Kiri

HEA TAHTE KOKKULEPE MUUTUVTUNNI KOKKULEPETE PILOODI ELLUVIIMISEKS Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing , registrikood 80103553, asukoht Lutsu tn 14a, 51006 Tartu , keda esindab juhatuse liige Elle Pütsepp (edaspidi nimetatud „kaubandustöötajate ametiühing“ ); Eesti Kaupmeeste Liit , registrikood 80007134, asukoht Kiriku tn 6, 10130 Tallinn , keda esindab volikirja alusel Nele Peil (edaspidi nimetatud „kaupmeeste liit“ ); Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu , registrikood 70000272, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab tervise- ja tööminister Tanel Kiik (edaspidi nimetatud „ ministeerium “ ); Eesti Ametiühingute Keskliit , registrikood 80115195 , asukoht Laulupeo tn 24, 10128 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Peep Peterson (edaspidi nimetatud „ ametiühingute keskliit “) ja Eesti Tööandjate Keskliit , registrikood 80036271 , asukoht Kiriku tn 6, 10130 Tallinn , keda esindab juhatuse liige Arto Aas (edaspidi nimetatud „ tööandjate keskliit “ ); edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, seades eesmärgiks, et: tööõigus pakuks töötajatele piisavat kaitset ja ohutut töökeskkonda, kuid oleks tööandjate konkurentsivõime säilitamiseks piisavalt paindlik; jae kaubandussektoris kasutataks vähem võlaõiguslike lepinguid, mida on seni kasutatud tööaja paindlikkuse suurendamiseks, ja nende asemel rohkem töölepinguid; ja võttes arvesse, et : vastavalt heale tavale kujundavad tööõigust töötajate ja tööandjate esindajad koostöös riigiga ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt 3.43 sätestab, et koostöös tööandjate ja ametiühingutega jätkatakse kaasaegse töösuhete regulatsiooni loomist; pooled on pidanud läbirääkimisi tööõiguse paindlikumaks muutmiseks ja soovivad üheskoos piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni kokkulepete kasutamist ja on jõudnud piloodi tingimustes kokkuleppele; pooled soovivad kokku leppida edasistes tegevustes, mis on vajalikud muutuvtunni kokkulepete piloodi rakendamiseks; on p ooled kokku leppinud alljärgnevas: Pooled tunnustavad ühiselt soovi muuta tähtajaliselt töölepingu seadust ja viia jae kaubandussektoris läbi muutuvtunni kokkulepete piloot vastavalt lisas 1 toodud tingimustele. Ministeerium koostab muutuvtunni kokkulepete piloodi r akendamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi „eelnõu“ ) ning esitab selle kokkuleppe teistele pooltele kooskõlastamiseks. Ministeerium tagab eelnõu menetlemise kiireimal võimalikul viisil lähtudes eelnõude menetlemise regulatsioonist ning osaleb eelnõu menetlemisel valitsuses ja riigikogus, kaasates teisi kokkuleppe pooli eelnõu menetlemisse vastavalt võimalusele, vajadusele ja poolte soovidele. Pooled aitavad eelnõu koostamisele, kooskõlastamisele , vastuvõtmisele , jõustumisele ja rakendumisele enda pädevuse ja võimaluste piirides igakülgselt kaasa järgides hea usu põhimõtteid. Kui eelnõu menetlemise käigus esita vad teised ministeeriumid või kolmandad osapooled ettepanekuid piloodi tingimuste muutmiseks, arutatakse neid ühiselt ning lepitakse kokku edasistes tegevustes. Muutuvtunni kokkulepete piloodi mõjude hindamise esialgne kava on toodud kokkuleppe lisas 2. Pooled lepivad täpsema mõjude hindamise kava kokku edasiste läbirääkimiste käigus. Tööinspektsioon teostab piloodi jooksul järelevalvet muutuvtundidega kokkulepete üle. Muutuvtunni kokkulepete sõlmimise võimalus kehtib alates töölepingu seaduses piloodi rakendamiseks tehtud muudatuste jõustumisest kaks ja pool aastat. Pooled kohustuvad enne käesoleva kokkuleppe punktis 8 nimetatud tähtaja lõppemist arutama ühiselt muutuvtunni kokkulepete piloodi mõjusid. Arutelu tulemusel otsustatakse, kas teha valitsusele ja riigikogule ettepanek pikendada, muuta või laiendada muutuvtunni kokkulepete sõlmimist teistele sektoritele ja/või kehtestada see tähtajatuna. Pooled kohustuvad vähemalt: k äituma üksteise suhtes heas usus; k üsimuste või probleemide korral esitama need esmajärjekorras kokkuleppe pooltele ühiseks arutamiseks ja lahendamiseks ; e simesel võimalusel teavitama teisi kokkuleppe pooli, kui pooleni on jõudnud mis tahes info, mis võib negatiivselt mõjutada kokkuleppe eesmärgi täitmist ; kokkuleppe kehtivuse ajal andma selgitusi ja nõu vähemalt oma liidu või organisatsiooni liikmetele , kes pöörduvad tema poole mis tahes küsimusega seoses muutuvtunni kokkulepete piloodiga . Kokkuleppe täitmisega tekkivad kulud kannab iga pool ise. Kokkuleppe osalised vastutavad kokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamise eest oma pädevuse piires. Pool t e volitatud esindaja te ks kokkuleppe täitmisega seotud küsimustes on : kaubandustöötajate ametiühing Elle Pütsepp , [email protected] ; kaupmeeste liit Nele Peil , [email protected] ; ministeeri um Ulla Saar, [email protected] ; ametiühingute keskliit Peep Peterson, [email protected] ; tööandjate keskliit Arto Aas, [email protected] . Kokkulepe kehtib kuni muutuvtunni piloodi lõppemiseni. Kokkuleppe muutmine toimub ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Kokkuleppega se otud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse õigusaktidega sätestatud korras. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt. Lisa 1 : muutuvtun ni kokkulepete tingimused Lisa 2: muutuvtunni kokkulepete piloodi mõjude hindamine Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Eesti Kaupmeeste Liit Ametiühing /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi Eesti Ametiühingute Keskliit kaudu /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti Tööandjate Keskliit /allkirjastatud digitaalselt/ M uutuvtunni kokkuleppe te tingimused Kokku on lepitud järgmistes tingimus tes Rakendatakse osalise tööajaga jae kaubandussektori töötajatele kaheks ja pooleks aastaks . Töötajale vabatahtlik . Töö l epingus on fikseeritud minimaalne töökoormus ja paindlik tööajavahemik (muutuvtunnid) kuni 0,2 täistööajast ehk 8 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Muutuvtunni kokkuleppe rakendamisel on lubatud töölepingus fikseeritud miinimumkoormuseks 0,3 täistööajast ehk 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta . Töölepingus fikseeritud minimaalne töökoormus koos muutuvtundidega ei ületa täistööaeg a. Tööajakavas fikseeritakse vastava kuu garanteeritud tunnid, mida ei saa olla vähem, kui töölepingus kokku lepitud miinimumkoormus . Tööajakavas fikseeritakse ka selgelt eristatavad muutuvtunnid. Töötajal on õigus fikseeritud m i inim um koormust ületavatest tundidest keelduda. Kõik muutuvtunnid üle miinimumi on vabatahtlikud ja eraldi kokku lepitavad. Tööandja peab kõiki tööajakavasse kandmata muutuvtunde pakkuma vähemalt 24 tundi ette. Töötaja peab kinnitama muutuvtundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Muutuvtunni kokkuleppeid võib kehtivate töölepingutega töötajatega sõlmida vaid töötaja kirjaliku avalduse alusel. Kui töötaja teeb vastavalt kokkuleppele ületunnitööd, siis ületunnid hüvitatakse. Ületunnitööks loetakse töötamist tööaja arvestusperioodi jooksul rohkem kui minimaalne töökoormus ja muutuvtunnid kokku. Maksimaalne summeeritud tööaja arvestusperioodi pikkus on sama, mis täna töölepingu seaduses (maksimaalselt 4 kuud). Tööandja esitab iga summeerimisperioodi lõpus töötajale selge ja arusaadava töötatud perioodi tööajakava, millest selguvad miinimumkoormuse töötunnid, muutuvtunnid, üle- ja alatunnid. Muutuvtunni kokkuleppega töötaja töötasu määr on vähemalt 1,2 kordne seadusjärgne töötasu alammäär (2021. a alammäär 584 EUR /tunnitasu 3,48 EUR bruto , seega 2021. a on 1,2 kordne 700 EUR bruto /tunnitasu 4,18 EUR bruto ). Muutuvtunni kokkuleppeid on võimalik rakendada maksimaalselt 1 7,5 % - le tööandja töötajatest. Muutuvtunni kokkulepete p iloodi mõjud e hindamine Muutuvtunni kokkulepete sõlmimise tulemusel peaks vähenema võlaõiguslike lepingute (edaspidi VÕS lepingute) sõlmimine jaekaubandus sektoris (edaspidi kaubandussektor) , mida on seni kasutatud töötajate tööaja paindlikkuse suurendamiseks. Samuti peaks vähenema sektoris ületundide tegemine, mis on tingitud sellest, et suurenenud töömahtu ei ole tihti võimalik pikalt ette planeerida. Kaubandussektor defineeritakse EMTAK koodi G 47 kaudu. Pilootprojekti kestuseks on planeeritud kaks ja pool aastat. P ilootprojekti lõppedes viiakse läbi mõjuhinnang , mis sisaldab järgmiseid osasid: Ü levaade sellest, kui palju on kasutatud projekti jooksul muutuvtunni kokkuleppeid , tuginedes Eesti Maksu- ja Tolliameti (edaspidi EMTA) andmetele , m illised ettevõtted on seda teinud enim (ettevõtte suurus, täpsem EMTAK kood jm) ja kui suure osa töötajatega on ettevõtted sellist kokkulepet sõlminud. EMTA andmetele tuginedes vaadatakse trendi VÕS lepingute sõlmimiste arvus ja osakaalus kaubandussektori ettevõtetes, kes kasutasid muutuvtunni kokkuleppeid , ja võrreldakse seda ülejäänud kaubandussektori ettevõtete sama näitajaga. Andmed küsitakse EMTA-st kuise täpsusega, algusega 2-3 aastat enne pilootprojekti käivitumist . Eesmärk: selgitada välja, kas muutuvtunni kokkuleppeid kasutanud ettevõtetes on võrreldes võrdlusgrupiga vähenenud VÕS lepingute sõlmimine. Trend ületundide arvus muutuvtunni kokkuleppeid sõlminud ettevõtetes. Kuna andmed peavad