Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja registrikood: 90003491 tänava/talu nimi, F. R. Kreutzwaldi tn 2a maja ja korteri number: linn: Rakvere linn maakond: Lääne-Viru maakond postisihtnumber: 44314 telefon: +372 3295448, +372 3295450 faks: +372 3295441 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: http://www.rakvereteater.ee Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 18 Bilanss 18 Tulemiaruanne 19 Rahavoogude aruanne 20 Netovara muutuste aruanne 21 Raamatupidamise aastaaruande lisad 22 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 22 Lisa 2 Raha 24 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 24 Lisa 4 Varud 25 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 25 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 26 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 27 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 27 Lisa 9 Annetused ja toetused 30 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 30 Lisa 11 Muud tulud 30 Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 31 Lisa 13 Tööjõukulud 31 Lisa 14 Muud kulud 31 Lisa 15 Intressitulud 32 Lisa 16 Seotud osapooled 32 Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva 33 Aruande allkirjad 34 Vandeaudiitori aruanne 35 2  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2020. AASTA TEGEVUSKAVA 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2019. aasta lõpus on teatri trupis 17 koosseisulist näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole 2020. aasta pingelise eelarve juures võimalik. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus eelnevatel aastatel on pea peale pööranud teatri sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei ole võimaldanud muu personali järeleaitamist sama tormakas tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii on suurenenud omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes 70% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril suur osa ka nendest kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused (väikebuss, kaasaegne helipark, valguspult) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. Kultuuriministeeriumi remondirahade eraldamise komisjon rahuldas ühe meie taotlustest, mille tulemusena saame 2020. aastal ümber ehitada väikese maja amortiseerunud ventilatsioonisüsteemi. Riigitoetus aastaks 2020 tõusis 2,5%. See ei võimaldanud üleüldist palgatõusu, aga aitas 3  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas korrigeerida veidi organisatsiooni sisest palgahierarhiat. Koroonapandeemia vajutas 2020. aastale tugeva pitseri. Esmaseks eesmärgiks oli uues olukorras orienteerumine ja võimalikult väikeste kahjudega sellest läbitulek. 2020. aastal renoveerisime väikese maja amortiseerunud ventilatsioonisüsteemi, mis arvestades viiruse olukorda tõstatus eriti fookusesse. Tellisime KVJVK auditi suurele majale, saamaks ette täispilti vajalikest investeeringutest ning tegime mitmeid vajalikke soetusi heli- ja valgustehnikasse. Auditi tellimine ja tehnikasoetused olid võimalikud eelmiste perioodide tulemi arvelt. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja Baltoscandal. 2. TEATER 2020. aastal tuleb endiselt silmas pidada eelmisel aastal paika pandud töökorralduslikke eesmärke:  pikem lavaaeg enne esietendust lavastuste kunstiliseks ja tehniliseks viimistlemiseks;  vältida inimeste ülekoormatust detailsema etteplaneerimisega;  võimalikult suur osa repertuaarist peab olema esitatav väljasõidupaikades;  Rakvere Teatri truppi tuleb suurendada. 2019. aasta on toonud kogemuse, kus eesmärgid justkui pöörduvad üksteisele vastu. Nii näiteks on praktikas ilmnenud, et mida rohkem aega on enne esietendust tehniliste lahenduste kallal töötamiseks, seda enam unustab lavastuse kunstiline meeskond eesmärgi mängida lavastust maalavadel. Tahame jätkata planeerimist põhimõttel, et enne esietendust saadakse segamatut lavaaega rohkem kui senine esietenduse nädal, aga selle aja sisse peab mahtuma praktiline proov vähendatud lavamõõtudega. Eelkavandite süsteemi juurutamine viimastel aastatel on ennast õigustanud, aga kujunduse tingimuste paikapanek peab algama enne eelkavandite kohtumist, mil loominguline juht suhtleb lavastaja ja kunstnikuga. Ka loomenõukogu tasandil peaksid enam sündima arutelud selle kohta, milliste materjalidega on sisuliselt mõtet rääkida väikestest maalavadest ja millistega mitte. Oleme 2019/2020 hooaja suutnud planeerida nii, et igas kuus esietendub üks uuslavastus. See on parim töökodadele ning optimaalne reklaami ja teavituse mõttes. Samas on rohkema lavaaja andmine ja kolme trupi üheaegne proovitegemine viinud arusaamani, et ideaalis on teatril siiski puudu prooviruumidest, eriti vajalik oleks veel üks proovisaal, kus saaks ka misanstseenidega tegeleda. Täna on meie kasutada üks lugemisproovisaal ja kinomajas täismõõtmetes proovisaal. 2019. aasta uuslavastustes kasutati külalisnäitlejaid 13 rollile ja seejuures pole laval ühtegi tõeliselt suurt koosseisu – suurim on 9 osatäitjaga „Verikambi”. Külaliste kasutamine sellises mahus takistab otseselt lavastuste mängimist kunstiliselt ja majanduslikult mõistlikus mahus, sest vabakutselised näitlejad võtavad vastu kõik pakkumised ning see võib viia olukorrani, kus lavastust ei õnnestu kuu aja jooksul üldse mängida või on valikus vaid paar päeva, mil kõik on vabad. Eelarveliste vajaduste katmiseks peab teater mängima keskmiselt 35–40 etendust kuus. Kui nii palju ei õnnestu planeerida, kas paralleelide puudumise tõttu (kui tahaks suuremat koosseisu) või etenduste ärajäämise tõttu (haigestumised) või mõne muu ettevalmistust nõudva suurürituse tõttu (teatripäev 2019), siis on eelarve kohe miinuses. Selline kogemus on aastast 2019 olemas. Kui sinna lisandub veel kunstiliselt nõudlikum materjal, mis vajaks pikemat prooviaega, siis muutub majanduslik toimetulek kohe küsitavaks. Suurem trupp võimaldaks suuremaid koosseise ilma 4  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas külalisi kasutamata, rohkem paralleele ja seega ka rohkem võimalusi reageerida haigestumiste korral jne. Rääkimata sellest, et anda ka meie näitlejaile mingigi võimalus mängida väljaspool aastaid korduvaid trupikombinatsioone. 2020 on Rakvere Teatri 80. juubeli aasta, selle tähitamiseks lavastatakse spetsiaalne eeskava ja peoõhtu. Kunstilises plaanis on rõhk nõudlikumatel materjalidel. Koroonapandeemia tõttu on olnud aasta sedavõrd erakordne, et töökorralduslike eesmärkide täitmist on raske või isegi otstarbetu hinnata. Kevadine sulgemine andis justkui proovide tegemiseks aega juurde, samas ei olnud võimalik füüsiliselt kokku saada ja proove tehti virtuaalselt. Õnneks oli just siis prooviprotsessis lavastus, mis põhines suures osas materjalide otsimisel ja isiklike kogemuste jagamisel („Alibi“) ning sel moel oli võimalik proove teha. Oli üks lavastus, mis jõudis kontrolletenduseni, kuid pidi esietendust ootama kolm kuud – „Kõike head, vana toriseja“. Kaks lavastust tuli lükata edasi. Seega olid kõik töökorralduse rütmid allutatud viroloogilisele olukorrale, mitte seatud eesmärkidele. Teatriväline elukorraldus (vahepealne suletus, 50% täituvuse nõue, aga ka teatriväline infoväli, kus ühelt poolt lubatakse teatritel teatud rangete turvanõuetega tegutseda, teisalt kommunikeeritakse pidevalt, et kontakte tuleb vähendada ja viibida ainult pereringis) on viinud olukorrani, kus hulk repertuaari on justkui „ära mängimata“, näiteks „Paunvere poiste igavene kevade“, mis on selgelt kannatanud koolide distatntsõppele viimise all. Jõuludeks planeeritud lastelavastus „Sirli, Siim ja saladused“ oli juba septembris täies