dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 13. aprill 2021
Viit
3-3/932-1
Registreeritud
13. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
SA Ugala Teater
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus
Sari
3-3 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Toimik
3-3/2021 Kirjavahetus riigi asutatud sihtasutuste küsimustes
Vastutaja
Katre Väli
Lahendamise tähtaeg
13. mai 2021

Failid

  • 📎90008005_2020.bdoc185 KB

Sisu (failidest)

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Ugala Teater registrikood: 90008005 tänava/talu nimi, Vaksali tn 7 maja ja korteri number: linn: Viljandi linn maakond: Viljandi maakond postisihtnumber: 71020 telefon: +372 4330775 faks: +372 4330780 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.ugala.ee Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Tulemiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Netovara muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 19 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 19 Lisa 8 Annetused ja toetused 20 Lisa 9 Tulu ettevõtlusest 21 Lisa 10 Muud tulud 21 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 12 Tööjõukulud 22 Lisa 13 Muud kulud 22 Lisa 14 Seotud osapooled 22 Lisa 15 Sündmused pärast aruandekuupäeva 23 Aruande allkirjad 24 Vandeaudiitori aruanne 25 2 TEGEVUSARUANNE 2020 2020. aastale läks teater vastu eesmärgiga lõpetada väärikalt 2019. aasta sügisel alanud 100. hooaeg ning alustada uut 101. hooaega. Lisaks etendustegevusele oli kavandatud mitmed eriilmelised juubelisündmused. Paraku jättis kogu aastale pitseri 12.03.2020. välja kuulutatud eriolukord, mille tõttu katkes 100. hooaeg. Kogu teatrirahva ühise jõupingutusena suutsime eriolukorra kiuste alustada 101. hooaega juubelihooaja lõpulavastuseks planeeritud lavastusega „Katkuhaud“ ning pakkuda teatrielamusi 155 etendusel kokku 37 486 külastajale. Samas tuli kehtestatud piirangute tõttu detsembris ära jätta pea kõik lasteetendused. Kokkuvõttes oli väga eripalgeline ja ootamatusi täis aasta – teatri sajandal hooajal jäi ära sada etendust; suhteliselt edukalt alanud 101. hooajale järgnes etendustegevuses tõsine langus detsembris, mis jätkub tänaseni. Ümber oli vaja korraldada kogu teatri tegevus alates uuslavastuste väljatoomisest ning mängukavade ümbertegemisest, arvestades kiirelt muutuvat olukorda ja sellest tulenevaid tihti mitmeti mõistetavaid otsuseid. Jätkusid veebi kolinud vestlusõhtud „Kolleeg kohtub kolleegiga“ ning teatrigaleriis olid eksponeeritud mitmed temaatilised näitused. REPERTUAAR 2020 aastaks kinnitatu repertuaariplaanis oli esialgselt kokku üheksa uuslavastust. Et tagada järjepidevus repertuaari uuendamisel ning sobitada juba valitud materjalide külalislavastajate ja -kunstnike ajaressurss ning teatripoolsed võimalused, tuli teha selles plaanitud uuslavastuste valikus ja esietenduste ajagraafikus muudatused. Esietendunud uuslavastused Nhung Dam & Koos Terpstra TRILLER (lavataja Taago Tubin) – esietendus 14.02.2020 väikeses saalis Alan Bradley „Piruka magus põhi“ (lavastaja Taavi Tõnisson) – esietendus 04. 03.2020 suures saalis; Ene Mihkelson „Katkuhaud“ (lavastaja Priit Pedajas) – esietendus 07.08.2020 väikeses saalis; Ray Cooney „Võrku püütud“ (lavastaja Tanel Jonas) – esietendus12.09.2020 suures saalis; Antti Mikkola „Sorri, ei saa aidata“ (lavastaja Tanel Ingi) – esietendus 02.10.2020 väikeses saalis; Henrik Ibsen „Peer Gynt“ (lavastaja Karl Laumets) – esietendus 07.11.2020 suures saalis; Piret Jaaks „Valged põdrad“ (lavastaja Andres Noormets) – esietendus 21.11.2020 väikeses saalis. Esialgselt kavas olnud 101. hooaja avalavastuse „Sume on öö“ (lavastaja Kaili Viidas) lükati edasi 2021. aastasse; suvelavastuse „Neli rüütlit“ (lavastaja Tanel Jonas) prooviperiood jäi pooleli ning jätkub 2021. aastal. Laste jõululavastuse „Piparkoogimehike“ (lavastaja Marika Palm) väljatoomisest loobuti selle mahukuse ja kulukuse tõttu. Noortele (ja kogu