Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum registrikood: 90014603 tänava/talu nimi, Pirita tee 56 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 12011 e-posti aadress: [email protected] Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 7 Bilanss 7 Tulemiaruanne 8 Rahavoogude aruanne 9 Netovara muutuste aruanne 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad 11 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 11 Lisa 2 Raha 12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 5 Immateriaalsed põhivarad 15 Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 7 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17 Lisa 8 Annetused ja toetused 17 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 18 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 19 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 20 Lisa 12 Tööjõukulud 20 Lisa 13 Seotud osapooled 21 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva 22 Aruande allkirjad 23 Vandeaudiitori aruanne 24 2 Tegevusaruanne 2020 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum asutati 21. jaanuaril 2019 ja majandustegevusega alustati 1. veebruaril 2019. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium. Sihtasutus moodustati riigimuuseumide Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi tegevuse ühendamisel. Sihtasutuse juhtorganiteks on viieliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Sihtasutuses on nõukogu otsusega kinnitatud 84 töökohta, millest 31.12.2020 seisuga on täidetud 69,9 (täistööajale taandatud töötajate arv kokku). Organisatsiooni eesmärgid ja olulisemad tegevused nende saavutamiseks SA Eesti Ajaloomuuseum missioon on avardada inimeste maailmapilti ja väärtustada Eesti maa, riigi ning rahva aja- ja kultuurilugu, pakkuda harivat ja mitmekülgset muuseumiteenust. Selle saavutamiseks oleme püstitanud aastateks 2019–2023 neli strateegilist eesmärki:  Kõnetav ja elamuslik sisuprogramm  Mitmekülgne haridustegevus  Aktiivses kasutuses esinduslikud kogud  Ühtselt ja efektiivselt toimiv organisatsioon EESMÄRK: Sihtasutus on ühtselt ja efektiivselt toimiv organisatsioon  Organisatsiooni arendamise valdkonnas on alustatud meeskonnatunde suurendamiseks, töökeskkonna parendamiseks, organisatsioonilise suutlikkuse ja töötajate heaolu suurendamiseks. Personalijuhi liitumisel meeskonnaga on tõusnud personalitöö kvaliteet, alustatud on personalipoliitika väljatöötamisega, läbi on viidud töötajate rahulolu-uuring, algatatud on juhtide koostööprogramm, rakendatud on koostöövestluste süsteem.  2020. aastal mindi üle kassasüsteemile BUUM, mille üheks oluliseks ülesandeks on statistiliste andmete kogumise lihtsustamine ja parem muuseumiteenuste müügikeskkond.  Organisatsioonis on käimas enesehindamise protsess CAF meetodil. Seoses Covid19 olukorraga on protsessi lõpp lükkunud 2021. aastasse. EESMÄRK: Muuseum pakub külastajatele kõnetavat ja elamuslikku sisuprogrammi  "Eesti Ajaloomuuseumi sisuprogrammi teostamisele jättis 2020. aastal sügava jälje Covid-19 viirus ja kehtestatud eriolukord. 2020. aastal ulatus AM külastajate arv kokku vaid 39 763 külastuseni. Saavutamata jäid püstitatud eesmärgid muuseumikülastuste arvu ja programmide täituvuse osas.  Valmis neli uut näitust. Eriolukorra tõttu lükkus näituse ""Koopast kaissu"" avamisaeg 2021. aasta veebruari.  Maarjamäe keskuse arendus valiti EMYA 2021 nominendiks.  Eriolukord andis tõuke AM digiteenuste arendamisele, millest üks enim tähelepanu pälvinud tulemusi olid Muuseumiminutite klipid, mille subtitreerimine tõi positiivset tagasisidet vaegkuuljatelt, kes said neist osa tänu tekstide lugemisvõimalusele.  Hoolimata viirusest leidsid külastajad tee Maarjamäele nii Muuseumiööl kui traditsioonilisel Lossipäeval, korda läksid Särevi teatritoas toimunud lastelavastused ja oma publiku on leidnud Ajaloobussi ajalooreisid. Toimusid ühisekskursioonid Estonia teatriga, väga populaarsed olid sügisel Suurgildi hoones avatud uue näituse „Vabad müürlased“ ekskursioonid ja publikuprogrammid. Osalesime Visit Estonia vanalinna ettevõtteid toetavas kampaanias pakkudes külastajatele ringkäike Suurgildi hoones.  