Ministeeriumid Meie 13.04.2021 nr 1.2-2/50-1
Eelnõu kooskõlastamine
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meretöö seaduse muutmise
seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisa:
1. Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu
2. Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
3. Meretöö konventsiooni 2018. a muudatuste vastavustabel
Lisaadressaadid:
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing
Eesti Laevaomanike Liit
Eesti Laevajuhtide Liit
Tööinspektsioon
Transpordiamet
Liis Tõnismaa 6269 805
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
26.03.2021
Meretöö seaduse muutmise seadus
§ 1. Meretöö seaduse muutmine
1) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
„§ 231. Töötasu maksmise kohustus laevapere liikme vangistusse langemise puhul
(1) Reederil, kelle laeval peab meresõiduohutuse seaduse § 1113 lõike 1 punkti 1 kohaselt olema
meretöötunnistus või kellele see sama sätte lõike 2 alusel väljastatakse, on kohustus jätkata
laevapere liikmele, keda hoitakse laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumist või relvastatud röövist
tulenevalt laeva pardal või sellest väljaspool vangis, töötasu ja muude tasude maksmist, millele tal
on õigus tulenevalt meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest.
(2) Laeva vastu suunatud relvastatud rööv käesoleva seaduse tähenduses on laeva või laeva pardal
viibivate isikute või vara vastu suunatud mis tahes isiklikul eesmärgil riigi sisevetes,
arhipelaagvetes või territoriaalvetes toime pandud vägivallategu või ebaseaduslik kinnipidamine
või mis tahes muu rüüstamistegu või sellega ähvardamine või sellisele tegevusele kihutamine või
selliste tegevuste tahtlik soodustamine.
(3) Piraatluseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse karistusseadustiku § 110 lõikes 1
kirjeldatud tegusid ning nendele tegudele kaasaaitamist või kihutamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel tuleb jätkata kolmandale isikule maksete
tegemist käesoleva seaduse § 23 lõike 2 alusel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustus kehtib kogu laevapere liikme
vangistusaja vältel ning kuni laevapere liikme vabastamiseni ja nõuetekohase koju saatmiseni
vastavalt käesoleva seaduse § 55–611 sätestatule, või, juhul kui laevapere liige sureb vangistuses,
kuni surmakuupäevani.“;
2) seadust täiendatakse paragrahviga §-ga 693 järgmises sõnastuses:
„§ 693. Meretöölepingu kehtivus laevapere liikme vangistusse langemise korral
Meretöölepingu kehtivus jätkub ajal, mil laevapere liiget hoitakse laeva vastu suunatud
piraatlusjuhtumist või relvastatud röövist tulenevalt laeva pardal või sellest väljaspool vangis,
sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või ülesütlemisest
või tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud.“.
1
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2021. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“.......................2021. a
allkirjastatud digitaalselt
2
Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud
muudatused, mis puudutavad meretöölepingu kehtivust ja laevapere liikmele töötasu maksmist
olukorras, kus laevapere liige on vangistuses relvastatud röövi või piraatluse tõttu.
ILO meretöö konventsiooni muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmiseks muudetakse meretöö seadust
(edaspidi MTööS).
ILO meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatused
Merenduses on maailmas laevade vastu suunatud piraatluse ja relvastatud röövi näol tegemist olulise
probleemiga, kuigi Eestis piraatluse ja relvastatud röövi juhtumeid registreeritud ei ole. Suurim
murekoht on laevapere liikmete, kes nende intsidentide puhul vangistusse satuvad, ning nende
pereliikmete toimetulek. Vangistuses veedetud periood võib venida aastate pikkuseks, jättes
laevapere liikmed ja nende perekonnad potentsiaalselt ilma sissetulekuteta, mis on vajalikud toidu
ja ravimi hankimiseks, hariduse omandamiseks ja muuks eluliselt oluliste väljaminekute katmiseks.
