Kiri

13 .0 4 .202 1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi valitsuse korralduse kehtetuks muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Autoriõiguse seaduse ( AutÕS ) § 87 lõike 1 alusel loodi Justiitsministeeriumi juurde autoriõiguse komisjon. Komisjon on moodustatud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a korraldusega nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ . Komisjoni praegune koosseis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 30 . aprilli 20 20 . a korraldusega nr 1 41 viieaastaseks perioodiks . AutÕS muudatustega, mis jõustusid 1. aprillil 2021. aastal, muudeti ka autoriõiguse komisjoni moodustamise alus eid . Muudatustega ant i osa Justiitsministeeriumi rakendusliku iseloomuga ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas üle Patendiametile, seal hulgas ülesanne korraldada AutÕS § 87 alusel moodustatud autoriõiguse komisjoni tööd. Lisaks nimetab muudatuste kohaselt nüüdsest komisjoni liikmed valdkonna eest vastutav minister, mitte Vabariigi Valitsus nagu seni . Seega tuleb hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse korraldus kehtetuks tunnistada, misjärel saab komisjoni liikmed nimetada juba justiitsminister. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja käesoleva seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Kärt Nemvalts ( [email protected] , 620 8283). 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Seoses autoriõiguse seaduse § 87 lõikes 1 jõustunud muudatustega tunnista takse eelnõuga kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a korraldus nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“. AutÕS § 87 lõike 1 kohaselt selle 1. aprillist 2021 kehtivas redaktsioonis nimeta b autoriõiguse komisjoni liikmed valdkonna eest vastutav minister (hetkel justiitsminister). Vastav käskkiri on võimalik anda pärast seda , kui kehtiv Vabariigi Valitsuse korraldus on käesoleva eelnõu kohaselt kehtetuks tunnistatud. Hetkel on komisjoni esimeheks nimetatud Justiitsministeeriumi nõunik ning liikmeteks järgmiste asutuste ja juriidiliste isikute esindajad: BSA | The Software Alliance (Eesti esindaja), Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon, Eesti Autorite Ühing, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Rahvusringhääling, Kultuuriministeerium, mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit, mittetulundusühing Eesti Kultuuri Koda, sihtasutus Eesti Filmi Instituut, Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Seoses asjaoluga, et autoriõiguse komisjoni tööd korraldab alates 1. aprillist 2021 Justiitsministeeriumi asemel Patendiamet, tuleks edaspidi nimetada komisjoni esime heks Justiitsministeeriumi nõuniku asemel Patendiameti esindaja ning lisada Justiitsministeeriumi esindaja komisjoni liikmete loetellu. 3. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei oma otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. KORRALDUSE MÕJUD Korralduse kehtetuks tunnistamise järel saab justiitsminister nimetada komisjoni liikmed uuesti oma käskkirjaga vastavalt 1. aprillist 2021 kehti vale volitusnormile. Esialgu ei ole plaanis teha komisjoni koosseisus muudatusi peale selle, et komisjoni esimeheks nimetatakse Patendiameti esindaja ja komisjoni liikmete loetelu täiendatakse Justiitsministeeriumi esindajaga. M ärkimist vajab siiski , et Justiitsministeeriumil on koostöös Patendiametiga plaanis autoriõiguse komisjoni ülesannete, korralduse ning finantseerimi se teema 2021. aasta teise s poole s üle vaadata. Sellega võivad edaspidi kaasneda ka ümberkorraldused komisjoni ülesehituses, sh liikmeskonnas. Ennekõike tuleneb komisjoni töökorralduse ülevaatamise vajadus EL autoriõiguse valdkonna direktiivide ga kehtestatud nõuetest. Vabariigi Valitsus kiitis 1. aprillil 2021 heaks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võetakse üle kaks 2019. aastal jõustunud EL direktiivi . Direktiivist 