Kiirendi taotlusvooru toel koostöös Kantar Emoriga viidi läbi külastajauuring. Teenusekvaliteedi hindamiseks ja parendamiseks toimus testkülastuse meetodil kassapidajate töö hindamine.  Muuseumi turundusosakonnas asus tööle digiturunduse spetsialist, kelle prioriteediks on muuseumi digitegevuste süstemaatiline arendamine ja digiturunduse strateegia väljatöötamine, mis suurendaks muuseumi nähtavust ja ligipääsetavust digimaailmas." EESMÄRK: Muuseumi mitmekülgsed haridustegevused on suunanäitajaks muuseumihariduse maastikul  "Haridustegevustele 2020. aastal jättis Covid-19 viirus samuti tõsise jälje, kuna haridusprogrammide arv langes üle poole võrra 2019. aastaga. Koolides rakendatav koduõpe tõstis esile vajaduse digitaalse väljundi järele. Osalesime üle-eestilises muuseumipedagoogide projektis, mille raames koondati õpetajate jaoks erinevaid e-õppematerjale. AMis on üle vaadatud meie e- õppematerjalid, uuendati virtuaalnäituste info. Lisaks loodi 3 õppevideot-meisterdusülesannet ja virtuaalne haridusprogramm ""Filmi sisse minek"", töötati välja rahvapillide virtuaaltund.  Hoogustus erivajadustega inimestele suunatud haridustegevuste arendamine - toimunud on koolitused AM külastusjuhtidele, muuseumipedagoogidele ja kassapidajatele. Erivajadustega õpilastele on kohandatud olemasolevaid haridusprogramme. Koostöös Vabamu, Meremuuseumi ja Eesti Pimedate Liiduga on loodud uusi haridusprogramme. EESMÄRK: Muuseumi esinduslikud kogud on aktiivses kasutuses  AM kogude valdkonnale on 2020. aasta kulgenud plaanikohaselt ja tulemuslikult. Fookuses olid digiteerimine, MuiSi informatsiooni lisamise jõudluse suurendamine, ühtse muuseumikogu korralduse põhimõtete ning teadusstrateegia koostamine.  Kogude kättesaadavuse ja digiteerimise parandamisele on kaasa aidanud osalus riiklikes digiteerimisprojektides – Rahvusarhiivi dokumendipärandi ning Eesti Rahva Muuseumi esemepärandi digiteerimisprojektides. AM poolt läbi viidud digiprojektidest on edukaim heliloojate käsikirjade digiteerimine.  Teadusstrateegiaga sätestati edaspidiseks digiteerimiseks prioriteetsemad kogud. 2020. aasta lõpuks on digikujutistega museaalide arv MuISis 89 943 ja kirjeldusega museaalide arv 311 480.  Mahukas tegevus on olnud relvakogu vastavusse viimine relvaseadusega.  Kirjastasime 5 raamatut - "Monumendid ja võim" kolmes keeles, Mati Mandeli monograafia Läänemaa kaitseliidust ja TMM kogusid tutvustav kataloog ning koostöös loožiga vabamüürlaste näituse kataloog „Vabad müürlased“, Alo Põldmäe „Kalevipoeg Kontrabassiga“.  Publitseeritud teadusartiklite arv on 17 . Enim on ilmunud numismaatikaalaseid artikleid. Hea on ka tulemus populaarteaduslike kirjutiste osas, kus on välja kujunenud koostööd tööstusajaloo osas ajakirjaga 60+ ja esemetutvustamise osas ajakirjaga Tiiu. " Külastatavus ja majandustegevus 2020. aastal külastas SA Eesti Ajaloomuuseumi tegevuskohti (Maarjamäe keskus - loss ja tallihoone, Filmimuuseum, Teatri- ja muusikamuuseum, Särevi teatrituba, Suurgildi hoone) kokku 39 763 külastajat. Eelarve täitmine seisuga 31.12.2020 2020 vähendatud 2020 eelarve 2020 eelarve kriisieelarve täitmine TEGEVUSTULUD 2 722 725 2 176 345 2 333 960 s.h tulud kaupade ja teenuste müügist 880 116 267 345 329 301 s.h saadud toetused 1 842 609 1 909 000 2 004 659 TEGEVUSKULUD 2 669 275 2 168 860 2 347 197 s.h personalikulud 1 673 375 1 460 860 1 552 889 s.h majandamiskulud 995 900 708 000 794 308 SIHTFINANTSEERING INVESTEERINGUKS 120 000 120 000 120 000 Kriisimeetmete abi sai sihtasutus töötukassalt 75 tuhat eurot, kultuuriministeeriumilt muuseumide toetusmeetmest 109 tuhat eurot. Ülevaade nõukogu tööst 2020. aastal Ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum põhikirjast ja näitab, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud. Lisaks tuuakse välja juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud. Aruande perioodil olid nõukogu liikmed:  Merilin Piipuu - nõukogu esimees,  Linda Kaljundi – nõukogu liige  Tiit Pruuli – nõukogu liige  Raido Roop – nõukogu liige  Timo Steiner – nõukogu liige Alates 22. detsembrist 2020 asendab Raido Roopi Väino Tõemets, kes 2020 ühelgi koosolekul ei osalenud. Juhatuse liige:  Peeter Mauer 2019. aastal toimus 4 nõukogu korralist koosolekut ja üks e-koosolek. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused:  2019. aasta majandusaasta aruande kinnitamine  2021. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine  Sihtasutuse finantsplaani aastateks 2020-2024 kinnitamine  Maarjamäe lossis restorani ja köögi ruumide kasutamislepingu sõlmimine  Sihtasutuse vara haldamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine Sihtasutuse asutaja otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 350 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 175 eurot. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Nimi Nõukogu/juhatus Periood Summa kokku (EUR) Merilin Piipuu Nõukogu esimees 01.01. – 31.12.2020 2275,00 Linda kaljundi Nõukogu liige 01.01. – 31.12.2020 1575,00 Tiit Pruuli Nõukogu liige 01.01. – 31.12.2020 1575,00 Raido Roop Nõukogu liige 01.01. – 22.12.2020 1575,00 Timo Steiner Nõukogu liige 01.01. – 31.12.2020 1575,00 Väino Tõemets Nõukogu liige 23.12. – 31.12.2020 175,00 Peeter Mauer Juhatuse liige 01.01. – 31.12.2020 35519,00 Sihtasutuse nõukogu liikmed loobusid nõukogu liikme tasust perioodil 1.04-30.06.2020. Juhatuse liikme tasu oli vähendatud 30% perioodi 1.05-31.05 eest. PEAMISED FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarvude arvutamise metoodika Tulemi marginaal = tulem / müügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustised Võlakordaja = kohustised/ koguvara Netovara määr = netovara / aktiva Finantssuhtarvude 2020.a. 2019.a. lähteandmed Käibevara 590 367 619 878 Kohustised 383 026 350 414 Lühiajalised kohustised 383 026 350 414 Netovara 17 249 133 18 302 672 Aktiva 17 639 659 18 653 086 Varad 17 639 659 18 653 086 Müügitulu 329 342 874 993 Tulem -1 053 539 -1 050 822 Finantssuhtarvud 2020.a. 2019.a Tulemi marginaal -0,47 -1,20 Netovara puhastootlus -0,06 -0,06 Lühiajaliste kohustiste 1,54 1,77 kattekordaja Võlakordaja 0,02 0,02 Netovara määr 0,98 0,98 Peeter Mauer Juhatuse liige Tallinnas, 01.04.2021 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 590 367 619 878 2 Nõuded ja ettemaksed 113 986 104 841 3 Kokku käibevarad 704 353 724 719 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 16 922 479 17 909 620 4 Immateriaalsed põhivarad 12 827 18 747 5 Kokku põhivarad 16 935 306 17 928 367 Kokku varad 17 639 659 18 653 086 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 383 026 350 414 6 Kokku lühiajalised kohustised 383 026 350 414 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 7 500 0 Kokku pikaajalised kohustised 7 500 0 Kokku kohustised 390 526 350 414 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 19 353 494 19 353 494 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -1 050 822 0 Aruandeaasta tulem -1 053 539 -1 050 822 Kokku netovara 17 249 133 18 302 672 Kokku kohustised ja netovara 17 639 659 18 653 086 7 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 31.01.2019 - Lisa nr 31.12.2019 Tulud Annetused ja toetused 2 318 848 1 551 850 8 Tulu ettevõtlusest 329 342 874 993 10 Kokku tulud 2 648 190 2 426 843 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -800 109 -759 250 11 Tööjõukulud -1 556 333 -1 457 972 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -1 345 287 -1 260 856 4 Kokku kulud -3 701 729 -3 478 078 Põhitegevuse tulem -1 053 539 -1 051 235 Muud finantstulud ja -kulud 0 413 Aruandeaasta tulem -1 053 539 -1 050 822 8 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 31.01.2019 - Lisa