Vastus pöördumisele

Tatjana Jaanson Teie 26.03.2021 Eesti Treenerite Liit [email protected] Meie 12.04.2021 nr 8-3/825-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud Tatjana Jaanson Täname pöördumise eest! Vastame järgnevalt teie ettepanekutele. 1. „Riiklikku treenerite registrisse tuleks lisada kolm veergu lisaks olemasolevatele: /…/“ Eesti Spordiregistrisse kogutud andmeid reguleerib Eesti Spordiregistri põhimäärus. See lubab muu hulgas koguda treenerite haridusandmeid, kuid seni ei ole haridusandmeid avalikult spordiregistris kuvatud. Kuna tegu on isikuandmetega, vajab see ettepanek õiguslikku analüüsi. Arvestades, et Eesti Spordiregistris avaldatakse infot treeneri kutsetasemete kohta, leiame esmapilgul, et see on piisav. Lisaks, võttes arvesse, et Eesti Spordiregistri lehelt kogutakse treenerite kohta taustainfot üldiselt harva ning pigem tutvutakse spordiorganisatsioonide enda veebilehel oleva teabega, leiame, et haridusandmeid võiks ennekõike avaldada treeneri nõusolekul nende tööandjaks olev spordiorganisatsioon. Eesti Spordiregistrist leiab juba praegu nii praeguse kui ka varasema treenerit ja tema kutset puudutava teabe. Eesti Spordiregistri põhimääruse kohaselt ei ole spordiregistril õigust koguda andmeid muude kutsete kohta. Ettepanek vajab eraldi õiguslikku analüüsi, kuid esialgu me selle teabe kogumist ei poolda. Nagu ülal viidatud, võib teavet treeneri nõusolekul avaldada tema tööandja. 2. „Kutse väljaandmisel tuleks arvesse võtta üheselt ka teiste riikide vastavates kõrgkoolides õppimist või nende koolide poolt väljaantud koolituste tunnistusi.“ Treenerikutset taotledes võetakse välisriikides ja ka rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide juures läbitud õpet ja seda tõendavaid dokumente juba praegu arvesse. 3. „Kuna eelkooliealiste lastega töötamine nõuab erilisi teadmisi, siis nendega töötamiseks tuleks edaspidi kehtestada kord, et lasteaias spordiringi läbiviival treeneril peab olema läbitud aastane eelkoolipedagoogika kursus.“ Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava on alusdokument, mis reguleerib lapse tervikliku arendamise ning õppe- ja kasvatustegevuse lasteaias. Riiklikus õppekavas sätestatud § 23 (valdkond liikumine) sõnastab koolieelses eas oleva lapse arenguks piisavad ja mitmekülgsed eesmärgid. Lasteaiaõpetajatel on olemas vajalik ettevalmistus ning teadmised ja oskused, et õppekava täies mahus rakendada. Õppekavavälise huvitegevuse, sh spordiringide korraldamine Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 lasteaias on vabatahtlik tegevus ning ei ole käsitletav alushariduse õppekava osana. Kui kohaliku omavalitsuse üksus või eralasteaia pidaja ja lasteaia direktor otsustavad spordiringide korraldamist lasteaias võimaldada, peavad nad teenuse osutajaga lepingu sõlmimisel veenduma, et lastega tegelev juhendaja on kvalifitseeritud ning tal on lastega töötamiseks sobivad kompetentsid. Haridusministri 26.08.2002 määruse nr 65 „Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“1 järgi on koolieelse lasteasutuse õpetaja kvalifikatsiooninõueteks kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Nõuetele vastavust ja töötaja valmisolekut vastaval ametikohal töötada hindab tööandja, pedagoogilised kompetentsid on kirjeldatud õpetaja kutsestandardis (tase 6)2. Tööandja hinnang kehtib vaid konkreetses lasteasutuses. Õppekavaväliste treeningtundide sisuks on tavapäraselt baasoskuste (koordinatsioon, tasakaal, liikumistehnikad jms) omandamine läbi mängulise tegevuse ja reeglina kutsega treenerid omavad vastavat kompetentsi. 4. „Erialase kõrgema hariduse omandamise motivatsiooni tõstmiseks tuleks lisada kutsestandardi tingimuste hulka palgatoetuse lisakoefitsent. Magistri haridus annaks võrdse palgataseme õpetajatega.