Kiri

Esitaja Ettepanek Arvestatud või muu Selgitus Haridus- ja Üldised ettepanekud: Võetud teadmiseks Täpsustame, et valges raamatus on kirjas: "Olukorrani, kus Teadusministeerium -lisada koroonaviiruse leviku aegse ühiskonnaelu korraldamise põhimõtetele selge koroonaviiruse ohjamiseks piisab vaid vaktsineerimise korraldamisest, sõnum selle kohta, mis perioodiks põhimõtted on kehtestatud – mis tingimustel läheb veel aega." Dokumendis ei ole koroonaviiruse alistamisest juttu, saame lugeda viiruse alistatuks ja naasta normaalse elurütmi juurde (nakatumise, küll aga on nenditud, et praeguse teadmise põhjal ei ole võimalik vaktsineeritute tase vms). Praegune versioon sisaldab vastukäivaid sõnumeid: ühelt prognoosida, kui kaua koroonaviiruse levikust põhjustatud olukorra poolt rõhutatakse, et peame esitatud põhimõtteid järgima nii kaua, kuni viirus sotsiaal-majanduslike mõjude leevendamisele aega kulub. alistatud, ja teisalt, et peame õppima viirusega elama; Haridus- ja lähtealuste sissejuhatuses (lk 3) esitatud väitega, et meil on viiruse kontrolli all Arvestatud Teadusministeerium hoidmiseks juba piisavalt teaduspõhiseid teadmisi ja praktilisi kogemusi, ei saa nõus olla. Pandeemia algusest on pidevalt lisandunud ja lisandub ka edaspidi teadusuuringute tulemusi, andmeid ja teadmisi, mille valguses tuleb olla valmis mh kehtestatud põhimõtteid ümber hindama. Viiruse parem tundmaõppimine on tõhusaim viis kaitsta inimesi ja hoida majandust avatuna; Haridus- ja nimetada olukorra seiramise süsteemi (lk 9) koroonaviiruse riskitasemete mõõdikute Arvestatud Täpsustasime sõnastust: "Riskitasemete mõõdikuid ja nende Teadusministeerium ja vahemike määramise alusena lisaks teadusnõukoja soovitustele ka seireuuringuid näiduvahemikud vastavalt riskitasemele lepib kokku Vabariigi Valitsus, (COVID-leviku seire ja reoveeseire, samuti antikehade ja uute tüvede leviku lähtudes teadusnõukoja ja Terviseameti soovitustest, hindamine), mis annavad viiruse leviku kohta teaduspõhise hinnangu. Praeguse nakatumisnäitajatest ning erinevate seireuuringute tulemustest." sõnastuse põhjal võib joonealusest märkusest hoolimata jääda mulje, et ohutaseme hindamiseks piisab teadusnõukoja hinnangust ja Riigikantselei korraldatavast elanike küsitlusest; Haridus- ja lisada lk 9 ka haridusstsenaariumid (täiendused on alla joonitud): „Seejärel koostab Arvestatud osaliselt Oleme muutnud prognoosi lähteülesannet nii, et iga valdkond koostab Teadusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumi, Eesti prognoosi lähtudes teadusnõukoja viiruse leviku prognoosist. Panga ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga teadusnõukoja prognoosi silmas Valitsusasutuste teave koondatakse ja esitatakse valge raamatu pidades majandus-, finants- ja haridusstsenaariumi, mis on valdkondlikku teavet eesmärkide lõikes. andvatele asutustele sekkumis- ja ressursiprognooside alus nii kahe kuu vaates kui ka pikemaajaliste mõjude leevendamisel“; Haridus- ja täiendada Tabelis 1 (lk 12) organisatsiooni käitumissuuniseid madala riski korral Arvestatud Teadusministeerium järgmisega: „Tee ettevalmistusi kriitilisemateks riskitasemeteks (koosta või uuenda juhendid, mõtle läbi töökorraldus kriisis jms)“. Haridus- ja Haridus-, noorte- ja teadusvaldkonda puudutavad ettepanekud: Arvestatud Eesmärgi sõnastus on muudetud "Hoiame kõigi õppijate võimalusi Teadusministeerium -rääkida kogu dokumendis hariduse kontekstis läbivalt mitte lastest või õpilastest, omandada kvaliteetset haridust". Mõiste "õpilased" on asendatud vaid laiemalt õppijatest, mh sõnastada üldisemalt lähtealuste teine eesmärk: „Hoiame mõistega "õppijad" Eesti laste võimalusi kvaliteetse hariduse omandamiseks“, nt „Hoiame võimalusi omandada kvaliteetset haridust“ või „Hoiame kõigi õppijate võimalusi omandada kvaliteetset haridust“. Koroonaviirusest tingitud piirangute ja distantsõppe tõttu ei ole häiritud üksnes kõige nooremate õppijate (laste) õppimine, vaid ka gümnaasiumiastmes, kutse- ja kõrghariduses ning täiskasvanuõppes õppijate oma; Haridus- ja täiendada lähtealuste kolmandat eesmärki selliselt, et see kannaks endas ka mõtet, Arvestatud Teadusministeerium et uued konkurentsieelised ei teki ainult täiendus- ja ümberõppe kaudu, vaid ka sihistatult ettevõtteid toetades andes eelise digi- ja roheteemadele; Haridus- ja täiendada lk 9 joonealuses märkuses 10 välja toodud lauset järgmiselt (täiendused Arvestatud Teadusministeerium alla joonitud): „Samuti on Eesti Teadusagentuur koostöös HTMiga eraldanud 2020. aastal SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamiseks sihtgrante (rahastati 14 uurimisprojekti), mille tähtaeg on 2021. aastal.“ Lisada viimaseks lauseks: Riigi toel on Tartu Ülikoolis käivitamisel viiruste uurimiseks vajalik ABSL3 tüüpi labor, mis tõstab märgatavalt Eesti võimekust COVID-viirusega seotud uuringute alal; Haridus- ja ajakohastada lk 18‒19 haridust käsitleva eesmärgi taustainfot ning lühi- ja pikaajalisi Arvestatud Teadusministeerium tegevusi eesmärgi saavutamiseks vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi värskeimale infole ja uuringutulemustele ning lähtudes HTMi valitsemisala väljumisplaanis planeeritud tegevustest järgmiselt: omuuta taustainfo (Me teame, et…) teise punkti sõnastust, vältimaks segadust tekitavat infot neljandiku õppekava kordamise vajaduse kohta; sõnastus lähtub Tallinna Ülikooli distantsõppe uuringu infost: „õppijate õpitulemuste ja vaimse tervise hoidmise huvides tuleb järgmisel, s.o 2021/2022. õppeaastal õppe korraldamisel arvestada, et hinnanguliselt kolmandik õppijaid võib vajada täiendavat tuge õpilünkade tasandamisel ja koolid vajavad õppe diferentseerimisel toetust; seisundisse, mis on samaväärne pandeemiaeelse olukorraga jõutakse haridussüsteemis väga optimistliku plaani kohaselt tagasi 2022/2023. õppeaastal; Haridus- ja osõnastada tegevuskastidele eelnev lõik ümber järgmiselt: „Nende mõjude Arvestatud Teadusministeerium leevendamiseks loome õppijatele võimalusi õpilünkade tasandamiseks, leevendame õpetajate töökoormust ning toetame õppijate ja õpetajate vaimset tervist. Toetame koole rahaliselt distantsõppeks arvutite soetamisel ja õpilünkade tasandamisel, erahuviharidust ja -tegevust ning eralasteaedu ja -koole.“; Haridus- ja osõnastada esimene lühiajaline tegevus järgmiselt: „arendavad laste- ja Arvestatud Teadusministeerium noortelaagrid, et toetada laste ja noorte vaimset tervist, üldpädevuste kujunemist ja hoida õpihuvi“; otäiendada pikemaajalisi tegevusi järgmiste tegevustega: hindamisvahendite loomine õpilünkade tuvastamiseks, e-õppevara arendus; digiõppe turuplatsi loomine e-õppevara kättesaadavuse parandamiseks; digiõppe võimekuse suurendamine kõrgharidusõppes. Haridus- ja muuta lk 20‒21 lühiajaliste tegevuste juures viimase tegevuse sõnastust järgmiselt: Arvestatud Teadusministeerium „täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse lisatellimus COVID-19 mõjude leevendamiseks (sh tudengite ja tervishoiuhariduseta spetsialistide ettevalmistus hooldaja tööks ning koolitused OSKA COVID eriraportis13 esile toodud oskuste vajaduse leevendamiseks)“; Haridus- ja täiendada lk 34 haridusvaldkonna ülevaate esimese lõigu lauseid viitega Arvestatud Teadusministeerium täiskasvanud õppijatele ja muuta sõnastust järgmiselt (täiendus alla joonitud): „Need puudutavad vahetult umbes 155 000 õpilast üldhariduses, 25 500 õppijat kutsehariduses, 45 200 õppijat kõrghariduses, enam kui 100 000 huvihariduses osalevat noort ja täiskasvanud õppijaid. Lisaks õppijatele mõjutab kriis ka lapsevanemaid, õpetajaid, noorsootöötajaid ja huvitegevuse pakkujaid“; Haridus- ja lk 34 laused: „Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul tuleb õppijate õpitulemuste Arvestatud Sõnastus on lk 34 korrigeeritud sarnaselt lk 18 kohta tehtud Teadusministeerium ja vaimse tervise hoidmise huvides järgmises klassis (s.o 2021/2022. õppeaastal) kommentaarile. hinnanguliselt neljandik õppekava korrata koos õppekavajärgse õppeprogrammi läbivõtmisega. Pandeemiaeelsesse seisundisse jõutakse tagasi väga optimistliku plaani kohaselt 2022/2023. õppeaastal (pigem aasta hiljem), kui 2021/2022. õppeaasta võimaldab koolides stabiilset, st katkestuste ja õppevormi muutusteta õppetööd.“ kordavad lk 18 lauseid, mille kohta eespool esitasime sõnastuse muudatuse ettepaneku. Palume lk 34 korduse välja võtta või muuta sõnastust vastavalt lk 18 kohta esitatule; Haridus- ja lk 34 lause: „Haridus- ja Teadusministeerium on 2020. aasta lõpust koostöös Arvestatud Teadusministeerium Lastekaitse Liiduga toetanud 400 000 euroga õpilastele arvutite soetamist.“ sõnastada värskemast infost lähtudes järgmiselt: „Haridus- ja Teadusministeerium on 2020. aasta lõpust koostöös Lastekaitse Liiduga toetanud koole 900 000 euroga, et nad saaksid laenutada õpilastele õppetööks arvuteid. Arvutid jagatakse kohalike omavalitsuste poolt kaardistatud abivajaduse alusel.“ või sõnastada üldisemalt, sarnaselt teiste tegevustega täpset rahasummat nimetamata. Haridus- ja Tabel 1 Käitumissuunised koroonaviiruse leviku piiramiseks vastavalt riskitasemele, Võetud teadmiseks Valge raamat kutsub üles ministeeriume looma koostöös oma Teadusministeerium antud tabeli põhjal saab luua koostöös HTMiga detailsemad käitumisjuhised valdkonna esindusorganisatsioonidega valdkondlikke käitumisjuhiseid, (Andras) täiendusõppe korraldamiseks. mis toimivad ühiskondliku kokkuleppena. Haridus- ja Seaduseelnõus on õigustatult palju tähelepanu pööratud lastele ja noortele, et täita Võetud teadmiseks Teadusministeerium võimalikke õpilünki ja toetada nende vaimset tervist. Peame oluliseks, et (Andras) tähelepanuta ei jääks ka täiskasvanud õppijad, kellele võiks mh tasuta pakkuda õpi- ja digioskuste arendamise koolitusi. Haridus- ja Oleme seisukohal, et eraldiseisvatena peaks käsitlema laste huvialakoolitusi ja Võetud teadmiseks Teadusministeerium täiskasvanutele suunatud täiendusõpet. Tellimuskoolitused, mis on osa (Andras) täiendusõppest, toimuvad nt ühe organisatsiooni töötajatele, kes igapäevaselt üksteisega ka töösituatsioonides kokku puutuvad. Seetõttu võiks olla ettevaatusabinõusid tarvitusele võttes selliste koolituste korraldamine teatud tingimustel ka koroonaolukorras võimalik. Osade teemade puhul on auditoorsed koolitused tõhusamad kui veebikoolitused, rääkimata sellest, et kõiki (praktilisi) koolitusi veebis teha ei olegi võimalik. Haridus- ja Viimastel aastatel on populaarseks saanud vaba juurdepääsuga (tasuta) e-kursused Võetud teadmiseks Teadusministeerium ehk MOOCid https://www.ut.ee/en/oppimine/moocid mis annavad hea võimaluse (Andras) uute teadmiste omandamiseks. Teeme ettepaneku luua ülikoolide (teadlaste) ja praktikute koostöös uued eestikeelsed MOOCid Eesti inimestele teaduspõhiste teadmiste andmiseks viiruste, vaktsineerimise ja keskkonnateadlikkuse teemadel. Haridus- ja EKJÜ toetab valge raamatu vajadust. Toome välja, et ühine kokkulepe kriisiajal Võetud teadmiseks Teadusministeerium toimetamiseks oleks olnud vajalik ja ka võimalik juba 2020. sügisel. Me oleks saanud (Eesti Koolijuhtide vähendada nii kriisi suurenemist ja mõju, hoida inimeste vaimset tervist kui Ühendus) vähendada ebajärjepidevaid otsuseid. EKJÜ toetab valge raamatu põhimõtet, et haridus on toodud välja ühena kuuest suuremast eesmärgist. See näitab Eesti riigi suunatust tulevikku ning kinnitab veelkord rahva haridususku, midagi mis on olnud ja on meie hariduse edukuse nurgakiviks. Haridus- ja Toetame mõtet võimaldada koolidel jätkata võimalikult palju kontaktõppes (lk 7). Võetud teadmiseks Teadusministeerium Kutsume aga üles arvestama siinjuures rohkem konkreetsete koolide oludega. (Eesti Koolijuhtide Peame oluliseks teha otsused sõltuvalt järgmistest asjaoludest: Ühendus) ●piirkondlik nakatumise olukord, ●erinevate kooliastme õpilaste erinevad vajadused, ●seniste piirangute mõju õpilastele koolis, ●kooli ruumiplaan ja seisukord, ●ventilatsiooni olukord koolis, ●kooli õpilaste arv, kooli õpilaste ning ruumi pindala suhtarv, ●kasutatav kooli töötajate ressurss. Viitame, et seni tehtud otsused ei ole paljusid neid asjaolusid arvestanud ning mõnikord on otsused tuginenud usule, millel puuduvad tagamise mehhanismid tegelikus koolitöös. Haridus- ja Toetame mõtet nö kraadida elanike ohutunnetust ning hoiakuid (lk 8). Teeme Võetud teadmiseks Edastame ettepaneku vastavatele ametkondadele Teadusministeerium ettepaneku seirata eraldi klastrina õpilaste ja koolis töötavate spetsialistide (Eesti Koolijuhtide ohutunnetust ja olukorda vaimse tervisega. Ühendus) Haridus- ja Oleme nõus, et kriisiaeg on jätnud jälje õpilaste teadmistesse ning oskustesse. Siiski Arvestatud Teadusministeerium ei saa me nõustuda eesmärgiga, mis pealegi on sõnastatud faktikonstanteeringuna: (Eesti Koolijuhtide “tuleb järgmises klassis hinnanguliselt neljandik õppekava korrata koos Ühendus) õppekavajärgse õppeprogrammi läbivõtmisega; pandeemiaeelsesse seisundisse jõutakse tagasi väga optimistliku plaani kohaselt 2022/2023 õppeaastal.” (lk 18 ja 34). Tekstis esinev “kordamine” viitab mehhaanilisele topelt tegemisele, mis kindlasti ei taga soovitud eesmärki. Oleme nõus, et plaanitud lühiajalised ja pikaajalised tegevused aitavad kaasa olukorra leevendamisele, aga ebapiisavalt. Vajalik on igas koolis eraldi, tundes enda õpilasi, uuesti mõtestada, mis on need üldised pädevused ning peamised ainealased teadmised-oskused-pädevused, mis on selles situatsioonis esmatähtsad ning mis on need ainealased sisuteemad, millest võib kriisiga seotult loobuda. Vaja on anda koolile ja õpetajale volitused õppekavaga seotud valikute tegemiseks. Ühtlasi on tarvis alustada üleriigilisi asjakohaseid arutelusid, mis koole edasi aitaks. Siseministeerium 1. Dokument on kriisikeskne, selgemini on vaja esile tuua kriisist väljumine. Võetud teadmiseks Vaktsineerimise korralduse eest vastutab Sotsiaalministeerium, kellele Dokumendis on küll korra mainitud, et alanud on vaktsineerimine ning suve lõpus on edastame teie märkuse. seatud sihiks vaktsineerida 70% elanikkonnast. Arvestades, et • ühe vaktsiinisüsti on praeguseks saanud veidi üle 20% elanikest; • läheneb suvi, on suur lootus, et epideemia taandub ja väldime uut lainet. Palume seepärast kaaluda võimalust esitada kirjeldatud tegevused, tulemused ja tulemuste saavutamise mõõdikud kindlas ajaraamis (nt 3 kuud, 6 kuud, üks aasta, 3 aastat), et selgelt eristada kriisist väljumine. Kui aga endiselt on fookuses kriisikeskne lähenemine, peame oluliseks dokumendi sissejuhatus paremini siduda käsitletud teemadega. Lk 5 lõpus on vaid üks lause, mis mainib uute koroonatüvedega seotud ohtusid, sh nende mõju vaktsiini tõhususele. Siseministeerium 2. Hea oleks eeskuju võtta dokumendis viidatud saksakeelsest materjalist, et seada Võetud teadmiseks Valge raamat näeb ette, et Vabariigi Valitsus arutab piirangute selged eesmärgid, millal on piiranguid vaja ja millal mitte. leevendamise kava eraldiseisvana, et eristada poliitikakujundamise Valitsuse dokumendis võiks eeskuju võtta alamärkuses 3 lk-l 6 viidatud lähtealuseid ja operatiivtasandi otsuseid. saksakeelsest dokumendist. See aitaks • teaduspõhiselt selgitada, o milliste sektorite sulgemine ja kui intensiivselt mõjutab ühiskonda ning o mis on sektoripõhine oht COVID-19 levikule ja tervishoiusüsteemile; • defineerida rangemate piirangute vajadust ning • seada selged eesmärgid, millal piiranguid sisult vaja ei ole. Saksakeelse dokumendi lõpus on selged tabelid võimalikest mõjudest ning väga selge kirjeldus, milliste näitajate puhul teatud sektoreid ja mis meetmetega avatud hoida ning milliste sektorite sulgemist kaaluda Siseministeerium 3. Küsimused dokumendi tõlkimise kohta, et info jõuaks ka muukeelsete elanikeni. Arvestatud Valge raamat on kavas tõlkida nii vene kui ka inglise keelde. Palume Riigikantseleil täpsustada, • kas dokument on kavandatud tõlkida ka teistesse keeltesse? Kui mitte, siis kuidas on plaanitud korraldada, et esitatud info jõuaks muukeelsete elanikeni? Siseministeerium 4. Termini „vabasektori“ asemel on korrektne kasutada „kodanikuühiskond“. Arvestatud Selgitame, et riigi tasandil on kinnitatud „Kodanikühiskonna programm 2021–2024“ ja terminit „kodanikuühiskond“ kasutatakse ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Siseministeerium 5. Loetelusse on vaja lisada sõna „kogukond“. Mittearvestatud Selgitame: käsitleme ohu vähendamise osas "inimese" all ka inimeste Lk 3 on sõnastatud, kuidas võiks ohu vähendamiseks käituda riik, inimene ja kooslust ehk kogukonda. organisatsioon. Ettepanek: lisada loetellu ka „kogukond“, kuna kogukondadel, olgu need siis naabruskonnad, küla-, asumi- või linnaseltsid, sõprusringkonnad, on roll hoiakute kujundamisel, eeskuju näitamisel ning väärtuskasvatusel. Aktiivsed kogukonnad mängivad olulist rolli ühiskonnaelu edasises korralduses. Siseministeerium 6. Lk 6 alamärkuses 2 ei tööta link. Arvestatud Siseministeerium 7. Lisada teise põhimõttesse riigi kõrvale ka inimesed. Mittearvestatud Selgitame: antud sõnastuses ei ole viidatud ainult riigile (Eesti Teeme ettepaneku lk 7 sõnastada teine põhimõte järgmiselt: Vabariik) ning Eesti all peetakse silmas ka inimesi, kes siin elavad või „Hoiame Eestit ja meie inimesi“, sest tekkinud olukord ei ole ainult riiklik küsimus, muul moel seotud on. vaid puudutab vahetult ka üksikisikut – nende heaolus, turvalisuses, vaimses Siseministeerium seisundis jne. on vaja lisada „usulised ühendused“. 8. Loetelusse Arvestatud Palume lk 7 eesmärgi „Leiame koos lahendused“ juurde sulgudes olevasse loetelusse lisada „usulised ühendused“. Tegemist on avatud loeteluga ning vaimse tervise küsimustes on ka usulistel ühendustel oma selge roll. Dokumendis on tervikuna väga vähe kajastatud psühhosotsiaalse ehk peamiselt vaimse tervise taastamise ja abiga seonduvad tegevussuundi. Leiame, et on vaja ära kasutada SITKE juurde moodustatud vaimse tervise staabi häid nõuandeid antud dokumenti. Siseministeerium 9. Termini „vabasektori“ asemel on korrektne kasutada „kodanikuühiskond“. Mittearvestatud Kuigi nõustume esitatud seisukohaga, on kodanikuühiskond antud Teeme ettepaneku lisada lk 7–8 välja pakutud eesmärkide loetelusse ka kontekstis lahendus, mitte eesmärk ning seetõttu siia loetelusse ei kodanikuühiskond ja sõnastada täiendav eesmärk järgmiselt: „Arvestame sobitu. kodanikuühiskonna potentsiaaliga kiiresti muutuvas ühiskonnas pakkuda uusi ja innovaatilisi lahendusi Eesti inimeste heaolu parandamiseks, ühiskonnaelu normaliseerimiseks, majanduse elavdamiseks ning kogukondliku elu edendamiseks. Selgitame, et COVID-19 kriisi tõttu • on ühiskonnas kaasnenud olulised muutuse nii riiklikus, regionaalses kui ka kogukondlikus vaates; • on tekkinud majanduslikud ja sotsiaalsed raskused, mis võivad süveneda ning üksnes kriisiabi meetmetega ei ole võimalik kriisist edukalt väljuda; • tuleb järjest enam väärtustada osakoormust võimaldavate töökohtade teket. Kriisist väljumiseks vajame uues reaalsuses uutmoodi, innovaatilisi lähenemisi ja kriisijärgseid lahendusi elu edendamiseks eri sektorites ja tasandil. Kodanikuühiskond, sh MTÜ-d, sihtasutused, sotsiaalsed ettevõtted ja usulised ühendused, on näidanud ennast alati innovaatilise ja kasulikuna, panustades igal aastal umbes 2% Eesti SKT-st. Sellest lähtudes on meie ettepanekud esitatud ka järgmistes punktides kodanikuühiskonna toetamiseks. Siseministeerium 10. On vaja selgelt määrata KOV-i roll koroonaleviku tingimustes. KOV-id võiksid Arvestatud osaliselt Täiendasime eesmärgistatud tegevuse 3. "Leevendame pandeemia luua heaolumeeskonnad, kuhu allasutuste kõrval on kaasatud ka kogukondade mõju Eesti majandusele ja tööhõivele" all pikaajalisemat tegevust: eestvedajad. "•kohalike omavalitsuste toetamine, et nad suudaksid otsida ja luua • Peale kodanikühiskonna valdkonna otsese toetamise ja kaasamise ei ole selgelt kogukonna esindajatega koostöös toimivaid lahendusi ning et neil kirjeldatud, milline on KOV-i enda roll kooronaviiruse leviku tingimustes. oleks võimalik suurendada abi sotsiaal-majanduslikes raskustes • KOV-e tuleks senisest enam toetada ja motiveerida, et nad käivitaksid ja rakendaks peredele ning vähendada lastega perede koormust lasteaedade tööle heaolumeeskonnad, kuhu kaasatakse ka kogukondade eestvedajad lisaks kohatasu ja huvitegevuse maksmisel allasutustele. Näiteks o on vajalik on tagada külades olevates avalikes kooskäimise kohtades esmatasandi abivahendite ja teavitusmaterjalide pidev olemasolu ja oskus neid kasutada; o vajalik on ka, et kooskäimise kohad KOV-ides oleks varustatud internetiühendusega nagu haridusasutusteski jne. o Sihtkapitali või muu asutuse kaudu ellu kutsuda taas kogukondlike teenuste toetusvoor. See võimaldaks ühendustel, kes on spetsialiseerunud just sotsiaalsetele teenustele, senisest rohkem seda pakkuda ka riigi äärealadel ning tugevdada koostööde KOV-ide vahel. Siseministeerium 11. Lk-l 8 palume lisada „ja usulistele ühendustele“ lõigu „Toetame eesti kultuuri Arvestatud kestlikkust“ lõppu pärast sõnu „spordivaldkonna organisatsioonidele“. Lõigus on välja toodud Eesti inimeste vaimsuse ja vaimse tervise toetamine, millesse on ka usulistel ühendustel kindel panus. Siseministeerium 12. Lk 8 ja 20 lisada lõikudesse „vabaühendused“. Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mis on dokumendis viidatud Palume lõikudesse lk-l 8 ja 20 lisada ka vabaühendused: rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku leppimisel. „leevendame pandeemia mõju eesti majandusele ja tööhõivele, pakkudes toetusi nii ettevõtetele, vabaühendustele kui ka sissetuleku kaotanud inimestele ning kasutades muutusi uute konkurentsieeliste leidmiseks täiendus- ja ümberõppe pakkumise kaudu.“ Lisada „vabaühendused“ lk 20 toodud lühi- ja pikaajaliste tegevuste juurde: erinevate toetuste maksmine lisaks ettevõtetele ka vabaühendustele, nt: • töötasu toetuse maksmine ettevõtetele ja vabaühendustele; • toetused kriisis kannatanud ettevõtetele ja vabaühendustele sektorites, kus töötukassa palgatoetuse meede pole asjakohane; • rohe-, digi- ja innovatsioonipöörde elluviimise toetamine, et ettevõtted, sotsiaalsed ettevõtted ja vabaühendused leiaksid uued konkurentsieelised ning suudaksid nutikalt ära kasutada kriisiga seonduvaid uusi ärivõimalusi). Siseministeerium 13. Palume lk 11 lisada teise lõigu kolmandas lauses sulgudes olevasse loendisse Arvestatud kaasatavate organisatsioonidena „usulised ühendused”. Arvestades, et peaaegu kõikides Vabariigi Valitsuse COVID-19 puudutavates korraldustes on nimetatud usulisi ühendusi ja jumalateenistuste korraldamist, on loomulik, et edasiste tegevuste planeerimisse ja kokkuleppimisse kaasatakse usulised ühendused juba koostööpartneritena, mitte lihtsalt passiivsete osalistena. Siseministeerium 14. Oluline on esitada mõõdikute uuendamise põhimõtted. Arvestatud Riskitasemeid uuendatakse regulaarselt ning vastav info on avaldatud • Koroonaviiruse leviku riskitasemete juures (lk 8 ja tabel 1) palume välja tuua ka kriis.ee lehel (https://www.kriis.ee/et/riskitasemed). Vastav viide on põhimõtted, kas ja kuidas neid mõõdikuid uuendatakse. dokumenti lisatud. Nii riskitasemed kui ka küsitlus ja prognoos • Lisaks peab „Olukorra seiramise süsteem“ olema selline, millele pääsevad ligi ka avalikustatakse ning on kättesaadavad igale huvilisele. KOV ja regionaalne kriisikomisjon. Siseministeerium 15. On vaja selgitada, mida tähendab ennetav tervisekäitumine. Võetud teadmiseks Selgitame: silmas on peetud käitumist, mis aitab vähendada Palume tabelis 1 „Käitumissuunised koroonaviiruse leviku piiramiseks vastavalt tõenäosust nakatuda. Valge raamat näeb ette, et täpsemad riskitasemele“ (lk 12) täpsustada, mida tähendab madala riski puhul organisatsiooni käitumisjuhised lepitakse kokku valdkonna enda organisatsioonide juures välja toodud „loo võimalused ennetavaks tervisekäitumiseks“? poolt, konsulteerides Terviseametiga. Palume tuua näiteid illustreerimaks ennetavat tervisekäitumist. Siseministeerium 16. Jagada vastutust püsida haigena kodus riigi, organisatsiooni ja üksikisiku vahel. Võetud teadmiseks Vastutus on ka täna jagatud lisaks üksikisikule ka tööandjale ja riigile - Kriisi vältel on üks väga suur muutus, et haigena tuleb püsida kodus. Kui vaadata haigushüvitise kompenseerimine nii tööandja kui riigi poolt on toodud tervikuna tabelit 1, on kogu vastutus haigena kodus püsimisel pandud üksikisikule. varasemate päevade peale ning haigushüvitist kompenseeritakse Samas, organisatsiooni ülesanne on pakkuda vaid distantsilt töötamise ja õppimise alates teisest haiguspäevast. Selle meetmega panustavad ka võimalusi. tööandja ja riik inimese haigena kodus püsimisse. Kuna tegemist on olulise ühiskondliku muutusega mõttemustris, peame mõistlikuks jagada vastutus kõigi kolme tabelis 1 esitatud tasandi vahel, et tagada muutuse pikaajalist ellu-rakendamist. Siseministeerium 17. Vajab täpsustamist, missugused asutused kuuluvad riigi rolli juurde. Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhiste kandev idee ongi sektori sees Tabelis 1 on esitatud käitumisjuhised üksikisikule, organisatsioonidele ja riigile. esindusorganisatsioonide ning vastava haldusala ministeeriumi Riigi rolli puhul jääb arusaamatuks, kas ministeeriumid ja ka riigiasutused, kes koostöös selgitada välja ühised vajadused, jagada omavahel parimaid saavad luua võimalusi organisatsioonidele parema tegevuskeskkonna praktikaid ning koostada oma nägemused, kuidas sektor kriisis kaasa kujundamiseks, on riigi alajaotuses või organisatsiooni alajaotuses. aidata saab. Teeme ettepaneku • lisada riigi ülesannete hulka „selgitada koostöös esindusorganisatsioonidega välja ühised vajadused, mida keskselt pakkuda“. • läbi mõelda, kuidas jagada parimaid praktikaid sektori sees või ka üle riigi. Siseministeerium 18. Reisimise kohta on vaja riigil pakkuda ühtne sõnum ja kajastada valitsuse Võetud teadmiseks dokumendis see teema ühtse tervikuna. Näiteks ei ole tabelis 1 toodud välja soovitusi reisimise kohta, jättes reisimise üle valikute tegemise täielikult inimeste enda otsustada. • Teeme ettepaneku pakkuda ühtset sõnumit ja lähenemist ka reisimise kohta, eelkõige töö- ja lõbureisimise teemal. • Praegu tuleb tabelist 1 seda pigem välja lugeda ridade vahelt (vältida kõiki kontakte, mis ei ole hädavajalikud). • Eriti tähtis on soovituste andmisel arvestada Terviseameti infot, et reisidelt on viirust ja uusi tüvesid viimasel ajal sisse toodud enam. Siseministeerium 19. Ettepanekud eesmärgi „Kaitseme Eesti inimesi koroonaviirusega nakatumise Mittearvestatud Edastame ettepaneku Sotsiaalministeeriumile. eest“ kohta. 19.1. Palume lk 16 lisada pikemaajaliste tegevuste juurde ka vabatahtlike kaasamine sotsiaalhoolekandesse. • Sotsiaalhoolekandes on Sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud pilootprojekt MTÜ Külaliikumise Kodukant poolt vabatahtlike kaasamiseks ja kaasamismudeli väljatöötamiseks. • Praegu on ministeerium välja kuulutanud jätkuhanke vabatahtlike kaasamiseks sotsiaalhoolekandesse. • Sotsiaalhoolekande ja tervishoiusektoris napib tööjõudu, kuid lihtsamate tööde tegemiseks saab kaasata vabatahtlikud. Siseministeerium 19.2. Lk 17 lühiajaliste tegevuste juures on tegevusena välja toodud ühiskonna Mittearvestatud Kuna teavitustegevuste iseloom sõltub paljuski kriisi käigust, siis selles teadlikkuse suurendamine. Palume täpsustada, milliseid tegevusi siin mõeldud on, nt dokumendis ei ole mõistlik detailseid teavitustegevusi välja tuua. SITKE raportid või laiemalt kriis.ee arendamine, 1247 kaudu info vahendamine, mitmekeelsete sõnumite edastamine riigis, sotsiaalmeedia laiem kasutamine vms. Siseministeerium 19.3. Palume lisada eraldi lühi- ja pikaajalise tegevusena muukeelne Arvestatud osaliselt Täiendasime tegevuse kirjeldust: "ühiskonna teadlikkuse tõstmine kommunikatsioon. 2020. a kogemus näitas, et riigi sõnumid ja info jõudsid Eesti (Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei teavitustegevused nii eesti kui muukeelsete elanikeni hilja, moonutatult või üldse mitte. Samas ootavad inimesed ka vene ja inglise keeles)". riigilt selget kommunikatsiooni. Siseministeerium 20. Ettepanekud eesmärgi „Hoiame Eesti laste võimaluse kvaliteetse hariduse Võetud teadmiseks Detailseid näiteid juba toimivatest koostöövormidest ei hakka lisama. omandamiseks“ kohta. 20.1 Lk 18–19 on toodud lühiajaliste tegevustena „tugispetsialistide teenused distantsõppe ajal vaimse tervise toetamiseks“ ning „asendusõpetajate ja tudengite kaasamine õpetajate töökoormuse leevendamiseks, õpetajate ja koolimeeskondade koolitused“. Praegu leiab üsna kergesti vaimse tervise kiirabi kontaktid, kuid muud võimalused ühendust võtta on saanud vähem tähelepanu. Kaht nimetatud tegevust on vabatahtlikkuse korras juba alustanud vabaühendused (peaasi.ee jt) ja vabatahtlikud (vanemate klasside õpilased ja endised õpetajad on välja pakkunud õpiabi Facebooki kaudu, vt https://sonumitooja.ee/kehra-kooli-endine- opetaja-uku-praks-pakub-distantsoppe-ajal-abi/?fbclid=IwAR1sWroe- fWY4dBcA5XVphGhgYWXq7ibBKQt-tjGXTji_eX16026vopcAgA. Siseministeerium 20.2 Lühiajalise tegevusena on toodud „arendavate laste- ja noortelaagrite Võetud teadmiseks Anname Haridus- ja Teadusministeeriumile kui tegevuse korraldajale toetamine, et aidata kaasa vaimse tervise tugevdamisele ja vähendada õpilünki; ning vastava seisukoha infona edasi. „toetused erahuvihariduse, huvitegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajatele“. Oluline on, et lapsed ja noored saaksid ka tehnoloogia valdkonnas oma kätega midagi teha. Hea oleks võimalusel just selliste teenuste pakkujaid toetada, kes saavad paindlikult oma teenuseid kohaldada ja väikestes gruppides (sh vabas õhus) lastega tegutseda. Siseministeerium 20.3 Distantsõppega kaasnevaid positiivset mõju on aluseks võetud väga vähe. Võetud teadmiseks Haridusvaldkonna spetsiifilisemad mõjud on kohane kajastada pigem Lähtealused peaksid looma enam võimalusi kriisist õppida ja seeläbi paremaks haridusvaldkonna Kava pikaajalisi tegevusi on täindatud järgmiste muutunud ühiskonna kujundamiseks. Digiõppekeskkondade kasutamise ja tegevustega: e-õppevara arendus ja digiõppe turuplatsi loomine e- võimaluste areng nii koolide kui ka õpilaste jaoks suurendas laste iseseisvust, õppevara kättesaadavuse parandamiseks võimaldas neil paremini välja puhata jne, kuid seda pole arvesse võetud. Näiteks oleks võimalik kaaluda valikainete pakkumist põhikooli ja eriti gümnaasiumiosas ka distantsõppes, et mitte piirata heale haridusele ligipääsu geograafiliselt. Siseministeerium 21. Ettepanekud eesmärgi „Leevendame pandeemia mõju Eesti majandusele ja Arvestatud osaliselt Oleme muutnud hariduse eesmärki: "Hoiame kõigi õppijate võimalusi tööhõivele“ kohta. omandada kvaliteetset haridust". 21.1 Hariduse valdkonnas on jäämas tahaplaanile täiskasvanuõppe suund ja seda just mitteformaalses osas ehk siis nn kodanikuharidus ja vabaharidus. See on valdkond, millega just kodanikühiskond eelkõige toimetab ja mille mõju on inimeste suundumine tasemeõppesse ja selle kaudu tööturule. Ilma täiskasvanute õppesse panustamata on keeruline ka kodanikkonna üldist teadlikkust ja panustamist suurendada. Siseministeerium 21.2 Info toetuste kohta on laiali ning väikeettevõtjad, kelle ettevõttes ei ole Arvestatud osaliselt Lisame punkti info kättesaadavuse kohta. raamatupidajat, ei tea tihti, milliste toetuste alla nad peaksid kvalifitseeruma. Teeme ettepaneku koondada lühiajaliste tegevuste hulka info eri toetusvõimaluste kohta OÜ- dele, FIE-dele, MTÜ-dele ja SA-dele (näiteks paremini välja tuua lehel kriis.ee). Siseministeerium 21.3 Ettepanek on, et lühiajaliste tegevuste juures jaguneksid toetused kaheks: Mittearvestatud Jätame selle peatüki struktuuri teiste peatükkidega sarnaseks. a) toetused baastegevusteks ja ellujäämiseks (sh (riigi)kinnisvara üürimist Ettepanekus toodud detailsusaste pole sellele dokumendile äritegevuse jätkamiseks soodsatel tingimustel ning erinevate toetuste iseloomulik, täpsema info leiab EASist. mitmekesistamine; kohalikelt ettevõtetelt teenuste ja toodete ostmine, otsused meenete osas, mis muidu tehakse vahetult enne jõule, ära teha praegu, et pakkuda käsitööga ning loomega tegelevatele inimestele tööd jne.); b) toetused arendustegevusteks, digitaliseerimiseks (sh veebipoe ehitamise toetus) ja ekspordiks ning suudaksid nutikalt ära kasutada kriisiga seonduvaid uusi ärivõimalusi. Osad toetused on mõeldud ekspordiks, aga ettevõte ei tohi nende tingimuste alusel välisturul turundada ning leiame, et sellised nõuded on ebamõistlikud. Siseministeerium 21.4 Selleks, et rohepööret ellu viia ning toetada, on vaja tulevikus mõõta ettevõtete Võetud teadmiseks Oleme nõus, aga see detailsusaste pole käesolevale dokumendile ühiskondlikku ja keskkonnamõju. iseloomulik. Siseministeerium 21.5 Kuna sotsiaalsed ettevõtted tegelevad näiteks nii hariduse, tervishoiu kui ka Võetud teadmiseks Detailsemad toetustingimused tuleb rääkida läbi Majandus- ja rohepöördega, mis kõik on kriisiga tegelemisel olulised valdkonnad, võiks Kommunikatsiooniministeeriumi ja EASi/KredExiga. sotsiaalsetel ettevõtetel tulevikus olla ligipääs eritingimustel laenudele. Siseministeerium 21.6 Eri toetuste ja tugiteenuste, sh regionaalsete pakkumine suurinvesteeringute Võetud teadmiseks Toetusmeetmete tingimuste teemal palume pöörduda vastutava kiire elluviimise toetamiseks soovitame kaaluda ettevõtjasõbralikke investeeringuid ministeeriumi poole. ning toetuseid, nagu käibe jagamisel põhinevad laenud. Sel juhul maksab ettevõte pikema aja jooksul (nt kuni 10 aastat) talle tehtud investeeringu tagasi vastavalt sellele, millises mahus suudab ta igal kuul käivet tekitada. Nii on investor/laenuandja (sh riik) ettevõtja edust või ebaedust alati otseselt sõltuvuses. Selline lähenemine võiks mõlemat osalist motiveerida kõige paremaid lahendusi leidma. Siseministeerium 21.7 Lk 20 on märgitud ühe pikaajalise meetmena: „kvalifitseeritud lisatööjõu Arvestatud Jätsime selle tegevuse välja, kuna tõepoolest see tegevus on töös kaasamise lihtsustamine“. Palume täpsustada, mida on mõeldud mõistega sõltumata pandeemiast. „lisatööjõud“? Kehtiva Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt on juba praegu plaanis analüüsida kvalifitseeritud välistööjõu tõhusamat kaasamist. Siseministeerium 22. Ettepanekud eesmärgi „Toetame eesti kultuuri kestlikkust“ kohta. Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mis on dokumendis viidatud 22.1 Ajaloolised pühakojad on kindlasti Eesti rahvuskultuuri väga oluline osa ning rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku leppimisel. väga paljud nendest on muinsuskaitse all, seega seotud ka muinsuskaitseliste riiklike kohustustega, mida täidavad ja mille eest vastutavad pühakodade omanikud – kogudused. Palume kaaluda võimalust, kas usuliste ühenduste toetamine, kes tagavad ajaloolistes pühakodades ja teistes nende omandisse kuuluvates muinsuskaitsealustes hoonetes nende säilimise ja korrashoiu ka olukorras, kus neil ei ole oma põhikirjalise tegevuse käigus võimalik saada tavapärast tulu (nt avalike jumalateenistuste keelu perioodil; koguneb ju terves hulgas kogudustes märkimisväärne osa koguduse tuludest korjandustest, mis tehakse jumalateenistustel). Siseministeerium 22.2 Tegevuse „Toetame eesti kultuuri kestlikkust“ osas teeme ettepaneku täiendada Arvestatud lõiku pärast sõnu „spordivaldkonna organisatsioonidele ja“ sõnadega „usulistele ühendustele ning nende“ (vt ka eespool ettepanek nr 12). Siseministeerium 22.3 Palume täiendada jaotist „Me teame, et:“ kolmanda alapunktiga järgmises Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mils on dokumendis viidatud sõnastuses: „piirangud (avalike jumalateenistuste ja usuliste talituste keelud või rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku leppimisel. osalemispiirangud) on vahetult ja oluliselt mõjutanud usuliste ühenduste majanduslikku toimetulekut. Samas on usulised ühendused ja nende töötajad hoidnud pühakojad avatuna ning võimaldanud nii koguduseliikmetel kui teistel inimestel saada seal hingelist ja vaimset tuge. Samuti on usulised ühendused jätkanud nende kohustuste täitmist, mis on seotud muinsuskaitsealuste pühakodade ja teiste hoonete kui meie kultuuripärandi säilitamise ja korrashoiuga.“ Siseministeerium 22.4 Palume täiendada lõiku „Nende mõjude leevendamiseks ...“ pärast sõna Võetud teadmiseks Usulised ühendused sisalduvad organisatsioonide mõistes. „organisatsioonidel“ sõnadega „ning usulistel ühendustel“. Oranisatsioonide liike ei ole mõistlik kavas eraldi nimetada. Siseministeerium 22.5 Palume täiendada vasakpoolses tulbas, lühiajaliste tegevuste loetelus, esimest Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mis on dokumendis viidatud lõiku, lisades selle lõppu, pärast sulgudes olevat osa, sõnad „ja usulistele rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku leppimisel. ühendustele“. Siseministeerium 22.6 Pikemaajalise tegevusena välja toodud: „liikumisharrastust soodustava Võetud teadmiseks Elukeskkond hõlmab nii kodu kui ka kooli ja töökohta ning liikumist elukeskkonna ning kaasnevate teenuste edendamine, mis toetavad inimeste tervena nende vahel. elatud eluea pikenemist, eneseteostust ning majanduskasvu.“ Tasuks kaaluda punkti laiendamist, et liikumisharrastusi soodustaks ka töö- ja koolikeskkond, mitte vaid elukeskkond, sest inimene viibib suure osa oma päevast tööl või koolis ning praeguse sõnastuse korral on kogu liikumisharjumuse kujundamine inimese enda ülesanne. Siseministeerium 23. Ettepanekud eesmärgi „Toetame Eesti inimeste vaimset tervist“ kohta Võetud teadmiseks Edastame ettepaneku vastavatele ametkondadele. 23.1 Praegu välja pakutud meetmeid ei kaasa erasektori potentsiaali. Eesmärk võiks olla erasektori kaasamine vaimse tervise probleemide ennetamisel ja erinevate eneseabi tööriistade pakkumisel. Juba praegu on turul palju erinevaid rakendusi, mis pakuvad tuge vaimse tervise hoidmiseks, inimeste võimalused nende rakenduste eest ise tasuda, vähendab surve riigieelarvele ning võimaldab keskenduda riigieelarves kahjude vähendamisele. Siseministeerium 23.2 Palume täiendada lühiajaliste tegevuste loetelus, kolmandat lõiku, sõnastades Arvestatud selle järgmiselt: „suurendame abiliinide ja veebinõustamise kättesaadavust ja kasutatavust nii vaimse tervise probleemide kui ka lähisuhtevägivalla all kannatavate inimeste toetamiseks;“. Selgitame, et lisaks abiliinidele on nendes valdkondades asutatud ka selleteemalisi veebiportaale, mille kaudu toimub veebinõustamine (nt on EKN-i poolt asutatud Ühiskonnatöö sihtasutus avanud 2020.a kevadel hingeabi- ja nõustamisportaali sinuabi.ee, mille juures tegutsevad nõustajatena hingehoidjad, kaplanid, psühholoogid, psühhoterapeudid, teoloogid jt spetsialistid). Ettepanek on seega, et ka veebinõustamise võimalused saaksid käesolevas dokumendis nimetatud. Siseministeerium 23.3 Palume täiendada, lühiajaliste tegevuste loetelus, viiendat lõiku, sõnastades Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mis on dokumendis viidatud selle järgmiselt: „vaimse tervise meetmete lisarahastamine (nt esmatasandil rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku leppimisel. pakutavate vaimse tervise teenuste mahu suurendamine, kogudustes jt institutsioonides tegutsevate hingehoidjate ning hoolekande- ja meditsiiniasutuste kaplanite võrgustiku laiendamine, lastele ja lapsevanematele e-nõustamise võimaluse pakkumine, vaimse tervise eneseabi digitaalsed tööriistad lastele, täiendav teavitustöö);“. Siseministeerium 23.4 Palume täiendada pikemaajaliste tegevuste loetelu uue tegevusega: Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mis on dokumendis viidatud „kogudustes jt institutsioonides tegutsevate hingehoidjate ning hoolekande- ja rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku leppimisel. meditsiiniasustuste kaplanite tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, nende väljaõppeks ja täiendkoolituseks lisaressursside võimaldamine.“ Peame oluliseks, et haigla- ja hoolekandekaplanaat ühes kaplanite ja hingehoidjate võrgustikuga oleks jätkusuutlik ning konkreetne vajadus nende ametikohtade jätkuva täitmise tagamiseks oleks ka riiklikus strateegiadokumendis välja toodud. Siseministeerium 24. Teha keerukamate andmestike analüüsimiseks koostööd Statistikaametiga. Võetud teadmiseks Detailsemaid analüüse tehakse ka, nt on Eesti teadusagentuuri toel ja Lisas 1 on esitatud prognoos, kus on palju kasutatud kirjeldavat statistikat ja Rahandusministeeriumi eestvedamisel toestamisel projekt "Covid- analüüse. Ettepanek on võtta eesmärgiks koostöös näiteks Statistikaametiga 19ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalse ja majandusliku mõju ja riigi koostada keerulisemaid analüüse, kus kombineeritakse mitmesuguseid andmestikke. kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku Näiteks, on välja toodud kirjeldav statistika hariduse, sotsiaalhoolekande ja heaolu maksimeerimiseks." majanduse vaates. Sellegipoolest ei ole lõpuni selge, mil määral kirjeldatakse ühte ja sama sihtrühma. Kui kirjeldada ära keerulisemad kasutajarühmad, saab riigi pakutavaid meetmeid paremini sihistada. Siseministeerium 25. Mitte-eestlastel on vähem võimalusi teha kaugtööd ja see võib kaasa tuua Arvestatud Lisatud lause: "Elu piirangutega võib ka suurendada kohanemisraskuseid. uussisserändajate kohanemisraskusi ja eraldatuse ohtu." Lk. 30 „Inimeste toimetulek ja heaolu“ on hetkel esile toodud „Tulenevalt struktuursetest erinevustest eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõives on mitte- eestlastest töötajate seas kaugtöö võimalusega inimeste osakaal väiksem kui eestlastest töötajate seas.