nr 31.12.2019 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -1 053 539 -1 051 235 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 1 345 286 1 260 856 Muud korrigeerimised -306 674 -13 326 Kokku korrigeerimised 1 038 612 1 247 530 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -9 145 81 907 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 89 885 133 493 4,5 Kokku rahavood põhitegevusest 65 813 411 695 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -215 324 -28 226 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 120 000 200 000 9 toetustest Laekunud intressid 0 413 Kokku rahavood investeerimistegevusest -95 324 172 187 Kokku rahavood -29 511 583 882 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 619 878 35 996 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus -29 511 583 882 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 590 367 619 878 2 9 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.01.2019 19 353 494 19 353 494 Aruandeaasta tulem -1 050 822 -1 050 822 31.12.2019 19 353 494 -1 050 822 18 302 672 Aruandeaasta tulem -1 053 539 -1 053 539 31.12.2020 19 353 494 -2 104 361 17 249 133 10 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum 2020.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamistoimkonna juhendi (RTJ ) nr 14 esitatud skeemist 1. Rahavoogude aruanne on koostatud kasutades kaudset meetodit. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad ostjate arved hinnatakse maksetähtaja ületamise järgi: (a) 90-180 päeva võrra maksetähtaja ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; (b) üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse perioodikuluna ja selliste varade üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Ostul tasutud käibemaksu ei kapitaliseerita põhivara maksumusse. Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimisealampiirist. Kui ühe ja sama vara olulistel komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kulumit arvestatakse igakuiselt. Piiramata kasutuseaga objekte (maa, kunstiväärtused, kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud varad ja muuseumikogudesse kuuluvad varad) ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumiabikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele.Juhul kui parendustega kaasneb vara oluline väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa esialgne soetusmaksumus ja kulum põhivara arvelt välja. Üldjuhul lähtutakse põhivara kasuliku eluea määramisel järgmistest vahemikest: Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Maa ei amortiseerita Hooned ja rajatised 5- 50 aastat Masinad ja seadmed 5-20 aastat Muu amortiseeruv vara 5-20 aastat Muu immateriaalne vara 4-5 aastat Kunsti- ja kultuuriväärtused ei amortiseerita 11 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Sihtfinantseerimist põhivarade soetamiseks kajastatakse tuluna tekkepõhisuse momendil, st. põhivarade soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarade soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalsete või immateriaalsete põhivaradena. Sihtotstarbelised annetused ja toetused tegevuskuludeks kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Tegevustoetused on toetused, mida toetuse saaja võib suuremal määral kasutada oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Siin kajastatakse mitmesuguseid toetusi, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt ja kantakse saamisel koheselt tuluks ja üle kandmisel kuluks. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepitakse kajastamise viisis eelnevalt omavahel kokku. Toetuse andjaga lepitakse kokku toetuse liik ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Tulud Tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Tulu kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui: (a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; (b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; (c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; (d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Sihtasutuse tegevuskulude on jaotatud tööjõukuludeks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. Seotud osapooled Seotud osapoolena käsitletakse tegev- ja kõrgema juhtkonda, tegev- ja kõrgema juhtkonna pereliikmeid ning nendega seotud äriühinguid. Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Sularahakassa 5 109 17 204 Arvelduskonto Riigikassas 585 258 602 674 Kokku raha 590 367 619 878 Sihtasutus kajastab arvelduskontona e-kontot Riigikassas. Iseseisvaid arvelduskontosid kommertspankades sihtasutus ei oma. 12 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 39 638 39 638 Ostjatelt laekumata 40 620 40 620 arved Ebatõenäoliselt -982 -982 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 74 043 74 043 7 tagasinõuded Saamata seadusest 305 305 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 113 986 113 986 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 71 489 71 489 Ostjatelt laekumata 71 489 71 489 arved Maksude ettemaksed ja 30 988 30 988 7 tagasinõuded Muud nõuded 1 150 1 150 Viitlaekumised 1 150 1 150 Ettemaksed 569 569 Tulevaste perioodide 569 569 kulud Saamata seadusest 645 645 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 104 841 104 841 ettemaksed 13 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Lõpetamata põhivarad projektid 31.01.2019 Soetusmaksumus 287 692 6 544 730 1 089 104 11 215 791 19 137 317 Akumuleeritud kulum 0 0 0 0 0 Jääkmaksumus 287 692 6 544 730 1 089 104 11 215 791 19 137 317 Ostud ja parendused 14 900 13 326 28 226 Uute ehitiste ost, uusehitus, 14 900 13 326 28 226 parendused Amortisatsioonikulu -495 181 -212 341 -548 401 -1 255 923 31.12.2019 Soetusmaksumus 287 692 6 559 630 1 089 104 11 215 791 13 326 19 165 543 Akumuleeritud kulum -495 181 -212 341 -548 401 -1 255 923 Jääkmaksumus 287 692 6 064 449 876 763 10 667 390 13 326 17 909 620 Ostud ja parendused 5 375 346 850 352 225 Amortisatsioonikulu -494 086 -211 409 -601 338 -1 306 833 Allahindlused väärtuse languse -5 939 -8 043 -18 551 -32 533 tõttu 31.12.2020 Soetusmaksumus 287 692 6 550 008 1 083 103 11 191 898 360 176 19 472 877 Akumuleeritud kulum -985 584 -420 417 -1 144 397 -2 550 398 Jääkmaksumus 287 692 5 564 424 662 686 10 047 501 360 176 16 922 479 Lõpetamata projektina kajastub sihtastuse Lai tn 14 renoveerimine, tööde lõpetamine jääb 2021.aasta märtsikuusse. 14 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Muud immateriaalsed põhivarad 31.01.2019 Soetusmaksumus 23 680 23 680 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 23 680 23 680 Amortisatsioonikulu -4 933 -4 933 31.12.2019 Soetusmaksumus 23 680 23 680 Akumuleeritud kulum -4 933 -4 933 Jääkmaksumus 18 747 18 747 Amortisatsioonikulu -5 920 -5 920 31.12.2020 Soetusmaksumus 23 680 23 680 Akumuleeritud kulum -10 853 -10 853 Jääkmaksumus 12 827 12 827 15 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 215 128 215 128 Võlad töövõtjatele 33 204 33 204 Maksuvõlad 50 390 50 390 7 Muud võlad 428 428 Muud viitvõlad 428 428 Saadud ettemaksed 7 500 7 500 Muud saadud ettemaksed 7 500 7 500 Saadud sihtfinantseerimise 58 869 58 869 9 ettemaksed Tagatistasud 25 000 25 000 Sihtfinantseerimise 7 7 tagasimaksekohustused Kokku võlad ja ettemaksed 390 526 383 026 7 500 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 54 494 54 494 Võlad töövõtjatele 30 155 30 155 Maksuvõlad 78 186 78 186 7 Muud võlad 905 905 Muud viitvõlad 905 905 Saadud sihtfinantseerimise 186 674 186 674 9 ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed 350 414 350 414 Muu pikaajalise ettemaksena kajastub OÜ-ga Riviera sõlmitud äriruumi üürilepingujärgne üüritagatis. Tagatistasu on seotud Meisel Ehitus OÜ-ga sõlmitud Lai 14 ehituse hankelelpinguga. 