Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 11 Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõnu „iga-aastases riigieelarves“ sõnadega „ja riigi 2021. aasta lisaeelarves“; 2) paragrahvi 7 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse (edaspidi koroonaviirus) levikuga seotud kriisist mõjutatud võistkondlike sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide kriisikahjude leevendamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks (edaspidi meistriliigade jätkusuutlikkuse toetus);“; 3) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) koroonaviiruse levikuga seotud kriisist mõjutatud spordialaliitude ja spordialade jätkusuutlikkuse tagamiseks (edaspidi spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus).“; 4) paragrahvi 7 lõige 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(53) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust eraldatakse riigi 2021. aasta lisaeelarves ette nähtud vahenditest eesmärgiga leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, mis ohustab võistkondlike sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubide toimetulekut, kompenseerides spordiklubide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu Harjumaal ja Ida-Virumaal ajavahemikul 01.01.2021 kuni 25.04.2021 ning mujal Eestis ajavahemikul 11.01.2021 kuni 25.04.2021 pealtvaatajateta toimunud võistluste tõttu oluliselt vähenenud.“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 54 ja 55 järgmises sõnastuses: „(54) Kui spordiklubile on makstud Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi tööhõiveprogramm) § 191 alusel töötasu toetust ajavahemiku 28.12.2020 kuni 31.01.2021 eest, kompenseeritakse meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusest üksnes selliseid kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu ajavahemikul 01.02.2021 kuni 25.04.2021 pealtvaatajateta toimunud võistluste tõttu oluliselt vähenenud. (55) Spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust eraldatakse riigi 2021. aasta lisaeelarves ette nähtud vahenditest eesmärgiga leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, mis ohustab spordialade mitmekesisust ja spordialaliitude toimimist, kompenseerides spordialaliitude põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu alates 11.03.2021 oluliselt vähenenud.“; 6) paragrahvi 71 lõikes 71 asendatakse sõnad „saavutusspordi võistluste korraldamise toetusele“ sõnadega „meistriliigade ega spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusele“; 7) paragrahvi 71 lõige 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(81) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse abikõlblikud kulud on Harjumaal ja Ida-Virumaal ajavahemiku 01.01.2021 kuni 30.06.2021 ning mujal Eestis ajavahemiku 11.01.2021 kuni 30.06.2021 tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu isiku eraldatud vahenditest hüvitatud.“; 8) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 82 ja 83 järgmises sõnastuses: „(82) Kui spordiklubile on tööhõiveprogrammi § 191 alusel makstud töötasu toetust ajavahemiku 28.12.2020 kuni 31.01.2021 eest, on meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse abikõlblikud kulud ajavahemiku 01.02.2021 kuni 30.06.2021 tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu isiku eraldatud vahenditest hüvitatud. (83) Spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse abikõlblikud kulud on ajavahemiku 11.03.2021 kuni 30.06.2021 tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu isiku eraldatud vahenditest hüvitatud.“; 9) paragrahvi 10 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(13) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotluses esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 sätestatule järgmised andmed: 1) Harjumaal ja Ida-Virumaal ajavahemikul 01.01.2021 kuni 25.04.2021 ning mujal Eestis ajavahemikul 11.01.2021 kuni 25.04.2021 pealtvaatajateta toimunud võistluste andmed (võistluse nimetus, toimumise aeg ja koht); 2) 2019. või 2019/20. hooaja põhiturniiri või 2018/19. hooaja play-off’i kodumängude (edaspidi kodumängud) keskmine piletiga pealtvaatajate arv; 3) enne 14.12.2020 pealtvaatajatega toimunud kodumängude piletihinna info; 4) taotletava toetuse suurus ja selle kasutamise eesmärk; 5) andmed muu toetuse saamise kohta koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest, muudest riigieelarvelistest vahenditest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.