Aruanne

NÕUKOGU OTSUS Tallinn 06.04.2021 Nr 1-1/2 Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruande 2020 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõige 1 punktile 7 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: 1. Kinnitada „Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 2020“. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Rahnel Nõukogu esimees  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Narva mnt 5 Fax +372 6 268 777 Tallinn 10117 Internet www.kpmg.ee Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2020, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab lehekülgedel 6 kuni 22 esitatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Tallinn, 26. märts 2021 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andris Jegers Liina Randmann Vandeaudiitori number 171 Vandeaudiitori number 661 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 2  Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 01.01.2020 - 31.12.2020 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 3 72 6 307 501 Faks: 3 72 6 311 410 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.rahvusraamatukogu.ee Peadirektor: Janne Andresoo Audiitor: KPMG Baltics OÜ  Aastaaruanne 2020 SISUKORD Tegevusaruanne ........................................................................................................................... 3 Raamatupidamise aastaaruanne..................................................................................................... 6 Bilanss .......................................................................................................................................... 6 Tulemiaruanne ............................................................................................................................ 7 Rahavoogude aruanne ................................................................................................................ 8 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted .................................................................................................... 10 Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................ 14 Lisa 3 Maksud ........................................................................................................................ 15 Lisa 4 Materiaalne põhivara .................................................................................................. 15 Lisa 5 Immateriaalne põhivara .............................................................................................. 16 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed .................................................................................................... 17 Lisa 7 Kasutusrent.................................................................................................................. 17 Lisa 8 Müügitulu .................................................................................................................... 18 Lisa 9 Sihtfinantseerimine ..................................................................................................... 19 Lisa 10 Majandamiskulud ...................................................................................................... 21 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud .................................................................................... 21 Lisa 12 Tööjõukulud............................................................................................................... 22 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud ....................................................................................... 22 Lisa 14 Bilansipäevajärgsed sündmused ............................................................................... 22 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ............................................................................................... 