tulema otse tööandjatelt, ei ole võimalik siin kasutada võrdlusgruppi. T rendi hindamiseks esitavad tööandjad ületundide arvu teatud perioodi kohta enne esimese muutuvtunni kokkuleppe sõlmimist ( vähemalt 3 ja maksimaalselt 6 kuud enne esimese muutuvtunni kokkuleppe sõlmimist ). Eesmärk: selgitada välja, kas ületundide tegemine on ettevõttes vähenenud pärast muutuvtunni kokkulepete sõlmimist. Tööinspektsioon i andmed töö- ja puhkeaja rikkumiste ja töövaidluste kohta kaubandussektoris. J uhtumeid võrreldakse eelnevate aastatega ning analüüsi takse , kas mõni juhtum on seotud muutuvtunni kokkulepetega . Eesmärk: selgitada välja projekti võimalik ud negatiivsed mõjud. Laiem ülevaade võimalikest muutustest kaubandussektoris EMTA andmetele tuginedes – näiteks tööjõuvoolavus , tähtajaliste vs tähtaja tute lepingute sõlmimine, töösuhete lõpetamise alused. Võrreldakse muutuvtunni kokkuleppeid kasutanud ettevõtteid ülejäänud kaubandussektori ettevõtetega või kõigi tegevusalade keskmisega. Eesmärk: laiemalt hinnata, kas pilootprojektil on mõju kaubandussektorile. A nkeetküsitlus töötajate seas nendes ettevõtetes, kes on kasutanud muutuvtunni kokkuleppeid (online küsitlus) . Valimis nii muutuvtunni kokkuleppe ga töötajad kui ka ettevõtte ülejäänud töötajad. Küsitlus s isaldab küsimusi töötaja lepingu tüübi, ületundide tegemise ja üldise tööajaga rahulolu kohta. Muutuvtunni kokkuleppeid kasutavad ettevõtted edastavad online küsimustiku viite oma töötajate e-postiaadressidele. Eesmärk : selgitada välja, milline on muutuvtunni kokkulepete sõlmimise mõju töötajatele nende endi hinnangul. Ankeetküsitlus tööandjate seas, kes on kasutanud muutuvtunni kokkuleppeid . Eesmärk: selgitada välja, milline on tööandjate hinnangul olnud muutuvtunni kokkulepete mõju nende ettevõtte tegevusele. Ootused tööandjatele, kes muutuvtunni kokkulep peid sõlmivad: Ületundide kohta andmete kogumine ja projekti lõpus S otsiaalministeerium ile edastamine. Täpsemalt tuleks esitada kuude kaupa kuu jooksul või summeerimisperioodil ettevõttes tehtud ületundide arv ja ületunde teinud töötajate arv. Trendi väljaselgitamiseks tuleks andmeid koguda ka vähemalt 3 ja maksimaalselt 6 kuu kohta enne esimese muutuvtunni kokkulep pe sõlmimist. Töötajate küsitluse läbi viimiseks projekti lõpus töötajate le küsimustiku edastamine . Samuti töötajatele info jagamine küsimustiku kohta (sh, et tegemist on ano nüümse küsimustikuga, mille vastuseid tööandja ei näe). Valmisolek projekti lõpus ise täita lühike ankeetküsimustik. Ministeeriumid Meie 23.04.2021 nr 1.2-2/53-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Palume kooskõlastust ja arvamust hiljemalt 30. aprilliks 2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Hea tahte kokkulepe Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Tööinspektsioon Eesti Töötukassa Eesti Advokatuur MTÜ Teenusmajanduse Koda MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE Pirjo Turk 6269 179 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 04.2021 Töölepingu seaduse muutmise seadus § 1. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses: „§ 431. Muutuvtunni kokkulepe jaekaubanduses (1) Jaekaubanduse tegevusalal tegutseval tööandjal on õigus sõlmida kirjalikus vormis muutuvtunni kokkulepe töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunnitasu alammäär. (2) Muutuvtunni kokkuleppe järgi võib töötaja lisaks kokkulepitud tööajale teha kuni kaheksa tundi tööd seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (muutuvtunnid). Kokkulepitud tööaeg ja muutuvtunnid kokku ei tohi ületada täistööaega. (3) Muutuvtunni kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) kokkuleppe koostamise algatab töötaja kirjalikus vormis ja kokkulepe vastab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele; 2) tööandja peab töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust; 3) kokkulepe ei ole sõlmitud rohkem kui 17,5 protsendiga tööandja töötajatest. (4) Töötajal on õigus muutuvtundide tegemisest keelduda. Muutuvtundidega nõustumist kinnitab töötaja iga kord kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (5) Tööandja teatab töötajale muutuvtundide alusel töötamise vajadusest vähemalt 24 tundi ette. (6) Summeeritud tööaja arvestuse korral võib muutuvtunde summeerida. Töötajaga kokkulepitud töötundide ja muutuvtundide summeerimisel kasutab tööandja sama arvestusperioodi. Muutuvtunnid tuleb summeeritud tööaja arvestuse korral kanda tööajakavasse, kus need on selgelt eristatavad. Arvestusperioodi lõppedes esitab tööandja töötajale selge ja arusaadava tööajakava, kus on kogu töötatud arvestusperioodi kohta eristatud kokkulepitud ja töötatud töötunnid, muutuvtunnid ja ületunnid.“; 2) paragrahvi 115 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 43“ tekstiosaga „§-des 43 ja 431“. § 2. Seaduse kehtivus (1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. juulil. (2) Käesolev seadus kehtib kuni 2023. aasta 31. detsembrini. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ”.…” …………….. 2021. a. Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2021 (allkirjastatud digitaalselt)  Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1.Sisukokkuvõte 2021. aasta aprillis sõlmisid Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium hea tahte kokkuleppe (vt ka seletuskirja lisa 1), et piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni kokkulepete kasutamist. Pilootprojekti tingimuste kokkuleppimisel lähtuti järgmistest eesmärkidest: 1) tööõigus peaks pakkuma töötajatele piisavat kaitset ja ohutut töökeskkonda, kuid olema tööandjate konkurentsivõime säilitamiseks piisavalt paindlik; 2) jaekaubandussektoris tuleks kasutada vähem võlaõiguslikke lepinguid, mida on seni kasutatud tööaja paindlikkuse suurendamiseks, ja nende asemel tuleks rohkem kasutada töölepinguid. Eelnõuga luuakse jaekaubandussektori tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida muutuvtunni kokkuleppeid ehk leppida kokku muutuvtundide tegemises järgmistel tingimustel:  muutuvtunni kokkuleppe võib sõlmida jaekaubanduse tegevusalal tegutsev tööandja;  muutuvtunni kokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär;  muutuvtunni kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis;  kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad. Töötaja peab kinnitama pakutavate muutuvtundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tööandjal tuleb muutuvtunde pakkuda vähemalt 24 tundi ette;  tööandja peab töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust;  muutuvtunde võib summeerida;  tööandja võib muutuvtunni kokkuleppe sõlmida kuni 17,5%-ga oma töötajatest ja kuni kaheksa töötajaga tööandja puhul kõige rohkem ühe töötajaga. TLS-is tehtavaid muudatusi on kavas rakendada kahe ja poole aasta jooksul alates TLS-is tehtud muudatuste jõustumisest, et hinnata muutuvtunni kokkulepete mõju nii tööandjatele kui töötajatele. Muutuvtundidega töötamise kokkulepe on töölepingus tähtajaline ja kaotab kehtivuse seaduses toodud tähtaja saabumisel. Pilootprojekti tulemuslikkuse hindamiseks on kolmepoolselt kokku lepitud mõjude hindamise esialgne kava (vt ka seletuskirja lisa) ning projekti kehtivusaastate vältel analüüsitakse ja arutatakse ühiselt muutuvtunni kokkulepete mõjusid. Arutelu tulemusel otsustatakse, kas teha valitsusele ja riigikogule ettepanek pikendada, muuta või laiendada muutuvtunni kokkulepete sõlmimist teistele sektoritele ja/või kehtestada see tähtajatuna. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna nõunik Pirjo Turk ([email protected]; 626 9179), töösuhete juht Seili Suder ([email protected]; 626 9191) ja analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe (liina.kaldmä[email protected]; 626 9726). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected]; 626 9738). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3.Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna valitsuse moodustamise kokkuleppe ja valitsusliidu koostöölepinguga aastateks 2021–20231, mille kohaselt jätkatakse koostöös tööturu osapooltega uute kaasaegsete töövormide ja -suhete regulatsiooni loomist. Sotsiaalministeeriumi koostatud töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, kus kirjeldati muu hulgas tööaja paindlikkust ja tehti ettepanekud tööaja kokkuleppimiseks tööajavahemikuna ning hinnati muudatustega kaasnevaid võimalikke mõjusid, läbis kooskõlastusringi 07.09.2018. Väljatöötamiskavatsuses välja pakutud muudatused ei leidnud sellel ajal tööturu osapoolte toetust, mistõttu otsustati nende ettepanekutega mitte edasi liikuda. Eelnõuga muudetakse töölepingu seaduse (TLS) 08.01.2021. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.12.2020, 25). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni kokkulepete kasutamist. Muutuvtunni kokkulepete sõlmimise eesmärk on võimaldada kasutada jaekaubandussektoris tööaega paindlikult. Kuna jaekaubanduses toimub palju hooajalist kõikumist seoses näiteks kampaaniate, pühade- ja puhkuseperioodidega, võib tööjõuvajadus selles sektoris olla muutlik. Muutuvtunni kokkulepe aitab tööandjatel paindlikumalt oma töötajate tööaega korraldada ning tulla paremini toime tingimustes, kus töömaht ja tööjõuvajadus suurenevad ajutiselt. Lisaks on kokkulepete sõlmimise eesmärk vähendada võlaõiguslike lepingute (edaspidi VÕS leping) sõlmimist, mis ei taga tööd tegevatele isikutele piisavat kaitset (nt ei ole võlaõiguslike lepingute puhul reguleeritud töö- ja puhkeaeg, puhkus, töölepingu ülesütlemine, sh etteteatamistähtajad ja hüvitised). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse TLS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TLS-i §-ga 431, mis sätestab tingimused muutuvtunni kokkulepeteks jaekaubanduses. Lõige 1 sätestab, et muutuvtunni kokkuleppeid võivad sõlmida vaid jaekaubanduse tegevusalal tegutsevad tööandjad. Siinkohal on silmas peetud ettevõtteid, mis tegutsevad EMTAK koodi G 47 1 Koalitsioonilepe kättesaadav: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe kaudu. Jaekaubandussektor valiti pilootprojekti jaoks seetõttu, et nimetatud sektoris oli huvi muutuvtunni kokkulepete kasutamise vastu kõige suurem ja muudatusega olid nõus nii töötajate kui tööandjate esindajad. Nimetatud sektor on piisavalt esinduslik, et sellist pilootprojekti korraldada ning hiljem teha järeldusi, kas sätestatud põhimõtteid võiks laiendada ka teistele sektoritele. Muutuvtunni kokkuleppe võib sõlmida vaid osalise tööajaga töötava töötajaga, kelle: 1) koormus on vähemalt 0,3 (ehk 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul); 2) töötasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Seega võib tööandja töötaja huvide kaitsmiseks muutuvtunni kokkuleppe sõlmida üksnes juhul, kui töötaja teenib tunnitasu alammäärast rohkem. 2021. aastal on tunnitasu alamäär 3,48 eurot2, mis tähendab, et töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 4,18 eurot (ehk 1,2-kordne tunnitasu), et sõlmida muutuvtunni kokkulepe. Muutuvtunni kokkulepe tuleb töötajaga sõlmida kirjalikus vormis ehk allkirjastatult. Muutuvtundidega töötamise kokkulepe on töölepingus tähtajaline ja kaotab kehtivuse seaduses toodud tähtaja saabumisel. Lõikes 2 on sätestatud muutuvtunni kokkuleppe tingimused. Töötaja võib lisaks töölepingus kokkulepitud tööajale teha seitsmepäevase ajavahemiku jooksul tööd 0,2 koormuse ulatuses ehk kuni kaheksa tundi lisaks. Neid tunde nimetataksegi muutuvtundideks. Lisaks tuleb arvestada, et kokkulepitud tööaeg ja muutuvtunnid kokku ei tohi ületada täistööaega. Näiteks kui töötaja töötab osalise tööajaga 15 tundi nädalas, võib töötajaga kokku leppida muutuvtundides kuni 8 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja kui töötaja töötab 36 tundi nädalas, võib töötajaga kokku leppida muutuvtundides kuni 4 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Alljärgnev tabel ilmestab seda, kui palju muutuvtunde võib tööandja töötajaga kokku leppida. Kokkulepitud osaline tööaeg seitsmepäevase Kui palju muutuvtunde võib töötaja teha ajavahemiku jooksul seitsmepäevase ajavahemiku jooksul Töötaja töötab osalise tööajaga 12–32 tundi 8 muutuvtundi Töötaja töötab osalise tööajaga 33 tundi 7 muutuvtundi Töötaja töötab osalise tööajaga 34 tundi 6 muutuvtundi Töötaja töötab osalise tööajaga 35 tundi 5 muutuvtundi Töötaja töötab osalise tööajaga 36 tundi 4 muutuvtundi Töötaja töötab osalise tööajaga 37 tundi 3 muutuvtundi Töötaja töötab osalise tööajaga 38 tundi 2 muutuvtundi Töötaja töötab osalise tööajaga 39 tundi 1 muutuvtund Lõige 3 sätestab muutuvtunni kokkuleppe kehtivuse tingimused. Vastavalt partnerite kokkuleppele, saab muutuvtunni kokkuleppe koostamise algatada töötaja, avaldades selleks tööandjale soovi kirjalikult. Tühine on kokkulepe, mis ei vasta TLS §-s 431 sätestatud tingimustele. Näiteks ei saa tööandja sõlmida muutuvtunni kokkulepet väljaspool jaekaubanduse tegevusala ega leppida kokku rohkemates muutuvtundides kui TLS § 431 lõige 2 lubab. Lisaks on tööandjal kohustus pidada töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust. See tähendab, et muutuvtunnid peavad olema eraldi välja toodud ja eristatud (nt tööajakavas). Töötaja peab üheselt aru saama, millal ta teeb kokkulepitud töötunde ja millal nõustub muutuvtundide tegemisega. 