perele) mõeldud krimilugu „Piruka magus põhi“ põhineb Kanada autori samanimelisel raamatul ja kõneleb 11-aastase tüdruku ohtlikust ja üllatusterohkest teekonnast mõrvaloo avastamisel. Põnevust pakkuvas lavaloos on rohkelt põnevust,ja omajagu nalju; lavastuse kujunduses on palju leidlikke ja ootamatuid lahendusi. Suurimaks väljakutseks nii lavastuse mahu kui ka osalejate arvu poolest oli möödunud aastal kahtlemata Ugala teatri, Vanemuise teatri ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koostöös valminud lavastus „Peer Gynt“. Lavastus on pühendatud ballettmeistri ja lavastaja Ida Urbeli 120. sünniaastapäevale; lavastus -meeskonnas Karl Laumets, Kristjan Suits, Vaiko Eplik ja Rauno Zubko; mängivad Ugala ja Vanemuise näitlejad ning TÜ VKA 14. lennu teatrikunsti üliõpilased. Kodumaist dramaturgiat esindab ühe olulisema kaasaegse eesti kirjaniku Ene Mihkelsoni mitmete auhindadega pärjatud ajaloolise romaani „Katkuhaud“ dramatiseering, mille tõi publiku ette Priit Pedajas. Laval on ühe perekonna, aga ka terve eesti rahva lugu elusaatustest ja valikutest 20. sajandi teise poole alguses. Üle pika aja kohtuvad kaks naist, kelle põimunud elusaatustes on peidus üks saladus. Tegevus avab kiht kihi haaval kunagi toimunud sündmusi, keerulise aja pinevaid suhteid ning põhjuseid, miks minevikus toimunust on siiani rangelt vaikitud. Kuidas leida vastuseid ja anda hinnanguid ajale, mil iga sammu pidi põhjalikult kaaluma? Ajale, mis nüüd sõrmede vahelt laiali pudeneb, kuna sellest pole senini tahetud rääkida. Ugala lavale jõudis Piret Jaaksi näidend „Siirderiitujad“ lavastuspealkirjaga „Valged põdrad“. Näidend võitis 2019. aastal Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlusel I preemia. Vanasse talumajja ühes mereäärses külas kolivad noor mees ja naine. Esimesest pilgust on selge, et nad on linnainimesed. „Tore, et nad tulid,“ leiab kohalik konstaabel. „Ei usu, et nad siia jäävad,“ arvab külavanem. „Tuleb jälle mees naisega. Tuleb ja naine ei oska olla. Mees ei oska olla. On linnas harjunud ja arvavad, et siin on samamoodi… Kõik läksid. Küll lähevad ka need.“ „Linnainimesed on lollid!” võtab poemüüja asja kokku. Kaasaegse maailmadramaturgia valdkonda kuulub ootamatute pööretega ning pineva süžeega mõru armastuslugu „Triller“, mis avab nelja inimese elusid puudutava sündmuste jada, kus iga järgmine samm toob kaasa ettearvamatuid ja üha kaugemale ulatuvaid tagajärgi. Kuhumaani võib viia üks esmapilgul kergekaalulisena näiv tegu, kui mängus on armastus? Lavastuses teeb külalisena kaasa Mirtel Pohla. Soome lavastaja ja näitekirjaniku Antti Mikkola näidend „Sorri, ei saa aidata“ räägib keskikka jõudnud mehe ummikaastatest. See on lugu kaduvast mehelikkusest, tugevast ja tahtejõulisest naiselikkusest, isekusest ja andestamise raskusest, millesse on põimitud vabastavat nalja ja huumorit. Esmakordselt teeb Ugala lavastuses kaasa Ott Sepp. Pöörane komöödia „Võrku püütud“ on žanrilt farss, mis testib hästi inimese huumoritaju, kuid nõuab nii näitlejalt kui ka lavastajalt ülisuurt täpsust; selle saavutamisel sünnib lustlik tulemus. Kaheksateist aastat on taksojuht John Smith nautinud paralleelselt kahes kodus täiuslikku õnne. Loomulikult ei tea perekonnad teineteise olemasolust midagi ja rahuloleva Johni arvates võiks see nii ka jääda. Ühel ilusal päeval kohtuvad tema lapsed ootamatult internetis ning see tutvus käivitab hullumeelse sündmuste ahela. Päeva lõpus on John nõus kasvõi vanakuradi vanaemaga tantsu lööma, selleks et tema saladus päevavalgele ei tuleks. Jätkuvalt on mängukavas vanast repertuaarist Eelmistel hooaegadel esietendunud lavastustest jätkasid mängukavas „Once“; „Surmkindlad asjad siin elus“; „Etturid“; „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“; „Saja-aastane, kes hüppas aknast alla ja kadus“; „Kuidas minust sai HAPKOMAH“; „Tuhkatriinu“; „Emadepäev”, „Krdi loll lind”, „Mäng on alanud”, „Vai vai vaene Vargamäe”, „Tuul kuu pealt“. Viimased etendused andsid „Meistrite liiga”, „Ruth”, „Lotomiljonärid” ja „Lovesong. Ühe armastuse lugu”. Külmutatud on seoses näitleja lapsehoolduspuhkusega „Moraal”. HARIDUS- TEAVITUS- JA MUU TEGEVUS Eriürituste korraldamise lähtepunkt oli 2019. aasta sügisel alanud Ugala 100. juubelihooaja jätkumine. 