamiseks volituse olemasolu tõendavat dokumenti. Eelkõige võib selline nõue tekkida haldusvälise isiku kontrollimisel. 21  01.04.2021 Võrreldes STS2014_2020 ei nähta enam võimalust kontrollida asjaolusid lõppsaaja juures, kuivõrd tõendamise koormus on toetuse lõppsaajale vahendajal ehk toetuse saajal. Lõppsaajalt võib siiski küsida andmeid toetavas tegevuses osalemise asjaolude või lõppsaaja projektile toetuse andmise kohta. Ka kolmandalt isikult võib küsida projektiga seotud asjaolusid, kui ta on seotud projekti elluviimisega - näiteks teenuse saajana, töövõtjana, ehitajana, tarnijana, vms. Vastavalt ühissätete määrusele võib erandina kontrollida rahastamisvahendist garantii andmisel garantii aluseks oleva laenu andmise asjaolusid laenu andja juures, et tuvastada garantii andmise õiguspärasust. Eelnõu §-ga 25 sätestatakse kontrollijate õigused kontrolli läbiviimiseks, sõltumata sellest, kas toimub haldusmenetluslik kontroll või kohapealne kontroll. Eelnõus ei nähta ette erinevusi kontrollija õigustes, sõltuvalt sellest, kas toetuse saaja on haldusväline isik või mitte, sest makse eelduste täitmise tõendamise koormus ei erine sellest. See tähendab seda, et kui kontrollijale ei esitata tõendeid, mis veenaksid toetuse õiguspärases väljamakses või toetuse saaja kohustuste täidetust, siis tagajärjeks on see, et toetuse maksmise eeldusi ei saa lugeda täidetuks. Eelnõus nimetatud kontrollija õigused on ammendavad vastavalt kontrollivajadusele, seega korrakaitseseaduse üldmeetmete kasutamise õigusi ei ole vaja kontrollijatele anda. Kui rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimisel ei ole võimalik tuvastada toiminguid, mis tõendaksid ülesande täitmist või nende nõuetekohast täitmist, siis antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ehk kontrollijal on õigus anda ülesande nõuetekohaseks täitmiseks soovitusi või määrata järeltoiminguid ehk konkreetseid parendustegevusi, vajadusel koos täitmise tähtajaga. Eelnõu §-ga 26 kohustatakse kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest kontrollitavale ette teatama ja etteteatamise aeg peaks olema mõistlik, arvestades hea halduse põhimõtteid13, selleks, et kontrollitav teaks oma aega planeerida. Kui kavandatakse ootamatut kohapealset kontrolli ja eeldatakse, et etteteatamine ei vasta kontrolli eesmärgile, siis sellest ette teatama ei pea. Kohapealse kontrolli raames vaadatakse neid asjaolusid, milles pole võimalik veenduda e- toetuse keskkonna kaudu esitatud andmete ja dokumentide põhjal või soovitakse üle kontrollida, kas esitatud teave või dokumendid vastavad esitatule ja kajastuvad ka reaalselt. Kohapealse kontrolli käigus võib olla hõlpsam tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sh projekti tegevuste toimumist või edenemist ning toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, samuti teavitamisnõuete täitmist. Kohapealse kontrolli käigus võib vajadusel kontrollida e-toetuse keskkonna kaudu esitatud dokumentide originaalile vastavust. HMS § 18 lõige 1 punkt 4 annab kaalutlusõiguse kontrollakti koostamiseks, kuid lõikes 2 nähakse ette selle kohustuslikkus, sest vastavalt ühissätete määrusele peab olema tagatud piisav kontrolljälg ka läbiviidud kontrollide kohta ning piisavaks kontroll-jäljeks on kontrollakt. Eelnõu §-ga 27 reguleeritakse auditeeriva asutuse ülesannete täitmist. 13 Euroopa Liidu lepingu artiklist 6, mis osutab põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktile a) tuleneb, et igal isikul on õigus, et teda kuulatakse ära enne kui tema suhtes rakendatakse üksikmeedet, mis võib teda kahjustada. 22  01.04.2021 Lõikega 1 määratakse Rahandusministeerium auditeerivaks asutuseks. Lõike 2 kohaselt tulenevad auditeeriva asutuse ülesanded ühissätete määrusest. Auditeeriva asutuse ülesandeks on muuhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning sealhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide hindamiseks rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotsesside ühissätete määrusest tulenevate nõuetele vastavuse hindamine ja projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete täitmisel muuhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest. Auditid tehakse auditistrateegia kohaselt valimi alusel. Auditeeriv asutus koostab auditite kohta iga-aastase koondarvamuse ehk ühissätete määruses nimetatud auditi arvamuse ja auditeerimise aastaruande ehk ühissätete määruses nimetatud kontrollaruande, mille esitab korraldusasutus arvepidamise ülesannetes Euroopa Komisjonile koos aasta kuluaruandega. Euroopa Komisjon tugineb liikmesriigi esitatud kuluaruande ja maksetaotluste usaldusväärsuse, sh kulude abikõlblikkuse, hindamisel auditeeriva asutuse arvamusele. Auditeeriva asutuse tööd kontrollib Euroopa Komisjon. Lõigetega 3–5 antakse auditi läbiviijale auditi läbiviimiseks vajalikud õigused. Auditeerib selleks volitatud ametnik. Auditeeriv asutus võib auditi läbiviimise teenusena sisse osta. Lõike 6 kohaselt kehtestab auditi tegevusest selgema arusaamise eesmärgil auditite tegemise ja aruandluse, st audiitori iga-aastase koondarvamuse ja auditeerimise aastaruande koostamise korra Vabariigi Valitsus määrusega. 7. jagu Finantskorrektsioon Eelnõu §-ga 28 reguleeritakse finantskorrektsioonide tegemist. FKO tegemise üldine alus ja termin tuleneb ühissätete määrusest. FKO-ga vähendatakse või tühistatakse täielikult vastavalt rikkumise ulatusele või mõjule määratud toetus (väheneb ka sellele vastav omafinantseering). FKO tegemise üksikasjalikumad alused ja ulatus sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, et ühtlustada FKO-de tegemist ja muuta kaalutlusõiguse kasutamine läbipaistvamaks. Peamiselt reguleeritakse selles määruses riigihangete seaduse rikkumise tagajärjed vastavalt EK finantskorrektsioonide tegemise juhisele14. Samuti nähakse ette protsendimäärad juhtudeks, kus rikkumise ehk kohustuse täitmata jätmise mõju ulatust ei ole võimalik üheselt määratleda, näiteks väljund- või tulemusnäitajate mittesaavutamisel, kestvuse nõude või teavitamiskohustuse rikkumisel. Kuna tegemist on avalik-õigusliku kahjuga ja selle tuvastamise alused tulenevad õigusaktidest, siis rahalise mõju väljaselgitamisel ei rakendu võlaõigusseaduse tähenduses kahju tuvastamise reeglid. Kui rikkumise ulatus on üheselt määratav, siis tuleb FKO teha konkreetse summa ulatuses. Samuti reguleeritakse FKO tegemise lõppaeg. Toetuse saamisega seotud viimaseks kohustuseks võib olla, sõltuvalt projekti olemusest, kas dokumentide säilitamise kohustus või projekti sihtotstarbelise jätkuvuse tagamise kohustus (kestvuse nõue). Arvestades, et projektid võivad olla mitme-aastased, siis üksikjuhtumi puhul tuleb arvestada FKO tegemise aegumise reegleid, mis on reguleeritud Euroopa Liidu finantshuvide määruses, mille rakendamist abistavad mitmed kohtulahendid. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõude aegumistähtaeg on kümme aastat riigiabi andmisest. 14 LISA KOMISJONI OTSUS, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/GL_corrections_pp_irregularities_anne x_ET.pdf 23  01.04.2021 Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõude menetlemisel lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. Riigikogus menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (…..SE) kohaselt kavandatakse luua konkurentsiseaduses edasiselt ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude menetlemise juhtude tarbeks ühetaoline regulatsioon. Eelnõu punkti 5 kohaselt täiendatakse konkurentsiseaduse § 42 lõikega 7, mille kohaselt riigiabi andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui riigiabi saajale anti ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi kas üksikabina või abikava raames. Kavandatav aegumistähtaeg konkurentsiseaduses on analoogne nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9– 29), artiklis 17 tooduga, mille kohaselt Euroopa Komisjonil on õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Seega olenemata sellest, kas abi ebaseaduslikkus või väärkasutus on tuvastatud Euroopa Komisjoni või riigisiseselt riigiabi andja poolt, on riigiabi ebaseaduslikkuse või väärkasutuse tuvastamise juhtudel tagasinõude esitamise tähtajaks ühetaoliselt kümme aastat. Tähtaja kulgemine algab päevast, mil riigiabi saajale antakse ebaseaduslikku või väärkasutatud riigiabi kas üksikabina või abikava raames. Eelnõu § 29 reguleerib FKO-ga tagasinõutud toetuse tagasimaksmist ja intressi kohaldamist. Intresside küsimist ühissätete määrus ette ei näe. Küll tuleb ühissätete määruse kohaselt nõuda viivist (viivisintressi) tähtaegselt tagastamata toetuselt. Lisaks tuleb arvestada, et juhul, kui tagasinõutud toetus on tagastatud, sh loetakse tagastatuks tasaarveldamise tulemusel, ja hiljem tunnistatakse tagasinõue vaide või kohtumenetluse tulemusel kehtetuks, siis esialgse olukorra taastamiseks lisandub toetuse tagastamisel intress vastavalt riigivastutuse seaduse § 23 punktile 115. Riigivastutuse seaduse rakendumine on kooskõlas Põhiõiguste harta artikli 41 lõikes 3 nimetatud põhimõttega, mis näeb ette kahjuhüvitamise kohustuse liidu õiguse, sealhulgas ühissätete määruse, kohaldamisel. Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja toetuse tagasi maksma FKO-s näidatud summas ja tähtajaks. FKO-ga tagasi nõutud toetus tuleb tagastada FKO kehtima hakkamise päevast arvates 60 kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku riigiabi ning riigiabi väärkasutamise tõttu tehtud tagasinõude korral 4 kuu jooksul. Viimase puhul ei saa tagasinõuet ajatada, sest kuni tagastamiseni kohaldub liitintress. FKO kui haldusakt hakkab kehtima vastavalt HMS § 61 lõikele 1 alates selle kättetoimetamisest koostoimes HMS § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või muudetakse. Lõikega 2 reguleeritakse juhtumit, kui FKO tehakse ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral. Sellisel juhul juhindutakse tagasinõude korral konkurentsiseaduse §- s 42 sätestatust16, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. Struktuuritoetuste andmise korral tuleb tähelepanelikult jälgida ka seda, et juhul kui samaaegselt ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhuga tuvastatakse ka struktuurifondide osas reeglite rikkumine, mis samuti toob kaasa toetuse tagasinõudmise, tuleb tagasinõudmisel juhinduda erinormide olemasolul nendes normides sätestatust. Toetus nõutakse tagasi koos intressiga vastavalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud 15 Vaata ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsust 3-3-1-81-13, punktid 14-17. 16 Riigikogus menetluses on käesoleva eelnõu kooskõlastamise ajal konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu …..SE 24  01.04.2021 eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artikli 14 lõikele 2, mille rakendamissätted on Komisjoni määruse nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, 27.03.1999, lk 1–9), artiklites 9–11. Samasisulist nõuet kajastab ka Euroopa Komisjoni teatis riigiabi reguleerivate õigusaktide täitmise tagamise kohta liikmesriikide kohtute poolt17 (edaspidi kohtute teatis), näiteks Euroopa Kohtu otsus C-277/00, millest tuleneb, et tagasinõudmise täielik eesmärk on täidetud, kui abi on tagastatud koos intressiga. Ettevõtja turupositsiooni taastamiseks tuleb toetus tagastada koos liitintressiga ehk eelneval aastal kogunenud intressilt tuleb samuti tasuda intressi, millise rakendamise nõue tuleneb Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 artiklist 11. Aluseks tuleb võtta toetuse maksmise ajal rakendatud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud intressimäär, mille kinnitab Euroopa Komisjon oma teatises liikmesriigile kehtivate riigiabi tagastamise intressimäärade ja viite/diskontomäärade kohta18. Toetus tuleb tagastada liitintressiga alates päevast, mil ebaseaduslik abi maksti välja ning intressi määraks tuleb võtta komisjoni riigiabi viite- ja diskontomäär. Liitintressi tuleb maksta kuni toetuse tagasimaksmiseni. Tagasimaksmisele kuuluv riigiabi koos intressiga tuleb tagastada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt nelja kuu jooksul FKO saamisest. Ebaseadusliku riigiabi ning riigiabi väärkasutamise mõistete sisustamisel tuleb lähtuda konkurentsiseaduse § 42 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Ebaseaduslikult antud riigiabi juhtumiteks tuleb lugeda kõik uued abid, mis on kehtestatud vastuolus ELTL artikli 108 lõikega 3. Abi tuleb pidada ebaseaduslikuks ka juhtudel, kui abi on antud nn üldise grupierandi määruse alusel, kuid hilisemalt tuvastatakse, et määruses seatud tingimused ei olnud täidetud. Sellisel juhul on abi andmisel rikutud teatamiskohustust, mistõttu tuleb abi pidada ebaseaduslikuks. Abi väärkasutuseks tuleb lugeda konkurentsiseaduse § 42 lõikes 2 toodud mõiste määratluse kohaselt juhtumeid, kus on tuvastatud, et abi on kasutatud selle saaja poolt vastuolus komisjoni otsusega. Mõistete sisustamisel on lähtutud nõukogu määruses (EL) 2015/1589 sätestatust (artikkel 1 punktid f ja g). Hanke tingimuste rikkumine või vara mittesihtotstarbeline kasutamine ei pruugi kaasa tuua riigiabi väärkasutust konkurentsiseaduse mõistes, samas aga võib. Igal juhul kui tegemist on riigiabi andmisega, tuleks rikkumiste korral eraldiseisvalt hinnata ka võimalikku riigiabi ebaseaduslikust või väärkasutust. Väärkasutuse hindamisel tuleb lähtuda komisjoni otsuses toodust – kui abisaaja kasutab abi vastupidiselt positiivsele või tingimuslikule otsusele, on tegemist riigiabi väärkasutusega. Lõikega 3 sätestatakse võimalus sama projekti raames rahaliste nõuete tasaarveldamiseks, teavitades sellest eelnevalt toetuse saajat. Tasaarveldamise võimaldamine vähendab 17 Kättesaadav http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2009:085:0001:0022:ET:PDF 18 Näiteks 2013 kohta http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2012:402:0016:01:ET:HTML 25  01.04.2021 sissenõudmisega seotud halduskoormust ning vähendab riske tagasinõutud toetuse tagasisaamisel. Lõike 4 kohaselt on toetuse saajal võimalik põhjendatud juhul taotleda rakendusüksuselt tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja makseraskustesse. Ajatamise taotluses tuleb esitada põhjendused ehk faktilised asjaolud ja seosed nende vahel, mis veenavad makseraskustesse sattumist. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõude puhul ei ole ajatamine lubatud. Ajatamisel tuleb tasuda intressi, sest ajatamise võimaldamise korral peab riik leidma ajutised vahendid uuele toetusele saajale toetuse välja maksmiseks, sest FKO alusel tagasimaksmisele kuuluv toetus on arvestuslikult kohustuste vaba ja rakendusüksus saab sellele summale teha uue rahastamisotsuse. Ka ajatamisel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud 60-ne päevane tagastamiseks antav aeg intressivaba. Ajatamisel kohaldatavat intressi ei rakendata eelnõu § 30 lõikes 2 nimetatud toetuse saajate puhul. Intressimäär 3% aastas on seni ja võib eeldada ka eelnõu rakendamise ajal asjakohane arvestades Eesti Panga statistikat. Kui Euribori juhtub olema väiksem kui 0, siis kohaldav summeeritud protsendimäär ei või olla väiksem kui üks. Lõike 5 kohaselt antakse rakendusüksusele õigus tunnistada kehtetuks toetuse tagastamise ajatamiskava, kui sellest ei peeta kinni. Kui ajatamisotsus tunnistatakse kehtetuks, rakendub lõike 1 kohane tagastamise kord. Kui kehtetuks tunnistamine jääb aega, mil lõike 1 kohane 60 päevane tagastamise tähtaeg on möödunud, siis arvestatakse viivist kuni toetuse lõpliku tagastamiseni. Soovitav on anda tähtajaks täitmata FKO võimalikult ruttu kohtutäiturile sundtäitmiseks, et tagada Euroopa Liidu finantshuvid. Lõike 6 kohaselt kehtestatakse toetus tagasimaksmise ajatamise rakendamiseks täpsemad tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse määruses. Täpsemate tingimuste ja korra all peetakse silmas näiteks seda, mis aja jooksul tuleb ajatamise taotlus esitada rakendusüksusele, sealjuures milliseid dokumente ja teavet tuleb esitada, millise aja peale võib ajatamist taotleda, kui ruttu peab rakendusüksus jõudma otsusele, kas ajatamist saab võimaldada ning milline on ajatamisotsuse muutmise kord. Lõikes 7 nähakse ette tähtaegselt tagastamata toetuse korral FKO sundtäitmisse andmise õigus. Sealjuures ka juhul, kui tagasinõuet ei ole võimalik lugeda tasutuks tasaarveldamise või tagasinõuet ei ole ajatatud. Enne FKO sundtäitmiseks esitamist tuleks toetuse saajale saata meeldetuletus tasumise tähtaja saabumisest ning informeerida nõude sundtäitmisele andmise kavatsusest, seejuures tuleks anda täiendav lühiajaline tähtaeg tagasimaksmisele kuuluv summa tasumiseks, kui see võiks olla tulemusi andev. Mida kauem sundtäitmisele andmisega viivitatakse, seda väiksem on võimalus tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi saada. Eelnõu §-ga 30 reguleeritakse tähtaegselt tagastamata toetuse korral viivise kohaldumist, sõltumata sellest, kas FKO-s on märgitud selle kohaldumine või mitte (mis on siiski teavitamise eesmärgil asjakohane hoiatusena märkida). Tegemist on seaduse alusel kohaldumise korraga. Viivise arvestamise kord on sama, mis STS2014_2020-s. Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel rakendub kuni toetuse tagastamiseni liitintress vastavalt konkurentsiseaduse § 42 lõikes 5 sätestatule (Riigikogus menetluses on käesoleva eelnõu kooskõlastamise ajal konkurentsiseaduse muutmise ja 26  01.04.2021 sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu …..SE) ning viivist ei rakendata. Lõike 1 kohaselt arvestatakse ja tasutakse viivist tagasimaksmisele kuuluva summa jäägilt iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise tasumise kohustus on kookõlas ühissätete määrusega, mis näeb ette kohustuse maksta viivist, kui hilinetakse tagasi nõutud toetuse tagastamisel. Viivise suuruse määramisel on arvesse võetud muude sarnaste avalik- õiguslike kohustuste (näiteks maksukorraldusseaduse § 117 kohane intressimäär) suurust. Lõikes 2 sätestataks erand viivise arvestamisele. Erandina ei nõuta viivist riigiasutuste vahelises suhetes - st kui toetuse tagasimaksmisega viivitab riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab eelnõu tähenduses rakendusüksuse või rahastatavate tegevuste elluviija ülesandeid, sellisel juhul on tegemist sisuliselt riigieelarve kuluga, millele peab riigieelarvest katte leidma. Erand ei kohaldu, kui riik peab ülesande täitja vea tõttu maksma viivist Euroopa Komisjonile. Seni ei ole riik viivisesse sattunud. Lõikes 3 sätestatakse võimalus põhjendatud erandjuhul vähendada viivise protsenti kuni 50 protsenti tagasimaksmise tähtpäevast arvates korraldusasutuse nõusolekul. Viivise vähendamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui toetuse tagasimaksmisega viivitusse sattumisel esinevad erakorralised, force majeure olukorrale vastavad asjaolud või kui toetuse saaja on valmis tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagastama korraga, kuid viivise summa on tagasimaksmise hetkel ebaproportsionaalselt suur võrreldes tagasimaksmisele kuuluva põhisumma suurusega. Lõikes 4 sätestatakse kord, millises järjestuses loetakse nõuded täidetuks. 8. jagu Vaidemenetlus Eelnõu § 31 lõike 1 kohaselt on vaidemenetluse läbimine kohustuslik korraldusasutuse, rakendusasutuse või –üksuse otsuse või toimingu vaidlustamise puhul. Tegemist on HMS erisusega, sest HMSi kohaselt on isikul võimalus valida, kas esitada vaie haldusorganile või pöörduda kaebusega kohtusse. Kas taotlejal või toetuse saajal on vaide esitamise õigus, tuleneb haldusmenetluse seadusest ja kohtupraktikast. Vaideõiguse suhtes eelnõu erikorda ette ei näe. Vaidemenetluse läbimise kohustuslikkus ei laiene lõppsaajale. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. Kohustuslik vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020 vaiete statistika alusel19 on kohustuslik vaidemenetlus võimaldanud nii haldusorganil tehtud vigu parandada kui ka selgitada kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus. Lõike 2 kohaselt lahendatakse vaie kolmekümne kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates päevast, mil ei esine HMS § 79 kohaseid vaide tagastamise aluseid. 19 Vaideid rahuldati 18,5% ja rahuldamata jäeti 70,6%. Kohtusse kaevati edasi nendest 17,3%, millest omakorda 68,7% olid seotud hangetega. 27  01.04.2021 30-päevane vaide lahendamise tähtaeg on erand HMS § 84 nimetatud 10-päevasele vaide lahendamise tähtajale. Vaide läbivaatamise aega võib HMS § 84 kohaselt 30-päeva võrra pikendada. Vaideotsuse tegemise tähtaja ületamisel tuleb arvestada, et vaide esitajal on halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 3 kohaselt õigus esitada kaebus kohtusse ühe aasta jooksul, kui vaideotsuse tegemisega on õigusvastaselt viivitatud. Õigusvastasust võib välistada see, kui vaide esitaja on vastavalt HMS §-le 41 teavitatud otsuse tegemiseks vajaminevast täiendavast tähtajast. Vaiet lahendav haldusorgan võib HMS § 81 alusel haldusakti täitmise peatada. Seega vaide esitamine otsuse täitmist automaatselt ei peata. Eelnõu § 32 näol on tegemist vaidealluvuse eranditega HMS § 71 lõike 2 ja § 73 suhtes. Eelnõuga antakse rakendusasutuse ülesannet täitvale asutusele õigus teha vaideotsuseid, kui see puudutab taotluse rahuldamata jätmist. Rakendusasutusele esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu. Rakendusüksusel tuleb vaie edastada rakendusasutusele HMS § 80 lõike 1 kohaselt 7 päeva jooksul, va kui on vaja HMS § 78 lõike 1 kohaselt kõrvaldada puudused 10 päeva jooksul. Rakendusüksus võib otsustada, et nõustub vaidega ja muudab vaidlustatavat otsust või tühistab selle, mille tulemusel langeb vaide ese ära ning vaiet ei peagi rakendusasutusele kui vaideorganile edastama, sest HMS §-de 64 ja 65 kohaselt on otsuse tegijal õigus tunnistada esialgne otsus kehtetuks või HMS § 44 alusel uuendada menetlust ja teha HMS § 54 kohaselt uus otsus. Kui rakendusüksus ise vaidlustatavat otsust ei muuda või tunnista kehtetuks, siis ta edastab vaide rakendusasutusele. Rakendusasutusel on vaide lahendamiseks 30 kalendripäeva, mida võib vajadusel pikendada. Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on täidesaatva riigivõimu asutus või riigivara seaduse § 3 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutus. Eraldi vajab märkimist asjaolu, et kui korraldusasutuseks olev asutus täidab ka rakendusüksuse ülesandeid, täidab ta neid eelnõu § 6 lõike 3 kohaselt korraldusasutusena, seega vaidlustatakse rakendusüksuse ülesannetes tehtud korraldusasutuse otsust. 3. peatükk Interreg programmide elluviimine Eelnõu 3. peatükis sätestatakse Interreg programmide väljatöötamise ja elluviimise põhimõtted, sest nende programmide elluviimine erineb teatud määral rakenduskava elluviimisest. Kui rakenduskava elluviimine on ühe liikmesriigi põhine, siis Interregi programmid koostatakse ja viiakse ellu koostöös konkreetses Interreg programmis osalevate riikidega. Võrreldes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi programmide ja Euroopa Liidu naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide koostamine ja elluviimine koondatud ühte peatükki, sest ka liidu õiguses reguleeritakse neid uudsena ühes määruses. Käesoleva seaduse eelnõus nimetatakse nii Euroopa territoraiaalse koostöö eesmärgi programme kui ka naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programme ühise nimetusega Interreg programm või Interreg programmid. Perioodil 2021–2027 osaleb Eesti järgmistes Interreg programmides: 1. Piiriülene: Eesti–Läti programm, Eesti–Vene programm, Kesk–Läänemere programm 2. Riikidevaheline: Läänemerepiirkonna programm 3. Piirkondadevahelised: Intereg Europe, Urbact, Espon, Interact 28  01.04.2021 Eelnõu §-ga 33 sätestatakse Rahandusministeeriumi pädevus Interreg programmi koostamisel ja kinnitamisel. Lõikega 1 määratakse Rahandusministeeriumi ülesandeks pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, Interreg programmis osalevate riikidega ja asjaomaste asutustega ning sõlmida Eesti riigi nimel programmi elluviimiseks vajalikke kokkuleppeid. Lõikes 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, et Eesti on nõus Interreg programmi kohaselt riikide koostööks. Interreg programmi koostamine käib riigisiseselt käsikäes riigi eelarvestrateegia koostamisega, sest Interregi programm sisaldab andmeid nii programmi kogumahu kohta kui ka Eesti poolt eraldatud, sh tehnilise abi, Interreg programmi kaasfinantseerimise vahendite summat. Vabariigi Valitus kinnitab, et koostatud programm on Eesti hinnangul valmis esitamiseks Euroopa Komisjonile. Interreg programm läbib riigisisese kinnitamisprotsessi ka teistes programmis hõlmatud riikides vastavalt konkreetse riigi õigusele. Kui kõik riigid on vastava Interreg programmi kinnitanud, esitab selle Euroopa Komisjonile kinnitamiseks programmis see liikmesriik, kus asub programmi korraldusasutus. Seega tuleb kõikide programmis osalevate liimesriikide nimel esitada Eestil Euroopa Komisjonile Eest–Läti programm ja Eesti-Vene programm, sest nende programmide korraldusasutus asub Eestis. Euroopa Komisjon hindab programmi kooskõla ühissätete määruse, ETK määrusega. Komisjon võib enne kinnitamist teha tähelepanekuid ja küsida programmi kohta täpsustavat infot. Lõikes 3 sätestatakse, et kui korraldusasutus hakkab asuma Eestis, siis esitab Interreg programmi Euroopa Komisjonile Rahandusministeerium. Programmi esitab Euroopa Komisjonile selle riigi asutus või isik, kus hakkab asuma programmi korraldusasutus. Programmi ei esitata Euroopa Komisjonile enne, kui kõik programmis osalevad riigid on kinnitanud, et nad on programmis kokkulepitud sisuga nõus, mis võib mh hõlmata ka programmis osalevatee riikide finantsilisi kohustusi programmi elluviimisel. Lõikes 4 sätestatakse, et ETK määruse artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohase ning sama määruse artikli 5 kohase vahendite jaotused ETK määruse artikli 3 lõike 1 ja 2 nimetatud komponentide vahel otsustab valdkonna eest vastutav minister ning esitab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile. Vastavalt ETK määruse artiklile 9 annab Euroopa Komisjon igale liikmeriigile teada aastate lõikes tema ERFi osa piiriülese koostöö ja riikidevahelise koostöö jaoks mõeldud üldsummast. Euroopa Komisjoni edastatud summa tuleb liikmesriigil nende Interreg programmide (täpsemalt piiriülese koostöö programmide ja riikidevahelise koostööprogrammide), milles liikmesriik osaleb, vahel ära jagada. Lõikes 5 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab ETK määruse artikli 12 lõikes 3 nimetatud toetuse kandmise ETK määruse artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud piiriülese koostöö programmidele. Üks Interreg piiriülese koostöö programmidest (Eesti–Vene programm), milles Eesti osaleb, on Euroopa Liidu välispiirile suunatud programm, milles osalevad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriäärsed regioonid. Kui seda programmi ETK määruse artikli 4 toodud põhjustel ei rakendata, siis on liikmesriigil, st Eestil, õigus nimetatud ERFi toetus, mis oli 29  01.04.2021 kavandatud Eesti–Vene programmile, kanda teistele Interreg piiriülese koostöö programmidele, milles Eesti osaleb. Lõikes 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus allkirjastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr … artiklis 59 lõike 4 punktis a nimetatud rahastamisleping Euroopa Komisjoniga ja partnerriigiga (st Vene Föderatsiooniga) või sama lõike punktis b nimetatud rakendamisleping. Selleks, et rakendada Interregi programmi ka riigis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, tuleb Euroopa Komisjoni ja riigi, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik vahel sõlmida rahastamisleping kooskõlas määruse (EL, Euratom) [koondfinantsmäärus] [artikli 112 lõikega 4]. Asjaomase Interregi programmi korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik võib samuti rahastamislepingule alla kirjutada või allkirjastada rakenduslepingu, mis sõlmitakse Interregi programmis oleva riigiga, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriik. Antud volitusnorm ministrile puudutab Eesti– Vene programmi. Eelnõu §-s 34 määratakse Interreg programmi rakendamisega seotud ülesannete täitjad. Lõikes 1 sätestatakse, et Rahandusministeerium täidab Interreg programmi elluviimisel seotud liikmesriigi ülesandeid. Lõigetega 2 ja 3 reguleeritakse Interreg programmi korraldusasutuse ja ühise sekretariaadi ülesannete täitmist. Kui Interreg programmis osalevad riigid lepivad kokku, et programmi korraldusasutus asub Eestis, siis määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga Rahandusministeeriumi valitsemisasutuse, kes hakkab täitma korraldusasutuse ülesandeid. Kui Interreg programmi korraldusasutus loob ühise sekretariaadi, kes abistab korraldusasutust ja seirekomisjoni nende ülesannete täitmisel, siis määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga Rahandusministeeriumi valitsemisasutuse, kes hakkab ühise sekretariaadi ülesandeid täitma. Muu hulgas teavitab ja selgitab sekretariaat toetuse taotlejatele Interreg programmi raames toetuse saamise võimalusi ja abistab toetuse saajaid projekti elluviimisel oma pädevuse piires. Sekretariaat teenindab kõikide konkreetsesse Interreg programmi hõlmatud riikide toetuse taotlejaid toetuse taotlemisel ja toetuse saajaid projektide rakendamisel (näiteks Eesti–Läti programmi 2021–2027 sekretariaat hakkab teenindama nii Eesti kui ka Läti taotlejaid ja toetuse saajaid; Läänemere piirkonna programmi sekretariaat teenindab nii programmi liikmesriikide toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid kui ka Norra, Valgevene ja Venemaa taotlejaid ja toetuse saajaid), Interreg Europe programmi sekretariaat teenindab kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid, ning lisaks veel programmis osalevate riikide nagu Norra ja Šveits toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid. Lõikes 4 sätestatakse, et kui Eestis asuv korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, siis võib korraldusasutus sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu info- või kontaktpunkti või harukontori loomiseks ning selle õiguste ja kohustuste määramiseks. Juriidilisile isikule, kellega haldusleping sõlmitakse, delegeeritakse teatud korraldusasutuse või sekretariaadi ülesanded. Halduslepingus määratletakse täpsemalt info- või kontaktpunkti ülesanded ning vastutus ning nende rahastamine. Lõikes 5 määratakse Rahandusministeerium auditeerivaks asutuseks. Auditeeriv asutus täidab EL õigusaktidest ja käesolevast seadusest tulenevaid auditeeriva asutuse ülesandeid. 30  01.04.2021 Lõikes 6 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 rakendatakse juhul, kui Eesti täidab EL määrustes nimetatud korraldusasutuse, sekretariaadi või auditeeriva asutuse ülesandeid. Eesti osaleb mitmetes Interreg programmides, mille programmiasutused asuvad teises liikmesriigis. Kui programmiasutused asuvad teises liikmesriigis, siis on vastava liikmesriigi vastutada ja korraldada, millised asutused või organisatsioonid programmiasutuste ülesandeid täitma hakkavad. Eestis asuvad Eesti-Läti ja Eesti-Vene programmide programmiasutused, seega tuleb Eestis ka määrata, millised asutused või organisatsioonid programmiasutuste ülesandeid täitma hakkavad. Lõikes 7 Kui toetuse saaja ja partneri abikõlblikke tegevusi ja kulusid ei kontrolli Interreg programmi korraldusasutus kogu programmi alal, siis peab iga Interreg programmiga hõlmatud riik määrama oma riigis asutuse või isiku, kes kontrollib riigis registreeritud toetuse saaja ja partneri abikõlblike tegevuste ja kulude üle. Vastava asutuse määrab sellisel juhul vastava valdkonna eest vastutav minister. Ministri poolt määratud kontrollija kontrollib Eestis registreeritud toetuse saajate ja partnerite abikõlblikke kulusid. Lõikes 8 sätestatakse, et kui Eestis mitteasuv korraldusasutus loob Eestisse info- või kontaktpunkti, siis täidab info- või kontaktpunkti ülesandeid valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud Rahandusministeeriumi valitsemisasutus. Oma ülesannete paremaks täitmiseks võivad Interreg programmi korraldusasutused luua info- või kontaktpunktid ka teistesse programmis osalevatesse riikidesse. Sellisel juhul palub vastava Interreg programmi korraldusasutus nimetada või määrata konkreetsel riigil, kuhu info- või kontaktpunt soovitakse luua, asutus või organisatsioon, kes antud riigis info- või kontaktpunkti ülesandeid täitma hakkab. Näiteks Kesk-Läänemere 2014–2020 programmi, mille korraldusasutus asub Soomes, infopunkt Eestis on RTK-s. Lõikes 9 reguleeritakse olukorda, kus liikmesriik, st Rahandusministeerium, on ise kohustatud looma oma riigis vastava Interreg programmi sujuvamaks rakendamiseks info- või kontaktpunkti, siis määrab valdkonna eest vastutav minister oma käskkirjaga, et info- või kontaktpunktiks on kas Rahandusministeeriumi valitsemisasutus või valdkonna eest vastutava ministri halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga volitatud muu juriidiline isik. Näiteks on Urbact 2014-2020 programmi Urbacti kompetentsikeskuseks Tartu Ülikool, mille geograafia osakond on peamiseks regionaal- ja linnaarengu valdkonna teadus- ja kompetentsikeskuseks Eestis. Kui info- või kontaktpunkti ülesanded volitatakse juriidilisele isikule, siis lepitakse ülesande täitmise tingimused ja eelarve kokku halduslepingus. Lõikes 10 sätestatakse, et kui lõigetes 4 ja 9 nimetatud juhtudel sõlmitakse haldusleping, siis ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeis 1 ja 3. Kuna tegemist on korraldusasutuse või sekretariaadi ülesannete osalise delegeerimisega info- või kontaktpuntidele, siis sõlmitavale halduslepingule ei tule kohaldada eelnõus viidatud halduskoostöö seaduse sätteid, kuivõrd puudub vajadus teha ülesannete täitja valikuks avalik konkurss või riigihange. Lõigetes 11–12 sätestatakse, et Intereg programmi seirekomisjoni, juhtkomitee ja audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või otsustab selle ministri poolt volitatud ametnik. Seirekomisjoni ja juhtkomiteesse kuuluvad programmis osalevate riikide esindajad. Seirekomisjon jälgib programmi elluviimise edenemist ja valib rahastamiseks välja projektid. Seirekomisjon võib projektide valimiseks luua juhtkomisjoni. Auditeerivat asutust abistab ja toetab tema ülesannete täitmisel audiitorite rühm, kuhu 31  01.04.2021 kuulub esindaja igast Interreg programmis