2019/790 (nn DSM direktiiv) tulenevalt antakse autoriõiguse komisjonile ka täiendavaid ülesandeid. Näiteks lisatakse e elnõuga AutÕS § 87 lõike 1 punkti 4 viited sellele, et komisjon lahendab vaidlevate poolte lepitamise teel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi, sealhulgas kõnesoleva eelnõuga AutÕS-ile lisatud §-dest 49 1 ja 49 2 tulenevaid vaidlusi. Nimetatud vaidlused puudutavad teose või esituse kasutaja teavitamiskohustust ning nimetatud kasutamiseks sõlmitud lepingu kohandamist . DSM direktiivi artiklist 13 (audiovisuaalteostele ligipääs ja nende kättesaadavus nõudevideoplatvormide kaudu) tulenevalt peab kohtuvälise vaidluste lahendamise organi poole pöörduda saama ka siis, kui pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu audiovisuaalteoste kättesaadavaks tegemiseks nõudevideoteenuste kaudu , on probleeme seoses õiguste litsentsimisega. Kuna Eestis juba tegutseb autoriõigusalastes vaidlustes vabatahtlikkusel põhinevat lepitusmenetlust läbi viiv organ ehk autoriõiguse komisjon, siis ei peetud otstarbekaks selles küsimuses uue organi loomist, kuna DSM direktiivist tulenevad nõuded erapooletu vahendaja kasutamiseks on Eestis täidetud juba kehtiva õiguse kohaselt. Kolmandaks on autoriõiguse komisjoni vahendus vajalik, et lahendada platvormiteenuse kasutaja ja platvormipakkuja või õiguste omaja vahel tekkivaid vaidlusi seoses küsimusega, kas teose või muu sisu edastamine või kättesaadavaks tegemine platvormipakkuja veebilehe kaudu rikub autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. AutÕS § 87 lõike 1 p unkti 4 1 teht avad täiendused võimalda vad platvormiteenuse kasutaja ja platvormipakkuja või õiguste omaja vahel tekkivate vaidlustega pöörduda autoriõiguse komisjoni poole seoses küsimusega, kas teose või muu sisu edastamine või kättesaadavaks tegemine platvormipakkuja veebilehe kaudu rikub autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. Autoriõiguse komisjon kohustub lahendama selliseid vaidlusi lepitamise teel. Kuivõrd enamik vaidlusi lahendatakse eelduslikult platvormipakkuja poolt pakutava vaidluste lahendamise mehhanismi raames ning kuivõrd lisaks autoriõiguse komisjoni poole pöördumisele on osapooltel võimalik pöörduda oma nõudega ka kohtusse, siis eelduslikult ei too see siiski autoriõiguse komisjoni jaoks kaasa väga suurt koormuse kasvu. 5. KORRALDUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA KORRALDUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Vabariigi Valitsuse korralduse kehtetuks tunnistamisega otseselt kulusid ei kaasne. A utoriõiguse komisjoni tegevusformaat i sellega ei muudeta. Vähemalt mõnda aega jätkub komisjoni senine töökorraldus ning senise kogemuse põhjal ei ole tegemist suure koormusega komisoni tööd koordineerivale asutusele (alates 1. aprillist 2021 Patendiamet) . Olukord võib aga pikemas perspektiivis muutuda , sest autoriõiguse komisjonile lisandub peale EL direktiivide ülevõtmist (vt eespool) täiendavaid ülesandeid. K una Patendiameti ametnikud ja töötajad hakkavad täitma senisega võrreldes uusi ülesandeid (lisaks autoriõiguse komisoni töö korraldamisele veel teostama riiklikku järelevalvet kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning täitma orbteoste pädeva asutuse rolli), siis vajab Patendiamet eelduslikult kuni kolme lisatöötajat. See täiendav ressurss võimaldab hakkama saada ka DSM-direktiivist tulenevate autoriõiguse komisjoni täiendavate kohustustega. Nende inimeste palkamiseks vajab Patendiamet lisavahendeid kuni 148 000 eurot aastas (personalikulud kuni 130 000 eurot ja uue osakonna majanduskulud 18 000 eurot). Vajalike vahendite eraldamiseks riigieelarvest on Justiitsministeerium esitanud RES lisataotluse. Kui vajalikke vahendeid RES/RE protsessis Vabariigi Valitsuse poolt ei leita, siis leiab Justiitsministeerium koostöös Patendiametiga muu võimaluse lisanduvate ülesannete täitmiseks (nt Patendiameti olemasolevate