COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi spordiobjektide valdajate toetamiseks

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 12 COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi spordiobjektide valdajate toetamiseks Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle valduses on spordiobjekt, mis on 11. märtsil 2021 kehtima hakanud piirangute tõttu suletud. (2) Määrust ei kohaldata taotlejale, kes vastab vähemalt ühele järgnevatest kriteeriumidest: 1) sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutaja või asutajatest üle poole on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja/või muu avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja/või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuulub rohkem kui 50% äriühingu aktsia- või osakapitalist. (3) Määrust ei kohaldata taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. (4) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust ning toetuse andmisel vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte. (5) Kui toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 lõike 2 mõistes, ei kohaldata määrust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (6) Toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusest nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“. (7) Määrust rakendab Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus (edaspidi toetuse andja). § 2. Spordiobjekt (1) Käesolevas määruses loetakse spordiobjektiks kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“ lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus“ punktides 1–6 nimetatud spordiobjektid. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud spordiobjekt peab olema kantud Eesti spordiregistrisse hiljemalt 10. märtsil 2021 või selle andmed on 2021. aastal uuendatud. (3) Spordiobjekt ja selle sportimispaigad peavad olema Eesti spordiregistri andmete kohaselt spordialases kasutuses. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine spordiobjektide valdajast eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle tegevus on perioodil 11.03.2021 kuni 25.04.2021 peatatud Vabariigi Valitsuse 9. märtsil 2021 kehtestatud COVID-19 leviku tõkestamise piirangute tõttu. (2) Toetuse andmise oodatav tulemus on toetust saavate eraõiguslike juriidiliste isikute valduses olevate spordiobjektide taasavamine ja tegevuse jätkumine kehtestatud piirangute lõppemise järel. § 4. Vähese tähtsusega abi (1) Käesoleva määruse alusel antav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes ning selle andmisel lähtutakse VTA määrusest ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatust. (2) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks VTA määruse mõistes, kontrollib toetuse andja riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale kolme järjestikuse majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega 200 000 eurot. (3) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Lisaks võetakse vähese tähtsusega abi andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 2. peatükk Nõuded taotlejale, taotlusele ja toetuse taotlemine § 5. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva määruse § 1 lõigetes 2–3 nimetatud isik, kelle valduses on käesoleva määruse §-s 2 sätestatud nõuetele vastav spordiobjekt. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ta on kantud Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogusse spordiobjekti valdajana; 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) tal puuduvad taotluse esitamise seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud ning ta on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse; 4) tal puuduvad saadud toetustega seoses varasemad täitmata kohustused. Juhul kui toetuse andja on teinud taotleja kohta varem toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata olla. § 6. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta (nimi, registrikood, telefoninumber, meili- ja postiaadress, arvelduskonto number ning kontaktisiku nimi); 2) spordiobjekti või spordiobjektide andmed (nimetus, asukoha aadress, liik, spordiobjekti sportimispaikade pindala ruutmeetrites, kui need andmed ei ole kantud Eesti spordiregistrisse), mille kohta toetust taotletakse; 3) teave, kui taotleja on COVID-19 põhjustava viiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud 2021. aastal lisaeelarve vahendite arvelt toetust teistest meetmetest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt; 4) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta käesoleva määruse § 5 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 2–3 sätestatud nõuetele; 5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna (edaspidi e-keskkond) kaudu. § 7. Taotluse esitamine (1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kultuuriminister käskkirjaga. (2) Taotlus esitatakse vooruti. Taotluse esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab toetuse andja oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (3) Taotlus tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. (4) Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik e-keskkonna kaudu. Toetuse andja kinnitab, et on taotluse kätte saanud. (5) Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 3. peatükk Toetuse suurus ja abikõlblikkus § 8. Toetuse suurus (1) Toetuse suurus on 3 eurot ruutmeetri kohta jäähallide ja siseujulate puhul ning 1,5 eurot ruutmeetri kohta ülejäänud spordiobjektide puhul. (2) Toetuse andmise alus on spordiobjekti sportimispaiga või sportimispaikade pindala kogusumma, mis korrutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ühe ruutmeetri maksumusega. § 9. Toetuse abikõlblikkuse periood Toetuse abikõlblikkuse periood on 11.03.2021 kuni 31.12.2021.  