osalevast riigist. Iga esindaja kohus on esitada oma riigis registreeritud toetuse saajate, partnerite ja programmi elluviimise korraldajate tehtud kulutuste kohta andmeid, mida auditeerimisasutusel on vaja hinnangu andmiseks. Lõikes 13 sätestatakse selguse mõttes, et korraldusasutuse, auditeeriva asutuse ja kontrolli läbiviiva asutuse või isiku ülesannete täitmine lõpeb ühissätete määrusest, ETK määrusest ja muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes. Eelnõu §-ga 35 sätestatakse toetuse andmist ja kasutamist. Toetuse andmise tingimuste nõuded ja tingimused toetuse taotlemiseks ning kasutamiseks, kulude abikõlblikuks arvestamiseks ja toetuse maksmiseks ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord kehtestatakse kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega ja programmi seirekomisjoni poolt heaks kiidetud programmi juhendiga ning toetuslepingus või toetuse andmise otsuses kehtestatuga. Toetuse andmise ja kasutamisel arvestatakse ühissätete määruses, ETK määruses, käesolevas seaduses ja nende alusel antud määrustes sätestatud, samuti nende rakendamise juhendeid, Interreg programmi seirekomisjoni otsuseid ja muudes õigusaktides sätestatut, millega tuleb toetuse andmisel ja kasutamisel arvestada Eelnõu § 36 lõige 1 hõlmab taotleja ja partneri üldist selgitamiskohustust. Eestis asuv taotleja ja partner peavad tõendama Rahandusministeeriumi nõudmisel, et nad vastavad Interreg programmis või seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele. Samuti tuleb neil esitada täiendavat teavet ja dokumente. Vastavalt konkreetses Interreg programmis kokkulepitule on osaleva riigi kohustus esitada programmi vastavale asutusele vajalik informatsioon oma riigis registreeritud taotleja ja partneri kohta või kontrollida ise ning kinnitada riigis registreeritud toetuse taotleja või partneri vastavust Interreg programmis või seirekomisjoni otsustes sätestatud abikõlblikkuse reeglitele, kui Interreg programmi korraldusasutusel või sekretariaadil ei ole seda võimalik ise teha. Eesti taotlejate ja partnerite puhul teeb seda Rahandusministeerium. Kui riiklikest registritest või muudest avalikest andmeallikatest ei ole võimalik saada ammendavat informatsiooni taotleja või partneri kohta, tuleb see taotlejal või partneril esitada nõudmisel Rahandusministeeriumile. Lisaks taotleja ja partneri nõuetele vastavuse kontrollimisele peab Rahandusministeeriumil olema võimalik kontrollida või täpsustada taotleja või partneri poolt taotluses esitatud informatsiooni. Ka sellisel juhul tuleb taotlejal ja partneril esitada Rahandusministeeriumile nõudmisel täiendavat teavet või dokumente. Lõige 2 kohustab valdkonna ministeeriumit, selle allasutust ja Riigikantseleid esitama Rahandusministeeriumi nõudmisel oma valdkonna pädevusele vastava arvamuse. Taotluste menetlemisel on vaja seirekomisjonis osalevatel riikide esindajatel anda hinnang taotlusele. Taotluse sisu hindamisel võib olla vajalik saada ka vastava valdkonna ministeeriumi või selle asutuse arvamus. Lõige 3 viitab §-le 12, mida kohaldatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel. Lõige 4 viitab § 13 lõikele 1, mida kohaldatakse ärakuulamisel. 32  01.04.2021 Eelnõu § 37 viitab käesoleva seaduse §-le 18. Ka Interreg programmide dokumentide säilitamisele kohaldatakse §-s 18 sätestatut. Eelnõu § 38 lõige 1 kordab üle § 19 lõikes 1 sätestatu ühe erandiga. Paragrahv 38 lõikes 1 viidatakse §-s 34 nimetatud ülesannete täitjatele. Lõige 2 kordab üle § 19 lõikes 2 sätestatut. Lõige 3 kordab üle § 19 lõikes 4 sätestatud mõningate eranditega, arvestades Interreg programmide elluviimisel kasutatavaid termineid ja rakendussüsteemi. Näiteks on kasutatud termini „rakendusasutus“ asemel terminit „korraldusasutus“ ja termini „rakenduskava“ asemel terminit „programm“. Lisaks sätestatakse, et Rahandusministeerium või korraldusasutus võib läbi viia ka uuringuid või analüüse, mis ei ole otseselt seotud konkreetse Interreg programmi hindamisega. Näiteks kui Rahandusministeerium soovib läbi viia uuringu mõnes Interreg programmis, mille korraldusasutus ei asu Eestis, Eesti partnerite rahulolu või projektide taotlemisel või elluviimisel esinevate kitsaskohtade kohta või projektis saavutatud tulemuste kohta. Lõige 4 kordab üle § 19 lõikes 5 sätestatu Interreg programmile iseloomuliku erandiga, termini „rakendusasutus“ asemel kasutatakse terminit „korraldusasutus“. Lisaks kohustatakse toetuse saajat ja partnerit avaldama uuringu- või analüüsi läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuse kohta, kui Rahandusministeerium või korraldusasutus seda nõuavad. Näiteks kui Rahandusministeerium või korraldusasutus on tellinud analüüsi- või uuringu, mille tulemisel soovitakse teada projektide elluviimisel esinenud kitsaskohti, et uuringu – või analüüsi tulemusi kasutada uue põlvkonna Interreg programmide väljatöötamisel. Eelnõu § 39 lõige 1 viitab käesoleva seaduse §-le 2, mida kohaldatakse toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamisel. Interreg programmides, mille korraldusasutus asub Eestis, kohaldatakse § 20 lõikeid 1–2 ja 5–8. Sama lõige nimetab ära Interreg programmide rakendamisega seotud erisused §-st 20, mis on toodud § 39 lõigetes 2-4. Lõige 2 kordab üle § 20 lõiget 3 Interreg programmide rakendamisega seonduva erisusega. Sätte viimane lause viitab otse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr … /2021 artiklile 45 (CPR määrus) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklile 35 (ETK määrus). Lõige 3 kordab üle § 20 lõiget 4 Interreg programmide rakendamisega seonduva erisusega. Lõikes 3 viidatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklile 36 (ETK määrus). Eelnõu § 40 kordab §-s 21 sätestatut, kuid mõningate erisustega. Lõige 1 kordab § 21 lõiget 1, kuid „toetuse haldamise keskkond“ on asendatud väljendiga „toetuse keskkond“ Lõige 2 kordab § 21 lõiget 3, kuid väljend „registri e-toetuste keskkond“ on asendatud väljendiga „toetuste keskkond“. Lõige 3 kordab § 21 lõiget 4, kuid käesolev lõige 3 viitab seaduse § 34 lõigetes 2-5 nimetatud ülesannete täitjatele. 33  01.04.2021 Lõige 4 sätestab, et käesolevas paragrahvis nimetatud andmekogu põhimääruse ja kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega. Lõiked 5 ja 6 kordavad § 21 lõikeid 6 ja 7. Eelnõu § 41 lõige 1 kordab § 23 lõikes 1 sätestatut, kuid seda lõiget on kohandatud ja täiendatud seoses Interreg programmide rakendamisega seotud erisustega. Lõikele on juurde lisatud „Programmi juhendis, toetuselepingus….“. Lõiked 2 ja 3 kordavad § 24 lõikeid 4 ja 5. Lõige 3 kordab § 24 lõiget 3 teatavate erisustega. Kontrollijal on käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud õigused. Eelnõu § 42 lõige 1 sätestab, et Rahandusministeerium täidab ühissätete määrusest ja ETK määrusest tulenevaid auditeeriva asutuse ülesandeid. Auditeeriva asutuse ülesandeks on muuhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning sealhulgas korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavuse hindamine ja projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete täitmisel muu hulgas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest. Auditeeriv asutus koostab auditite kohta iga-aastase koondarvamuse ehk ETK määrusest nimetatud auditi arvamuse ja auditeerimise aastaruande, mis esitatakse Euroopa Komisjonile. Auditeeriv asutus lähtub ühissätete määruses nimetaud auditeerimise strateegiast. Lisaks juhib Interreg programmi auditeeriv asutus audiitorgrupi liikmete tööd, kes toetavad auditeerivat asutust tema ülesannete täitmisel. Lõige 2 kordab § 27 lõiget 3, kuid teeb viite § 34 lõigetele 2–4 ja 7–9 nimetatud asutustele. Lõige 3 viitab § 27 lõikele 5, mille kohaselt auditeeriva asutuse, auditeerimise strateegia, auditiarvamuse ja iga-aastase kontrollaruande koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Ühes ja samas määruses kahestatakse nii rakenduskava kui ka Interreg programme puudutav kord. Eelnõu § 43 kohaselt tuleb finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võtta aluseks Interreg programmis kehtestatud finantskorrektsiooni tegemise kord. Finantskorrektsiooni tegemise kord võetakse aluseks kõikide konkreetses Interreg programmis osalevate toetuse saajate ja partnerite, hoolimata millisest riigist toetuse saaja või partner pärit on, finantskorrektsiooni tegemisel. Eelnõu § 44 reguleerib vaidemenetlust. Lõike 1 kohaselt on isikul kohustus läbida vaidemenetlus enne, kui ta esitab kohtule kaebuse. Sarnaselt §-le 31 on kohustuslik vaidemenetlus mõistlik, sest see võimaldab haldusorganil tehtud vigu parandada ja selgitada täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus. Lõige 2 kordab § 13 lõikes 2 sätestatu üle ühe erandiga. Paragrahv 46 lõikes 2 viidatakse §- s 47 nimetatud vaideorganitele. Eelnõu § 45 määrab vaideorganid, kes peavad lahendama vaide. 34  01.04.2021 Lõike 1 kohaselt peab korraldusasutuse või toimingu peale esitaud vaide lahendama korraldusasutuseks olev asutus Lõike 2 kohaselt peab kontrollija otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendama kontrollijaks olev asutus. 4. peatükk Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade koostamine ja elluviimine Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisade rahastu rakenduskavade (siseturvalisuspoliitika rakenduskavad) elluviimine toimub sarnastel alustel 2. peatükis kirjeldatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava elluviimisega. Peatükis 4 on toodud üksnes erisused eelnõu peatükkidest 1 ja 2. Erisused tulenevad sellest, et Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning piirihalduse ja viisade rahastu kuuluvad teise poliitikavaldkonda ning eelnimetatud fondide eesmärke ja elluviimist reguleerivad samuti eraldiseisvad Euroopa Liidu õigusaktid. Siiski on eelnõu eesmärgiks tagada Euroopa Liidu fondide riigisisene haldamine võimalikult koordineeritult ja ühtlustatult. Eelnõu §-s 46 sätestatakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika rakenduskavade koostamisel ja kinnitamisel, kuivõrd Sisejulgeolekufondi, Varjupaiga- ja Rändefondi ning piirihalduse ja viisade rahastu valdkonna eest vastutavaks ministeeriumiks on Siseministeerium. Lõikega 1 määratakse Siseministeeriumi ülesandeks pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, ministeeriumitega ja Riigikantseleiga ning koostada siseturvalisuspoliitika rakenduskavad. Lõikes 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab Siseministeeriumi ettepanekul siseturvalisuspoliitika rakenduskavad ning Siseministeerium esitab kinnitatud rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Rakenduskavade muudatusettepaneku valmistab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ette Siseministeerium. Muutmine algatatakse, kui seda peab vajalikuks Vabariigi Valitsus, Siseministeerium, rakenduskava seirekomisjon või Euroopa Komisjon. Muudatused lepitakse kokku asjasse puutuvate ministeeriumitega. Siseministeerium peab vajadusel eelnevalt Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. Vabariigi Valitsusele esitatakse rakenduskavade muudatuste kinnitamise eelnõud, kui ühissätete määrusest tulenevalt on seirekomisjon rakenduskavade muudatused heaks kiitnud. Siseministeerium esitab rakenduskavade muudatusettepaneku pärast selle Vabariigi Valitsuse poolt kinnitamist Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Rakenduskavade muudatuse heakskiitmine Euroopa Komisjoni poolt on reguleeritud ühissätete määrusega. Rakenduskavad sisaldavad peamiste arenguprobleemide ja lahenduste kirjeldusi, poliitikaeesmärke, erieesmärke, kavandatud tegevusi, väljund- ja tulemusnäitajaid, rahastamiskava (aastate ja toetusmäärade lõikes), partnerluse ning teavitamise ning eeltingimuste täitmise kirjeldusi. Eelnõu koostamise ajal on rakenduskavade rahalised mahud teadmata, sest liikmesriikide eraldised arvutatakse pärast Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet 35  01.04.2021 spetsiifiliste valdkonnapõhiste statistiliste näitajate põhjal 20. Riikliku kaasrahastamise määr on üldjuhul 25% (v.a. Euroopa Liidu jaoks eriti prioriteetsete tegevuste elluviimisel, mil Euroopa Liidu toetuse määr võib olla kuni 90% ning tegevustoetuse ja tehnilise abi kasutamisel, mil Euroopa Liidu toetuse määr võib olla kuni 100%). Eelnõu §-ga 47 sätestatakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimisel ja rahastamiskavade koostamisel. Siseministeeriumile ei kohaldata eelnõu § 4 ja Siseministeerium ei koosta nimetatud paragrahvis viidatud rahastamiskava siseturvalisuspoliitika fondide kohta. Erisus tuleneb asjaolust, et §-is 4 sätestatud rahastamiskava koostatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide (struktuurivahendite) rakenduskava elluviimiseks. Siseturvalisuspoliitika fondid paiknevad EL eelarves eraldi peatükis ning panustavad Euroopa Liidu rände- piirihalduse ja siseturvalisuse poliitikaeesmärkidesse, nende fondide elluviimiseks koostatakse eraldi rakenduskavad ning seetõttu on otstarbekas koostada nende rakenduskavade jaoks ka eraldi rahastamiskavad. Selleks, et tagada EL vahendite riigisisese rakendamise ühetaolisus, sisaldab siseturvalisuspoliitika rahastamiskava võimalikult palju samas ulatuses teavet nagu ühtekuuluvuspoliitika fondide rahastamiskava, omades siiski erisusi tulenevalt siseturvalisuspoliitika fondide EL määrustes sätestatust. Lõikega 1 sätestatakse, et Siseministeerium koostab siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimiseks rakenduskavade elluviimisel osalevate ministeeriumitega siseturvalisuspoliitika rahastamiskavad. Lõikega 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus kinnitab siseturvalisuspoliitika rahastamiskavas kehtestatava teabe vähemalt fondi erieesmärkide ja rakendusmeetmete lõikes. Lõikega 3 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab siseturvalisuspoliitika rahastamiskava. Rahastamiskava on sisult rakenduskava elluviimise rakendusplaan. Eelnõu §-ga 48 määratakse siseturvalisuspoliitika fondide osas liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjad. Ühissätete määruse mõistes täidab Siseministeerium siseturvalisuspoliitika eest vastutajana ka liikmesriigi ülesandeid. Kuna ühissätete määruse mõistes on korraldusasutuse ülesanded kirjeldatud kogumina, täidab Siseministeerium käesoleva eelnõu mõistes nii korraldusasutuse, rakendusasutuse kui rakendusüksuse ülesandeid. Lõikega 1 määratakse, et Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul eelnõu §-s 6 sätestatud korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesandeid. Kuna Siseministeerium on senini täitnud nimetatud fondide puhul korraldusasutuse ülesandeid, siis jätkatakse senise ülesannete täitmise jaotusega ning Siseministeerium pannakse juba eelnõuga vastavate ülesannete täitjaks. Lõikega 2 määratakse, et Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul eelnõu §-s 7 sätestatud rakendusasutuse ülesandeid. Samuti sätestatakse, et rakendusasutuse ülesannete täitmisel ei kohaldata Siseministeeriumile eelnõu § 7 lõike 2 punkti 5, kuivõrd siseturvalisuspoliitika fondide puhul korraldab Siseministeerium siseturvalisuspoliitika rakenduskava muutmise ja kinnitamise vastavalt eelnõu §-le 33. Siseministeerium kinnitab 20 Jaotusvõti kättesaadav Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi määruse lisas 1; Sisejulgeolekufondi määruse lisas 1; Piirihalduse ja viisade rahastu määruse lisas 1. 36  01.04.2021 siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimiseks rahastamiskavad ning korraldab nende muutmise vastavalt eelnõu §-le 34. Lõikega 3 sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide puhul täidab rakendusüksuse ülesandeid Siseministeerium. Täiendavalt nähakse ette võimalus delegeerida rakendusüksuse ülesanded muule täidesaatva riigivõimu asutusele või avalik-õiguslikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eelnõu §-s 49 täpsustatakse eelnõu §-s 9 sätestatut, milles reguleeritakse korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetele vastavust. Siseministeerium on rakendanud Euroopa Liidu Euroopa Pagulasfondi vahendeid EL finantsperioodil 2004–2006 ja 2008–2013, Välispiirifondi vahendeid 2007–2013, Euroopa Tagasipöördumisfondi vahendeid 2008–201321, 2014–2020 Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendeid22, mistõttu jätkab Siseministeerium käesoleva eelnõu mõistes korraldusasutusena ka EL 2021–2027 rahastusperioodil sarnaselt eelnõu § 9 lõikes 3 nimetatud põhimõttele. Eelnõu § 50 alusel kehtestatakse üldised tingimused TAT õigusaktide koostamiseks ja kehtestamiseks. Praktikas ühildatakse eelnõu § 10 lõike 1 alusel antava Vabariigi Valitsuse määrusega, milles märgitakse vajadusel siseturvalisuspoliitika rakenduskavade erisused. Eelnõu §-ga 51 sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide puhul on toetuse saajaks lisaks juriidilisele isikule ja asutusele ka rahvusvaheline organisatsioon, kelle projekti rahastatakse toetusest, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 2 punkti 17 tähenduses rahastamisvahendi rakendaja. Eelnõu §-ga 52 määratakse, et ühissätete määrusest tulenevaid siseturvalisuspoliitika rakenduskavade seirega seonduvaid ülesandeid täidab Siseministeerium. Samuti täpsustatakse Siseministeeriumi õigusi anda rakendusüksusele suuniseid ja soovitusi ning küsida vajalikku teavet juhul kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium. Eelnõu §-ga 53 sätestatakse, et Siseministeerium vastutab siseturvalisuspoliitika rakenduskavade seirekomisjoni moodustamise eest. Seirekomisjon tuleb moodustada hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on kinnitanud rakenduskavad. Siseministeerium tagab seirekomisjoni asjaajamise, valmistab ette seirekomisjoni materjalid ja koostab koosolekute protokollid. Seirekomisjoni koosolekud peavad toimuma vähemalt kaks korda programmperioodi jooksul.. Seirekomisjoni ülesanded on reguleeritud ühissätete määruses, muuhulgas kiidab seirekomisjon heaks rakenduskavade muudatused. Eelnõu §-ga 54 täpsustatakse siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise mõjude hindamiste korraldust. Rakenduskavade hindamine toimub sarnaselt eelnõu §-s 17 sätestatud rakenduskava hindamisega, kuid täpsustatakse, et siseturvalisuspoliitika rakenduskavasid hõlmavaid hindamisi korraldab Siseministeerium ning juhul kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, siis nähakse ette, et rakendusüksus on kohustatud esitama Siseministeeriumile hindamiseks vajalikud andmed. 21 Vabariigi Valitsuse 13.03.2008 korraldus nr 139 „Üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames asutatud fondide vastutavate asutuste, sertifitseerimisasutuste ja auditeerimisasutuste määramine“ 22 Vabariigi Valitsuse 13.11.2014 korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse määramine“ 37  01.04.2021 Eelnõu §-s 55 nähakse ette teabe töötlemine vastavalt eelnõu §-le 19 arvestades, et korraldusasutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide osas Siseministeerium. Eelnõu § 56 kohaselt võetakse ka siseturvalisuspoliitika fondide toetuse haldamise keskkonnana kasutusele senine struktuuritoetuse haldamise jaoks loodud infosüsteem (edaspidi register). Registrimäärusega nähakse ette andmekoosseisud, arvestades toetuse andmise menetlusetappe ja Euroopa Komisjonile esitavat infot. Register täidab tugifunktsioone toetuse kasutamise ja andmise üle arvestuse pidamisel, info talletamisel ja edastamisel. Registris oleva teabe põhjal jälgitakse rakenduskava elluviimise edenemist, ülesannete täitmist ja kulude abikõlblikkust. Register on peamine töö- ja menetluskeskkond. Registri juurde on välja töötatud e-lahendus (e-toetuse keskkond) taotluste, kuluarvete, aruannete ja otsuste esitamiseks. Kuna kõik osapooled lähtuvad otsuste tegemisel vaid registrisse, sealhulgas e-toetuse keskkonda, kantud infost, on sellistel andmetel, mis on seotud toetuse andmise ja kasutamise protsessiga, õiguslik tähendus. Eelnõu §-s 57 nähakse ette siseturvalisuspoliitika rakenduskavade toetusvaldkondadest üldsuse teavitamise kohustus. Teavitamistegevused kirjeldatakse siseturvalisuspoliitika rakenduskavades. Lõike 2 kohaselt sätestatakse, et siseturvalisuspoliitika fondide toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuete ja korra erisused kehtestatakse eelnõu § 22 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses. Eelnõu §-s 58 sätestatakse erisus rahvusvahelise organisatsiooni projektis toetuse kasutamise kontrollimisel, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr ….. Samuti täpsustatakse eelnõu § 23 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 25 lõike 3 kohaldamist selliselt, et nimetatud paragrahvis viidatud sätteid kohaldatakse vaid juhul kui Siseministeerium ei ole rakendusüksus. Erisus tuleneb eelnõu §-st 35, mille kohaselt täidab Siseministeerium nii korraldusasutuse, liikmesriigi, rakendusasutuse kui rakendusüksuse ülesandeid ning sellest lähtuvalt viiakse eelnõu § 23 lõikes 2, § 24 lõikes 1 ja § 25 lõikes 3 viidatud kontrolle läbi juhul, kui rakendusüksuse ülesandeid täidab muu täidesaatva riigivõimu asutus või avalik- õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Eelnõu §-ga 59 määratakse Siseministeeriumi pädevus siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimisel. Lõigetega 1, 2 ja 4 määratakse, et Siseministeeriumi siseauditi eest vastutav struktuuriüksus täidab eelnõu §-s 27 sätestatud auditeeriva asutuse ülesandeid siseturvalisuspoliitika fondide puhul. Auditeeriva asutuse ülesanded tulenevad samuti ühissätete määrusest. Auditeeriva asutuse ülesandeks on muuhulgas Siseministeeriumi kui korraldusasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning rakendusüksuse tööprotsesside (kui Siseministeerium ei ole rakendusüksus) ühissätete määrusest tulenevate nõuetele vastavuse hindamine ja projektiauditite läbiviimine. Auditeeriv asutus juhindub oma ülesannete täitmisel muuhulgas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditest. Lisaks on auditeeriva asutuse ülesanneteks audiitori iga-aastase koondarvamuse ehk auditi arvamuse ja auditeerimise aastaruande ehk kontrollaruande koostamine Euroopa Komisjonile. Nimetatud ülesannete täitmine tugineb auditeeriva asutuse poolt läbiviidavatele juhtimis- ja kontrollisüsteemide- ning projektiaudititele. Auditid tehakse auditistrateegia kohaselt valimi alusel. 38  01.04.2021 Lõikes 3 sätestatakse, et kuna siseturvalisuspoliitika fondide auditeeriv asutus on eraldiseisev ning sõltumatu eelnõu §-s 27 viidatud auditeerivast asutusest siis ei laiene eelnõu § 27 viidatud auditeeriva asutuse tegevust reguleeriv kord siseturvalisuspoliitika fondide auditeerivale asutusele. Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub siseturvalisuspoliitika fondi auditeeriv asutus enda koostatud auditeerimise strateegiast ja siseturvalisuspoliitika fondi auditeerimise käsiraamatust ning rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest, audiitortegevuse seadusest ja Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest. Eelnõu §-s 60 täpsustakse, et juhul, kui vaie esitatakse eelnõu 4. peatükis nimetatud korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide Siseministeerium. 5. peatükk Rakendussätted Eelnõu § 61 lõikega 1 muudetakse riikliku statistika seaduse (RStS) § 1 lõiget 1. Riiklik statistika on RStS tähenduses kvantitatiivne, kvalitatiivne, kokkuvõtlik ja üldistatav teave, mis iseloomustab massnähtust vaatlusaluses kogumis ja mis saadakse riikliku statistika programmi raames andmete statistilise töötlemise tulemusena. Lõikes 1 toodud riikliku statistika allika mõistet laiendatakse nii, et riiklik statistika hõlmab ka programmivälise statistikatöö käigus andmete statistilise töötlemise tulemusena saadud teavet. Muudatus on vajalik õigusselgusest lähtuvalt ning normitehnilise täpsustusena, kõrvaldades õigustühimiku ja vastuolu RStS sätete tõlgendamisel. Andmete statistilise töötlemise rakenduspraktika on kümne aastaga muutunud, õigusruum on teisenenud, andmete töötlemise ulatus, andmeallikad, andmekaitse meetmed ja tehnoloogiad on arenenud. Riikliku statistika tegemisel rakendatakse nii statistikaprogrammi kui ka programmiväliste statistikatööde tegemisel andmete statistilisel eesmärgil töötlemisele samu põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume, tuginedes RStS § 7 lõikele 1. Erinevust statistikaprogrammi alusel või programmivälise statistika tegemisel ei ole, mis nähtub RStS § 20 lõikest 2. Sõna „riiklik“ kasutamine on vajalik, et teha vahet riiklikul ja ametkondlikul ehk andmekogude pidajate andmete töötlemisel poliitika kujundamise eesmärgil. Erinevus on selles, et riiklik või ametlik statistika erineb ametkondlikust statistikast oma mh ametialase sõltumatuse poolest, mis on defineeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse nr 223/2009 artiklis 2 lõikes 1 punktis a. Ametialane sõltumatus on statistika sõltumatu arendamine, tegemine ja levitamine ilma poliitiliste või muude huvirühmade või ühenduse või siseriiklike asutuste surveta, eriti selles osas, mis on seotud tehniliste võtete, määratluste, metoodika ja kasutatavate allikate valikuga ning kõikide levitamisvormide ajastuse ja sisuga, ilma et see piiraks institutsioonilist korraldust, nagu näiteks Euroopa Liidu või selle liikmesriikide institutsiooniliste või eelarve- eeskirjade kohaldamist või statistikavajaduste kindlaksmääramist. Programmivälise statistikatöö tegemisel järgitakse statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume, seega on tegemist ametliku statistikaga. Andmete levitamise põhimõtted on statistikatöödel samad – avaldatakse üldistatud teave, mis välistab statistilise üksuse otsese või kaudse tuvastamise, ja andmeid töödeldakse ainult statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Selleks, et teha juba olemasolevate statistilisel eesmärgil kogutud andmete alusel avalikke ülesandeid täites ja avalikust huvist lähtuvat andmete töötlemist või 39  01.04.2021 kogudes selleks täiendavalt andmeid, rakendatakse nii isikuandmete kaitse kui ka statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Viidatud puuduse kõrvaldamine riikliku statistika tegemise üldises aluses tagab RStS sätete tõlgendamise koosmõjus statistikalaste põhimõtete ja kvaliteedikriteeriumite kohaldamisega, sh ametialase sõltumatuse statistikatööde tegemisel ning andmete levitamise keelu muul kui statistilisel eesmärgil. Eelnõu § 61 lõikega 2 muudetakse RStS § 201 lõiget 1. Praktikas on ilmnenud, et kehtiv sõnastus ei ole andnud soovitud võimalust riikliku- või haldusülesande täitmiseks, kuna andmeid ei vajata alati anonüümsena. Käesoleva eelnõu kontekstis on vajalik tagada ESF+- st toetatud tegevustes osalejate või kasusaajate andmeid statistika eesmärgil vastavalt Ühissätete määruses nõutule. On otstarbekas kasutad selleks olemasolevaid andmekogumeid ja struktuure, lihtsustamaks sellise ülesande täitmist. Sellest lähtuvalt muudetakse andmete levitamise tingimust, milleks on saadud andmete edastamine riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või teadusasutusele või avaldatakse andmed kokkuvõtliku ja üldistatud teabena, jättes ära andmete anonüümsuse nõude. Andmete laialdasem kasutamine võimaldab teha sisukaid mõjuanalüüse ja seda kiiremini, kui täna kulub aega mõjuanalüüsideks vajalike uuringute tegemisele. Mõjuanalüüside tegemise üheks suurimaks takistuseks on erinevate andmeallikate sidumise keerukus, mis ei võimalda Eelnevalt kirjeldatud asjaoludele tuginedes on loodud õiguslik alus 1. aprillist 2019. aastast uueks avalikuks teenuseks, kasutades Statistikaameti andmetöötlemise võimekust ja luues võimaluse andmejagamisteenuse osutamiseks. Nimetatud muudatusega RStS-s sätestati küll andmejagamisteenuse osutamise alus, kuid tingimusega, mis ei ole võimaldanud rakendada sätet eesmärgipäraselt. Andmejagamisteenus ei ole oma olemuselt statistikatöö RStS tähenduses, vaid on osa asutuse tegevusest, s.o ülesannete täitmisest või protsessist, mida saab käsitleda üldisemalt teenustepõhise lähenemise kontekstis. Andmejagamisteenus võimaldab kiiremat juurdepääsu teabele, mis on vajalik teadmispõhiste poliitiliste ja juhtimisotsustuste tegemiseks ja võimaldab esitada teavet, nt statistilise või analüütilise teabe esitamiseks asutuse kodulehel. Jagatavad andmed vajavad eeltöötlust, et need oleks kooskõlas andmekaitse nõuetega. Andmejagamisteenuse juurutamine võimaldab senisest paremini ellu viia andmete ühekordse riigile esitamise printsiipi ja kasutada kord juba esitatud andmeid erinevate riigi ülesannete täitmiseks. Teine probleem, mis on ilmnenud ja mida kavandatava muudatusega lahendatakse on, et andmejagamisteenuse osutamisel ei kasutataks riikliku statistika tegemiseks kogutud ja töödeldud andmeid eelkõige sellepärast, et andmejagamisteenuse osutamisel ei järgita statistika tegemise ja statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtteid. Kui andmejagamisteenuse osutamisel järgitaks statistikaalaseid põhimõtteid ja kvaliteedikriteeriume, siis oleks nimetatud teenuse osutamine välistatud, kuna tuleb järgida statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtet ja ka andmekvaliteedile seatavaid kriteeriume statistika tegemiseks andmete töötlemisel ning see ei võimaldaks andmejagamisteenuse tõhusat ja kiiret osutamist. Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmeid on keelatud kasutada halduslikul, õiguslikul, maksustamise ja statistilise üksuse kontrolli eesmärgil. Konfidentsiaalseid andmeid ei või kasutada muul kui ainult statistilisel või teaduslikul eesmärgil. Samas võib andmejagamisteenus olla rakendusuuring isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõikes 5 nimetatud tingimustel. Andmejagamisteenus ei ole riikliku statistika tegemine, kuid on siiski tegemist andmete töötlemisega teaduslikul ja statistilisel eesmärgil. Andmeid töödeldakse eesmärgipäraselt, seaduslikult ja proportsionaalselt, st andmeid ei töödelda mingil muul eesmärgil, kui ainult andmejagamisteenuse osutamiseks, kuid samas peab esmalt olema 40  01.04.2021 täidetud nõue, et andmete töötlemise eesmärk on statistiline või teaduslik, pärast töötlemise eesmärgi täitmist andmed hävitatakse, kui ei ole ettenähtud andmete töötlemist mõnel järgneval täiendaval statistilisel või teaduslikul eesmärgil ja selleks on piisavalt ja küllaldaselt põhjendatud alus. Kui andmejagamisteenuse saaja, milleks on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, avalik- õiguslik juriidiline isik või teadusasutus, avaldab soovi saada andmejagamisteenust, siis kogub statistikaamet andmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt või avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult, töötleb neid vastavalt taotletavale eesmärgile andmeteaduse meetodeid kasutades ja avaldab need andmejagamisteenuse saajale tema poolt soovitud kujul. Samas peab Statistikaamet kaaluma ja veenduma, et andmejagamisteenuse saaja andmete töötlemise eesmärk on seaduslik. 4. Eelnõu terminoloogia Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite andmise ja kasutamisega seonduvat on Eesti õigusaktidega reguleeritud vastavalt programmperioodidele. Terminid on nendes seadustes ja eelnõus põhimõtteliselt samasisulised, mistõttu eelnõus kasutatud terminid ei ole enam võõrad. Eelnõus on seniseid termineid siiski mõnevõrra muudetud. Peamine muudatus võrreldes varasemate seadustega seisneb „struktuuritoetuse“ kasutamise loobumises, selle asemel kasutatakse sõna „toetus“, mis katab ära ka muud Euroopa Liidu eelarve eesmärkide vahendid, mille kasutamist reguleerib ühissätete määrus ja eelnõu. Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikest 2 Euroopa Liidu õiguses nimetatud termineid ei tule siseriiklikult uuesti määratleda. Eelnõus on viidatud ühissätete määrusele, kui termin tuleneb sellest määrusest. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised (EL) määrused:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- ja Rändefondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/..., ..., mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/..., ..., millega asutatakse õiglase ülemineku fond;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/..., ..., mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist vahendite andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr….., millega asutatakse Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifond;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …, millega asutatakse Sisejulgeolekufond;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .., millega asutatakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastu. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi 41  01.04.2021 Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. Eelnõuga reguleeritud toetuse kasutamine kuulub ühissätete määruse artikli 7 kohaselt liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel jagatud pädevuse23 alla, seega toimub toetuse kasutamine ühissätete määruse ja eelnimetatud fondi-määruste järgi ning toetuse andmise üksikotsuste tegemise pädevus on liikmesriigil. Euroopa Komisjon kinnitab rakenduskava ja programmid. Euroopa Komisjon toetub üksikotsuste alusel antud toetuse õiguspärase andmise ja kasutamise kontrollimisel auditeeriva asutuse hinnangutele ja korraldusasutuse kinnitustele. Seega eelnõus nimetatud rakenduskava ja programmide rakendamisega seotud ülesannete täitmisel ja toetustingimuste sätestamisel juhindutakse eelkõige Euroopa Liidu õigusaktidest. Eelnõu on ühissätete määruse rakendamise peamiseks riigisiseseks õigusaktiks. Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava on suunatud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamisele ja arendamisele, liikmesriikidesse suunduva seadusliku rände toetamisele, sealhulgas aidatakse kaasa kolmandate riikide kodanike integreerimisele ning ebaseadusliku rände vastu võitlemisele ning tõhusale tagasisaatmisele kolmandatesse riikidesse ja vastuvõtmisele kolmandates riikides. Piirihalduse ja viisade rahastu rakenduskavast toetatakse Euroopa integreeritud piirihalduse arendamist, et tagada ühetaoline ja kvaliteetne EL välispiiride kontroll, ühtne viisapoliitika ning lihtsustada välispiiride seaduslikku ületamist. Euroopa integreeritud piirihalduse tugevdamine on üks Euroopa Liidu tegevuse tugisammastest ja eeltingimus Schengeni ala toimimiseks. Sisejulgeolekufondi rakenduskava on suunatud terrorismi, radikaliseerumise, piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastasele võitlusele ning kuriteoohvrite abistamisele. Fondi eesmärgiks on suurendada liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust, tugevdada Euroopa Liidu tasandi koostööd ning piiriüleseid ühisoperatsioone ja tõsta liikmesriikide suutlikkust kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, sh läbi koolituste ja parimate praktikate vahetuse. 