ametnike ja töötajate ülesannete ümberkorraldamise teel) ja täiendavate vajalike kulude katmiseks. Nagu eespool öeldud, on Justiitsministeerium 2021. aasta teise poolde planeerinud ka autoriõiguse komisjoni tegevuse (ülesanded, korraldus, menetluskord ja finantseerimine) põhjalikuma läbivaatuse, millest tulenevalt saab omakorda paremini prognoosida ka Patendiameti edasist ressursivajadust just kõnealuse komisjoni tegevuse korraldamisega seo ses . Abistavaks materjaliks on selles osas ka 2020. aasta lõpus Justiitsministeeriumi poolt tellitud analüüs autoriõiguse komisjoni ülesannete, korralduse ning finantseerimise kohta . 6. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 7. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu esitat akse arvamuse avaldamiseks nendele asutustele ja organisatsioonidele, kelle esindajad on kehtetuks tunnistatava Vabariigi Valitsuse korralduse kohaselt komisjoni liikmeteks nimetatu d . Maris Lauri Justiitsminister Saatja: Kärt Nemvalts <[email protected]> Saadetud: 13.04.2021 11:48 Adressaat: Kaido Uduste <[email protected]>; <[email protected]>; Anne Veerpalu <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Anne-Ly Hussar <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Rauno Haabmets <[email protected]>; Keilin Tammepärg <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Liina Sulg <[email protected]>; KUL min <[email protected]>; Merle Põld <[email protected]>; <[email protected]>; Urmas Ambur <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Aleksei Kelli <[email protected]> Teema: Autoriõiguse komisjon Manused: VVK kehtetuks 13.04.2021.docx; VVK kehtetuks SK_13.04.2021.docx Tere, Justiitsministeerium võtab Teiega ühendust seoses autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 87 lõike 1 alusel Justiitsministeeriumi juurde loodud autoriõiguse komisjoni tegevust puudutava küsimusega. Komisjon on moodustatud Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a korraldusega nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“. Komisjoni praegune koosseis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2020. a korraldusega nr 141 viieaastaseks perioodiks (sellega seoses toimus Teiega ka aasta tagasi vastav infovahetus), kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/305052020009. AutÕS muudatustega, mis jõustusid 1. aprillil 2021. aastal, muudeti ka autoriõiguse komisjoni moodustamise aluseid. Muudatustega anti osa Justiitsministeeriumi rakendusliku iseloomuga ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas üle Patendiametile, seal hulgas ülesanne korraldada AutÕS § 87 alusel moodustatud autoriõiguse komisjoni tööd. Lisaks nimetab muudatuste kohaselt nüüdsest komisjoni liikmed valdkonna eest vastutav minister, mitte Vabariigi Valitsus nagu seni. Seega tuleb hetkel kehtiv Vabariigi Valitsuse korraldus kehtetuks tunnistada, misjärel saab komisjoni liikmed nimetada juba justiitsminister. Kõnelusel põhjusel pöördubki Justiitsministeerium Teie poole palvega üle vaadata manuses olev VV korralduse kehtetuks tunnistamise eelnõu ning selle seletuskiri. Seejärel saab Justiitsministeerium esitada eelnõu VV istungile. Kui VV korraldus on kehtetuks tunnistatud, saab Justiitsminister nimetada autoriõiguse komisjoni liikmed, hetkel ei ole plaanis teha komisjoni koosseisus muudatusi. Palume Teil oma arvamus esitada võimalusel järgmise nädala reedeks (23.04.2021). Heade soovidega Kärt Nemvalts Nõunik Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus Õiguspoliitika osakond Justiitsministeerium Tel: 6 208 283 E-post: [email protected] www.just.ee E ELNÕU 13 .0 4 .20 21 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Vabariigi Valitsuse korralduse kehtetuks tunnistamine Seoses autoriõiguse seaduse § 87 lõike s 1 jõustunud muu datuste ga tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a. korraldus nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär