Kiri

Konsolideeritud majandusaasta aruanne aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid registrikood: 90012432 tänava nimi, nr: Kooli tn 5 linn: Haapsalu linn maakond: Lääne maakond postisihtnumber: 90502  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 12 Konsolideeritud bilanss 12 Konsolideeritud tulemiaruanne 13 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 14 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne 15 Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 16 Lisa 2. Tütarettevõte 19 Lisa 3. Raha 19 Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed 19 Lisa 5. Varud 19 Lisa 6. Materiaalne põhivara 20 Lisa 7. Võlad ja ettemaksed 20 Lisa 8. Laenukohustised 21 Lisa 9. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 22 Lisa 10. Võlad töövõtjatele 22 Lisa 11. Tulu ettevõtlusest 22 Lisa 12. Annetused ja toetused 22 Lisa 13. Jagatud annetused ja toetused 23 Lisa 14. Mitmesugused tegevuskulud 23 Lisa 15. Tööjõukulud 24 Lisa 16. Muud finantstulud ja -kulud 24 Lisa 17. Seotud osapooled 24 Lisa 18. Emaettevõtte põhiaruanded 26 Lisa 19. Sündmused pärast aruandekuupäeva 30 Aruande allkirjad 30 Vandeaudiitori aruanne 31 2  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Tegevusaruanne Sissejuhatus Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (edaspidi SA HLM) põhikirjalised eesmärgid on: 1. Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine; 2. Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. 1. COVID 19 mõju tegevuseesmärkidele Seoses COVID 19 tingitud eriolukorra väljakuulutamisega 12.03.2020 (VV korraldus nr 77) ja sellest tulenenud muuseumide sulgemisega kuni 13.05.2020 polnud võimalik 2020. aastaks kavandatud tegevuseesmärke täita. Põhjusel, et kõik kevadhooajaks kavandatud sisutegevused seiskusid, ära jäi üle 80 tellitud programmi. Asutuse töö ümberkorraldamisega tuli koheselt kärpida eelarvet, eesmärgiga tagada asutuse jätkusuutlikus eriolukorra ajal ja majandustegevus selle järgselt. Muuseumide töö taastus lõplikult alates 2020. aasta juulist. Kokkuvõttes keskenduti 2020. aastal asutuse jaoks kõige olulisemate tegevuseesmärkide täitmisele. 2. Algselt kavandatud põhieesmärgid ja nende täitmine 2.1 Ilon Wikland 90 juubeliaasta programmi läbiviimine (jooksev aasta). Täitmine: Kõik kavandatud tegevused toimusid, ehkki oli ajalisi nihkeid ja katkestusi: 1) Ilon Wiklandi nimelise noore kunstniku preemia konkursi võitjate autasustamine ja parimatest töödest ülevaatenäituse avamine – avati 05.02.20. 2) Juubelinäitus „Lapsepõlvekodu Iloni piltidel“ II korruse uues galeriis – avati 27.06.20 (kavandati algselt aprillis) 3) Koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonnaga valmis kohvernäitus (tegelusnäitus ja haridusprogramm) “Pikk-pikk teekond”. Näitus koostati eesmärgiga tutvustada maakondade keskraamatukogudes Ilon Wiklandi loomingut; näituse programmi on võimalik paralleelselt läbi viia 5 eri kohas. Tunnustamine: Kohvernäitus „Pikk-pikk teekond“ on Eesti muuseumide aastaauhinna 2020 nominent muuseumihariduse edendaja kategoorias – tulemus selgub juunis 2021. 2.2 Piiskopilinnuse pealinnuses linnusemuuseumi aastaringne tõrgeteta toimimine (programmid, üritused). Täitmine: Linnusemuuseum oli ainus sihtasutuse muuseum, kus sulgemise järgse avamisega 13.05.20 oli võimalik täita kõiki eriolukorrast tulenevaid nõudeid. Vaatamata kevad- ja suvehooaja ürituste ärajäämisega jõudis suvehooajal (juuni-august) külastajate arv eelmise hooaja tasemeni (vrdl. 3  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 2019 a. 30 285 külastajat; 2020 a. 29 507 külastajat). Erinevalt 2019. aastast kehtestati kogu 2020. aastaks madalhooaja piletihind eesmärgiga taastada publiku huvi. Tunnustamine: 1) Haapsalu linnuse muuseumi uuenemine oli „Haapsalu säravaim kultuurisündmus 2019“ (13.02.20) 2) Eesti Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupi aastapreemia renoveeritud Haapsalu piiskopilinnuse püsiekspositsiooni loomise eest (13.02.20) 3) Eesti Arhitektide Liit (EAL) tunnustas linnusemuuseumi juhatajat Kaire Toomingat „Tellija 2019“ teenetemedaliga südamega tehtud töö ja sihikindluse eest Haapsalu linnuse uuenemisel (06.20). 4) Haapsalu linnus oli Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia 2020 nominent. 5) 28.12.20 nomineeriti Linnusemuuseum Euroopa aasta muuseumi (European Museum of the Year Award) 2021 auhinnale – tulemus selgub mais 2021. 2.3 Raudtee- ja Sidemuuseumi ajaloolise jaamahoone renoveerimine (Norra ja EMP meede). Täitmine: Ajaloolise jaamahoone renoveerimise taotlus jäi esitamata põhjusel, et lõplikus taotlusvooru tingimustes olid abikõlblikud ainult muinsuskaitseala territooriumidel asuvad objektid. Jaamahoone jääb väljapoole Haapsalu muinsuskaitseala. Arendustegevusi jätkati seoses reisirongiliikluse taastamise kavaga Haapsallu. Muinsuskaitseameti „Muuseumi kiirendi“ toetusega valmis 2020 detsembris Eesti Raudtee, SA Läänemaa, Haapsalu linnavalitsuse ning erinevate tehnikaekspertide koostöös muuseumi väliekspositsiooni veeremi ümberpaigutamise kava. Kavandatav väliala on osa tulevasest muuseumi püsiekspositsioonist. 2.4 Tasuliste teenuste mahuks saavutatakse 771 733 EUR ja muuseumikülastajate arvuks kokku 90 000 külastajat. Seoses 2019. aastal linnusemuuseumi avamisega saavutati omavahendite planeeritud mahu 490 245 EURi asemel 517 279 EURi. Samas näitas 2019 sügis-talvise perioodi külastatavus oodatust väiksemat kasu, mistõttu vähendati asutuse 2020. aasta täpsustatud eelarves algselt kavandatud omavahendite summat 649 773 EUR-ni. COVID 19 tingitud asutuse eelarve kärpes arvestati algselt omavahendite vähenemist kuni 80% ning 2020. aasta mais hinnati omatulu uueks mahuks 130 000 EURi. Tänu aktiivsele siseturismile suvehooajal kujunes omatulu lõplikuks mahuks 356 222 EURi. Lisaks toetas Kultuuriministeeriumi kriisiabimeede (kultuuriministri 30.04.2020. a määrus nr 9) saamata jäänud tulu ulatuses 251 236 EURi. Sihtasutuse muuseume külastas kokku 63 878 külastajat. See on võrreldav 2018. aasta näitajaga, mil linnusemuuseum oli terve hooaja vältel rekonstrueerimistöödega suletud. 3. Meetmed põhieesmärkide täitmiseks: 3.1 Arendustegevused Eesmärk: kultuuripärandi tutvustamine erinevates vormides ning selle läbi pärandist osasaajate ja muuseumide külastajate arvukuse suurendamine 3.1.1 Näitused, sh pedagoogilised programmid 4  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 3.1.1.1. Näitused 02.-12. Ilon Wikland 90 ülevaatenäitus Imedemaal - avati 27.06.20. 06.-12. Raudtee- ja Sidemuuseumi ekspositsiooni laiendamine kogu reisijate tiivas – peatatud seoses kärpekavaga; uus püsiekspositsiooni kontseptsioon koostatakse 2021. aastal. 05.-09. A. Laikmaa majamuuseumis suvenäituste korraldamine (5 näitust) – viirusest tingituna toimus kaks näitust. 3.1.2 Uurimistöö: üritused, konverentsid, publikatsioonid / trükised 3.1.2.1 Üritused 01.