“. Ettepanek on siia juurde või siis lk 32 juurde lisada, et taoline ühiskonnakorralduslik olukord toob kaasa uussisserändajatele kohanemisraskuseid ja eraldatuse ohu. Sotsiaalministeerium Eesmärk „Kaitseme Eesti inimesi koroonaviirusega nakatumise eest“ Arvestatud - Palume lisada pikaajaliste tegevuste loetellu uue tegevuse „Suurema tööohutuse võimekuse loomine“. Sotsiaalministeerium Eesmärk „Hoiame Eesti laste võimalusi kvaliteetse hariduse omandamiseks“ Arvestatud Eesmärgi sõnastus on muudetud "Hoiame kõigi õppijate võimalusi - Juhime tähelepanu, et eesmärk ja pikaajalised tegevused ei ole kuigi heas omandada kvaliteetset haridust". Mõiste "lapsed" on asendatud kooskõlas. Eesmärk keskendub laste õpivõimalustele ja kvaliteedile, pikaajaliste mõistega "õppijad", mis hõlmab kõiki vanuserühmi. tegevuste all toodud tegevused täiskasvanuharidusele, õppekavade arendamisele ja õppe sisu tööturu vajadustega seostamisele. Sotsiaalministeerium Palume täpsustada vajalike lühiajaliste tegevuste nimekirjas olevat tugispetsialistide Arvestatud tegevust järgmiselt: „tugispetsialistide teenuste ja puudega laste tugiteenuste järjepidevuse tagamine kriisi (sh distantsõppe) ajal perede vaimse tervise, stabiilsuse ja töövõime toetamiseks“. Sotsiaalministeerium Eesmärk „Leevendame pandeemia mõju Eesti majandusele ja tööhõivele“ Mittearvestatud Dokumendi loetavuse ja kompaktsuse huvides on kajastatud eelkõige - Palume pikaajaliste tegevuste loetelu täiendada järgmiste tegevustega: kriisiga otseselt seotud tegevused. Uutele töövormidele sotsiaalkaitse o Uute töövormide sotsiaalkaitse taseme laiendamine; laiendamine ja ligipääsetavuse tagamise ühisonnas on olulised o Ligipääsetava keskkonna loomine; teemad, kuid mitte nii otseselt seotud COVID-19 kriisiga o Kriisis esile tulnud ametikohtade (meditsiinitöötajad, hooldustöötajad, toimetulekuga ning mõjude leevendamisega. sotsiaaltöötajad, haridustöötajad jt) suurem väärtustamine. Sotsiaalministeerium Eesmärk „Toetame Eesti inimeste vaimset tervist“ Arvestatud - Teeme ettepaneku täiendada olukorda kirjeldavate faktide loetelu järgmise punktiga: „Piirangute tõttu, eelkõige distantsilt õppimise ja töötamise olukorras, muutub äärmiselt oluliseks inimeste lähisuhete kvaliteet, mis omakorda mõjutab suurel määral kõigi pereliikmete vaimset tervist.“. Sotsiaalministeerium Uuendada loetelus toodud näitajaid kõige viimatiste teadaolevate andmetega: Arvestatud o 78% elanikest tunneb stressi või pinget, sealjuures 33% suurel või väga suurel määral, ning seda esineb enam, mida noorema vanuserühmaga on tegu; o 84% elanikest ütleb, et koroonakriis tekitab neis stressi, sealjuures 25% et suurel või väga suurel määral. Sotsiaalministeerium Lisada lühiajaliste tegevuste loetellu uus tegevus „puudega laste tugiteenuse saajate Arvestatud sihtgrupi laiendamine ja tugiteenuste osutamine, eesmärgiga jõuda abivajajani võimalikult varakult, ennetada probleemide süvenemist ja leevendada vanemate hoolduskoormust“. Sotsiaalministeerium Täpsustada pikemaajaliste tegevuste loetelu esimese punkti sõnastust järgmiselt Arvestatud „kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitse võimekuse parandamine ja selleks vajalike lisaressursside võimaldamine, et tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi“. Sotsiaalministeerium Palume pikemaajaliste tegevuse loetellu lisada järgmised tegevused: Arvestatud osaliselt Kõik tegevused lisatud, välja arvatud viimane. Tehtud vigade o võtta kasutusele programmid inimeste iseseisva eneseabi- ja toimetulekuoskuste analüüsimine peaks igal juhul olema ministeeriumi tavapärane töö, parandamiseks, vaimse tervise probleemide ennetamiseks ja pakume vanemaealiste seda spetsiaalselt kriisileevendamise meetmena välja pakkuda pole sotsiaalse suhtluse toetamiseks kogukonnatuge; selles dokumendis asjakohane. o parandada vaimse tervise häirete varajast märkamist ja teenuste kättesaadavust esmatasandil, et pakkuda inimestele õigeaegset abi ja vähendada survet psühhiaatrilisele ravile; o tõsta kvalifitseeritud spetsialistide arvu kliiniliste psühholoogide, koolipsühholoogide ja psühholoog-nõustajate kutseaasta rahastamise kaudu; o arendada edasi töökeskkonnas töötajate vaimse tervise probleemide ennetamist ja psühhosotsiaalsete riskide tuvastamist inimeste varajaseks abile suunamiseks; o analüüsida riigi toimetulekut psühhosotsiaalse abi korraldamisel COVID-19 epideemia olukorras, et õppida tehtud vigadest ja õnnestumistest ning kujundada terviklikumat vaimse tervise poliitikat, planeerida meetmeid ja kriisijuhtimist. Sotsiaalministeerium Eesmärk „Hoiame piiriülese liikumise võimalikult avatud“ Arvestatud - Palume immuunsussertifikaadi asemel kasutada sõnastust „digitaalsed COVID-19 tõendid“. Mõiste „immuunsussertifikaat“ ei ole korrektne, sest tõendama ei hakata immuunsust vaid vaktsineerimise/testitulemuse õigusust. Sotsiaalministeerium Pikemaajaliste tegevuste loetelu palume täpsustada järgmiselt „Eesti osalemine Arvestatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni rahvusvahelise digitaalse (COVID-19) vaktsineerimistõendi raamistiku kasutuselevõtuks“ ja „töötame Euroopa Liidu üleste digitaalsete (COVID-19) vaktsineerimise, testitulemuse ja läbipõdemise tõendite vastastikuse tunnustamise lahenduste väljatöötamise ja rakendamise nimel“. Oluline on mõista, et nii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) kui ka Euroopa Liit (EL) on loomas usaldusraamistikke, mis oleksid aluseks piiriülesel COVID-19 tõendite verifitseerimisel. WHO keskendub ainult vaktsineerimisele, EL hõlmab lisaks vaktsineerimisele ka testitulemust ja läbipõdemist. Nende initsiatiivide eesmärk pole luua eraldi tõendeid (nagu loob Eesti oma digilukku) vaid usaldusraamistikku, mis aitavad erinevates riikides loodud tõenditel üksteist ära tunda. Sotsiaalministeerium Lisa 1. Sotsiaal-majanduslike mõjude ülevaade Arvestatud - Sissejuhatavas lõigus palume viidata üldisemalt COVID-19 teemalisele uuringule, sest vahepeal on veelgi uusi andmeid lisandunud. Sotsiaalministeerium Lk 30 palume täpsustada andmeid kõige viimase küsitluse tulemustega: Arvestatud Andmed on uuendatud vastavalt COVID-19 küsitluse 27. laine o 46% elanike sõnul koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema tulemustele (08-11.04.2021). perekonna sissetulekuid; o eestlastest tunnetab sissetulekute vähenemist 40% ning mitte-eestlastest 61%; 3 o elanikest 22% hindab oma pere sissetulekuid piisavaks, et mugavalt ära elada 55% saab praeguste sissetulekute juures hakkama ning 22 protsendi hinnangul on praeguste sissetulekute juures raske hakkama saada; o keskmisest sagedamini kogevad toimetulekuraskusi madalama haridusega inimesed, Kirde-Eesti elanikud (38%), töötud ja ka lastega pered. Sotsiaalministeerium Täpsustada joonis 3 pealkirja järgmiselt „Toimetulekutoetuse rahuldatud taotluste arv Arvestatud kuude kaupa“. Sotsiaalministeerium Palume täpsustada lk 31 eelviimast lõiku ja lk 32 esimest lõiku nii, et tuleks selgelt Arvestatud välja kriisi mõjud soolise võrdõiguslikkuse aspektist: o Veelgi enam: naistel on keskmiselt väiksemad pensionid, väiksemad sissetulekud ja säästud, mistõttu on neil raskem ka kriisi mõjudega toime tulla. Naised töötavad ka rohkem sektorites, mis on eriolukorra poolt rohkem tabatud (teenindus, turism jne). Samuti on naised võrreldes meestega palju rohkem sõltuvad ühistranspordist, mistõttu on vajalike igapäevatoimingute tegemisel tõenäosus viirusega kokku puutuda suur; o Eriliselt haavatavas olukorras on institutsionaalsetel teenustel viibijad ning need inimesed, kes vajavad igapäevast hoolt oma kodudes. Seejuures langeb suurem hoolduskoormus naistele, sh laste eest hooldamine ja nende õpetamine. Sotsiaalministeerium Palume lisada lk 32 eelviimasesse lõiku järgmise täpsustuse laste ja noorte vaimse Arvestatud tervise kohta: Sotsiaalministeeriumi hinnangul saab 2020. aasta kevadise kriisi põhjal prognoosida laste ja noorte seas vaimse tervise probleemide suurenemist, millest tuleneb ka lastekaitse poole pöördujate arvu suurenemine. Kriisiandmed näitasid, et ühelt poolt muutusid probleemid varjatumaks, ent teisalt süvenesid. Näiteks vähenes 2020a kevadel märgatavalt registreeritud lastekaitsejuhtumite arv, samas kui lasteabitelefonile tehti rekordarv kõnesid (ligi ¼ võrra enam kui 2019 a samal ajal). Sotsiaalministeerium Täiendada analüüsi vanemaealistega seotud väljakutsetega järgmiselt „Fookuses Arvestatud Lõik on lisatud dokumendi lisasse. tuleb hoida ka eakad, kes lisaks haigestumise kõrge riski kõrval on olnud pikalt väga haavatavas olukorras ka näiteks kaasnevate tüsistuste, lähedaste kaotuse ja üksinduse vaatest. Koroonaviiruse epidemioloogilist olukorda arvestades vajavad eakad eraldi tähelepanu ja lähenemist ka pikemaajaliste mõjude leevendamisel.“ Sotsiaalministeerium Parandada lk 35 viimases lõigus, et noorte töötuse määra mõõdetakse Arvestatud vanuserühmas 15-26. Õiguskantsleri Riskitasemete (madal, keskmine, kõrge, väga kõrge) määramine ja nendest Arvestatud Lisasime lause: "Mõõdikute näiduvahemikud on esialgsed ning Kantselei sõltuvate tegutsemispõhimõtete kirjeldamine on üldiselt vajalik ning oluline, et luua viitavad hetkedele, mil peab tegema juhtimisotsuseid, kuid nende ühiskonnas laiem arusaamine olukorrast ja eeldused toimivaks ühiskonnasiseseks põhjal ei kehtestata automaatselt kindlaid piiravaid või toetavaid koostööks. meetmeid, vaid need otsustatakse alati hoolika analüüsi ja Palun siiski kaaluda riskitasemete määratlemiseks kasutatavate mõõdikute alternatiivide kaalumise põhjal." täpsustamist ja selget sõnumit ühiskonnale, et ühelgi mõõdikul ega riskitasemel ei ole automaatset seost põhiõiguste piirangutega. Piiranguotsused langetatakse alati vastavalt seadusele hoolika analüüsi ja alternatiivide kaalumise tulemusel. Teatavasti on lubatud vaid need piirangud, mis on nakkuse leviku vähendamiseks vältimatult vajalikud ja proportsionaalsed. Õiguskantsleri Kui ettemääratud näiduvahemikega riskitasemed Võetud teadmiseks Kantselei (https://www.kriis.ee/et/riskitasemed) seotakse konkreetsete piirangutega, võib see viia sisuliselt põhjendamatute ning seega ebaseaduslike piirangute kehtestamiseni (või teatud juhtudel vastupidi, nakkuse leviku piiramiseks vajalike piirangutega hilinemiseni). Ka siis, kui lähtutakse eeldusest, et mõõdikud ja otsused ei ole automaatses seoses, juhitakse nende kaudu avalikkuse ootusi, mis võivad ärevuse foonil otsustajad väga raskesse olukorda seada ja lõpuks tingida õigusvastaste otsustega kahju tekitamise. Tervishoiualane hädaolukord või selle oht hädaolukorra seaduse mõttes saab tekkida selle tõttu, et tervishoiusüsteem ei pea koormusele vastu (asetab arstidele, õdedele ja hooldajatele ülemäärase koorma, sunnib vähendama plaanilise ravi mahtu, ohustab erakorralise abi võimekust jne). Järelikult tuleb mõõdikud valida nii, et nende alusel saab ennustada haiglakoormuse (laiemalt ka võimaliku pikaajalise tervishoiusüsteemi koormuse) kasvu.  SARS-CoV-2 viirusnakkuse levik, selle jaotus ühiskonnas ja selle põhjustatud Võetud teadmiseks haiguskoormus ei pruugi tulevikus olla sarnane senisega. Arvesse tuleb võtta pandeemia üldist dünaamilist kulgu, võimalikke vahepealseid muutusi, läbipõdemise ja vaktsineerimise tõttu antikehad omandanud inimeste hulka. Näiteks, kui tulevikus on piirangute kehtestamisel siduvaks mõõdikuks SARS-CoV-2 positiivse testi andnud inimeste keskmine arv viimase 7 päeva jooksul, siis teatud soodsate tingimuste samaaegsel esinemisel (nt vanemaealiste kõrge vaktsineerimistega hõlmatus ja vaktsineerimise kaitsva toime kestus) ei peegelda see mõõdik tegelikku riski tervishoiu toimepidevusele. Oluline on ka see, kes ja kus (nt väeosa, kool, tehas) on positiivse testi saanud, kas nakatunud on sisuliselt ühes koldes või üle riigi laiali. Teisalt, kui peaks välja kujunema ja intensiivselt levima hakkama uus varasema immuunsuse eest nö „põgenenud“ agressiivsem SARS-CoV-2 viirusvariant, siis eeldaks see samuti täiendavat ad hoc riskihindamist ning sellest tulenevalt piirangutega seotud otsuste langetamist. SARS-CoV-2 viirusnakkuse levikut ja selle põhjustatud haiguskoormust suurendavaid või maandavaid riskitegureid samaaegselt arvestamata jättes on tulemuseks paratamatult sisuliselt kas põhjendamatud või puudulikud piirangud. Riskitase ja piirangud ei tohi seega olla automaatses seoses ja ka riskitaseme määramisel tuleb arvestada paljusid indikaatoreid ja mõjureid kogumis. Kehtestatavad piirangud peavad alati olema proportsionaalsed, sh tuleb hinnata nende sobivust, vajalikkust ja mõõdukust (PS § 11). Õiguskantsleri Riskitasemete määratlemisel kasutatavate indikaatorite kohta teen järgmised Arvestatud osaliselt Riskitasemete kohta on info avaldatud: kriis.ee/et/riskitasemed. Kantselei ettepanekud: Valgesse raamatusse on lsiatud lause: "Mõõdikute näiduvahemikud 1) arvestada, et riskide hindamisel, riskitasemete määramisel ja vastavate piirangute on esialgsed ning viitavad hetkedele, mil peab tegema kehtestamisel on riigi põhieesmärk tervishoiusüsteemi lühi- ja pikaajalise juhtimisotsuseid, kuid nende põhjal ei kehtestata automaatselt kindlaid toimepidevuse tagamine; piiravaid või toetavaid meetmeid, vaid need otsustatakse alati hoolika analüüsi ja alternatiivide kaalumise põhjal." Õiguskantsleri 2) esitada vaid need riskimõõdikud, mis on aitavad võimalikku COVID-19 Võetud teadmiseks Mõõdikud valitakse, arvestades nii Haiguste Ennetamise ja Tõrje Kantselei haiglakoormuse kujunemist ennustada (sh SARS-CoV-2 positiivsete testide arv, Euroopa Keskuse (ECDC) kui ka teadusnõukoja soovitusi ning nakatunute tõenäosus raskesti põdeda) ja kujunenud haiglaravi olukorda täpsustavalt uusimaid teadusuuringuid. Mõõdikud ja nende näiduvahemikud hinnata (nt COVID-19 tingitud intensiivravi, sh juhitava hingamise vajadus); vaadatakse regulaarselt üle. Õiguskantsleri 4) kaaluda viimase 7 päeva jooksul COVID-19 surmana registreeritud surmade arvu Võetud teadmiseks Mõõdikud valitakse, arvestades nii Haiguste Ennetamise ja Tõrje Kantselei sobivust põhimõõdikuks riskitasemete määramisel. Indikaatorina saaks arvestada Euroopa Keskuse (ECDC) kui ka teadusnõukoja soovitusi ning ringluses oleva viiruse geenivariantide võimet põhjustada rasket haigestumist ja uusimaid teadusuuringuid. Mõõdikud ja nende näiduvahemikud surma. Arvestada tuleb sedagi, et COVID-19 roll inimese surma põhjustamisel vaadatakse regulaarselt üle. selgitatakse Eestis alles kuid hiljem, misjärel arvu korrigeeritakse. Õiguskantsleri 5) võtta prognoose tehes arvesse COVID-19 vastase vaktsineerimise ja läbipõdenute Võetud teadmiseks Aktiivse immuunkaitsega inimeste osakaalu elanikkonnas arvestab Kantselei arv kui COVID-19 haiglakoormuse riske otseselt maandavad mõõdikud ning teadusnõukoda oma prognooside ja soovituste tegemisel. vajadusel kasutada täpsustavad alamõõdikud (nt 60-aastaste ja vanemate elanike vaktsiiniga hõlmatus). Õiguskantsleri Nakkuse leviku ohu ja piirangute põhjusliku seoste hindamise parandamiseks Võetud teadmiseks Kantselei (piirangute proportsionaalsuse ja täpsema sihitatuse tagamiseks) võiks kaaluda eraldi analüütilise ekspertpädevusega töögrupi loomist. Töögrupp võiks mh välja mõelda, kuidas riigil olemasolevaid andmeid ja infotehnoloogilisi lahendusi kasutades hinnata põhjuslikke seoseid nakkuse leviku ja konkreetsete piirangute vajaduse vahel ning jälgida vastavate piirangute mõju nakkuse leviku muutustele. Üksi piirang ei tohi kehtida päevagi kauem ega laiemalt kui vältimatult vajalik; nakkuse leviku ohu vähendamiseks tuleb võimalusel kasutada hajutatuse jms nõudeid, mitte lauskeeldusid. Tallinna Märgime, et kava on koostatud väga üldise dokumendina. Valge raamat on Võetud teadmiseks Selgitame: valges raamatus lepitakse kokku poliitikakujundamise Linnavalitsus klassikaliselt levinud poliitikakujundamise tööriist, mis pakub lahendusi. Valgele lähtealused. Eesmärke on valgel raamatul kuus ja need on üksteist raamatule võib eelneda probleeme kaardistav poliitikaanalüüsi dokument. Antud täiendavad. Valges raamatus kirjeldatud lähtealuste põhjal on igal dokumendi pealkiri on „ühiskonnaelu korraldamise kava“, mis oma olemuses viitab valdkonnal võimalik kokku leppida käitumisjuhised, mis aitavad hoida konkreetsele juhisele, millest ühiskonnaelu liikmed peavad oma tegevuses lähtuma. Eesti riskitaseme võimalikult madalal. Samuti arvestab neid Sellist juhist kavas järgnevad leheküljed kahuks ei esita. Sissejuhatus nimetab lähtealuseid Vabariigi Valitsus oma otsuste kujundamisel. dokumenti lisaks veel „laiem plaan“ ja „lähtealused“ ning räägib reeglite kehtestamisest, samaaegselt kasutades „võiks ja peaks“ retoorikat, mis on pehme ning ei viita reeglite täitmisele, mis olemuselt on direktiivsed. Seetõttu soovitame ühtlustada terminoloogia, et lugeja ei satuks segadusse. Samuti tuleks teha valik, et mis peaks olema kava peamine eesmärk, sest hetkel tundub, et kava peab kandma mitmeid eesmärke. Kriiside lahendamisel mitmemõttelisus ja eesmärkide paljusus tekitavad ilmselt kahjuks segadust juurde. Samuti võib tekkida usu nõrgenemine kriisi lahendamise suutlikkuse suhtes. Tallinna Sõnastada osapoolte selged rollid Võetud teadmiseks Valge raamatu tegevusi kavandavad ja viivad ellu asjaomased Linnavalitsus Kavas peaks olema selgelt välja toodud erinevate osapoolte rollid. Praegu võib jääda valitsusasutused oma valitsemisalas koostöös oma valdkonna dokumendi lugejal tegija läbivast mitmuse esimesest pöördest küsimus, kes seda erasektori ja kodanikuühiskonna esindajatega. kõike teeb ja korraldab. Välja on küll toodud, et tegevusi koordineerib Riigikantselei, kuid kriisist taastumise planeerimise, elluviimise ja küsimuste lahendamise jaoks peaks siiski olema selge struktuur ja vastutajad, kes paljude erinevate osapoolte tegevusi koordineerivad. Ka organisatsioonidele või üksikisikutele, kes on kavas subjektidena välja toodud, peaks olema selge, kelle poole nad saavad pöörduda info, soovituste või abi saamiseks. Tallinna Konkreetsem plaan on tulemuslikum kui ootuste üldine kirjeldamine Võetud teadmiseks Valges raamatus on välja toodud peamised tegevused. Tegevusi Linnavalitsus Kriis on oma olemuselt muutlik ja kiireloomuline, mis eeldab otsustavamat lähenemist kavandavad ja viivad ellu asjaomased valitsusasutused oma juhtimisele, selgust ja konkreetsust ning asjalikku, läbimõeldud ning selgete valitsemisalas koostöös oma valdkonna erasektori ja kommunikatsioonisõnumite edastamist. Kriisi algusest aasta möödumisel alustada kodanikuühiskonna esindajatega. Täpsemate tegevuste kavandamisel nüüd kriisi juhtimiseks valitud instrumentidena poliitika kujundamise ja kava lähtutakse olukorra seiramise süsteemist, mis koosneb riskitasemetest koostamisega, näivad pigem mittekohase ajastusena, sest praegu on vaja rakendada (avaldatud kriis.ee lehel) ning regulaarselt läbiviidavatest uuringutest väga konkreetseid samme. (avaldatakse Riigikantselei veebilehel). Sel viisil säilib paindlikkus Kavas esitatud lühiajalised ja pikemaajalised tegevused on sõnastatud praegu liiga reageerida koroonaviiruse levikule ja selle sotsiaal-majanduslikele üldiselt. Tegevused on enamjaolt esitatud koostaja vaatenurgast lähtuvalt ning ei ole mõjudele. mõeldud ühiskonnaelu liikme kui kirjutise adressaadi peale. Adressaadi jaoks ei ole oluline, kuidas riik sisemiselt midagi kaalub või riigieelarvet menetleb. Lugeja jaoks on oluline, kas riigil on plaan ja piisavalt ressurssi kriisi lahendamiseks ning kellele see välja jõuab, sh nt toetustena. Antud hetkel puudub kavas selgepiiriline ja tulevikku vaatav valdkondlik plaan, mis hakkab toimuma erinevate võimalike stsenaariumite korral. Kavas olevad juhised ei ole piisavalt detailsed, et nendest oleks sellisel kujul oodatavat ja praktilist kasu. Otstarbekas oleks kavas välja tuua konkreetsemad indikaatorid, mille põhjal oleks võimalik aru saada, mis teatud näitajate olemasolul ühiskonnas juhtuma hakkab ning millised piirangud või leevendused sellega seoses võivad kaasneda – see aitaks luua ettenähtavust ja paremat selgust ühiskonnas motiveerides inimesi pingutama konkreetsema tulemuse nimel. Kirjeldada tuleks kompaktselt ja selgelt, milliste mõõdikutega kriisi jälgitakse ning millistel puhkudel sisenetakse ühte või teise kriisifaasi. Näiteks, milline peab olema nakatumiskordaja R, keskmine nakatunute arv ööpäevas (millise perioodi libisev keskmine nt), haiglas viibivate patsientide arv jms näitajad ühelt riskitasemelt teise liikumisel (madal, keskmine, kõrge, väga kõrge), samuti vajaks selget lahtikirjutamist, milliseid piiranguid või leevendusi iga faasi korral rakendama asutakse. Hetkel puudub selge arusaam (inimestel, ettevõtetel, asutustel), et millistel alustel ühest faasist teise liigutakse ning millised piirangud konkreetses faasis kohalduvad. Meie kogemusest rääkides on Tallinna linnal nö valgusfoori süsteem riskitasemetena kasutusel juba alates 2020. aasta maikuust. Meile tundub, et käesolevas kavas on nö valgusfoore ehk riskitasemeid kehtestatud liiga palju, mis võib pigem jääda dokumendi adressaadile arusaamatuks ning tekitada rohkem küsimusi ja segadust Tallinna Näiteid valdkondadest (haridus, tervishoid ning tööturg), mis vajavad riigi täiendavaid Võetud teadmiseks Nimetatud sotsiaal-majanduslikud mõjud on kirjeldatud valge raamatu Linnavalitsus lisafinantseeringuid lisas ning neid seiratakse ka edaspidi. Sotsiaal-majanduslike mõjude Aastane isolatsioonis olek on väga palju mõjutanud õpetajate ja õpilaste vaimset põhjal on sõnastatud nii valge raamatu eesmärgid kui ka kavandatud tervist, mis on suurendanud lastega toimunud traagiliste tagajärgedega juhtumite tegevused. hulka. Tallinna linna õpetajad ning õpilased vajaksid kiiresti ja suurel määral erakorralist psühholoogilist ja psühhoteraapilist abi. Selleks, et palgata vajalikke spetsialiste või osta teenust tuleks eraldada koolidele riigieelarvest täiendavaid vahendeid 8 miljonit eurot (50 eurot õpilase kohta, 300-500 eurot tuge vajava õpilase kohta (EHIS üldtoe õpilase kohta)). Samuti näitas IT-vahendite kasutamine distantsõppes suurt toe puudumist õpetajatele ja õpilastele. Selles osas oleks vaja kiirelt leida täiendavaid vahendeid 6 miljonit eurot (haridustehnoloogide tootmiseks /koolitamiseks ülikoolide poolt ning haridusasutustele eraldada riigieelarvest vahendeid haridustehnoloogide palkamiseks 30 eurot õpilase kohta). Hübriidõpe on tulnud selleks, et jääda ja selle edukal toimimisel on ääretult oluline kooli ja kodu koostöö ning kontakti hoidmine. Selles osas on võtmeroll klassijuhatajal. Klassijuhataja rolli tuleb kindlasti võimestada. Selleks on tähtis neid koolitada, pakkuda täiendõpet ja lisaks motiveerida täiendava tasuga. Klassjuhataja tasuks võiks mudelis olla ette nähtud lisavahendeid 70 eurot lapse kohta ehk 10 miljonit eurot. Klassijuhatajad saavad märgata ka laste vaimse tervise muutusi ning neid aidata. Oluline küsimus, mis tuleb samuti läbi mõelda, on arstiabi kättesaadavus koroonakriisi ägeda faasi järgses perioodis, mil inimestel tekib põhjendatud ootus saada taas tavalistel tingimustel arstiabi, sh kuidas tervishoiusüsteemi normaliseerumine kavandada (eriti arvestades väga suure hulga tervishoiutöötjate läbipõlemist viimase aasta tagajärjel). Kavas peaksid olema ka selged mõõdikud või eesmärgid kriisist väljatulekuks rakendatavate meetmete piisavuse mõõtmiseks: nt iga põhikooli õpilane saab 2021 koolivaheaegade jooksul sotsialiseerimisoskuste värskendamiseks tasuta osaleda ühes huvi- või spordilaagris vms. Sarnased mõõdikud peaksid olema kõigis väljatoodud valdkondades, et inimestel tekiks arusaam, kuidas kriisist väljatuleku plaan konkreetselt neid puudutab. Tänases olukorras on vajalik mõelda ka sellele, kuidas toetada väiksemat töötasu Tallinna Kava leheküljel 11 toodu kohaselt kutsutakse üles valdkondi ja neis tegutsevaid Võetud teadmiseks Valdkondlikud käitumisjuhised koostatakse asjaomase ministeeriumi Linnavalitsus organisatsioone looma koostöös valdkonna ministeeriumiga tabel 1 põhjal ja valdkonna esindusorganisatsioonide koostöös ning neid saavad detailsemaid käitumisjuhiseid, mis toimiksid ühiskondliku kokkuleppena. Täpselt ei kasutada ka kohalikud omavalitsused. Käitumisjuhiseid täiendatakse selgu dokumendist, kas see tähendab, et kohaliku omavalituse üksused peaksid vajaduspõhiselt ning kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekud on valdkondade põhiselt samuti ette valmistama käitumisjuhised ja seda koostöös oodatud. erinevate valdkondade ministeeriumidega. Kas selline tegevus on praktilisem teha igal omavalitsusel eraldi (tema ohuteguritest ja iseärasustest lähtuvalt) või siis näiteks omavalitsuste liidul ning seeläbi oleks tagatud nõuete ja kriteeriumide ühtlasem kohaldamine üle Eesti. Tallinna Kava leheküljel 16 loetletakse tervisega seotud sekkumisi, muuhulgas ka Võetud teadmiseks Vaktsineerimist korraldab Sotsiaalministeerium, kellele edastame teie Linnavalitsus vaktsineerimise kiiremat ja tõhusamat korraldamist. Paljudele inimestele ei ole ettepaneku. erinevatel põhjustel ligipääs vaktsineerimisele siiski jätkuvalt kättesaadav. Kohalikel omavalitsustel läbi nende poolt osutatavate sotsiaalteenuste ning vajadusel kaasates ka tervishoiutöötajaid, on ressurssi nii vaktsineerimise kui ka testimise korraldamiseks isikute asukohas kas üksikisiku või kogukonna (kortermaja, piirkonna vms) tasandil. Siin oleks aga vaja teha koostööd kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel ning paika panna täpne rollijaotus ja kulude kandmine. Selles osas peame vajalikuks käivitada diskussioon ja seda juba esimesel võimalusel. Tallinna Kava leheküljel 17 märgitakse, et soovitakse toetada kohalike omavalitsusi viiruse Võetud teadmiseks Toetusmeetmeid kavandatakse kehtivast seadusandlusest lähtuvalt. Linnavalitsus leviku tõkestamisega ja selle mõjude leevendamisega seotud kulude katmisel. Selline Ühiskonna teadlikkuse tõstmisel on kohalikel omavalitsustel riigipoolne pakkumine on asjakohane. Siiski oleks siin vaja läbi rääkida, et kas kahtlemata oluline roll. Võimalikult selgete sõnumite edastamist hüvitusmehhanism laieneb vaid eelnevalt kindlaks määratud kuludele (ja mahule) või kohaliku omavalitsuse üksustele jätkatakse. on hüvitamist taotlevate omavalitsuste enda määrata, milliste kulude osas nad riigilt abi soovivad. Viimasel juhul võib tekkida riigieelarvele prognoosimatu mõju ning oht ebavajalike lisakulude tekkeks. Samuti näeme samal lehel märgitu kohaselt soovi tõsta ühiskonna teadlikkust ning seda läbi kesksete riigiasutuste tegevuse. Sellega seoses tekib küsimus, kas siin on osa ka kohalikel omavalitsustel ja kui, siis kuidas toimub efektiivne rollijaotus keskvalitsuse ja regioonide vahel. Tallinna Kava leheküljel 23 märgitakse, et soovitakse parandada kohalike omavalitsuste Võetud teadmiseks Linnavalitsus lastekaitse võimekust ning võimaldada selleks lisaressursse. Meie hinnangul peaks lastesse ja noortesse puutuv olema lahendatud väga kompleksselt ning ka väljaspool lastekaitse süsteemi. Kriisi mõju tuleb lastele hinnata alates sünnimomendist kuni vähemalt koolikohustuse lõppemiseni. Lastele ja noorukitele tuleb eriti kriisiajal teha kättesaadavaks tegevused, mis võimaldavad neil end arendada, suhelda kaaslastega ning vältida riskikäitumist ka olukorras, kus õppeasutused tavapäraselt ei toimi ja pere tugi võib olla kõikuv. Selline tugivõrgustik peab olema efektiivne, atraktiivne ning kättesaadav ühtlaselt üle Eesti. Seega on äärmiselt vajalik riigi koordineeriv ja juhtiv roll. Loodame, et edaspidiste tegevuskavade ja rakendusdokumentide koostamisel on kohalikud omavalitsused (läbi esindusorganisatsiooni või siis valikuna) kaasatud ning meil on võimalus kaasa rääkida kriisiga toimetuleku ning sellest väljumise meetmete praktilises korralduses. Tarbijakaitse ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on koostöös Tallinna Võetud teadmiseks Valges raamatus kui poliitikakujundamise lähtealuses on osundatud Tehnilise Tehnikaülikooliga (TalTech) välja töötanud ettepaneku töökorras ventilatsiooniga hea õhuvahetuse rollile koroonaviiruse leviku piiramisel. Täpsemad Järelevalve Amet avalike hoonete avamise võimaldamiseks. Töökorras ning nõuetele vastav juhised ja nõuded ventilatsioonisüsteemile on mõistlik kehtestada ventilatsioon aitab tagada puhatama siseõhu ning samuti ka väiksema viiruse eraldi. kontsentratsiooni õhus, millest tulenevalt ei ole otstarbekas kõikidele hoonetele (nii loomuliku ventilatsiooniga ja mehaanilise ventilatsiooniga) kohaldada ühesuguseid reegleid ja piiranguid. Ettepanek: Tuua riskitaseme meetmetesse sisse nõuded hoonete ventilatsioonile ning võimaldada kõrgete riskitasemete puhul avatud olemist avalikele hoonetele, kus on töökorras ja nõuetele vastav ventilatsioonisüsteem (vastavalt standardile projekteeritud soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioon), mis on läbinud tehnilise kontrolli ning saanud pädeva isiku heakskiidu majandus- ja taristuministri 29.11.2020 määruse nr 8 vastavuse osas. Selle eelduseks on määruse nr 8 üle vaatamine ja täiendamine, millesse on TTJA ja TalTech valmis panustama. Õiguslikud alused ja nõuded: Majandus- ja taristuministri 29.11.2020 määrus nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone ja sisekliima tagamisega mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise nõuded“, mis on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja § 16 lõike 4 alusel. Antud määrus sätestab nõuded – hoolekandeasutustele ja mitteelamutele, kus täituvus on rohkem kui 60%. Hoonete ventilatsiooni nõuetele vastavusele tõendamine: Rakendada põhimõte, kus pädeva isiku poolt koostatakse ja allkirjastatakse pärast hoone tehnilist ülevaatust TTJA poolt välja töötatud määrusele nr 8 vastav ventilatsioonisüsteemi ülevaatuse akt. Pärast ventilatsioonisüsteemi nõuetele vastavuse tõendamise akti esitamist oleks võimalik erinevate riskitasemete juures erinevaid piiranguid rakendades hoida korrektse ventilatsiooniga avalikud hooned avatuna. Näiteks ostukeskused, kus on hea õhuvahetus, saaksid kõrge riskitaseme juures toimida kasutajate arvu piiramisel teatud määrani. Kes saavad vastavat akti koostada: Kutsetunnistust omavad pädevad valdkonna spetsialistid. KVJ (küte-ventilatsioon-jahutus) insenerid (tase 6 – Eestis 14 tk, tase 7 – 164 tk, tase 8 – 51 tk, kokku 229 isikut), kinnisvara tehnohoolduse meistrid (tase 5 – 11 tk, kinnisvara hooldusjuht tase 6 – 37 tk, kokku 48 isikut). Kõik kokku 277 isikut. Otsustada, kas ja kes on turul veel vastava pädevusega spetsialistid, kellele anda Eesti vastav õigus ülevaatustLiidu Eesti Haridustöötajate teostada. hinnangul on lähtealused arusaadavalt sõnastatud ja Võetud teadmiseks Haridustöötajate Liit selgesti mõistetavad. Ettepanekuid täiendusteks ei ole. Eesti Hotellide ja Valdkondliku käitumisjuhise ettepanek. Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu Restoranide Liit vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. Edastame ettepaneku asjaomasele ministeeriumile. Valdkondlikud käitumisjuhendid on kavas avaldada kriis.ee lehel. Eesti Kaubandus- Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Riigikantseleid Võetud teadmiseks Piirangute leevendamise kava arutab Vabariigi Valitsus valgest Tööstuskoda võimaluse eest avaldada arvamust dokumendi „Ühiskonnaelu korraldamise kava raamatust eraldi. Valges raamatus on kirjeldatud olukorra seiramise koroonaviiruse leviku tingimustes“ (edaspidi: Lähtealused) kohta, milles kirjeldatakse süsteem (sh riskitasemed, millega on seostatud käitumissuunised). riigi tegevusi ja otsustusprotsessi põhimõtteid ühiskonnaelu korraldamisel Lisa 1 on dokumendi juures põhjusel, et see põhineb osaliselt koroonaviiruse leviku ajal. uuringutel, mida pole varem avaldatud, kuid mille põhjal on seatud Kaubanduskoda peab positiivseks, et valminud on kava, mis annab nii üksikisikule, valge raamatu eesmärgid ning kavandatud tegevusi. ettevõtjale kui ka riigile käitumissuunised koroonaviiruse leviku piiramiseks vastavalt riskitasemele. Samuti on positiivne, et riik on teinud ülevaate nii lühi- kui ka pikaajalistest tegevustest seoses koroonakriisi lahendamisega. Samas on Kaubanduskoja ootus, et Lähtealused oleksid konkreetsemalt sõnastatud, et nii ettevõtjatel kui ka inimestel oleks paremini arusaadav, millal plaanib riik hakata piiranguid leevendama või olukorra halvenedes uusi piiranguid kehtestama. Samuti on küsitav, kas sellises mahus nagu seda hetkel on tehtud, on vajalik sotsiaal- majanduslike mõjude hinnangu lisamine Lähtealustesse või peaks see jääma ikkagi seletuskirja osaks, et mitte põhidokumenti ülearuselt koormata. Sama kehtib ka riigipoolsete toetusmeetmete osas, mille lisamine tulevikku vaadates ei anna Lähtealustele oluliselt midagi juurde – pigem hägustavad selle fookust. Järgnevalt selgitame lähemalt, mille osas võiksid Lähtealused detailsemad olla. Eesti Kaubandus- Kuigi Eestis kehtib õiguskindluse põhimõte nii täna kui ka edaspidi, oleks meie Võetud teadmiseks Täiendasime riskitasemete kirjeldust, lisades: "Mõõdikute Tööstuskoda hinnangul mõistlik sellest lähtuvalt ka Lähtealustes üle korrata näiteks seda, et näiduvahemikud on esialgsed ning viitavad hetkedele, mil peab piirangute ja leevendamiste aluseks olevate kriteeriumite puhul ning samuti võimalike tegema juhtimisotsuseid, kuid nende põhjal ei kehtestata automaatselt hoolsusmeetmete kasutamise puhul võimaldatavate leevenduste korral on neist kindlaid piiravaid või toetavaid meetmeid, vaid need otsustatakse alati võimalik oma tegevust planeerida eelduslikult ka pikemas perspektiivis ning neid ei hoolika analüüsi ja alternatiivide kaalumise põhjal." muudeta ilma uuenenud teadmiseta, mis ka avaldatakse. Tegemist on avaliku võimu üldise usaldusväärsuse küsimusega. Täna on näiteks paljude ettevõtjate jaoks jäänud mulje, et majanduse taasavamise aluseks olevaid kriteeriume muudetakse ajas ilma põhjendusteta järjest karmimaks ja nii lükkub avanemine järjest kaugemale. See tekitab aga nii usaldamatust kui ka võimatust oma tegevust planeerida sh täita tööandjal oma kohustusi töötajate ees. Eesti Kaubandus- Eraldi käsitlemist ja kokkuleppimist nn piirangute kehtestamise aluspõhimõttena võiks Võetud teadmiseks Vabariigi Valitsus kaalub kõiki piiranguid ja nende leevendamist Tööstuskoda väärida ka võrdse kohtlemise põhimõte, mida tänases situatsioonis just eesmärgiga leida võrdselt kohtlevaid lahendusi nii palju, kui see kaubandusele kehtestatud piirangute puhul on ka ette heidetud. Kui aktsepteerime, kriisiolukorras võimalik on. et nn traditsiooniline toidupood võib hakata piirangute tingimustes üha enam keskenduma ka muude sh ehitusmaterjalide, aiakaupade või rõivaste müügile, siis oleks ebavõrdne nõuda, et aianduspood ei võiks ennast operatiivselt „ümber kujundada“ toidukaupluseks või lemmikloomakaupluseks. Võimalike, tulevikus tekkida võivate, vaidluste vältimiseks, oleks vajalik ennetavalt mõelda välja töötada põhjalikumad piirangute seadmise kriteeriumid – nt kubatuur, ventilatsiooni tase, inimeste hulk vabal pindalal, inimeste hajutamise võimalused, füüsilised piirded viiruse leviku takistamiseks või inimeste reaalne füüsiline piiramine kaubanduspinnal jne. Eesti Kaubandus- Samuti rõhutame, et Lähtealustes oleks oluline rohkem tähelepanu pöörata Võetud teadmiseks Vastav eesmärk on valges raamatus seatud ning dokumendis Tööstuskoda põhimõttele, kuidas edaspidi püütakse veelgi täpsemalt ja sihitumalt kehtestada kirjeldatud olukorra seiramise süsteem ongi loodud selleks, et erinevaid piiranguid. Täna oleme siiski näinud, et piiranguid kehtestatakse pigem võimalikult täpselt nii piiranguid kui ka toetustegevusi sihitada. lausaliselt ja mitte väga sihitatult (vähemasti ei ole seda piisavalt põhjendatud), mis võib olla küll lihtsam ja kergem ka järelevalve aspektist, kuid on jällegi suurema majandusliku mõjuga, seevastu ei ole alati aru saada, kas seda toetab ka piisav meditsiiniline argumentatsioon. Näiteks juhul kui probleemiks on erapeod või nakkuse levik kinnistes ruumides, kus viibib palju inimesi koos, on küsitav, kas proportsionaalne meede on kaubanduse, huvitegevuse ja sporditegevuse lausaline piiramine või oleks võimalik soovitud eesmärki (kontaktide vähendamist) saavutada ka kitsamate ja spetsiifilisemate meetmetega. Täna on ettevõtjatele jäänud sageli selgusetuks, kas ja kuivõrd sellist analüüsi on üldse peetud või erinevaid alternatiive kaalutud. Samas on selge, et nii kaubanduspinnad kui ka kontori- või spordihooned on sageli väga erinevad nii oma suuruse, ventilatsiooni, inimeste liikumisvõimaluste jms poolest. Ka Eestis tegutsevad koolid ja muud lasteasutused paiknevad täna väga erinevates hoonetes, kasvõi juba seetõttu, et mõnes kohas on võimalik väga hästi korraldada nii toitlustus kui üldine liikumine nii, et kokkupuuted erinevate rühmade või klasside vahel on minimaalsed või üldse olematud, mis võimaldaks neid ka piirangute mõttes erinevalt käsitleda. Rõhutame seega, et edaspidi peab lähenemine muutuma detailsemaks, personaalsemaks ja sihitumaks ning vajadusel tuleb selliste lahenduste kasutamiseks välja töötada ka kontrolli ja järelevalvemeetmed, mida seni meie hinnangul piisavalt tehtud ei ole. Eesti Kaubandus- Kriteeriumid piirangute kehtestamiseks, leevendamiseks või karmistamiseks Võetud teadmiseks Riskitasemete kohta on info avaldatud: kriis.ee/et/riskitasemed. Tööstuskoda Ettevõtjate ja ilmselt ka paljude inimeste peamine ootus on see, et Vabariigi Valitsus Valgesse raamatusse on lsiatud lause: "Mõõdikute näiduvahemikud annaks teada kriteeriumid, millal hakatakse piiranguid leevendama ja/või kaotama või on esialgsed ning viitavad hetkedele, mil peab tegema riski suurenedes piiranguid kehtestama ja/või karmistama. Hetkel jääb Lähtealuste juhtimisotsuseid, kuid nende põhjal ei kehtestata automaatselt kindlaid tekst selles osas väga üldiseks ning ei anna lugejale soovitud infot. Mõistame, et piiravaid või toetavaid meetmeid, vaid need otsustatakse alati hoolika väga konkreetsete kriteeriumite kehtestamine ei ole alati võimalik ning hinnata tuleb analüüsi ja alternatiivide kaalumise põhjal." erinevaid kriteeriume kogumis, kuid avalikkuse ootus on see, et need kriteeriumid oleksid oluliselt detailsemad kui praegu Lähtealustes kirjas. Lähtealustes (lk 11) on toodud välja, et täpsema piirangute leevendamise kava koostab Vabariigi Valitsus eraldi dokumendina, lähtudes Lähtealuste strateegilisest raamistikust. Leiame, et selline lahendus, kus väga üldised kriteeriumid on ühes dokumendis ja detailsemad kriteeriumid teises dokumendis, süvendab segadust ja arusaamatust. Kaubanduskoda teeb ettepaneku lisada Lähtealustesse konkreetsemad kriteeriumid, mille täitmise korral võivad nii ettevõtjad kui ka inimesed eeldada piirangute leevendamist. Need saab esitada alati klausliga, et täiendava info valguses võidakse kriteeriume ka üle vaadata ning muuta. Viimane on vähemalt ettevõtjaile väga mõistetav kui muudatustega koos lisatakse ka vastav põhjendus. Eesti Kaubandus- Samuti peame oluliseks nn hoolsusmeetmete või eneseregulatsioonimeetmete puhul Võetud teadmiseks Valge raamat näeb ette, et asjaomane ministeerium koostöös Tööstuskoda välja tuua, kas ja millisel määral kavandatakse aktsepteerida tulevikus viiruse leviku valdkonna esindusorganisatsioonidega koostab valdkondlikud tõkestamiseks uusi vabatahtlikke meetmeid. Leiame, et selle võimaldamine võiks olla käitumisjuhised, mis on ennetavaks lisameetmeks. oluline ning samuti tuleks selgemini väljendada siis ka põhimõtet, et enesealgatuslikud meetmed annaksid võimaluse luua üldistest piirangutest erandeid. Näiteks, kas tulevikus võiks olla mõeldav, et eraettevõte (SPA, toitlustusasutus, meelelahutuskoht) ei peaks kõrge riskitaseme korral tegevust siiski peatama täielikult, kui tagab näiteks kõikide isikute kiirtestimise või, kas olukorras, kus üldiselt kehtiv siseruumides korraldatavatele üritustele ja koosolekutele keeld, oleks võimalik siiski erandeid teha juhul kui kasutatakse negatiivse testi nõuet või täiendavaid isikukaitsevahendeid (personaalsed õhu puhastajad) või standardist oluliselt paremat ventilatsiooni või muid variante, mis viiruse levimise riski oluliselt vähendavad. Leiame, et selline lahendus oleks vajalik ning aitaks ühtlasi motiveerida ka uusi ja innovatiivseid lahendusi välja töötama. Eesti Kaubandus- Riskitasemete defineerimine Võetud teadmiseks Riskitasemete täpsem kirjeldus on avaldatud eraldi kriis.ee lehel, sest Tööstuskoda Kuna Lähtealused on suunatud nii inimestele, ettevõtjatele kui ka muudele mõõdikud ja nende näiduvahemikud tuleb regulaarselt üle vaadata, organisatsioonidele, siis peaks Lähtealuste sõnastus olema võimalikult lihtne ja arvestades kõige uuemaid teadusuuringuid. Viidatud tabelis on arusaadav igaühele. Praegu muudab tekstist arusaamise raskemaks see, et tõepoolest riskitasemed kirjeldatud madalamalt väga kõrge tasemeni, Lähtealustes ei ole kirjas, mida loetakse madalaks, keskmiseks, kõrgeks ja väga kuid see toimib ka vastassuunaliselt. Lisame sellekohase täpsustuse kõrgeks riskiks. Selleks, et saada aru, mida konkreetne riskitase tähendab, tuleb teksti. lugejal minna kriis.ee lehele (https://www.kriis.ee/et/riskitasemed), kus on koroonaviiruse leviku riskitasemed lahti selgitatud. Teeme ettepaneku lisada riskitasemete osa ka Lähtealustesse, et lugeja ei peaks erinevatest allikatest infot otsima. Lisaks võib segadust tekitada see, et Lähtealustes on riskitasemete puhul lähtutud eeldusest, et nakatunute koguarv ja risk suureneb aja jooksul. Näiteks Lähtealustes (lk 12) on kirjas, et kõrgele riskile viitab see, kui kogukonnas on nakatumine väga laialt levinud ning nakatumiste koguarv kasvab väga kiirelt. Praegu oleme väga kõrge riskiga olukorras, kuid nakatumise koguarv ei kasva väga kiirelt, vaid on viimastel nädalatel hoopis kiirelt vähenenud. Seega võib lugejas tekkida segadus, kas praegu on väga kõrge risk või mitte. Sama tähelepanek puudutab ka kõrget ja keskmist riski. Teeme ettepanku muuta selles osas Lähtealuste teksti selgemaks. Eesti Kaubandus- Leiame, et Lähtealustes viidatud viisil valdkondlike koroonaviiruse leviku piiramise Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhiste eesmärk on jõuda ühiskondliku Tööstuskoda käitumisjuhiste koostamine on mõistlik lahendus ja aitab piiranguid paremini sihtida, kokkuleppeni, mis aitab ära hoida kõrgema riskitasemeni jõudmist, kuid samas peame väga oluliseks, et oleks antud ka selge signaal, et kui kuid nendega ei ole võimalik automaatselt piiranguid välistada, kuivõrd organisatsioon või ettevõtja neid meetmeid täielikult rakendab ja teeb võimalusel koroonaviiruse levikut mõjutavad väga paljud tegurid koos. veelgi enam (seda ka tõendab), siis on tal võimalus teatud osas piirangute alt ka väljuda. Vastupidisel juhul võib karta, et motivatsioon võimalikke täiendavaid meetmeid rakendada jääb tagasihoidlikuks, kui sõltumata nende rakendamisest tegevus ikka peatatakse. Tuleb siiski silmas pidada, et paljud meetmed eeldavad ka investeeringute tegemist ning need peavad olema ka majanduslikult tasuvad. Eesti Kaubandus- Piirangute kehtestamisega seotud toetusmeetmed Võetud teadmiseks Oleme teie kirjeldatud põhimõttega nõus ning seda on alati püütud ka Tööstuskoda Teeme ettepaneku lisada Lähtealustesse põhimõte, et toetusmeetmete tingimused järgida. Kahjuks on kriisiolukorras paratamatu, et mõni kord jõutakse tuleb avalikustada piirangute kehtestamisel või siis mõjuval põhjusel väga lühikese lahendusteni viibega. aja jooksul pärast piirangu kehtestamist. Varasemalt on olnud juhtumeid, kus toetusmeetme tingimused avaldatakse nädalaid pärast piirangute kehtestamist. See tähendab, et isikud jäävad pikaks ajaks teadmatusse, kas ja millisel kujul plaanib riik osaliselt hüvitada piirangutega tekkinud kahju. Selliseid olukord on mõistlik edaspidi vältida. Nagu eelnevalt ka selgitatud, ei ole olulised mitte konkreetsed meetmed või nende ülesloetlemine vaid, et oleks põhimõtteliselt kokku lepitud ja võimalik aru saada põhilistest toetusmeetmete rakendamise põhimõtetest – sihitus, mittediskrimineerimine, eelnev korrektne käitumine, käendused vs laenud jne. Samuti on küsitav, kas Lähtealustesse on mõistlik lisada sellises mahus erinevaid üldiseid arendus ja tugimeetmeid, mis võib-olla tuleksid sõltumata viiruse levikust, ning mille seostamine sellest väljatulekuga on keeruline ja kaudne – nt rohetöökohtade oskuste pakkumine, Rail Balticu projekti jätkamine või liikumisharrastusi soodustava elukeskkonna edendamine jne. Pigem peaksime mõistlikuks keskenduda olulisemale. Eesti Kaupmeeste Täname Riigikantseleid võimaluse eest avaldada arvamust lähtealuste dokumendi Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu Liit esimesele versioonile. Tutvusime dokumendiga kaupmeestega isekeskis, ilma vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. riigiasutuste suunava toeta ning tunnetame, et sisendi andmiseks oleks meile vajalik sisuline arutelu protsessi eestvedajatega. Hetkel ei ole dokumenti lugedes meie jaoks selge, mille jaoks võimalikke välja pakutavaid meetmeid rakendataks ja kas need lisanduksid riiklikele piirangutele või oleksid neid täiendavad. Vajalik oleks suuline arutelu ja teiste sektoritega ühtlustatud lähenemine. Samuti juhendamine, kuna meil ei ole kindlust, et ettevõtete poolt täna kasutatavaid meetmeid valgusfooriskaalale paigutades saavad erinevad sektorid paigutusloogikast üheselt aru. Mõni sektor võib sama meetme paigutada näiteks kollasele astmele, teine oranžile. Püüdmaks sellegipoolest anda Riigikantseleile infot, mida meile tundub, et on küsitud, oleme koondanud ettevõtete poolt tarvitusele võetud olulisemad riskimaandusmeetmed ja saadame teile sellekohase info. Kui neid meetmeid asuda paigutama valgusfoori süsteemi, mida eelduslikult on soov üle tegevusvaldkondade teha, teeme ettepaneku Riigikantseleile korraldada selleks arutelu erinevate sektorite esindajate osalusel. Usume, et paljud meetmed on kattuvad ja oleks mõistlik kui näiteks puhkeruumide kasutuse piiramine või uksel temperatuuri mõõtmine käivituksid kõigis valdkondades sama fooritule “süttides”. Mitte selliselt, et kaubanduses näiteks piirataks puhkeruumide kasutust kollase tule korral, aga toitlustuses alles oranži puhul. Eesti Kaupmeeste Ühtlasi toome välja, et kasutusele võetavate meetmete vajalikkus sõltub ka Võetud teadmiseks Käitumisjuhised ongi mõeldud valdkonna kokkuleppena. Arusaadavalt Liit teguritest, mis täna erinevad möödunud aastast ja ilmselt ka 2021. aasta teisest võib detailides nende rakendamine organisatsiooniti veidi erineda, poolest. Antigeeni kiirtestide laialdane kättesaadavus ja taskukohasemaks muutuv kuid oluline on just peamiste meetmete järgimine, et hoida ära hind võimaldab tõenäoliselt lubada tegevusi, mida möödunud aastal teha ei saanud. järgmisele riskitasemele jõudmist. Samuti mõjutab ettevõttes kasutatavaid ohutusmeetmeid see, kui paljud ettevõtte töötajatest juba on vaktsineeritud. Seetõttu on meie hinnangul ebamõistlik lülitada ühtlaselt uue fooritule süttides tööle kohustuslikus korras sektoripõhised ohutuse tagamise meetmed. Meetmete vajalikkus konkreetses ettevõttes sõltub paljudest teguritest. Soovitame sellel põhjusel meetmeid käsitleda kui soovitusi või parimat praktikat. Eesti Kaupmeeste Järgnevalt toome välja olulisemad tegevused, mida kasutatakse täna või on Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu Liit kasutatud viimase aasta jooksul jaekaubanduses koroonaviiruse nakkusriski vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. vähendamiseks. Nende meetmete abiga oleme pea täielikult suutnud vältida Palume võimalusel vormistada ettepanek valdkondliku töökohapõhiste nakkuskollete teket ning meie eesliini töötajad on töökohalt käitumisjuhisena valge raamatu tabel 1 põhjal (soovituslik töödeldav (kauplusest) nakkust saanud haruharva. kujundatud fail on avaldatud kriis.ee lehel). 1.Pindade sage koristus, pesu, desinfitseerimine. Nt. liftinupud, eskalaatorite käsipuud, ostupuldid, ostukärud, makseterminalid. Kevadel 2020, kui ei olnud veel teada, et viirus levib peamiselt õhu, mitte pindade kaudu, oli puhastamine ja desinfitseerimine eriti laiaulatuslik. Tänaseks on selle osakaalu vähendatud ja pandud suurem fookus ventileeritusele ja heale õhuvahetusele. Aga endiselt käib puhastamine sagedamini kui tavaolukorras. Seda nii kauplustes, kontoris kui laoruumides. 2.Desinfitseerimisjaamad ja isikukaitsevahendid töötajatele. Samuti klientidele, kas kohustuslikus määras või sellele täiendavalt. Kätepesuvõimaluse tasuta pakkumine klientidele tualettruumides, kus avalik tualett on olemas. 3.Madalama ohutaseme korral maskikandmise soovitus nii enda töötajatele kui klientidele. Kõrge ohutaseme korral maskikandmise nõue oma töötajatele ja klientidele. Väga kõrge ohutaseme korral kliendi teenindamisest keeldumine ja hoonest välja eskortimine, kui maskikandmisnõuet ei täideta. Viimases punktis on oluline riigi selge sõnumikeel ja koostöö politseiga kuna ühiskonnas on ka veendunud maskivastaseid, kes usuvad, et nende põhiseaduslik õigus on ostelda maskivabalt. 4.Lastele ja noortele suunatud ajaveetmistegevuste sulgemine. Avalike puhkenurkade ja mängualade, pinkide ja istumisalade sulgemine. 5.Agressiivsemate turundustegevuste ja ürituste edasilükkamine. Väiksema ohutseme korral saab üritusi korraldada näiteks kutsetega või hajutatult, nii et disantsi saaks hoida. Turvameestele suuniste andmine madalama ohutaseme olukorras korraldatavatel üritustel hajutatuse tagamiseks. 6.Agressiivsemate hinnakampaaniate ärajätmine füüsilistes poodides. Allahindluste tegemine pikemale perioodile või selliselt, et neid ei reklaamita füüsilisse poodi lühikeses ajavahemikus kutsuva kampaaniana. Kampaaniaid suunatud võimalusel e- kanalitesse. 7.Tooteesitlused ja degusteerimised ära jäetud. Piiratud aktiivmüüki. 8.Kontori poolel osad ettevõtted jätnud ära uute toodete näidiste vastuvõtu, et mitte Eesti Kaupmeeste Meie hinnangul on antud kriisi puhul oluline ja vajalik operatiivne juhtimine, lähtuvalt Võetud teadmiseks Dokumendis on kirjas: "Lähtudes koroonaviiruse levikust põhjustatud Liit olukorrast ja mõjuritest nende hetkekontekstis. Seetõttu me ei näe, et valges olukorra sotsiaal-majanduslikest mõjudest (vt lisa 1) on Eesti raamatus toodud meetmed saaksid minna käiku automaatselt. Kõiki kriteeriume ja kavandanud nii lühi- kui ka pikaajalisi tegevusi. Lühiajalisi tegevusi võimalikke meetmeid kirjeldada ei ole võimalik, mistõttu võib eeltoodud nimekirja viiakse täielikult või osaliselt ellu 2021. aastal, pikemaajaliste võtta eelkõige soovitustena või võimalustena, mille seast valida sobilikke meetmeid. tegevustega alustatakse sel või järgmisel aastal ning neid viiakse ellu mitme aasta vältel. Valges raamatus on järgnevalt esile toodud neist peamised ja praegu teadaolevad" Eesti Kaupmeeste Valdkondliku käitumisjuhise ettepanek. Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu Liit vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. Edastame ettepaneku asjaomasele ministeeriumile. Valdkondlikud käitumisjuhendid on kavas avaldada kriis.ee lehel. Eesti Kirikute 1. Eelnõu lk 7, lõik „Leiame koos lahendused“ – kuigi sulgudes oleva loetelu puhul on Arvestatud osaliselt Selgitame: viidatud lõigus on üldnimetused ning ususlised ühendused Nõukogu tegemist avatud loeteluga, teeme ettepaneku ka mõiste „usulised ühendused“ kuuluvad avalike ürituste korraldajate hulka. Täiendasime loetelu lk lisamiseks loetellu, kuivõrd nt vaimse tervise küsimustes, millele on Eelnõus ja 11. valitsuse tegevuses suurt tähelepanu pööratud, on usulistel ühendustel kindlasti väga selge, eripärane ja oluline roll. Eesti Kirikute 2. Eelnõu lk 8, lõik „Toetame eesti kultuuri kestlikkust“ – kuivõrd lõigu lõpus on Arvestatud Nõukogu toodud välja ka Eesti inimeste vaimsuse ja vaimse tervise toetamine, teeme ettepaneku täiendada lõiku pärast sõnu „spordivaldkonna organisatsioonidele ja“ sõnadega „usulistele ühendustele ning nende“. Eesti Kirikute 3. Eelnõu lk 11, lõik „Meie soov on leida...“ – teeme ettepaneku lisada lõigu Arvestatud Nõukogu kolmandas lauses sulgudes olevasse loendisse kaasatavate organisatsioonidena ka usulised ühendused. Kommentaar: Arvestades, et peaaegu kõikides Vabariigi Valitsuse COVID-19-viirust puudutavates korraldustes on nimetatud usulisi ühendusi ja jumalateenistuste korraldamist, on riik lähtunud eeldusest, et tal on õigus sekkuda usuliste ühenduste tegevusse. Sellises olukorras oleks loomulik, et edasiste tegevuste planeerimisse ja kokkuleppimisse kaasatakse usulised ühendused koostööpartneritena, kellega eelnevalt arutatakse võimalikud rakendatavad meetmed läbi. Eesti Kirikute 4. Eelnõu lk 11, lõik „Meie soov on leida ...“ ja lk 13, tabel 2 – Eelnõust ei selgu Võetud teadmiseks Selgitame: Valdkonna eest vastutav miniteerium koordineerib Nõukogu üheselt, kuidas saab olema koordineeritud selliste nn valdkondlike käitumisjuhiste koostöös olulisemate partnerorganisatsioonidega ja Terviseametiga koostamine, nii valdkonna sees kui ka ühtlustatuna erinevate valdkondade vaheliselt, käitumisjuhiste koostamist. Usuasjade puhul on tõesti selleks et tagada enamvähem samalaadsed abinõud samade riskitasemete juures (nii oleks Siseministeerium, mis saab oma tegevust koordineerida ka nt usuliste ühenduste puhul, millega seonduvat koordineerib Siseministeerium, Kultuuriministeeriumiga, et sarnases olukorras olevatel võimalike meetmete osas terve rida ühiseid põhimõtteid kultuuriasutustega, mis on organisatsioonidel oleksid rakendatud sarnased põhimõtted. aga Kultuuriministeeriumi valitsemisalas). Käitumisjuhiste näol on tegemist organisatsiooni tasandil rakendatavate vabatahtlike käitumuslike piirangutega. Õiguslikku mõju Eesti Kirikute Puudutades Eelnõu lk 12 olevat tabelit riskitasemete kohta jagab EKN õiguskantsleri Võetud teadmiseks Riskitasemete kohta on info avaldatud: kriis.ee/et/riskitasemed. Nõukogu 13.04.2021 arvamuses Eelnõu kohta väljendatud seisukohta, milles ta palub Valgesse raamatusse on lsiatud lause: "Mõõdikute näiduvahemikud „kaaluda riskitasemete määratlemiseks kasutatavate mõõdikute täpsustamist ja on esialgsed ning viitavad hetkedele, mil peab tegema selget sõnumit ühiskonnale, et ühelgi mõõdikul ega riskitasemel ei ole automaatset juhtimisotsuseid, kuid nende põhjal ei kehtestata automaatselt kindlaid seost põhiõiguste piirangutega. Piiranguotsused langetatakse alati vastavalt piiravaid või toetavaid meetmeid, vaid need otsustatakse alati hoolika seadusele hoolika analüüsi ja alternatiivide kaalumise tulemusel. Teatavasti on analüüsi ja alternatiivide kaalumise põhjal." lubatud vaid need piirangud, mis on nakkuse leviku vähendamiseks vältimatult vajalikud ja proportsionaalsed.“ Kindlasti on ka avalike jumalateenistuste ja usuliste talituste keelamine väga oluline põhiõiguse – usuvabaduse – piirang, mistõttu ka sellise piirangu võimalikku rakendamist tuleks alati igakülgselt ja kõiki seotud osapooli kaasates kaaluda, sh kaaludes võimalikke alternatiive, ning sellise piirangu kehtestamine ei saa olla automaatselt seotud riskitasemete määratlemiseks kasutatavate mõõdikutega. Eesti Kirikute EKN-i igal liikmeskirikul on alates 2020. aasta märtsikuust kujunenud välja selged Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu Nõukogu omapoolsed meetmed, mida on rakendatud koostoimes erinevate riiklike vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. piirangutega. Nende kaardistamine ja ühtlustamine EKN-i kõigi liikmeskirikute kohta Edastame ettepaneku asjaomasele ministeeriumile. Valdkondlikud nelja riskitaseme lõikes on põhimõtteliselt mõeldav, kuid usuliste ühenduste valdkond käitumisjuhendid on kavas avaldada kriis.ee lehel. iseenesest on loomulikult märkimisväärselt laiem kui EKN, hõlmates ka tervet hulka teisi usundeid. Kõiki usulisi ühendusi puudutava ühisdokumendi koostamine ei ole mõeldamatu, kuid siin tuleb eeldada Siseministeeriumilt olulist ja erinevaid osapooli kaasavat koordineerivat rolli. Praegu ei selgu Eelnõust ka see, millist tähtaega on selliste käitumisjuhiste valmimiseks silmas peetud. Tabeli/käitumisjuhiste enda osas on ka küsimuseks, millisena on kavandatud selliste juhiste õigusjõud ning kuidas ja kelle poolt kavatsetakse see erinevates valdkondades kehtestada. Kas see jääb, nii nagu see välja töötatakse, vastava valdkonna ministeeriumi ja valdkonna organisatsioonide ühiseks kokkuleppeks või saab see olema kehtestatud mingi tasandi õigusaktiga? Eesti Kirikute 5. Eelnõu lk 22 – Ajaloolised pühakojad on kindlasti Eesti rahvuskultuuri väga oluline Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mille osas on dokumendis Nõukogu osa ning väga paljud nendest on muinsuskaitse all, seega seotud ka viidatud rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku lepitud. muinsuskaitseliste riiklike kohustustega, mida täidavad ja mille eest vastutavad pühakodade omanikud – kogudused. Palume kaaluda võimalust, kas usuliste ühenduste toetamine, kes tagavad ajaloolistes pühakodades ja teistes nende omandisse kuuluvates muinsuskaitsealustes hoonetes nende säilimise ja korrashoiu ka olukorras, kus neil ei ole oma põhikirjalise tegevuse käigus võimalik saada tavapärast tulu (nt avalike jumalateenistuste keelu perioodil; koguneb ju terves hulgas kogudustes märkimisväärne osa koguduse tuludest korjandustest, mis tehakse jumalateenistustel), võiks samuti kuuluda riiklike toetusmeetmete hulka. Eesti Kirikute 5.1. Esimene lõik „Toetame eesti kultuuri kestlikkust“ – teeme ettepaneku täiendada Arvestatud Nõukogu lõiku pärast sõnu „spordivaldkonna organisatsioonidele ja“ sõnadega „usulistele ühendustele ning nende“ (vt ka eespool ettepanek nr 2). Eesti Kirikute 5.2. Täiendada jaotist „Me teame, et:“ kolmanda alapunktiga järgmises sõnastuses: Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mille osas on dokumendis Nõukogu „- piirangud (avalike jumalateenistuste ja usuliste talituste keelud või viidatud rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku lepitud. osalemispiirangud) on vahetult ja oluliselt mõjutanud usuliste ühenduste majanduslikku toimetulekut. Samas on usulised ühendused ja nende töötajad hoidnud pühakojad avatuna ning võimaldanud nii koguduseliikmetel kui teistel inimestel saada seal hingelist ja vaimset tuge. Samuti on usulised ühendused jätkanud nende kohustuste täitmist, mis on seotud muinsuskaitsealuste pühakodade ja teiste hoonete kui meie kultuuripärandi säilitamise ja korrashoiuga.“ Eesti Kirikute 5.3. Täiendada lõiku „Nende mõjude leevendamiseks ...“ pärast sõna Mittearvestatud Usulised ühendused sisalduvad organisatsioonide mõistes. Nõukogu „organisatsioonidel“ sõnadega „ning usulistel ühendustel“. Oranisatsioonide liike ei ole mõistlik kavas eraldi nimetada. Eesti Kirikute 5.4. Täiendada vasakpoolses tulbas, lühiajaliste tegevuste loetelus, esimest lõiku, Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mille osas on dokumendis Nõukogu lisades selle lõppu, pärast sulgudes olevat osa, sõnad „ja usulistele ühendustele“. viidatud rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku lepitud. Eesti Kirikute 6. Eelnõu lk 23 – täiendada vasakpoolses tulbas, lühiajaliste tegevuste loetelus, Arvestatud Nõukogu kolmandat lõiku, sõnastades selle järgmiselt: „suurendame abiliinide ja veebinõustamise kättesaadavust ja kasutatavust nii vaimse tervise probleemide kui ka lähisuhtevägivalla all kannatavate inimeste toetamiseks;“ Kommentaar: lisaks abiliinidele on nendes valdkondades asutatud ka selleteemalisi veebiportaale, mille kaudu toimub veebinõustamine (nt on EKN-i poolt asutatud Ühiskonnatöö sihtasutus avanud 2020.a kevadel hingeabi- ja nõustamisportaali sinuabi.ee, mille juures tegutsevad nõustajatena hingehoidjad, kaplanid, psühholoogid, psühhoterapeudid, teoloogid jt spetsialistid). Ettepanek on seega, et ka veebinõustamise võimalused saaksid käesolevas dokumendis nimetatud. Eesti Kirikute 7. Eelnõu lk 23 – täiendada vasakpoolses tulbas, lühiajaliste tegevuste loetelus, Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mis on dokumendis viidatud Nõukogu viiendat lõiku, sõnastades selle järgmiselt: rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku leppimisel. „vaimse tervise meetmete lisarahastamine (nt esmatasandil pakutavate vaimse tervise teenuste mahu suurendamine, kogudustes jt institutsioonides tegutsevate hingehoidjate ning hoolekande- ja meditsiiniasutuste kaplanite võrgustiku laiendamine, lastele ja lapsevanematele e-nõustamise võimaluse pakkumine, vaimse tervise eneseabi digitaalsed tööriistad lastele, täiendav teavitustöö);“ Kommentaar: Peame oluliseks, et veidi enam kui aasta tagasi loodud haigla- ja hoolekandekaplanaat ühes kaplanite ja hingehoidjate võrgustikuga leiaks selles strateegilises dokumendis nimetamist. Eesti Kirikute 8. Eelnõu lk 23 – täiendada parempoolses tulbas, pikemaajaliste tegevuste loetelu Mittearvestatud Dokumendis on kajastatud tegevused, mis on dokumendis viidatud Nõukogu uue tegevusega: rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku leppimisel. „kogudustes jt institutsioonides tegutsevate hingehoidjate ning hoolekande- ja meditsiiniasustuste kaplanite tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, nende väljaõppeks ja täiendkoolituseks lisaressursside võimaldamine.“ Kommentaar: Peame oluliseks, et haigla- ja hoolekandekaplanaat ühes kaplanite ja hingehoidjate võrgustikuga oleks jätkusuutlik ning konkreetne vajadus nende ametikohtade jätkuva täitmise tagamiseks oleks ka riiklikus strateegiadokumendis välja toodud. Eesti Valdkondliku käitumisjuhise ettepanek. Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu Konverentsibüroo vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. MTÜ Edastame ettepaneku asjaomasele ministeeriumile. Valdkondlikud Eesti Linnade ja 1. eelnõu lk 7-8: Mittearvestatud käitumisjuhendid on kavas Huviharidust käsitleme avaldada osana kriis.ee lehel.ning oleme haridussüsteemist Valdade Liit • Lisada seitsmes eesmärk: täpsustanud hariduse eesmärgi sõnastust. HOIAME EESTI NOORTE VÕIMALUSI OSALUSEKS KVALITEETSES NOORSOOTÖÖS, võimaldades noorsootööasutustel (sh huvikoolidel ja avatud noortekeskustel) ja huvitegevuse ühingutel jätkata võimalikult suurel määral kontaktõppe ja -tegevusega ning arvestades perekondade sotsiaalmajandusliku olukorra mõju distantsõppe ja -tegevuse läbiviimise efektiivsusele. Seeläbi tagame noortele võimalikult võrdsed tingimused mitteformaalseks õppimiseks, võimaldame neile arengu ja sotsiaalsete suhete pidevuse ning aitame toetada nende vaimset tervist. Eesti Linnade ja • COVID-19 mõjude ülevaateks ja prognoosimiseks on kavandatud elanikkonna Võetud teadmiseks Täpsustame, et COVID-19 avaliku arvamuse küsitlust viiakse praegu Valdade Liit hulgas iga kahe kuu tagant viia läbi küsitlus. Teeme ettepaneku kaaluda küsitluse läbi kaks korda kuus ja see on muu hulgas sisendiks iga kahe kuu toimumise sagedust, sest sellise tagant valitsusasutuste poolt koostatavale COVID-19 mõjude intervalliga ei pruugi sisulise analüüsi piisava kvaliteediga teostamine olla võimalik. prognoosile. Samuti väsivad küsitletavad. Eesti Linnade ja 2. eelnõu lk 11 Võetud teadmiseks Valge raamatu üks põhimõtteid on valitsusasutuste ning era- ja Valdade Liit • Ebaselgeks jääb lähtealuste lk 11 toodud üleskutse valdkondadele ja neis vabakonna koostöös lahenduste leidmine. Viidatud valdkondlikud tegutsevatele organisatsioonidele koostöös valdkonna ministeeriumiga detailsemate käitumisjuhised koostatakse vastutava ministeeriumi ja valdkonna käitumisjuhiste loomiseks. Kas esindusorganisatsioonide koostöös. siin on mõeldud, et iga ministeerium koostab valdkondlikud käitumisjuhised nt Sotsiaalministeerium koostöös hoolekande-, tervishoiu- jne asutustega? Eesti Linnade ja 3. eelnõu lk 15 Võetud teadmiseks Ennetava käitumise alla kuuluvad näiteks soovitused tervislikuks Valdade Liit • Lähtealuste selgituste kohaselt on lühiajalised tegevused suunatud koroonaviiruse eluviisiks, hügieeninõuete täitmiseks, samuti ka täiendavad leviku vahetute mõjude leevendamiseks ja pikemaajalised tegevused selgitustööd distantsi hoidmise ning kontaktide vähendamise sotsiaalmajanduslike mõjude vajalikkusest nakkuse tõusufaasis jne. Valgele raamatule lisaks leevendamiseks. Teeme ettepaneku pöörata suuremat tähelepanu tulevikus kavandatakse tegevusi ka riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti võimalike haiguspuhangute ennetamisele. Lk.16 märgitakse küll vajadust toetada 2035" tegevuskavas ning viiakse ellu valdkonna arengukavades. ennetavat tervisekäitumist, aga jääb ebaselgeks, "Eesti 2035" tegevuskavas on kriisideks valmistumise tegevused sees. mida selle all mõeldakse. Eesti Linnade ja 4. eelnõu lk 16 Võetud teadmiseks täiend "Teatud" on kustutatud. Eesliinitöötajate vaktsineerimine on Valdade Liit • Eesti inimeste kaitsmiseks nakatumise eest on kavas kaitsta eesliinitöötajaid ja hetkel peatatud. elutähtsate teenuste pakkujaid. Lühiajaliste tegevustena on kirjas teatud eesliinitöötajate esmajärjekorras vaktsineerimine, leiame, et täiend „teatud“ on liigne. Kindlasti kuuluksid kiirkorras vaktsineerimisele ka hoolekande, tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna töötajad, kelle töö nõuab kliendiga füüsilist kontakti. Teeme ettepaneku koostöös kohalike omavalitsutega määratleda vaktsineerimist esmajärjekorras vajavate olulisi teenuseid osutavate isikute ring. Eesti Linnade ja 5. eelnõu lk 17 Arvestatud osaliselt Hoolekandeasutustele kiirtestide tagamine lisatud. Teise ettepaneku Valdade Liit • Lisada lühiajalise tegevusena hoolekandeasutuste varustamine kiirtestidega, kuna puhul viitame, et dokumendi esimese eesmärgi all on juba välja paratamatult jääb osa inimesi vaktsineerimata nt tervislikel põhjustel. Kiirtestid toodud "kohalike omavalitsuste toetamine viiruse leviku tõkestamisega aitaksid vältida ootamatute haiguskollete tekkimist ja asutuste sulgemise vajadust. ja selle mõjude leevendamisega seotud kulude katmisel". • Lisada lühiajalise tegevusena kohalike omavalitsuste toetamine täiendava personali koolitamiseks ja rahastamiseks nt tugiisikud koolidesse ja individuaalõppeks, sotsiaalteenuse laiendamiseks, vaimse tervise küsimustega tegelemiseks. Samuti on väga oluline tagada koduteenuseid proaktiivselt ning aidata sellega kaasa kontaktide vähendamisele ja nakatumise kasvu piiramisele. Eesti Linnade ja 6. eelnõu lk 18: Mittearvestatud Selgitame. Kiirtestide kasutamise osas on 2021. aasta lisaeelarvega Valdade Liit • Lisada lühiajaliste tegevustena kiirtestid noorsootööasutustes. rahalised vahendid ette nähtud kiirtestide kasutamiseks koolides. • Lisada investeeringud õhukvaliteedi ja ventilatsioonisüsteemide parandamiseks ka Ventilatsioonisüsteemide parandamiseks ette nähtud rahalised noorsootööasutustes (st pidades silmas noorsootöö keskusi ja munitsipaalhuvikoole). vahendid eraldatakse KOVidele, kes saavad ise täpsemalt otsustada, milliste objektide ventilatsioonisüsteeme on tarvilik uuendada. Eesti Linnade ja 7. eelnõu lk 23 Arvestatud osaliselt Termin "ametiisikud" on asendatud "eesliinil töötavate inimestega". Valdade Liit • Lühiajalise tegevusena on toodud välja eesliinil töötavate ametiisikute Lisatud tegevus "erihoolekande ja rehabilitatsiooni töötajatele ning puhkamisvõimaluste parandamine. Leiame, et puhkamisvõimaluste parandamisele üldhoolduse töötajatele supervisiooni teenuse ja psühholoogilise tuleb tähelepanu pöörata kõigi eesliinitöötajate puhul, mitte ainult ametiisikute puhul. nõustamise pakkumine vaimse tervise parendamiseks ja hoidmiseks." • Lisada tegevusena sotsiaal- ja hoolekandetöötajatele töönõustamise teenuste (nt supervisioon, kovisioon, coaching, mentorlus jm) võimaldamine. Eesti Linnade ja 8. eelnõu lk 34 Võetud teadmiseks Dokumendis on välja toodud, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul on Valdade Liit • Täiendavat tähelepanu vajaks lähtealustes märgitu, et kriisimeetmed (koolide ja kriisimeetmed (koolide ja lasteasutuste sulgemine, karantiinimeetmed) lasteasutuste sulgemine ning karantiinimeetmed) on suurendanud laste suurendanud ka laste väärkohtlemise ohtu ja juhtumite tõsidust ning et väärkohtlemise ohtu ja juhtumite tõsidust kodudes. Samal leheküljel väidetakse, et paljud juhtumid jäävad ka peidetuks, sest kodudesse suletuna pole 80% lastest tundis end distantsõppe ajal kooliskäimisega võrreldes turvalisemalt. ohvril võimalik vägivallast teatada. Eesti Linnade ja 9. eelnõu lk 34-35: Võetud teadmiseks Sisend pärineb Haridus- ja Teadusministeeriumilt. Valdade Liit • Huvihariduse ja huvitegevuse mõistete kasutamine ei ole tekstis korrektne ja tuleks üle vaadata ning sõnastada haridust puudutav osa selliselt, et oleks arusaadav, millistes kohtades peetakse silmas huviharidust ja millistes kohtades huvitegevust. Eesti Linnade ja Kokkuvõttes soovivad kohalikud omavalitsused, et nende roll ja ülesanded Võetud teadmiseks Kohalik omavalitsus saab võtta veelgi aktiivsema rolli pandeemia Valdade Liit koroonakriisist väljumisel ning selle ennetamisel oleksid selgemalt välja toodud ning negatiivsete mõjude maandamiseks näiteks aktiviseerides kohalikku on jätkuvalt valmis kaasa mõtlema erinevate lahenduste väljatöötamisel ja kogukonda leidma neile parimaid lahendusi ja toetama abivajajaid. rakendamisel. Eesti Näituste AS Valdkondliku käitumisjuhise ettepanek. Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. Edastame ettepaneku asjaomasele ministeeriumile. Valdkondlikud käitumisjuhendid on kavas avaldada kriis.ee lehel. Eesti Perearstide Kommentaare ei ole. Võetud teadmiseks Selts Eesti Arvestades lähtealuste kohta arvamuse kujundamiseks jäetud väga kitsast ajaraami Võetud teadmiseks Ravimihulgimüüjate ning dokumendi küllaltki kõrget abstraktsiooniastet, kus praeguse seisuga puuduvad Liit konkreetsed praktilised kriteeriumid, mille alusel hinnata ühe või teise riskitaseme puhul vajalikke tegevusi ja piiranguid, esitame ka oma märksõnad üldisemates kategooriates. Tugineme oma seisukohtades lisaks Eesti ravimihulgimüüjate kriisiaegsetele kogemustele ka üle-Euroopalise ravimihulgimüüjate organisatsiooni GIRP ning selle teiste liikmete ühistele seisukohtadele. Eesti 1. Senine tervisekriisi kulg Euroopas ja maailmas on ilmekalt tõendanud, et Võetud teadmiseks Ravimihulgimüüjate sõltumata kriisi raskusest või riskitasemest on igal juhul vajalik tagada ravimite, Liit meditsiiniseadmete ja -tarvikute jt elutähtsate kaupade liikumine. Seda nii riigi sees kui ka piiriüleselt. Peame väga tänuväärseks ja oluliseks, et vastavad põhimõtted on jõudnud ka lähtealuste dokumenti. 1.1 Praktilise poole pealt märgime, et selle eesmärgi täitmiseks tuleb arvestada ning tagada asjakohased erandid ravimite jt meditsiinikaupade ja teenuste liikumisele seatud faktilisest või formaalsetest piirangutest – olgu need geograafilised, ajalised, dokumentaalsed (N. eelmisest aastast tervisedeklaratsioonide kontroll piiridel), kaubanduslikud, ekspordi-impordi piirangud vm. Oluline on, et liikuda saaks nii ravimid ise kui ka nende vedamise, komplekteerimise, transpordi jms tegevustega reaalselt toimetavad inimesed. Vajadusel tuleb tagada nende isikute vaba liikumine kodust tööle ja tagasi, töötajate juurdepääs töölkäimiseks vajalike teenusteni (lastehoid jm), liikumine (sh piiriülene) elutähtsate kaupade tarnijate ja kaupade tellijateni (ravimite tootjad, teised ravimihulgimüüjad, tervishoiuasutused, apteegid, arstid jm), tagada ravimite liikumiseks vajalik tehniline tugi (mootorikütus, energia jne), isikukaitsevahendite kättesaadavus ravimite logistika eest vastutavatele töötajatele. Meie ühine oluline ja positiivne õppetund eelmisest aastast on eraettevõtete tihe koostöö asjaomaste riigiasutustega (ravimiamet, politseiamet, välisministeerium jm) ravimite liikumisel tekkinud tõrgete, piiriületuse, kaupade teistest riikidest Eesti suunal teele lubamise tõkete tekkimisel jms olukordades. Eesti 1.2 Täienduseks eelmisele mõttele tuleb ka poliitilisel tasandil tagada kaupade vaba Võetud teadmiseks Valges raamatus on seatud eesmärk: "Hoiame piiriülese liikumise Ravimihulgimüüjate liikumine Euroopa Liidu ühisturul. Võimalikke piiranguid kaupadele tohiks seada võimalikult avatud, võttes arvesse nakatumise üldpilti Eestis, mujal Liit üksnes äärmisel erandjuhul kooskõlas EL ja riikidevaheliste kokkulepetega, Euroopas ja maailmas tervikuna. See aitab paljudel Eesti inimestel minimaalses ulatuses ja ajaliselt piiratult ning võimalikult kitsalt ja selgelt piiritletud säilitada senine töö- või õppimiskoht ning toetab kriisis kannatada konkreetsetele kaubanimetustele. saanud turismisektorit." Siin on silmas peetud ka kaupade liikumist. Eesti 1.3 Vajadusel saab kaaluda ka eritingimuste lubamist lähtuvalt kaupu turustavate Võetud teadmiseks Ravimihulgimüüjate ettevõtete kaupade portfelli ulatusest. Eeskätt tuleb tagada tegevuse jätkuvus Liit kaupade täissortimenti (nn full-line) pakkuvatele organisatsioonidele. Seeläbi saab tagada just tarneahela kui terviku toimivuse ja paindlikkuse. Mida intensiivsemaks kujuneb kriisihetk, seda olulisem on võimalikult täielikult kasutada olemasolevaid ressursse, kogemust, parimat teadmist ning mitte leiutada ega algusest peale uuesti luua paralleelseid dubleerivaid struktuure. Eesti 2. Eelnimetatud õppetunnist tuleks lähtuda ka homsete kriisihalduse ja -lahenduste Võetud teadmiseks Edastame seisukohad ka Sotsiaalministeeriumile, kes vastutab Ravimihulgimüüjate kavandamisel. vaktsiinide soetamise ning vaktsineerimise korraldusliku aspekti eest. Liit Lähtealuste dokument sedastab pikaajaliste tegevustena väga õigesti ka koroonaviiruse vastu vaktsineerimise otsuste vastuvõtmise pandeemiajärgseks ajaks (näiteks vajalikud vaktsiinikogused, inimeste omaosalus jms). Sama kavade kohta võib lugeda ka meediast peaministri, Sotsiaalministeeriumi, erinevate kriisihalduse töörühmade avaldustest, tegevuskavadest jm. Käesoleva kriisi hoiatav õppetund sellest vallas võiks olla COVID-vastaste vaktsiinide ladustamisetranspordi-logistikakorralduse mõnevõrra konarlik algus. Vaatamata ravimihulgimüüjate möödunudsügisestele üleskutsetele hõlmata meie sektori esindajad piisavalt varakult ettevalmistusprotsessidesse, meid riigi ootustest vähemalt aegsasti ette teavitada, jõuti selleni reaalselt alles aastavahetuse pühadel ning sellele järgnevatel kuudel – st ajal, kui logistikaküsimusi tuli juba päriselus lahendada, mitte enam selleks valmistuda. Kriisisituatsioonis üleöö uue kompetentsi loomine ei ole võimalik. Üritada seda dubleerivalt teha olukorras, kus asjakohane professionaalne teadmine on reaalselt juba olemas, oleks lubamatu aja- ja ressursikulu. Arvestades ühelt poolt ülemaailmset vaktsiininappust ning teiselt poolt hooajaliste/regulaarselt ja korduvalt kasutatavate vaktsiinide tarneahelate toimimist, on nende sügise ja järgmise aasta vaktsineerimise korralduse küsimustega tõepoolest kiire (analoogiliselt tuleb näiteks gripivaktsiinide vajadus prognoosida ning ravimid tellida pea aastajagu ette). Saame peaaegu väita, et pikaajalised otsused vaktsineerimise tuleva korralduse kohta, ootused ettevõtetele, riigi- ja erasektori rollijaotused vaktsiinide ja vaktsineerimise jaotamisel, tegevuste korraldamisel jm kriitiline tuleviku tegevusraamistik peaks paigas olema juba täna. Võimalik üleminek (kas, millal, mis ulatuses?) pea täies ulatuses riiklikult korraldatud vaktsiinihangetelt, jaotuselt ja immuniseerimise korralduselt traditsioonilist ravimite ja tervishoiuteenuste ahelat hõlmavale korraldusele vajab selget plaani ja ettevalmistusteks piisavat ajaraami. Olemasoleva ressursi kasutuselevõtmine üleöö ei pruugi praktikas olla realistlik. Arvestama peab ka vaktsiinide endi arenguga. Näiteks võimalik liikumine (kas, millal?) tänaselt viaalides pakendatud vaktsiinide logistikalt süstelipõhistele Eesti vaktsiinidele 3. Täname Eesti võib Ravimihulgimüüjate luua reaalse vajaduse uute Liidu vaktsiinide poolt pikaajaliseks lähtealuste dokumendisäilitamiseks avalikuks Võetud teadmiseks Ravimihulgimüüjate kooskõlastamiseks esitamise eest ning loodame, et meie mõtted aitavad Eestil Liit käesolevast kriisist paremini üle saada. Loodame, et Riigikantselei avalikustab peatselt ka dokumendi edasise menetluse kava. Eesti Spaliit Valdkondliku käitumisjuhise ettepanek. Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. Edastame ettepaneku asjaomasele ministeeriumile. Valdkondlikud käitumisjuhendid on kavas avaldada kriis.ee lehel. Eesti Turismifirmade Valdkondliku käitumisjuhise ettepanek. Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu Liit vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. Edastame ettepaneku asjaomasele ministeeriumile. Valdkondlikud käitumisjuhendid on kavas avaldada kriis.ee lehel. Eesti Turundajate Valdkondliku käitumisjuhise ettepanek. Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu Liit vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. Edastame ettepaneku asjaomasele ministeeriumile. Valdkondlikud käitumisjuhendid on kavas avaldada kriis.ee lehel. Eesti Tööandjate Tööandjate hinnangul võib lähtealuste taoline ühiskondlik lepe aidata kaasa Võetud teadmiseks Keskliit viiruseleviku kontrollimisel ja seetõttu on valitsuse algatus vajalik. Seda aga eeldusel, et lähtealused on hästi kommunikeeritud ja sellega koos loodud ka visuaalsed lahendused, mis aitavad selgitada ühiskonnaliikmete rolli kriisiga toime tulekul. Juhime tähelepanu, et niivõrd laialdase kaasamise korraldamine nii lühikese aja jooksul on väga keeruline ning ei pruugi tuua soovitud tulemust. Kriisijuhtimise lähtealused oleks tulnud olulisemate huvigruppide kaasamisel kokku leppida hiljemalt enne teise viiruselaine tõusu, ehk juba suvel 2020. Tänaseks päevaks on tööandjad juba asunud iseseisvalt kõiki viiruse ennetuse abinõusid kasutama ja lahendusi otsima, kuid probleeme tekitab just riikliku kriisijuhtimise ebakindlus, vaktsineerimise aeglane tempo ja ebaselge kommunikatsioon. Valge raamatu reaalse rakendamise proov on ilmselt sügisel, kui võib saabuda kolmas laine, mistõttu ettevõtjad ootavad sellelt arusaadavat ja praktilist väärtust. Eesti Tööandjate Praegu peaks valitsuse peamine fookus olema kiirel ja professionaalsel Võetud teadmiseks Keskliit vaktsineerimise korraldusel. Kui vaktsineerimise riskirühmad ei jõua vaktsineerimisele, tuleks automaatselt ettepoole liigutada eesliinitöötajaid ja inimesed, kelle tööd pole võimalik teha kaugtööna. Me ei saa endale lubada olukorda, kus vaktsineerimise tempo langeb kellegi soovimatuse või suutmatuse tõttu. COVID-19 väljumise strateegias tuleb ettevõtluse avamisel muude tegurite kõrval lähtuda infektsiooniriskist ning ettevõtete suletuna hoidmise mõjust maksutulule ja töökohtadele. Ootame, et operatiivne ja ühtne vaktsineerimisregister töötaks laitmatult. Ootame, et juba lähiajal võetakse kiirelt kasutusele immuunsustõendid, mis on aitavad kaasa majanduse avanemisele. Tunnustame riigi valmidust kaasata nii vaktsineerimise läbiviimisel kui vaktsineerimispasside loomisel ka erasektorit. Eesti Tööandjate Juhime tähelepanu, et kommunikatsioonile tuleb edaspidi rohkem rõhku panna: Võetud teadmiseks Soovitud abimaterjalide loomine on Riigikantseleil plaanis. Keskliit 1) Oleme korduvalt avaldanud soovi, et valitsus peab valmistama erinevaid abivahendeid sõnumite esitamiseks – veebis, sotsiaalmeedias, paberkandjatel, videotena jne. Ja seda kindlasti nii eesti kui vene keeles. Vaktsineerimise vastaste või kõhklejate osakaal on hetkel murettekitavalt kõrge. Tööandjad tahavad skeptiliste hoiakute muutmisse panustada, aga vajalikud abimaterjalid peaks andma riik. 2) Ettevõtjad ootavad valitsuselt oma plaanides ja sõnumites rohkem konkreetsust ning esindusorganisatsioonide vahetumat kaasamist, seda eriti sektoripõhiste riskide hindamisel ja piirangute rakendamisel või leevendamisel. Paraku on senine vaktsineerimiskava ja kriisijuhtimise mudel olnud laialivalguv ja puudulik. See on üks põhjus, miks vastutus ametiasutuste vahel hajub ja riigi sõnumid on segased. Kriis vajab selgelt juhtimist ja vastutajat. Loodame, et valitsus on teinud senistest õppetundidest vajalikud järeldused. Eesti Tööandjate Rõhutame veel kord, et tööandjad on igati valmis kriisihalduse plaanidesse ka omalt Võetud teadmiseks Keskliit poolt panustama, kui selleks antakse sisuline võimalus. Eelkõige saame seda keskliiduna teha läbi varajase kaasamise plaanide koostamisel. Eesti Väike- ja Kuna tegemist on mahuka ja väga olulise dokumendiga Eesti riigi jaoks, siis Teie Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu Keskmiste poolt etteantud väga napp vastamisaeg (2 tööpäeva) ei võimalda meil arvamuse vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. Ettevõtjate avaldamiseks küsida sisendit oma liikmeskonnalt ega teha sisu süvaanalüüsi Assotsiatsioon ettepanekute esitamiseks. Siiski oleme praegu valmis üldisi tähelepanekuid esitama, kuid üksiti palume lisaaega ja selgitusi detailsema tagasiside andmiseks. Eesti Väike- ja 1.Eeldame, et lisaks tühjade lahtrite täitmisele (nt tabel 2) oodatakse asjaosalistelt, Võetud teadmiseks Valge raamatu arvamuse avaldamise tähtaeg oli 16. aprill 2021. Keskmiste sh EVEAlt mõtteavaldusi ja ettepanekuid nii dokumendi ülesehituse kui sisu, aga ka Ettevõtjate rubriikide "Me teame", "Lühi-ja pikemaajalised tegevused", samuti dokumendi lisade, Assotsiatsioon juhendite jne kohta. Eesti Väike- ja 2.Oluline on, et kogu dokumendi info toetuks kõige viimastele andmetele. Hetkel on Võetud teadmiseks Kuiseid andmeid kogus Statistikaamet mitmete näitajate kohta vaid Keskmiste dokumendi lisad, tabelid 2020. a detsembri seisuga. 2020.a. Edasi saab lähtuda kvartaalsetest andmetest nende Ettevõtjate laekumisel. Assotsiatsioon Eesti Väike- ja 3.Kõige värskemad andmed ja aktuaalne info võimaldab ka kõige adekvaatsemalt Võetud teadmiseks Keskmiste täiendada dokumenti. Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Väike- ja 4.Pakume välja, et nimetatud dokumenti peaks saama vastavalt vajadusele ja Võetud teadmiseks Dokument näeb ette, et valget raamatut viivad ellu ministeeriumid Keskmiste olukorra muutumisele täiendada, milleks peame vajalikuks moodustada kõiki koostöös oma valdkonna organisatsioonidega. Parim koostöövorm Ettevõtjate osapooli (sh erinevaid ministeeriume ja ettevõtjate esindusorganisatsioone) hõlmav leitakse ühiselt. Assotsiatsioon nõuandekogu, kus esindajad regulaarselt arutavad, mil moel olukord on muutumas, et vastavad täiendused sisse viia, meetmeid planeerida ja tagasisidet anda. Eesti Väike- ja 5.Kõikide valdkondade ja töölõikude eest peab kindlasti olema ka vastutaja, kellega Võetud teadmiseks Vastutajad on ministeeriumid oma valitsemisala ulatuses (vt Vabariigi Keskmiste on võimalik ühendust võtta ja teemasid täpsustada. Valitsuse seadus). Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Väike- ja Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse (või ükskõik, millise muu viiruse või Võetud teadmiseks Oleme nõus, et võimaluste piires tuleb kahju hüvitada ja seda ka Keskmiste hädaolukorra) tingimustes peab sisaldama selget põhimõtet, et kõigile isikutele (nii tehakse. Ettevõtluse valdkonna eest vastutab Majandus- ja Ettevõtjate juriidilistele isikutele ehk ettevõtetele kui ka füüsilistele isikutele) tuleb nii palju kui Kommunikatsiooniministeerium, kellega saab meetmete kavandamisel Assotsiatsioon võimalik hüvitada viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutega ning kaasa rääkimiseks ühendust võtta. põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kitsendamisega tekitatud kahju. St et igasuguste meetmete ja meetmepakettide asemel tuleb kriisiabi jagada kahju hüvitamise põhimõttel, ja kõigil, kes on kahju saanud, on sellele õigus. Ettevõtjad soovivad kuulda ka riigi konkreetsetest sammudest dokumendi majanduselu ja ettevõtjaid puudutavas osas eesmärkide elluviimiseks. Vajame numbreid ja tingimusi, millal toimub piirangute leevendamine või ka karmistamine, ning millised on kaasnevad detailsed meetmed, et teha edasisi plaane. Soovime ettevõtjaid puudutavate meetmete kavandamisel kaasa rääkida. Eesti Väike- ja Valdkondliku käitumisjuhise ettepanek. Võetud teadmiseks Valdkondlike käitumisjuhistega jätkub töö ka pärast valge raamatu Keskmiste vastu võtmist, et need oleksid võimalikult ajakajalised ja täpsed. Ettevõtjate Ühends Edastame ettepaneku asjaomasele ministeeriumile. Valdkondlikud käitumisjuhendid on kavas avaldada kriis.ee lehel. Eesti Õdede Liit 1. Kirja pandud lühiajaline tegevus: „täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse Arvestatud osaliselt Dokumenti on lisatud pikaajalise tegevusena "Õdede riikliku lisatellimus COVID-19 mõjude leevendamiseks (sh tudengite koolitamine koolitustellimuse õppekohtade suurendamine". Rahastamisega hooldustöötajateks, töötavate õdede koolitamine COVID- osakondades töötamiseks seonduv vajab täpsemaid kokkuleppeid ja seetõttu hetkel sellesse ning koolitused OSKA COVIDeriraportis12 välja toodud oskuste vajaduse dokumenti ei lisata. leevendamiseks);“ Vajab tasakaalustamiseks ka pikaajalist eesmärki, mille sõnastuseks pakume: „Õdede riikliku koolitustellimuse õppekohti suurendatakse, rahastades nii koolituskohti kõrgkoolides kui ka praktikajuhendamist tervishoiuasutustes.“ Eesti Õdede Liit 2. Kirja pandud pikaajaline tegevus: „täiendava meditsiinitöötajate abiliste Arvestatud reservüksuse loomine (sh kava nende kriisiolukorras kaasamiseks ning vajadusel täiendava koolitustellimuse kokkuleppimine) Vajab täpsustamist sh Eestis tervishoiukorralduse seadus ja tervishoiutöötajad, sõnastuseks pakume: „täiendava tervishoiutöötajate reservi loomine koos tervishoiusüsteemi abiliste sh vabatahtlike reservi loomine“. Eesti Õdede Liit 3. Kirja pandud pikaajalise tegevuse: „üldhoolekande rahastusmudeli muutmine, Arvestatud tagades inimestele väiksema ja jõukohasema omaosaluse võimaluse; Kindlasti on üldhoolekanne tervishoiuga paralleelselt oluline, kuid hetkel tundub nagu pikajaline probleem on vaid hoolekandes. Tasakaalustamiseks vajalik täiendada sõnastust:“ üldhoolekande ja tervishoiusüsteemi rahastusmudeli muutmine, tagades inimestele väiksema ja jõukohasema omaosaluse võimalus“. Lastekaitse Liit MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus lähtealustele Võetud teadmiseks „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“. Võttes arvesse kaasamisprotsessi eba-mõistlikult lühikest perioodi, esitab Lastekaitse Liit oma arvamuse lapse õiguste ja heaolu perspektiivist lähtudes, nõustudes ühtlasi Õiguskantsleri poolt 13.04.2021 lähtealustele tehtud ettepanekutega. MTÜ Lastekaitse Liit märgib, et Eesti peab igas otsuses lähtuma laste huvidest ja mitte piirduma üksnes selle deklareerimisega. Nii Euroopa kui ka Eesti on vananeva ja kahaneva elanikkonnaga ühiskond, kus iga laps on riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks väga olulise kaaluga. Tänastest lastest sõltub, milline saab olema tulevikuühiskond. Laste heaolu on ühiskonna tervise üks indikaator. Lapse heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu moodustub ühiskonna toimimise eritasandite kontekstis. Kui meie täiskasvanutena, otsustajatena, riigina, laste muresid ei näe või ei kuule, ega panusta täna nende heaolusse - siis ei ole jätkusuutlik loota, et meil tulevikus on täis elujõus vaimselt võimekad ja hakkamasaavad maksumaksjad. Selliste kriiside ajal nagu COVID-19 pandeemia on riik silmitsi tõsiste katsumustega – inimesed, kes vajasid abi ja toetust juba varem, vajavad seda endiselt ning abivajajate arv suureneb. Ka tulevikusihte seades ei tohi unustada pandeemia psühholoogilist mõju, sh hirmu, ebakindlust, sotsiaalset isolatsiooni - millel tagajärjed ka tulevikus. Ka inimgeograaf professor Helen Sooväli-Sepping on rõhutanud , et koroonakriisi varjus on veel teised kriisid, millel on veel pikemaajalised mõjud: 1) kodus istumise aasta järel süvenenud vaimse tervise kriis koolinoorte seas, mis jätab ühiskonnale mõju aastakümneteks; 2) kommunikatsioonikriis; 3) koduõppest tulenevate aukude tõttu hariduskriis; 4) kodus istumisest tuleneva ülekaaluliste tõusuga seotud tervisekriis. Lastekaitse Liit Uuringud COVID 19 mõjude osas on edasiste meetmete kavandamiseks üliolulised. Võetud teadmiseks Hea praktika: E-uuring, kus lapsed jagasid COVID-19 pandeemia ajal saadud e-õppe kogemusi . Lastekaitse Liit on korduvalt rõhutanud, et nii COVID-19 pandeemia ajal kui ka sellele järgneval perioodil on vaja kindlustada lastele ja lastega peredele suunatud teenuste jätkusuutlikkus, ning lapse õiguste igakülgne tagamine. Ühtlasi rõhutades, et laste ja perede olukord sõltub palju sellest, kuidas nad keerulisel ajaperioodil ja sellele järgnevalt selle mõjudega hakkama saavad. Tuleb arvestada, et mõjud avalduvad veel pikalt pärast pandeemia lõppemist. Tuleviku perspektiivi arvesse võttes on murettegev ja vajab riigi kõrgendatud tähelepanu: vähemate majanduslike võimalustega perede (töötuse lisandumisega arv hüppeliselt kasvab) toimetulek; pere- ja lähisuhtevägivalla ja sõltuvusainete kasutamise suurenemine; vanemate ja laste psüühiliste probleemide lisandumine ja kurnatus; paarisuhte probleemide lisandumine ning hooldusõiguslike ja suhtlemiskorda puudutavate vaidluste süvenemine ja suurenemine. Kui peresid õigeaegselt ja piisavalt ei toetata, suureneb koormus lastekaitsesüsteemile ja võib muuhulgas kasvada ka asendushooldusel viibivate laste arv. Lastekaitse Liit Olukorras, kus koalitsioonilepingus on olulisel kohal rohe- ja digipööre, peab Eesti Võetud teadmiseks samaväärselt pühenduma ka Euroopa sotsiaalsamba põhimõtete elluviimisele. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. 2018. aastal oli Eesti sotsiaalkaitsehüvitistele tehtud kulude osakaal SKP-s kokku 16,1%, seejuures moodustasid rahalised hüvitised 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5% . OECD riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 20% ringis . Eesti eesistumise ajal 2017. aasta novembris Euroopa sotsiaalõiguste samba allkirjastamisel tõdes tollane peaminister Jüri Ratas, et sotsiaalsammas väljendab seda, millesse Euroopa usub: “Me tahame Euroopat, mis võitleks töötuse, vaesuse ja diskrimineerimise vastu, Euroopat, mis pakub võrdseid võimalusi noortele ja haavatavatele.” Märtsi alguses avaldatud OECD raporti kohaselt peaks Valitsus lõpetama töötukassa reserviga muude eelarveaukude katmise. Inimesed peavad saama teenuseid. Raporti kohaselt võib lausa 26% Eestis elavaid 15–64-aastaseid inimesi pidada tööturuga nõrgalt seotuks, see tähendab kelleni meetmed ei jõua või kellel pole pakutavast võimalik kasu lõigata. Analüüsi järgi on 68% neist põhjuseks vähesed oskused, 64% perekohustused nagu laste või vanurite eest hoolitsemist ja 42%-l on raske tööturule või ühiskonda integreeruda, sest nad on väga pikalt tööta olnud või on neil migratsioonitaust. Murekohaks on noored, kes ei tööta ega õpi. Nende jaoks on olemas nn noortegarantii tugisüsteem, kuid kohalike omavalitsuste aktiivsus programmi rakendamisel on väga erinev, ning analüüsi kohaselt suisa poole omavalitsustest seda vahendit ei kasuta. Lastekaitse Liit Kogu sotsialsüsteemi on vaja arendada terviklikult, süsteemselt ja Võetud teadmiseks Dokumendi pikaajaliste tegevuste all on ühe meetmena ka välja valdkondadeüleselt, et see võimaldaks pakkuda inimestele nende vajadusest toodud "Kohaliku omavalitsuse üksuste lastekaitse võimekuse lähtuvaid, õigeaegseid ja sujuvalt toimivaid teenuseid. Laste ja perede heaolu parandamine ja selleks vajalike lisaressursside võimaldamine, et toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse aspektist ülioluline, sest investeeringud tagada abivajaduse kiirem märkamine ja tõhus abi". mõjusatesse ennetustegevustesse toovad pikaajalist kasu lastele, peredele ja ühiskonnale ning on kulutulusad. MTÜ Lastekaitse Liit on alati pidanud valdkondadeülest koordineeritud koostööd, sh ennetuses, äärmiselt oluliseks , kuna see aitab kaasa erinevate osapoolte ühtsesse vaatesse tervikpildis ja võimaldab piiratud ressursside olukorras vahendeid optimaalselt kasutada (sh vältida dubleerimist). Inimarengu aruandeid analüüsinuna tõdeb Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin , et inimarengu aruannetes on aegade jooksul olnud üks kandev probleem - ebavõrdsus. On teemasid, mida on räägitud algusest peale – võtame kas või ääremaastumise. Mõned ebavõrdsuse aspektid on läinud palju suuremaks. Kõige traagilisem on Lauristini meelest ääremaastumine, mille eest hoiatasid teadlased juba 1990ndail ja ka viimases inimarengu aruandes on see väga teravalt esile toodud. Eesti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on jätkuvalt suureks väljakutseks. Lastega leibkondade heaolu ja toimetulek sõltub suurel määral leibkonna tüübist ja elamispiirkonnast. Piirkonniti erines 2018 lastega leibkondade ekvivalentnetosissetulek ligi kaks korda, suhtelise vaesuse määr kolm korda . Statistika ja erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises, erinevustele mh teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse jpm kättesaadavusel . Ka lastekaitsetöötajate ebapiisavus on suureks probleemiks. Samas esineb ebavõrdus näiteks ka kaugtöö tegemise võimalikkuses. Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Turu- Uuringute AS aprillis 2020 läbi küsitluse , mille kohaselt näiteks kaugtöö tegemise võimalus oli suurem eesti keeltkõnelevate lapsevanemate seas (42%) võrreldes vene keelt kõnelevate lapsevanematega (20%). Piirkonniti oli kaugtöö tegemine vähem levinud Kirde-Eestis (Ida-Virumaal, 19% lapsevanematest) ning kõige rohkem levinud Põhja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad võimalused on kaugtöö tegemiseks avaliku sektori töötajatel (60%), erasektori töötajatest tunnistas seda vaid 30%. Lastekaitse Liit 1) Eesti elu koroonakriisist taastumine edukuse võti on suuresti inimeste teadlikkuse Võetud teadmiseks Edastame teie seisukohad ka teistele vastavatele ametiasutustele, kes tõstmisel oma õigustest ja olemasolevatest abisaamise võimalustest, ning seda terve käesoleva kriisi raames kommunikatsiooniga tegelevad. elukaare vältel. Uuringud näitavad erinevate valdkondade puhul inimeste madalast teadlikkusest oma õiguste ja abisaamise osas. Sama kinnitas ka Praxise läbiviidud Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018, mille kohaselt 52% lapsevanematest ei tea, kuhu abi saamiseks pöörduda, 26% ei ole söandanud abi küsida. Kusjuures kõige enam vajavad laste kasvatamisel abi ja nõu noored emad vanuses 18-24. Lastevanemate vajaduste väljaselgitamiseks viis MTÜ Lastekaitse Liit ajavahemikul 22.-23. märts 2021 lastekaitsetöötajate seas läbi digitaalse küsitluse „Mida lapsevanemad praegu kõige enam vajavad, et toime tulla?“ . Lastekaitsetöötajate keskne sõnum on, et vanemad on kodudes väga väsinud ja kurnatud, nad vajavad mh riigi poolt positiivseid ja selgeid sõnumeid: „Riigi poolt peaks olema selged toetavad sõnumid, otsi abi, ära ole murega üksi jne“ Seega on vajalik lähtealuste ja teenuste tervikuna laiem kommunikeerimine (sh vene keeles, lapsesõbralikus versioonis, lihtsustatud versioonis), et oleks garanteeritud sihtgrupi suurem teadlikkus ja õiguste tagatus, ning muudatuste puhul ühetaoline mõistmine. Väga oluline on ka igapäevaelu puudutavate otsuste ja seaduste ühetaolise mõistmise tagamine, sh laialdane teavitustöö nii eesti kui vene keeles. Ei ole piisav, et info on kättesaadav kriis.ee lehel, massvaktsineerimise nn ebaõnnestumine soovitud sihtgrupi madala osalemise tõttu tõendas, et erinevatele sihtgrupile tuleb läheneda erinevalt, valides kommunikatsiooniks õiged sõnumid ja kanalid. Lastekaitse Liit 2) Rahvusvahelised uuringud näitavad, et pandeemia tingimustes on vähenenud Võetud teadmiseks lapse õigus mängule, vaba-ajale ja turvalisusele. Lasteaialapsed on jäänud piisava tähelepanuta, ometigi lasteaiast eemal oldud aeg pärsib mh nende keelearengut ja sotsiaalsete oskuste õpet aga ka sotsiaalsete suhete loomist. Lapsepõlves luuakse alus hilisemale heaolule. Heaolu on argipäevast sõltuv, seega on oluline, et erinevad arengukeskkonnad nagu alusharidus, kool ja huviharidus toetavad laste ja noorte heaolu ja tugevdavad kaitsvaid tegureid. Probleemidesse sekkumise asemel tuleks ennekõike panustada heaolu ja hakkamasaamise tugevdamisesse, kus mh lastehoiu(aia) ja kooli roll tegutsejatena suureneb. Vaja oleks panustada lisaks põhiteenustele ka näiteks tugiteenustele, kuna ennetav töö ja varajane sekkumine on esmatähtsad nii inimlikust kui ka majanduslikust aspektist lähtuvalt. Nobelist Heckman´i (2008) arvutuste kohaselt inimkapitali tugevdamiseks varases lapsepõlves kulutatud eurod on tootlikkuselt topelt tõhusamad kui nooruses investeeritud vara. Ennetusega tuleb alustada juba alushariduse tasandil. Seega on oluline pöörata ka lähtealustes ja rakenduskavades alusharidusele suuremat tähelepanu. Lastekaitse Liit 3) Värsked uuringud näitavad, et nt distantsõpe on vähendanud õpilaste sotsiaalsete Võetud teadmiseks Edastame seisukohad ka asjaomastele ministeeriumidele, kes oskuste omandamist . Kriminaalpoliitika põhialustes aastani 2030 seletuskirjas on uimastiennetuse ja sotsiaalsete oskuste arendamisega tegelevad. märgitud, et sotsiaalsed oskused ning kooliturvalisus on universaalse ennetuse olulised osad. Sotsiaalsete oskuste olulisust kinnitas ka Ly Muri oma 2020 Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös "Sotsiaalsete oskuste seos uimastite tarvitamisega Eesti 15–16-aastaste õpilaste seas 2011., 2015. ja 2019. aasta ESPADi uuringu andmetel" , mille kohaselt väheste sotsiaalsete oskustega 15–16-aastastel noortel on suurem risk alustada suitsetamist ja jääda igapäevasuitsetajaks ning tarvitada alkoholi ja teisi uimasteid. Seega on oluline mh pöörata suuremat tähelepanu ka narkootikumidele ja sellesisulisele ennetusele ning rehabilitatsioonile. Tallinna lastehaiglas on praegu olemas ainult 4 ambulatoorse ravi kohta. Eestis on narkootikumide üledoosidest tingitud suremus aastaid olnud Euroopa Liidu kõrgeim . Aastate jooksul on noorte seas suitsetamine, alkoholi ja kanepi tarvitamine küll vähenenud, kuid ecstasy, amfetamiini, kokaiini ning ilma arsti korralduseta rahustite ja uinutite tarvitamine on kasvanud. Muri tõdeb oma magistritöös , et analüüsi kohaselt on vähesemate sotsiaalsete oskustega õpilastel kaks korda suurem oht alustada suitsetamisega nooremas eas ja saada igapäevaseks suitsetajaks, ligi kaks korda suurem tõenäosus olla purjus nooremas eas ning 0,6–3 korda suurem võimalus tarvitada mõnda narkootilist ainet (kanep, amfetamiin, ecstasy, kokaiin, ilma arsti korralduseta saadud uinutid ja rahustid ning inhalandid). Seega järjest rohkem on vaja tegeleda uimastiennetusega, ning sotsiaalsete oskuste arendamisel on selles väga oluline osa. Lastekaitse Liit 4) „Mõnedel alaealistel on elu väga halvasti läinud ja neil võib olla depressioon.“ Nii Võetud teadmiseks Dokumenti on täiendatud erinevate vaimset tervist toetavate kirjutas 12. aastane Keio* Hiiumaalt vastuseks Lastekaitse Liidu üleskutsele tegevustega, sh kvalifitseeritud spetsialistide arvu suurendamine avaldada arvamust psühhiaatrilise abi kättesaadavuse osas alaealistele. Olles üks kliiniliste psühholoogide, koolipsühholoogide ja psühholoog-nõustajate pea kahesajast lapsest, kes ühe päeva jooksul mullu oktoobris sellel olulisel teemal kutseaasta rahastamise kaudu. arvamust avaldas. On heameel tõdeda, et Riigikogus pea 15 kuud seisnud psühhiaatrilise abi seaduse muudatused liikusid märtsis kauaoodatud lahenduseni. Aga see ei ole piisav. Vaimne tervis, eriti laste vaimne tervis, karjub appi! Karjuvad appi abivajavad lapsed, tihti küll hääletult. Enesetappude arvu kasv sai hoo sisse eelmisel aastal, nüüd aasta alguses on paraku spurdi teinud ka enesetapukatsete arv. Eelmisel aastal tegi enesetapu 14 alaealist, käesoleval aastal märtsi keskpaiga seisuga juba kaks (sh ainuüksi Tallinna Lastehaiglas oli olnud selleks ajaks olnud tänavu juba 26 alaealist enesetapukatsega). Vaimse tervise toetamisest räägib peaminister, räägivad tervise- ja tööminister ning sotsiaalkaitseminister, räägib nüüd toetavalt ka Riigikogu sotsiaalkomisjon. Aga ei piisa ainult rääkimisest. COVID-19 tõttu ei kanna kaotusi üksnes ettevõtlus ja tööta jäänud täiskasvanud. Laste ja noorte ärevus- ja käitumishäired ning depressioon on tõusuteel. Järjest rohkem on enesevigastusi. Järjekorrad teenusele kasvavad. Meil on spetsialistide karjuv puudus, teenuste kättesaadavus haldusjaotuslikult ebaühtlane. Need probleemid ei ole uued, vaid seisnud paraku aastaid lahendamata. Nüüd lihtsalt COVID-19 ja kaasuv sotsiaalne isoleeritus võimendab olukorda veelgi. Eelmisel suvel sai valmis vaimse tervise roheline raamat, aga hääletute häälte aitamiseks ei piisa vaid dokumentide koostamisest, tegusid on vaja. Vaja on kiireid, ent samas pikaaegseid lahendusi, mis puudutavad spetsialistide ja nende väljaõppe vajadust, erinevate teenuste võimalusi ja nende rahastamist. Vaja on suurendada psühhiaatria eriala rahastamist, et tagada teenuste mahu suurendamine. Lastekaitse Liit 5) Vaimne tervis ja liikumine on tihedalt seotud ja seetõttu on vaja pöörata ka sellele Võetud teadmiseks Õuesõppe aktiivset kasutamist pooldavad ka Haridus- ja nii lühi- kui ka pikaajalistes meetmetes suuremat tähelepanu. Lisaks üha kõrgenevale teadusministeerium, teadusnõukoda ning Terviseamet ning õuesõppe depressiivsusele on Eestis probleemiks ka laste ja noorte ülekaal, mis omavahel tihti vajalikkust on rõhutatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ineraktsioonis. Tervise Arengu Instituudi andmetel on kaheksa aasta võrdluses koolidele saadetud juhistes. rasvunud laste arv Eestis üha kasvanud, risikirühmaks on kehvemast majandusliku seisuga peredest noored (21%). Laste rasvumise seireuuringu kohaselt on iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud . Teadusuuringud näitavad, et füüsiliselt aktiivsetel lastel on parem vaimne tervis – neil on kõrgem enesehinnang ning vähem depressiooni ja ärevust kui passiivsetel lastel. Näiteks poistel pärsib võistlussport või organiseeritud sport depressioonisümptomite teket. Uuringust nähtus, et 12- ja 16-aastased poisid, kes tegid võistlussporti, hindasid depressioonisümptomeid palju harvemaks kui nende iseseisvalt treenivad sookaaslased. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia professor Lennart Raudsepp rõhutab, et lapsed ja noored, aga ka igas eas täiskasvanud saab aktiivsemalt liikuma vaid positiivsete sõnumite abil, sidudes need võimaluse korral tehnoloogiaga . Juba enne eriolukorda oli teada, et Eesti lapsed ja noored liiguvad igapäevaselt liiga vähe. Aastal 2018 pani Tartu Ülikooli Liikumislabor kokku Eesti laste ja noorte liikumisaktiivsuse tunnistuse. Tunnistuse hinded pannakse erinevate uuringute põhjal. Nende põhjal kajastus, et piisavalt liiguvad ainult 20 - 26% noortest . Eriolukord on noorte kehalisi võimeid veelgi nõrgendanud. Kuna olukord on Euroopas olnud sarnane, siis saab tugineda Sloveenias läbi viidud uuringule, kus kõikides kehalistes võimetes olid toimunud olulised langenud. Nimelt mõõdeti Sloveenias 20 000 õpilast vanuses 6 – 14. Kuigi riiklikult tehti tugevaid kampaaniaid, et toetada ka kodudes noorte liikumist, siis kõik kehalised võimed olid siiski langenud, eriti aeroobne vastupidavus. Selle baasil tehti Sloveenias tugevad soovitused valitsusele ja koolidele – näiteks kõikidele õpilastele vähemalt 20min aktiivset vahetundi, soovitavalt väljas, õuesõpe, kvaliteetne liikumisõpetus. Lisaks kinnitab eeltoodut ka Eesti uuring (Tartu Ülikool, juht Eva-Maria Riso, sügis 2020), mis näitab, et 5. - 6. klassi tüdrukute aeroobne vastupidavus on oluliselt langenud. Tartu Ülikooli Liikumislabor rõhutab, et õpilastel peab olema peale eriolukorda kooli minnes võimalus viibida võimalikult palju õues - seda nii väiksema viiruseleviku pärast õuetingimustes kui ka kehalise aktiivsuse pärast. MTÜ Lastekaitse Liit toetab Liikumislabori poolt teadusnõukojale kui ka Haridus- ja teadusministeeriumile aprillis Lastekaitse Liit 6) Lähtealuste sissejuhatuses toonitab peaminister, et tahetakse jõuda olukorda, kus Võetud teadmiseks Tabeliit nr 1 eraldi veeruga ei täiendata, küll aga edastame seisukoha ohutaseme kerkides teab igaüks, kuidas ta käituma peab selleks, et ohutase ei erinevatele kriiskikommunikatsiooniga tegelevatele asutustele, et tõuseks punaseni. MTÜ Lastekaitse Liit teeb ettepaneku lisada Tabelisse 1 arvestada kommunikatsiooni kujundamisel lapsesõbraliku keelega. täiendavalt lastele suunatud veerg lähtuvalt laste vajadustest ja lapsesõbralikus keeles. Lapse subjektiivne heaolu on seda suurem, mida suuremal määral on tagatud lapse õigused erinevates keskkondades. Seouli Riikliku Ülikooli sotsiaalse heaolu professor Bong Joo Lee tõdes Tartus augustis 2019 toimunud rahvusvahelisel laste heaolu konverentsil ISCI 2019 et „Laste igapäevaelu mõjutab nende heaolu, peamiselt pere, kool ja naabrus. Mõistagi mõjutavad laste heaolu ja toimetulekut ka kodune vägivald, vaesus, õppimine ja stress". MTÜ Lastekaitse Liit peab oluliseks, et lähtealuste ja tegevuskavade koostmisel võetakse eelnimetatut igakülgselt arvesse. Otsuseid vastu võttes ja tegevusi planeerides tuleb alati arvestada lapse huvidega. Rektorite Nõukogu 1. Lk 10 suhteline õhuniiskus Arvestatud Suhtelise õhuniiskuse punkt on kustutatud. Suhtelise õhuniiskuse kui mitteolulise mõjuga parameetri kirjeldamine selles loetelus ei ole põhjendatud ning on segadust tekitav. Väide, et „mida äärmuslikum on õhuniiskus, seda kauem püsib viirus õhus ohtlikuna“ on ka otseselt vale, kui räägitakse kõrgest õhuniiskusest. On hästi teada, et 80% ja kõrgem õhuniiskus (märgpesuni välja) pärsib viirust. Samas ei ole sellistel äärmuslikel väärtustel tähtsust siseruumide seisukohast ning ka tavapärasest madalama suhtelise niiskuse mõju on marginaalne SARS-CoV-2 viirusele (ilmselt antud lõik on kirjutatud gripiviirusest lähtuvalt, mis käitub teistmoodi). Ettepanek on suhtelise niiskuse lõik kustutada. Suhtelise niiskusega võib kaasneda ka oht, et nimetatud vahemiku hoidmiseks hakatakse piirama ruumide ventilatsiooni või tuulutamist, mis võib olla väga ohtlike tagajärgedega. Rektorite Nõukogu 2. Lk 10 osalejate kõrge hingamisaktiivsus Arvestatud osaliselt Sõnastust on korrigeeritud. Selle lõigu võiks jagada kaheks olles täpne ja eristades füüsilist aktiivsust rääkimise, laulmise või karjumisega kaasnevatest „aerosooliprotseduuridest“. Ettepanek: osalejate kõrge füüsiline aktiivsus ehk mida intensiivsemalt inimene spordib või muud füüsilist tööd teeb, seda suurem on viiruse eraldus suurenenud hingamisaktiivsuse kaudu, mille tõttu on treeningsaalides kõrgem ohutase; osalejate rääkimine ja laulmine, mis toimub kõva häälega võib viiruse eraldust lisada lausa 100 korda muutes viiruse leviku õhu kaudu sellistes olukordades väga tõenäoliseks, mistõttu epideemia tingimustes ei saa läbi viia koorilaulu või laulutunde tavapärasel viisil; Rektorite Nõukogu 3. Tabel 1 Võetud teadmiseks Viidatud tabel on mõeldud kasutamiseks laiemale avalikkusele ning 3.1. Madala riski organisatsiooni soovitus „Taga hästi ventileeritud ruum.“ peaks seetõttu on siin teadlikult sõnastatud põhimõtted üldiselt. Täpsemad olema konkreetsema sisuga, ettepanek: juhised saavad anda vastavad ametiasutused. Taga siseruumides nõuetele vastav soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioon, mis vastab Majandus- ja taristuministri 29.11.2020 määrusele nr 8. Paigalda CO2 andurid ventilatsiooni indikaatoriks avalike hoonete ruumidesse, kus puudub nõuetele vastav ventilatsioon. Rektorite Nõukogu 3.2 Tekib küsimus, miks on madala riskitaseme puhul soovitus: „Loo võimalused Võetud teadmiseks Selgitame: silmas on peetud valmisoleku loomist olukorraks, kui distantsilt õppimiseks“? Madala riskitaseme puhul peaksid lapsed saama koolis käia, riskitase tõuseb ning on mõistlik kas või osaliselt üle minna vähemalt nendes koolimajades, kus on töökorras ventilatsioonisüsteemid. Distantsilt distantsõppele. õppimine peaks tulema soovitusena kõrge riskitaseme puhul. Kui võimaluste loomise all mõeldakse ettevalmistuste tegemist, et kõrge riskitaseme puhuks oleks plaan olemas ja distantsõpe võimalik, siis vajaks see mitmeti mõistmise vältimiseks selgitust või sõnastuse täpsustust. Rektorite Nõukogu 3.3 Keskmine risk Võetud teadmiseks Siin peaks soovitused muutuma rangemaks. Kasutada tohiks ainult töökorras ventilatsiooniga siseruume. Ettepanek: Kasutada võib ainult töökorras ventilatsiooniga siseruume, mille ventilatsioonisüsteem vastab Majandus- ja taristuministri 29.11.2020 määrusele nr 8. Rektorite Nõukogu 3.4. Tabelist 1 ei tule välja see, et ühiskonna/hoonete avamisel on oluline vältida nn Võetud teadmiseks Valges raamatus kui poliitikakujundamise lähtealuses on osundatud koroonalõksude tekkimist, ehk inimeste kogunemist ilma sisekliima tagamiseta hea õhuvahetuse rollile koroonaviiruse leviku piiramisel. Täpsemad ruumidesse. Kahjuks on Eestis erinevalt Põhjamaadest selliseid ruume veel palju, juhised ja nõuded ventilatsioonisüsteemile on mõistlik kehtestada mistõttu ventilatsiooni olemasolule tuleks pöörata eraldi tähelepanu. TTÜ on teinud eraldi. koos TTJA-ga ettepaneku võimaldada järk-järgulist avamist avalikele hoonetele, kus on töökorras ja nõuetele vastav ventilatsioonisüsteem. Ettepaneku teostamiseks tuleks pädeva isiku poolt koostada ja allkirjastada pärast hoone tehnilist ülevaatust TTJA poolt välja töötatud määrusele nr 8 vastav ventilatsioonisüsteemi ülevaatuse akt. Selle aktiga hoone omanik saab tõendada hoone avamise madalat ohutaset. Nakkuse leviku kontrolli all hoidmiseks tuleks esimeses järgus avada ainult ventilatsioonisüsteemi ülevaatuse aktiga avalikke hooneid. Ülejäänud hooned tuleks avada järgmisel ehk madalal riskitasemel. Loodame, et see järk-järgulise avamise ettepanek on võimalik adresseerida piirangute leevendamisel. Rektorite Nõukogu 3.5. Tabeli 1 riskitasemed Kõrge risk ja Väga kõrge risk ei ole teineteisest hästi Võetud teadmiseks Riskitasemed on indikatiivsed ja nendega ei kaasne automaatselt eristatavad. Nakatumiste koguarv kasvab nii keskmise, kõrge ja väga kõrge riski piiranguid või nende leevendamisi, mis otsustatakse alati hoolika tingimustes, seetõttu tuleks neid täpsemalt eristada. Jääb arusaamatuks kuidas on analüüsi põhjal. Tabeli eesmärk on aidata inimestel käituda nii, et võimalik praeguse määratluse juures vältida ulatuslikke piiranguid kõrge riskitaseme oleksime võimalikult madala riskiga olukorras. tingimustes. Seetõttu on ettepanek täpsustada kõrget riskitaset nii, et see viitaks rohkem praegusele olukorrale, kus haigestumus on küll väga kõrgel tasemel, aga samas põhinäitajad on langustrendis. Rektorite Nõukogu 4. Lk 14 rahastamine Võetud teadmiseks Rahastamist nõudvad tegevused on välja toodud lühiajaliste ja HTM rahastab 30 mln € koolide ventilatsiooni ja muid tegevusi – peaks olema kirjas pikaajaliste tegevuste all. Investeeringud haridusasutuste konkreetse ja eeskuju näitava tegevusena. õhukvaliteedi ja ventilatsioonisüsteemide parandamiseks on välja toodud eesmärk nr 2 lühiajaliste tegevuste all. Rektorite Nõukogu 5. Lk 18 pikemajaliste tegevuste kast Arvestatud osaliselt Kõnealune tegevus on pikaajaliste tegevuste nimekirjas esimeseks Nr 1 tegevus peaks olema kõige suurema mõjuga: „koroonaviiruse levikut piirava toodud. Kahte osasse ei ole jagatud, kuna see tegevus hõlmab lisaks õpikeskkonna ja -korralduse tagamine;“ See soovitus võiks olla sisukam ja jagatud ventilatsioonisüsteemile ning hajutamise tagamisele ka muid kahte osasse, ettepanek: täiendavaid aspekte. koroonaviiruse levikut piiravate ventilatsioonisüsteemide paigaldamine õpikeskkonnas; tegevuste hajutatud korraldamise tagamine õpikeskkonnas rühmade segunemise vältimiseks; Rektorite Nõukogu 6. lk 20 „Me teame, et“ loetelu. Arvestatud Ettepanek lisada oluline ja põhjendav teine punkt: puuduliku ventilatsiooniga siseruumides on tekkinud palju nakkuskoldeid ja sh superlevikuga juhtumeid just restoranides ja koorilaulmisel; Rektorite Nõukogu 7. lk 20 Selleks viime ellu pikemajalisi tegevusi: -kasti esimene punkt peaks olema: Arvestatud osaliselt Tegevusena sisse viidud "siseruumide ventilatsioonisüsteemide siseruumide ventilatsioonisüsteemide kontrollimine ja vajadusel töökorda viimine; kontrollimine". Ventilatsioonide töökorda viimise ülesanne on (võib kaaluda ka lühiajalise tegevusena, sest erasektor reageerib vajadusel kiiresti) erasektoril endal. Siin dokumendis kajastame riigipoolseid samme. Rektorite Nõukogu 8. Lisa 1 Võetud teadmiseks Valges raamatus kirjeldatakse poliitikakujundamise lähtealuseid. Põhjendatud oleks lisada hoonete ventilatsioonisüsteemide ülevaatused ja vastavus Täpsemad juhendid on mõistlik seada vastavate ametkondade poolt. majandus- ja taristuministri määrusele nr 8 -uuringu kokkuvõte vastavalt TTJA uuringu aruandele. Sotsiaalsete Ühiskonnaelu korraldamise kavas on eesmärgi all LEEVENDAME PANDEEMIA Võetud teadmiseks Ettevõtete Võrgustik MÕJU EESTI MAJANDUSELE JA TÖÖHÕIVELE välja toodud, et “Pikemaajaliselt toetame ettevõtete ümberkujundamist vastavalt muutunud oludele ning uute ekspordivõimaluste leidmist. Seeläbi toetame innovatsiooni-, rohe- ja digipöörde elluviimist ettevõtlussektoris, et kasutada ära kriisiga seonduvaid võimalusi ja kiirendada struktuurseid muutusi majanduses.” Just sotsiaalsed ettevõtted lahendavad nii seda kui ka teisi dokumendis välja toodud eesmärke, sest sotsiaalsete ettevõtete tegevuseks ongi ühiskondlikke (sh füüsiline ja vaimne tervis, haridus, kaitstud töö keskused jt) ning rohevaldkonna (energeetika, ringmajandus, keskkonnasäästlikkus jt) probleemide lahendamine. Seetõttu näeme, et sotsiaalsete ettevõte näol on tegemist märgilise osapoolega kriisist väljumisel nii lühi kui ka pikas perspektiivis. Sotsiaalsete Alljärgnevalt pakume välja täiendused eesmärgile “Leevendame pandeemia mõju Võetud teadmiseks Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium pakub toetusi, mida saab Ettevõtete Võrgustik Eesti majandusele ja tööhõivele” kasutada kriisiga seonduvate uute ärivõimaluste ärakasutamiseks ja Ettevõtjate tagasiside põhjal on esimese asjana kõige olulisem rahaline toetus. Iga oma ärimudeli ümber kujundamiseks. ettevõte teab, mis on tema ettevõtte püsimajäämiseks ning arenguks kõige olulisem. Seetõttu on vajalik, et toetused oleksid lihtsalt üles ehitatud, päris elule vastavad ning jätaksid ettevõttele vabaduse suunata rahaline toetus sinna, kus sellest kõige rohkem kasu on. Ettevõtteid “hoitakse küll elus”, aga täna ei ole tähelepanu meetmetel, mis julgustaksid võtma kriisiolukorras riski ning viima ellu arendustegevusi, et ära kasutada kriisiga seonduvaid võimalusi ja kiirendada struktuurseid muutusi majanduses. Sotsiaalsete Selleks viime ellu lühiajalisi tegevusi lisada: Võetud teadmiseks Jätame selle peatüki struktuuri teiste peatükkidega sarnaseks. Ettevõtete Võrgustik ● Toetused üldisemalt võiks jaotuda omakorda kahte: 1) toetused baastegevusteks Ettepanekus toodud detailsusaste pole sellele dokumendile ja ellujäämiseks ning 2) toetused arendustegevusteks, digitaliseerimiseks (sh iseloomulik, täpsema info leiab EASist. veebipoe ehitamise toetus) ning ja ekspordiks (see on see osa, mis lõpuks Edastame teie ettepaneku Majandus- ja majanduse uuele tasemele edasi viib) Kommunikatsiooniministeeriumile. Palume mõista, et kohalike toodete ○ Lisaks rahalisele toetusele: (riigi)kinnisvara üürimist äritegevuseks soodsamatel ja teenuste eelmistamisel tuleb arvestada ELi siseturu reeglitega. tingimustel kui muidu, et oma tegevusega üldse jätkata saaks. ○ Samuti on otsene toetus kohalikelt ettevõtetelt teenuste ja toodete ostmine ning avalikul sektoril hoidumine konkurentsi tekitamisest (ise arendamine vs ettevõtjate kaasamine). Ehk siis riik võiks maksimiseerida kohalike toodete/teenuse kasutamist ning arendustel kaasata kohalike ettevõtteid nii palju kui võimalik. Samuti võiks juba otsused meenete osas, mis muidu tehakse vahetult enne jõule, ära teha kohe praegu, et pakkuda käsitööga ning loomega tegelevatele inimestele tööd. ○ Jätkata meetmete pakkumist ka MTÜdele ja Sihtasutustele. ○ Kuidas julgustada kohe tagasi tööle inimesed, kes on koondatud...? ○ Ettevõtte spetsiifika vs EMTAK koos. Arusaadav, et kiireks tegutsemiseks kasutati EMTAK koodide põhjal lähenemist, aga tänaseks on selge, et EMTAK koodid paraku ei peegelda alati reaalsust ning ka koodide viimine realsusega vastavusse ei ole nii kiire ja kuludeta ettevõtja jaoks nagu 1,2,3? ○ Info toetuste kohta on laiali ning väikeettevõtjad, kellel puudub ka näiteks ettevõttesisene raamatupidaja ei tea tihti, milliste toetuste alla nad peaksid kvalifitseeruma. ■ Näiteks ei tea disainivaldkonna ettevõtja, kas ta peaks pöörduma abi saamiseks majandusministeeriumi või kultuuriministeeriumi poole ■ Kogu info toetuste kohta kirja ühte kohta (näiteks paremini välja tuua Kriis.ee lehel) ■ Väiksemad ettevõtted üleüldiselt ei tunne süsteemi nii hästi ehk et toetustele kvalifitseerumine ning menetlemine võtab väga palju ressurssi - nii ajalist kui rahalist. Kuidas olla toetustega kasutajasõbralikum ja efektiivsem? ● Suur erinevus on ettevõtete vahel, kellel on materiaalne vara ja sellega seoses väljaminekud, et oma toodet/teenust pakkuda ning need kellel ei ole. Ometi on lähenemine nende ettevõtete toetamisel sarnane Näiteks saavad moedisainer ja graafiline disainer samadel põhimõtetel toetusi, kuid graafiline disainer vajab oma teenuse pakkumiseks arvutit ning erinevaid rakendusi, moedisainer vajab aga Sotsiaalsete Täiendada “Rohe-, digi- ja innovatsioonipöörde elluviimise toetamine, et ettevõtted Võetud teadmiseks Valges raamatus on kirjeldatud poliitikakujundamise lähtealused ning Ettevõtete Võrgustik leiaks uued konkurentsieelised ning suudaksid nutikalt ära kasutada kriisiga täpsemaid tegevusi kavandavad asjaomased ministeeriumid. seonduvaid uusi ärivõimalusi;” Edastame teie ettepaneku Majandus- ja ○ Selleks, et rohepööret ellu viia ning toetada, on vaja tulevikus eristada neid Kommunikatsiooniministeeriumile. ettevõtteid, kes seda ka päriselt teevad. Selles on oluline nende ettevõtete ühiskondlikku- ja keskkonnamõju mõõta. ○ Kuna sotsiaalsed ettevõtted tegelevad näiteks nii hariduse, terivshoiu kui rohepöördega, mis on kõik olulised valdkonnad kriisiga tegelemiseks, võiks neil olla tulevikus ligipääs näiteks eritingimustel laenudele ○ Selleks, et innovatsioon hariduses, tervishoius ja rohevaldkonnas reaalsuses toimiks on oluline, et riiklikel hangetel võetaks edaspidi arvesse järgmist: ■ Riigihangete seadus § 2. (2) Riigihangete planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse sotsiaalsete kaalutluste, innovatsiooni rakendamise ning keskkonnasäästlike lahendustega. Sotsiaalsete Täiendada “Eri toetuste ja tugiteenuste, sh regionaalsete pakkumine Võetud teadmiseks Valges raamatus on kirjeldatud poliitikakujundamise lähtealused ning Ettevõtete Võrgustik suurinvesteeringute kiire elluviimise toetamiseks; täpsemaid tegevusi kavandavad asjaomased ministeeriumid. ○ Soovitame kaaluda ettevõtjasõbralikke investeeringuid ning toetuseid nagu näiteks Edastame teie ettepaneku Majandus- ja käibe jagamisel põhinevad laenud, mille puhul ettevõte maksab pikema aja jooksul Kommunikatsiooniministeeriumile. (näiteks kuni 10 aastat) talle tehtud investeeringu tagasi vastavalt sellele, millises mahus suudab ta igakuiselt käivet tekitada. Nii on investor/laenuandja (sh riik) ettevõtja edust või ebaedust alati otseselt sõltuvuses. Selline lähenemine võiks mõlemat osapoolt motiveerida kõige paremaid lahendusi leidma Sotsiaalsete Täiendada “Turismiga taaselustamisel nõudluse stimuleerimine ja sektori Võetud teadmiseks Valges raamatus on kirjeldatud poliitikakujundamise lähtealused ning Ettevõtete Võrgustik lisandväärtuse kasvatamine; NING “Kiire interneti püsiühenduse rajamine täpsemaid tegevusi kavandavad asjaomased ministeeriumid. maapiirkondadesse ning sellega liitumise toetamine, et parandada kaugtöö ja -õppe Edastame teie ettepaneku Majandus- ja tingimusi ning arendada turismi; Kommunikatsiooniministeeriumile. ○ Kaugtöö on koroona järgse maailma osa. Kuidas saaks Eestist näiteks parim koht, kust kaugtööd teha? Kas see tähendab, et loome uut sorti turismisektori nii kohalikule kui välisturistile? Kui jah, siis mida saaks lisaks kiirele internetiühendusele veel teha, et sellist turismi edendada? ● Osad toetused on mõeldud ekspordiks, aga ettevõte ei tohi nende tingimuste alusel välisturul turundada? Miks see nii on? Kui meil on Eesti ettevõte, kes on ekspordile suunatud ning oma ekspordimahte suurendades pakuvad ka rohkem tööd (otsene positiivne mõju majandusele), siis on sellised nõuded ebamõistlikud Sotsiaalsete Lisame siia veel mõtted ettevõtjate poolt, mida nad usuvad, et saavad ära teha Võetud teadmiseks Valge raamat näeb ette, et asjaomane ministeerium koostab oma Ettevõtete Võrgustik kriisist paremini väljumiseks: valdkonna esindusorganisatsioonidega täpsemad käitumisjuhised, mis ● Ettevõtjad peaksid olema vastutustundlikud ning võimaldama oma töötajatele toimiksid ühiskondliku kokkuleppena. Edastame teie ettepaneku kodukontorist töö tegemist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. ● Oma tegevusega jätkamine ka kriisi tingimustes. ○ Näiteks sotsiaalsed ettevõtted, kes pakuvad kriisi olukorras haridusvaldkonnas uuenduslikke lahendusi, aitavad kaasa rohepöördele, tegelevad kaitstud töö ning tervisega. ● Pakkuda ja mõelda välja uusi tooteid/teenuseid, mis sobituvad praeguse ja uue olukorraga, sest on loomulik et asjad muutuvad. ● Suuremad Eesti tehnoloogiaettevõtteid võiksid koostööd teha meenete soetamisel kaitstud töö keskustega Eestis. Sotsiaalsete Alljärgnevalt pakume välja täiendused eesmärgile “Hoiame Eesti laste võimalusi Võetud teadmiseks Dokumendis on kajastatud tegevused, mis on dokumendis viidatud Ettevõtete Võrgustik kvaliteetse hariduse omandamiseks” rahastamisallikate otsustusprotsessis kokku leppimisel. Lisada “Arendavate laste- ja noortelaagrite toetamine, et aidata kaasavaimse tervise tugevdamisele ja vähendada õpilünki; NING toetused erahuvihariduse, huvitegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajatele; ○ Õpilased on ekraani vahendusel õppimisest väsinud ja vajavad teatud kontakti. Oluline on, et nad saaksid ka tehnoloogia valdkonnas oma kätega midagi teha. Hea oleks võimalusel just selliseid teenusepakkujaid toetada, kes saavad paindlikult oma teenuseid kohaldada ning väikestes gruppides (sh vabas õhus) lastega tegutseda. Saatja: Riigikantselei <[email protected]> Saadetud: 22.04.2021 17:04 Adressaat: <[email protected]>; KUL min <[email protected]>; SiM info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Vastus arvamusele Manused: image003.png; Seletuskirja lisa (kooskõlastustabel).pdf Asja viide: 21-00827 Lugupeetud ministeeriumid Vabariigi Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks „Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes“, mis on avaldatud Vabariigi Valitsuse veebilehel ja alla laaditav siit: https://valitsus.ee/media/3943/download. Täname teid arvamuse avaldamise eest! Kirja lisas on kooskõlastustabel, kust näete kõiki esitatud ettepanekuid. Kokku avaldasid arvamust 19 organisatsiooni. Täpsustasime ja täiendasime teie ettepanekute põhjal läbivalt dokumendi sõnastust ning uuendasime lähteandmeid. Lugupidamisega Riigikantselei Rahukohtu 3 | 15161 Tallinn 693 5555 | www.riigikantselei.ee | Stenbocki maja | @StenbockiMaja