ulatuses broneeritud (ca 7000 piletit), aga tegelikuks tulemuseks kujunes 3546 vaatajat. Kusjuures massiline äraütlemine algas just riigi tasandil ebaõnnestunud kommunikatsiooni tõttu, ehkki hiljem selgus täpsustatud juhenditest, et lapsed siiski võivad teatris käia ja osad seda tegidki. Paraku ei anna suure hulga mängimata repertuaari olemasolu hõlpu ka loodetavaks avanemisperioodiks – sama seis on hulgas teatrites, seega on teatrikülastaja valik veel suurem kui tavaliselt, suurele osale repertuaarist korraga reklaami teha on finantsiliselt võimatu, samuti on muutunud keeruliseks tavaliselt kasutatav tasuta turundustegevus sotsiaalmeedias, sest materjali on väga palju ja vanadest lavastustest on juba räägitud. Nõnda seab ka loodetav pandeemia lõpp teatris ette olukorra, millega seni ei ole silmitsi seistud. Samas annab erakorraline töökorraldus ainet mõtlemiseks, kas ja mil määral edaspidigi kasutada kodukontoris töötamist või millised sõidud võiks ümber vahetada virtuaalkohtumiste vastu (näiteks eelkavandite ja kavandite vastuvõtmise koosolekud, visioonikoosolekud lavastajate ja kunstnikega jms). Küll on ilmselt kõigile selge, et neid lahendusi ei saa enamikul juhtudest kasutada proovide tegemiseks. Kõike eelöeldut arvesse võttes on numbrilised eesmärgid 2020. aastal järgmised:  publikuarv 61500; Tegelik publikuarv 38146.  8 uuslavastust (+ 80. juubeli gala); 7 uuslavastust ja RT 80 gala.  žanriline ja vormiline mitmekesisus; Kuna suurem osa plaanitust jõudis siiski publiku ette, siis saame selle eesmärgi lugeda täidetuks. Lisaks traditsioonilistele draamalavastustele sai trupp arendada oma vokaalseid võimeid kontsertlavastuses „Lihtsalt, rõõmuks“, trupi ühistööna valmis kaasaegseid etenduskunstide vahendeid kasutav „Alibi“. Oma koha repertuaaris leidsid traditsiooniline ajalooline draama „Charlotte Löwensköld“, kunstiliselt viimistletud ja visuaalselt mõjuv kaasaegne euroopa näitekirjandus „Ilma sinuta“, elitaarne ja filosoofiline draamaklassika „Lõppmäng“ ning igapäevaelulist 5  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas äratundmist pakkuv inimlikult soe „Kõike head, vana Toriseja“. Lastele esietendus eesti lastekirjanduse menuk „Sirli, Siim ja saladused“.  väljasõitudes 40–45% etendustest. Aastal 2020 andsime kokku 259 etendust (eelmistel aastatel 360–380), neist 120 ehk 46% väljaspool statsionaari. Repertuaari kujundamisel arvestame erinevate publikugruppidega, kuid sisuliselt lähtume sellest, et tuua välja olulised tõed inimese kohta praeguses ajas ning tehes seda lavakeeles, mis ei ilustaks olukorda, kuid annaks samas inimesele lootust. Ajatundlikud lood Rakvere Teatri 80. hooaja kevadised uuslavastused tegelevad kõik kaasaegse inimese ning tema murede ja rõõmudega. Prantsuse tänapäeva tuntuima näitekirjaniku Florian Zelleri „Ilma sinuta” on lugu, kus põimuvad autorile omasel moel erinevad reaalsuse tõlgendused ajast ja tõest, seekord on loo keskmes armastuse ja armukadeduse teemad. Vormimängudega, ent inimlikku äratundmist pakkuva loo toob jaanuari lõpus väikses saalis publiku ette Peeter Raudsepp. Tundeline draama „Ilma sinuta” jõudis väikses saalis publiku ette 13. jaanuaril 2020. Veebruaris esietendub publiku poolt kauaoodatud kontsertetendus. Teatri laulvad näitlejad on koos Toomas Suumaniga valinud välja lemmiklaulud, mille nad, nagu pealkirigi ütleb, „Lihtsalt, rõõmustamiseks”, publikuni toovad. Trupi koostöös valminud kontsertlavastus „Lihtsalt, rõõmuks” esietendus teatri suures saalis 21. veebruaril 2020. Soome Andrus Kivirähkiks nimetatud Tuomas Kyrö poolt kirjutatud ja Urmas Lennuki dramatiseeritud „Kõike head, vana toriseja” vaatab läbi vananeva soome mehe silmade tõejärgsele ühiskonnale, kus kõik on suhteline ja suvaline. Vana Toriseja karuse kooriku all peitub aga mure ja hool oma kodumaa ning lähedaste pärast. Eili Neuhausi lavastus jõuab väikses saalis publiku ette märtsi lõpus. Hooaja viimase esietendusena jõuab kevadel publiku ette Andres Noormetsa ja trupi koosloomes valmiv lavastus, mille tuumaks on Eesti perekond aastal 2020. Kevadise eriolukorra tõttu lükkusid edasi mõlemad esietendused. Andres Noormetsa ja trupi koostöös valminud „Alibi”, alapealkirjaga „eneseõigustus ühes vaatuses” koondas ühte ruumi viis erineva arusaama ja maailmanägemisega eestlast, kel tuleb üheskoos hakkama saada. Lavastus esietendus festivalil Baltoscandal 3. juulil 2020, Rakvere Teatri väikses saalis. Pärast mõningast pausi jõudis 8. augustil väikses saalis publiku ette Eili Neuhausi südamlik ja muhe lavalugu „Kõike head, vana toriseja”. Hendrik Toompere absurdilood Suvel mängime edasi eelmisel aastal menukalt Kolgaküla rahvamajas etendunud lavastust „Miks Jeppe joob?”. Ka uue hooaja esimene lavastus tuleb Hendrik Toomperelt. See on absurdiklassiku Harold Pinteri must komöödia „Kasvuhoone”, mis räägib inimese sisemisest totalitarismi-ihast, vaadeldes seespolt ühe saladusliku sanatooriumi või puhkekodu töötajate omavahelisi suhteid. Kevadise eriolukorra ja teatrite kinnioleku tõttu tuli muuta ka repertuaarilaane ning lavastus „Kasvatusmaja” lükkus aasta võrra edasi, sügisesse 2021. Eriolukord muutis ka suvelavastuse plaane. Lavastust „Miks Jeppe joob?” õnnestus mängida augustis piiratud publikule teatri väikses saalis. Eepilised draamad ja kammerlikud monoloogid Vastukaaluks mitmetele algupäranditele ning autorilavastustele pöördub lavastaja Urmas Lennuk uuel hooajal muinasjutulise Rootsi poole, tuues suures saalis publiku ette põhjamaise, mitmeid 6  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas armastusliine sisaldava eepilise draama, Selma Lagerlöfi „Löwensköldide sõrmuse”, mis keskendub eri naistegelaste saatusele. Loo keskmes on suured teemad nagu üllus, väärikus ja eneseohverdamine. Teatrikohvikus etenduvad aga Urmas Vadi kirjutatud ja Peeter Rästa lavastatud monoloogid erinevatest vaadetest keskeale ja üksindusele, Eesti moodi. Urmas Lennuki kirjutatud ja lavastatud põhjamaine armastuslugu „Charlotte Löwensköld” esietendus suures saalis 5. septembril 2020. Urmas Vadi ja Peeter Rästa koostöölavastus jäi ära, kuid 17. oktoobril jõudis väikses saalis publiku ette Peeter Raudsepa lavastatud absurdiklassikasse kuuluv Samuel Becketti „Lõppmäng”. Jõulude eel publiku ette jõudva lastelavastuse osas ootame hetkel vastust autoriõiguste kohta kahe materjali osas: „Maša ja karu” ning „Karupoeg Puhh peab jõule”. Lastele suunatud jõululavastuseks oli sel korral Andrus Kivirähki „Sirli, Siim ja saladused”, mille dramatiseeris Urmas Lennuk ja lavastas Mari Anton. Visuaalne lastelugu unistamise olulisusest esietendus 9. detsembril 2020 teatri suures saalis. Leidlik, fantaasiarikas ja kaasaegset teatrikeelt kasutav lavastus oli heaks finaaliks ootamatusi täis teatriaastale, kus pidi ümber mõtestama teatri toimimist ja tähendust nii mikro- kui makrotasandil. Eelmistest hooaegadest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg)  Mehis Pihla „Kuldse liilia saladus”, lavastaja Kersti Heinloo (07.12.2019); Lavastus võeti 02.04.2020 mängukavast maha.  Urmas Lennuk „Made in China”, lavastaja Urmas Lennuk (09.11.2019); Lavastus võeti 19.11.2020 mängukavast maha.  Anton Tšehhov „Onu Vanja”, lavastaja Eili Neuhaus (04.10.2019);  Ingmar Bergman „Nagu peeglis”, lavastaja Madis Kalmet (13.09.2019);  Ludvig Holberg „Miks Jeppe joob?”, lavastaja Hendrik Toompere (07.06.2019);  Aldo De Benedetti „Kaks tosinat tulipunast roosi”, lavastaja Giorgio Bongiovanni (15.03.2019);  Reeli Reinaus „Verikambi”, lavastaja Jaanika Juhanson (21.02.2019); Lavastus võeti 19.11.2020 mängukavast maha.  Nadežda Ptuškina „Kuni ta suri”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.11.2018);  Urmas Lennuk, Oskar Luts „Paunvere poiste igavene kevade”, lavastaja Urmas Lennuk (02.11.2018);  Magnus Carlsson „Põrsas Desmond ja sookolli lõks”, lavastaja Marko Mäesaar (12.09.2018); Lavastus võeti 02.04.2020 mängukavast maha.  Henry Lewis, Jonathan Sayer, Henry Shields „Hullemast hullem”, lavastaja Elina Purde (19.01.2018);  Ken Kesey / Dale Wassermann „Lendas üle käopesa”, lavastaja Eili Neuhaus (06.10.2017);  Urmas Lennuk „Ükssarvikute farm”, lavastaja Urmas Lennuk (15.09.2017);  Andrei Ivanov „See kõik on tema”, lavastaja Helen Rekkor (13.01.2017) 3. KINO 2020. aastal on kino avatud harjumuspäraselt 5 päeva nädalas, 6 päeva nädalas koolivaheaegadel. Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T) säilib võimalus maja kasutada eriüritusteks ja konverentsideks. Aasta jooksul linastub Teatrikinos umbes 240 erinevat filmi ligi 60 000 vaatajale. Plaanis on alustada Beebikino hommikutega, esialgu korra kuus, mis eeldab mõningaid varalisi soetusi (mähkimisalused, pehmed tekid, mänguasjad, istmekõrgendused jm.) Jätkame koostööd Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja Europe Direct'iga, et näidata Rakvere publikule Euroopa 7  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas väärtfilme. Populaarsemad filmid leiavad ekraaniaega ka koostööväliselt. Oktoobrikuu alguses jätkab LGBTI+ filmifestival „Festheart”, mis sai alguse 2017. aastal Rakveres, 2020 kujuneb neljandaks festivaliaastaks. Teatri ja saatkondade koostöös linastub võimalusel ka filme, mis pole sellest kümnendist või sajandist. Filmivalik on pigem Rakvere publiku nõudmistele suunatud – põhirõhk on jätkuvalt laste- ja koguperefilmidel, Hollywoodi kassahittidel, Eesti filmidel ja suuremat kajastust leidvatel indie- ja väärtfilmidel. Esmakordselt laieneb kinoekraanile ka teatrifestival Baltoscandal. Kino inventar on pärast kolme aastat kasutust hakanud kuluma ja vahetust vajaksid kinosaali istmete katted, et filmisõpradel oleks meeldiv kino külastada ja filme nautida. 2020. aastal oleks vaja kohendada ka teenindusletti ja selle ümbrust. Et filmimaailma uuendustega kaasas käia, võib tulevikus tekkida vajadus esitlustehnika parendamiseks. 2020. aasta oli koroonapandeemia tõttu katsumusterohke ka Rakvere Teatrikinole, sest suured filmistuudiod, kes on oma filmide esilinastustega meie kinosid elus hoidnud, on olnud kinni. Paljud filmide esilinastused läksid otse voogedastusplatvormidele ja isegi Oscari kampaanias tehti muudatusi. Kinodes valitses repertuaaripõud ja seetõttu oli ka linastunud filmide arv tavapärasest väiksem. Eelmisel aastal oli teatrikinos võimalik ära vaadata 148 filmi, mida tulid vaatama ligi 34 500 inimest. Veebruarikuu viimasel nädalal oli kino lahti kuuel päeval ja kavas olid taaskord Oscari võitjad 2019. aasta filmirepertuaarist: „Väikesed naised”, „1917”, „Jänespüks Jojo”, „Parasiit”, „Ükskord Hollywoodis” ja „Jokker”. Aasta jooksul oli mitmeid eraseansse lasteaia-, kooli- ja pensionäride gruppidele. Eriti menukas oli eraseansside poolest veebruarikuus kinolinadele jõudnud „Sipsik”. 1.–4. juulil, Baltoscandali toimumise ajal oli esimest korda võimalik kinosaalis vaadata nii otseülekandeid teatrietendustest kui ka korraldajate poolt festivalikavasse valitud filme. Neljandat aastat järjest toimus oktoobrikuus teatrikinos LGBTI filmifestival Festheart. Koostöös Lääne-Viru Omavalitsuste Liiduga tõime sellel sügisel ekraanile kokku neli Euroopa filmi, mis olid publikule tasuta: prantsuse krimikomöödia „Narkomemm”, norra draama „Lootus”, poola draama „Päeva magus lõpp” ja dokumentaalfilm „Tantsija” balletitähest Sergei Poluninist. 2019. aasta novembrist alguse saanud Bergmani filmiõhtute seeria sai ilusa lõpu 2020. aasta oktoobrikuus linastunud „Nagu peeglis” filmiga. Koroonapandeemiast mõjutatud 2020. aasta oli filmimaailmale keeruline, kuid siiski küllaltki mitmekülgne. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on teatrile lisaväärtuste pakkumine, esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga. Lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele ning tellimisel erinevate ürituste ja gruppide teenindamine, ettetellimisel etendusepublikule õhtusöökide pakkumine. Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja rahvamajas ning grupitoitlustust vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mit- mekesist menüüd ja olla võimalikult paindlik, tulles vastu tellijate soovidele. Teatrikohvik pakkus tavapärasest enam külastajatele võimalust ette tellida ja arveldada juba enne etendusele saabumist, et vähendada järjekorras seismist. Selleks saatsime külasta- jatele e-kirju ja teavitasime tellimise ning arveldamise võimalustest, et kinni pidada haju- 8  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas tamise reeglitest. Jätkuvalt tegelesime teemanädalate või -päevadega, mis olid seotud nii ma- jas toimuvate etenduste kui erinevate kalendritähtpäevadega (mardi- ja kadripäev, vastla- ja sõbrapäev jms), et tõmmata tähelepanu nii kohviku kui teatri tegevusele. 2020. aasta kevadel püüdsime kohanduda eriolukorraga ja pakkusime toidu kohalevedu ning soojal ajal piknikukorvi ostmise võimalust. Paraku ei saatnud kumbagi üritust suurem edu, kuid kogemuse saime kätte. Soetasime kööki soojakapi, mis võimaldab hoida päevatoite soojas ja alustada varem õhtu- söökide ettevalmistamisega. See annab võimaluse valmistada huvitavamaid ja parema kva- liteediga õhtusööke, tegemata järeleandmisi päevapakkumiste kellaajalises kestuses, ühtlasi lihtsustab kokal toitlustamise ette planeerimist. 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas lavastuse ja lavastusest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Vestlust modereerib vastavalt teemale valitud isik. Tavaliselt võtab vestlusest osa kas külalisena või publiku hulgast ka lavastaja, võimalusel liituvad ka äsja laval olnud näitlejad. Vestluse külalised on valitud spetsiaalselt vastavalt teemale. Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas, suurema publikumi korral otse laval. Vestlusringi on oodatud ka need, kes on lavastust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edaspidise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestlusi saab järele vaadata ERRi kultuuriportaalis, mille link ilmub ka teatri kodulehele. Keerulisest ajast ja piirangutest tulenevalt jõudsime 2020. aastal korraldada kahjuks ainult ühe „RT vestleb” õhtu. Kuna meie vestlused on tavapäraselt ruumides, kus ei ole statsionaarseid istekohti, siis jõudsime erinevate rangemate piirangute vahel korraldada oktoobris vestluse lavastusele „Charlotte Löwensköld”. Naise väärikuse teemadel vestlesid lavastaja Urmas Lennuk ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lektor Kai Valtna. Vestlus sai üles pandud ka ERRi kultuuriportaali, kus järelevaatamine on olnud küllaltki menukas. Kahjuks oli aasta jooksul näha, et inimesed ei julgenud eriüritustest osa võtta, mistõttu jäidki paljud planeeritud vestlused ära. Loodame piirangute leevenemisel korraldada neid 2021. aastal. 5.2 Sariüritus „RT muusika“ Rakvere Teatri sari „RT muusika” kätkeb endas teatri poolt korraldatavaid muusikaüritusi. Hooaja lõikes püüame hoida kindlat raami korraldatavatel üritustel. Aasta jooksul toimub vähemalt viis kontserti. Kõik sarja kontserdid on nii sisu kui sihtgrupi poolest omanäolised, mis annab võimaluse tuua teatrisse taas väga eriilmelist publikut. 2020. aasta esimesel poolel on sarja alapealkirjaks „Kadunud poegade tagasitulek“ ning keskendume Rakvere Teatrist kaugenenud, kuid meile olulistele isikutele. Kutsume külla Rakvere Teatris mingil ajahetkel töötanud või teatriga seotud olnud tuntud inimesi, kes juubeliaastal 9  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas kingivad Rakverele muusikalisi üllatusi. Kui RT muusika esimesel aastal esitlesime Rakvere Teatri musitseerivaid näitlejaid, teisel aastal Rakvere Teatris töötanud olulisi persoone, siis 2020. aasta teisel poolel laiendame loogilist rada mööda sarja raami Eesti teatrimaastikul oluliste inimeste ja muusikuteni. 2020. aastal saime piirangutest tulenevalt korraldada vaid kolm muusikaüritust. Oktoobris toimus teatri suures saalis ansambli Jäääär kontsert. Piirangute tõttu kevadest alates oodatud kontsert oli väga menukas. Publikuarvu piirangute tõttu toimus kontsert teatrikohviku asemel suures saalis. Järgmisena toimus teatrikohvikus Inga ja Toomas Lunge kontsert ning väikses saalis Mari Jürjensi plaadiesitluskontsert. Ülejäänud planeeritud kontserdid, mida ei olnud võimalik sel aastal läbi viia, loodame publikuni tuua 2021. aastal. 5.3 Sariüritus „RT luuleõhtu Kuu kutse” Noorte näitlejate Grete Jürgensoni ja Jaune Kimmeli initsiatiivil alanud luulesari, kus Rakvere Teatri näitlejad Grete Jürgenson, Jaune Kimmel ja Toomas Suuman loevad luulet ja tutvustavad autoreid, jätkub oma kolmandal tegutsemisaastal mõne üritusega aastas. Nagu ka varem, kutsutakse külalistena luulet lugema ja sellest rääkima nii näitlejaid meie endi teatrist kui ka inimesi väljastpoolt. Külastajate sihtgrupp on kohalik haritlaskond ning gümnaasiuminoored. Ettekandmisele tulev luule ja proosa on sätitud raamistikku, mis pakub rahuldust vanemale luulesõbrale, kuid meelitab kultuurimaastikule lähemale ning sõnakunsti juurde ka noori. Otsustasime ürituse läbiviijate ning autoritega, keda soovisime külla kutsuda, et lükkame kogu aasta programmi 2021. aastasse, sest eriürtusi oli tavapärasest keerulisem korraldada ja publiku leidmine oleks olnud raske. 2020. aastal enim laenutatud luulekogude autorid ning põnevad luulejatad, kellega kokkulepped sõlmiti, jäävad ootama uut aastat, et piirangute leevenedes üles astuda. 5.4 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport, mis ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Iga viktoriin seab võistkonnad pingeritta. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikes. Läbivalt on osalejate huvi olnud progresseeruv ja leidnud laialdast kõlapinda. 2020. aastal jätkub sügisel alanud muusikaviktoriini viies hooaeg. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning nii käib igakuiselt kohal keskmiselt 10 võistkonda. RT muusikaviktoriinid toimusid regulaarselt ja plaanipäraselt. Kuna sel üritustesarjal on võistlusmoment nii iga viktoriini siseselt kui ka aasta lõikes, on tekkinud kindel osalejate grupp, kellega oli lihtne ka piirangute ajal viktoriine korraldada, nii teatris kui veebis. Aasta jooksul on osalejate arv jäänud samale tasemele. Jätkame võimalikult järjepidevalt. 5.5 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi turundusega haakuvad ka imagoloogilised üritused, mis on seotud uuslavastustega. Iga uuslavastusega kaasneb üritus, mis leiab oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri korraldusosakonna visioonikoosolekutel. Lisaüritustele on tavapäraselt kaasatud ka Rakvere Teatri näitlejad. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrile traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on taaskord vajalikud nii turunduslikust aspektist kui ka selleks, et lähendada kogukonda teatrile. 2020. aasta veebruaris tähistab Rakvere Teater oma 80. juubelit. 2020. aastal püüdsime suuremate eriüritustega kohaliku kogukonnaga rohkem kontakti luua. 10  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas Aasta alguses õnnestus enne eriolukorra kehtestamist tähistada Rakvere Teatri 80. sünnipäeva. Et viidata linnapildis teatri juubelikuule, paigutasime erinevatesse asutustesse ja kauplustesse kaduviku meesteks maskeeritud mannekeene. Juubelikuu päädis veebruaris suurejoonelise piduliku galaga. Septembris alustasime uut hooaega sõidukite rongkäiguga läbi linna, kus iga sõiduk esindas ühte hooaja uuslavastust, samuti tutvustasime planeeritavat hooaega linnarahvale. Novembris tõime uuslavastuse „Nagu peeglis” eriüritusena publikuni Ingmar Bergmani filmide retrospektiivi. 6. GALERII 2020. aastal veebruaris plaanime galeriisse suure ajas tagasi vaatava kostüüminäituse. Kasutame Rakvere Teatri lavastuste erksamaid ja huvitavamaid kostüüme. Edaspidi loodame toredat ja viljakat koostööd Tallinn Art Space galeriiga, kust saame kaasaegse kunsti mitmekülgseid juba koostatud näitusi siia tuua. Näitustel näeb läbilõiget tänapäevaste kunstnike teostest. 2020. aastal jätkame kujutava kunsti näituste korraldamist teatri suure ja väikese maja fuajeedes ning kohvikutes. Aastas planeerime 6–8 suuremat näitust, mida eksponeeritakse kuni kaks kuud. Lisaks väiksemad satelliitnäitused suure ja väikese maja kohvikute pindadel. Näitusepinnana on lisandunud teatrikino klaasfuajee. Galerii tegevuse eesmärk on elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja huvitavaid kunstnikke, samas saada majade interjöörid eriilmeliseks ja elavaks. Jätkame koostööd nii kunstnike, disainerite kui ka erinevate üksustega, kes meiega koostööd teha soovivad. Oleme erinevatele kunstiliikidele avatud. 2020. aastal toimus teatrigaleriis kokku 23 näitust. 1) 10.01–02.02.2020 Üllar Varik maalid „Otsingud” suure maja fuajee; 2) 10.01–02.02.2020 Eveli Varik „PORTREE - Rakvere Teater 80” teatrikohvik; 3) 10.02–06.04.2020 Harvi Varkki „Õhkõrn” klaasnišš; 4) 10.02–06.04.2020 Helen Padu, Anne Komp, Merli Matti, Kaja Uustalu „Nõelasilmast. Rakvere Teatri kostüüminäitus” suure maja fuajee; 5) 10.02–06.04.2020 Nele Inglist „Kaks vaatust korraga” suure maja fuajee; 6) 27.02–27.04.2020 Alissa Šnaider „Veidrad lood, mida olen proovinud kirjutada” väike maja; 7) 27.02–29.03.2020 Eveli Varik „Holly Golihgtly reisimas” väikese maja kohvik; 8) 10.03–20.05.2020 Toomas Erapart „Virumaa Teataja parimad kujundused 2019” teatrikino ja teatrikohvik; 9) 11.05–21.08.2020 „Teatriplakat 2019” suure maja fuajee ja teatrikino; 10) 10.06–10.08.2020 Peeter Išpajev „Stringart” teatrikohvik; 11) 30.06–20.10.2020 Athena maja keraamikastuudio „Tänu savile”, juhendaja Eliko Kajak, väike maja; 12) 30.06–30.09.2020 Harvi Varkki maalid „Minu kaaslased” väike maja; 13) 31.08–24.10.2020 Eve Ermann akvarellid „Roostevärviline” suure maja fuajee; 14) 03.09–24.10.2020 Sagadi mõis „Valitud esemed” suure maja fuajee; 15) 03.09–24.10.2020 Palmse mõis „Kulsusrikkad Pahlenid” teatrikohvik; 16) 03.09–24.10.2020 Jaune Kimmel, Anneli Rahkema, Peeter Rästas, Tarmo Tagamets, Toomas Suuman, Andres Noormets „„Alibi” asitõendid” väike maja ja väikese maja kohvik; 17) 13.10–30.11.2020 Danel Rinaldo „The Project” teatrikino; 18) 13.10–30.11.2020 Danel Rinaldo, tekst Meelis Niine & Danel Rinaldo „Lõpp- peatus” väike maja; 11  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas 19) 30.10–30.11.2020 Tiiu Rebane, Karl-Kristjan Nagel „Highly Likely” suure maja fuajee ja väike maja; 20) 30.10.2020–30.11.2021 Tiiu Rebane, Karl-Kristjan Nagel „Highly Likely” jätkunäitus, väike maja; 21) 30.11.2020–30.01.2021 Hilja Kull, Juhani Püttsepp, Riina Uisk „Sõnatrikid” teatrikohvik; 22) 01.12.2020–01.02.2021 Olga Žulay „Kurbuse võtmed” teatrikino; 23) 02.12.2020–02.02.2021 August Künnapu maalid 2003–2020 „Elu” suure maja fuajee. 7. BALTOSCANDAL 2020. aastal toimub Baltoscandal kuueteistkümnendat korda (samas möödub esimesest festivalist 30 aastat). Festival toimub 1.