2 Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019027?dbNotReadOnly=true Muutuvtunni kokkuleppe võib sõlmida 17,5 protsendiga tööandja töötajatest. Vastav protsent tuleb võtta kõigist tööandja töötajatest (st arvesse lähevad ka töötajad, kes ei tee muutuvtunde). See tähendab, et alla kuue töötajaga tööandjal pole võimalik muutuvtunni kokkuleppeid oma töötajatega sõlmida. See tähendab, et muutuvtunni kokkuleppe võib tööandja, kelle juures töötab:  6–11 töötajat, sõlmida 1 töötajaga,  12–17 töötajat, sõlmida 2 töötajaga,  18–22 töötajat, sõlmida 3 töötajaga,  23–28 töötajat, sõlmida 4 töötajaga,  29–34 töötajat, sõlmida 5 töötajaga,  35–39 töötajat, sõlmida 6 töötajaga,  40–45 töötajat, sõlmida 7 töötajaga,  46–51 töötajat, sõlmida 8 töötajaga,  52–57 töötajat, sõlmida 9 töötajaga,  58–62 töötajat, sõlmida 10 töötajaga, jne. Kuna muutuvtunni kokkuleppeid saab sõlmida 17,5%-ga ettevõtte töötajatest, võib ilmneda ka olukord, kus sellise kokkuleppe alusel sooviks töötada rohkem töötajaid kui tööandja saab võimaldada. Sellisel juhul peab tööandja tegema valiku, milliste töötajatega ta soovib muutuvtunni kokkulepet sõlmida. Lõige 4 toob esile, et kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad. Töötajal on kohustus töötada vaid lepingus kokku lepitud osalise tööaja ulatuses ning muutuvtundidest on töötajal õigus keelduda. Töötaja peab kinnitama pakutavate muutuvtöötundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt kirjalikult, sms-iga, e-kirja teel). Lõige 5 näeb ette tööandja teavitamiskohustuse. Tööandjal tuleb töötajale muutuvtundide alusel töötamise vajadusest vähemalt 24 tundi ette teatada. Tööandja peab muutuvtunnid lisama ka tööajakavasse, kuid ka siis peab olema järgitud, et töötaja teaks muutuvtundide tegemisest ette vähemalt 24 tundi. Kuivõrd tavapäraselt lisatakse töötunnid tööajakavasse kuu alguses, siis näiteks muutuvtundidest, mis tuleb ajakava järgi teha kuu keskel/lõpus, on töötaja teadlik juba tööajakava saamisel (järelikult on täidetud ka vähemalt 24-tunnine etteteatamine). Samas võib esineda olukordi, kus tööandjal tekib ootamatu vajadus (nt teise töötaja haigestumisel) tööajakava muuta. Sellisel juhul võivad tööandja ja töötaja tööajakava muutmises kokku leppida ning tööandja võib pakkuda muutuvtunni alusel töötamist sellest 24 tundi ette teatades. Töötajal on õigus muutuvtundide tegemisest keelduda. . Lõige 6 sätestab tingimused muutuvtundide kokkuleppeks summeeritud tööaja kohaldamisel. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), võib ka muutuvtundide kokkuleppe alusel töötamisele kohaldada summeeritud tööaja arvestust. Muutuvtundide summeerimisel tohib tööandja kasutada sama arvestusperioodi, mida kokkulepitud tööaja summeerimisel. Seega näiteks, kui tööandja summeeritud tööaja arvestusperiood on neli kuud, tohib ka muutuvtunde summeerida sama perioodi ulatuses. Erinevaid summeerimisperioode võib tööandja kasutada vaid olukorras, mis on töötaja jaoks soodsamad. Tööandja võib seega summeerida nii kokkulepitud tööaega kui muutuvtunde, lähtudes kehtivas õiguses sätestatud põhimõtetest (vt TLS § 6 lg 6, § 43 lg 3). Oluline on, et arvestusperioodi lõppedes esitaks tööandja töötajale selge ja arusaadava tööajakava, kus on kogu töötatud arvestusperioodi kohta eristatud kokkulepitud ja töötatud töötunnid, muutuvtunnid ja ületunnid. Muutuvtunnid ja ületunnid peavad tööajakavas olema kokkulepitud tööajast selgelt eristatavad (nt tuua esile teise värviga, tähistada terminiga „muutuvtund“). Näiteks, kui töötaja töötab osalise tööajaga 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (st 0,5 koormusega), temaga on kokku lepitud muutuvtundide alusel töötamine, siis saavad summeeritud tööaja kohaldamise korral tema maksimaalsed töötunnid jaotuda järgmiselt: Jaanuar Veebruar Märts Aprill Kokku 2021 2021 2021 2021 Tööpäevi kalendrikuus 20 19 23 21 Maksimum töötundide arv kuus vastavalt 803 töölepingus kokku lepitud 76 92 84 332 töökoormusele Maksimum muutuvtundide arv 324 30,4 36,8 33,6 132,8 Toodud näite järgi tuleb 0,5 koormusega töötavale töötajale perioodil jaanuar 2021 – aprill 2021 tagada töötunnid 332 tunni ulatuses ning samal perioodil võib talle pakkuda muutuvtunde 132,8 tunni ulatuses. Kui töötajale on pakutud nimetatud perioodil alla 332 tunni, on tegu alatundidega, mis tuleb tööandjal kompenseerida töölepingus kokkulepitud töötundide ulatuses. Kui töötaja teeb üle 332 tunni, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku muutuvtundides või ületunnitöö tegemises. Vastavalt TLS § 44 lõikele 1 loetakse summeeritud tööaja arvestuse korral kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul ületunnitööks. Seega, kui nimetatud ajaperioodil ületaks töötatud tundide arv töölepingus kokkulepitud tunde (ehk toodud näite puhul 332 tundi) ja maksimum muutuvtunde (132,8 tundi), on tegemist ületundidega (ehk 464,8 tundi ületav osa) ja sellele kehtivad TLS §-s 44 kehtestatud tingimused. Samas on oluline silmas pidada, et tööandja ja töötaja võivad olla kokku leppinud ületunnitöös ka juhul, kui maksimum muutuvtundide arv pole ületatud. Näiteks, ootamatu vajaduse korral võivad tööandja ja töötaja olla kokku leppinud ka ületunnitöö tegemises. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TLS § 115 lõiget 1 ning sätestatakse Tööinspektsiooni kohustus teostada pilootprojekti kehtivusperioodil järelevalvet jaekaubandussektori tööandjatele, kes on sõlminud oma töötajatega muutuvtunni kokkuleppeid. Eelnõu § 2 sätestab eelnõu tähtajalise kehtivuse. TLS-is tehtavaid muudatusi on kavas rakendada kahe ja poole aasta jooksul alates TLS-is tehtud muudatuste jõustumisest, et hinnata loodud paindlikkuse mõju nii tööandjatele kui töötajatele. Eelnõu jõustub 1. juulil 2021. a ning on jõus 31. detsembrini 2023. a. Kui seaduseelnõu menetlus viibib, kehtib eelnõu alates jõustumisajast kaks ja pool aastat. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus õiguslik termin: muutuvtund. Muutuvtund on paindlik tööajavahemik kuni 0,2 täistööajast ehk kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta, mida osalise tööajaga töötaja võib lisaks töölepingus kokkulepitud tööajale teha. Töölepingus fikseeritud minimaalne töökoormus koos muutuvtundidega ei tohi ületada täistööaega. 3 Arvestades, et töötaja teeb päevas keskmiselt 4 tundi tööd, on tulemuseni 80 jõutud arvutusega 20 x 4 = 80 4 Arvestades, et 0,5 koormusega töötaja võib teha muutuvtunde 8 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on keskmine muutuvtundide tööpäeva määr 1,6 tundi (TLS § 52 järgi on arvestatud 5 tööpäevaga ehk arvutus on 8÷5). Seega on muutuvtundide kuumäär leitud arvutusega 20 x 1,6 = 32 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga võimaldatakse jaekaubandussektori ettevõtetel sõlmida oma töötajatega muutuvtunni kokkuleppeid. Eelnõul on sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Eelnõul ei tuvastatud mõju keskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule. Muutuvtunni kokkulepete sõlmimise võimaldamine jaekaubanduses Eelnõu mõjutab töösuhteid ja tööturgu Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: jaekaubanduse tegevusala töötajad Muutuvtunni kokkulepet saab sõlmida vaid osalise tööajaga töötajaga. Töötamise registri andmetel oli jaekaubanduse tegevusalal 2019. aastal kokku 82 000 töölepingut, millest 17 800 (ehk 22%) olid osalise tööajaga. VÕS lepinguid oli jaekaubanduse tegevusalal 2019. aastal kokku 7800 (ehk 9% kõigist töölepingutest ja VÕS lepingutest kokku). Muutuvtunni kokkuleppe järgi võib töötaja lisaks kokkulepitud tööajale teha kuni kaheksa tundi nädalas ehk 0,2 koormuse ulatuses lisatunde ehk muutuvtunde. Muutuvtunnid on töötaja jaoks vabatahtlikud ning eraldi kokkulepitavad. Selliste kokkulepete sõlmimise tulemusel peaks vähenema VÕS lepingute alusel töötamine jaekaubanduses, mida on seni kasutatud tööd tegevate isikute tööaja paindlikkuse suurendamiseks. Tööleping tagab töötajale parema kaitse kui töötamine VÕS lepingu alusel. Näiteks on reguleeritud töötaja töö- ja puhkeaeg, puhkus, töölepingu ülesütlemise kaitse ja tööohutuse nõuded. Samuti peaks vähenema jaekaubanduses tehtavate ületundide arv, mille tegemine on tingitud sellest, et suurenenud töömahtu ei ole tihti võimalik pikalt ette planeerida. See võib mõjutada ka täiskoormusel töötavaid jaekaubanduse töötajaid, kes seni on pidanud ajutiselt suurenenud töömahu tõttu ületunde tegema. Muudatusel võib olla ka positiivne mõju hõivele. Muutuvtundide kasutamine võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu, andes seeläbi tööd rohkematele inimestele. Samuti võib muudatus tuua tööjõuturule inimesi, kes soovivad rohkem paindlikkust oma töötundide arvus. Negatiivse mõju riskiks võib pidada seda, et muutuvtunni kokkuleppe alusel töötavad töötajad ei saa oma muutuvtundide arvu pikalt ette planeerida ning seega võib nende sissetulek eri perioodidel olla erinev. Kuna muutuvtunde saab kokku leppida vaid kuni 0,2 koormuse ulatuses ning tööandja peab garanteerima töötajale vähemalt töölepingus kokku lepitud koormuse ulatuses töötunnid, ei ole mõju siiski suur. Muudatuse mõju ulatus sihtrühma jaoks võib olla keskmine, sest uue töötundide arvestamise süsteemiga harjumine võib nõuda teatud kohanemist. Muutuvtundide tegemine toimub regulaarselt, mistõttu on ka mõju sagedus keskmine. Kuna muudatus puudutab vaid jaekaubanduse töötajaid, on sihtrühm pigem väike. Ebasoovitavate mõjude riski võib pidada väikeseks. Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline. Sihtrühm 2: jaekaubanduse tegevusala tööandjad Töötamise registri andmetel oli jaekaubanduse tegevusalal 2020. aasta lõpu seisuga 3 700 tööandjat, moodustades kõigist vähemalt ühe töötajaga tööandjatest 7%. Kuna muutuvtunnilepinguid saab sõlmida vaid 17,5%-ga oma töötajatest, kuuluvad sihtrühma need tööandjad, kellel on vähemalt 6 töötajat. Selliseid tööandjaid oli 2020. aasta lõpu seisuga jaekaubanduses 900. Kuna jaekaubanduses toimub palju hooajalist kõikumist seoses näiteks kampaaniate, pühade- ja puhkuseperioodidega, võib tööjõuvajadus selles sektoris olla muutlik. Muutuvtunni kokkulepe aitab tööandjatel paindlikumalt oma töötajate tööaega korraldada ning tulla paremini toime tingimustes, kus töömaht ja tööjõuvajadus suurenevad ajutiselt. Kui tööandja hakkab muudatuse järel VÕS lepingute sõlmimise asemel eelistama muutuvtunni kokkuleppega töölepinguid, kaasnevad sellega tööandja jaoks mõningad täiendavad kohustused (nt töötaja tööaja piirangud, ülesütlemise kaitse reeglid, tööohutuse nõuded), mis eeldavad tööandjalt kohanemist. Samuti kaasneb muutuvtundide kasutamisega täiendav koormus tööandja jaoks seoses sellega, et muutuvtundide üle tuleb pidada eraldi arvestust. Kuna muutuvtunni kokkuleppega töötajal on õigus pakutud lisatundidest ka keelduda, võib tööandja jaoks jätkuvalt olla vajalik kasutada seniseid lahendusi tööjõuvajaduse katmiseks. Mõju ulatus jaekaubanduse tööandjate jaoks on keskmine, sest uue töötundide arvestamise süsteemiga harjumine võib nõuda teatud kohanemist. Kuna muutuvtunde hakatakse kasutama regulaarselt, on mõju sagedus keskmine. Jaekaubanduse ettevõtted moodustavad 7% kõigist tööandjatest, mistõttu on sihtrühma suurus keskmine. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju tööandjatele oluline. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Sihtrühm 1: Maksu- ja Tolliamet Koos muutuvtunni kokkulepete sõlmimise võimalusega lisatakse ka töötamise registrisse uue töötamise liigina muutuvtunni kokkulepe. See eeldab infosüsteemi arendust. Arenduseks kulub ligikaudu üks kuu ning see tehakse Maksu- ja Tolliameti olemasoleva ressursiga ehk see ei eelda täiendavat rahastust. Mõju riigiasutuse korraldusele, kuludele ja tuludele on seetõttu väike. Sihtrühm 2: Tööinspektsioon Muudatus suurendab eelduslikult mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormust, kuna kaubandussektori järelevalve raames tuleb hakata tuvastama ka muutuvtunni kokkuleppe alusel töötamise rikkumisi. See eeldab inspektorite juhendamist ja koolitamist, et nad oleksid kursis muutuvtunni kokkulepete regulatsiooniga, mis on vajalik järelevalve tegemiseks. 2019. aastal kontrolliti kaubandussektori ettevõtteid 614 korral, moodustades 13% kogu Tööinspektsiooni järelevalvest. Kokku tuvastati kaubandussektoris 2285 rikkumist (15% kõigist rikkumistest), töö- ja puhkeaja rikkumisi oli nende seas 109. Peamised töö- ja puhkeaja rikkumised kaubandussektoris olid TLS § 5 lg 1 p 11: töökorralduse reeglitest teavitamata jätmine (36 rikkumist) ja TLS § 5 lg 1 p 7: tööajast teavitamata jätmine (13 rikkumist). Muudatused mõjutavad vaid ühte riigiasutust ehk mõjutatav sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma jaoks kaasnevad mõningased muudatused, kuid ilmselt ei too need kaasa kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest järelevalve tegemine toimub regulaarselt. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile oluline. Mõju majandusele Sihtrühm 1: jaekaubanduse tegevusala tööandjad, kes sõlmivad muutuvtunni kokkuleppeid Muudatusega võib kaasneda mõningane täiendav halduskoormus tööandjate jaoks, kui olemasolevate tööd tegevate isikutega sõlmitud lepingute puhul tuleb töötamise registris teha protseduurilisi muudatusi, et registreerida uus muutuva tööajaga töölepinguline kanne. Tegemist on ühekordse tegevusega, mille majanduslik mõju on väheoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga ei kaasne täiendavaid tulusid ega kulusid. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada ega muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juulil 2021. aastal ning on jõus 31. detsembrini 2023. a. Kui seaduseelnõu menetlus viibib, kehtib eelnõu alates jõustumisajast kaks ja pool aastat. Kuivõrd muudatused on läbi räägitud nii kaubandussektori töötajate kui ka tööandjate esindajatega, on sihtrühm muudatusteks piisavalt ette valmistatud ega vaja täiendavat aega kohanemiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Advokatuurile, MTÜ Teenusmajanduse Kojale, Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2021. a. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-0512 - Töölepingu seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.04.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fbcb1fcf-0a07-496f-b329-9173ac53a2ab Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fbcb1fcf-0a07-496f-b329-9173ac53a2ab?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main