“; 10) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotluses esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatule andmed muu toetuse saamise kohta koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest, muudest riigieelarvelistest vahenditest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.“; 11) paragrahvi 10 lõige 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(72) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlemisel esitatakse ühe taotleja korraldatud pealtvaatajateta toimunud kõigi võistluste andmed ühes taotluses.“; 12) paragrahvi 10 lõige 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(93) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust võib taotleda käesoleval hooajal võistkondlike sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliigas mängivat võistkonda esindav spordiklubi, kes vastab lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatule järgmistele tingimustele: 1) taotleja korraldas Harjumaal või Ida-Virumaal ajavahemikul 01.01.2021 kuni 25.04.2021 või mujal Eestis ajavahemikul 11.01.2021 kuni 25.04.2021 pealtvaatajateta võistluse, mille tõttu jäi saamata planeeritud omatulu; 2) taotleja on kandnud taotluse esitamise seisuga 2021. aastaks määratud sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse andmed Eesti spordiregistrisse; 3) taotlejal puuduvad taotluse esitamise seisuga tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid.“; 13) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 94 järgmises sõnastuses: „(94) Spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetust võib taotleda rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit, kes vastab lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatule järgmistele tingimustele: 1) spordialade harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga on suurem kui 100; 2) spordialadel on taotluse esitamise seisuga vähemalt üks treenerikutsega treener; 3) töötamise registrisse on kantud 2021. aasta 11. märtsi seisuga andmed vähemalt ühe töötava isiku kohta töötamise liigist sõltumata; 4) taotlejal puuduvad taotluse esitamise seisuga tähtajaks esitamata maksudeklaratsioonid.“; 14) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Meistriliigade ning spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate puhul kontrollitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 sätestatud tingimustele vastavust taotluse esitamise seisuga.“; 15) paragrahvi 131 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(61) Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse: 1) käesoleva määruse § 10 lõike 13 punktis 2 nimetatud hooaegade kodumängude keskmist piletiga pealtvaatajate arvu ja enne 14.12.2020 toimunud kodumängude piletihinda. Kui võistkond mängib meistriliigas esimest hooaega, arvestatakse 2019. või 2019/20. hooaja meistriliiga mängude keskmist pealtvaatajate arvu; 2) toetuse abikõlblikkuse perioodil toimunud pealtvaatajateta võistluste arvu; 3) tööhõiveprogrammi § 191 alusel taotlejale makstud töötasu toetust ja § 193 alusel taotleja töötajatele makstava töötasu hüvitise prognoositavat suurust; 4) toetuse abikõlblikkuse perioodil taotlejal tekkinud vältimatuid kulusid, mida ei saa katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijad; 5) esitatud andmete realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust.“; 16) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse: 1) taotlejal ajavahemikul 11.03.2021 kuni 30.06.2021 vähenenud tulusid ja kulusid, välja arvatud spordiobjektide ülalpidamise ja noorte treeningrühmade osalustasudega seotud tulusid ja kulusid; 2) avaliku sektori toetuse mahtu taotleja eelarves; 3) tööhõiveprogrammi § 193 alusel taotleja töötajatele makstava töötasu hüvitise prognoositavat suurust; 4) toetuse abikõlblikkuse perioodil taotlejal tekkinud vältimatuid kulusid, mida ei saa katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijad; 5) eelarve realistlikkust, eelmise majandusaasta tulusid ja kulusid ning esitatud kuluartiklite põhjendatust; 6) spordiala kuulumist olümpiamängude kavasse; 7) spordiala mõju Eesti ühiskonnale ja noortele, sealhulgas spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas ning spordiala rahvusvahelist edukust.