–4.juulil 2020. Nelja päeva jooksul plaanime näidata ligi 24 etendust üheteistkümnelt kuni kolmeteistkümnelt esitajalt. Belgia kunstnik Sarah Vanhee osaleb kahe lavastusega: loeng-etendusega „collected screams“ ja lavastusega „undercurrents“, mis valmib koos kohalike vabatahtlike osalejatega. Lavastuse ettevalmistamiseks viib Sarah Vanhee koos kohaliku häälekoolitajaga läbi kolm töötuba. Lavastuses osaleb 25–30 osalejat ja kaks etendust toi- muvad vabas õhus ning on vaatajatele tasuta. Portugali trupi Mala Voadora lavastus „Wilde“, mis põhineb Oscar Wilde’i näidendil „Leedi Windermere`i lehvik“, on 1940. aasta BBC kuuldemängu rekonstruktsioon. Lavastaja Stefan Kaegi ja trupi Rimini Protokoll (Saksamaa) „Uncanny Valley“ on lavastus, kus kirjanik ja näitekirjanik Thomas Melle lasi teha ennast jäljendava roboti, kes võ- tab laval tema koha üle. Miet Warlop (Belgia) on kunstnik, keda oleme kavatsenud kutsuda juba mitmeid aastaid ja sellel festivalil plaanime ära näidata tema lavastuse „Mystery Magnet“. Lisaks on soov festivalile kutsuda Barbara Matijevici (Horvaatia) ja Guiseppe Chico (Itaalia) lavastus „Forecasting“; Juhan Ulfsaki, Mart Kangro ja Eero Epner (Eesti) uuslavastus, mis valmib kevadel 2020; Iggy Lond Malmborgi „Things in My Mouth“ – lavastus, mis esietendus selle aasta novemb- ris Trondheimis ja kus osaleb ka Rea Lest; Benjamin Verdoncki (Belgia) ja Diederik Peetersi (Bel- gia) „Apparitions“. Läbirääkimised käivad EMTA kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekur- suse kaasamiseks, kes valmistaksid ette erinevaid ruumispetsiifilisi projekte. Protsessi veavad Si- mona Gonella (Itaalia) ja Peader Kirk (Inglismaa). Seekord tahame sihipärasemalt kasutada ka tea- trihoovis asuva kinosaali funktsiooni, et näidata dokumentaalfilme: Giulio Boato „Shiro Takatani, between nature and technology“ ja Lola Ariase „Theatre of War“; Wunderbaumi dokumentaal- draama „Stop Acting Now“; Markus Öhrni valmiv film ja võimalik, et ka Von Krahli Teatri „Jaik“. Võimalusel toome kohale ka filmilavastajad (Markus Öhrn, Giulio Boat). Lisaks on festi- valil installatsioonid: Hiroaki Umeda „Haptic Installation“; Christian Falsnaesi „Stage“ ja Henri Hütti, Taavet Jannseni ja Aleksander Väljamäe projekt. Etenduspaikadena kasutame Rakvere Tea- tri suurt ja väikest saali, kultuurikeskuse saali, Spordikirikut ja Rahu tänava spordisaal jt. Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuri- instituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. Festival Baltoscandal 2020 toimus plaanitud ajal 1.–4.juulini 2020 Rakveres, kuid seoses üle- maailmse pandeemiaga plaanisime seekord tegevused mitmes osas. 1.–4. juulini toimus Rak- veres festival, kus seekord olid olude sunnil esindatud peamiselt Eesti esinejate lavastused. Rahvusvahelist osa esindasid Jaapani kunstniku Hiroaki Umeda installatsioon „Haptic Installation”, Läti lavastaja Valters Silise koostöös Vaba Lavaga lavastatud „Mul oli nõbu”; USA trupi Nature Theatre of Oklahoma film „Die Kinder der Toten”; Prantsuse lavastaja Giselle Vienne’i lavastusest „Rave” rääkiv dokumentaalfilm „Si c’était de l’Amour” (režis- söör Patric Chicha); Jaapani kunstnikust Shiro Takatanist tehtud dokumentaalfilm „Shiro Takatani, between nature and technology” (režissöör Giulio Boato). Kodumaistest lavastus- 12  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas test olid kõik peale Von Krahli Teatri lavastuse „Paratamatus elada ühel ajal” ja Kristina Normani „Kergem kui naine” esietendused. Kuna me ei saanud, nii nagu algselt plaanisime, kutsuda Eestisse välismaiseid esinejaid, otsustasime anda Eesti truppidele võimaluse teha valmis ja esietendada neid lavastusi, mis kevadel karantiini tõttu ära jäid. Kokku oli festivali ajal 9 esietendust: eˉlektron „Romeo & Julia #5”; Karl Saks „Planet Alexithymia”; Sveta Grigorjeva „TEKHNE”; Anatoli Tafitšuk / Emer Värk „K O O S”; Liis Vares / STL „Sinust saab tantsija!”; Karl Koppelmaa / Teater KELM „Stendhali sündroom”; Andres Noormets / Rakvere Teater „Alibi”; Jarmo Reha „WhiteWash” ja Valters Silis „Mul oli nõbu”. Festivalikavas oli 11 lavastust, installa- tsioon ja 3 filmi. Üheteistkümnest lavastusest üheksa olid esietendused. Neljal päeval anti kokku 27 etendust (sh 6 filmiseanssi). Festivalil osales 85 kunstnikku ja esinejat, festivali ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks tegi tööd 60 inimesega meeskond (sh Rakvere Teatri töö- tajad). Kuna ülemaailmse pandeemia tõttu oli olukord tavapärasest erinev ja pidime piirama nii meeskonna kui pealtvaatajate arvu, ei saanud me vabatahtlikena kaasata tudengeid. Tavaoludes on nende osalemine olnud kahte eesmärki täitev – ühelt poolt on nad abiks festi- vali korraldamisel ja saanud seeläbi praktikat, teisalt on nad saanud võimaluse vaadata tasuta kõiki festivali etendusi. Kuna seekord tohtis saali publikuga täita vaid 50% ulatuses, pidime muutma tavapäraseid mustreid. Publikut oli kokku ligi 2300 inimest. Juuli alguses toimunud festival oli esimene peale pikka sunnitud pausi (märtsi keskpaigast), mil ei saanud etendusi mängida ega ka esietendada. Baltoscandali toimumine andis kunst- nikele võimaluse viia oma plaanitud projektid lõpuni. Suuremat osa nendest lavastustest mängiti edasi sügisel, mõni üksik jäi ühekordseks projektiks. Festivali korraldamine erand- likes oludes oli Baltoscandali jaoks väga oluline. Kuna festival toimub üle aasta, siis oleks fes- tivali ärajäämine tähendanud 3-aastast pausi ja katkestust. Keerulises olukorras festivali ettevalmistamine ja otsuste tegemine ning korraldamine andsid meeskonnale kindlust nende võimekuse ja paindlikkuse kohta. Kindlasti oli festivali toimumine väga oluline ka kohalikele kunstnikele, kes said pärast mitmekuulist pausi jälle võimaluse proove teha ja publikule mängida. Kuigi festivali ei külastanud tavapärasel hulgal välismaiseid kuraatoreid ja pro- fessionaale, viibis Rakveres siiski kümmekond teatriinimest Soomest. Lootuses, et talveks olukord paraneb, planeerisime detsembri alguses Rimini Protokolli (Saksamaa) lavastuse „Uncanny Valley” etendused Rakveres ja Tallinnas. Detsembris ei saa- nud etendusi siiski korraldada ja kokkuleppel trupi ning osaliste rahastajatega (Goethe Instituut ja Kultuurkapital), kes olid nõus oma toetuste kasutamise aega pikendama järg- misse aastasse, lükkasime etenduse edasi 2021. aasta mai algusesse (planeeritud 1.–5. mai Rakvere Teatri väikeses saalis ja Kanuti Gildi saalis, kokku 6 etendust). 8. SUHTARVUANALÜÜS 2020 2019 Varade rentaablus (ROA) 3,97% -2,79% Omakapitali (netovara) rentaablus (ROE) 4,44% -2,93% Maksevõime üldine tase 5,27 4,06 Võõrkapitali ja netovara suhe 0,07 0,08 13  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas Varade rentaablus on varade tulemuslikkuse näitaja (põhitegevuse tulem jagatud varadega e. bilansi mahuga). Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud sihtfinantseerimine, siis riigi poolt toetatava teatrina, tingis 2020.a 3,97 % ROA, aruandeaastal saadud sihtfinantseeringud, nii põhivarasse, kui covid 19 pandeemia abimeetmetesse. Netovara rentaablus on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja (aruandeaasta puhastulem jagatud netovaraga). Samas sihtasutuse ja äriühingu tulemid pole omavahel päris võrreldavad. Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud sihtfinantseerimine. 2020.a 4,44% ROE osutab pigem aruandeaastal saadud sihtfinantseeringutele. Maksevõime üldine tase on lühiajalise maksevõime iseloomustaja (likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustistesse), mis näitab mitu korda käibevarad lühiajalisi kohustisi katavad. Riigi valitseva mõju all tegutseva etendusasutuse puhul, kus tulevaste rahavoogude määrajaks on eelkõige riigi toetused ja teenuste müügitulu pole antud näitajana nii oluline kui müügiga tegeleva äriühingu puhul. Arvestades asjaolu, et valdav osa käibevarast on otseselt raha kujul, viitab antud näitaja, 5,27 üliheale maksevõimele. Võõrkapitali ja netovara suhe on pikaajalise maksevõime näitaja (kohustised jagatud netovaraga) ja iseloomustab investeerijate riskimäära. Näitaja 0,07 viitab investeerijate peaaegu olematule riskimäärale. SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2021. AASTA TEGEVUSED 1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse parendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimaks väliskeskkonna takistuseks koroonaviirusest tulenev olukord. 2020. aasta näitas kuidas COVID-19 pandeemia peatas eriolukorra ajaks kõik meie tegevused ja muutis kiirelt omatulu teenimise olematuks. Aasta 2021 tegevused on jätkuvalt kaetud ebakindluse looriga ja peame arvestama ootamatustega kõiges, kuni riiklike piiravate korraldusteni välja. 14  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas Tegevuskava täitmisel on sisutegevuse suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2020. aasta lõpus on teatri trupis 17 koosseisulist näitlejat, mis ei kata tegelikke vajadusi ja sunnib teatrit pidevalt kasutama külalisnäitlejaid. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole pideva pingelise eelarve juures võimalik. Kultuuritöötaja miinimumpalga hüppeline tõus eelnevatel aastatel on pööranud pea peale teatri sisemise palgahierarhia. Riigipoolsed lisavahendid on tulnud miinimumi jõuliseks tõusuks ning see on söönud ära palgaastmestiku. Omatulu ei ole võimaldanud muu personali järeleaitamist sama tormakas tempos. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate miinimumtasud on seotud otseselt kultuuritöötaja miinimumpalgaga ja nii on suurenenud omatulu surve veelgi. Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks planeeritav riigitoetus katab umbes 70% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril suur osa ka nendest kuludest katta muudest vahenditest. Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too. 2020. aasta näitas, kuidas COVID-19 pandeemia muutis kiirelt omatulu teenimise olematuks. Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil. Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused (veoauto, väikebuss, kaasaegne helipark) ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. Kultuuriministeeriumi remondirahade eraldamise komisjon rahuldas aastaks 2020 ühe meie taotlustest, mille tulemusena saime käesoleval aastal ümber ehitada väikese maja amortiseerunud ventilatsioonisüsteemi. 2021. aastal renoveerime eraldatavatest vahenditest väikese maja uksed ja aknad. Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja Baltoscandal. 2. TEATER 2020. aasta on kujunenud tulekahjude kustutamise, mitte eesmärgipärase arenemise aastaks. Kui 2021 väliskeskkond seda lubab, pühendume juba 2019. aastal paika pandud töökorralduslikele eesmärkidele, millele lisandub COVID-19 tõttu eemale jäänud publiku tagasi võitmine:  pikem lavaaeg enne esietendust lavastuste kunstiliseks ja tehniliseks viimistlemiseks – seda on õnnestunud 2020. aastal päris edukalt rakendada, aga suureks abiks on olnud COVID- 19 pandeemiast tekkinud seisak. Kas see ka tavapärase töötempo juures teostatav on, on praktikas proovimata; 15  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas  vältida inimeste ülekoormatust detailsema etteplaneerimisega – selle eesmärgi saavutamisele on aidanud kaasa teatrite ressursiplaneerimise programm, aga siingi ei ole aastalõikelist tavapärase töö praktikat ette näidata. Aga mistahes detailsuses etteplaneerimine ei lahenda järgmist kitsaskohta:  Rakvere Teatri trupi suurendamiseks peab lähiaastatel tulema lisarahastus.  võimalikult suur osa repertuaarist peab olema esitatav väljasõidupaikades.  Jätkata eelkavandite süsteemiga.  viiruse levik, teatri vahepealne sulgemine ning etenduste pidev ümbervahetamine on andnud selge tagasilöögi publikuarvus, muutnud käitumist. Nii näiteks ei osteta enam pileteid pikalt ette, mis jätab teatri kauemaks teadmatusse ja sunnib panustama enam reklaamiraha kuni etenduseni välja. Et vahetusi oleks vähem, ei pane teater enam nii pikalt ette pileteid müüki, juhindume vähemalt 2021. aasta suveni printsiibist kaks kuud ette. Ka repertuaarivalik peab olema eriti täpselt kaalutud, et inimeste teatri külastamise soov taastuks. Kõike eelöeldut arvesse võttes on numbrilised eesmärgid 2021. aastal järgmised:  publikuarv 60 000;  9 uuslavastust;  žanriline ja vormiline mitmekesisus;  väljasõitudes 40–45% etendustest. 3. KINO 2021. aastal plaanime kino hoida avatuna viis päeva nädalas ja koolivaheaegadel kuus päeva. Koroonapandeemia on mõjutanud ka kino külastatavust, seetõttu peame valmis olema selleks, et kino lahtiolekuajad võivad muutuda. 2020. aasta lõi segi filmide tootmise ja kindlasti mõjutab see filmide valikut kogu 2021. aasta vältel. 4. KOHVIK Teatrikohviku peamine funktsioon on teatrile lisaväärtuste pakkumine, esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. 5. LISAÜRITUSED 5.1 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Üritused on kõigile tasuta. 5.2 Sariüritus „RT muusika“ Rakvere Teatri sari „RT muusika” kätkeb endas teatri poolt korraldatavaid muusikaüritusi. 5.3 Sariüritus „RT luuleõhtu Kuu kutse” Rakvere Teatri näitlejad Grete Jürgenson, Jaune Kimmel ja Toomas Suuman loevad luulet ja tutvustavad autoreid. 16  *Täitmine on tegevuskava teksti lisatud paksus kirjas 5.4 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport, mis ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. 6. GALERII Galerii tegevuse eesmärk on elavdada Rakvere kultuurielu, tuues siia mitmekesist kunsti ja huvitavaid kunstnikke, samas saada majade interjöörid eriilmeliseks ja elavaks. 7. BALTOSCANDAL 2021. aasta on ettevalmistav aasta järgmise Baltoscandali korraldamiseks. Järgmine festival toimub 2022. aasta juulis. Hetkel on maailmas valitseva koroonapandeemia tõttu tavapärane festivali ettevalmistusrütm halvatud, mistõttu ei saa esitada nimekirja festivalidest, mida kunstiline juht külastab. Loodame, et 2021. aasta kevadest normaliseerub olukord paljudes riikides, teatrid saavad hakata tööle, trupid anda etendusi ja festivalid toimuda. Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. Velvo Väli SA Rakvere Teatrimaja juhataja 17 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 331 098 1 910 481 2 Nõuded ja ettemaksed 46 667 88 046 3,5 Varud 15 898 16 788 4 Kokku käibevarad 2 393 663 2 015 315 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 4 342 366 4 495 518 6 Kokku põhivarad 4 342 366 4 495 518 Kokku varad 6 736 029 6 510 833 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 362 952 409 555 5,7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 91 615 87 135 8 Kokku lühiajalised kohustised 454 567 496 690 Kokku kohustised 454 567 496 690 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 678 233 678 233 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 335 910 5 517 298 Aruandeaasta tulem 267 319 -181 388 Kokku netovara 6 281 462 6 014 143 Kokku kohustised ja netovara 6 736 029 6 510 833 18 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 2 325 365 1 667 971 9 Tulu ettevõtlusest 971 497 1 446 720 10 Muud tulud 7 863 7 242 11 Kokku tulud 3 304 725 3 121 933 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -940 442 -1 152 868 12 Tööjõukulud -1 890 633 -1 938 892 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -204 243 -212 376 6 Muud kulud -2 405 -16 14 Kokku kulud -3 037 723 -3 304 152 Põhitegevuse tulem 267 002 -182 219 Intressitulud 317 831 15 Aruandeaasta tulem 267 319 -181 388 19 