Rahvusvahelise Töökonverentsi poolt 2018. aastal vastu võetud meretöö konventsiooni muudatuste
eesmärgiks on sätestada rahvusvahelisel tasemel laevapere liikmete õigus töötasule ja muudele
tasudele, mida neil on õigus saada töölepingu, kollektiivlepingu või lipuriigi siseriikliku õiguse
alusel perioodil, kui laevapere liiget hoitakse vangistuses ning tagada, et vastutuse tasude maksmise
jätkumise eest võtab asjakohane osapool. Samuti sätestavad muudatused, et laevapere liikme
meretöölepingu kehtivus kirjeldatud olukorras jätkub vaatamata sellele, kas lepingu
kehtivuskuupäev on möödunud või kas kumbki pool on teavitanud lepingu peatumisest või
ülesütlemisest.1
Muudatused puudutavad standardit A2.1. „Meretöölepingud“, standardit A2.2. „Töötasu“ ja suunist
B2.5.1. „Õigus kojusõidule“.2 Meretöö konventsiooni ratifitseerinud ILO liikmele on täitmiseks
kohustuslikud artiklid, eeskirjad ja koodeksi A-osa, mis kohustavad austama eeskirjas ette nähtud
õigusi ja põhimõtteid ning rakendama kõiki eeskirju koodeksi A-osa vastavates sätetes ette nähtud
viisil. Koodeksi B-osa sätted ei ole järgimiseks kohustuslikud (konventsiooni VI artikli lõiked 1 ja
2, konventsiooni eeskirjade ja koodeksi selgitava märkuse lõige 10).
Eesti andis ILO-le 2020. aasta juunis teada, et rakendab meretöö konventsiooni artikli XV punktis
8, a) sätestatud erisust, mille kohaselt muudatus muutub Eesti suhtes siduvaks alles pärast hilisemat
sõnaselget teadet muudatuse heakskiitmise kohta. Seega jõustuvad muudatused Eesti suhtes kuus
kuud pärast ratifitseerimiskirjade hoiule andmisest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
1
Selgitused muudatusettepanekute kohta: https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---ed_norm/---
normes/documents/genericdocument/wcms_584112.pdf
2
Originaaltekst kättesaadav:
https://www.ilo.org/dyn/normlex/en/f?p=1000:51:::NO:51:P51_CONTENT_REPOSITORY_ID:3303971
1
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Liis
Tõnismaa (
[email protected]; 626 9805), töösuhete juht Seili Suder (
[email protected]; 626
9191) ja analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe (liina.kaldmä
[email protected]; 626 9726).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Tairi
Tonkson (
[email protected]) ja Ethel Bubõr (
[email protected]; 626 9738).
Eelnõu materjalid keeletoimetatakse peale esimest kooskõlastusringi.
1.3. Märkused
Eelnõuga võetakse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud muudatused. Eesti
ratifitseeris meretöö konventsiooni 5. mail 2016. a.
Eelnõuga muudetakse MTööS-i 8. jaanuaril 2021. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.12.2020, 18).
Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK). Käesolev eelnõu hõlmab
enamjaolt sätteid, mis on liikmesriigile ülevõtmiseks kohustuslikud ning seega ei ole VTK
koostamine hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktis 3 sätestatud erandi kohaselt
vajalik.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõuga võetakse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatused.
ILO meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatuste ülevõtmisega lisandub reederile kohustus
jätkata laevapere liikmele, kes on piraatluse või relvastatud röövi tõttu vangistuses, töötasu ja muude
tasude, millele tal on õigus meretöölepingu, kollektiivlepingu või siseriikliku õiguse alusel. Samuti
tuleb jätkata antud olukorras maksete tegemist laevapere liikme poolt määratud kolmandale isikule,
kui selline kokkulepe on varasemalt reederi ja laevapere liikme vahel sõlmitud. Tasu maksmise
kohustus kehtib kuni laevapere liikme vabastamiseni ja kojusaatmiseni või laevapere liikme
surmakuupäevani. Samuti kehtestatakse meretöölepingu kehtivuse erisus eelnevalt kirjeldatud
olukorras.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seaduse 3. peatüki 2. jagu §-ga 231, mis reguleerib laevapere
liikmele töötasu maksmist olukorras, kus laevapere liige on vangistuses laevade vastu suunatud
relvastatud röövi või piraatluse tõttu.