6. jaanuaril tähistati Ugala teatri 100. sünnipäeva, kus muuhulgas esitleti Viljandi Linnaraamatukogus juubelihooajaks valminud Ott Karulini raamatut „Ja sajandist on pikem päev ehk Sada aastat Ugala argipäeva“ ning Ugala 100. hooaja puhul välja antud erimarki. Samas avati ka erinäolist plakatikunsti tutvustav plakatite näitus. 14. märtsiks oli kavandatud ainukordne teatri lastelavastustes kõlanud laulude kontsert- etendus „See on tõeline võlujõud“ ning ühtlasi esitleda ka teatritegijate poolt kokkupandud samanimelist laulikut. Hooaeg oli plaanis lõpetada maikuus Ugala laulude õhtu, plaadi esitluskontserdi ning kevadpeoga, kuhu olid oodatud külalised kõikidest Eesti teatritest, kuid kavandatud vinüülplaadi esitluskontsert on viiruse tõttu edasi lükatud uude kalendriaastasse. Ugala juubelihooaja lõpetamise tähisena istutati teatrimaja kõrvale õunaaed, mis on pühendatud Ugala teatrit loomingulistel otsingutel juhtinud inimestele aastatel 1920 – 2020. Selle aja jooksul on teatri eesotsas olnud kokku 26 loomingulist juhti ning nende tehtud töö auks kasvab õunaaias kokku 26 sammasõunapuud. Et õun on olnud aastaid ka auhind Ugala publikulemmikutele, jagati samas välja teatri 100. hooaja publikupreemiad: parima naisnäitleja „Kuldõuna“ pälvis Terje Pennie, parima meesnäitleja auhinna sai Aarne Soro ning juubelihooaja parima lavastuse auhinna võttis vastu lavastuse „Saja-aastane, kes hüppas aknast alla ja kadus“ lavastaja Ringo Ramul. 101. hooaeg tantsiti avatuks avapeol 12.09.2020 – seekord siis piiratud arvuga publikule fuajeesse püstitatud teatraalses diskoteegis, kus diskoritena astusid üles Rait Õunapuu, Terje Pennie, Vaiko Eplik, Andres Noormets ja Tom Lilienthal. Lastelauliku esitluskontsert toimus algselt plaanitust tunduvalt väiksemas mahus 25.oktoobril; kontserdil astusid üles Laura Kalle, Jaana Kena ja Ringo Ramul; muusikud olid Peeter Konovalov, Lauri Lüdimois ja Andre Maaker. 31. oktoobril toimus Raadioteatri ja Ugala koostöös sündinud kuuldemängu „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ pidulik esmakuulamine. Ugala 100. sünnipäeval saabub teatrit usutlema noor ajakirjanik ning mõttelõng viib teatri tagasi tema noorusaega, mil Ugalal polnud veel ei maja ega majapidamist, polnud veel klaveritki, kuid entusiasmi, mängulusti ning kummalisi kujusid jätkus enam kui küll. Kõige üle troonis aga soov teha teatrit väikeses, toona Kamalinnaks kutsutud Viljandis maksku mis maksab. Kuuldemängule järgnes vestlusring. Kuuldemäng ise esietendus Raadioteatris 07. novembril 2020. Jätkus vestlussari „Kolleeg kohtub kolleegiga“ – esimestena sel aastal kohtusid 21.01.2020 teatrikohvikus Garmen Tabor ja Terje Pennie; ülejäänud neli kohtumist – 03.06.2020 Martin Mill ja Vallo Kirs; 22.06.2020 Andres Noormets ja Aarne Soro; 12.08.2020 Tanel Ingi ja Tarvo Vridolin ning 15.12.2020 Liis Aedmaa ja Marika Palm- toimusid juba veebi vahendusel. Kuni eriolukorra väljakuulutamiseni olid huvilised oodatud osalema teatri haridusprogrammis ning ekskursioonidel. Kokku viidi läbi 47 ekskursiooni 1003 huvilisele; 11 töötoas osales kokku 180 huvilist. Populaarseimaks osutus näitleja töötuba – 6 töötoas osales kokku 112 noort; 3 butafoorse toidu töötoast sai osa 44 inimest ning kokku 24 osalejat oli kahes teatriteksti töötoas. Ugala teatrigalerii ja näitusetegevus. 