-11. Ants Laikmaa muuseumis salongiõhtud (jaan., veebr., märts, aprill, sept., okt., nov.) – ürituste algus lükati kevadesse, kuid jäid järgnevalt ära viiruse tõttu. 01.-12. Linnusemuuseumi pedagoogilised programmid (6) – viirusest tingituna toimus 3 programmi. 01.-02. Ilon Wiklandi noore kunstniku tunnustusürituse korraldamine – toimus 05.02.20. 05.05. Ants Laikmaa 154 tähistamine ja suvehooaja avamine – viirusest tingituna jäi avaüritus ära (avati sümboolselt). 05. Muuseumiöö läbiviimine – toimus 25.08.20. 07.-08. Iloni Imedemaal suvelavastuse korraldamine – seoses viirusega lükkus 2021. aastasse. 08. 2019. aasta ajalookirjanduse aastapreemia tunnustusüritus Linnusemuuseumis – toimus 17.08.20. 01.-05; 09.-12. Läänemaa kooliõpilaste Ajalooringi läbiviimine – toimus alates septembrist. 09.-12. Mudilaste ajalooring – toimus kuni märtsini. Lisandus: 27.09.20. Koostöös Saaremaa Sõjavara Seltsiga korraldati vabaõhuetendus „Eesti iseseisvuse sünd“. 3.1.2.2 Konverentsid 07. Läänemaa XXIV ajaloo konverentsi korraldamine – seoses viirusega lükkus 2021. aastasse. 10. Lääne-Eesti koolinoorte IV ajalookonverentsi korraldamine – toimus 05.10.20. 3.1.2.3 Publikatsioonid / trükised 01.-12. Piiskopilinnuse monograafia koostamine (I etapp) – seoses kärpekavaga lükkus 2022. aastasse. 01. Linnusemuuseumi näituse buklett – seoses kärpekavaga lükkus 2022. aastasse. 01.-06.07. Läänemaa Muuseumi Toimetised XXIII koostamine ja esitlus – seoses viirusega lükkus 2021. aastasse. 01.-06. Raudtee- ja Sidemuuseumi ingliskeelse voldiku koostamine ja huvirong Peetrike ingliskeelse teejuhi koostamine, trükk – seoses kärpekavaga lükkus 2022. aastasse. 04. SALM muuseume tutvustava saksakeelse voldiku koostamine, trükk – seoses kärpekavaga lükkus 2022. aastasse. 04.-06. Haapsalu kuurordiloo ingliskeelse bukleti koostamine, trükk – seoses kärpekavaga lükkus 2022. aastasse. Lisandus: 12. Algatati Haapsalu kuurordiloo eestikeelse bukleti täiendamine - uus trükiversioon valmib 2021 suvehooajaks. 5  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 3.2 Arendusprojektid 01.-12. Ilon Wikland 90 juubeliprogrammi korraldamine (koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Läänemaa Keskraamatukogu lasteosakonnaga) – kõik üritused toimusid (vt. Põhieesmärgid). 01.-07. Raudtee ja Sidemuuseumi veeremi restaureerimiskava ja kontseptsiooni koostamine – seoses tööde ümberkorraldamisega lükkus 2022. aastasse. Ettevalmistustööde esimese etapi moodustab (dets.2020) veeremi uue väliala kontseptsiooni koostamine (vt. Põhieesmärgid). 01.-03. Raudtee- ja Sidemuuseumi platskaardivaguni ekspositsiooni programmide ettevalmistamine – seoses kärpekavaga lükkus 2022. aastasse. 04. Uue huvirongi Peetrike käivitamine – seoses kärpekavaga lükkus 2021. aastasse. Lisandunud tegevused: 02.-12. Ilon Wiklandi näituse ettevalmistamine koostöös Tampere Muumimuuseumiga („Lotta, Mardie and the Lionhearts“) – avamine aprill 2021 Tamperes (Soome). 02.-12. osalemine rahvusvahelises muuseumide koostööprojektis „The Water Drop“ („Veetilk“), kus partnerid on: The Moomin Museum (Soome, Tampere), Ilon's Wonderland (Eesti, Haapsalu), H.C. Andersen Museum (Taani, Odense), The Cultural Houses in Kópavogur, Kópavogur Municipality (Island) – koostööprojekt kestab 2024. aastani. 4. Investeeringud Eesmärk: Kultuurimälestiste (sh piiskopilinnus ühes toomkirikuga) konserveerimis- ja korrastustööde kavapõhine rakendamine nii külastuskeskkonna ohutuse kui ka mitmekülgsema kasutamise tagamiseks. 4.1 Konserveerimine 01.-12. Piiskopilinnuse avariiliste ringmüürilõikude konserveerimine – 12.20. valmis konserveerimisprojekt. 01.-12. Raudtee- ja Sidemuuseumi ajaloolise jaamahoone renoveerimine (Norra ja EMP meede) – ei algatatud seoses taotlusvooru täpsustunud tingimuste tõttu (mitteabikõlblik). 05.-10. Veeremi ekspositsiooni sõjaveduri restaureerimine – seoses kärpekava ja täiendavate finantsallikate kaasamise vajadusega lükkus 2021. aastasse. 4.2 Remont 01.-12. Raudtee tn 10 dokumendihoidlaks remontimine – seoses uue hoidla rentimisega (04.20.) Haapsalu Veevärgi ruumides on remondikava peatatud. 01.-12. Jaama territooriumi väliekspositsiooni ja kaubaaida ala (osaline) turvaaiaga piiramine – avariiline veerem on koondatud ja turvaaiaga piiratud; kaubaait on piiratud avatud osa välisperimeetril. 04.-06. Linnuse laste mänguväljaku atraktsioonide, suure eesõue tualettide, teekatte remontimine – seoses kärpekavaga lükkus 2021. aastasse. 04.-07. Raekoja õuehoidla põrandatele tolmuvaba katte paigaldamine – seoses kärpekavaga lükkus 2022. aastasse. 01.-06. Laikmaa muuseumi peahoone I korruse saali põranda soojustamine (uus laudpõrand) – seoses kärpekavaga lükkus 2021. aastasse. 10.-12. Iloni Imedemaal õuealal mängumaja avamine (kaks mängukorrust) – seoses kärpekavaga lükkus 2022. aastasse. 6  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 5. Kogud Eesmärk: Sihtasutuse käsutusse antud kultuuriväärtuslike kogude inventeerimine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine. 01.-12. end. LM kogude MuISi kirjeldamise (I etapp) jätkamine; eesmärk 1000 kirjet aastas. Täitmine: 1677 kirjet. 01.-12. end. Läänemaa Muuseumi (LM) kogu digiteerimine (100% = 70 574 museaali); eesmärk 67%. Täitmine: 44304 – 62,7% (100% - 70679) Seoses viirusega toimusid tööd planeeritust väiksemas mahus seoses piiratud tööjõuga. 01.-12. Ants Laikmaa dokumendikogu arvele võtmine – seoses viirusest tingitud kogude töö ümberkorraldamisega lükkus 2021. aastasse. 01.-12. Raudteekogu retrospektiivse sisestamise jätkamine; eesmärk 3000 kirjet aastas. Täitmine: 219 Seoses sidekogule uute hoidlaruumide rentimisega aprillis ja viirusest tingitud töö ümberkorraldamisega, tegeles raudtee- ja sidemuuseumi personal ajavahemikus märts kuni mai ainult kogude kolimisega (lõpetati septembris). Kogude töö kokkuvõte: LM kogude MuISi kirjeldamisel (I etapp) tehti 1677 kirjet. Raudteekogudest sisestati 219 objekti - kokku on sisestatud 9311 ehk 66,5%. Läänemaa Muuseumi (LM) kogu (100% = 70 679 museaali) digiteeriti 62,7% (eesmärk 67%). Digiteerimise suurimad juurdekasvud kogudes valdkonniti: - dokumendid 52,5% > 73,4% - trükiste kogu 74% > 81,6% - kaardid, plaanid 4,3% > 32% - etnograafia 20,3% > 29,4% - kunstikogu 44% > 49% - ajalookogu 38% > 41,3% Dokumentide digiteerimiseks osaleti Rahvusarhiivi koordineeritud dokumendipärandi digiteerimise projektis „Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks (1860-1920)“ – tulemus 1607 objekti (kantud MuIS-i). Tekstiili digiteerimisel osaleti ERM esemepärandi digiteerimise projektis (suuremõõtmelised tekstiilid) – tulemus 321 objekti (kantud MuIS-i). 6. Personal Eesmärk: Sihtasutuse igapäevase toimimise ja arendustegevuste tagamine kompetentse ja motiveeritud personaliga. 01. Raudtee- ja Sidemuuseumis koguhoidja töökoha loomine – seoses kärpekavaga lükkus 2021/22. aastasse. 01.