Kiri

Ministeeriumid Meie 13.04.2021 nr 1.2-2/51-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: 1. Ratifitseerimise seaduse eelnõu 2. Ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 3. ILO meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatuste originaaltekst 4. ILO meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatuste eestikeelne tõlge Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Eesti Laevaomanike Liit Eesti Laevajuhtide Liidule Transpordiamet Tööinspektsioon Liis Tõnismaa 6269 805 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 23.03.2021 Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste ratifitseerimise seadus Ratifitseerida juurdelisatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi muudatused, mis on vastu võetud 2018. aasta 5. juunil Genfis. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2021. a allkirjastatud digitaalselt  Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) ratifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni (edaspidi meretöö konventsioon) koodeksi 2018. aastal vastu võetud muudatused. Muudatused puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on vangistuses relvastatud röövi või piraatluse tõttu. 1.1. Sisukokkuvõte Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) merekonverents võttis 2006. aasta 23. veebruaril Genfis vastu meretöö konventsiooni, mis koondas 68 olemasolevat ILO merendusalast rahvusvahelist konventsiooni ja soovitust, samuti mitmed üldpõhimõtted. Meretöö konventsiooni eesmärk oli luua ühtne regulatsioon, mis hõlmaks võimalikult suurel hulgal asjakohaseid põhimõtteid, et tagada kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused. Meretöö konventsioon koosneb artiklitest, eeskirjadest ja koodeksist, mis omakorda koosneb standarditest ja suunistest. Koodeks jaguneb A-osaks (standardid) ja B-osaks (suunised). Meretöö konventsiooni ratifitseerinud ILO liikmele on täitmiseks kohustuslikud artiklid, eeskirjad ja koodeksi A-osa, mis kohustavad austama eeskirjas ettenähtud õigusi ja põhimõtteid ning rakendama kõiki eeskirju koodeksi A-osa vastavates sätetes ettenähtud viisil. Koodeksi B-osa sätted ei ole järgimiseks kohustuslikud. Merenduses on maailmas piraatluse ja laeva relvastatud röövi näol tegemist olulise probleemiga, kuigi Eestis piraatluse ja laeva relvastatud röövi juhtumeid registreeritud ei ole. Suurim murekoht on laevapere liikmete, kes nende intsidentide puhul vangistusse satuvad, ning nende pereliikmete toimetulek. Vangistuses veedetud periood võib venida aastate pikkuseks, jättes laevapere liikmed ja nende perekonnad potentsiaalselt ilma sissetulekuteta, mis on vajalikud toidu ja ravimi hankimiseks, hariduse omandamiseks ja muuks eluliselt oluliste väljaminekute katmiseks. Rahvusvahelise Töökonverentsi poolt 2018. aastal vastu võetud meretöö konventsiooni koodeksi muudatuste eesmärgiks on sätestada rahvusvahelisel tasemel laevapere liikmete õigus töötasule ja muudele tasudele, mida neil on õigus saada töölepingu, kollektiivlepingu või lipuriigi riigisiseste õigusaktide alusel perioodil, kui laevapere liiget hoitakse vangistuses ning tagada, et vastutuse tasude maksmise jätkumise eest võtab asjakohane osapool. Samuti sätestavad muudatused, et laevapere liikme meretöölepingu kehtivus kirjeldatud olukorras jätkub vaatamata sellele, kas lepingu kehtivuskuupäev on möödunud või kas kumbki pool on teavitanud lepingu peatamisest või ülesütlemisest. Muudatused puudutavad standardit A2.1. „Meretöölepingud“, standardit A2.2. „Töötasu“ ja suunist B2.5.1. „Õigus kojusõidule“. Meretöö konventsiooni ratifitseerinud ILO liikmele on täitmiseks kohustuslikud artiklid, eeskirjad ja koodeksi A-osa, mis kohustavad austama eeskirjas ette nähtud õigusi ja põhimõtteid ning rakendama kõiki eeskirju koodeksi A-osa vastavates sätetes ette nähtud viisil. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja selle juurde kuuluva seletuskirja töötasid välja Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis Tõnismaa ([email protected]; 626 9805) ning töösuhete poliitika juht Seili Suder ([email protected]; 626 9191). Eelnõu on juriidiliselt üle vaadanud õigusosakonna õigusnõunikud Tairi Tonkson ([email protected]) ja Ethel Bubõr ([email protected]; 626 9738). Meretöö konventsiooni muudatused on eesti keelde tõlkinud tõlk Grete Allas ning tõlke on üle kontrollinud vandetõlk Katrin Selbak ([email protected]; 5624 2050). 1.3. Märkused Eesti Vabariik ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016. a Riigikogu poolt vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seadusega. Ratifitseerimiskiri anti ILO-le hoiule 5. mail 2016. a ning meretöö konventsioon jõustus Eesti Vabariigi suhtes 5. mail 2017. a (RT II, 08.03.2016, 4). 2021. aasta märtsi seisuga on meretöö konventsiooni ratifitseerinud 97 ILO liikmesriiki. Meretöö konventsiooni muudatused vajavad ratifitseerimist tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktist 2 ja välissuhtlemisseaduse § 20 punktist 2, mis näevad ette lepingu ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui lepingu rakendamiseks on tarvis Eesti Vabariigi seaduste muutmist. Eelnõu on seotud menetluses oleva meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis rakendab muudatusi riigisiseses õiguses. Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus toimub paralleelselt käesoleva eelnõu menetlusega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõul ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on ratifitseerida meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatused. Sellega tagatakse vastavus rahvusvahelistele standarditele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kohaselt ratifitseerib Riigikogu meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatused. Nimetatud muudatustega lisatakse koodeksisse laevapere liikme meretöölepingu kehtivuse erisus ja reederi töötasu maksmise kohustus olukorras, kus laevapere liige on sattunud vangistusse piraatluse või laeva relvastatud röövi tõttu. Koodeksis täiendatakse standardeid A2.1. „Meretöölepingud“ ja A2.2. „Töötasu“. Lisaks muudetakse suunist B2.5.1. „Õigus kojusõidule“. I muudatus 2 Esimene muudatus puudutab meretöölepingu kehtivust laevapere liikme vangistuses olemise ajal. Standardisse A2.1. „Meretöölepingud“ lisatakse lõige 7, mille kohaselt iga liige nõuab, et meretöölepingu kehtivus jätkub ka ajal, mil meremeest hoitakse piraatlusjuhtumist või laeva relvastatud röövist tulenevalt laeva pardal või sellest väljaspool vangis, sõltumata sellest, kas lepingu kehtivuskuupäev on möödunud või kas kumbki pool on teavitanud lepingu peatamisest või lõpetamisest. Piraatluse mõiste selgitamisel viidatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonile. Mõiste „laeva relvastatud rööv“ selgitamiseks lisatakse koodeksisse uus definitsioon, mille kohaselt on laeva relvastatud rööv laeva või selle pardal viibivate isikute või vara vastu suunatud õigusvastane vägivallategu või kinnipidamine või muu rüüstamistegu. Samuti loetakse laeva relvastatud rööviks nimetatud tegudega ähvardamist või nendele tegudele kaasaaitamist või kihutamist. II muudatus Teine muudatus sätestab reederile kohustuse maksta laevapere liikmele töötasu ajal, millal ta on vangistuses piraatluse või laeva relvastatud röövi tõttu. Standardisse A2.2. „Töötasu“ lisatakse lõige 7, mille kohaselt, kui meremeest hoitakse piraatlusjuhtumist või laeva relvastatud röövist tulenevalt laeva pardal või sellest väljaspool vangis, jätkatakse meretöölepingu, asjakohase kollektiivlepingu või kohaldatavate riigisiseste õigusaktide kohaselt töötasu ja muude maksete, sealhulgas standardi A2.2 lõikes 4 sätestatud