Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Sihtasutus Eesti Meremuuseum registrikood: 90013667 tänava/talu nimi, Vesilennuki tn 1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10415 telefon: +372 6411408 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.meremuuseum.ee Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 13 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 Lisa 5 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad 15 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 8 Võlad töövõtjatele 16 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 16 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 18 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 19 Lisa 12 Tööjõukulud 19 Lisa 13 Seotud osapooled 19 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva 20 Aruande allkirjad 21 Vandeaudiitori aruanne 22 2 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Tegevusaruanne Sihtasutus Eesti Meremuuseum asutati 13.02.2017. Sihtasutuse asutajaks on Eesti Vabariigi nimel Kultuuriministeerium. Sihtasutuse peamine eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. Muuseumi peamised tugevused 1. Atraktiivne muuseumikeskkond koos Eesti suurima ja mitmekülgsema merendusvaldkonna koguga, ekspositsioonid ja programmid nii Lennusadamas kui Paksus Margareetas. 2. Võimekus kõnetada suurel arvul külastajaid, olles Eesti enimkülastatud muuseum ja üks peamisi turismisihtkohti. 3. Pühendunud professionaalid, keda seob armastus merekultuuri vastu ja kes töötavad selle nimel, et kujundada meremuuseumist Eesti parim muuseum. 4. Teadlikkus meremuuseumist on kõrge, muuseum on pidevalt meediapildis ja suudab jätkuvalt üllatada. 5. Innovaatilisus ja uuendusmeelsus meremuuseumi kui organisatsiooni arendamisel. 6. Väga hea majasisene projektide ettevalmistuse ja läbiviimise võimekus lisavahendite kaasamiseks. Väljakutsed 1. Koroonakriisist tulenev ebakindlus, sh viiruse tõkestamiseks vajalike meetmete rakendamine, mõju muuseumide külastajate arvule ja omatuludele, teadmatus majanduskriisi ulatusest ja mõjust riigieelarvelistele toetustele ning turismisektori taastumise väljavaadetest. 2. Meremuuseum on viimastel aastatel kiiresti arenenud ning kasvanud, samuti on läbi viidud struktuurimuudatused, mistõttu vajab sisekommunikatsioon eri osakondade vahel jätkuvalt tõhustamist. 3. Meremuuseumi inimesed ja kogud on laiali pillutatud eri kohtade ja hoonete vahel, mis ei võimalda tööd piisavalt efektiivselt korraldada, samuti mõjutab see organisatsiooni ühtekuuluvust ja ladusat infoliikumist. 4. Kuna Lennusadama avamise järgsetel aastatel on muuseumi külastanud rekordiline arv külastajaid, siis on muuseumil pidev surve pakkuda korduvkülastuste soodustamiseks uut sisu ja investeerida püsiekspositsiooni arendamisse. 5. Lennusadama kaide olukord on kriitiline, mis omakorda on ohuks nii muuseumilaevadele kui ka Lennusadama jahisadama teenuste pakkumisele. 6. Lennusadama sidumine Naissaare Peeter I merekindluse külastuskeskusega. 7. Suuremahuliste projektide elluviimine eeldab senisest veelgi tõhusamat koostööd eri osapooltega ja projektijuhtimise kompetentside arendamist. Muuseumi tööd mõjutavad tegurid 1. Koroonaviiruse levikuga seotud küsimused, sh võimalikud järgmised lained, muuseumide sulgemine või lahtioleku piiramine. Ebakindlus kavandatavate sündmuste tuleviku osas. Turismisektori (sh kruiisiturismi) taastumise väljavaated. Kui turismivaldkonna madalseis jätkub aastaid, avaldab see kogu muuseumide ja kultuurisektorile laiemalt väga negatiivset mõju. 2. Suursündmustega kaasneva tähelepanu kasutamine meremuuseumi tegevuste tutvustamisel ja täiendavate teenuste pakkumisel. 3. Muutused riiklikus rahastuses ja kultuuripoliitilistes otsustes laiemalt, sh riigieelarvelise toetuse vähenemine ja võimalikud üleriigilised kärped. Teisest küljest järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi käivitamine ning sellega seoses uued võimalikud kultuuriturismi toetavad meetmed. 