21.01 – 08.02.2020 oli huvilistel võimalus külastada Eesti kinoliidu 55. sünnipäevaks valminud fotonäitust „Kaadritagune elu“; 03.03. – 04.04.2020 oli eksponeeritud Endla teatri näitleja Priit Loogi tänavafotograafia näitus „See ei ole Ita Ever“; 12.09 – 01.12.2020 oli teatrikülastajatel võimalus tutvuda näitusega „Grimmikunst Ugalas“. Lisaks töö tegemisele vajab inimene ka tegevusi, millega ootamatult sülle kukkunud vaba aega meeldivalt sisustada, otsustati pealesunnitud mängupausi ajal hoida nii enda kui ka publiku meeli erksana erinevate veebipõhiste ettevõtmistega: 19. märtsil alustati teatrirahva soovituste rubriigiga, kus Ugala inimesed jagasid oma mõtteid, mille abil kodus sisukalt aega veeta; igapäevaste portreelugudega astusid teatrisõpradega dialoogi enam kui 60 ugalalast; 04. aprillil esitlesid Ugala teatri näitleja Kadri Lepa lasteraamatut “Poiss, kes tahtis põgeneda” 15- osalise videolugude sarjana näitlejad Laura Kalle, Marika Palm, Janek Vadi, Jaana Kena, Ringo Ramul, Rait Õunapuu, Klaudia Tiitsmaa, Martin Mill, Tanel Ingi, Ilo-Ann Saarepera, Tarvo Vridolin, Adeele Jaago, Terje Pennie, Aarne Soro ja Ugala teatri loominguline juht Tanel Jonas; 14. aprillil ühines Ugala teater Põhjamaade kultuuriasutuste ühisalgatusega - igal õhtul hämaruse saabudes värvub Ugala teatri fassaad rohelistesse toonidesse, et näidata üles austust ja toetust kõigile, kes kriisiga silmitsi seisavad ning eesliinil töötavad. Nii tänas Ugala teater ühtlasi ka neid inimesi, kes on teatrile oma toetust ning poolehoidu avaldanud. Teatrimaja fassaadi valguskujunduse tegi Ugala valgusmeister Villu Konrad; 8. mail toimunud otseülekandes, kus Eesti teatrid lugesid koos ette lühinäidendi “Eesti teatri päästmine”, esindas Ugala teatrit näitleja Aarne Soro. Ugala teatri etendustegevus oli 2. juunini peatatud ning teatrimaja päris pikalt suletud, kuid aega kasutati valveseadmete testimiseks ja häälestamiseks, et oleks võimalik maja tsoonide kaupa lukustada ja valve alla panna. Mais 2020 lõpetati hoone renoveerimisest jäänud garantiitööd. Kodudes tehtava kaugtöö tarbeks hangiti ja korrastati tarkvara. TUNNUSTUSED Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil 2020.a. leidsid tee Ugala teatrisse kolm auhinda 2019. aasta loominguliste saavutuste ja silmapaistva teatritöö eest. Haldus- ja administratiivtöötaja auhinna pälvis trupijuht Karl Kena, kelle peenekoeline ja oskuslik planeerimistöö on aidanud siduda teatri masinavärgi ühtseke logistiliseks tervikuks Parima meeskõrvalosatäitja auhinna pälvis näitleja Martin Mill osatäitmiste eest lavastustes „Once“, „Etturid“; „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ ning „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ Kristallkingakese auhinnaga tunnustatakse noort teatriinimest esimeste märkimisväärsete lavatööde eest; auhinna vääriliseks tunnistati Ugala teatri näitleja ja lavastaja Ringo Ramuli Ugala teatri lavastused "Võlur Oz", "Tähtede seis", "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" ning osatäitmised lavastustes "Hiired on hiired", "Väike Pii ja kiigelaud", "Kõrboja perenaine", "Sätendav pimedus", "Vai-vai vaene Vargamäe", "Krdi loll lind", "Hipide revolutsioon", "Tuul kuu pealt", "Kohtume kell 8 Noa laeval", "Etturid" ning "Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi" Ugala teatripublik hindas hooaja parimaks naisnäitlejaks Terje Pennie, meesnäitlejaks Aarne Soro ning parimaks lavastuseks Ringo Ramuli lavastuse „Saja-aastane, kes hüppas aknast alla ja kadus“ STATISTILISED NÄITAJAD Etendustegevuse üldiseid statistilisi näitajaid aasta kohta tervikuna mõjutasid eelkõige erinevateks ajahetkedeks seatud piirangud kas kogu etendustegevusele, mängupaikadele, külastajate arvule ja saalide täituvusele. Etendustegevus peatus täielikult alates 12.03 kuni kavandatud hooaja lõpuni, 2,5 kuuks. Piirangutevaba mänguaega oli aasta teises pooles kokku vaid kahel kuul – piirangud saalide täituvusele kehtisid kuni 18.08.2020 ning uuesti alates 28.11.2020. Novembris väljakuulutatud piirang mõjutas drastiliselt detsembrikuu laste-etendusi, milliste külastamisele seadsid lastele piirangud kas lapsevanemad, kool või kohalik omavalitsus – broneeringute äraütlemisel tuli juba väljakuulutatud etendused lihtsalt ära jätta . Aasta jooksul