mis tahes eraldiste ülekannete maksmist kogu vangistusaja vältel ja kuni meremehe vabastamiseni ning nõuetekohase kojusaatmiseni vastavalt standardile A2.5.1 või, juhul kui meremees sureb vangistuses, kuni surmakuupäevani, mis on määratletud vastavalt kehtivatele riigisisestele õigusnormidele. Mõistete „piraatlus“ ja „laeva relvastatud rööv“ tähendus on sama, mis standardi A2.1 lõikes 7 sätestatakse. III muudatus Kolmas muudatus puudutab suunist B2.5.1. „Õigus kojusõidule“, kus muudetakse lõike 8 teksti. Muudetud lõige 8 sätestab, et õigus kojusõidule võib kehtivuse kaotada, kui meremees ei kasuta seda mõistliku aja jooksul, mis tuleb kindlaks määrata riigisiseste õigusnormide või kollektiivlepinguga, välja arvatud juhul, kui teda hoitakse piraatlusjuhtumist või laeva relvastatud röövist tulenevalt laeva pardal või sellest väljaspool vangis. Mõistete „piraatlus“ ja „laeva relvastatud rööv“ tähendus on sama standardi A2.1 lõikes 7 sätestatuga. 4. Eelnõu terminoloogia Konventsiooni muudatustes sisaldub kaks uut mõistet, mida selgitatakse järgmiselt: a) „piraatlus“ on sama, mis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonis; b) „laeva relvastatud rööv“ on mis tahes isiklikul eesmärgil riigi sisevetes, arhipelaagivetes või territoriaalmeres toime pandud õigusvastast vägivallategu või kinnipidamisist või mis tahes muud rüüstamistegu või nendega ähvardamist, välja arvatud piraatlust, mis on suunatud laeva või selle laeva pardal viibivate isikute või vara vastu, või nimetatud tegudele kihutamist või selliste tegude tahtlikku soodustamist. 3 Mõistet „laeva relvastatud rööv“ ei ole Eesti õiguses varasemalt kasutatud. Seega viiakse Eesti õigusesse uus mõiste sisse meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Piraatluse mõistet ei ole vaja uuesti defineerida, kuivõrd Eesti on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooniga, mis jõustus Eesti suhtes 25. septembril 2005. aastal. Seega viidatakse meretöö seaduses üksnes kehtivas õiguses olemasolevale definitsioonile. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL õigusega. 6. Seaduse mõjud Meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste ratifitseerimise seadusega ratifitseeritakse meretöö konventsiooni koodeksi muudatused ning luuakse võimalus nende kohaldamiseks. Kehtiv õigus viiakse meretöö konventsiooni koodeksi muudatustega kooskõlla menetluses oleva meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga. Muudatuste ratifitseerimise mõjud on seetõttu samad, mis nimetatud eelnõul. Muudatused mõjutavad eelkõige Eesti riigilipu all sõitva, meretöötunnistust omava laeva laevapere liikmeid ja reedereid. Eelnõul on majanduslik ja sotsiaalne mõju ning mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõul ei tuvastatud eraldiseisvat mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Majanduslik mõju Eelnõu mõjutab ettevõtete tegevust Sihtrühm: reederid, kelle laevale on väljastatud meretöötunnistus. Veeteede Ameti andmetel on Eestis kokku 6 reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus. Eelnõu järgi on reederil kohustus jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist olukorras, kus laevapere liiget hoitakse laeva vastu suunatud piraatluse või relvastatud röövi tulemusel vangistuses laeva pardal või sellest väljaspool. Muudatusel võib seega olla mõju reederite toimetulekule. Veeteede Ametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud juhtumeid välisvetes, mida saaks käsitleda piraatlusena või laeva relvastatud röövina. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel on 2020. aastal toimunud maailmas kokku 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi (30.11 seisuga). 2019. aastal oli juhtumite arv maailmas kokku 193 ja 2018. aastal 244. Seega on mõju sagedus reederite jaoks väike. Mõju ulatus on samuti väike, kuna töötasu maksmise jätkamise korral puudub tarvidus kohanemisele suunatud tegevusteks. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on majanduslik mõju väheoluline. Majanduslik ja sotsiaalne mõju 4 Eelnõu mõjutab leibkondade toimetulekut Sihtrühm: laevapere liikmed laevadel, millele on väljastatud meretöötunnistus. Eelnõul on positiivne mõju sihtrühma ja nende leibkondade toimetulekule olukorras, kus laevapere liiget hoitakse piraatluse või laeva relvastatud röövi tulemusel vangistuses laeva pardal või sellest väljaspool. Piraatlusjuhtum või laeva relvastatud rööv on vähetõenäoline sündmus ning mõju sagedus sihtrühma jaoks on väike. Mõju ulatus sihtrühma jaoks võib olla märkimisväärne, kui olukord realiseerub, kuna tagab laevapere liikmele ja tema leibkonnale sissetuleku. Samas ei kaasne sellega sihtrühma jaoks kohanemisraskusi ning mõju ulatust võib hinnata keskmiseks. Kuna Eestis on 6 reederit, kellele on väljastatud meretöötunnistus, on laevapere liikmete sihtrühm väike. Ebasoovitavate mõjude riski sihtrühma jaoks ei tuvastatud. Kokkuvõttes on majanduslik ja sotsiaalne mõju väheoluline. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõu mõjutab Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud muudatused. Sellega täidab Eesti meretöö konventsiooni nõudeid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Teadaolevalt täiendavaid tulusid ja kulusid ei kaasne. 8. Rakendusaktid Meretöö konventsiooni muudatuste jõustamiseks siseriiklikus õiguses muudetakse meretöö seadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Eesti andis ILO-le 2020. aasta juunis teada, et rakendab meretöö konventsiooni XV artikli punkti 8 alapunktis a sätestatud erisust, mille kohaselt muudatus muutub Eesti suhtes siduvaks alles pärast sõnaselget teadet muudatuse heakskiitmise kohta. Meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatused jõustuvad Eesti suhtes päeval, mil muudatuste ratifitseerimiskirja hoiuleandmisest Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektori juures on möödas kuus kuud (konventsiooni XV artikli punkti 9 järgi). 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule, Tööinspektsioonile ja Transpordiametile. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2021. 5  AMENDMENTS OF 2018 TO THE CODE OF THE MARITIME LABOUR CONVENTION, 2006, AS AMENDED (MLC, 2006) Amendment to the Code of the MLC, 2006, relating to Regulation 2.1 Standard A2.1 – Seafarers’ employment agreements Insert a new paragraph 7: 7. Each Member shall require that a seafarer’s employment agreement shall continue to have effect while a seafarer is held captive on or off the ship as a result of acts of piracy or armed robbery against ships, regardless of whether the date fixed for its expiry has passed or either party has given notice to suspend or terminate it. For the purpose of this paragraph, the term: (a) piracy shall have the same meaning as in the United Nations Convention on the Law of the Sea, 1982; (b) armed robbery against ships means any illegal act of violence or detention or any act of depredation, or threat thereof, other than an act of piracy, committed for private ends and directed against a ship or against persons or property on board such a ship, within a State’s internal waters, archipelagic waters and territorial sea, or any act of inciting or of intentionally facilitating an act described above. Amendment to the Code of the MLC, 2006, relating to Regulation 2.2 Standard A2.2 – Wages Insert a new paragraph 7: 7. Where a seafarer is held captive on or off the ship as a result of acts of piracy or armed robbery against ships, wages and other entitlements under the seafarers’ employment agreement, relevant collective bargaining agreement or applicable national laws, including the remittance of any allotments as provided in paragraph 