6. Seaduse mõjud Eelnõu on vajalik rakenduskava, Interreg programmide elluviimisel ning liidu siseturvalisuspoliitika fondi vahendite kasutusele võtmisel kohalduvate Euroopa Liidu määruste rakendamiseks, reguleerides toetuse kasutamise korralduslikku poolt. Läbi rakenduskavade ja Interreg programmide tulemuste saavutamise aitab eelnõu kaasa Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu, sotsiaalse olukorra, regionaalarengu ning riigi ja kohalike omavalitsuste korralduse edendamisele. Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhtlemist. Eesti prioriteedid24 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava elluviimisel on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus; kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu; teadmiste mahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus; puhas ja 23 Euroopa Liidu finantsmääruse nr 1046/2018 artikli 62 lõige 1 punkt b ja artikkel 63. 24 Valitsus kiitis 23.04.2013 heaks Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise põhimõtted aastateks 2014- 2020 http://www.valitsus.ee/et/uudised/luhiteated/74757/valitsus-kiitis-heaks-euroopa-liidu- struktuurivahendite-kasutamise-p%C3%B5him%C3%B5tted-aastateks-2014-2020 42  01.04.2021 mitmekesine looduskeskkond ning elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetatavad ühendused ja liikumisvõimalused. Lisaks rahastatakse riigi ja kohalike omavalitsuste haldusvõimekuse tõstmisega seotud tegevusi. Interreg programmides lepitakse kokku programmides osalevate riikide ühised prioriteedid. Prioriteedid kajastuvad partnerlusleppes, rakenduskavades ja Interreg programmides. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Perioodil 2021–2027 on Eestil võimalik saada majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi jaoks 3,37 miljardit. Aastatel 2014–2020 oli Euroopa Liidu toetus 3,5 miljardit. Liikmesriik võtab rakenduskava ja Interreg programmidega kohustuse kasutada vahendid ja saavutada tulemused ajakava kohaselt. Kui sellest kinni ei peeta, võib Euroopa Komisjon vähendada riigile eraldatud vahendeid. Toetuste kasutuselevõtu administreerimisega seotud kulutused kaetaks tehnilise abi vahenditest, mis on ca 3,4% Eestile eraldatud rakenduskava sisutegevuste mahust. Uudsena makstakse tehnilise abi vahendid Eestile rakenduskava raames deklareeritud abikõlblike kulude alusel fondipõhise määra ulatuses. ETK määrusega on lubatud ERF-st programmide elluviimisega kaasnevate tehnilise abi kulude katteks kuni 6% ETK programmidele eraldatavast kogusummast. Kui ETK programmidele eraldatav kogusumma ei ületa 50 000 000 eurot, eraldatakse ERF-st tehniliseks abiks 7% kogusummast, kuid vähemalt 1 500 000 eurot ja mitte rohkem kui 3 000 000 eurot. Interreg programmis osaleval riigil tuleb kaasfinantseerida tehnilise abi kulusid ning katta tehnilisest abist mittekaetavaid seirekomisjoni, juhtkomisjoni, kontrollijate ja auditiitorite rühma ülesannete täitmisega kaasnevaid kulusid. Kulude katte suurus selgub, kui Interreg programmis osalevad riigid on Interreg programmi rakendamises kokku leppinud. Kulud kavandatakse riigieelarvesse iga-aastaselt aasta vajadusi arvestades või kui Interreg programmis on programmis osalevate riikide vahel teisti kokku lepitud. Siseturvalisuspoliitika fondide administreerimiseks on igale fondile ette nähtud kuni 6% rakenduskavade sisutegevuste mahust. Sarnaselt Interreg programmidega makstakse tehnilise abi vahendid Eestile rakenduskava raames deklareeritud abikõlblike kulude alusel. Tehnilise abi riikliku kaasfinantseerimise kohustus siseturvalisuspoliitika fondidel puudub. 8. Rakendusaktid Eelnõu alusel nähakse ette järgmised Vabariigi Valitsuse määrused ja ühel juhul kehtiva määruse muudatus (kavandid lisatud): • perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused; • perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmisest avalikkuse teavitamine; • struktuuritoetuse registri pidamise põhimääruse muutmise määruse eelnõu; • perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine. TAT õigusaktid (määrused, käskkirjad, rahastamisvahendi lepingud) kehtestatakse peale eelnõu jõustumist, kui Euroopa Komisjon on rakenduskava heaks kiitnud. 43  01.04.2021 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. Eelnõu jõustumiseks ei tulene Euroopa Liidu õigusest kohustuslikku tähtaega. Eelnõu ja selle rakendusaktide jõustumisel saab tulenevalt ühissätete määruse artikli 63 lõikest 2, ja kui nii on sätestatud TAT õigusaktis, alates 2021. aasta algusest tehtud kulusid lugeda tagantjärele abikõlblikuks ehk neid toetuse arvelt rahastada, välja arvatud riigiabi andmisel ja kui taotluse esitamise hetkeks on projekt juba ellu viidud. Siiski on soovitatav eelnõu peatselt, pärast ühissätete määruse jõustumist, jõustada, et võimaldada viivitamatult 2021. aastal alanud uue programmperioodide vahendite kasutuselevõtmiseks TAT-de kehtestamist. Perioodil 2014–2020 rahastatud projektidele, kuni nende lõppemiseni, kohaldatakse STS2014_2020 ning siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatud projektidele vastavaid otsekohalduvaid EL määruseid. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu ministeeriumitega, kes rakenduskavade meetmete planeerimise ettevalmistamise teabe kohaselt hakkavad täitma rakendusasutuse ülesandeid, sh Maaeluministeeriumiga, Riigikantseleiga ja Andmekaitse Inspektsiooniga. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Vabaühenduste Liidule, Rektorite Nõukogule, Eesti Teaduste Akadeemiale ning Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Volinikule. 44  EELNÕU 01.04.2021 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seadus 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Käesolevas seaduses reguleeritakse järgmiste rakenduskavade ja Interreg programmide elluviimist: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr…., … (ELT L ….), artikli 21 tähenduses ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava „[nimetus]“ (edaspidi rakenduskava); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …., mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist vahendite andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil (ELT L …), artiklis … nimetatud Interreg programm (edaspidi Interreg programm); 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr….. , millega asutatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi … ; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …, millega asutatakse Sisejulgeolekufond …; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .., millega asutatakse integreeritud piirihalduse fondi osana piirihalduse ja viisade rahastu …. . (2) Rakenduskava elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut. (3) Interreg programmide elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 3. peatükis sätestatut. (4) Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastu rakenduskavade (edaspidi siseturvalisuspoliitika rakenduskavad) elluviimisel kohaldatakse käesoleva seaduse 1. ja 2. peatükis sätestatut, arvestades 4. peatükist tulenevaid erisusi. (5) Käesolevas seaduses ette nähtud menetlusele kohaldatakse käesolevat seadust ja selle alusel antud õigusakte, Interreg programmide puhul ka seirekomisjoni otsusega kehtestatut, ning nendes reguleerimata küsimustes Euroopa Liidu õigusakte ja haldusmenetluse seadust. § 2. Terminid Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) toetus on käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud rakenduskava või Interreg programmi rahastava fondi vahendid ja vajadusel Eesti riigi poolt nende kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavad rahalised vahendid; 2) projekt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 2 punkti 4 tähenduses kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste või lõppsaajate projektide kogum, mida rahastatakse toetusest; 3) toetuse saaja on isik või asutus, kelle projekti rahastatakse toetusest, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 2 punkti 9 tähenduses rahastamisvahendi (edaspidi rahastamisvahend) rakendaja;  EELNÕU 01.04.2021 4) elluviija on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjaga nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut; 5) partner on isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest; 6) lõppsaaja on isik või asutus, kelle tegevustele või projektile annab toetust toetuse saaja, elluviija või rahastamisvahendi rakendaja; 7) strateegilised sihid ja aluspõhimõtted on riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud sihid ja aluspõhimõtted. „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtted ja sihid täidavad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 lõike 1 punktis 13 nimetatud läbivate teemade rolli. 2. peatükk Partnerluslepe ja rakenduskava 1. jagu Partnerluslepe, rakenduskava, rahastamiskava ja rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendid § 3. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamine ja kinnitamine (1) Rahandusministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga partnerlusleppe ja rakenduskava ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. (2) Vabariigi Valitsus kinnitab partnerlusleppe ja rakenduskava Rahandusministeeriumi ettepanekul. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud partnerlusleppe ja rakenduskava Euroopa Komisjonile. (3) Rakenduskava muudatuse, mis ei sisalda muudatusi finantsnäitajates või näitajates või nende sihttasemetes, kinnitab Rahandusministeerium. § 4. Rakenduskava rahastamiskava (1) Rahandusministeerium koostab koostöös rakenduskava elluviimisel osalevate ministeeriumidega rakenduskava elluviimiseks rahastamiskava. (2) Rahastamiskavas kehtestatava teabe rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitjate lõikes kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Rahastamiskava kinnitab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul. § 5. Rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendid Vabariigi Valitsus kinnitab Rahandusministeeriumi ettepanekul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 62 lõike 2 kohaselt rahastamisvahendisse tagasi laekunud vahendite kasutamise valdkonna ja eesmärgid. 2. jagu Rakenduskava elluviimise korraldus § 6. Korraldusasutuse ja liikmesriigi ülesanded  EELNÕU 01.04.2021 (1) Korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2027 artikli 71 lõike 1 tähenduses on Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsusasutus. (2) Korraldusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis 72 sätestatud korraldusasutuse ülesandeid, kui ülesande täitmine ei ole käesoleva seadusega pandud rakendusasutusele või rakendusüksusele, sama määruse artikli 76 tähenduses arvepidamise ülesandeid ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nimetatud ülesandeid. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …/2021 sätestatud liikmesriigi ülesandeid täidab Rahandusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud ulatuses Rahandusministeeriumi valitsusasutus. (4) Kui lõigetes 1 ja 3 nimetatud ülesanded on valdkonna eest vastutav minister määranud Rahandusministeeriumi valitsusasutusele, teeb nende ülesannete täitmise üle järelevalvet Rahandusministeerium. § 7. Rakendusasutuse ülesanded (1) Rakendusasutuse ülesannete täitja (edaspidi rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud ministeerium ja Riigikantselei. (2) Rakendusasutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 71 lõike 3 tähenduses vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid (edaspidi rakendusasutuse ülesanded): 1) koostab rakenduskava elluviimiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 73 lõikele 1 toetuse andmise ja kasutamise tingimuste määruse, käskkirja või lepingu (edaspidi toetuse andmise tingimused) eelnõu; 2) seirab toetuse andmise tingimuste täitmist; 3) korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 44 tähenduses hindamisi (edaspidi hindamine) oma vastutusvaldkonnas; 4) nõustab rakendusüksust toetuse andmise tingimuste tõlgendamisel; 5) esitab Rahandusministeeriumile ettepanekuid rakenduskava ja selle rahastamiskava muutmiseks; 6) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusasutusele. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannetele koordineerib ja seirab rakendusasutuseks olev ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist, sealhulgas: 1) esitab korraldusasutusele ettepanekuid tööprotsesside täiendamiseks; 2) nõustab teisi rakendusasutusi toetuse andmise tingimuste koostamisel; 3) nõustab rakendusüksusi toetuse andmise tingimuste rakendamisel. § 8. Rakendusüksuse ülesanded (1) Rakendusüksuse ülesannete täitja (edaspidi rakendusüksus) on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik.  EELNÕU 01.04.2021 (2) Rakendusüksus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 71 lõike 3 tähenduses vahendusasutusena järgmisi korraldusasutuse ülesandeid (edaspidi rakendusüksuse ülesanded): 1) teavitab avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast; 2) menetleb toetuse taotlusi ja teeb otsuse, kas projekti toetada või mitte, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …/2021 sätestatud juhul; 3) selgitab huvitatud isikutele toetuse andmise tingimusi; 4) menetleb makse aluseks olevaid dokumente, sealhulgas tuvastab makse aluseks olevate tingimuste täitmise, peatab vajadusel menetluse puuduste kõrvaldamiseks, maksab toetuse välja või jätab selle finantskorrektsiooni otsuse alusel välja maksmata; 5) otsustab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud juhul; 6) teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab tagasi aluseta makstud toetuse, arvestades makse aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse hindamise ja käesoleva seaduse § 24 lõike 2 alusel tehtava kontrolli tulemusi ja auditeeriva asutuse auditiaruandes märgitud soovitusi; 7) kogub ja töötleb Euroopa Sotsiaalfondi Pluss vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 42 lõikele 1; 8) täidab muid ülesandeid, mis on käesoleva seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega pandud rakendusüksusele. (3) Korraldusasutuseks olev asutus täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena. (4) Kui rakendusüksuse ülesandeid täidab eraõiguslik juriidiline isik, võib rakendusasutus halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmida halduslepingu, kohaldamata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeid 1 ja 3. Sellise lepingu üle teeb haldusjärelevalvet rakendusasutus. (5) Kui rakendusüksuse ülesandeid hakkab täitma osaliselt või täielikult teine asutus või muu juriidiline isik, kohaldatakse rakendusüksuse ülesannete täitmisega seotud töötajate töölepingute üleandmisel teisele asutusele või muule juriidilisele isikule töölepingu seaduse § 112 lõiget 1. § 9. Ülesannete nõuetekohane täitmine ja ülesannete täitmise lõppemine (1) Korraldusasutuseks nimetatud asutus võib asuda täitma ülesandeid, kui auditeeriv asutus on tunnistanud korraldusasutuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 lisas XI nimetatud nõuetele vastavaks. (2) Rakendusasutuseks ja rakendusüksuseks nimetatud asutus võib asuda täitma ülesandeid, kui korraldusasutus on hinnanud rakendusasutuse ja rakendusüksuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ……/2021 lisas XI nimetatud nõuetele vastavaks. (3) Kui korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannet täitev asutus või isik jätkab perioodi 2014–2021 struktuuritoetuse seaduse alusel ülesannete täitmist, siis käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nõutud tööprotseduuridele nõuetele vastavuse hinnangu andmist ülesannete täitmise asumise eeldusena ei kohaldata. Tööprotseduurides tehtavate muudatuste nõutele vastavust hinnatakse, kui tööprotseduurides tehakse muudatusi.  EELNÕU 01.04.2021 (4) Kui auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, määrab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse ülesannete edasise täitja. (5) Käesoleva seaduse alusel ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr ……/2021 tulenevate kohustuste lõppemisel. 