4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine § 10. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või käesoleva määruse § 4 lõikes 2 toodud asjaolude ilmnemisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja/või 2 toodud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja omal algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. Taotluse esitamise tähtaega ei ennistata juhul, kui see toob kaasa taotlusvooru eelarve ületamise või kui see riivab teiste taotlejate õigusi või kui toetuse abikõlblikkuse periood on lõppenud. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil taotluse menetlemise aeg peatub. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest arvates. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 2 ja 5–7 sätestatud nõuded. § 11. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ning kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas määruses nimetatud nõuetele. (3) Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruv taotletav toetuse summa on suurem, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, vähendab toetuse andja summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani ning teeb taotluse osalise rahuldamise otsuse. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-des 5 ja 6 sätestatud tingimustele; 2) taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. § 12. Toetuse saajate avalikustamine (1) Toetuse andja avalikustab oma veebilehel toetuse saajate kohta vähemalt järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi; 2) toetuse saaja registrikood; 3) meetme nimetus; 4) summa; 5) toetuse maksmise kestus. (2) Andmed avalikustatakse masinloetaval kujul viivitamata pärast toetuse andmise otsuse tegemist ja hoitakse avalikuna vähemalt 31. detsembrini 2022. a. § 13. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale välja kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse tagasinõudmine § 14. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt toetuse sihipärase kasutamise kohta aruannet. § 15. Toetuse tagasinõudmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse andja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 2) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või andmeid varjanud; 3) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet selle nõudmisel ja tähtajaks; 4) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus; 5) toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi andmist reguleerivast õigusaktist tuleneb teisiti. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „COVID- 19 puhangust tingitud erakorraline abi spordiobjektide valdajate toetamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga luuakse COVID-19 põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks toetusmeede, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt. Toetusmeede on mõeldud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle valduses on spordiobjekt, mis on 11.03.2020 kehtima hakanud piirangute tõttu suletud. Määrus ei kohaldu spordiobjektile, mille valdaja on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev eraõiguslik isik. Toetusmeetme tingimused on sarnased 12.03.2020 väljakuulutud eriolukorra piirangute leevendamiseks kultuuriministri määrusega1 kehtestatud tingimustega. Meetmest saab abi taotleda umbes 215 taotlejat, kelle valduses on 283 spordiobjekti. Määruse toetust puudutavad sätted jõustuvad üldises korras ja toetus on abikõlblik 2021. aasta lõpuni. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ja õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga luuakse COVID-19 põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks toetusmeede, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt. See toetusmeede on juriidilisele isikule Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määruse nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“ § 7 punkti 1 tähenduses. Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 15 paragrahvist. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Lõike 1 kohaselt on toetus ette nähtud eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle otseses valduses on spordiobjekt, mis on 11.03.2021 kehtima hakanud piirangute tõttu täielikult suletud vaatamata asjaolule, et mõnes spordiobjektis võib piiratud kujul treeningtegevus toimuda (nt koondise kandidaatidele, kellele on treenimine erandkorras lubatud). Lõike 2 kohaselt ei kohaldata määrust taotlejale, kes vastab vähemalt ühele järgnevatest kriteeriumidest: 1) sihtasutuse ja mittetulundusühingu asutaja või asutajatest üle poole on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja/või muu avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja/või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuulub rohkem kui 50% äriühingu aktsia- või osakapitalist. 1 kultuuriministri 28.05.2020 määrus nr 14 (muudetud 14.01.2021 määrusega nr 3): https://www.riigiteataja.ee/akt/119012021016?leiaKehtiv 1 Lõike 3 kohaselt ei kohaldata määrust taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega on abi tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning seal ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata, kas tähtaeg on saabunud või mitte. Lõike 4 kohaselt tuleb määrusega reguleerimata küsimustele kohaldada Euroopa Liidu vastavaid õigusakte, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, ja haldusmenetluse seadust. Euroopa Liidu vastavate õigusaktide all on muu hulgas mõeldud Eestile otsekohalduvaid õigusakte, mistõttu peavad osapooled eelnõu kehtestamises ja toetuse andmise ülesannete täitmises juhinduma otse neist. Haldusmenetlusele tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse sätted kooskõlas eelnõus sätestatud korra ja erisustega. Lõige 5 piirab eelnõu kohaldamist ja sätestab, et kui antakse vähese tähtsusega abi, ei tohi seda kasutada näiteks tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse. Täpsemalt, eelnõu ei kohaldata sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile, mille tingimus on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andmisel lähtutakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 813 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. Lõike 7 kohaselt on toetuse andja Spordikoolituse ja -Teabe SA (edaspidi toetuse andja), kes on Kultuuriministeeriumiga 26.06.2019 sõlmitud halduslepingu nr 3-4.1/339-1 alusel volitatud täitma haldusülesannet, milleks on spordiseaduse § 6¹ lõike 1 alusel asutatud spordi andmekogu „Eesti spordiregister“ (edaspidi spordiregister) volitatud töötleja ülesannete täitmine, sh spordiregistri pidamine, haldamine ja andmete töötlemine õigusaktides, lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustel. Selle lepingu eesmärk on tagada sporditegevuse korraldamine ja juhtimine ning sporditegevuses osalemise tõhustamine spordiregistri kaudu, millega peetakse arvestust Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle. Sellest lähtudes on Spordikoolituse ja -Teabe SA-l sisuline võimekus toetusmeedet tõhusalt rakendada, sest spordiregister sisaldab meetme rakendamiseks vajalikke andmeid ja vajalikku menetluskeskkonda. Paragrahviga 2 määratletakse spordiobjekti mõiste selle määruse kontekstis. Lõike 1 alusel loetakse määruses spordiobjektiks kultuuriministri 27.02.2020 määruse nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“ lisa 2 „Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogu spordiobjektide ja sportimispaikade liigitus“ punktides 1–6 nimetatud spordiobjekte2. Eesti spordiregistri põhimääruse lisa 2 punktides 7–24 välja toodud sportimispaigad on välisrajatised või seotud välispordialadega ning neile meede ei laiene. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse toetust ainult spordiobjektidele, mis on kantud Eesti spordiregistrisse hiljemalt 10.03.2021 või selle andmed on 2021. aastal uuendatud. Eesti spordiregistri põhimääruse § 9 lõike 1 alusel on spordiehitiste alamandmekogu asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk pidada arvestust spordiobjektide andmete üle. Eesti spordiregistri põhimääruse § 25 lõike 1 alusel on spordiobjekti omanikul kohustus algatada temale kuuluva 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/2202/0001/KUM_m4_lisa2.pdf# 2 spordiobjekti andmete esitamine andmekogusse kandmiseks 30 päeva jooksul alates spordiobjekti kasutusele võtmisest või spordiobjekti omandiõiguse omandamisest, kui talle kuuluv spordiobjekt ei ole andmekogusse kantud. Lõike 3 kohaselt peavad spordiobjekt ja selle sportimispaigad olema Eesti spordiregistri andmete kohaselt spordialases kasutuses. Paragrahviga 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine spordiobjektide valdajast eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle tegevus oli perioodil 11.03.2021–25.04.2021 peatatud Vabariigi Valitsuse 09.03.2021 kehtestatud COVID-19 leviku tõkestamise piirangute tõttu. Toetuse andmise oodatav tulemus on toetust saavate eraõiguslike juriidiliste isikute valduses olevate spordiobjektide taasavamine ja tegevuse jätkumine kehtestatud piirangute lõppemise järel. Paragrahviga 4 kehtestatakse vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumine. Lõike 1 kohaselt võib toetuse andmine eelnõu alusel kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Konkurentsiseaduse § 30 lõige 1 sätestab, et riigiabiks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole, kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. Iga taotluse puhul hindab