23 Majandusaasta aruande allkirjad .................................................................................................. 24 2  Aastaaruanne 2020 Tegevusaruanne 2020. aasta läheb ajalukku ülemaailmse koroonapandeemia aastana, mil oluliselt muutus meie igapäevase elu toimimine nii riikide, organisatsioonide kui iga inimese tasandil. Eesti Rahvusraamatukogu on kriisiolukorraga, mis praeguseks, 2021. aasta märtsikuu keskpaigaks pole veel lõppenud, hästi toime tulnud. Eriolukorra alguses, 2020. aasta märtsis sulgesime raamatukogu lugemissaalid ja korraldasime teeninduse ümber kontaktivabaks. Raamatute laenutamine toimus iseteeninduslikult nii raamatukapi abil kui ka fuajees, kust ettetellijatel oli võimalik soovitud teosed kätte saada. Hüppeliselt kasvas digikanalite kasutamine. Digitaalarhiivi DIGAR kasutus ületas rekordilise 2,5 miljoni unikaalse sessiooni piiri. Võõrkeelse perioodika andmebaasi Pressreader kasutamine kasvas viis korda ja otsinguportaali kasutamine perioodil märts–aprill ligi kaks korda. Pakkusime oma klientidele tuge veebivestluse kaudu, mille maht kasvas lausa 100%. Lisaks avasime võimaluse infoteenindajaga ka veebis kohtuda, teisisõnu kujundasime virtuaalse lugemissaali. Rahvusraamatukogu sai keerulises olukorras väga hästi hakkama. Seda kinnitab kõige otsesemalt tagasiside soovitusindeks, mis 2020. aastal oli eriti kõrge: üle 90%. Raamatukogu füüsiline külastamine oli raskendatud ning see kajastub ka statistikas: külastusi oli aasta jooksul 35% vähem. Samas saime juurde üle 1000 uue lugeja ning raamatute kojulaenutus kasvas eelmise aastaga võrreldes 15%. Kevadise eriolukorra ajal lõpetasime viiviste võtmise ning otsustasime seda jätkata aasta lõpuni. Tulemusena selgus, et kuigi mõnevõrra suurenes teoste käes hoidmise aeg, jäi võlglaste kätte vähem kui 1% teavikutest, mida võib hinnata marginaalseks võrreldes laenutuste arvuga. Keeruline aasta andis rahvusraamatukogule humanitaarkeskusena ideid ja võimalusi katsetada uute projektidega ja samas jätkata traditsiooniliste ettevõtmistega uues, digitaalses kuues. Toimus traditsiooniline emakeelepäeva konverents „Keel ja identiteet“, mis eriolukorra kehtestamise tõttu tuli 24 tunni jooksul muuta virtuaalseks. Soov ühiskonnas olulistel teemadel kaasa rääkida ajendas korraldama seminari „Tartu rahu kultuurimõju“. Raamatukogude roll hariduses on muutumas üha olulisemaks ja seetõttu on heameel tõdeda, et rahvusraamatukogu koostöö haridusasutustega õppekavade toetamisel haridustegevuste kaudu on olnud viljakas. Vaatamata sellele, et raamatukoguhoonesse plaanitud haridustegevused tuli eriolukorra ajal ära jätta, saame tuua esile mitmeid õnnestumisi. Hea näide on aprillis valminud haridusprogramme tutvustav veebipesa, mis pakub õpetajatele ja õpilastele tuge ning inspiratsiooni. 2020. aastal tegelesime oma riigiasutuste koostöövõrgustiku aktiivse laiendamisega, et rahvusraamatukogu teenusteni jõudmine oleks võimalikult kiire ja mugav. Aasta lõpu seisuga olid rahvusraamatukogu kui riigiraamatukogu teenuste tutvustused ning otsekontaktid kuue ministeeriumi siseveebis, mis viib meie teenused riigisektori klientidele veelgi lähemale. Rahvusraamatukogu ühe peamise ülesande ehk rahvusteavikute kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise täitmine õnnestus 2020. aastal edukalt. Eesti digitaalsete väljaannete pikaajalise säilitamise osas oli kõige olulisem saavutus digitaalarhiivi uue tarkvara projekti edukas alustamine. Füüsilisel kandjal säilituseksemplaride keskus jätkas katkestusteta tööd ka 3  Aastaaruanne 2020 eriolukorras. Koostöö kirjastajatega on olnud tulemuslik ja digitaalne aines jõuab raamatukokku sageli enne trükitud säilituseksemplari. Plaanipäraselt jätkus üleriigiliste raamatukoguteenuste ja -süsteemide arendamine, neist enamik on analüüsi faasis. Innovatsiooniprojekti „Raamatud liikuma“ raames viidi edukalt läbi hange arenduspartneri leidmiseks, raamatukogudevaheline teenus käivitub 2022. aasta kevadel. Valmistasime ette üleriigilise raamatukogusüsteemi arendusprojekti järgmise etapi, milleks on ärianalüüs ja teenusedisain. Kultuuriministeeriumi tellimusel kuulutasime välja riigihanke digiainese kättesaadavuse analüüsi läbiviimiseks. Rahvusraamatukogu on edukalt osalenud tehisintellekti rakenduste (krattide) loomise projektides. 