-12. Linnusemuuseumi koosseisu tõrgeteta toimimine esimesel täistegevusaastal (meeskonnakoolitus, programmide koostamine ja juhtimine koolitus) – toimus külastusjuhtide üldkoolitus (nt kassasüsteemi haldamine; valveümberkorraldamine). 7  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 09. Linnusemuuseumi teaduri töökoha loomine – seoses kärpekavaga lükkus 2023. aastasse. Seoses viirusepuhanguga jäi ära Iloni Imedemaa Erasmus+ projekti täiskasvanuhariduse õpirände raames tutvumine Troisdorfi Pildiraamatu muuseumi tegevusega (Burg Wissem Bilderbuchmuseum der Stadt Troisdorf, Saksamaa); teostub tõenäoliselt 2021. aasta sügisel. 7. Rannarootsi Muuseum (koostas Ülo Kalm) Sihtasutus Rannarootsi Muuseum tegevuse eesmärgiks on koguda, säilitada, uurida ja vahendada rannarootsi aladega seotud kultuuriväärtuslikku materjali hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Kinnistud: Haapsalus Sadama 31 ja 32, 32a ja Ruhnus Korsi talu. Lisaks renditakse Ruhnu filiaali ekspositsiooni tarvis maja Ruhnu vallalt, mida vald soovib tagasi. Haapsalus asuvad näitusemaja on renoveeritud 2017 ja kontorimaja 2013. aastal. 7.1 Koosseis Juhatuse liige 1,0; peavarahoidja 1,0; teadur 1,0; muuseumi-pedagoog 1,0; Ruhnu muuseumi juhataja 1,0; koristaja 0,5 kohta. 7.2 Kogud Rannarootsi muuseumi kogudes on kokku 11516 museaali, millest eksponeeritud ca 600 museaali. I etapi kirjeldus lisatud 9387 museaalile. Digiteeritud kujutised kantud MuISi kokku 4143. Kokku on digiteeritud u 60% museaalidest. Hoiul on Rooslepa kirikuvarad (kokku 17 eset), mida hoiame Riguldi- Noarootsi Kodukandi ühingu poolt ostetud seifis. Hoiul on ka perekond Steffensoni Ruhnu esemed, mis seni jäävad Haapsallu hoiule, kuni Ruhnu muuseumi hoiu- ja ekspositsioonivõimalused võimaldavad neid sinna viia ja eksponeerida, siis on perekond nõus neid ka täielikult Ruhnu muuseumile üle andma. Kokku on 112 tekstiil- ja tarbeeset sh. hoonete maketid, 2 jaala mudelit, peale nende mõned suurendatud fotod ja talude nimesildid. Kokkuleppel perekonna esindaja Hugo Steffensoniga, võib Rannarootsi muuseum esemeid oma näitustegevuses kasutada. Igal aastal koostame muuseumi konserveerimise, digiteerimise kava Konserveerims- ja digiteerimiskeskusele Kanut. Ruhnu muuseumi kogudes on kokku 3482 museaali, millest eksponeeritud ca 250 museaali. Digiteeritud kujutised kantud MuISi kokku 3026. Igal aastal koostame muuseumi konserveerimise kava Konserveerims- ja digiteerimiskeskusele Kanut, milles tuleb täiendavalt arvestada mandri ja saare vahelise logistikaga. Lootuses, et plaanid Ruhnu kordonihoonega ja üldised muuseumi tingimused lahenevad positiivselt ning lähiaastatel hoiutingimused Ruhnu muuseumis saavad parandatud on perekond Steffenssonid (Rootsi) nõus üle andma muuseumi kogusse arvestatava koguse kultuuriloolisi esemeid (hetkel hoiul Haapsalus Rannarootsi muuseumis). Kokku 112 eset. Sinna kuuluvad rõivad, kudumid, õmblusmasin, maja ja puukiriku makett, kaks hülgeküttide jaala maketti jne. Juhul kui lähitulevikus Ruhnu Muuseumis esemete eksponeerimise ja hoiutingimused ei lahene, võib perekond Steffensson esemed tagasi nõuda, et asutada Ruhnu saarel oma eramuuseum. 7.3 Sündmused Traditsioonilised sündmused Rannarootsi muuseumis Traditsiooniliselt juba 23 aastat on Rannarootsi Muuseumi käsitöötoas ametis neljapäevamemmed - 8 käsitööd tegevat naist. Neljapäevamemmede suurprojekt on Rannavaibale jätkuvaiba tikkimine. Jätku piltvaip jutustab rannarootslaste elust, kes II maailmasõja keerises jäid Eestisse. Paralleelselt tikivad Rootsis käsitöömemmed oma piltvaipa, mis jutustab rannarootslaste loo, kes jõudsid Rootsimaa randa. 8  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Pere talvepäev, suitsukala teemapäevad, töötoad, laat ja Noarootsi kohvikute päeval rannarootslaste kultuuripärandi tutvustamine olid 2020. aasta olulisemad sündmused. Ruhnu Muuseum Ruhnus tegeleb muuseum Korsi talu taastamisega, mille kinkis 2008. aastal Eesti Vabariigile talu endine omanik Thomas Dreijer. Tegemist on saarel ainukese pea terviklikuna säilinud ruhnurootslaste talukompleksiga. Alates 2012. aastast korraldab muuseum igal aastal Korsi talus vabatahtlikega talguid ja püüab mõne hoonetest restaureerida. 7.4 Teostatud remont- ja arendustööd 7.4.1 Rannarootsi Muuseum Kultuuriministeeriumi eraldatud remondifondi toetussumma 50 000€, millele täiendava taotluse alusel eraldati 1 700€. Hanke tulemusel renoveeris ja laiendas ujuvkai Top Mrine Infra OÜ, maksumusega 45 811€. Kasutamata vahendite osas esitas muuseum taotluse Kultuuriministeeriumile Sadama 31 kontorihoone fassaadi koos sokliga korrastamiseks. Kontorihoone renoveeriti 2013. aastal ja vastavalt hooldusjuhendile vajas fassaad koos sokliga korrastamist ja üle värvimist. Hanke tulemusel teostas tööd firma Agretten OÜ, maksumusega 5 892€. Muuseumi võrgukuuri amortiseerunud rookatus oli jõudnud seisukorda, kus vihmavesi tungis hoonesse. Ekspertide hinnangul vajas katus vahetamist uue vastu. Hanke tulemusel vahetas katuse Rooproff OÜ maksumusega 2 500€. Muuseumi töötajad taastasid võrgukuuri osaliselt hävinud poolpalklae Harri Kuinbergilt kingiks saadud palkidest. Taastatud võrgukuuri kujundati mereteemaline ekspositsioon. 7.4.2 Ruhnu Muuseum Korsi pikkmajas hoiul olev Isaks talu suitsusaun restaureeriti ja paigaldati Korsi talu hävinud sauna kohale. Tööd algasid 2019. aasta oktoobris. Finantseerijad: Rootsi kuningafond 9 298€, eraannetajad Stig Dreijer, Christina Terfelt, Monica Dreijer 5 392€, Sihtasutus Olle Engkvist ehitusmeister 4 649€. Tööde kogumaksumus on 26 748€. Saun sai restaureeritud juulis 2020. Tööd teostas kohalik firma Ruhnu AEK OÜ. Rootsi kuningafond toetas 2020. aastal Korsi keldri renoveerimist summas 100 000 SEK-i. Korsi keldri restaureerimine on plaanis 2021. aastal. 7.5 Infotehnoloogia Alates 18.01.2019 osutab IT baasteenust Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. IT baasteeenus toimib hästi. Ainsaks probleemiks on baasteenuse raames kuraatorile paigaldatud tööarvuti, millel puudub multimeedia võimekus, mis on oluliseks puuduseks normaalse töö tagamisel. 7.6 Kavandatavad arendustegevused ja investeeringute vajadus 7.6.1 Rannarootsi muuseum - merekeskuse ehitus 0,9 milj. € (projekt, ehitusluba olemas); - akvatooriumi ja laevatee süvendamine 0,35 milj. €; - paatide talvehoidla ehitamine 0,05 milj. €. (projekt olemas, rahataotlus esitatud Rootsi fondile). 7.6.2 Ruhnu muuseum - Korsi talu renoveerimine 1,6 milj. €; - endise Ruhnu kordoni kompleksi renoveerimine muuseumiks 0,5 milj. €; - Madelauto soetamine 0,04 milj. €. 7.7 Kriisiabi toetus abi muuseumi jätkusuutlikkuse tagamisel Rannarootsi Muuseumile eraldatud tegevustoetus 134 455€ kattis praktiliselt tööjõukulud. Majandustegevusest planeeritud tulu kogusummas 34400€ oli majanduskulude katteks. Muuseumi tulude vähenemise planeerimisel võeti aluseks piletitulu ja majandustegevuse tulu vähenemise seoses 9  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 covid-19 tagajärjel rakendunud piirangutega külastajate vähenemise ja muuseumi haridusprogrammide vähenemisega. 