toetuse andja eraldi, kas toetus loetakse riigiabiks või vähese tähtsusega abiks või mitte. Lõikes 2 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale) antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 200 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu riigipoolset toetust kokku. Kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas, kui taotleja on õigustatud saama, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni vähese tähtsusega abi ülemmäärani. Lõike 3 kohaselt loetakse vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Artikli 2 lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest: 1) ettevõttel on teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamus; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht-, või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib kokkuleppe kohaselt teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigi põhjal. Euroopa Komisjon on „ühe ettevõtja“ mõiste 3 sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist. Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana. Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreeglid. See tähendab, et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku vähese tähtsusega abi summad ei tohi kokku ületada 200 000 eurot kolme majandusaasta kohta. Nimetatud kumuleerumisreegleid on arvestatud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris, mis tähendab, et sealt nähtub, millist liiki ja kui palju vähese tähtsusega abi on ettevõtjale antud. Paragrahviga 5 kehtestatakse nõuded taotlejale. Lõikes 1 kehtestatakse subjektid, kellele toetus on suunatud. Lõikes 2 kehtestatakse täpsustavad nõuded taotlejale. Punkti 1 kohaselt peab taotleja olema kantud Eesti spordiregistri spordiehitiste alamandmekogusse spordiobjekti valdajana. Punkti 2 kohaselt kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist ning väljaandest Ametlikud Teadaanded. Punktis 3 sätestatakse, et taotlejal puuduvad taotluse esitamise seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Punktis 4 sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse raames ja otsuse kohaselt on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sh ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid ajendatakse seda tegema tähtajaks. Paragrahv 6 kehtestab üksikasjalikud nõuded taotlusele ehk milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotlus peab kajastama taotleja üldandmeid ja spordiobjekti või spordiobjektide andmeid, mille kohta toetust taotletakse. Lisaks peab taotlus sisaldama teavet, kui taotleja on COVID-19 põhjustava viiruse levikust tuleneva kriisi tõttu saanud 2021. aastal lisaeelarve vahenditest toetust teistest meetmetest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt. Taotleja kinnitab oma allkirjaga, et vastab eelnõu § 5 lõikes 1 ja lõike 2 punktides 2–3 sätestatud nõuetele. Taotlusele tuleb lisada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ja volitus ei ole antud toetuse andja toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu. Paragrahviga 7 sätestatakse taotluse esitamise regulatsioon. Lõike 1 kohaselt kinnitab taotlusvooru eelarve kultuuriminister. 4 Lõike 2 kohaselt taotletakse toetust vooruti. Toetuse andja teavitab taotlusvooru avamisest, taotluste esitamise tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Lõigetes 3–5 sätestatakse, et taotlus tuleb esitada eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kõiki ühte taotlusvooru esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Tähtajaks esitatud taotlus peab olema esitatud ettenähtud viisil ja vormil koos nõutud dokumentidega. Taotlemine toimub toetuse andja e-keskkonna kaudu. Kui taotluse esitamisel esineb e-keskkonnas tehniline viga ja selle tõttu ei ole võimalik taotlust tähtpäevaks esitada, arvestatakse taotlus siiski tähtpäevaks esitatuks, kui see on toetuse andjale saadetud järgmisel tööpäeval pärast tehnilise vea likvideerimist. Paragrahviga 8 kehtestatakse toetuse suurus. Toetuse suurus on 3 eurot ruutmeetri kohta jäähallide ja siseujulate puhul ning 1,5 eurot ruutmeetri kohta ülejäänud spordiobjektide puhul. Toetuse andmise alus on spordiobjekti sportimispaiga või sportimispaikade pindala kogusumma, mis korrutatakse ühe ruutmeetri maksumusega. Paragrahviga 9 kehtestatakse meetme abikõlblikkuse periood. See on 11.03.2021–31.12.2021. Paragrahviga 10 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse andja menetleb taotlust kuni 30 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates. Haldusmenetluse seaduse § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut ettenähtud aja jooksul sooritada, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus. Lõike 2 kohaselt jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud, määruse § 4 lõikes 2 toodud asjaolude ilmnemisel või kui taotlus ei vasta eelnõu § 5 lõigetes 1 ja/või 2 sätestatud tingimustele. Kui taotlust tähtajaks ei esitata, ei ole tehniliselt võimalik e-keskkonnas taotlust hiljem esitada. Lõike 3 kohaselt võib toetuse andja taotluse esitamise tähtaja ennistada. Tähtaega