2020. aastal viisime läbi katseprojekti tehisintellekti tehnoloogial põhineva automaatse märksõnastamise prototüübi väljatöötamiseks, see saab aluseks kogu raamatukoguvõrgule terviklahenduse loomisel. Samuti valmis veebivestluse prototüüp, mis tõestas, et tervikprojekti arendus on otstarbekohane; seetõttu otsustas RR liituda üleriigilise teenuse Bürokratt arendustiimiga ning tegevus jätkub 2021. aastal. Laiendasime oma tegevusi digihumanitaaria vallas, algatades viis teksti- ja andmekaeve koostööprojekti, sealhulgas rahvusvahelise projekti, mille tulemusena luuakse uurijatele virtuaalne labor. 2020. aasta üks olulisemaid tegevusi oli ajakavakohane edasiliikumine rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimisprojektiga. Projekteerimine, mille tähtaeg on 31. märts 2021, on jõudnud lõppfaasi ja vastavalt ajakavale hakkab Riigi Kinnisvara AS seejärel ette valmistama ehitushanget. Rekonstrueerimine peaks lõppema ja hoone taasavatama 2025. aastal. Uuendatud raamatukoguhoonesse kolivad ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused. Koostöös projekteerimishanke võitja, arhitektuuribürooga Sirkel & Mall ja sisearhitektuuribürooga VLS on valmimisel ruumiplaneering vastavalt rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi ja VAT Teatri antud sisendile. Esile tõstmist väärib rahvusraamatukogu organisatsiooni paindlikkus ja kohanemisvõime kiiresti muutuvas olukorras. Lühikese aja jooksul korraldati ümber tööprotsessid, et teenindada ning töötada kontaktivabalt. Edukalt õnnestus lühikese aja jooksul panna raamatukogu tegevused toimima kaugtööna alates arendustegevustest lõpetades teavikute kataloogimisega. Heameel on tõdeda, et rahvusraamatukogu valiti osalema peresõbraliku tööandja programmis, sellega kaasnes vastav algmärgis. Teenusepõhise organisatsiooni vaates on oluline, et 2020. aastal koostasime finants- ja juhtimisarvestuse valdkonnas oma tegevuspõhise kulumudeli, mis omakorda võimaldab koostada tegevuspõhise eelarve ning saada sellega lisavaade finantspõhiste juhtimisotsuste tegemiseks. Rahvusraamatukogu organisatsiooni vaates on märkimisväärne asjaolu, et viimase seitsme aasta jooksul on meie töötajate arv vähenenud veerandi võrra. Samal ajal on meie pakutavate teenuste arv suurenenud ning nende pakkumiseks on lisandunud uued, spetsiifilisi oskusi nõudvad ametikohad. Seega saame hinnata, et rahvusraamatukogu tegevuse üldine tõhusus on suurenenud ning edukaks toimimiseks vajalikud oskused muutunud, mis nõuab suurt tähelepanu töötajate arendamisel ja koolitamisel. 4  Aastaaruanne 2020 Kokkuvõtvalt võib nentida, et 2020. aasta oli küll keeruline, kuid rahvusraamatukogu vaates igati õnnestunud, mis tõestas ilmekalt, kuivõrd olulist rolli etendavad ühiskonnas raamatukogud. Rahvusraamatukogu tegevuskava 2020 ja täismahus tegevusaruanne 2020 on kättesaadavad Rahvusraamatukogu kodulehelt www.nlib.ee/aruanded FINANTSNÄITAJAD 2019 2020 (tuhandetes eurodes) Bilansimaht 13 605 15 127 Käibevara 1 380 2 002 Põhivara 12 225 13 126 Lühiajalised kohustised 515 599 Pikaajalised kohustised Netovara 13 090 14 528 Müügitulu 703 443 Eraldised riigieelarvest 6 899 7 137 Muud sihtfinantseeringud 1 363 2 982 Tegevuskulud 9 137 9 127 Tulem -38 1 438 SUHTARVUD 2019 2020 Käibevara/lühiajalised kohustised 268% 334% Põhivara/bilansimaht 90% 87% Netovara/bilansimaht 96% 96% Müügitulu/ tegevustoetuste – ja 9% 4% sihtfinantseerimise tulu 2020. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 229 töötajat; töölepingu alusel töötavatele isikutele arvestatud töötasude üldsumma oli 3 977 995 eurot. Peadirektori töötasu oli 56 400 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 2020. aastal kokku 845 eurot. 5  Aastaaruanne 2020 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) AKTIVA (vara) lisa 31.12.2020 31.12.2019 Käibevara Raha 1 649 504 856 820 Nõuded ja ettemaksed 2 336 033 502 939 Varud 16 055 20 635 Käibevara kokku 2 001 592 1 380 394 Põhivara Materiaalne põhivara 4 13 067 089 12 136 717 Immateriaalne põhivara 5 58 558 88 103 Põhivara kokku 13 125 647 12 224 820 AKTIVA (vara) KOKKU 15 127 239 13 605 213 PASSIVA (kohustised ja netovara ) Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 6 599 448 515 368 Lühiajalised kohustised kokku 599 448 515 368 Kohustised kokku 599 448 515 368 Netovara 14 527 791 13 089 845 PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 15 127 239 13 605 213 6  Aastaaruanne 2020 Tulemiaruanne (eurodes) lisa 2020 2019 Müügitulu (Tegevustulu) 8 442 875 702 771 Tegevustoetus 7 136 808 6 899 358 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 9 1 499 918 14 987 sh tagasinõutud sihtfinantseerimine 0 -93 829 Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 9 1 482 495 1 347 672 sh vahendatav toetus 20 000 0 sh välisabi 151 932 129 099 sh tagasinõutud sihtfinantseerimine 0 -50 295 Muud tegevustulud 2 629 133 341 Kokku tegevustulud 10 564 725 9 098 129 Vahendatud toetus 9 -20 000 0 Kaubad, toore, materjal ja teenused 10 -2 638 652 -2 815 756 (majandamiskulud) Mitmesugused tegevuskulud 11 -539 141 -361 801 Tööjõukulud 12 -5 388 665 -5 358 559 Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku 4,5 -540 539 -600 418 Kokku tegevuskulud -9 126 997 -9 136 533 Tegevustulem 1 437 728 -38 404 Finantstulud ja –kulud Intressitulu 218 134 Finantstulud ja –kulud kokku 218 134 Aruandeaasta tulem 1 437 946 -38 271 7  Aastaaruanne 2020 Rahavoogude aruanne (eurodes) lisa 2020 2019 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 1 437 728 -38 404 Korrigeerimised: Põhivara kulum 4,5 540 539 600 418 Põhivara soetamiseks käibemaksukulu 263 411 32 277 Sihtfinantseerimise tulud põhivara soetamiseks 9 -1 499 918 -14 987 Põhitegevusega seotud käibevara muutus 118 290 -139 974 Varude muutus 4 579 3 344 Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 44 308 94 477 Kokku rahavood põhitegevusest 908 938 537 151 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel tasutud -1 670 472 -254 780 Laekunud sihtfinantseerimised põhivara 1 554 000 -103 687 soetamiseks Laekunud intressid ja muu finantstulu 218 134 Kokku rahavood investeerimistegevusest -116 255 -358 334 Rahavood kokku 792 684 178 817 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 856 820 678 004 Raha ja selle ekvivalentide muutus 792 684 178 817 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 1 649 504 856 820 8  Aastaaruanne 2020 Netovara liikumise aruanne (eurodes) Netovara seisuga 31.12.2018 13 128 116 2019. aasta tulem -38 271 Netovara seisuga 31.12.2019 13 089 845 2020. aasta tulem 1 437 946 Netovara seisuga 31.12.2020 14 527 791 9  Aastaaruanne 2020 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud põhimõtetest. Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja rahavoogude aruanne Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode jääke. Rahavoogude aruande koostamisel on kasutatud kaudset meetodit. Finantsvarad ja -kohustised Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. 10  Aastaaruanne 2020 Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures hinnatakse laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Lootusetud nõuded on aruandeaastal antud inkassofirmadele. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 5000 eurot, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide amortisatsiooninormid on järgmised: 11  Aastaaruanne 2020 Hooned 2 % aastas masinad ja seadmed 10 - 20% aastas muu inventar 10 - 25% aastas Teavikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud. Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu- (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja mille maksumus ületab 5000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 14 - 25% aastas. Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. 12  Aastaaruanne 2020 Tulu Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Toetused Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna tuluna põhivara soetamise perioodil. Tasuta saadud teenused Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna. Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud Eurodesse bilansipäeva valuutakursside alusel. Seotud osapoolte tehingud Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 13  Aastaaruanne 2020 Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Nõuded ja ettemaksed lisa 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded ostjate vastu 102 251 100 243 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -6 099 -6 309 Muud viitlaekumised 0 1 052 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 7 784 7 210 Sihtfinantseerimise nõuded 9 5 723 135 779 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 226 361 255 742 Muud lühiajalised nõuded 13 9 222 Kokku 336 033 502 939 Kuni 2020.aastani kajastati leppetrahvi nõudeid õigeaegselt tagastamata teavikutelt bilansis viitlaekumistena. Juhtkonna otsusega viidi leppetrahvide kajastamine bilansiväliseks ning sellest tulenevalt on 31.12.2020 seisuga viitlaekumiste saldo 0. Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed. 14  Aastaaruanne 2020 Lisa 3 Maksud 31.12.2020 31.12.2019 lisa ettemaks võlg ettemaks võlg Ettemaksukonto 2 7 784 7 210 Käibemaks 11 949 23 840 Erisoodustuste tulumaks 2 376 2 398 Üksikisiku tulumaks 51 854 51 452 Sotsiaalmaks 112 979 111 988 Töötuskindlustusmaks 7 190 7 035 Kogumispensioni makse 4 905 4 779 Kokku ettemaksed 2 7 784 7 210 Kokku võlad 6 0 191 253 0 201 492 Lisa 4 Materiaalne põhivara Infotehno- Ette- Ehitised ja Masinad loogia ja Kunsti- maksed ja Maa hoonestus- ja Teavikud Kokku muu väärtused lõpetamata õigus seadmed inventar põhivara Jääkmaksumus 666 017 6 223 712 110 086 190 859 69 960 4 835 570 40 513 12 136 717 31.12.2019 Soetusmaksumus 666 017 19 914 448 995 743 678 770 69 960 4 835 569 40 513 27 201 020 31.12.2019 Soetamine 2020 38 500 7 390 1 200 177 673 1 216 602 1 441 365 Ümberklassifitseerimine 0 Mahakandmine 2020 -88 253 -19 458 -107 711 Soetusmaksumus 1 034 666 017 19 914 448 597 907 71 160 4 993 785 1 257 115 28 534 674 31.12.2020 243 Akumuleeritud kulum 0 -13 690 734 -885 658 -487 911 0 0 0 -15 064 303 31.12.2019 Arvestatud kulum 2020 -404 760 -22 478 -64 299 -491 536 Ümberklassifitseerimine 0 Maha kandmine 2020 88 253 88 253 Akumuleeritud kulum 0 -14 095 494 -908 135 -463 957 0 0 0 -15 467 586 31.12.2020 Jääkmaksumus 666 017 5 818 954 126 108 133 950 71 160 4 993 785 1 257 115 13 067 089 31.12.2020 15  Aastaaruanne 2020 2019.aastal alustati Eesti Rahvusraamatukogu hoone Tõnismägi 2 renoveerimise projekteerimistöödega. Sõlmiti projekteerimistööde hankeleping Sirkel&Mall OÜ-ga ning RTG Projektbüroo AS-ga. 2019.aastal tehti nimetatud hankelepingu raames investeeringuid summas 40 513 eurot. 2020.aastal oli tehtud tööde maksumuseks 1 216 602 eurot. Hankelepingu kogumaksumus on 1 337 487 eurot (1 604 984 eurot koos käibemaksuga). Teavikute ostmiseks kulus majandusaastal 137 678 eurot. Teavikuid annetati aruandeperioodil summas 39 995 eurot. Lisa 5 Immateriaalne põhivara Muu Tarkvara immateriaalne Kokku põhivara Jääkmaksumus 59 597 28 507 88 103 31.12.2019 Soetusmaksumus 320 911 48 869 369 780 31.12.2019 Soetamine 2020 0 Mahakandmine 2020 0 Ümberklassifitseerimine 0 Soetusmaksumus 320 912 48 869 369 780 31.12.2020 Akumuleeritud kulum -261 316 -20 362 -281 678 31.12.2019 Arvestatud kulum 2020 -17 327 -12 217 -29 544 Mahakandmine 2020 0 Akumuleeritud kulum -278 643 -32 579 -311 222 31.12.2020 Jääkmaksumus 42 268 16 290 58 558 31.12.2020 16  Aastaaruanne 2020 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed lisa 31.12.2020 31.12.2019 Võlad tarnijatele 132 190 266 869 Võlad töövõtjatele 50 344 27 045 Maksuvõlad 3 191 253 201 492 Muud viitvõlad 657 910 Toetuste ja siirete kohustised 10 000 0 Muud kohustised 329 1 823 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 9 214 536 16 889 Muud saadud ettemaksed 139 340 Kokku 599 448 515 368 Lisa 7 Kasutusrent Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 2020 2019 Parkla 16 370 17 231 Ruumide rent ja majandamine 253 555 316 131 Kokku 8 269 925 333 362 Kasutusrendi kulu aruandeaastal lisa 2020 2019 Sõidukid 3 747 3 911 Kontoritehnika 1 708 1 704 Kokku 5 455 5 615 Kasutusrendile on antud 10,4% Tõnismägi 2 asuva hoone pinnast. Hoone jääkväärtus on 5 818 954 eurot, seega kasutusrendile antud vara jääkväärtus on 605 171 eurot. 17  Aastaaruanne 2020 Lisa 8 Müügitulu 2020 2019 Müügitulu tululiikide lõikes summa summa Üüritulu ja parkimisplatsi rent 269 925 60,9% 333 362 47,4% Konverentsiteenus 66 695 15,1% 233 112 33,2% Kirjastusteenused 20 253 4,6% 43 167 6,1% Köitmine ja restaureerimine 18 967 4,3% 12 151 1,7% Koolitused 16 421 3,7% 33 739 4,8% Digiteerimine, skaneerimine 13 615 3,1% 18 603 2,6% Näitused, kontserdid 13 370 3,0% 11 073 1,6% Infoteenused 11 884 2,7% 6 267 0,9% Arhiveerimine 6 789 1,5% 6 705 1,0% Ajakirja RK väljaandmine 125 0,0% 37 0,0% Ekskursioonid 0 0,0% 2 234 0,3% Muud 4 831 1,1% 2 321 0,3% Kokku 442 875 100,0% 702 771 100,0% 2020 2019 summa summa Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes (eurodes) (eurodes) Eesti 437 147 98,7% 677 880 96,5% Taani 4 350 1,0% 8 190 1,2% Soome 1 146 0,3% 2 231 0,3% Läti 4 0,0% 418 0,1% Belgia 0 0,0% 10 320 1,5% Muud 228 0,1% 3 732 0,5% Kokku 442 875 100,0% 702 771 100,0% 18  Aastaaruanne 2020 Lisa 9 Sihtfinantseerimine Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine 2020 2019 Kultuuriministeerium 1 459 923 65 375 Muud 39 995 43 442 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 0 -93 830 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine kokku 1 499 918 14 987 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 2020 2019 Rahandusministeerium 901 404 888 324 Kultuuriministeerium 327 572 274 689 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014- 124 389 59 066 2020 Riigikantselei 83 000 85 000 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 16 970 14 187 Eesti Kultuurkapital 12 000 12 242 Euroopa Komisjon 9 594 1 984 Tallinna Kultuuriamet 2 300 0 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 979 3 566 Integratsiooni SA 0 7 146 Muud 4 287 1 468 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 482 495 1 347 672 Saadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodustavad enamuse Kultuuriministeeriumi ja Riigikantselei toetus ning struktuurifondidest saadud sihtfinantseerimised. Rahandusministeeriumi poolne mitterahaline sihtfinantseering summas 901 404 sisaldab Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse poolt teostatud IT teenuste tulu. RMIT pakub raamatukogule IT teenust alates 2018.aastast Kultuuriministeeriumilt saadi 2020.aastal sihtfinantseeringut Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 1 522 000 eurot, jooksvaks remondiks 99 000 eurot, nootide 19  Aastaaruanne 2020 digiteerimise toetus oli summas 60 000 eurot. 32 000 euroga toetati e-raamatukogu arendamist, eesti autorite audioraamatu väljaandmist toetati 25 000 euroga ning e-väljaannete laenutuse tegevust 30 000 euroga. Digikultuuriaasta toetus oli summas 200 000 eurot, millest 20 000 eurot vahendati edasi koostööpartneritele. Lisaks väiksemad sihtotstarbelised toetused. Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud toetustest jäid 2020.aastal kasutamata ning kasutusperioodi pikendati: e-raamatukogu investeeringutoetus summas 32 000 eurot, digikultuuriaasta toetusest 35 655 eurot, mis kasutati jaanuaris 2021, e-väljaannete laenutusetegevuseks antud toetus summas 30 000 eurot ning hoone rekonstrueerimiseks antud toetusest 13 462 eurot. Jooksvaks remondiks eraldatud toetusest tagastati toetuse andjale 13 257 eurot kasutamata toetusena. Riigikantseleilt saadi toetust Euroopa Liidu infokeskuse finantseerimiseks 83 000 eurot. 2018.aastal rahuldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus taotluse struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 vahenditest eraldada toetust ühtse lugejaplatvormi loomiseks, mis võimaldaks raamatuid tellida kõikjalt Eestist. Projekti kogumaksumus on 666 665 eurot, EAS-i poolne finantseerimine sellest 50%. Riigi Infosüsteemide Amet rahuldas 2019 aastal 4 taotlust struktuuritoetuste fondi periood 2014-2020 arvelt toetuste eraldamiseks. Kõigi nelja projekti puhul on Eesti Rahvusraamatukogu omafinantseering 15% projekti kogumaksumusest. Sihtfinantseerimise nõuded 31.12.2020 31.12.2019 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 3 299 5 217 Kultuuriministeerium 1 212 60 995 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 0 66 861 Muud 540 1984 Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 5 051 135 057 Sihtfinantseerimise ettemaksed lisa 31.12.2020 31.12.2019 Kultuuriministeerium 118 117 0 Koninklijke Bibliotheek 44 005 0 Euroopa Komisjon 40 311 0 Läti Rahvusraamatukogu koostööprojekt 8 017 8 996 I.Eenmaa sihtkapital 4 086 4 086 Muud 0 3 807 Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 6 214 536 16 889 20  Aastaaruanne 2020 Lisa 10 Majandamiskulud 2020 2019 Administreerimiskulud -93 035 -66 307 Lähetused -5 411 -21 599 Koolitused -46 984 -64 394 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja remont -700 755 -905 688 Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -380 230 -340 267 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -108 391 -161 227 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -1 200 148 -1 172 227 Sõidukite majandamiskulud -9 310 -10 276 Inventar ja inventari remondikulud -17 696 -19 222 Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -26 034 -17 621 Muud -50 658 -36 928 Kokku -2 638 652 -2 815 756 2018.aastal anti järk järgult Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele üle Rahvusraamatukogu infotehnoloogia alane teenindamine. Tulenevalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi par. 32 lg 6 on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- kuludena kajastatud hinnangulisi kulusid teenuse osutamiseks summas 901 404 eurot (2019.aastal 888 324 eurot). Hinnanguline tulu on välja toodud lisas 9. Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 2020 2019 Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -532 095 -353 811 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -4 530 -7 185 Muud tegevuskulud - 2 516 -805 Kokku -539 141 -361 801 21  Aastaaruanne 2020 Lisa 12 Tööjõukulud 2020 2019 Töötasud kokku 4 004 760 3 982 110 Erisoodustused 20 688 21 646 Sotsiaalkindlustusmaksed 1 363 217 1 354 803 Kokku 5 388 665 5 358 559 Keskmine töötajate arv 229 236 2020 2019 Peadirektori tasud 56 400 56 550 Nõukogu liikmete tasud 845 2 470 Kokku 57 245 59 020 Lisa 13 Seotud osapoolte tehingud Eesti Rahvusraamatukogu ei ole seotud osapooltega 2020. aastal teinud avalikustamisele kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid. Lisa 14 Bilansipäevajärgsed sündmused Olulise mõjuga bilansipäevajärgsed sündmused puuduvad. 22  Aastaaruanne 2020 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 23  Aastaaruanne 2020 Majandusaasta aruande allkirjad Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt .aprillil 2021. aastal. Peadirektor: ......................................... Janne Andresoo Nõukogu esimees: .......................................... 24