“; 17) paragrahvi 131 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Sihtotstarbelisest taotlusvoorust eraldatava toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust, riigieelarves ja riigi 2021. aasta lisaeelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2, 61 ja 62 sätestatud hindamiskriteeriume.“; 18) paragrahvi 17 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks kaks spordivaldkonna toetusmeedet, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel. Ühest sihtotstarbelisest taotlusvoorust saavad toetust taotleda võistkondlike sportmängude Eesti meistriliigade spordiklubid (meistriliigade jätkusuutlikkuse toetus) ja teisest spordialaliidud (spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus). Toetusmeetmetest kompenseeritakse spordiorganisatsioonide põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest tulenevalt oluliselt vähenenud. Meetmetest on võimalik toetust taotleda umbes 110 spordiorganisatsioonil. Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Määrusega muudetakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi sporditoetuste kord) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 19.01.2021, 12. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tulenevate piirangute mõju leevendamiseks toetusmeetmed, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel. Kuna uued meetmed on mõeldud spordiorganisatsioonidele, kellele riigieelarvest vahendite eraldamiseks on juba kehtestatud sporditoetuste kord, kavandatakse asjakohane regulatsioon kõnealusesse korda. Sporditoetuste korra kehtestamise aluseks olev volitusnorm spordiseaduse § 9 lõikes 3 võimaldab korda vajalikul määral täiendada. Kavandatavate meetmete näol on tegemist Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määruse nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“ (edaspidi toetusprogrammide üldtingimused) § 7 punkti 2 tähenduses toetusega juriidilistele isikutele. Eraldatav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. Eelnõu punkt 1 – sporditoetuste korra reguleerimisala täiendatakse viitega riigi 2021. aasta lisaeelarvele. Sätte uus sõnastus näeb ette, et kõnealuse määrusega kehtestatakse iga-aastases riigieelarves ja riigi 2021. aasta lisaeelarves spordi toetuseks ette nähtud vahendite jaotamise 1 täpsem kord. Täiendus on vajalik, kuna sätte senine sõnastus viitab iga-aastasele riigieelarvele ja see ei hõlma lisaeelarvet, mida igal aastal ei koostata. Eelnõu punkt 2 – muudetakse sporditoetuste korra § 7 lõike 3 punkti 3, sõnastades 2021. aasta alguses loodud saavutusspordi võistluste korraldamise toetuse ümber meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuseks. Kui saavutusspordi võistluste korraldamise toetuse taotlusvoorust said toetust taotleda nii võistkondlike sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliigade spordiklubid kui ka spordialaliidud, siis muudetud tingimustega taotlusvoorust alaliidud enam toetust taotleda ei saa. Spordialaliitudele luuakse kriisikahjude leevendamiseks eraldi spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus (vt ka eelnõu punkti 3 selgitust). Samanimelisi ja osaliselt ka sarnaste tingimustega toetusmeetmeid rakendati ka 2020. aasta eriolukorra ajal ja järgselt. Kahe erineva toetusmeetme loomine on vajalik, sest piirangute mõju ning rahalised mahud ja vajadused on meistriliigade spordiklubide ja spordialaliitude puhul erinevad. Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetus on mõeldud kitsamalt võistkondlike sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliigadega seotud kulude kompenseerimiseks ning spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus kõigile spordialaliitudele kulude kompenseerimiseks. Meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse puhul tuleb arvestada, et võistluste korraldamine on olnud juba alates 2020. aasta 14. detsembrist lubatud üksnes pealtvaatajateta. Seetõttu jääb asjaomastel spordiklubidel saamata piletitulu, mis on oluline osa nende eelarvest. Reeglina kehtib põhimõte, et mida väiksema eelarvega on meistriliiga spordiklubi, seda suurema