ILO meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatuste kohaselt kasutatakse mõiste piraatlus
defineerimiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsioonis
kasutatud definitsiooni. Mereõiguse konventsiooni artikli 101 kohaselt loetakse piraatluseks:
2
a) ebaseaduslikke kinnipidamisi, ründeid või muid vägivallaakte, mille on isikliku kasu
saamise eesmärgil toime pannud eravalduses oleva laeva või õhusõiduki meeskond või
reisijad ning mis on suunatud:
i) teise laeva või õhusõiduki või selle pardal asuva vara või isikute vastu avamerel;
ii) laeva, õhusõiduki, isikute või vara vastu kohas, mis ei kuulu ühegi riigi
jurisdiktsiooni alla;
b) vabatahtlikku ja teadlikku osalemist sellise laeva või õhusõiduki tegevuses, mida on
võimalik määratleda piraatlaeva või -õhusõidukina;
c) punktis a või b nimetatud tegudele õhutamist või nende teadlikku soodustamist.
Eesti õiguses on piraatluse mõiste sätestatud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 110 lõikes 1, mille
kohaselt loetakse piraatluseks avamerel või alal, mis ei kuulu mitte ühegi riigi jurisdiktsiooni alla,
olnud laeva ründamist, hõivamist või hävitamist, laeva pardal olnud inimeste ründamist,
kinnipidamist või laeva pardal olnud vara hõivamist või hävitamist vägivallaga. KarS regulatsiooni
kohaselt on karistatav ka piraatlusele kaasaaitamine või kihutamine. MTööS-i lisatakse säte, mille
kohaselt piraatluse all mõistetakse KarS § 110 lõikes 1 kirjeldatud tegusid ning nendele tegudele
kaasaaitamist või kihutamist.
Meretöö konventsiooni muudatuste kohaselt mõistetakse termini „laeva relvastatud rööv“ all mis
tahes isiklikul eesmärgil riigi sisevetes, arhipelaagivetes või territoriaalvetes toime pandud
vägivallategu või ebaseaduslikku kinnipidamist või mis tahes muud rüüstamistegu või sellega
ähvardamist, välja arvatud piraatlus, mis on suunatud laeva või antud laeva pardal viibivate isikute
või vara vastu, või ülalkirjeldatud teole kihutamist või sellise teo tahtlikku soodustamist. Sama
definitsioon sätestatakse ka MTööS-is. MTööS-i lisatav säte on laiem kui KarS §-is 200 röövimise
kohta sätestatu ning käsitleb konkreetselt laeval toimuvat relvastatud röövi. KarS § 200 lõike 1
kohaselt on rööv võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning § 200
lõike 2 punkti 8 kohaselt on karistus suurem kui rööv pannakse toime relva või relvana kasutatava
muu esemega või sellega ähvardades. Konventsiooni järgi mõistetakse relvastatud röövi all ka
vägivallategusid, ebaseaduslikku kinnipidamist ja muid rüüstamistegusid.
Olukorras, kus laevapere liiget hoitakse laevade vastu suunatud piraatluse või relvastatud röövi
tulemusel vangistuses laeva pardal või sellest väljaspool, sätestatakse reederile, kelle laeval peab
meresõiduohutuse seaduse § 1113 lõike 1 punkti 1 kohaselt olema meretöötunnistus või kellele see
sama sätte lõike 2 alusel väljastatakse, kohustus jätkata töötasu ja muude tasude maksmist, millele
laevapere liikmel on õigus tulenevalt temaga sõlmitud meretöölepingust, asjakohasest
kollektiivlepingust või siseriiklikust õigusest. Kui reeder ja laevapere liige on MTööS § 23 lõike 2
alusel kokku leppinud, et laevapere liikme töötasu kantakse kolmanda isiku pangakontole, siis tuleb
laevapere liikme vangistuse ajal ka nende maksetega jätkata.