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 267 002 -182 219 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 204 243 212 376 6 Muud korrigeerimised -37 269 1 9 Kokku korrigeerimised 166 974 212 377 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 41 400 15 918 3,5 Varude muutus 890 830 4 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -64 855 47 528 5,7 Kokku rahavood põhitegevusest 411 411 94 434 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -51 091 -87 500 6 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 60 000 0 8,9 toetustest Laekunud intressid 297 831 15 Kokku rahavood investeerimistegevusest 9 206 -86 669 Kokku rahavood 420 617 7 765 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 910 481 1 902 716 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 420 617 7 765 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 331 098 1 910 481 2 20 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 678 233 5 517 298 6 195 531 Aruandeaasta tulem -181 388 -181 388 31.12.2019 678 233 5 335 910 6 014 143 Aruandeaasta tulem 267 319 267 319 31.12.2020 678 233 5 603 229 6 281 462 21 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja 2020.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Riigi valitseva mõju all oleva sihtasutusena on teatril lisaks kohustus vastavalt raamatupidamise seaduse § 35 lõige 2, järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtteid. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularaha, arvelduskontode jääke. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid või tehingu teostanud kommertspanga valuutakursid. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtaasutuse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted Kohvikute baaride kaubakulude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Kohviku köögi kaubakulude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta, kuni 31.12.2010 maksumusega alates 1917 eurost, alates 01.01.2011 2000 eurost ja alates 01.01.2017 maksumusega 5000 eurost. Põhivara soetusmaksumusega alla 5 000 euro on kantud maha seisuga 31.12.2016. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kantakse soetamisel kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse vajadusel arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et sihtasutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse perioodikuluna. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. 22 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Hooned ja rajatised 2% Masinad ja seadmed 10-20% Infotehnoloogilised seadmed 20-30% Muu inventar 5-20% Tarkvara 20% Piiramata kasutusega objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse kuust, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumus või jääkväärtus on null. Amortisatsiooni normi muudetakse eeltoodud vahemikest erinevalt juhul kui põhivara eeldatav kasutusiga ei vasta tegelikkusele. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või sihtasutusel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse vabatahtlikke ülekandeid teistelt riigi või omavalitsusüksustelt, juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, mis võivad olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. Toetuste kajastamine toimub vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtetele,tagades tulude ja kulude vastavuse. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sellega seotud tingimustele ja et sihtfinantseerimine leiab aset. Toetused võivad olla kas tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks. Kui pole määratletav kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks. Sihtasutus kui avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine kajastab sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks tuluna põhivara soetamisega samas perioodis. Sihtfinantseerimisega seotud nõuded ja kohustused kajastatakse aruandes ka juhul, kui nende aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid põhjendatud ootus toetuse saamiseks projekti jätkuvaks finantseerimiseks. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad ootused ei realiseerunud. Tulud Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Etenduste, kontsertide, filmide linastuste ja muude ürituste tulud kajastatakse mõistliku aja jooksul peale ürituste toimumist. Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi ja kui müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kohvikute tulu kajastatakse mõistliku aja jooksul kauba müügi või teenuse osutamise järel,pansionaadi teenustest teenuse osutamise järel. Seotud osapooled SA Rakvere Teatrimaja juriidilisest isikutest asutajaliikmetena on seotud osapoolteks Rakvere Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium. Füüsilistest isikutest seotud osapooled on juhatuse- ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. 23 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Sularaha kassas 4 159 4 419 Raha arvelduskontodel 2 126 939 1 804 796 Reservhoius 200 000 101 266 Kokku raha 2 331 098 1 910 481 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 24 551 24 551 Ostjatelt laekumata 24 551 24 551 arved Maksude ettemaksed ja 7 453 7 453 5 tagasinõuded Muud nõuded 20 20 Intressinõuded 20 20 Ettemaksed 8 150 8 150 Tulevaste perioodide 8 150 8 150 kulud Nõuded toetuste eest 4 896 4 896 Muud nõuded 1 597 1 597 Kokku nõuded ja 46 667 46 667 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 77 315 77 315 Ostjatelt laekumata 77 315 77 315 arved Ettemaksed 7 514 7 514 Tulevaste perioodide 7 514 7 514 kulud Nõuded toetuste eest 558 558 Muud nõuded 2 659 2 659 Kokku nõuded ja 88 046 88 046 ettemaksed *Ostjatelt laekumata arved sisaldavad 498 eurot, tasumata arveid asutajaliikmelt (2019.a 524 eurot). *Nõuded toetuste eest sisaldab 4 757 eurot, laekumata toetusi asutajaliikmelt 24 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne (2019.a 481 eurot). Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Tooraine ja materjal 2 530 1 880 Lavastusmaterjalid laos 2 530 1 880 Müügiks ostetud kaubad 13 368 14 908 Teatri kohviku kaup müügiks 9 480 10 422 Kino kohviku kaup müügiks 3 888 4 486 Kokku varud 15 898 16 788 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Maksuvõlg Käibemaks 7 453 0 7 631 Üksikisiku tulumaks 37 719 39 062 Sotsiaalmaks 62 615 67 456 Kohustuslik kogumispension 3 060 3 180 Töötuskindlustusmaksed 4 199 4 526 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 7 453 107 593 121 855 Vaata: lisa 3 Nõuded ja ettemaksed lisa 7 Võlad ja ettemaksed 25 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Lõpetamata põhivarad projektid 31.12.2018 Soetusmaksumus 27 843 4 916 785 1 365 266 237 763 11 542 6 559 199 Akumuleeritud kulum -832 047 -958 341 -148 416 -1 938 804 Jääkmaksumus 27 843 4 084 738 406 925 89 347 11 542 4 620 395 Ostud ja parendused 87 500 87 500 Amortisatsioonikulu -109 891 -97 361 -5 124 -212 376 Ümberliigitamised 11 542 -1 -11 542 -1 Muud ümberliigitamised -1 -1 31.12.2019 Soetusmaksumus 27 843 4 928 327 1 401 885 237 763 11 542 6 607 360 Akumuleeritud kulum -941 938 -1 004 822 -153 540 -11 542 -2 111 842 Jääkmaksumus 27 843 3 986 389 397 063 84 223 0 4 495 518 Ostud ja parendused 51 091 51 091 Amortisatsioonikulu -110 100 -89 542 -4 600 -204 242 Ümberliigitamised -1 -1 Muud ümberliigitamised -1 -1 31.12.2020 Soetusmaksumus 27 843 4 928 327 1 230 673 237 762 6 424 605 Akumuleeritud kulum -1 052 038 -872 061 -158 140 -2 082 239 Jääkmaksumus 27 843 3 876 289 358 612 79 622 4 342 366 26 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 59 636 59 636 Võlad töövõtjatele 153 534 153 534 Maksuvõlad 107 593 