antud 227 etendust vaatas kokku 60 074 külastajat ning piletitulu laekus 737 218 eurot, mis on oluliselt väiksemad nii planeeritust kui ka võrdluses eelnevate aastatega. Tänu operatiivsusele tegevuse ümberkorraldamisel ja piirangutevaba aja võimalikult maksimaalsele ärakasutamisele oli nii statsionaaris kui ka väljasõitudes saalide täituvuseks keskmiselt 80 %, ületades kahe eelneva aasta tulemust ca 5% võrra. Keskmine esitluskorra külastajate arv 265 on 7% võrra väiksem eelmisest aastast; esitluskorra piletitulu 3 284 € on 10% võrra väiksem eelmise majandusaasta samast näitajast. Väljasõidus käidi kokku 56 korral, mis moodustas kogu etenduste arvust 24,6%. Väljasõiduetenduste keskmine täituvus (80%) tõusis 6% võrra võrreldes eelmise aastaga. 2020. aastal oli suurima külastatavusega etendus „Saja-aastane, kes hüppas aknast alla ja kadus“ – 17 etendusel oli kokku 7 810 vaatajat; 107 külastajat vähem (kokku 7 703) kogus 2020.aastal 18 korral mängitud uuslavastus „Võrku püütud“. Noorte hulgas oli jätkuvalt populaarne 2019. aastal esietendunud „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ – 24 etendust külastati kokku 5 753 korral; märtsis 2020 esietendunud ja 11 esitluskorrani jõudnud noortelavastus „Piruka magus põhi“ kogus 4 112 vaatajat. Aasta jooksul esietendus kokku 7 uuslavastust ning repertuaarist arvati välja 4 lavastust. PEAMISED FINANTSSUHTARVUD 2020 2019 2018 2017 2016 Lühiajalise võlgnevuse 1,99 1,15 1,17 1,23 1,03 kattekordaja Maksevalmidus 1,75 0,85 0,81 0,91 0,99 Likviidsuskordaja 1,93 1,11 1,11 1,16 1,02 Koguvara puhasrentaablus ROA -2,1 -4,3 -2,9 30,9 22,7 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaradega. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja = käibevara / lühiajalised kohustised. Maksevalmidus näitab, kui suure osa lühiajalistest kohustistest on ettevõte võimeline tasuma koheselt. Maksevalmidus = raha / lühiajalised kohustised. Likviidsuskordaja näitab, mitu korda ületab likviidse käibevara maksumus lühiajaliste kohustiste summat. Likviidsuskordaja = raha + nõuded / lühiajalised kohustised. Koguvara puhasrentaablus (%) näitab, kui palju puhaskasumit teenis ettevõttesse paigutatud raha. ROA = puhaskasum / varad kokku. TÖÖJÕUD SA Ugala Teater koosseisus oli 2020.a. keskmiselt 89 koosseisulist töötajat ning neile makstud palkade ja lisatasude kogusumma oli 1 428 332 €, kõrgemale juhtkonnale arvestati kokku 55 448 € ja võlaõiguslepinguga töötajatele maksti töötasu 47 154 €. INVESTEERINGUD 2019. aasta detsembris sõlmitud hankelepingu alusel soetati uus 30-kohaline reisibuss. Olemasolevate, teatri tarvis ebaratsionaalsete reisibusside müük on tulenevalt üldisest olukorrast jäänud toppama ning müügiga tegeletakse edasi järgmisel aastal. Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 422 825 302 755 2 Nõuded ja ettemaksed 45 202 91 522 3 Varud 13 804 13 688 Kokku käibevarad 481 831 407 965 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 12 167 498 12 632 600 5 Kokku põhivarad 12 167 498 12 632 600 Kokku varad 12 649 329 13 040 565 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 242 237 356 276 6 Kokku lühiajalised kohustised 242 237 356 276 Kokku kohustised 242 237 356 276 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 4 952 522 4 952 522 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 7 731 767 8 294 666 Aruandeaasta tulem -277 197 -562 899 Kokku netovara 12 407 092 12 684 289 Kokku kohustised ja netovara 12 649 329 13 040 565 10 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 184 425 1 643 137 8 Tulu ettevõtlusest 1 114 961 1 642 301 9 Muud tulud 9 738 1 012 10 Kokku tulud 3 309 124 3 286 450 Kulud Jagatud annetused ja toetused -3 152 -2 911 Mitmesugused tegevuskulud -963 635 -1 161 389 11 Tööjõukulud -2 048 139 -2 119 466 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -569 602 -564 163 Muud kulud -1 493 -1 420 13 Kokku kulud -3 586 021 -3 849 349 Põhitegevuse tulem -276 897 -562 899 Intressikulud -300 0 Aruandeaasta tulem -277 197 -562 899 11 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -276 897 -562 899 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 569 602 564 163 Kokku korrigeerimised 569 602 564 163 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 46 320 15 264 Varude muutus -116 9 339 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -114 039 -5 955 Makstud intressid -300 0 Kokku rahavood põhitegevusest 224 570 19 912 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -104 500 -12 220 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -104 500 -12 220 Kokku rahavood 120 070 7 692 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 302 755 295 063 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 120 070 7 692 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 422 825 302 755 2 12 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 4 952 522 8 294 666 13 247 188 Korrigeeritud saldo 4 952 522 8 294 666 13 247 188 31.12.2018 Aruandeaasta tulem -562 899 -562 899 31.12.2019 4 952 522 7 731 767 12 684 289 Korrigeeritud saldo 4 952 522 7 731 767 12 684 289 31.12.2019 Aruandeaasta tulem -277 197 -277 197 31.12.2020 4 952 522 7 454 570 12 407 092 13 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Ugala Teater raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardiga. Arvestuspõhimõtete põhinõuded on kehtestatud "Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis" ja "Raamatupidamise seaduses", mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Finantsvarad Varad ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustise eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääki. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakurss. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks; lootusetuks hinnatud nõuded kantakse bilansist välja. Ettemakstud tulevaste perioodide kuluna kajastatakse teistele osapooltele ettemakstud summad, mis kajastatakse tekkepõhiselt kuluna järgmisel aruandeperioodil. Samas grupis arvestatakse ka lepingujärgseid töötasu ettemakseid. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 5 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro,kantakse vara kasutuselevõtmise hetkel kulusse ning nende varade kohta peetakse bilansivälist arvestust. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis pikendavad vara kasulikku tööiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tööjõudlust üle algselt arvatud taseme, kapitali-seeritakse bilansis põhivarana. Põhivara parendusega kaasnenud vara olulise osa väljavahetamisel kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) 14 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised kuni 50 aastat Masinad ja seadmed 5 - 10 aastat Muu materiaalne põhivara 3 - 6 aastat Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi, mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse "Avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhendist". Varade sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist – sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis tuluna sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Tulud Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu arvestatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel. Kulud Kulud kajastatakse samas perioodis, mil kajastatakse nendega seotud tulusid. Kui kuluga seotud tulud ei ole otseselt fikseeritavad, kasutatakse kulude kajastamisel ligikaudseid meetodeid(amortisatsioonikulu). Tulude teenimist kaudselt toetavad kulud kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. Maksustamine Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud on kajastatud soetamishetkel kuluna, neid ei kapitaliseerita ega kajastata varade soetusmaksumuse koosseisus. Seotud osapooled Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole majanduslikele otsustele. SA Ugala Teater seotud osapoolteks on: a) tegev- ja kõrgem