2019. aastal külastas muuseumi kokku 10308 külastajat ja 2020. aastal külastajate arv kokku 5031. Külastatavus vähenes 51,2%. Muuseumi haridusprogrammides osalejaid 2019. aastal 843 ja 2020. aastal vaid 155. Haridusprogrammides osalemine vähenes 81.6%. Muuseum planeeris tulu vähenemist summas 23 100€ Tegelikuks tulude vähenemiseks kujunes 5 300 €. Kriisiabi toetusmeetmest taotles muuseum täiendavaid vahendeid summas 19 000€, vahendeid eraldati summas 18 453€. SA Rannarootsi Muuseum tegevuse jätkusuutlikkuse tagas eraldatud kriisiabi toetus, ilma toetuseta poleks tegevuse jätkamine samas mahus võimalik. Kokkuvõte 2020. esimene poolaasta kujunes sihtasutusele seoses COVID 19 põhjustatud eriolukorrale finantsiliselt väga keeruliseks. Vahetult enne eriolukorra kehtestamist märtsis lõpetati Rahandusministeeriumiga arvelduskrediidi leping, mis oli seotud EL sf PKT meetmest toetatud linnusemuuseumi renoveerimisega. Suurematest töödest olid algatatud seoses Ilon Wikland 90 juubeliaastaga Iloni Imedemaal II korruse saali remontimine näitusegaleriiks ning sidekogude kolimine uutele hoidlapindadele. Seoses eriolukorrast tingitud muuseumide sulgemisega tuli ümber korraldada muuseumitöö, lõpule viies alustatud tegevused kõiki ohutusnõudeid järgides. Tagamaks asutuse tõrgeteta toimimine kärbiti eelarvet ja taotleti töötasu osalist hüvitamist (aprill, mai). Nii jätkati sulgemise järgselt sidekogude kolimist ja lõpetati Imedemaa II korruse näitusegalerii remont. Suvehooajal piirduti täiendava tööjõu osas miinimumvajadusega ja lühendati lahtioleku päevi Raekoja ja Ants Laikmaa muuseumis (varasema seitsme tööpäeva asemel viis tööpäeva). Kultuuriministeeriumi kriisiabimeede muuseumidele tagas sihtasutusele vajaliku töörütmi ning kindlustas käibevahendid asutuse töö jätkumiseks. Abi olulisust iseloomustab asjaolu, et sihtasutuse omatulu moodustab eelarves ca 50%. Muuseumide seiskamine lõi olukorra, kus prognoosisime omatulu vähenemist kuni 80%. See seadis ohtu asutuse edasise toimimise. Siinkohal olgu lisatud, et 2019. aastal avati uus linnusemuuseum, võeti tööle vajalik personal ning kasutusse tuli ca 2000 m2 täiendav näituseala – kõik need kulud kaeti omavahenditest. Ilma kriisiabimeetmeta poleks sihtasutus suutnud sügishooajal tööd jätkata. Vaatamata asjaolule, et sihtasutuse muuseumide töö taastus lõplikult alates juulist, jõuti külastajastatistikas 2019. aastaga võrreldavate tulemusteni. Omatulu jäi küll väiksemaks (moodustas ca 60% kavandatust), kuna soovisime saavutada suveperioodiks varasema külastusintensiivsuse jättes kehtima madalhooaja piletihinnad. Alates detsembrist, seoses sügisese viirusepuhanguga tegi külastuste arv ja omatulu enam kui kahekordse languse võrreldes 2019. aastaga. Samas ei mõjutanud see enam asutuse eelarveplaani. Kokkuvõttes näitas 2020. aastal kogetu, et asutuse majandusnäitajad ei pruugi 2021. aastal saavutada 2019. aasta taset. Seetõttu tuleb järgmise paari majandusaasta jooksul keskenduda tegevustele, mis toetavad asutuse külastuskeskkonda ja majandustegevust ning kindlustavad kollektiivi püsimist. 10  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 PEAMISED FINANTSSUHTARVUD konsolideeriva üksuse majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta Finantssuhtarvude arvutamise metoodika Tulemi marginaal = tulem / müügitulu Netovara puhastootlus = tulem / netovara Lühiajaliste kohustiste kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustised Võlakordaja = kohustised/ koguvara Netovara määr = netovara / aktiva Finantssuhtarvude 2020.a. 2019.a. lähteandmed Käibevara 127 859 480 025 Kohustised 173 336 727 209 Lühiajalised kohustised 147 109 690 590 Netovara 5 649 026 5 889 307 Aktiva 5 822 362 6 616 516 Varad 5 822 362 6 616 516 Müügitulu 357 977 516 505 Tulem -240 281 1 680 501 Finantssuhtarvud 2020.a. 2019.a Tulemi marginaal -0,67 3,25 Netovara puhastootlus -0,04 0,29 Lühiajaliste kohustiste 0,87 0,70 kattekordaja Võlakordaja 0,03 0,11 Netovara määr 0,97 0,89 Anton Pärn Juhatuse liige Haapsalus, 13.04.2021 11  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (eurodes) Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Varad Käibevara Raha 3 110 393,00 59 468,00 Nõuded ja ettemaksed 4,9 31 175,00 440 028,00 Varud 5 43 833,00 37 852,00 Kokku käibevarad 185 451,00 537 348,00 Põhivara Materiaalne põhivara 6 6 241 866,00 6 634 218,00 Kokku põhivarad 6 241 866,00 6 634 218,00 Kokku varad 6 427 317,00 7 171 566,00 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 7,9,10 176 676,00 221 584,00 Laenukohustised 8 10 392,00 513 456,00 Kokku lühiajalised kohustised 187 068,00 735 040,00 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 8 26 227,00 36 619,00 Kokku pikaajalised kohustised 26 227,00 36 619,00 Kokku kohustised 213 295,00 771 659,00 Netovara Sihtkapital nimiväärtuses 1 574 209,00 1 574 209,00 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 4 825 698,00 3 144 208,00 Aruandeaasta tulem -185 885,00 1 681 490,00 Kokku netovara 6 214 022,00 6 399 907,00 Kokku kohutised ja netovara 6 427 317,00 7 171 566,00 12  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Konsolideeritud tulemiaruanne (eurodes) Lisa 2020 2019 Tulud Annetused ja toetused 12 1 086 920,00 2 944 719,00 Tulud ettevõtlusest 11 387 076,00 552 771,00 Muud tulud 11 677,00 593,00 Kokku tulud 1 474 673,00 3 498 083,00 Kulud Jagatud annetused ja toetused 13 -1250,00 -1 000,00 Mitmesugused tegevuskulud 14 -414 983,00 -595 670,00 Tööjõukulud 15 772312,00 -783 875,00 Põhivarade kulum ja väärtuse langus 6 -468 815,00 -432 064,00 Kokku kulud -1 657 360,00 -1 812 609,00 Põhitegevuse tulem -182 687,00 1 685 474,00 Muud finantstulud ja -kulud 16 -3 198,00 -3 984,00 Aruandeaasta tulem -185 885,00 1 681 490,00 13  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes) Lisa 2020 2019 Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 619 455,00 807 581,00 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 462 174,00 657 217,00 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1250,00 -1 000,00 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -639 794,00 -780 129,00 Väljamaksed töötajatele -681 711,00 -632 679,00 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 337 333,00 95 888,00 Kokku rahavood põhitegevusest 96 207,00 146 878,00 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -97 310,00 -2 619 764,00 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 568 682,00 1 943 076,00 Muud väljamaksed investeerimistegevusest Muud laekumised investeerimistegevusest 0 175,00 Kokku rahavood investeerimistegevusest 471 373,00 -676 513,00 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud arvelduskrediit 0 499 810,00 Tagastatud arvelduskrediit -499 810,00 Sissemaksed sihtkapitali 0 27 064,00 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -13 646,00 -26 