Tasu maksmise kohustus kehtib kogu laevapere liikme vangistuses viibimise aja ning lõpeb
laevapere liikme vabastamise ja MTööS 6. jaos sätestatud nõuetele vastava kojusaatmiseni. Kui
laevapere liige sureb vangistuses viibimise ajal, siis on reederil kohustus töötasu maksta kuni
laevapere liikme surmakuupäevani.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse MTööS-i §-ga 693, mis sätestab meretöölepingu kehtivuse
erisuse laevapere liikme piraatlusest või relvastatud röövist tingitud vangistuses viibimise ajal.
Lisatava sätte kohaselt jätkub meretöölepingu kehtivus ka ajal, mil laevapere liiget hoitakse laevade
vastu suunatud piraatlusjuhtumist või relvastatud röövist tulenevalt laeva pardal või sellest
väljaspool vangis, sõltumata sellest, kas kumbki pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või
ülesütlemisest või kas tähtajalise meretöölepingu tähtaeg on möödunud.
3
Muudatuse kohaselt ei ole reederil võimalik laevapere liikme vangistuses viibimise ajal tema
meretöölepingut üles öelda. Kui reeder on nt laevapere liikmele enne laevareisi edastanud
meretöölepingu ülesütlemise avalduse ning reisi lõpuks peaks tema töösuhe lõppema, kuid reisi
jooksul võetakse laevapere liige vangistusse, siis meretööleping ei lõppe pärast ülesütlemise tähtaja
möödumist. Sama olukord tekib ka siis, kui tähtajalise meretöölepingu tähtaeg saabub laevapere
liikme vangistuses olemise ajal. Seega ei saa laevapere liikme meretööleping lõppeda enne, kui ta
on vangistusest vabanenud.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga tuuakse meretöö seadusesse uus mõiste „laeva vastu suunatud relvastatud rööv“. Meretöö
seaduse mõttes on laeva vastu suunatud relvastatud rööv laeva või laeva pardal viibivate isikute või
vara vastu suunatud mis tahes isiklikul eesmärgil riigi sisevetes, arhipelaagivetes või
territoriaalvetes toime pandud vägivallategu või ebaseaduslik kinnipidamine või mis tahes muu
rüüstamistegu või sellega ähvardamine või sellisele tegevusele kihutamine või selliste tegevuste
tahtlik soodustamine.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõul on majanduslik ja sotsiaalne mõju ning mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Eelnõul ei
tuvastatud mõju regionaalarengule, keskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste
korraldusele, kuludele ja tuludele.
Majanduslik mõju
Eelnõu mõjutab ettevõtete tegevust
Sihtrühm: reederid, kelle laevale on väljastatud meretöötunnistus. Veeteede Ameti andmetel on
Eestis kokku 6 reederit, kelle laevadel on meretöötunnistus.
Eelnõu järgi on reederil kohustus jätkata laevapere liikmele töötasu ja muude tasude maksmist
olukorras, kus laevapere liiget hoitakse laeva vastu suunatud piraatluse või relvastatud röövi
tulemusel vangistuses laeva pardal või sellest väljaspool. Muudatusel võib seega olla mõju reederite
toimetulekule.
Veeteede Ametile teadaolevalt ei ole Eesti reederite laevadel olnud juhtumeid välisvetes, mida saaks
käsitleda piraatlusena või relvastatud röövina. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel on
2020. aastal toimunud maailmas kokku 192 piraatlusjuhtumit ja relvastatud röövi (30.11. 2020.a.
seisuga). 2019. aastal oli juhtumite arv maailmas kokku 193 ja 2018. aastal 244. Seega on mõju
sagedus reederite jaoks väike. Mõju ulatus on samuti väike, kuna töötasu maksmise jätkamise korral
puudub tarvidus kohanemisele suunatud tegevusteks. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
Kokkuvõttes on majanduslik mõju väheoluline.