“ Kultuuriministeeriumi esimene eesmärk on viia vähemalt 5. kutsetasemega treenerite palk Eesti keskmisele tasemele. Selleks jagab ministeerium vähemalt 5. kutsetasemega laste ja noortega töötavatele treeneritele tööjõukulutoetust. Eesmärgi täitumise järel oleme kaalunud ka treenerikutse tasemele tugineva diferentseeritud toetussüsteemi sisseviimist riigieelarve võimaluste järgi. Juhime tähelepanu asjaolule, et alates 6. kutsetasemest peab treener olema omandanud kutsealased oskused ja teadmised kombineeritult kõrgema erialase formaalõppe ja kutsealase koolitusega ning pikaajalise ja tulemusliku treeneritööga. Lisaks, juba praegu on treenerite tööandjatel võimalus oma töötajate palkasid ise diferentseerida, võttes aluseks haridus- või kutsetaseme. Meie teada mitmed klubid seda ka teevad. 5. „Käivitada EOK raames treenerite komisjoni tegevus ja riiklikult pöörata tähelepanu rahvusvahelisele treenerite päevale.“ Selle ettepanekuga soovitame pöörduda otse EOK ja Spordikoolituse ja -Teabe SA poole. Rahvusvaheline treenerite päev peaks olema tähistatud ja väärtustatud laiapõhjaliselt eelkõige spordivaldkonna siseselt. Kultuuriministeerium saab kaasa aidata pigem kaudselt läbi toetuste eraldamise valdkonnale vastavasisuliste algatuste elluviimisel. 6. „Kutsuda kõiki osapooli järgima spordipoliitika vastavust Euroopa Liidu poliitilistele eesmärkidele ja tagama, et kõiki sellekohaseid Euroopa Liidu õigusakte täidetaks täiel määral.“ Euroopa Liidul on EL-i aluslepingute kohaselt spordivaldkonnas vaid toetav pädevus, mis tähendab, et EL saab liikmesriikide tegevust spordivaldkonnas ainult toetada, koordineerida ja täiendada. EL-il puuduvad volitused õigusaktide vastuvõtmiseks ning ta ei või liikmesriikide tegevusse sekkuda. EL-i tegevused spordivaldkonnas jäävad seega parimate kogemuste vahetamiseks EL-i sporditöörühmas või vastavates eksperdirühmades ning ühiste deklaratiivsete avalduste tegemiseks. EL-i tasandil paneb EL-i liikmesriikide spordialase koostöö raamidesse 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103092013036?leiaKehtiv 2 https://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10640560/pdf/opetaja-tase-6.2.et.pdf EL-i spordi tööplaan3. Samuti soodustatakse spordialast koostööd Erasmus+ programmi kaudu, mille uus, 2021–2027 kehtiv programm annab senisest veelgi laiemad võimalused. Kultuuriministeerium on oma tegevuses spordivaldkonnas võtnud arvesse EL-i tasandil toimuvat ning sellesse ka aktiivselt panustanud. Toome välja, et 2017. aastal, kui Eesti oli EL-i eesistuja, oli Eesti peateema spordivaldkonnas treenerite roll ühiskonnas, mille kohta võeti vastu ka EL-i spordiministrite nõukogu järeldused. Samuti on Eesti esindajad panustanud aktiivselt eksperdirühmade töösse, millest tasub eriti esile tõsta Kairis Ulbi, Kristjan Pordi ja Toomas Tõnise panust Euroopa Komisjoni kokku kutsutud spordis oskuste ja inimressursside arendamise eksperdirühmas. Selle töö tulemusena võeti vastu juhised treenerite pädevuste ja oskuste miinimumnõuete kohta4. 7. „Leida Kultuuriministeeriumi eelarves võimalus Eesti Treenerite Liidu tegevustoetuseks.“ Olles põgusalt tutvunud Soome treeneriliidu tegevusega, leiame, et mitmed nende tegevused on Eestis katnud Spordikoolituse ja -Teabe SA, Eesti Olümpiakomitee ja alaliidud. Kultuuriministeerium ei ole spordivaldkonnas seni toetanud ühtegi n-ö ametispetsiifilist organisatsiooni või kogu, nagu Eesti Treenerite Liit või EOK sportlaskomisjon. Oleme valmis riigieelarve võimaluste tekkimise korral sel teemal diskuteerima, eriti juhul, kui Eesti Treenerite Liidust kujuneb Eesti treenereid laiapõhjaliselt esindav organisatsioon. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Pürn spordi asekantsler Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Eesti Olümpiakomitee Kaarel Nestor 628 2260 [email protected] 3 2021–2023 kehtiv versioon: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:42020Y1204(01)&from=EN 4 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/8f28e3a0-6f11-11ea-b735-01aa75ed71a1/language- en/format-PDF/source-122543310