658,00 Makstud intressid -3 198,00 -4 160,00 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -516 654,00 496 056,00 Kokku rahavood 50 925,00 -33 579,00 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 59 468,00 93 047,00 Raha ja raha ekvivalentide muutus 50 925,00 -33 579,00 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 110 393,00 59 468,00 14  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne (eurodes) Sihtkapital Akumuleeritud Kokku netovara tulem 31.12.2017 1 064 598,00 1 113 964,00 2 178 562,00 Aruandeaasta tulem 2 030 244,00 2 030 244,00 31.12.2018 1 064 598,00 3 144 208,00 4 208 806,00 Asutajate ja liikmete sissemaksed 22.02.2019 509 611,00 509 611,00 Aruandeaasta tulem 1 681 490,00 1 681 490,00 31.12.2019 1 574 209,00 4 825 698,00 6 399 907,00 Aruandeaasta tulem -185 885,00 -185 885,00 31.12.2020 1 574 209,00 4 639 813,00 6 214 022,00 15  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 1.1. Üldine informatsioon Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antavad juhendid ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid aastaaruanne on koostatud kontserni raamatupidamise aastaaruande põhimõttest lähtuvalt. Elimineeritud on Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) ja Sihtasutus Rannarootsi Muuseumi (tütarettevõte) omavahelised tehingud rida-realt. Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise Toimkonna juhendi (RTJ) nr 14 esitatud skeemist 1. Rahavooude aruanne on koostatud kasutades otsest meetodit. 1.2. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes sularahakassas ning Riigikassas olevat raha jääki. Kõik rahalised vahendid on kajastatud eurodes. 1.3. Nõuded ostjate vastu Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat arvet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad ostjate arved hinnatakse maksetähtaja ületamise järgi: (a) 90-180 päeva võrra maksetähtaja ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; (b) üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla. 1.4. Varud Varudena kajastatakse müügi eesmärgil soetud kaupu. Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varude realiseerimist kajastatakse nende soetamise järjekorras. 1.5. Materiaalne põhivara ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumuses alates 5000 eurot. Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele). Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivaraobjektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad ei amortiseerita. Kulumit arvestatakse igakuiselt. Üldjuhul lähtutakse alljärgnevatest vahemikest: (a) Hooned ja rajatised 10-50 a. (b) Masinad ja seadmed 5-10 a. (c) Arvutus- ja muu infotehnoloogiline tehnika 3-5 a. (d) Inventar ja muu amortiseeruv põhivara 5-10 a. 1.6. Rendid 16  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Renditehingut käsitatakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul kajastatakse kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: (a) renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule; (b) rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab; (c) lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; (d) rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest; Kui vara antakse tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult ka kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega - kohustust ei teki, kajastatakse tehingut mitterahalise sihtfinantseerimisena põhivara jääkväärtuses ja võetakse põhivara bilansis arvele. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse mitterahalise sihtfinantseerimisena põhivara soetuseks, ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. 1.7. Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Põhivara sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil ehk sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus) materiaalse või immateriaalse varana. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse materiaalse või immateriaalse varana ja tuluna põhivara sihtfinantseerimisest samas perioodis, mil tehti kulutused. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepitakse kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Toetuse andjaga lepitakse kokku toetuse liik ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Tegevustoetused on toetused, mida toetuse saaja võib suuremal määral kasutada oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Siin kajastatakse mitmesuguseid toetusi, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt laekumisel koheselt tuluna. 17  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 1.8. Tulude arvestus Tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Tulu kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui: (a) olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale; (b) müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamise vastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; (c) tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; (d) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (e) tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida. Tehingu lõpptulemust on võimalik usaldusväärselt prognoosida siis, kui: (a) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta; (b) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (c) tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja (d) tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata. 1.9. Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Sihtasutuse tegevuskulude on jaotatud tööjõukuludeks, antud toetusteks, majanduskuludeks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. 1.10.Seotud osapooled Seotud osapoolena käsitletakse tegev- ja kõrgema juhtkonda, tegev- ja kõrgema juhtkonna pereliikmeid ning nendega seotud äriühinguid. Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. 18  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 2. Tütarettevõte 31.12.2020 31.12.2019 Sihtkapital 509 611,00 509 611,00 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 989,00 0,00 Aruandeperioodi tulem 54 396,00 989,00 Kokku tütarettevõte netovaras 564 996,00 510 600,00 Lisa 3. Raha 31.12.2020 31.12.2019 Sularahakassa 2 106,00 3 429,00 Arvelduskontod riigikassas 108 287,00 56 039,00 Kokku raha 110 393,00 59 468,00 Sihtasutusel iseseisvat pangakontot kommertspankades ei ole. Arvelduskontona kajastub aruandes Riigikassa konto. Lisa 4. Nõuded ja ettemaksed Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Ostjatelt laekumata arved 7 528,00 4 268,00 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -2 868,00 -90,00 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 9 24 497,00 5 884,00 Muud nõuded 119,00 0,00 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 889,00 885,00 Saamata seadusest tulenevad toetused 0 291,00 Saamata sihtfinantseerimine 0 428 790,00 Kokku nõuded ja ettemaksed 31 175,00 440 028,00 Ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kajastuvad sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) esitatud arved mittetulundusühingule See Teater summas 960 eurot ja osaühingule Ööelu summas 1908 eurot. Lisa 5. Varud 31.12.2020 31.12.2019 Müügiks ostetud kaubad 43 883,00 37 851,00 Kokku varud 43 883,00 37 851,00 Varudena kajastuvad müügi eesmärgi soetatud meened ja suveniirid, mille realiseerimine toimub pikema perioodi kui aasta jooksul. 