4 of this Standard, shall continue to be paid during the entire period of captivity and until the seafarer is released and duly repatriated in accordance with Standard A2.5.1 or, where the seafarer dies while in captivity, until the date of death as determined in accordance with applicable national laws or regulations. The terms piracy and armed robbery against ships shall have the same meaning as in Standard A2.1, paragraph 7. Amendment to the Code of the MLC, 2006, relating to Regulation 2.5 Guideline B2.5.1 – Entitlement Replace paragraph 8 by the following: 8. The entitlement to repatriation may lapse if the seafarers concerned do not claim it within a reasonable period of time to be defined by national laws or regulations or collective agreements, except where they are held captive on or off the ship as a result of acts of piracy or armed robbery against ships. The terms piracy and armed robbery against ships shall have the same meaning as in Standard A2.1, paragraph 7.  TÕLGE INGLISE KEELEST MUUDETUD 2006. AASTA MERETÖÖ KONVENTSIOONI KOODEKSI 2018. AASTA MUUDATUSED 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 2.1 muudatused Standard A2.1. Meretöölepingud Lisada uus lõige 7: „7. Iga liige nõuab, et meretöölepingu kehtivus jätkub ka ajal, mil meremeest hoitakse laevade vastu suunatud piraatlusjuhtumist või relvastatud röövist tulenevalt laeva pardal või sellest väljaspool vangis, sõltumata sellest, kas lepingu kehtivuskuupäev on möödunud või kas kumbki pool on teavitanud lepingu peatamisest või lõpetamisest. Käesolevas lõikes tähendab mõiste: a) piraatlus – sama, mis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonis; b) laeva relvastatud rööv – mis tahes isiklikul eesmärgil riigi sisevetes, arhipelaagivetes või territoriaalmeres toime pandud õigusvastane vägivallategu või kinnipidamine või mis tahes muu rüüstamistegu või nendega ähvardamine, välja arvatud piraatlus, mis on suunatud laeva või selle laeva pardal viibivate isikute või vara vastu, või nimetatud tegudele kihutamine või selliste tegude tahtlik soodustamine.“ 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 2.2 muudatused Standard A2.2. Töötasu Lisada uus lõige 7: „7. Kui meremeest hoitakse piraatlusjuhtumist või laeva relvastatud röövist tulenevalt laeva pardal või sellest väljaspool vangis, jätkatakse meretöölepingu, asjakohase kollektiivlepingu või kohaldatavate riigisiseste õigusaktide kohaselt töötasu ja muude maksete, sealhulgas käesoleva standardi lõikes 4 sätestatud mis tahes eraldiste ülekannete maksmist kogu vangistusaja vältel ning kuni meremehe vabastamiseni ja standardi A2.5.1 kohase kojusõiduni või, juhul kui meremees sureb vangistuses, kuni surmakuupäevani, mis on määratletud vastavalt kehtivatele riigisisestele õigusnormidele. Mõistete piraatlus ja laeva relvastatud rööv“ tähendus on sama standardi A2.1 lõikes 7 sätestatuga.“ 2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 2.5 muudatused Suunis B2.5.1. Õigus kojusõidule Asendada lõige 8 järgnevaga: „8. Õigus kojusõidule võib kehtivuse kaotada, kui meremees ei kasuta seda mõistliku aja jooksul, mis tuleb kindlaks määrata riigisiseste õigusnormide või kollektiivlepinguga, välja arvatud juhul, kui teda hoitakse piraatlusjuhtumist või laeva relvastatud röövist tulenevalt laeva 1 pardal või sellest väljaspool vangis. Mõistete piraatlus ja laeva relvastatud rööv tähendus on sama standardi A2.1 lõikes 7 sätestatuga.“ 2 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-0456 - Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2018. aasta muudatuste ratifitseerimise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a78fd099-9677-4836-aa1b-f3f232152f48 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a78fd099-9677-4836-aa1b-f3f232152f48?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main