3. jagu Toetuse andmine ja kasutamine § 10. Toetuse andmise tingimuste koostamine, kooskõlastamine ja kehtestamine (1) Üldised tingimused toetuse taotlemiseks ja kasutamiseks ning kulude abikõlblikuks arvamiseks, samuti toetuse maksmise ja toetuse andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning eelnõu kooskõlastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Toetuse andmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määruse või käskkirjaga. Kui rakendusasutuseks on Riigikantselei, kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus määrusega või riigisekretär käskkirjaga. (3) Halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepingu sõlmimisel võivad toetuse andmise tingimused sisalduda halduslepingus. (4) Elluviija ja vajadusel partneri võib valdkonna eest vastutav minister või riigisekretär määrata käskkirjaga või volitada halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga. (5) Kui lõikes 4 nimetatud juhul on elluviijaks või partneriks eraõiguslik juriidiline isik, võib rakendusasutus sõlmida temaga halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu, kohaldamata selle seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ning § 14 lõikeid 1 ja 3. Sellise lepingu täitmise haldusjärelevalvet teeb rakendusasutus. (6) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel antava tööhõiveprogrammi toetusest rahastamiseks kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus rakendusasutuse ettepanekul. § 11. Taotluse menetlemise erisused (1) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse läbi vaatamata. (2) Taotluse menetlusse võtmise eelduste kontrollija, taotluse nõuetele vastavuse kontrollija, taotluse hindaja ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustaja (edaspidi taotluse menetleja) peab olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu. Kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud täiendavaid ja põhjendatud lisanõudeid taotluse menetlejale, kohaldatakse neid täiendavate nõuetena taotluse menetleja suhtes. Taotluse menetleja ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. § 12. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse põhjendamine Kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja -korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul, siis taotluse  EELNÕU 01.04.2021 rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. § 13. Ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) toetuse saamisega seotud kohustuste täitmiseks või puuduse kõrvaldamiseks kavandatava ettekirjutuse tegemist; 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist. § 14. Ettemakse andmise tingimused ja kord (1) Kui toetuse saaja ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, võib põhjendatud juhtudel teha ettemakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimustel ja kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis. (2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib teha ettemakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr ..../2021 artikli 91 lõikes 5 nimetatud tingimustel ja kui nii on sätestatud toetuse andmise tingimuste õigusaktis. (3) Toetuse saaja peab tõendama saadud ettemakse kasutamist käesoleva seaduse § 10 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud tingimustel ja tähtajaks. 4. jagu Rakenduskava seire ja hindamine § 15. Rakenduskava elluviimise seire (1) Rahandusministeerium täidab koostöös korraldusasutuse, rakendusasutuste ja rakendusüksustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklites 14 ja 41–43 nimetatud rakenduskava elluviimise seirega seotud ülesandeid. Rahandusministeerium võib anda rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava tõhusamaks elluviimiseks suuniseid ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgib nendega arvestamist. (2) Korraldusasutus, rakendusasutused ja rakendusüksused annavad Rahandusministeeriumile tema nõudmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. (3) Korraldusasutus avaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 42 lõikes 5 nimetatud Euroopa Komisjonile edastatud seire info sama määruse artikli 49 lõike 1 kohasel veebilehel. § 16. Rakenduskava seirekomisjon  EELNÕU 01.04.2021 (1) Rahandusministeerium vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis 38 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni moodustamise eest ja korraldab seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega ning seirekomisjoni koosolekute protokollimise. (2) Rakenduskava seirekomisjon täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis 40 nimetatud ülesandeid. § 17. Rakenduskava hindamine (1) Rahandusministeerium korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 44 tähenduses kogu rakenduskava hõlmavaid ja valitsemisalade üleseid hindamisi. (2) Rakendusasutused ja rakendusüksused annavad Rahandusministeeriumile tema nõudmise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklite 44 ja 45 tähenduses rakenduskava hindamisteks vajalikku teavet. (3) Rakendusasutus korraldab oma valitsemisala piires käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hindamiste kavasse arvatud rakenduskava hindamisi, arvestades rakenduskava seirekomisjoni soovitusi. (4) Rahandusministeerium koostab koostöös korraldusasutuse ja rakendusasutustega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 44 lõike 5 kohaselt hindamiste kava ning esitab selle rakenduskava seirekomisjonile heakskiitmiseks. (5) Hindamiste kava kohaste hindamiste lõpparuanded avaldab korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 49 lõike 1 kohasel veebilehel. (6) Rahandusministeerium esitab rakenduskava seirekomisjonile teabe hindamise järelduste ja soovituste ning nendega arvestamise kohta. Rakendusasutus esitab teabe hindamise järelduste ja soovituste ning nendega arvestamise kohta Rahandusministeeriumile. (7) Hindamisi viivad läbi rakenduskava elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest sõltumatud eksperdid. 5. jagu Dokumentide säilitamine, andmete töötlemine, juurdepääs andmetele ja avalikkuse teavitamine § 18. Dokumentide säilitamine (1) Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 82 lõikele 1 viis aastat alates selle aasta 31. detsembrist, kui kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel on toetus välja makstud, välja arvatud, kui riigiabi reeglitest tuleneb pikem tähtaeg. (2) Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenev dokumentide ja muude tõendite säilitamise tähtaeg katkeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 82 lõike 2 kohaselt. § 19. Teabe töötlemine  EELNÕU 01.04.2021 (1) Käesoleva seaduse §-des 6–8 ja §-s 27 nimetatud ülesannete täitjad ning nende ülesannete täitmisse kaasatud isikud võivad töödelda ja omavahel vahetada teavet ning dokumente taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi teenistus- või töösuhte või võlaõigusliku lepingu täitmise ajal ega ka pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, pangasaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. (3) Projekti tegevustes osaleja andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021, mis reguleerib Euroopa Sotsiaalfondi Pluss vahendite kasutamist, artiklis 15 ja lisades I ja II ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/... (ÕÜF), millega asutatakse õiglase ülemineku fond, artikli 12 lõikes 3, töötlevad, sealhulgas koguvad, toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet. (4) Rahandusministeerium ja rakendusasutus võib läbi viia rakenduskava hindamisi, kasutades selleks toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud andmekoosseisu, sealhulgas isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid kooskõlas õigusaktidega. (5) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Rahandusministeeriumi või rakendusasutuse nõudmisel rakenduskava hindamise läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta. § 20. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine (1) Enne toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse jõustumist võib toetuse taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. (2) Erandina käesoleva paragrahvi lõikest 1 võib avalikustada, välja arvatud, kui muu seaduse alusel on andmed määratavad piiratud juurdepääsuga teabeks, järgmised andmed: 1) avaliku teabe seaduse §-s 5 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmed; 2) teadus- ja arendusasutuse taotlusega seotud andmed toetuse andmise tingimuste õigusaktis sätestatud korras ja nimetatud isikutele, kui toetust taotletakse teadus- ja arendustegevuseks, välja arvatud andmed projekti äriplaani ja tehnoloogiliste lahenduste kohta ning muud andmed, mida peetakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõike 2 ja avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 17 kohaselt ärisaladuseks. (3) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni 2032. aasta 31. detsembrini. Taotleja kontaktandmeid võib avaldada käesoleva seaduse § 17 kohase hindamise läbiviimiseks. (4) Andmeid, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 49 lõike 3 kohaselt korraldusasutus avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (5) Projekti toetuse taotluse hindaja nime ja projekti kohta antud hinnangu võib avaldada viisil, mis tagab, et hindaja nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada.  EELNÕU 01.04.2021 (6) Enne auditi ja kontrolli läbiviimist ei avalikustata nende läbiviimise ettevalmistamise dokumente, sealhulgas kontrolli või auditi läbiviimise plaane, riskide hindamisi ega valimite tegemist. (7) Korraldusasutus avalikustab oma veebilehel finantskorrektsiooni otsuses nimetatud toetuse saaja, otsuse aluseks olevate asjaolude lühikirjelduse, vähendatud või tühistatud toetuse summa ja otsuse teinud asutuse nime. (8) Toetuse taotlejal ja saajal on õigus tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega. § 21. Toetuse haldamise register (1) Toetuse haldamise keskkond on andmekogu (edaspidi register), milles töödeldakse andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud ülesande täitmiseks ning statistiliste ülevaadete tegemiseks. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele töödeldakse registris käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud andmeid. (3) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamine toimub registri e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Käesoleva seaduse §-des 6–8, § 17 lõikes 3 ja §-s 27 nimetatud ülesannete täitjad kannavad infosüsteemi kaudu registrisse teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel. (5) Registri põhimääruse ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (6) Toetuse andmise ja kasutamise kohta registrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus. (7) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. § 22. Teavitamistegevused (1) Korraldusasutus, Rahandusministeerium, rakendusasutus ja rakendusüksus täidavad rakenduskava teavitustegevustega seotud ülesandeid vastavalt rakenduskavas ette nähtud teavitamisstrateegiale. Korraldusasutus võib anda Rahandusministeeriumile, rakendusasutusele ja rakendusüksusele rakenduskava teavitamisstrateegia tõhusamaks elluviimiseks suuniseid ja jälgib nendega arvestamist. (2) Toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 6. jagu Projekti, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine ning auditeerimine § 23. Kontrolli ese  EELNÕU 01.04.2021 (1) Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse andmise tingimuste õigusaktis, rahastamisvahendi lepingus või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist. (2) Korraldusasutus hindab rakendusasutuse ja rakendusüksuse kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 72 lõike 1 punkti d tähenduses vahendusasutuse tegevuse kontrollimisel käesolevast seadusest või selle alusel antud või riigisisesest või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneva ülesande või nõude täitmist. § 24. Kontrollijad ja kontrollitavad (1) Korraldusasutus kontrollib rakendusasutuse ja rakendusüksuse juures, vajaduse korral toetuse saaja ja partneri juures, käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud asjaolusid. Korraldusasutus võib rakendusüksuse kontrollimiseks kaasata rakendusasutuse. (2) Rakendusüksus kontrollib toetuse saaja ja partneri juures käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolusid. (3) Rakendusüksusel on toetuse taotlemisel esitatud teabe kontrollimiseks käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja lõike 2 punktis 1 nimetatud õigused. (4) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi kontrollija). (5) Kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi. § 25. Kontrollija õigused (1) Kontrollijal on õigus: 1) saada juurdepääs ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabele, juhtimisotsustele, raamatupidamisele ja varale, sealhulgas raha saamise ja maksmisega seotud teabele, olenemata andmekandjast; 2) saada dokumentidest või muudest tõenditest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost; 3) saada lõppsaajalt või projektiga seotud isikult teavet ja dokumente, juhul kui dokumendid või muud tõendid ei ole kontrollitava juures kättesaadavad või kui on kahtlus, et esitatud teave ei vasta tegelikkusele; 4) küsida kontrollitava esindajalt kirjalikke ja suulisi selgitusi. (2) Projekti kontrollimisel on kontrollijal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigustele õigus: 1) viibida projektiga seotud ruumis ja territooriumil ning sealjuures tutvuda toetuse abil loodud objektiga, teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ning fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi, ehitisi ja esemeid; 2) küsida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 81 lõike 1 kohaselt garantii aluseks oleva laenu andja käest teavet ja dokumente, kui toetuse saaja ei ole neid kättesaadavaks teinud või kui on kahtlus, et kontrollimiseks esitatud teave ei vasta tegelikkusele; 3) teha ettekirjutus kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja anda selle täitmiseks uus tähtaeg või määrata lisatoimingud.  EELNÕU 01.04.2021 (3) Rakendusasutuse ja rakendusüksuse kontrollimisel on korraldusasutusel õigus anda ülesande või nõude täitmiseks soovitusi või määrata järeltoiminguid, vajaduse korral koos täitmise tähtajaga. § 26. Kohapealne kontroll (1) Kohapealsest kontrollist teatatakse kontrollitavale ette, välja arvatud juhul, kui etteteatamine ei sobi kokku kontrolli eesmärgiga. (2) Kohapealse kontrolli kohta koostatakse kontrollakt ja puuduste esinemise korral kirjeldatakse neid selles. Kontrollija võib kontrollaktis anda tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel algatatakse finantskorrektsiooni menetlus. (3) Kontrollimisse võib kaasata eksperdi. § 27. Auditeerimine (1) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 71 lõike 1 tähenduses on Rahandusministeerium. (2) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …/2021 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud auditeeriva asutuse ülesandeid. Auditeeriv asutus võib volitada juriidilise isiku või täidesaatva riigivõimu asutuse tegema auditit. (3) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul ja asutusel õigus auditeerida käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 ning §-des 7 ja 8 nimetatud ülesannete täitmist ja toetuse saaja projekti ning saada juurdepääs toetuse saaja ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmisega ning toetuse kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada toetuse saajale ja partnerile küsimusi ning viibida toetuse saaja ja partneri projektiga seotud ruumides ja territooriumil. (4) Auditeeriva asutuse volitatud isikul ja asutusel ning nende volitatud isikul ja asutusel on toetuse kasutamise õiguspärasuse hindamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 81 lõigete 3 ja 4 kohaselt õigus pääseda juurde rahastamisvahendist lõppsaajale garantii andmisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, ja teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid garantii aluseks oleva laenu andja juures. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 77 lõike 1 kohaste auditeerimiste ning sama artikli lõikes 3 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande ning sama määruse artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 7. jagu Finantskorrektsioon § 28. Finantskorrektsioon ja toetuse tagasinõudmine (1) Finantskorrektsiooni otsus toetuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks ning toetuse tagasinõudmiseks tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse …/2021 artikliga 103 ja vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel antavale määrusele.  EELNÕU 01.04.2021 (2) Finantskorrektsiooni tegemise alused ja ulatuse ning finantskorrektsiooni otsuse vormistamisnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Finantskorrektsiooni otsuse võib teha nelja aasta jooksul toetuse saajale viimase makse tegemisest või ühe aasta jooksul projekti kestuse nõude lõpptähtajast alates, sõltuvalt kumb on hilisem. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tuvastamise juhtudel on õigus toetuse tagasinõudmise otsus teha kümne aasta jooksul riigiabi andmisest arvates. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aegumisel juhindutakse Nõukogu määrusest (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18. detsember 1995, (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4), Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta. § 29. Toetuse tagasimaksmine ja intress (1) Toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsusega nõutud toetuse 60 kalendripäeva ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude puhul nelja kuu jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (2) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust, kui Euroopa Liidu õigusest ei tulene teisiti. (3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. (4) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib rakendusüksus ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase tagasinõude puhul. Ajatamisel rakendatakse intressi, välja arvatud käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel, alates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360- päevane periood. Negatiivse Euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe. (5) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib rakendusüksus ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Toetuse saaja peab maksma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud intressi arvates toetuse ajatamise otsuse jõustumisest kuni toetuse tagasimaksmiseni, kuid mitte kauem kui käesolevas lõikes nimetatud tagasimaksmise tähtpäevani. (6) Toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (7) Tagasimaksmisele kuuluvate toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul ja seda ei ole võimalik tasaarveldada käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. § 30. Viivis  EELNÕU 01.04.2021 (1) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. (2) Viivist ei nõuta riigiasutuselt, rakendusüksuselt ja isikult, kes on volitatud täitma riigi haldusülesannet toetuse kasutamisel või vahendamisel, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses. (3) Põhjendatud erandjuhul võib korraldusasutuse nõusolekul vähendada viivise suurust kuni 50 protsenti alates tagasimaksmise tähtpäevast. (4) Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, siis intress ja viimasena tagastatav toetus. 8. jagu Vaidemenetlus § 31. Vaidemenetlus (1) Käesoleva seaduse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus, kui isikul on haldusmenetluse seaduse kohaselt vaide esitamise õigus. (2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud vaiet lahendavale asutusele vaide esitamisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt. § 32. Vaideorgan (1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide korraldusasutuseks olev asutus. (2) Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutuseks olev asutus. (3) Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksuseks olev asutus või juriidiline isik, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimustes on toetuse taotlemisega seotud vaide lahendaja rakendusasutuseks olev ministeerium. (4) Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on täidesaatva riigivõimu asutus või riigivara seaduse § 3 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutus. 3. peatükk Interreg programmide elluviimine 1. jagu Programmid, rahaliste vahendite jaotamine ja ülesanded § 33. Programmi koostamine, kinnitamine ja rahaliste vahendite jaotamine  EELNÕU 01.04.2021 (1) Rahandusministeerium esindab Eestit Interreg programmi koostamise läbirääkimistel programmis osalevate riikidega, asjaomase asutusega ja Euroopa Komisjoniga ning sõlmib Eesti nimel Interreg programmi rakendamisega seotud kokkuleppeid. (2) Vabariigi Valitsus kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 16 lõikes 5 nimetatud teabe valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. (3) Kui Interreg programmi korraldusasutus asub Eestis, esitab Rahandusministeerium Interreg programmi Euroopa Komisjonile pärast seda, kui ta on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 16 lõikes 5 nimetatud nõusolekud. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr … /2021 artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohase vahendite jaotuse artikli 3 lõikes 1 ja 2 nimetatud komponentide vahel otsustab valdkonna eest vastutav minister, kes esitab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 12 lõikes 3 nimetatud toetuse kandmise artikli 3 lõike 1 punktis a nimetatud piiriülese koostöö programmidele otsustab valdkonna eest vastutav minister. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr … /2021 artikli 59 lõike 4 punktides a ja b nimetatud rahastamislepingu või rakendamislepingu Euroopa Komisjoniga ja partnerriigiga allkirjastab valdkonna eest vastutav minister. § 34. Liikmesriigi, korraldusasutuse, sekretariaadi, auditeeriva asutuse ja kontrollija ülesannete täitmine (1) Rahandusministeerium täidab Interreg programmi elluviimisega seotud liikmesriigi ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr …/2021 ning (EL) nr …./2021. (2) Korraldusasutus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2021 artikli 45 lõike 1 ja artikli 46 tähenduses valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud Rahandusministeeriumi valitsusasutus. (3) Ühine sekretariaat on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …../2021 artikli 46 lõike 2 tähenduses valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud Rahandusministeeriumi valitsusasutus. (4) Kui Eestis asuv korraldusasutus loob info- või kontaktpunkti, võib korraldusasutus sõlmida halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepingu info- või kontaktpunkti loomiseks ning selle õiguste ja kohustuste määramiseks. (5) Auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) nr …. /2021 artikli 45 lõike 1 ja artikli 48 tähenduses on Rahandusministeerium. (6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–5 rakendatakse juhul, kui Eesti täidab Interreg programmi kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …./2021 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …./2021 nimetatud korraldusasutuse, sekretariaadi või auditeeriva asutuse ülesandeid.  EELNÕU 01.04.2021 (7) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2021 artikli 46 lõikes 4 (?) nimetatud kontrolli korraldab liikmesriik, täidab kontrollija ülesandeid valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud Rahandusministeeriumi valitsusasutus. (8) Kui Eestist väljaspool asuv korraldusasutus loob Eestisse info- või kontaktpunkti, täidab info- või kontaktpunkti ülesandeid valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud Rahandusministeeriumi valitsemisasutus. (9) Kui Rahandusministeerium loob Interreg programmi info- või kontaktpunkti, täidab info- või kontaktpunkti ülesandeid valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud Rahandusministeeriumi valitsemisasutus või valdkonna eest vastutava ministri halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga volitatud muu juriidiline isik. (10) Kui lõigetes 4 ja 9 nimetatud info- või kontaktpunktiks on juriidiline isik, kellega sõlmitakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras haldusleping, ei kohaldata halduskoostöö seaduse § 5 lõikeid 2 ja 3, § 6 lõikeid 1 ja 2, § 13 ega § 14 lõikeid 1 ja 3. (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …../1021 artiklis 28 nimetatud seirekomisjoni ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./1021 artikli 22 lõikes 1 nimetatud juhtkomitee Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või otsustab tema volitatud ametnik. (12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …. /1021 artikli 48 lõikes 1 nimetatud audiitorite rühma Eesti liikmed nimetab oma käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või otsustab tema volitatud ametnik. (13) Korraldusasutuse, auditeeriva asutuse, sekretariaadi ja kontrollija ülesannete täitmine lõpeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) nr …/1021 ja (EL) nr …./1021 või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste lõppedes. § 35. Toetuse andmine ja kasutamine Toetuse andmise tingimuste nõuded ja tingimused toetuse taotlemiseks ning kasutamiseks, kulude abikõlblikuks arvestamiseks ja toetuse maksmiseks ning toetustest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord kehtestatakse kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega ja programmi seirekomisjoni poolt heaks kiidetud programmi juhendiga ning toetuslepingus või toetuse andmise otsuses kehtestatuga. § 36. Toetuse taotlemine ja menetlemine (1) Taotleja ja partner on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel tõendama, et nad vastavad Interreg programmis või Interreg programmi seirekomisjoni otsustes sätestatud tingimustele, ning esitama lisateavet ja -dokumente taotluses esitatud teabe kontrollimiseks. (2) Vastava valdkonna ministeerium ja selle asutus ning Riigikantselei on kohustatud Rahandusministeeriumi nõudmisel esitama oma arvamuse taotluse ja partneri kohta, kui see on vajalik taotluse menetlemiseks. (3) Taotluse rahuldamise või rahuldatama jätmise otsuse motiveerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse §12. (4) Ärakuulamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 13 lõiget 1.  EELNÕU 01.04.2021 2. jagu Andmete töötlemine ja säilitamine ning andmete avalikustamine § 37. Dokumentide säilitamine Dokumentide säilitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 18. § 38. Teabe töötlemine (1) Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud ülesannete täitjad ja nende ülesannete täitmisse kaasatud isikud võivad töödelda ning omavahel vahetada teavet ja dokumente taotlejate ja toetuse saajate kohta ning muud menetluse käigus saadud teavet ja muid dokumente käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides nimetatud ülesannete täitmiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikud ei tohi teenistus- või töösuhte või võlaõigusliku lepingu täitmise ajal ega ka pärast seda avaldada ülesannete täitmise tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. (3) Rahandusministeerium või korraldusasutus võib läbi viia Interreg programmi hindamisi, uuringuid ja analüüse, kasutades selleks toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud andmekoosseisu, sealhulgas isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid. (4) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Rahandusministeeriumi või korraldusasutuse nõudmisel Interreg programmi hindamise, uuringu või analüüsi läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta. § 39. Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine (1) Toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatut, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud erisustega. (2) Rahuldamata jäetud taotluse andmeid, välja arvatud avaliku teabe seaduse § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabevaldaja taotlusega seotud andmeid ja statistilisi andmeid, ei avalikustata kuni 2032. aasta 31. detsembrini. Taotleja kontaktandmeid võib avaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2021 artikli 45 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …./2021 artikli 35 kohase hindamiste läbiviimiseks. (3) Andmeid, mida ei pea Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 36 kohaselt avalikustama, avaldatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. § 40. Toetuse haldamise keskkond (1) Toetuse haldamise keskkond on andmekogu, milles töödeldakse andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 72 lõike 1 punktis e nimetatud ülesande täitmiseks ning statistiliste ülevaadete tegemiseks. (2) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamine toimub toetuste haldamise keskkonna kaudu.  EELNÕU 01.04.2021 (3) Käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–5 ja 7–9 nimetatud ülesannete täitjad kannavad toetuste haldamise keskkonda teabe ja dokumendid, mis on tekkinud või saadud ülesannete täitmisel. (5) Andmekogu põhimääruse ja kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutava minister oma määrusega. (6) Toetuse andmise ja kasutamise kohta toetuste haldamise keskkonda kantud andmetel on õiguslik tähendus. (7) Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. 3. jagu Projekti kontrollimine § 41. Kontrolli ese ja kontrollijad (1) Projektis toetuse kasutamise kontrollimisel hinnatakse toetuse andmise ja kasutamise tingimustes, Euroopa Liidu ja riigisisestes õigusaktides, programmi juhendis, toetuslepingus ja toetuse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse saamisega seotud kohustuste ja nõuete täitmist. (2) Kontrolli teostab selleks volitatud ametnik või töötaja (edaspidi kontrollija). (3) Kontrollija peab esitama kontrollitava nõudmisel volitust tõendava dokumendi. (4) Kontrollijal on käesoleva seaduse § 25 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud õigused. (5) Kohapealsel kontrollimisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 26. § 42. Auditeerimine (1) Auditeeriv asutus täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis 48 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud ülesandeid. (2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel õigus auditeerida käesoleva seaduse § 34 lõigetes 2–4 ja 7–9 nimetatud asutusi ja toetuse saaja projekti ning saada juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmise ning toetuse kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida auditeeritava ja partneri ruumides ja territooriumil. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 48 lõike 2 kohaste auditeerimiste, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis 78 nimetatud auditeerimise strateegia ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 48 lõikes 5 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse ja sama artikli lõikes 6 nimetatud auditeerimise aastaaruande koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. 4. jagu Finantskorrektsioon § 43. Finantskorrektsioon  EELNÕU 01.04.2021 (1) Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel võetakse aluseks Interreg programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord. (2) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse kohta tehtud finantskorrektsiooni otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust ei maksta tagasi tähtaja jooksul, annab finantskorrektsiooni otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. jagu Vaidemenetlus § 44. Vaidemenetlus Vaidemenetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 31 sätestatut. § 45. Vaideorgan (1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide korraldusasutuseks olev asutus. (2) Kui vaie esitatakse kontrollija otsuse või toimingu peale, lahendab vaide kontrollijaks olev asutus. 4. peatükk Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimine § 46. Siseturvalisuspoliitika rakenduskava koostamine ja kinnitamine (1) Siseministeerium koostab koostöös ministeeriumide ja Riigikantseleiga siseturvalisuspoliitika rakenduskavad ning peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi. (2) Vabariigi Valitsus kinnitab siseturvalisuspoliitika rakenduskavad Siseministeeriumi ettepanekul. Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kinnitatud siseturvalisuspoliitika rakenduskava Euroopa Komisjonile. § 47. Rahastamiskava koostamine ja selle kinnitamine (1) Siseministeerium koostab koostöös siseturvalisuspoliitika rakenduskava elluviimisel osalevate ministeeriumidega siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimiseks siseturvalisuspoliitika rahastamiskava. (2) Siseturvalisuspoliitika rahastamiskavas kehtestatava teabe kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Siseturvalisuspoliitika rahastamiskava kinnitab valdkonna eest vastutav minister. § 48. Liikmesriigi, korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmine (1) Liikmesriigi ja korraldusasutuse ülesandeid täidab Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastu (edaspidi siseturvalisuspoliitika fondid) puhul Siseministeerium.  EELNÕU 01.04.2021 (2) Rakendusasutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium. Siseministeeriumile ei kohaldata käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktis 5 sätestatut. (3) Rakendusüksuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeerium või rahastamiskavas nimetatud muu täidesaatva riigivõimu asutus või avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik. Lisaks kogub rakendusüksus siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatavate tegevuste kohta andmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 37 täitmiseks. § 49. Ülesannete nõuetekohane täitmine (1) Siseministeerium võib asuda täitma käesoleva seaduse § 48 kohaselt talle määratud või volitatud ülesandeid, kui auditeeriv asutus on tunnistanud Siseministeeriumi tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 lisas X nimetatud nõuetele vastavaks. (2) Kui Siseministeerium jätkab käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud ülesannete täitmist, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud tööprotseduuridele nõuetele vastavuse hinnangu andmist ülesannete täitmise asumise eeldusena ei kohaldata. Tööprotseduurides tehtavate muudatuste nõutele vastavust hinnatakse, kui tööprotseduurides tehakse muudatusi. (3) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, võib rakendusüksuseks nimetatud asutus või isik asuda ülesandeid täitma, kui Siseministeerium on hinnanud rakendusüksuse tööprotseduurid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr ……/2021 ning käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaks. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul antakse auditi või kontrolli tulemusel hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta lõike 3 kohastele nõuetele, määrab Vabariigi Valitsus Siseministeeriumi ettepanekul rakendusüksuse ülesannete edasise täitja käesoleva seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud rahastamiskavas. § 50. Toetuse andmise tingimuste koostamine ja kehtestamine Üldised tingimused siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimisel toetuse taotlemiseks ja kasutamiseks ning kulude abikõlblikuks arvamiseks, samuti toetuse maksmise ja toetuse andmise tingimuste kohustuslikud elemendid ning eelnõu kooskõlastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 51. Toetuse saaja Siseturvalisuspoliitika fondide puhul on toetuse saaja juriidiline isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kelle projekti rahastatakse toetusest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 2 punkti 17 tähenduses rahastamisvahendi rakendaja. § 52. Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise seire (1) Siseministeerium täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklites 36–38 nimetatud siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise seirega seotud ülesandeid. (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium: 1) võib Siseministeerium anda rakendusüksusele siseturvalisuspoliitika rakenduskavade tõhusamaks elluviimiseks omal algatusel suuniseid ja Euroopa Komisjoni tähelepanekute alusel soovitusi ning jälgib nendega arvestamist;  EELNÕU 01.04.2021 2) annab rakendusüksus Siseministeeriumile tema nõudmise korral käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. § 53. Seirekomisjoni moodustamine Siseministeerium vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis 33 nimetatud rakenduskava seirekomisjoni moodustamise eest ning tagab seirekomisjoni asjaajamise, sealhulgas materjalide ettevalmistamise ja seirekomisjoni koosolekute protokollimise. § 54. Siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamine (1) Siseministeerium korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklite 39 ja 40 kohaseid siseturvalisuspoliitika rakenduskavasid hõlmavaid hindamisi, arvestades seirekomisjoni soovitusi. (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium, annab rakendusüksus Siseministeeriumile tema nõudmise korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklite 39 ja 40 tähenduses rakenduskavade hindamiste läbiviimiseks vajalikku teavet. (3) Siseministeerium täidab siseturvalisuspoliitika rakenduskavade hindamisel järgmisi ülesandeid: 1) koostab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hindamiste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 39 lõikes 5 nimetatud hindamiste kava ning esitab selle seirekomisjonile heakskiitmiseks; 2) esitab seirekomisjonile teabe hindamise järelduste, soovituste ja nendega arvestamise kohta; 3) avaldab hindamiste lõpparuanded Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 44 lõike 1 kohasel veebilehel. (4) Hindamisi viivad läbi siseturvalisuspoliitika rakenduskavade elluviimise korraldamisest ja auditeerimisest sõltumatud eksperdid. (5) Toetuse saaja ja partner annavad hindamiste käigus Siseministeeriumi nõudmisel hindamise läbiviijale teavet toetuse andmise tingimuste kohase toetuse kasutamise ja projekti tulemuste kohta. (6) Siseministeerium võib läbi viia käesoleva paragrahvis nimetatud hindamisi, kasutades selleks toetuse andmise tingimustes kindlaks määratud andmekoosseisu, sealhulgas isikuandmeid ja eriliigilisi isikuandmeid kooskõlas õigusaktidega. Hindamise läbiviimise aeg kinnitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hindamiste kavas. § 55. Teabe töötlemine (1) Käesoleva seaduse §-s 48 ja § 59 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitjatele ja nende ülesannete täitmisse kaasatud isikutele kohaldatakse toetuse andmisega seotud teabe töötlemisel käesoleva seaduse § 19 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. (2) Siseturvalisuspoliitika fondide vahenditest toetatud projekti tegevustes osaleja andmeid töötlevad, sealhulgas koguvad, toetuse saaja, partner ja asutus või isik, kes täidab vastavat ülesannet, ning esitavad need rakendusüksusele. § 56. Registrisse andmete esitamine  EELNÕU 01.04.2021 Käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud registrisse kannavad käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud teabe ja dokumendid ka käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud ülesannete täitjad ja auditeerija, kui toetuse andmise tingimustes ei ole sätestatud teisiti. § 57. Teavitamistegevused (1) Siseturvalisuspoliitika fondide teavitamistegevusi kirjeldatakse siseturvalisuspoliitika rakenduskavades vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr…..…/2021 artikli 17 lõikele 3. (2) Siseturvalisuspoliitika fondide toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 22 lõike 2 alusel antavas määruses. § 58. Projekti ja rakendusüksuse ülesannete täitmise kontrollimine (1) Rahvusvahelise organisatsiooni projektis toetuse kasutamise kontrollimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr …. (2) Käesoleva seaduse § 23 lõiget 2, § 24 lõiget 1 ja § 25 lõiget 3 kohaldatakse juhul, kui Siseministeerium ei ole rakendusüksus. § 59. Auditeerimine (1) Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Siseministeeriumi siseauditi eest vastutav struktuuriüksus. (2) Auditeeriva asutuse ülesannete täitmiseks on auditeerival asutusel ning tema volitatud isikul ja asutusel õigus auditeerida toetuse saajat ja käesoleva seaduse §-s 48 nimetatud korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete ja §-s 49 nimetatud ülesannete täitmist ning saada juurdepääs auditeeritava ja partneri ülesannete ja kohustuste täitmise ning vahendite kasutamisega seotud teabele, sealhulgas raamatupidamisele, teha tõenditest kaasavõtmiseks koopiaid, esitada auditeeritavale ja partnerile küsimusi ning viibida auditeeritava ja partneri ruumides ja territooriumil. (3) Siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 27 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrust. Auditite planeerimisel, läbiviimisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub siseturvalisuspoliitika fondide auditeeriv asutus auditeerimise strateegiast, siseturvalisuspoliitika fondide auditeerimise käsiraamatust, rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest, audiitortegevuse seadusest ja Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeeriv asutus koostab siseturvalisuspoliitika fondide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artiklis 73 nimetatud auditeerimise strateegia. § 60. Vaidemenetlus (1) Kui vaie esitatakse korraldusasutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab siseturvalisuspoliitika fondide puhul vaide Siseministeerium.  EELNÕU 01.04.2021 (2) Kui rakendusüksuse ülesandeid ei täida Siseministeerium ja vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksuseks olev asutus, välja arvatud, kui toetuse andmise tingimustes on toetuse taotlemisega seotud vaide lahendaja Siseministeerium. Rakendusüksuseks olev asutus võib olla vaide lahendajaks, kui ta on täidesaatva riigivõimu asutus või riigivara seaduse § 3 punkti 8 tähenduses riigi sihtasutus. 5. peatükk Rakendussätted § 61. Riikliku statistika seaduse muutmine Riikliku statistika seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „riikliku statistika programmi“ sõnadega „või programmivälise statistikatöö“; 2) paragrahvi 201 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmejagamisteenus käesoleva seaduse tähenduses on andmete töötlemine teaduslikul või statistilisel eesmärgil, mille käigus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik edastab tema valduses olevad andmed Statistikaametile ja Statistikaamet töötleb ja edastab saadud andmed riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või teadusasutusele või avaldab andmed kokkuvõtliku ja üldistatud teabena.“ Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn 2021 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2021 (allkirjastatud digitaalselt)  07.04.21 Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava vahendite andmisest avalikkuse teavitamine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seadus § 22 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse (edaspidi ÜKPRS) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava vahenditest toetatud projektidest avalikkuse teavitamist. (4) Määruses sätestatud teavitamisnõudeid tuleb täita kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr …, millega kehtestatakse ….. (ELT L …), artiklitega 47 ja 50, IX lisaga ning isikuandmete kaitse seadusega. 2. peatükk Teavitamine ja logo kasutamine § 2. Teavitamistegevuste üldnõuded (1) Määruses sätestatud teavitamisnõuded kohalduvad pärast taotluse rahuldamise otsuse, toetuse andmise tingimuste käskkirja või rahastamisvahendi käskkirja või -lepingu jõustumist. (2) Määruses sätestatud teavitamistegevusi tehakse projekti abikõlblikkuse perioodil, kui määrusest ei tulene teisiti. (3) Kui projekti kogumaksumus on suurem kui kümme miljonit eurot, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse Euroopa Komisjoni ja korraldusasutuse. (4) Kui Euroopa Sotsiaalfondist+ antakse toetust füüsilisele isikule või projekti toetatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/..., ..., millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (ELÜ) nr 1296/2013, artikli 4 lõike 1 punktis xi sätestatud erieesmärgi raames, peab toetuse saaja võimaluste piires teavitama avalikkust toetuse saamisest avalikkusele nähtavas kohas, sealhulgas võib kasutada plakatit või paigaldada logo toetuse abiga soetatud asjale või objekti ehituse infostendile. (5) Toetuse saaja tagab, et lõppsaaja projektile toetuse vahendamisel täidab lõppsaaja määruse kohaseid avalikkuse teavitamise nõudeid, kui lõppsaaja projekti maksumus on üle 10 000 euro. (6) Rahastamisvahendi rakendaja tagab, et rahastamisvahendi lõppsaaja täidab määruse §-s 6 sätestatut.  07.04.21 § 3. Logo kasutamine (1) Logo paigaldatakse kleebisele, plakatile, tahvlile, dokumendile või muule teabekandjale, veebilehele ja selle mobiilivaatele või objektile määruses sätestatud tingimustel ja korras. Plakati või tahvli olemasolu korral ei pea üksikesemed ja andmekandjad olema logoga tähistatud, välja arvatud lõikes 2 nimetatud juhul. (2) Kui ese, dokument või muu teabekandja on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale või kui projektiga seotud tegevusala või ülesandeid kajastatakse veebilehel või mobiilivaate kaudu tähistatakse need logoga. (3) Kui objekti eripärast tulenevalt ei ole võimalik objekti tähistada logoga, tuleb tekstiliselt viidata fondile, millest projekti toetatakse. (4) Projekti kajastaval veebilehel, kui veebileht on olemas, avaldatakse lisaks logole projekti lühikirjeldus, eesmärk, tulemus ja toetuse summa. Partner paigutab oma projektiga seotud tegevusi kajastavale veebilehele vähemalt logo ja lisab viite toetuse saaja veebilehele või veebirakendusele, kust nähtub käesoleva lõike esimeses lauses nõutud teave projekti kohta. (5) Logo paigutatakse kergesti märgatavale kohale ning see ja nõutud tekst peavad olema selgelt nähtavad ja mõistlikust kaugusest loetavad. Sõltumata digiseadmest peab veebilehele paigutatud või veebirakenduses kasutatud logo olema digiseadme ekraanil nähtav, ilma et kasutaja peaks ekraanile kuvatavat lehekülge allapoole kerima. Digitaalne logo on kättesaadav veebilehel www.struktuurifondid.ee. (6) Välisriigis levitataval trükisel ja võõrkeelsel infomaterjalil võib kasutada logo ingliskeelset versiooni (lisa, joonis 20). (7) Kui kleebis, plakat, stend või tahvel, millele logo on paigutatud, saab kahjustada enne määruses nimetatud tähtaja möödumist, tuleb taastada kahjustuse-eelne olukord. (8) Kõnes avalikkuse teavitamisel kasutatakse väljendit „Rahastanud Euroopa Liit“ või „Kaasrahastanud Euroopa Liit” ja võimalusel logo. § 4. Kleebise kasutamine (1) Kleebisega tähistatakse ese, millele ei ole logo paigaldatud tootmise käigus. (2) Kleebist kasutatakse järgmiselt: 1) väikesele objektile paigutatakse vertikaalne 26×45 mm suurune kleebis (lisa, joonis 13) või horisontaalne 45×26 mm suurune kleebis (lisa, joonis 14); 2) suurele objektile paigutatakse vertikaalne 70×120 mm suurune kleebis (lisa, joonis 15) või horisontaalne 120×70 mm suurune kleebis (lisa, joonis 16). § 5. Plakat (1) Kui tahvli kasutamine ei ole nõutud, paigaldatakse toetatava tegevuse toimumise või objekti asukohta plakat. Kui plakatit ei ole võimalik paigaldada objekti või toetatava tegevuse asukohta, võib selle paigutada projektiga seotud asukoha esindusruumi või rajatisele. Plakat võib olla esitletud elektroonilisena.  07.04.21 (2) Plakat peab olema üleval projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui plakatit kasutatakse üksiktegevusest teavitamiseks, hoitakse plakat üleval tegevuse toimumise ajal. (3) Plakat peab olema suurusega vähemalt A3 ning sellel peab asetsema logo, millele eraldatakse vähemalt 25% plakati pindalast, ja projekti nimetus või lühikirjeldus, mis on seostatav registris märgitud projekti nimetusega, mis peab moodustama plakati kõrgusest vähemalt 30% (lisa, joonis 17). (4) Plakati näidis on digitaalsel kujul kättesaadav veebilehel www.struktuurifondid.ee. (5) Kui toetust antakse ESF+ Article 4 lõike 1 punkti xi tähenduses, ei kohaldata lõikeid 1-4. § 6. Tahvel (1) Kui Euroopa Regionaalarengu Fondist või Ühtekuuluvusfondist toetatava projekti kogumaksumus on suurem kui 500 000 eurot või ESF+ toetatava projekti kogumaksumus on suurem kui 100 000 eurot, püstitatakse investeeringu, seadme või toetatava tegevuse asukohta tahvile (lisa, joonis 18) kohe pärast tegevusega, sealhulgas investeeringuga seotud toiminguga või ostetud seadme paigaldamisega, alustamist. (2) Tahvlit hoitakse üleval projekti abikõlblikkuse perioodil alates tegevuse alustamisest ja kestvuse nõude kohaldumisel selle nõude täitmisaja lõpuni. (3) Tahvli kasutamisel peab järgima järgmisi nõudeid: 1) tahvel paigaldatakse avalikkusele nähtavasse kohta, mis asub objekti vahetus läheduses; 2) tahvlile paigutatakse logo, millele eraldatakse vähemalt 25% tahvli pindalast; 3) tahvlile kirjutatakse projekti nimetus ja peamine eesmärk, millele eraldatakse vähemalt 30% tahvli kõrgusest; 4) tahvli minimaalne suurus on 1500×1000/ 500×300 mm. (4) Tahvlile võib paigutada muud teavet, kui see ei takista lõikes 3 nimetud nõuete täitmist. (5) Kui samas asukohas on samal ajal käsil mitu lõike 1 kohast projekti, võib lõike 3 punktis 3 nimetatud teabe kanda ühele tahvlile. 3. peatükk Logo kujundus § 7. Logo komponendid (1) Logo koosneb Euroopa Liidu embleemist ja purjekujulisest Eesti lipu kujutisest ning nende all olevast tekstist (edaspidi logo komponendid) (lisa, joonised 1–5). (2) Logol Euroopa Liidu embleemi all asub tekst „Rahastanud Euroopa Liit“, kui projektile toetuse määr on 100% või „Kaasrahastanud Euroopa Liit“, kui toetuse määr on väiksem kui 100%. (lisa, joonis 1) (3) Reklaami, teavitamise, propageerimise või muul sellelaadsel eesmärgil kasutataval väikesel esemel ja andmekandjal, kui logo kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, sealhulgas, kui tumedast ja kirjust taustast ei saa loobuda, võib logo asemel kasutada Euroopa Liidu embleemi koos tekstiga „Euroopa Liit”, mis trükitakse valget värvi turvaalaga laiusega 1/25  07.04.21 embleemi kõrgusest (lisa, joonis 21). Kui embleemi all oleva teksti taustana kasutatakse tumedat või kirjut tausta, tuleb logo ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 logo kõrgusest (lisa, joonis 21a). Euroopa Liidu embleemi väikseim kõrgus võib olla viis millimeetrit. § 8. Logo komponentide mõõtmed ja turvaala (1) Logo turvaala on logo ümber olev tühi ala, millel ei ole muid kujunduselemente (lisa, joonis 6). (2) Logo turvaala proportsioonid logo suhtes on muutumatud (lisa, joonis 7). (3) Euroopa Liidu embleemi kõrguse väikseim lubatud mõõt on 10 mm ja vertikaalsel paigutusel laiuse väikseim lubatud mõõt on 15 mm (lisa, joonis 8). (4) Tumedal ja kirjul taustal kasutatakse logo koos valget värvi turvaalaga (lisa, joonis 9). Kui embleemi all oleva teksti taustana kasutatakse tumedat või kirjut tausta, tuleb logo ümber trükkida valge piirjoon laiusega 1/25 logo kõrgusest (lisa, joonis 9a). (5) Kui logo kõrval paikneb teisi logosid, peab logo olema kõrguselt või laiuselt vähemalt sama suur kui muu suurim logo. § 9. Logo värvid ja kirjatüübid (1) Logo kasutatakse värvilisena (lisa, joonis 11). (2) Kui põhjendatud juhul ei ole logo värvilisena kujutamine võimalik, võib logo olla mustvalge, välja arvatud veebilehel. (3) Mustvalge logo korral on Euroopa Liidu embleemi raam must ja tähed mustad valgel taustal (lisa, joonis 12). (4) Logo kirjatüüp on Arial. Kaldkirja, allajoonitud teksti ja teisi teksti esiletõstmise viise ei tohi kasutada. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-0459 - Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Riigikantselei Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/135f6a53-4749-476a-812c-cf5fb90cf387 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/135f6a53-4749-476a-812c-cf5fb90cf387?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main