juhtkond; b) eelmises punktis kirjeldatud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 15 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha kassas 1 067 1 717 Raha Riigikassas 421 758 301 038 Kokku raha 422 825 302 755 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 20 847 20 847 Ostjatelt laekumata 20 847 20 847 arved Ebatõenäoliselt 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 18 058 18 058 tagasinõuded Ettemaksed 655 655 Muud makstud 655 655 ettemaksed Autoritasude ettemaks 3 000 3 000 Lavastuskulude ettemaks 2 642 2 642 Projektikulude ettemaks 0 0 Kokku nõuded ja 45 202 45 202 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 67 483 67 483 Ostjatelt laekumata 72 763 72 763 arved Ebatõenäoliselt -5 280 -5 280 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 1 701 1 701 tagasinõuded Ettemaksed 1 201 1 201 Muud makstud 1 201 1 201 ettemaksed Autoritasude ettemaks 1 500 1 500 Lavastuskulude ettemaks 6 931 6 931 Projektikulude ettemaks 12 706 12 706 Kokku nõuded ja 91 522 91 522 ettemaksed 16 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 14 180 10 401 Üksikisiku tulumaks 27 311 27 186 Erisoodustuse tulumaks 53 31 Sotsiaalmaks 48 482 48 574 Kohustuslik kogumispension 2 431 2 435 Töötuskindlustusmaksed 3 170 3 215 Ettemaksukonto jääk 3 878 1 701 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 058 81 447 1 701 91 842 17 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Muud materiaalsed Muud Lõpetamata põhivarad masinad ja projektid seadmed 31.12.2018 Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 1 303 856 434 546 2 442 080 14 466 421 Akumuleeritud kulum -694 317 -516 651 -70 910 -1 281 878 Jääkmaksumus 14 060 9 577 562 787 205 363 636 2 442 080 13 184 543 Ostud ja parendused 12 220 12 220 Muud ostud ja parendused 12 220 12 220 Amortisatsioonikulu -256 973 -261 298 -45 892 -564 163 Ümberliigitamised 2 442 080 -2 442 080 0 Ümberliigitamised lõpetamata 2 442 080 -2 442 080 0 projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 3 758 156 434 546 14 478 641 Akumuleeritud kulum -951 290 -777 949 -116 802 -1 846 041 Jääkmaksumus 14 060 9 320 589 2 980 207 317 744 12 632 600 Ostud ja parendused 104 500 104 500 Amortisatsioonikulu -256 973 -265 222 -45 892 -568 087 Müügid (jääkmaksumuses) -1 515 -1 515 31.12.2020 Soetusmaksumus 14 060 10 271 879 3 832 074 434 546 14 552 559 Akumuleeritud kulum -1 208 263 -1 014 104 -162 694 -2 385 061 Jääkmaksumus 14 060 9 063 616 2 817 970 271 852 12 167 498 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2020 2019 Masinad ja seadmed 6 158 Muud masinad ja seadmed 6 158 Kokku 6 158 18 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 26 534 26 534 Võlad töövõtjatele 27 501 27 501 Maksuvõlad 81 447 81 447 Saadud ettemaksed 106 755 106 755 Muud saadud ettemaksed 106 755 106 755 Kokku võlad ja ettemaksed 242 237 242 237 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 57 818 57 818 Võlad töövõtjatele 27 435 27 435 Maksuvõlad 91 842 91 842 Saadud ettemaksed 179 181 179 181 Muud saadud ettemaksed 179 181 179 181 Kokku võlad ja ettemaksed 356 276 356 276 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2018 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2019 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks KULKA projektitoetus 9 195 40 366 8 789 Eesti kultuur maailmas 4 263 0 4 263 Sihtfinantseerimine 1 622 520 0 1 622 520 0 tegevuskuludeks Projekt Teater maal 10 647 0 10 647 0 Eraldis KOV eelarvest 1 000 0 1 000 0 Eesti kultuur maailmas 7 700 0 7 700 0 Iiri Saatkond 313 0 313 0 Etendustegevuse 591 0 591 0 lisatoetus Kokku sihtfinantseerimine 1 656 229 40 1 643 137 13 052 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 1 656 229 40 1 643 137 13 052 toetused 19 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2020 tulemiaruandes Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks KULKA projektitoetus 8 789 3 132 0 11 921 0 Eesti kultuur maailmas 