2019.aastal telliti kunstnikult Haapsalu Piiskopilinnuse taasavamiseks spetsiaalselt Piiskopilinnuses müümiseks suuremas koguses portselan ja keraamilisi nõusid. Varude saldo koosneb peamiselt nendest esemetest. Seisuga 31.12.2020 on portselan ja keraamilistest nõudest realiseerimata ja varuna arvel 2426 eset väärtuses 40440 euro. 19  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 6. Materiaalne põhivara Hooned ja Masinad Muu Lõpetamata Kokku Maa rajatised ja seadmed põhivara tööd ja ettemaksed 31.12.2019 Soetusmaksumus 36 793,00 6 887 051,00 361 983,00 621 138,00 0,00 7 906 965,00 Akumuleeritud kulum 0,00 -1 110 195,00 -65 343,00 -97 209,00 0,00 1 272 747,00 Jääkmaksumus 36 793,00 5 776 856,00 296 640,00 523 929,00 0,00 6 634 218,00 Soetused ja parendused 0,00 63 066,00 0,00 0,00 13 398,00 76 464,00 Saadud mitterahalised 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 sissemaksed Amortisatsioonikulu 0,00 -334 799,00 -44 409,00 -67 112,00 0,00 -446 320,00 Allahindlused väärtuse 0,00 -22 142,00 0,00 -353,00 0,00 -22 495,00 languse tõttu Ümberklassifitseerimine 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kokku liikumised 0,00 -293 875,00 -44 409,00 -67 465,00 13 398,00 -392 351,00 31.12.2020 Soetusmaksumus 36 793,00 6 908 599,00 361 983,00 621 138,00 13 398,00 7 936 616,00 Kogunenud kulum 0,00 -1 425 619,00 -109 752,00 -159 379,00 0,00 -1 694 750,00 Jääkväärtus 36 793,00 5 482 980,00 252 231,00 456 464,00 13 398,00 6 241 866,00 Aruandeperioodi soetuste ja parendusena kajastuvad Sihtasutus Rannarootsi Muuseumi (tütarettevõte) filiaali Ruhnu Korsi talu suitsusauna renoveerimine summas 23690 eurot ja Rannarootsi muuseumi Sadama tänava ujuvkai laiendamine summas 39376 eurot. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumi (emaettevõte) alustas 2020.aastal kaubaaida avariitöödega, millega jätkatakse 2021.aastal. Lisa 7. Võlad ja ettemaksed Lisa 31.12.2020 31.12.2019 Võlad tarnijatele 43 696,00 117 392,00 Võlad töövõtjatele 10 11 268,00 17 380,00 Maksuvõlad 9 28 116,00 42 329,00 Saadud sihtfinantseerimine 91 506,00 42 196,00 Muud kohustused 2 090,00 2 287,00 Kokku võlad ja ettemaksed 176 676,00 221 584,00 Sihtasutusel Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) seisuga 31.12.2020 tarnijatele tähtajaks tasumata kohustisi ei ole. Saadud sihtfinantseerimisena kajastuvad seisuga 31.12.2020 ette saadud ja osaliselt kasutamata toetused. Sihtasutusel Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) on Kultuuriministeeriumi lepingu nr. 7-7/2023-2 eraldatud investeeringutoetusest kaubaaida, Laikmaa ja Iloni muuseumi renoveerimis- töödeks seisuga 31.12.2020 veel kasutamata 41360 eurot, töödega jätkatakse 2021.aastal. Haapsalu Linnavalitsuse toetusest Haapsalu Piiskopilinnuse laste mänguväljaku avariilisteks töödeks eraldatud toetusest on seisuga 31.12.2020 kasutamata 6830 eurot. Töödega jätkatakse samuti 2021.aastal. Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) muude väiksemate projektide sihtfinantseerimise jäägid on kokku summas 14760 eurot, millest 4112 eurot Sihtasutuse Archimedes kaudu saadud vahendid Erasmus+ programmi põhimeede 1, täiskasvanuhariduse õpiränne raames 20  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 projektile „Kunstniku ja tema loomingu vahendamine täiskasvanuhariduses“. Lisaks on kasutamata osaühing E-Kunstisalong annetused kunstiteoste ostust summas 2425 eurot, mida kasutatakse noorte kunstnike preemiate ja stipendiumite maksmiseks, Eesti Kultuurkapitalilt saadud toetus Wiklandi joonistustest inspireeritud tantsulavastuse korraldamiseks summas 1921 eurot ja riigikogu täiendavast toetusest 6302 eurot Raudtee- ja Sidemuuseumi ekspositsiooni uuendamiseks. Sihtasutusel Rannarootsi Muuseum (tütarettevõte) on erinevate projektide sihtfinantseerimise jääke summas 28556 eurot. Lisa 8. Laenukohustised 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Lõpp- määr tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta üle 5 jooksul jooksul aasta Lühiajalised laenud Arvelduskrediit riigikassast 0,00 0,00 0,00 0,00 Kokku lõhiajalised laenukohustised 0,00 0,00 0,00 0,00 Kapitalirendi kohustised Sõiduauto kapitalirent 0,00 0,00 0,00 0,00 Linnaekskursioonirongi kapitalirent 36 619,00 10 392,00 26 227,00 0,00 2,50 24.05.2024 Kokku kapitalirendi kohustised 36 619,00 10 392,00 26 227,00 0,00 Kokku laenukohustised 36 619,00 10 392,00 26 227,00 0,00 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Lõpp- määr tähtaeg 12 kuu 1-5 aasta üle 5 jooksul jooksul aasta Lühiajalised laenud Arvelduskrediit riigikassast 499 809,00 499 809,00 0,00 0,00 1,67 31.03.2020 Kokku lühiajalised laenukohustised 499 809,00 499 809,00 0,00 0,00 Kapitalirendi kohustised Sõiduauto kapitalirent 3 518,00 3 518,00 0,00 0,00 3,25 30.12.2020 Linnaekskursioonirongi kapitalirent 46 748,00 10 129,00 36 619,00 0,00 2,50 24.05.2024 Kokku kapitalirendi kohustised 50 266,00 13 647,00 36 619,00 0,00 Kokku laenukohustised 550 075,00 513 456,00 36 619,00 0,00 Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2020 31.12.2019 Masinad ja seadmed 46 667,00 63 569,00 46 667,00 63 569,00 Seoses vana linnaekskursiooni rongi peatse amortiseerumisega soetas sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) 2019.aastal kapitalirendi korras uue linnaekskursiooni rongi GOPO LOCO Road Trains Tschu-Tschu. Komplekti kuulub vedur koos kahe vaguniga. 21  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 9. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31.12.2020 31.12.2019 ettemaks maksuvõlg ettemaks maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 27,00 54,00 Käibemaks 9 091,00 5 429,00 Üksikisiku tulumaks 8 500,00 9 963,00 Sotsiaalmaks 17 751,00 30 387,00 Kohustuslik kogumispension 766,00 773,00 Töötuskindlustusmaksed 1 072,00 1 040,00 Intress 0,00 112,00 Ettemaksukonto jääk 15 406,00 455,00 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 24 497,00 28 116,00 5 884,00 42 329,00 Seisuga 31.12.2020 ei ole sihtasutusel ajatatud maksukohustisi. Lisa 10. Võlad töövõtjatele 31.12.2020 31.12.2019 Töötasude kohustis 0,00 6 118,00 Puhkusetasude kohustis 11 247,00 7 625,00 Võlad töövõtjatele majanduskulude eest 21,00 3 637,00 Kokku võlad töövõtjatele 11 268,00 17 380,00 Seisuga 31.12.2020 ei ole sihtasutusel tähtajaks tasumata kohustusi töövõtjatele. Lisa 11. Tulu ettevõtlusest 2020 2019 Tulud piletimüügist 273 155,00 407 723,00 Tulud meenete ja trükiste müügist 31 987,00 73 394,00 Muud tulud majandustegevusest 81 257,00 71 654,00 Muud tulud 677,00 593,00 Kokku tulu ettevõtlusest 387 076,00 553 364,00 Muude tuludena majandustegevusest kajastuvad tulud edasiantavatest kommunaalteenustest, tulud giiditeenuse osutamisest, teemapäevade korraldamisest, toitlustusteenusest, ruumide kasutada andmisest ning bussifirmade peatusetasud. 2020.aasta eriolukorra tingimustes on muuseumi põhiteenuste tulud (piletitulu ja meenete, trükiste müük) vähenenud võrreldes 2019.aastaga 36,6%. Lisa 12. Annetused ja toetused 2020 2019 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 370 290,00 113 989,00 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 97 175,00 2 023 149,00 Mittesihtotstarbelised annetused ja toetused 619 455,00 807 581,00 Kokku annetused ja toetused 1 086 920,00 2 944 719,00 sh eraldis riigieelarvest 854 095,00 1 379 861,00 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 165 825,00 236 640,00 sh välisabi põhivara renoveerimiseks 0,00 1 282 507,00 sh muud toetajad 67 000,00 45 711,00 22  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Rahalised ja mitterahalised annetused 1 046 252,00 2 944 719,00 Rahaline annetus 1 046 252,00 2 944 719,00 Kokku annetused ja toetused 1 046 252,00 2 944 719,00 2020.aastal saadi kokku sihtotstarbelisi toetusi tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks 467465 eurot. Suuremad toetajad olid Kultuuriministeerium 368838 euro, Muinsuskaitseamet 26802 euro ja Eesti Töötukassa summas 41710 euroga (sh eriolukorra töötasuhüvitis töötajatele summas 40668 eurot). Töötukassa ülejäänud toetussummast on saadud seoses töötute Eesti Töötukassa kaudu tööle rakendamisega. Kultuuriministeerium toetas 2020.aastal sihtotstarbeliselt raudtee- ja sidemuuseumi kaubaaida, Iloni Imedemaa ja A.Laikmaa Majamuuseumi avariiremonttöid ning ja Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum Sadama 32 ujuvkai renoveerimist. Muinsuskaitseamet eraldas sihtasutusele Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) muuseumide kiirendi programmist toetust Raudtee- ja Sidemuuseumi veeremi paiknemise arenduskontseptsiooni väljatöötamiseks ja Haapsalu linnuse muuseumi külastajate veebiressursi laiendamiseks. Lisaks saadi 2020.aastal Kultuuriministeeriumi eriolukorra kriisimeetmest toetust summas 269689 eurot, sh sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) 251236 eurot ja sihtasutus Rannarootsi Muuseum (tütarettevõte) 18453 eurot. Eesti Kultuurkapital on 2020.aastal sihtasutuse väiksemaid projekte finantseerinud summas 3281 euroga. Sihtasutusel Rannarootsi Muuseum oli tulusid tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks välispartneritelt muuseumi arendamiseks summas 20699 eurot. Lisa 13. Jagatud annetused ja toetused 2020 2019 Sihtotstarbelised eraldised -1 250,00 -1 000,00 Kokku jagatud annetused ja toetused -1 250,00 -1 000,00 Sihtotstarbelise eraldisena kajastub aruandes Iloni joonistusvõistluse laureaatide stipendiumid. Lisa 14. Mitmesugused tegevuskulud 2020 2019 Üür ja rent -36 760,00 -32 595,00 Energia -61 309,00 -74 811,00 Elektrienergia -16 889,00 -29 816,00 Soojusenergia -40 371,00 -37 964,00 Kütus -4 049,00 -7 031,00 Mitmesugused bürookulud -56 770,00 -152 039,00 Lähetuskulud -2 683,00 -11 410,00 Koolituskulud -1 079,00 -2 003,00 Riiklikud ja kohalikud maksud - 2 234,00 -856,00 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest - 2 686,00 -638,00 Museaalidega seotud kulud -503,00 -5 258,00 Üritustega korraldamisega seotud kulud -55 438,00 -118 556,00 Inventari kulud -37 851,00 -32 371,00 Muud sõidukite kulud -4 024,00 -22 208,00 Jooksev remont ja korrashoiuteenused -37 834,00 -26 729,00 Muud kommunaalteenused ja kinnistu kulud -80 775,00 -116 196,00 Kokku mitmesugused tegevuskulud -414 983,00 -595 670,00 23  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 15. Tööjõukulud 2020 2019 Palgakulu -578 357,00 -588 955,00 Sotsiaalmaksud -192 789,00 -193 710,00 Erisoodustused -1 166,00 -1 210,00 Kokku tööjõukulud -772 312,00 -783 875,00 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 37 39 Täistööajale taandatult oli 2020.aastal sihtasutustes (emaettevõte ja tütarettevõte) kokku töötajaid ametikohtade gruppide lõikes järgmiselt: 2 juhatuse liiget, 4 juhti, 1 tippspetsialisti, 4 keskastme spetsialisti ja 9 abitöötajat-töölist ja 17 kõrgharidusega kultuuritöötajat. 2020.aastal tuli kasutusele uus ametikoha gupp – kõrgharidusega kultuuritöötaja, mis liigutas võrreldes 2019.aasta andmetega suure hulga tippspetsialiste kultuuritöötajate ametigruppi. Erisoodustusena kajastatakse tööga otseselt mitteseotud kulutusi töötajatele nagu ühine külastus teise muuseumisse, jõulupeod töötajatele, töötajate lastele. Lisa 16. Muud finantstulud ja -kulud 2020 2019 Intressikulu kapitalirendilt -1 133,00 -922,00 Intressitulud 0,00 175,00 Intressikulu arvelduskrediidilt riigikassas -2 065,00 -3 237,00 Kokku muud finantstulud ja -kulud -3 198,00 -3 984,00 Sihtasutus (emaettevõte ja tütarettevõte) kasutab arveldusteks ainult riigikassa e-kontot. Arvelduskontosid kommertspankades sihtasutus ei oma. Seoses sellega tasub Rahandusministeerium sihtasutusele riigi tulususe intresse määraga 0,18%. 2020.aastal intresse ei tasutud. Lisa 17. Seotud osapooled Saldod seotud osapoolte rühmade lõikes 2020 2019 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Asutajad ja liikmed 2736 1927 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 2020 2019 Ostud Müügid Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 470 19527 1663 19584 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega 1020 867 2089 6669 eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 24  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 63 907,00 68 160,00 kütusekulu 0,00 944,00 lähetuse kulud 0,00 1 537,00 muud kulud 243,00 1 119,00 Kokku 64 150,00 71 760,00 Sihtasutusel Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) on kaks asutajat. Asutajateks on Kultuuriministeeriumi ja Haapsalu Linnavalitsus. Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum (tütarettevõte) asutajaks on Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ja Haapsalu Linnavalitsus. Sihtasutuste jaoks soodustatud isikuteks on nõukogu ja juhatuse liikmed. Juhatuse liikmetele arvestatud tasud kokku 2020.aastal oli 50337 eurot. 2020.aastal juhatuse liikmetele preemiaid ei makstud. 2020.aastal tasuti juhatuse liikmetele hüvitisi tehtud muude majanduskulude eest kokku 243 eurot. Nõukogule arvestatud tasud 2020.aastal kokku olid 13570 eurot. Nõuded seotud osapoolte vahel kajastuvad bilansi real "Nõuded ja ettemaksed" ja lisa 4 real "Ostjatelt laekumata nõuded". Müügid seotud osapooltele on kajastatud tulemiaruandes real "Tulud ettevõtlusest" ja ostud tulemiaruandes real "Mitmesugused tegevuskulud" ning lisa 14 real „Mitmesugused bürookulud“ ja „Inventari kulud“. Müükidena seotud osapooltele kajastub kaupade müük ja teenuste osutamine, ostudena kajastatakse soetatud kaupu ja saadud teenuseid. Seotud osapooltena on kajastatud Heal AS, Sihtasutus Läänemaa käivet 2020.aastal. Nende organisatsioonide kõrgema juhtkonna ja tegevjuhtkonna liikmed on sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmed. Sihtasutuse tehingud seotud isikutega olid 2020.aastal kõik tehtud tavaturutingimustel. 