võib ennistada toetuse andja omal initsiatiivil või taotleja taotluse alusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Taotluse esitamise tähtaega ei ennistata, kui see toob kaasa taotlusvooru eelarve ületamise või kui see riivab teiste taotlejate õigusi või kui toetuse abikõlblikkuse periood on lõppenud. Lõigete 4 ja 5 kohaselt võib toetuse andja juhul, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge ja/või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt taotluses esitatud andmete kohta selgitusi ja lisadokumente või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse e-keskkonna kaudu teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Selleks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil eelnõu § 10 lõikes 1 toodud taotluse menetlemise aeg peatub. Kui puudus kõrvaldatakse, arvestatakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole eelnõu § 10 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave 5 ei anna endiselt alust nõuet täidetuks lugeda. Otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul tähtaja saabumisest arvates. Lõike 6 kohaselt saab toetuse andja tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks ainult juhul, kui on täidetud kõik eelnõu §-des 2 ja 5–7 sätestatud nõuded. Juhul kui taotleja ja/või taotluse vastavuskontrolli tulemusena ilmneb puudus, mida ei ole võimalik kõrvalda või seda ei tehta, tunnistab toetuse andja taotleja ja/või taotluse nõuetele mittevastavaks ning teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Paragrahvis 11 nähakse ette taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord ning üldised alused. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja. Lõike 2 kohaselt rahuldatakse taotlus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus nimetatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt. Taotluse osalise rahuldamise otsuses fikseeritakse, millises ulatuses taotlus rahuldatakse. Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus juhul, kui taotleja ja/või taotlus ei vasta kas või ühele eelnõus sätestatud nõudele; kui taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil või kui taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida. Lõike 5 kohaselt saadetakse taotlejale tema kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. Paragrahvis 12 reguleeritakse toetuse saajate avalikustamist. Toetuse andja avalikustab oma veebilehel toetuse saajate kohta vähemalt järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi; 2) toetuse saaja registrikood; 3) meetme nimetus; 4) summa; 5) toetuse maksmise kestus. Andmed avalikustatakse masinloetaval kujul kohe pärast toetuse andmise otsuse tegemist ning hoitakse avalikuna vähemalt kuni 31.12.2022. Paragrahvis 13 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühes osas kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Paragrahviga 14 kehtestatakse toetuse andjale õigus nõuda toetuse saajalt toetuse sihipärase kasutamise kohta aruannet, lähtudes määruse §-s 3 toodud toetuse andmise eesmärgist ja tulemusest. Paragrahviga 15 reguleeritakse toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist ja toetuse tagasimaksmist nimetatud otsuse alusel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise tingimustega, sh kohustusega maksta toetus tagasi. Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse tagasinõudmise kohta. 6 Lõike 2 kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise otsustamiseks ja vormistamiseks jätta kolme aasta pikkuse varuaja. Ehk, toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest. Erinevus on ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral. Sellisel juhul võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks arvestatakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõike 3 kohaselt tuleb toetus tagastada toetuse tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamise päevast alates 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 järgi kehtima alates selle kättetoimetamisest koostoimes haldusmenetluse seaduse § 62 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks, kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus asjaolusid selgitada ehk kuulata ta haldusmenetluse seaduse kohaselt ära. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimasolevast menetlusest teadlik, ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ning toetuse andja on saanud neid otsuse tegemisel arvestada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina järgitakse VTA määruses toodud nõudeid. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu kavandamisel on arvestatud, et abisaajate hulka kuuluksid abi vajavad organisatsioonid üle Eesti. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu rakendamisega kaasnevad lisakulud kaetakse olemasolevast toetuse andja riigipoolsest tegevustoetusest. 6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu ei ole eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumidega kooskõlastatud. Eelnõu on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 08.04.2021 istungil. 7