107 593 5 Saadud ettemaksed 42 189 42 189 Tulevaste perioodide tulud 32 391 32 391 Muud saadud ettemaksed 9 798 9 798 Kokku võlad ja ettemaksed 362 952 362 952 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 56 513 56 513 Võlad töövõtjatele 153 107 153 107 Maksuvõlad 121 855 121 855 5 Saadud ettemaksed 78 080 78 080 Tulevaste perioodide tulud 61 573 61 573 Muud saadud ettemaksed 16 507 16 507 Kokku võlad ja ettemaksed 409 555 409 555 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 27 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2019 Lisa tulemiaruandes makstud nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Baltoscandal 2020 22 127 87 415 -30 065 79 477 9 Hooldusremondi toetus 6 363 31 700 -31 556 6 507 9 Etenduskunstide regionaalse 0 16 441 -16 923 482 0 9 kättesaadavuse toetus Luulesari KUU KUTSE 0 0 1 950 -1 700 250 9 RT MUUSIKA 0 0 2 300 -1 700 600 9 Rakvere Teater 0 0 300 0 300 VESTLEB TEATRIPÄEV Rakvere 0 0 16 261 -16 261 0 9 Teatris Vaba Lava Narva Teatrikeskuses 0 0 2 916 -2 916 0 9 külalisetendused Ümardus 0 0 1 0 1 Kokku sihtfinantseerimine 0 28 490 159 284 -101 121 482 87 135 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 0 28 490 159 284 -101 121 482 87 135 tasud, annetused ja toetused 28 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2020 Lisa tulemiaruandes makstud nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Väikese maja ventilatsioon, uksed, 0 60 000 -37 268 22 732 9 aknad Kokku sihtfinantseerimine 60 000 -37 268 22 732 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Baltoscandal 2020 79 477 140 290 5 -154 744 65 024 9 Hooldusremondi toetus 6 507 -6 507 0 9 Etenduskunstide regionaalse 482 11 907 -16 181 4 756 9 kättesaadavuse toetus Luulesari KUU KUTSE 250 2 000 0 0 2 250 RT MUUSIKA 600 2 000 -1 158 1 442 9 Rakvere Teater 300 -132 168 9 VESTLEB Ümardus 1 Töötukassa töötasu 261 223 -261 223 9 hüvitis Ümardus -1 Kokku sihtfinantseerimine 482 87 135 417 420 5 -439 945 4 756 68 883 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 482 87 135 477 420 5 -477 213 4 756 91 615 tasud, annetused ja toetused * 2019.a Hooldusremondi toetuse kohustis oli kasutamata sihtfinantseerimiskohustis asutajaliikme ees. *Aruandeaastal "Väikese maja ventilatsioon, uksed, aknad" on toetuse kasutamata osa, 22 732 eurot sihtfinantseerimiskohustis asutajaliikme ees.(2019.a 0 eurot) *Aruandeaastal "Baltoscandal 2020" sisaldab toetuse kasutamata osa, 18 364 eurot sihtfinantseerimise tagasimaksekohustist asutajaliikme ees.( 2019. a 0 eurot) *Aruandeaastal "Luulesari KUU KUTSE" sisaldab toetuse kasutamata osa 2 000 eurot sihtfinantseerimiskohustist asutajaliikme ees. ( 2019.a 0 eurot) *Aruandeaastal "RT MUUSIKA" sisaldab toetuse kasutamata osa 1 137 eurot sihtfinantseerimikohustist asutajaliikme ees. ( 2019. a 0 eurot) Vaata: lisa 16 Seotud osapooled 29 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 439 945 101 121 8 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 37 268 0 8 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 848 152 1 566 850 Kokku annetused ja toetused 2 325 365 1 667 971 sh eraldis riigieelarvest 2 314 212 1 639 005 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 10 863 13 400 sh välisabi tegevuskuludeks 290 12 650 sh.muud projektitoetused 0 2 916 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Etendusasutuse tasulised teenused 504 818 740 246 Reklaami tulud 2 560 4 784 Muud kultuuriasutuse tulud 460 970 696 909 Muud teenused 3 149 4 781 Kokku tulu ettevõtlusest 971 497 1 446 720 *Tulu ettevõtlusest sisaldab teenuseid asutajaliikmetele: a)kultuuri ja kunstialasest tegevusest 15 227 eurot (2019.a 13 401 eurot); b)kommunaalkulude katteks 3 150 eurot (2019.a 4 781 eurot). Vaata: lisa 16 Seotud osapooled Lisa 11 Muud tulud (eurodes) 2020 2019 Muud ebatavalised tulud 7 863 7 242 Kokku muud tulud 7 863 7 242 *Muud tulud on valdavalt kohvikute müügiboonused. 30 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Mitmesugused bürookulud 27 939 47 926 Lähetuskulud 6 495 9 797 Koolituskulud 2 232 2 103 Riiklikud ja kohalikud maksud 1 384 1 381 Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 133 674 163 356 Sõidukite majandamiskulud 37 744 43 558 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 17 203 16 656 Inventari majandamiskulud 45 358 56 295 Toiduained ja toitlustusteenused 98 511 138 880 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 4 261 1 607 Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 549 618 647 521 16 Eririietus 292 287 Mitmesugused majanduskulud 10 801 18 281 Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 4 930 5 220 Kokku mitmesugused tegevuskulud 940 442 1 152 868 *Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud sisaldavad seotud isikutelt ostetud teenuseid alljärgnevalt: a)tegevjuhtkonnalt 2 250 eurot ( 2019.a 3 750 eurot) b)asutajaliikmetelt 2 820 eurot ( 2019.a 900 eurot) Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Sotsiaalmaksud 476 373 486 205 Koosseisuliste töötajate töötasu 1 278 470 1 286 917 Nõukogu liikmete tasu 9 240 9 240 Juhatuse liikme tasu 31 200 33 200 Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 95 350 123 330 Kokku tööjõukulud 1 890 633 1 938 892 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 83 83 Lisa 14 Muud kulud (eurodes) 2020 2019 Kahjum valuutakursi muutustest 2 405 16 Kokku muud kulud 2 405 16 31 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Intressitulud (eurodes) 2020 2019 Intressitulu hoiustelt 317 831 Kokku intressitulud 317 831 Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga 31.12.2020 31.12.2019 Füüsilisest isikust liikmete arv 6 6 Juriidilisest isikust liikmete arv 2 2 Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2020 31.12.2019 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Asutajad ja liikmed 5 255 44 233 1 005 6 507 Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed 0 750 ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kaupade ja teenuste ostud ja müügid 2020 2019 Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja Kaupade ja teenuste ostud teenuste müügid teenuste ostud teenuste müügid Asutajad ja liikmed 2 820 18 377 900 18 182 Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed 2 250 3 750 ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 40 440 42 440 Juhatuse liikme isikliku sõiduauto 1 692 2 337 kasutamise kompensatsioon Vaata: lisa 3 Nõuded ja ettemaksed; lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused; lisa 10 Tulu ettevõtlusest; lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud. 32 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva Aruandepäeva järgselt puhkenud koroonaviiruse pandeemia teine laine, mis on käsitletav vääramatu jõuna, võib oluliselt mõjutada sihtasutuse tegevust. Mõju suurust ei ole võimalik veel hinnata, sest puudub teave pandeemia teise laine ulatuse ja kestvuse kohta. 33  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Rakvere Teatrimaja nõukogule Aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse nõuetega. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardi ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi nõuetega ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta Majandusaasta auditeeritud aruandes esitatud raamatupidamise andmed vastavad Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud 2020.a. IV kvartali andmetele. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Nuut Vandeaudiitori number 485 ANTIMAR Audiitorid OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 195 A. Lauteri tn 5, Tallinn, Harju maakond, 10114 23.03.2021