25  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 18. Emaettevõtte põhiaruanded SA Haapsalu ja Läänemaa (emaettevõte) bilanss 31.12.2020 31.12.2019 Varad Käibevara Raha 60 532,00 2 409,00 Nõuded ja ettemaksed 23 444,00 439 764,00 Varud 43 883,00 37 852,00 Kokku käibevarad 127 859,00 480 025,00 Põhivara Materiaalne põhivara 5 694 503,00 6 136 491,00 Kokku põhivarad 5 694 503,00 6 136 491,00 Kokku varad 5 822 362,00 6 616 516,00 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 136 717,00 177 134,00 Laenukohustised 10 392,00 513 456,00 Kokku lühiajalised kohustised 147 109,00 690 590,00 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 26 227,00 36 619,00 Kokku pikaajalised kohustised 26 227,00 36 619,00 Kokku kohustised 173 336,00 727 209,00 Netovara Sihtkapital nimiväärtuses 1 064 598,00 1 064 598,00 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 4 824 709,00 3 144 208,00 Aruandeaasta tulem -240 281,00 1 680 501,00 Kokku netovara 5 649 026,00 5 889 307,00 Kokku kohutised ja netovara 5 822 362,00 6 616 516,00 26  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 SA Haapsalu ja Läänemaa (emaettevõte) tulemiaruanne 2020 2019 Tulud Annetused ja toetused 860 873,00 2 826 215,00 Tulud ettevõtlusest 357 977,00 516 505,00 Muud tulud 677,00 460,00 Kokku tulud 1 219 527,00 3 343 180,00 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 250,00 -1 100,00 Mitmesugused tegevuskulud -361 000,00 -559 034,00 Tööjõukulud -638 974,00 -689 037,00 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -455 386,00 -409 491,00 Kokku kulud -1 456 610,00 -1 658 662,00 Põhitegevuse tulem -237 083,00 1 684 518,00 Muud finantstulud ja -kulud -3 198,00 -4 017,00 Aruandeaasta tulem -240 281,00 1 680 501,00 27  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 SA Haapsalu ja Läänemaa (emaettevõte) rahavoogude aruanne 2020 2019 Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 485 000,00 718 381,00 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 432 895,00 621 448,00 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -1 250,00 -1 000,00 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -601 060,00 -745 542,00 Väljamaksed töötajatele -539 512,00 -548 562,00 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 317 607,00 81 469,00 Kokku rahavood põhitegevusest 93 680,00 126 094,00 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -21 631,00 -2 616 570,00 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 502 728,00 1 930 703,00 Muud laekumised investeerimistegevusest 0,00 143,00 Kokku rahavood investeerimistegevusest 481 097,00 -685 724,00 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud arvelduskrediit 0,00 499 810,00 Tagastatud arvelduskrediit -499 810,00 Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -13 646,00 -26 658,00 Makstud intressid -3 198,00 -4 160,00 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -516 654,00 468 992,00 Kokku rahavood 58 123,00 90 638,00 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 409,00 93 047,00 Raha ja raha ekvivalentide muutus 58 123,00 90 638,00 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 60 532,00 2 409,00 28  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 SA Haapsalu ja Läänemaa (emaettevõte) netovara muutuste aruanne Sihtkapital Akumuleeritud Kokku tulem netovara 31.12.2017 1 064 598,00 1 113 964,00 2 178 562,00 Aruandeaasta tulem 2 030 244,00 2 030 244,00 31.12.2018 1 064 598,00 3 144 208,00 4 208 806,00 Aruandeaasta tulem 1 680 501,00 1 680 501,00 31.12.2019 1 064 598,00 4 824 709,00 5 889 307,00 Aruandeaasta tulem -240 281,00 -240 281,00 31.12.2020 1 064 598,00 4 584 428,00 5 649 026,00 29  SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Konsolideeritud majandusaasta aruanne 2020 Lisa 19. Sündmused pärast aruandekuupäeva Seoses COVID-19 pandeemilise leviku kordumisega maailmas ja viiruse Eesti-sisese leviku laienemisega, kinnitas Valitsus 26. veebruaril eri valdkondades senisest rangemad meetmed, eesmärgiga piirata koroonaviiruse leviku üha kiirenevat kasvu. Uute meetmetega suleti muuseumid alates 3. märtsist kuni 28. märtsini. 1. aprillil kiitis Valitsus heaks korralduse, millega pikendati kehtivaid COVID-19 piiranguid vähemalt kuni 25. aprillini (k.a.). Seoses sellega peatus sihtasutuste muuseumide töö ning omavahendite laekumine märtsi- ja aprillikuul. Tegelikult toimus langus külastajate arvus juba alates detsembrist 2020 jätkudes 2021. aasta esimestel kuudel. Arvestades omateenitud vahendite alalaekumist ja muuseumi sulgemist, otsustas sihtasutuse nõukogu kohe märtsis kärpida töötajate palkasid kuni aprillikuu lõpuni 30%, vähendades ühtlasi töökoormust. Koos palkade vähendamisega otsustati kasutada Eesti Töötukassa palgakulude osalist hüvitamist märtsis ja aprillis. Eelarve muutmine otsustati jätta maikuusse, mil on selged muuseumide kriisiabimeetme tingimused. Muuseumide avamisega suvehooajaks, nt alates maist-juunist, ei kaasne koheselt külastajate juurdekasvu taastumine senistes mahtudes. Arvestades varasemat kogemust hakkas sihtasutuse muuseumide kriisieelne teenitud omavahendite maht taastuma alates 2020 juulikuust. Nii võib 2021. aastal muuseumide kõigi külastuste osakaal moodustada ca 70-80 % ja tulud teenustelt ca 60-70 % võrreldes 2019. aastaga. Seda juhul, kui külastajate arv ei vähene ning 2021. aastal saavutatakse sama maht kui 2020. aastal. Omatulude vähenemine aasta esimesel poolel ei taga asutuse muuseumide sügis-talvist töögraafikut. Põhjusel, et asutuste eelarvest moodustab sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (emaettevõte) puhul omatulu ca 50% ja sihtasutuse Rannarootsi Muuseum (tütarettevõte) puhul ca 24%. Seetõttu tuleb arvestada, et ilma kriisiabimeetme toetuseta jäävad osad muuseumid kas lühiajalise lahtioleku ajaga või tuleb vähemalt osad lühiajaliselt sulgeda (nt oktoober, november). Muutused töögraafikus toovad kaasa töötasude vähenemise. Omaette probleemiks saavad halduskuludest elektri- ja küttekulude katmine, kuna kokkuhoid on minimaalne põhjusel, et enamikes struktuuriüksuses asuvad näitused (sh museaalid) ning kogude hoidlad. Tänast olukorda arvestades mõjutab sihtasutuste finantsilist olukorda muuseumide sulgemisaja pikendamine, aeglane kriisist väljatulek ja sellest tingitud külastajahuvi kahanemine ühes aasta teisel poolel omatulude väiksema laekumisega võrreldes 2020. aastaga. 30  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Kiisk Vandeaudiitori number 117 AMC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 34 Priisle tee 8-62, Tallinn, Harju maakond, 13914 23.04.2021