Majanduslik ja sotsiaalne mõju
4
Eelnõu mõjutab leibkondade toimetulekut
Sihtrühm: laevapere liikmed laevadel, millele on väljastatud meretöötunnistus.
Eelnõul on positiivne mõju sihtrühma ja nende leibkondade toimetulekule olukorras, kus laevapere
liiget hoitakse laeva vastu suunatud piraatluse või relvastatud röövi tulemusel vangistuses laeva
pardal või sellest väljaspool.
Piraatlusjuhtum või relvastatud rööv on vähetõenäoline sündmus ning mõju sagedus sihtrühma jaoks
on väike. Mõju ulatus sihtrühma jaoks võib olla märkimisväärne, kui olukord realiseerub, kuna tagab
laevapere liikmele ja tema leibkonnale sissetuleku. Samas ei kaasne sellega sihtrühma jaoks
kohanemisraskusi ning mõju ulatust võib hinnata keskmiseks. Kuna Eestis on 6 reederit, kellele on
väljastatud meretöötunnistus, on laevapere liikmete sihtrühm väike. Ebasoovitavate mõjude riski
sihtrühma jaoks ei tuvastatud. Kokkuvõttes on majanduslik ja sotsiaalne mõju väheoluline.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõu mõjutab Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmist
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ILO meretöö konventsiooni 2018. aastal vastu võetud
muudatused. Sellega täidab Eesti ILO meretöö konventsiooni nõudeid.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud
ja tulud
Teadaolevalt täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei kaasne vajadust rakendusakte muuta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, kuna eelnõus käsitletud muudatused ei too sihtrühmadele kaasa
kohustusi, mille puhul oleks vaja lisaaega muudatustega kohanemiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti
Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike
Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule, Tööinspektsioonile ja Transpordiametile.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2021. a.
5
Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa
Meretöö konventsiooni 2018. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel
Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti Meretöö seaduse muutmise seaduse eelnõu
õigusele
Standard A2.1. Meretöölepingud Ei vasta 2) seadust täiendatakse paragrahviga § 693 järgmises
Lisada uus lõige 7: sõnastuses:
„7. Iga liige nõuab, et meretöölepingu kehtivus jätkub ka
ajal, mil meremeest hoitakse laevade vastu suunatud „§ 693. Meretöölepingu kehtivus laevapere liikme
piraatlusjuhtumist või relvastatud röövist tulenevalt laeva vangistusse langemise korral
pardal või sellest väljaspool vangis, sõltumata sellest,
kas lepingu kehtivuskuupäev on möödunud või kas Meretöölepingu kehtivus jätkub ajal, mil laevapere
kumbki pool on teavitanud lepingu peatamisest või liiget hoitakse laeva vastu suunatud piraatlusjuhtumist
lõpetamisest. Käesolevas lõikes tähendab termin: või relvastatud röövist tulenevalt laeva pardal või
a) „piraatlus“ sama, mida Ühinenud Rahvaste sellest väljaspool vangis, sõltumata sellest, kas kumbki
Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse pool on teavitanud meretöölepingu peatumisest või
konventsioonis; ülesütlemisest või kas tähtajalise meretöölepingu
b) „laevade relvastatud rööv“ mis tahes isiklikul tähtaeg on möödunud.“.