osa tema eelarvest moodustab piletitulu. Eelnõu punkt 3 – sporditoetuste korra § 7 lõiget 3, täiendatakse punktiga 4, milles nähakse ette lisaks meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusele teine koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõjude leevendamisele suunatud toetusliik – spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus. Tegemist ei ole põhimõtteliselt uue lahendusega. Samanimelist ja sarnaste tingimustega toetusmeedet rakendati ka 2020. aasta eriolukorra ajal ja järgselt. Spordialaliidud teenivad omatulu võistluste korraldamise ja sportlastele litsentside väljastamisega. Kuna võistlusi ei ole võimalik korraldada (välja arvatud professionaalse spordi võistlused), jääb spordialaliitudel saamata tulu, millest on planeeritud tasuda spordialaliidu majanduskulusid ja sportlaste ettevalmistuskulusid. Kuna hetkel ei ole teada hasartmängumaksu laekumise vähenemise mõju, mis puudutab enam individuaalalasid, siis toimub spordialaliitudele suunatud taotlusvooru avamine, kui on selgunud hasartmängumaksu laekumise vähenemine. Eelnõu punkt 4 – muudetakse sporditoetuste korra § 7 lõiget 53 ja sõnastatakse meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse eesmärk, milleks on leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, kompenseerides meistriliigade spordiklubidele põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on pealtvaatajateta toimunud võistluste tõttu oluliselt vähenenud. Eesmärk on kompenseerida põhitegevusega seotud kulusid Harjumaal ja Ida-Virumaal registreeritud meistriliigade spordiklubide puhul alates 01.01.2021 ja mujal Eestis registreeritud meistriliigade spordiklubide puhul alates 11.01.2021. Varasemat saavutusspordi võistluste korraldamise toetust oli võimalik Harjumaal ja Ida-Virumaal taotleda kuni 27.12.2020 ja mujal Eestis kuni 10.01.2021 pealtvaatajateta toimunud võistluste korraldamise kulude katteks. Nüüd jätkatakse sealt, kus eelmine toetusmeede lõppes, kuid selle erisusega, et uue toetusmeetmega eelmisse eelarveaastasse ei minda ehk ajavahemikku 28.12.2020 kuni 31.12.2020 ei toetata. 2 Toetatavad perioodid on piirkondade lõikes erinevad, sest Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtjatel, sh spordiorganisatsioonidel oli ajavahemikus 28.12.2020 kuni 31.01.2021 võimalik saada töötasu toetust Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ (edaspidi tööhõiveprogramm) § 191 alusel, mis aga välistas samal ajal muu koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute mõju leevendamisele suunatud toetuse saamise. Et Harjumaa ja Ida-Virumaa saavutusspordi võistluste korraldamise toetuse saajad saaksid taotleda ka töötasu toetust, toetati neid sporditoetuste korra alusel ajavahemikul 14.12.2020 kuni 27.12.2020. Toetusmeetme eesmärk on kooskõlas toetusprogrammide üldtingimuste § 5 lõike 1 punktiga 2. Eelnõu punkt 5 – sporditoetuste korra § 7 täiendatakse lõigetega 54 ja 55. Lõikes 54 nähakse ette, et kui spordiklubile on makstud tööhõiveprogrammi § 191 alusel töötasu toetust ajavahemiku 28.12.2020 kuni 31.01.2021 eest, kompenseeritakse meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusest üksnes selliseid kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu ajavahemikul 01.02.2021 kuni 25.04.2021 pealtvaatajateta toimunud võistluste tõttu oluliselt vähenenud. Täpsustus võrreldes sama paragrahvi lõikega 53 on vajalik, et oleks selge, et töötasu toetust saanute puhul enne käesoleva aasta veebruari pealtvaatajateta toimunud võistlusi arvesse ei võeta. Lõikes 55 sätestatakse spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse eesmärk. Kokkuvõtlikult on toetuse eesmärk leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, kompenseerides spordialaliitudele põhitegevusega seotud kulusid, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud. Toetusmeetme eesmärk on kooskõlas toetusprogrammide üldtingimuste § 5 lõike 1 punktiga 2. Eelnõu punkt 6 – sporditoetuste korra § 71 lõikes 71 asendatakse sõnad „saavutusspordi võistluste korraldamise toetusele“ sõnadega „meistriliigade ega spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusele“. Lõige 71 näeb uues sõnastuses ette, et sama paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ning lõike 5 punkte 2 ja 4 ei kohaldata meistriliigade ega spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusele. Viidatud sätted puudutavad iga-aastaseid sihtotstarbelisi taotlusvoore, ega ole kavandatavatele kriisiabimeetmetele kohaldamiseks sobivad. Näiteks ei võimaldata sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatud vahendite arvelt tavaolukorras katta taotleja regulaarseid tegevuskulusid ja spordirajatiste ülalpidamiskulusid, kuid uued taotlusvoorud selliste hädavajalike püsikulude katmiseks mõeldud ongi. Eelnõu punkt 7 – muudetakse sporditoetuste korra § 71 lõiget 81. Uuendatakse toetusmeetme nime ehk asendatakse saavutusspordi võistluste korraldamise toetus meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusega. Lisaks korrigeeritakse abikõlblikkuse perioodi nähes ette, et meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse abikõlblikud kulud on Harjumaal ja Ida-Virumaal ajavahemiku 01.01.2021 kuni 30.06.2021 ning mujal Eestis ajavahemiku 11.01.2021 kuni 30.06.2021 tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu isiku eraldatud vahenditest hüvitatud. Kõnealuse toetusmeetme puhul on abikõlblikud ka kulud, mis on tekkinud enne käesoleva aasta 11. märtsil kehtima hakanud ulatuslikke piiranguid, sest meistriliigade puhul ei olnud pealtvaatajad võistlustele lubatud juba alates möödunud aasta 14. detsembrist. Samas ei olnud varem rahalisi vahendeid, et meistriliigade klubidele tekkinud kahju hüvitada. Nüüd on seda võimalik tagant järgi teha. 3 Toetuse abikõlblikkuse periood on lühem kui seda võimaldab toetusprogrammide üldtingimuste § 4, mille kohaselt võib riigi 2021. aasta lisaeelarve vahendeid kasutada kuni 2021. aasta lõpuni, sest taotlusvooru eesmärk on kompenseerida kehtivate piirangute otsest mõju meistriliigade spordiklubidele, mitte kulusid, mis on tekkinud aasta teises pooles. Eelnõu punkt 8 – sporditoetuste korra § 71 täiendatakse lõigetega 82 ja 83. Lõikes 82 nähakse ette erisus meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse abikõlblikkuse perioodi osas nendele meistriliigade spordiklubidele, kes said ajavahemikus 28.12.2020 kuni 31.01.2021 töötasu toetust tööhõiveprogrammi § 191 alusel. Kuna tööhõiveprogrammi § 191 lõige 2 välistab samal ajavahemikul koroonaviiruse levikuga seotud piirangute mõju leevendamiseks makstava muu toetuse saamise, saavad töötasu toetust saanud spordiklubid meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse arvelt katta ainult alates 01.02.2021 tekkinud kulusid. Lõikes 83 sõnastatakse spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse abikõlblikud kulud ja abikõlblikkuse periood. Abikõlblikkuse periood algab ulatuslike piirangute kehtestamisest ehk alates 11.03.2021 ja lõppeb 30.06.2021. Toetuse abikõlblikkuse periood on lühem kui seda võimaldab toetusprogrammide üldtingimuste § 4, mille kohaselt võib riigi 2021. aasta lisaeelarve vahendeid kasutada kuni 2021. aasta lõpuni, sest taotlusvooru eesmärk on kompenseerida 11.03.2021 jõustunud piirangute otsest mõju spordialaliitudele, mitte kulusid, mis on tekkinud aasta teises pooles. Mis puudutab keeldu, et kulud ei tohi olla varem Eesti riigi või muu isiku eraldatud vahenditest hüvitatud, siis muu isikuna tuleb siin mõista ka rahvusvahelisi spordikatusorganisatsioone, kes mõnel juhul samuti toetusi maksavad. Eelnõu punkt 9 – sporditoetuste korra § 10 lõige 13 muudetakse ja selles sätestatakse andmed, mis tuleb meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotluses esitada. Nõutavad andmed võimaldavad toetuse andjal prognoosida, kui palju piletitulu jäi meistriliigade klubidel saamata pealtvaatajateta toimunud võistluste tõttu ning selgitada välja tekkinud vältimatud kulud. Kõnealuse lõike punktis 2, mis puudutab varasemat piletiga pealtvaatajate arvu, nimetatakse kõrvuti nii hooaega 2019 kui ka 2019/20, samuti hooaega 2018/19. See on tingitud asjaolust, et erinevate võistkondlike sportmängude puhul on hooaeg ajaliselt erinev. Jalgpallis toimuvad meistrivõistlused ühe kalendriaasta sees algusega kevadel ja lõpuga sügisel. Samas korvpalli, käsipalli, jäähoki, saalihoki ja võrkpalli meistrivõistlused toimuvad kahe kalendriaasta jooksul algusega esimese aasta sügisel ja lõpuga järgmise kalendriaasta kevadel. Selleks, et kõiki spordialasid võrdselt kohelda võetakse arvesse hooaegasid, kus mängud toimusid pealtvaatajatega ja piiranguteta. Selleks on jalgpallis 2019. aasta hooaeg ning teistel spordialadel hooaeg 2019/20. Lisaks on arvestatud sellega, et 2019/20. hooajal jäid korvpallis, võrkpallis ja käsipallis play-off mängud toimumata, mistõttu vaadatakse nende puhul 2018/19. hooaega. Taotleja peab esitama ka andmed muu toetuse saamise kohta koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest, muudest riigieelarvelistest vahenditest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. Kõnealune nõue on kooskõlas toetusprogrammide üldtingimuste § 5 lõike 1 punktiga 3. Eelnõu punkt 10 – sporditoetuste korra § 10 täiendatakse lõikega 14, mille kohaselt tuleb spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotluses esitada andmed muu toetuse saamise kohta 4 koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest, muudest riigieelarvelistest vahenditest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. See info võimaldab toetuse andjal vältida toetuse eraldamist kulude katmiseks, milleks on spordialaliidule juba varasemalt toetust eraldatud mõne muu organisatsiooni poolt. Kõnealune nõue on kooskõlas toetusprogrammide üldtingimuste § 5 lõike 1 punktiga 3. Eelnõu punkt 11 – sporditoetuste korra § 10 lõiget 72 muudetakse ja sõnastatakse nii, et meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlemisel tuleb esitada ühe taotleja korraldatud pealtvaatajateta toimunud kõigi võistluste andmed ühes taotluses. Uuendatakse toetusmeetme nime ehk asendatakse saavutusspordi võistluste korraldamise toetus meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusega. Lisaks jäetakse võrreldes kehtiva sõnastusega välja viide ära jäänud võistlustele, sest kõnealuste võistluste korraldamine keelatud pole. Eelnõu punkt 12 – sporditoetuste korra § 10 lõiget 93 muudetakse ja nähakse ette, millised spordiorganisatsioonid saavad meistriliigade jätkusuutlikkuse toetust taotleda. Nendeks on võistkondlike sportmängude täiskasvanute Eesti meistriliigades osalevaid võistkondi esindavad spordiklubid, kes korraldasid toetataval perioodil pealtvaatajateta võistlusi. Lisatingimusena ei tohi taotlejal olla tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone. Viimati nimetatud nõue tuleneb toetusprogrammide üldtingimuste § 9 lõikest 2. Kuna taotletavat toetust võib kasutada ka spordiseaduses sätestatud sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmiseks peab taotleja olema kandnud taotluse esitamise seisuga 2021. aastaks määratud sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse andmed Eesti spordiregistrisse. Sportlasestipendiumiks ja sportlasetoetuseks taotletav summa ei tohi ületada Eesti spordiregistrisse sama perioodi eest kantud summasid. Eelnõu punkt 13 – sporditoetuste korra § 10 täiendatakse lõikega 94, milles sätestatakse spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusele kvalifitseeruvad spordialaliidud. Toetust võivad taotleda spordialaliidud, kes vastavad lisaks sporditoetuste korra §-s 11 sätestatud üldtingimustele veel neljale lisatingimusele. Neljast tingimusest kahte esimest (harrastajate arv üle 100 ja vähemalt üks treenerikutsega treener) rakendatakse ka spordialaliidu iga-aastase tegevustoetuse ja noortespordi toetuse eraldamisel. Kolmanda tingimusena on lisatud, et töötamise registrisse peavad olema kantud 2021. aasta 11. märtsi seisuga andmed vähemalt ühe töötava isiku kohta töötamise liigist sõltumata. Nimetatud tingimus on lisatud sel põhjusel, et välistada toetuse saajate hulgast projektipõhiselt tegutsevad spordialaliidud, kellel ei ole püsivaid personali- ega majandamiskulusid. Eesmärk on suunata toetus nendele spordialaliitudele, kus toimub igapäevane ja regulaarne tegevus ning sel põhjusel on seal ka regulaarsed aastaringsed püsikulud, mille katmiseks vajalik piletitulu, sponsortulu või muud tulud on koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest tulenevalt oluliselt vähenenud. Neljanda tingimuse kohaselt ei tohi taotlejal olla tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone. Kõnealune nõue tuleneb toetusprogrammide üldtingimuste § 9 lõikest 2, mis näeb lisaks ette ka maksuvõla puudumise ja majandusaasta aruande tähtaegse esitamise. Majandusaasta aruande õigeaegse esitamise ja maksuvõla puudumisega seonduv on juba reguleeritud sporditoetuste korra §-s 11. Eelnõu punkt 14 – muudetakse sporditoetuste korra § 11 lõiget 3. Tegemist on sättega, millega nähti saavutusspordi võistluste korraldamise toetuse taotlejate puhul ette erisus tavapärasest maksuvõla puudumise kontrollimise ajast. Sätte uue sõnastuse kohaselt kontrollitakse meistriliigade ning spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate puhul sama paragrahvi 5 lõike 1 punktides 2 (kanne Eesti spordiregistris), 4 (maksuvõla puudumine) ja 5 (majandusaasta aruande esitamise võla puudumine) sätestatud tingimustele vastavust taotluse esitamise seisuga. Saavutusspordi võistluste korraldamise toetus on asendatud meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusega ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusega. Laiendatud on nõudeid, millele vastavust sporditoetuste korra § 11 lõikes 1 sätestatust erineval ajal kontrollitakse. Samuti on saavutusspordi võistluste korraldamise toetuse taotlusvoorule sobinud vastavuskontrolli kuupäev (10.12.2020) asendatud sõnastusega „taotluse esitamise seisuga“. Maksuvõla ja majandusaasta aruande esitamise võla puudumise kontrollimine taotluse esitamise seisuga on kooskõlas toetusprogrammide üldtingimuste § 9 lõikega 2. Eelnõu punkt 15 – sporditoetuste korra § 131 lõiget 61 muudetakse ja selles nähakse ette meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid. Lisaks varasemale pealtvaatajate arvule ja piletihinnale, arvestatakse toetuse abikõlblikkuse perioodil toimunud pealtvaatajateta võistluste arvu, samal perioodil tekkinud põhitegevusega seotud kulusid, mida ei saa katta omafinantseeringu arvelt või kaasfinantseerijad ning kuluartiklite põhjendatust, samuti esitatud andmete realistlikkust. Seega ei kompenseerita saamata jäänud tulu, vaid eraldatakse toetust üksnes põhjendatud ja hädavajalike kulude katmiseks. Saamata jäänud piletitulu on taotleja puhul toetuse maksimummääraks, sest võistluste korraldamine on endiselt lubatud, ja võistluste korraldajatel ei tohiks muude tulude (näiteks sponsortoetused) vähenemist esineda. Arvesse võetakse ka tööhõiveprogrammi alusel makstud töötasu toetust ja taotleja töötajatele makstava töötasu hüvitise prognoositavat suurust. Töötasu toetuse arvestamine on oluline, kuna selle saajad ei või muust koroonakriisiga seotud meetmest samaaegselt toetust saada ning seetõttu väheneb selliste spordiklubide puhul arvesse minevate pealtvaatajateta toimunud võistluste arv ja lüheneb meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse abikõlblikkuse periood (vt ka eelnõu punktide 5 ja 8 selgitusi). Töötasu hüvitise arvestamine aitab tagada, et samade kulude katteks ei saadaks toetust mitmest meetmest. Eelnõu punkt 16 – sporditoetuste korra § 131 täiendatakse lõikega 62, milles nähakse ette spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid. Spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlejate hindamisel võetakse arvesse koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu ajavahemikul 11.03.2021 kuni 30.06.2021 toimunud tulude ja kulude vähenemist, samal perioodil tekkinud vältimatuid kulusid ja selleks ajaks kavandatud eelarve realistlikkust ning kaasfinantseerijate (teised valdkondade ülesed meetmed, kohaliku omavalitsuse üksused, rahvusvahelised organisatsioonid) eraldatavaid prognoositavaid toetusi koroonakriisi mõjude vähendamiseks. Nimetatud andmed esitab taotleja taotluse lisana ning nendest peab selguma, milliste kulude katmisega ei tule taotleja iseseisvalt toime ja vajab riigi toetust. Samuti võetakse arvesse avaliku sektori toetuse mahtu taotleja eelarves. Kuna avaliku sektori toetused ei ole piirangute tõttu tänase päeva seisuga vähenenud, siis mida suurem on avaliku sektori toetuse osakaal taotleja eelarves, seda väiksem mõju peaks olema piirangutel taotleja eelarvele. Lisaks juba nimetatule arvestatakse sporditoetuste korra § 9 lõike 1 alusel moodustatud nõuandva komisjoni subjektiivse hinnangu põhjal ka spordiala mõju Eesti ühiskonnale ja noortele, sealhulgas spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas ning spordiala rahvusvahelist edukust. Samuti mõjutab toetuse summat asjaolu, kas tegemist on olümpiakavasse kuuluva spordialaga või mitte. Ka spordialaliidu iga-aastase tegevustoetuse ja 6 noortespordi toetuse eraldamisel jaotatakse taotlejad vastavalt spordialale olümpiamängude kavasse kuuluvateks ja mittekuuluvateks. Seega ei ole viimati nimetatud põhimõttes midagi uut võrreldes tavapäraste toetustega. Eelnõu punkt 17 – täpsustatakse sporditoetuste korra § 131 lõikes 7 olevat paragrahvisisest viidet, hõlmates sellega sama paragrahvi uue lõike 62, ning lisatakse viide riigi 2021. aasta lisaeelarvele. Eelnõu punkt 18 – sporditoetuste korra § 17 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud lõike kohaselt ei nõutud saavutusspordi võistluste korraldamise toetuse saajatelt aruande esitamist. Kuna saavutusspordi võistluste korraldamise taotlusvoor on muudetud meistriliigade jätkusuutlikkuse taotlusvooruks ning seal on toetuse saajal ka aruande esitamise kohustus, siis ei ole § 17 lõige 8 enam vajalik. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Mõjutatud on kõik taotlusvoorudest toetust taotlema õigustatud spordiorganisatsioonid. Nendeks on 70 spordialaliitu ja umbes 40 sportmängude meistriliigade võistkondi esindavat spordiklubi. Muudatus mõjutab mittetulundussektorit, kuna sporditoetuste korra § 10 lõike 10 kohaselt ei saa kõnealustest taotlusvoorudest toetust taotleda äriühinguna tegutsevad spordiorganisatsioonid. Kõigist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritutest, keda oli 2021. aasta 1. märtsi seisuga 23 521, moodustab selline hulk juriidilisi isikuid alla 0,5%. Spordiregistris on andmed 2 738 spordiorganisatsiooni kohta, millest 110 organisatsiooni moodustavad 4%. Kavandatavatest taotlusvoorudest toetuse saajate näol on seega tegemist väikese sihtrühmaga. Kavandatava muudatuse tulemusena suureneb toetus spordiorganisatsioonidele kokku umbes 1 275 000 euro võrra, millest 600 000 eurot on planeeritud spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru mahuks ja 675 000 eurot meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru mahuks. Toetuse arvelt on võimalik katta põhitegevusega seotud põhjendatud kulusid, mille katmiseks tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest on tulud vähenenud. Taotlusvoorude tulemusena tagatakse spordiorganisatsioonide tegevus minimaalsel vajalikul tasemel ning nende jätkusuutlikkus ja valmidus korraldada sporditegevust pärast piirangute lõppemist. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: asutuste korraldus Kavandatavad muudatused mõjutavad toetuse andja ehk Kultuuriministeeriumi töökorraldust. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. 7 Kuna on vaja menetleda kahe täiendava taotlusvooru raames esitatud taotluseid, siis Kultuuriministeeriumi teenistujate töökoormus ajutiselt mõnevõrra suureneb. Taotluste menetlemisel on abiks ministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem ja taotlusvoorude korraldamise osas on Kultuuriministeeriumil aastatepikkune kogemus (seal hulgas 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta alguses kriisiabi taotlusvoorude kogemus). Mõju ministeeriumi töökorraldusele on seega kokkuvõttes ebaoluline, kuna kestab lühikest aega ega nõua teenistujatelt uute oskuste ega teadmiste omandamist. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kahe taotlusvooru raames antavat toetust eraldatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve vahendite arvelt. Taotlusvoorude täpne maht kinnitatakse kultuuriministri käskkirjaga, aga esialgu on meistriliigade jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru planeeritud 675 000 eurot ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse taotlusvooru 600 000 eurot. Taotluste menetlemisega seotud kulude katmiseks täiendavaid vahendeid ei vajata ja need kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest. Osa eraldatavast toetusest laekub maksudena tagasi riigieelarvesse ning omab seega ka mõju riigieelarve tuludele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, kes muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu esitati tulenevalt riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse § 3 lõikest 2 ja toetusprogrammide üldtingimuste §-st 2 heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks 2021. aasta 8. aprilli istungil. 8