4 263 0 1 330 2 933 0 Sihtfinantseerimine 0 1 655 537 0 1 655 537 0 tegevuskuludeks Kriisiabi toetus 0 313 699 0 313 699 0 Töötasuhüvitis 0 184 439 0 184 439 0 Eraldis KOV eelarvest 0 11 930 0 11 930 0 Projekt Teater maal 0 1 785 0 1 785 0 Etendustegevuse 0 2 181 0 2 181 0 lisatoetus Kokku sihtfinantseerimine 13 052 2 172 703 1 330 2 184 425 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 13 052 2 172 703 1 330 2 184 425 0 toetused Lisa 8 Annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 870 726 1 643 137 Kriisiabi toetus 313 699 0 Kokku annetused ja toetused 2 184 425 1 643 137 sh eraldis riigieelarvest 1 969 236 1 622 520 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 11 930 1 000 Projekt Teater maal 1 785 10 647 Töötasu hüvitis 184 439 0 Etendustegevuse lisatoetus 2 181 8 013 Kultuurkapitali projektitoetused 11 921 367 Muud toetused 2 933 591 20 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Tulu etendustegevusest 737 218 1 128 852 Kohviku tulud 238 151 355 188 Renditulud 75 044 69 079 Muu etendustegevusega seotud tulu 27 156 28 468 Kavade müügitulu 11 331 20 213 Reklaamitulu 10 000 13 000 Etendustegevusega seotud kauba müügitulu 5 723 4 654 Tulu kostüümilaenutusest 3 434 5 464 Kommunaalmaksete vahendamine 1 955 1 610 Tulu haridusürituste korraldamisst 1 854 4 483 Tulu piletite vahendamisest 1 455 3 094 Tulu transpordi kasutamisest 1 339 7 676 Muud tulud 301 520 Kokku tulu ettevõtlusest 1 114 961 1 642 301 Lisa 10 Muud tulud (eurodes) 2020 2019 Kasum materiaalsete põhivarade müügist 6 158 0 Trahvid, viivised ja hüvitised 0 700 Muud 3 580 312 Kokku muud tulud 9 738 1 012 21 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Mitmesugused bürookulud -13 033 -15 500 Lähetuskulud -3 900 -14 029 Koolituskulud -2 792 -6 823 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 -5 280 Kinnistute, hoonete, ruumide kulud -146 569 -160 495 Sõidukite majandamiskulud -29 354 -43 998 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -50 113 -32 444 Inventari majandamiskulud -85 323 -30 405 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -36 437 -19 527 Meditsiini- ja hügieenikulud -2 062 -1 149 Kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud -485 246 -679 610 Eri- ja vormiriietus -2 187 -2 191 Kohviku toidukulud -106 619 -149 938 Kokku mitmesugused tegevuskulud -963 635 -1 161 389 Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu -1 530 934 -1 589 168 Sotsiaalmaksud -514 599 -529 064 Erisoodustused -2 606 -1 234 Kokku tööjõukulud -2 048 139 -2 119 466 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 89 93 Lisa 13 Muud kulud (eurodes) 2020 2019 Maksukulud -1 453 -1 406 Riigilõivud -40 -14 Kokku muud kulud -1 493 -1 420 Lisa 14 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2020 31.12.2019 Juriidilisest isikust liikmete arv 1 1 22 Sihtasutus Ugala Teater 2020. a. majandusaasta aruanne Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 55 448 53 140 Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis 0 2 010 Lisa 15 Sündmused pärast aruandekuupäeva Seoses COVID-19 jätkuva levikuga ning selles tulenevate piirangutega oli bilansipäeva järgselt kehtestatud erinevad piirangud mängupaikadele ja saalide täituvusele. Alates 11.03.2021 kuni 11.04.2021 on etendustegevus keelatud. Hetkel ei ole võimalik hinnata sellega kaanevat mõju 2021. aasta tuludele. Juhtkonna hinnangul ei mõjuta see SA Ugala Teater jätkuvust ning juhtkond käsitleb seda kui mittekorrigeerivat aruandepäeva järgset sündmust. 23 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Ugala Teater nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Ugala Teater (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Lya Pähnapuu Vandeaudiitori number 399 Audius AB osaühing Audiitorettevõtja tegevusloa number 101 J. Köleri tn 5-3, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71013 26.03.2021
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel