COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele võlaõigusliku lepingu alusel töötavate treenerite ja juhendajate tööjõukulude hüvitamiseks

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 13 COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele võlaõigusliku lepingu alusel töötavate treenerite ja juhendajate tööjõukulude hüvitamiseks Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele nende juures töövõtulepingu, käsunduslepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu (edaspidi võlaõiguslik leping) alusel töötavate treenerite ja sporditegevust juhendavate treenerikutseta isikute (edaspidi juhendaja) tööjõukulude hüvitamiseks COVID-19 põhjustava viiruse tõkestamise eesmärgil 2021. aasta 11. märtsist kehtima hakanud piirangute leevendamiseks. § 2. Toetusmeetme eesmärk, periood ja menetleja (1) Toetuse eesmärk on anda ühekordset toetust spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele nende juures võlaõigusliku lepingu alusel töötavate treenerite ja juhendajate tööjõukulude hüvitamiseks. (2) Toetust võib maksta perioodi 11.03.2021 kuni 25.04.2021 eest. (3) Toetuse andmise tulemusena on tagatud treenerite ja juhendajate majanduslik toimetulek 11. märtsil 2021 kehtima hakanud piirangute perioodil. (4) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (5) Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusest nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“. (6) Taotluse menetlemise korraldab Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (edaspidi toetuse andja). § 3. Vähese tähtsusega abi (1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. (2) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. (3) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 2. peatükk Toetuse taotlemine ja toetuse eraldamine § 4. Nõuded taotlejale (1) Toetust saavad taotleda spordiorganisatsioonid, kes on hiljemalt 10. märtsiks 2021 kantud Eesti spordiregistrisse või kelle andmed on Eesti spordiregistri põhimääruses sätestatud korras uuendatud, ning spordikoolid, kelle andmed on kantud Eesti hariduse infosüsteemi või kelle andmed on Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses sätestatud korras uuendatud (edaspidi taotleja). (2) Toetust ei saa taotleda kohaliku omavalitsuse üksuse asutusena tegutsev spordikool. (3) Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) tal on enne 2021. aasta 11. märtsi sõlmitud ja toetatava perioodi ajal kehtiv võlaõiguslik leping treeneri või juhendajaga, kes on kantud töötamise registrisse ametinimetusega „treener“ või „instruktor“ (ametikoodi algus 3422 või 3423) ja Eesti spordiregistrisse treeneri või juhendajana, ning treener või juhendaja ei ole töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus; 3) tal puuduvad taotluse esitamise seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud ning ta on taotluse esitamise ajaks täitnud maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse; 4) juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem muu toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtpäevaks tagasi maksmata olla. (4) Kui taotleja on treeneri või juhendajaga, kellele tasu maksmiseks toetust taotletakse, võlaõigusliku lepingu lõpetanud käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud perioodi jooksul, makstakse toetust proportsionaalselt võlaõigusliku lepingu kehtivuse perioodi eest. § 5. Nõuded taotlusele (1) Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse ja järgmise teabe: 1) andmed taotleja kohta (spordiorganisatsiooni või spordikooli nimetus, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress, arvelduskonto number ning kontaktisiku nimi); 2) andmed treeneri või juhendaja kohta (nimi, isikukood või sünniaeg); 3) treenerile või juhendajale perioodi 01.09.2020 kuni 30.11.2020 eest makstud keskmise brutotasu suurus, mis on toetuse andja nõudmisel tõendatav (näiteks kontoväljavõtted, leping). Kui treenerile või juhendajale ei ole kõikide nimetatud kuude eest tasu makstud, võetakse keskmise tasu arvutamisel aluseks nimetatud kalendrikuudest need kuud, mille eest on treenerile või juhendajale tasu makstud; 4) teave, kui taotleja on COVID-19 põhjustava viiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud 2021. aastal lisaeelarve vahendite arvelt toetust teistest meetmetest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt; 5) taotleja kinnitus, et kohustub taotluses nimetatud treenerile või juhendajale maksma ühekordse tasu ning tasuma sellega kaasnevad maksud ja maksed vähemalt saadud toetuse ulatuses toetuse kättesaamise hetkest ühe kuu jooksul. (2) Kui taotleja esitab tasu tõendamiseks koopia Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonist, ei võeta toetuse suuruse arvutamisel arvesse deklaratsiooni parandusi, mille taotleja on teinud pärast 10. märtsi 2021. § 6. Taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. (2) Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (4) Taotleja peab taotluse esitama e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab, et on taotluse kätte saanud. § 7. Toetuse suurus (1) Toetuse suurus on kuni 60% treeneri või juhendaja perioodi 01.09.2020 kuni 30.11.2020 keskmisest brutotasust. Toetuse suuruse maksimummäär on 1000 eurot brutosummana ühe treeneri või juhendaja ja ühe kalendrikuu kohta, millele toetuse andja lisab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. (2) Kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate toetust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks kinnitatud eelarvega. 3. peatükk Taotluse menetlemine, toetuse maksmine ja toetuse tagasinõudmine § 8. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on toetuse andjal õigus: 1) kasutada Eesti spordiregistri asjakohaseid andmeid; 2) kontrollida esitatud andmete õigust Maksu- ja Tolliameti kaudu; 3) konsulteerida vastavate spordialaliitude, maakondade spordiliitudega ja kohaliku omavalitsuse üksustega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil taotluse menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul käesolevas lõikes nimetatud tähtaja saabumisest arvates. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (7) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. § 9. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt käesolev määruse § 7 lõikes 2 sätestatud juhul. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 4 ja 5 sätestatud tingimustele või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 10. Toetuste avalikustamine (1) Toetuse andja avalikustab oma veebilehel toetuse saajate kohta järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi; 2) toetuse saaja registrikood; 3) meetme nimetus; 4) summa; 5) toetuse maksmise kestus. (2) Andmed avalikustatakse masinloetaval kujul viivitamata pärast toetuse andmise otsuse tegemist ja hoitakse avalikuna vähemalt 31. detsembrini 2022. a. § 11. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.  4. peatükk Aruandlus ja toetuse tagasinõudmine § 12. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt toetuse sihipärase kasutamise kohta aruannet. (2) Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu. (3) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates. § 13 Toetuse tagasinõudmine (1) Toetuse andja võib toetuse taotlejalt tagasi nõuda juhul, kui: 1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel valeandmeid või valet teavet või on toetuse eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud; 2) toetuse saaja ei ole toetuse andja nõudmisel esitanud aruannet toetuse kasutamise kohta; 3) toetuse saaja kohta algatatakse toetuse kasutamise perioodil pankroti- või likvideerimismenetlus. 4) taotleja ei ole täitnud käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 5 toodud kohustust. (2) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott Tarvi Sits minister kantsler  „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele võlaõigusliku lepingu alusel töötavate treenerite ja juhendajate tööjõukulude hüvitamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeede kehtestatakse, et leevendada 2021. aasta 11. märtsist kehtima hakanud piirangute1 sotsiaalmajanduslike mõjusid treeneritele ja juhendajatele, kes töötavad spordiorganisatsioonides või spordikoolides võlaõiguslike lepingute alusel, ning seega ei saa toetust küsida Töötukassa töötasu hüvitise meetmest. Meede puudutab umbes 1000 treenerit ja juhendajat, kes töötavad spordiorganisatsioonides või spordikoolides võlaõiguslike lepingute alusel. Määrusega kehtestatava toetusmeetme suurus on kuni 400 000 eurot. Toetusmeetme täpne eelarve kinnitatakse kultuuriministri käskkirjaga. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor (kaarel.nestor@kul,ee, 628 2260) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast peatükist ja 13 paragrahvist. Eelnõu § 1 määratleb määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse COVID-19 haiguse tõkestamise eesmärgil 2021. aasta 11. märtsist kehtima hakanud piirangute ja nendest tingitud sotsiaalmajandusliku mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeede spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele võlaõiguslike lepingute alusel töötavate treenerite ja juhendajate tööjõukulude hüvitamiseks. Toetuse andmise eesmärk on tagada treeneritele ja juhendajatele sissetulek olukorras, kus nende igapäevane töö tegemine on praktiliselt võimatu. Nimelt saavad võlaõiguslike lepingute alusel töötavad treenerid ja juhendajad tasu treeningu korraldamise eest, kuid kuna sporditegevus ei ole 11.03.2021 kehtima hakanud piirangute alusel lubatud, puudub neil võimalus oma tööd teha ja selle eest tasu saada. See toetusmeede aitab panustada arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhisuunad aastani 2030“ eesmärkidesse. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/301042021003?leiaKehtiv 1 Eelnõu § 2 sätestab toetusmeetme eesmärgi, perioodi ja menetleja. Toetuse eesmärk on anda ühekordset toetust spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele nende juures võlaõigusliku lepingu alusel töötavate treenerite ja juhendajate tööjõukulude hüvitamiseks. Toetust võib maksta perioodi 11.03.2021–25.04.2021 eest, mis vastab Vabariigi Valitsuse 09.03.2021 korraldusega nr 11 kehtestatud ja Vabariigi Valitsuse 01.04.2021 korraldusega nr 132 pikendatud piirangute perioodile. Toetuse andmise tulemusena on tagatud treenerite ja juhendajate majanduslik toimetulek 11.03.2021 kehtima hakanud piirangute perioodil. Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 16.04.2021 määrusest nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“. Määruse rakendamise eest vastutab Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (edaspidi toetuse andja), kes on halduslepingu alusel nii Eesti spordiregistri andmete vastutav töötleja kui ka kultuuriministri 26.11.2014 määrusega nr 9 kehtima hakanud treenerite tööjõukulu toetusmeetme2 rakendaja. Eelnõu § 3 sätestab vähese tähtsusega abi regulatsiooni, kuivõrd toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Eelnõu § 4 sätestab nõuded taotlejale. Tegemist on n-ö taotleja kvalifitseerimisnõuetega. Toetust saab taotleda spordiorganisatsioon, kes on hiljemalt 10.03.2021 kantud Eesti spordiregistrisse või kelle andmed on Eesti spordiregistri põhimääruses3 sätestatud korras uuendatud, ning spordikool, kelle andmed on nõutud korras kantud Eesti hariduse infosüsteemi või kelle andmed on nõutud Eesti hariduse infosüsteemi põhimääruses4 sätestatud korras uuendatud. Lisaks peab taotlejal olema enne 11.03.2021 sõlmitud ja toetatava perioodi ajal kehtiv võlaõiguslik leping treeneri või juhendajaga, kes on kantud töötamise registrisse ametinimetusega „treener“ või „instruktor“ (ametikoodi algus 3422 või 3423) ning treeneri või juhendajana Eesti spordiregistrisse. Treener või juhendaja ei tohi Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud olla. 2 Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord, https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020032 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/114082020006 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/128072020005 2 Taotleja ei tohi olla pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Taotlejal peavad taotluse esitamise seisuga riiklike maksude maksuvõlad puuduma või olema need ajatatud ning ta peab olema täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem muu toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtpäevaks tagasi maksmata olla. Kui taotleja on treeneri või juhendajaga, kellele tasu maksmiseks toetust taotletakse, võlaõigusliku lepingu lõpetanud määruse § 2 lõikes 2 nimetatud perioodi jooksul, makstakse toetust proportsionaalselt võlaõigusliku lepingu kehtivuse perioodi eest. Taotleja ei saa olla kohaliku omavalitsuse üksuse asutusena tegutsev spordikool. Eelnõu § 5 sätestab nõuded taotlusele. Taotleja esitab toetuse saamiseks taotluse ja järgmise teabe: 1) andmed taotleja kohta (spordiorganisatsiooni või spordikooli nimetus, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress, arvelduskonto number ning kontaktisiku nimi); 2) andmed treeneri või juhendaja kohta (nimi, isikukood või sünniaeg); 3) treenerile või juhendajale perioodi 01.09.2020–30.11.2020 eest makstud keskmise brutotasu suurus, mis on toetuse andja nõudmisel tõendatav (nt palgalehed, kontoväljavõtted, leping). Kui treenerile või juhendajale ei ole kõikide nimetatud kuude eest tasu makstud, võetakse keskmise tasu arvutamisel aluseks nimetatud kalendrikuudest need kuud, mille eest on treenerile või juhendajale tasu makstud; 4) teave, kui taotleja on COVID-19 põhjustava viiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud 2021. aastal lisaeelarve vahenditest toetust teistest meetmetest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt; 5) taotleja kinnitus, et kohustub taotluses nimetatud treenerile või juhendajale maksma ühekordse tasu ning tasuma sellega kaasnevad maksud ja maksed vähemalt saadud toetuse ulatuses toetuse kättesaamise hetkest ühe kuu jooksul. (2) Kui taotleja esitab tasu tõendamiseks koopia Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonist, ei võeta toetuse suuruse arvutamisel arvesse deklaratsiooni parandusi, mille taotleja on teinud pärast 10.03.2021. Eelnõu § 6 sätestab taotluse esitamise nõuded. Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 3 Taotlus tuleb esitada § 6 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab taotluse kättesaamist. Eelnõu § 7 sätestab toetuse suuruse. Lõike 1 kohaselt on toetuse suurus kuni 60% treeneri või juhendaja perioodi 01.09.2020– 30.11.2020 keskmisest brutotasust. Toetuse suuruse maksimummäär on 1000 eurot brutosummana ühe treeneri või juhendaja ja ühe kalendrikuu kohta, millele toetuse andja lisab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate toetust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab võrdseks kinnitatud eelarvega. Eelnõu § 8 reguleerib taotluste menetlemist. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. Kui taotluse esitamise tähtaja on taotleja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluses esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on toetuse andjal õigus: 1) kasutada Eesti spordiregistri asjakohaseid andmeid; 2) kontrollida esitatud andmete õigust Maksu- ja Tolliameti kaudu; 3) konsulteerida vastavate spordialaliitude, maakondade spordiliitudega ja kohaliku omavalitsuse üksustega. Maksukorralduse seaduse § 29 punkti 46 alusel võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet riigieelarve seaduse § 531 alusel kehtestatud riigisiseste toetusprogrammide elluviimisega seotud isikutele, perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 1 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 1 nimetatud fondide korraldusasutusele ning fondispetsiifiliste reeglite alusel toetuse andmisega tegelevatele isikutele ulatuses, mis on vajalik toetuse saamise nõuetekohasuse, sihipärase kasutamise ja kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks. 4 Paragrahvi 8 lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil taotluse menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul lõikes 4 toodud tähtaja saabumisest arvates. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruse §-des 4 ja 5 sätestatud nõuded. Eelnõu § 9 reguleerib taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimusi ja korda. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad selles määruses nimetatud nõuetele. Taotluse võib rahuldada osaliselt § 7 lõikes 2 sätestatud juhul. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruse §-des 4 ja 5 sätestatud tingimustele või teistele selles määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus; 4) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Eelnõu § 10 reguleerib toetuste avalikustamist. Toetuse andja avalikustab oma veebilehel toetuse saajate kohta järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi; 2) toetuse saaja 3) meetme nimetus; 4) summa; 5) toetuse maksmise kestus. Andmed avalikustatakse masinloetaval kujul viivitamata pärast toetuse andmise otsuse tegemist ja hoitakse avalikuna vähemalt 31. detsembrini 2022. a. Eelnõu § 11 reguleerib toetuse maksmist. Toetus makstakse välja kümne tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates. Eelnõu § 12 kohaselt võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt aruannet. Aruanne tuleb esitada e-keskkonna kaudu ettenähtud tähtajaks. Toetuse andja menetleb aruannet kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates. 5 Eelnõu § 13 reguleerib toetuse tagasinõudmist. Toetuse andja võib toetuse taotlejalt tagasi nõuda juhul, kui: 1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel valeandmeid või valet teavet või on toetuse eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud; 2) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks; 3) toetuse saaja kohta algatatakse toetuse kasutamise perioodil pankroti- või likvideerimismenetlus; 4) taotleja ei ole täitnud määruse § 5 lõike 1 punktis 5 toodud kohustust. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide toetamine nende juures võlaõiguslike lepingute alusel töötavate treenerite ja juhendajate tööjõulukude katmisel on oluline, sest kehtivate piirangute tõttu on treeneritel ja juhendajatel igapäevane töötamine ja seega sissetulekute saamine praktiliselt võimatu. Nimelt saavad võlaõiguslike lepingute alusel töötavad treenerid ja juhendajad tasu treeningu korraldamise eest, aga kuna sporditegevus ei ole 11.03.2021 kehtima hakanud piirangute alusel lubatud, puudub neil võimalus oma tööd teha ja selle eest tasu saada. See toetusmeede aitab tagada võlaõiguslike lepingute alusel töötavatele treeneritele ja juhendajatele sissetuleku ning säilitada spordivaldkonna kvalifitseeritud tööjõu. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetusmeetme summad eraldatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel. Toetuse eraldamisega hakkab tegelema Eesti Spordikoolituse ja -Teabe SA, kellel on selleks vajalik kompetents ja tehnoloogilised lahendused. Eelnõu rakendamisega ei kaasne toetuse andjale lisakulusid. Rakendamiseks vajalikud vahendid eraldatakse toetuse andjale iga-aastase tegevustoetuse raames. Eelnõu rakendamisega seotud eeldatavad tulud avalduvad toetuse saaja majandustulemustes ja jätkusuutlikkuses. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 6 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu koostamisel on konsulteeritud Spordikoolituse ja -Teabe SA-ga. Eelnõu ei ole eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidega kooskõlastatud. Eelnõu on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 08.04.2021 istungil. 7