16 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 43 Käibemaks 48 498 4 986 Üksikisiku tulumaks 14 848 24 108 Sotsiaalmaks 32 329 44 478 Kohustuslik kogumispension 1 202 1 793 Töötuskindlustusmaksed 1 968 2 821 Ettemaksukonto jääk 25 545 30 988 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 74 043 50 390 30 988 78 186 Lisa 8 Annetused ja toetused (eurodes) 2020 31.01.2019 - Lisa nr 31.12.2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 220 689 37 339 9 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 306 674 13 326 9 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 1 792 830 1 502 229 Sihtfinantseerimise tagasimaksed -1 345 -1 044 9 Kokku annetused ja toetused 2 318 848 1 551 850 17 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.01.2019 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2019 Lisa tulemiaruandes nr Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 200 000 13 326 186 674 Kokku sihtfinantseerimine 200 000 13 326 186 674 6,8 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Kultuurkapital 25 939 25 939 Haridus- ja 4 500 4 500 Teadusministeerium Kultuuriministeerium 7 944 1 044 6 900 Kokku sihtfinantseerimine 38 383 1 044 37 339 6,8 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 238 383 1 044 50 665 186 674 tasud, annetused ja toetused 31.12.2019 Laekunud Tagasi makstud Kajastatud 31.12.2020 Lisa tulemiaruandes nr Kohustised Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Kultuuriministeerium 186 674 120 000 306 674 0 Kokku sihtfinantseerimine 186 674 120 000 306 674 6,8 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Kultuurkapital 27 998 16 657 11 341 Kultuuriministeerium 132 168 92 387 39 781 Muinsuskaitseamet 37 596 29 849 7 747 Rahvusarhiiv 5 000 7 4 993 0 Eesti Töötukassa 76 823 1 338 75 485 Kokku sihtfinantseerimine 279 585 1 345 219 371 58 869 6,8 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 186 674 399 585 1 345 526 045 58 869 tasud, annetused ja toetused Kultuuriministeerium eraldas 2020.a. sihtasutusele Lai tn 14 hoone katuse vahetuseks ja elektrisüsteemi renoveerimiseks täiendavalt 120 000 eurot. 2019.a. sai selle lepingu raames teostatud projekteerimistöid ja kooskõlastatud muinsuskaitselised eritingimused, 2020.aastal toimusid ehitustööd. Tööd lõpetatakse 2021.aasta märtsikuus. 18 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisaks toetas Kultuuriministeerium 2020.aastal väiksemaid projekte nagu heliteoste käsikirjade digiteerimine, Ludvig Juhti biograafia "Kalevipoeg kontrabassiga" väljaandmine. Eesti Kultuurkapital finantseeris ka 2020.aastal muuseumi erinevaid näituste ja üritustega seotud kulusid. Suuremad projektid, millele Eesti Kultuurkapitali toetus saadi olid - näitused "Veljo Tormis 90", "Auh. Minu sõber koer ja meie ühine ajalugu" "Vabad müürlased", "Anne Veski.Tähelend". Lisaks rahastas Eesti Kultuurkapital erivajadustega inimeste muuseumisse ligipääsetavuse tagamise töid. Rahvusarhiiv toetas väliseestiga seotud isikute materjalide digiteerimist ja kättesaadavaks tegemist summas 5000 eurot. Muinsuskaitseamet rahastas muuseumi kvantitatiivse külastajauuringu läbiviimist, perekülastust edendava näituse "Koopast kaissu" korraldamist ja filmimuuseumi salai tegevuse käivitamist. Seoses eriolukorraga ja muuuseumi sulgemisega sai sihtasutus Eesti Töötukassa töötasu hüvitise meetme kaudu töötajate töötasuhüvitistena mitterahalist sihtfinantseerimist summas 75 485 eurot. Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 31.01.2019 - 31.12.2019 Piletitulu 124 732 398 258 Programmide läbiviimine 44 108 88 004 Meenete müük 60 593 144 381 Ruumide kasutus üritusteks 64 969 131 185 Mitteeluruumide üür ja rent 12 936 71 148 Muud majandustegevusest laekuvad tulud 22 004 42 017 Kokku tulu ettevõtlusest 329 342 874 993 19 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 31.01.2019 - 31.12.2019 Üür ja rent -21 315 -37 539 Energia -152 543 -140 296 Elektrienergia -81 436 -71 563 Soojusenergia -70 038 -67 514 Kütus -1 069 -1 219 Veevarustusteenused -2 586 -4 908 Mitmesugused bürookulud -127 565 -118 963 Uurimis- ja arengukulud -12 955 0 Lähetuskulud -1 145 -7 814 Koolituskulud -6 886 -6 479 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -922 -1 671 Ürituste ja vaba aja sisustamisega seotud kulud -215 440 -210 829 Museaalidega seotud kulud -29 160 -5 130 Inventari ja seadmetega seotud kulud -21 859 -34 414 Kinnistute muud kulud -207 733 -191 207 Kokku mitmesugused tegevuskulud -800 109 -759 250 Mitmesuguste bürookuludena kajastuvad peamiselt administeerimiskulud, sõidukite ja masinate muud majandamiskulu. Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2020 31.01.2019 - 31.12.2019 Palgakulu -1 158 594 -1 090 625 Sotsiaalmaksud -389 092 -366 948 Erisoodustused -8 647 -400 Kokku tööjõukulud -1 556 333 -1 457 973 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 68 72 Täistööajale taandatult oli sihtasutuses töötajaid ametikohtade gruppide lõikes järgmiselt: 1 juhatuse liige, 2 juhti, 2 tippspetsialisti, 10 keskastme spetsialisti, 10 nooremspetsialisti, 13 abitöötajat-töölist ja 30 kõrgharidusega kultuuritöötajat. 20 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 31.01.2019 - 31.12.2019 Arvestatud tasu 44 269 45 295 Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseumi juhatus on üheliikmeline, nõukogu koosneb viiest liikmest. Juhatuse liikmele arvestatud tasud kokku 2019.aastal oli 35 519 eurot. Nõukogule arvestatud tasud kokku 2020.aastal olid 8 750 eurot. Sihtasutuse soodustatud isikuteks on nõukogu ja juhatuse liikmed. Tehingud seotud osapooltega on toimunud üldistel turutingimustel. 21 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum nõukogu kinnitas 2021. aasta eelarve 22. detsembril 2020. aastal. Kinnitatud eelarve: Eelarve 2021 Tegevustulud 2 165 295 s.h tulud kaupade ja teenuste müügist 350 000 s.h saadud toetused 1 815 295 Tegevuskulud 2 353 648 sh personalikulud 1 540 918 sh majandamiskulud 812 730 Eelarve põhitegevuse tulem on kavandatud negatiivne e. -188 353 eurot, mis nõukogu otsusega kaetakse eelnevate perioodide põhitegevuse tulemi jäägi arvelt. Tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirangutest on muuseum suletud külastajatele alates 1. jaanuarist kuni 18. jaanuaini ja alates 3.märtsist kuni eelduslikult 25.aprillini. Muuseumi igapäevane tegevus jätkub. Lähtuvalt kehtestatud piirangutest ja soovitustest on töötajad saadetud tööle kodukontorisse. Neile, kelle igapäevaste tööülesannete täimine on seoses muuseumi sulgemisega takistatud, on leitud asendustegevust muuseumi teistes tegevusvaldkondades. Tööaja ja töö tasustamise osas mingeid reguleerivaid meetmeid ei ole rakendatud. Nõukogu 12.03. koosolekul arutati kujunenud olukorda ja otsutati, et hetkel ei tehta muudatusi 2021. aasta eelarves. Teemat arutatakse taas järgmisel korralisel koosolekul. Tegevustoetused Leping Kultuuriministeeriumiga 2021. aasta tegevustoetuse eraldamise osas sõlmiti 25.01.2021.a. Esimene osamakse, 1 miljoni eurot, on laekunud, teine osamakse on kavandatud juuni kuus. Kultuuriministeeriumilt ei ole valdkonnale tulnud infot, et tegevustoetusi vähendataks. Riik kavandab lisaeelarvega Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevuse katkemise ja majandustegevuse vähenemise toetuseks ca 6 miljonit eurot. Millised on toetuse maksmise tingimused ja kas SA Eesti Ajaloomuuseum sellest meetmest ka täiendavat toetust saab, selgub mais või juunis k.a. Sihtasutus on saanud Töötukassa meetmest „Tööhõiveprogramm 2021-2023“ (Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2020. a määruse nr 87 § 19´ alusel) toetust 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta jaanuaris kehtinud piirangute kompenseerimiseks 180 tuhat eurot. Toetused fondidest. Eelarves kavandatud toetuste maht (70 tuhat eurot) on juba õnnestunud edukate taotlustega täita. Oleme toetust saanud nii Muinsuskaitseameti „kiirendi“ meetmest kui Kultuurkapitali erinevatelt sihtkapitalidelt.  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003 23.04.2021