eesmärgil riigi sisevetes, arhipelaagvetes või
territoriaalvetes toime pandud ebaseaduslikke
vägivallategusid või kinnipidamisi või mis tahes muid
rüüstamistegusid või nendega ähvardamist, välja
arvatud piraatlus, mis on suunatud laeva või antud laeva
pardal viibivate isikute või vara vastu, või ülalkirjeldatud
tegudele kihutamist või selliste tegude tahtlikku
soodustamist.“
Standard A2.2. Töötasu Ei vasta 1) seaduse 3. peatüki 2. jagu täiendatakse
Lisada uus lõige 7: paragrahviga 231 järgmises sõnastuses:
„7. Kui meremeest hoitakse laevade vastu suunatud
piraatlusjuhtumist või relvastatud röövist tulenevalt laeva „§ 231. Töötasu maksmise kohustus laevapere
pardal või sellest väljaspool vangis, jätkatakse liikme vangistusse langemise puhul
meretöölepingu, asjakohase kollektiivlepingu või
kohaldatavate riigisiseste õigusaktide kohaselt töötasu
ja muude maksete, sh käesoleva standardi lõikes 4 (1) Reederil, kelle laeval peab meresõiduohutuse
sätestatud mis tahes eraldiste ülekannete, maksmist seaduse § 1113 lõike 1 punkti 1 kohaselt olema
kogu vangistusaja vältel ning kuni meremehe meretöötunnistus või kellele see sama sätte lõike 2
vabastamiseni ning nõuetekohase kojusaatmiseni alusel väljastatakse, on kohustus jätkata laevapere
vastavalt standardile A2.5.1 või, juhul kui meremees liikmele, keda hoitakse laeva vastu suunatud
sureb vangistuses, kuni surmakuupäevani, mis on piraatlusjuhtumist või relvastatud röövist tulenevalt
määratletud vastavalt kehtivatele riigisisestele laeva pardal või sellest väljaspool vangis, töötasu ja
õigusnormidele. Terminite „piraatlus“ ja „laevade muude tasude maksmist, millele tal on õigus tulenevalt
relvastatud rööv“ tähendus on samane standardi A2.1 meretöölepingust, kollektiivlepingust või seadusest.
lõikes 7 sätestatuga.“
(2) Laeva vastu suunatud relvastatud rööv käesoleva
seaduse tähenduses on laeva või laeva pardal
viibivate isikute või vara vastu suunatud mis tahes
isiklikul eesmärgil riigi sisevetes, arhipelaagvetes või
territoriaalvetes toime pandud vägivallategu või
ebaseaduslik kinnipidamine või mis tahes muu
rüüstamistegu või sellega ähvardamine või sellisele
tegevusele kihutamine või selliste tegevuste tahtlik
soodustamine.
(3) Piraatluseks käesoleva seaduse tähenduses
loetakse karistusseadustiku § 110 lõikes 1 kirjeldatud
tegusid ning nendele tegudele kaasaaitamist või
kihutamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel
tuleb jätkata kolmandale isikule maksete tegemist
käesoleva seaduse § 23 lõike 2 alusel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud
kohustus kehtib kogu laevapere liikme vangistusaja
vältel ning kuni laevapere liikme vabastamiseni ja
nõuetekohase koju saatmiseni vastavalt käesoleva
seaduse § 55–611 sätestatule, või, juhul kui laevapere
liige sureb vangistuses, kuni surmakuupäevani.“.
Suunis B2.5.1. Õigus kojusõidule Ei pea üle võtma
Asendada lõige 8 järgnevaga:
„8. Õigus kojusõidule võib kehtivuse kaotada, kui
meremees ei kasuta seda mõistliku aja jooksul, mis tuleb
kindlaks määrata riigisiseste õigusnormide või
kollektiivlepinguga, välja arvatud juhul, kui teda hoitakse
laevade vastu suunatud piraatlusjuhtumist või
relvastatud röövist tulenevalt laeva pardal või sellest
väljaspool vangis. Terminite „piraatlus“ ja „laevade
relvastatud rööv“ tähendus on samane standardi A2.1
lõikes 7 sätestatuga.“
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/21-0455 - Meretöö seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 04.05.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d4a745d-c915-4344-96ff-e11ba8253b43
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8d4a745d-c915-4344-96ff-e11ba8253b43?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main