4. Lennusadama ala kui terviku arendamine arvestades naabruses toimuvaid arenguid 2020 tegevuste kokkuvõte Eesti Meremuuseum on Eesti merekultuuri ja merendusajaloo koguja, säilitaja, uurija ja tutvustaja. Meie missioon on kasvatada inimeste teadmisi, austust ning armastust mere vastu. Alates 1981. aastast asub muuseumi põhiekspositsioon ligi 500-aastase ajalooga suurtükitornis Paks Margareeta. 2012. aasta mais avas Meremuuseum oma teise väljapaneku Lennusadamas. Eesti Meremuuseum on kõige populaarsem muuseum Eestis, mida isegi 2020. aastal koroonakriisi tingimustes külastas kokku 140 850 inimest (sh Lennusadamat 88 819 ja Paksu Margareetat 52 031). Võrreldes 2019 aastaga langes külastajate arv ligikaudu 40%. 3 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Regulaarselt toimuvate teemanäitustena toome publikuni nii kohalike uurimisprojektide tulemusi kui ka rahvusvahelisi külalisnäituseid. Lennusadama välialal on laste mänguväljak ja tegutseb sadam, kus asuvad sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll ning teised külastatavad muuseumilaevad. 2020 aastal osales ligikaudu 4 200 last erinevates muuseumitundides. Alates 13.10.2020 lõpetas koroonakriisist tingitud majanduslike raskuste tõttu ennetähtaegselt tegevuse kaubandusteenuste osutaja ning muuseum oli sunnitud suveniiripoed kahe nädalase etteteatamisega üle võtma. Muuseum investeeris e-kaubanduse arendamisse, et oleks lisavõimalusi nii suveniiride müügiks kui ka digiturunduse tegevusteks, mis aitavad muuseumit keerulistel aegadel püsivalt meediapildis hoida. Seoses kooronaviiruse leviku tõkestamisega oli vaja tööd ümberkorraldada pea kõikides valdkondades ning külastajate drastiline vähenemine nõudis eelarve korrigeerimist: 1. Omatulud - vähenemine 61% 2. Sihtfinantseerimine (sh kriisiabi) – suurenemine 26% 3. Tööjõukulud – vähenemine 12% 4. Tegevuskulud – vähenemine 17% 5. Investeeringud – vähenemine 25% 2020 korrigeeritud koondeelarve täitmine seisuga 31.12.2020 2020 2020 2020 täitmine täitmise eelarve määr Tulud kokku 7 236 235 7 503 231 104% sh omatulu 1 532 214 1 666 956 sh 5 704 021 5 835 397 sihtfinantseerimine sh muud tulud 0 878 Kulud kokku 7 282 008 6 677 304 92% sh tegevuskulud 4 626 831 4 434 377 sh tööjõukulud 2 291 804 2 242 927 Investeeringud 388 809 401 283 103% Ülevaade nõukogu tööst 2020. aastal Ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Eesti Meremuuseum põhikirjast ja näitab, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud. Lisaks tuuakse välja juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasud. Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu 5-liikmeline: • Roomet Leiger, nõukogu esimees; • Marju Reismaa, nõukogu liige; • Kaupo Raag, nõukogu liige; • Carolin Pihlap, nõukogu liige; • Heiti Hääl, nõukogu liige. 2020. a toimus 6 nõukogu koosolekut. Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused: • 2019 aasta majandusaasta aruande kinnitamine; • 2020 aasta tegevuskava, majandustulemuste ja investeeringute monitoorimine; • Koroonakriisist tingitud 2020 eelarve muudatuste arutelu ja vastuvõtmine; • 2021-2025 arengukava kinnitamine; • Juhatuse liikme lepingu pikendamine; • 2021 aasta tegevuskava ja eelarve ning investeeringute plaani kinnitamine; 4 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne • Sisuvaldkondade tegevustest ülevaate omamine. Sihtasutuse asutaja otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuustasu suuruseks 350 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 175 eurot. Tulenevalt globaalsest koroonapandeemiast ja Eestis välja kuulutatud eriolukorrast loobusid nõukogu kõik liikmed perioodil 01.04-30.06.2020 määratud tasust. Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad: Summa kokku Nimi Nõukogu / juhatus Periood (EUR) Urmas Dresen juhatuse liige 01.01.-31.12.2020 45 081 eurot Roomet Leiger nõukogu esimees 01.01.-31.12.2020 3 150 eurot Marju Reismaa nõukogu liige 01.01.-31.12.2020 1 575 eurot Kaupo Raag nõukogu liige 24.04.-31.12.2020 1 575 eurot Carolin Pihlap nõukogu liige 01.01.-31.12.2020 1 575 eurot Heiti Hääl nõukogu liige 01.01.-31.12.2020 1 575 eurot 5 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 2 165 245 1 394 480 2 Nõuded ja ettemaksed 813 466 1 332 561 3 Varud 45 644 12 342 Kokku käibevarad 3 024 355 2 739 383 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 13 084 643 13 393 694 5 Immateriaalsed põhivarad 89 323 87 636 6 Kokku põhivarad 13 173 966 13 481 330 Kokku varad 16 198 321 16 220 713 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 711 574 822 388 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 14 000 17 190 Kokku lühiajalised kohustised 725 574 839 578 Kokku kohustised 725 574 839 578 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 7 892 432 7 892 432 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 7 488 703 2 839 303 Aruandeaasta tulem 91 612 4 649 400 Kokku netovara 15 472 747 15 381 135 Kokku kohustised ja netovara 16 198 321 16 220 713 6 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 5 835 397 8 895 562 Tulu ettevõtlusest 1 666 956 3 317 641 10 Muud tulud 878 5 415 Kokku tulud 7 503 231 12 218 618 Kulud Jagatud annetused ja toetused -315 -2 743 Mitmesugused tegevuskulud -4 434 062 -5 097 043 11 Tööjõukulud -2 242 927 -2 188 927 12 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -735 860 -283 049 Kokku kulud -7 413 164 -7 571 762 Põhitegevuse tulem 90 067 4 646 856 Muud finantstulud ja -kulud 1 545 2 544 Aruandeaasta tulem 91 612 4 649 400 7 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 90 067 4 646 856 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 735 860 283 049 Muud korrigeerimised -28 694 -4 321 130 Kokku korrigeerimised 707 166 -4 038 081 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 302 123 -763 128 Varude muutus -33 302 -3 343 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 41 178 197 015 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, -3 190 2 190 toetustest Muud rahavood põhitegevusest 1 545 0 Kokku rahavood põhitegevusest 1 105 587 41 509 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -552 081 -5 886 446 soetamisel Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, 217 259 4 381 177 toetustest Kokku rahavood investeerimistegevusest -334 822 -1 505 269 Rahavood finantseerimistegevusest Muud laekumised finantseerimistegevusest 0 2 544 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 2 544 Kokku rahavood 770 765 -1 461 216 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 394 480 2 855 696 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 770 765 -1 461 216 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 165 245 1 394 480 2 8 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/ Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses/ Reservkapital 31.12.2018 7 892 432 2 839 303 10 731 735 Aruandeaasta tulem 4 649 400 4 649 400 31.12.2019 7 892 432 7 488 703 15 381 135 Aruandeaasta tulem 91 612 91 612 31.12.2020 7 892 432 7 580 315 15 472 747 9 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Sihtasutuse Eesti Meremuuseum (edaspidi sihtasutus) 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendiga. Sihtasutuse 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha ja riigikassas hoitavaid vahendeid. Sihtasutuse rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmiseks korrigeeritud tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju põhitegevusega seotud varade ning kohustiste saldode muutused. Investeerimistegevused on kajastatud otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, see on nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused ja tagasimaksed. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses ning kantakse kulusse individuaalmaksumuse meetodil. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivaradeks loetakse sihtasutuse enda tegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Maad ja museaale ei amortiseerita. Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses ei kapitaliseerita nende maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga 10 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Hooned 20-50 aastat Rajatised (teed, trassid, 10-40 aastat piirdeaiad, mänguväljakud jms) Masinad ja seadmed (v.a 5-10 aastat transpordivahendid) Transpordivahendid (sh 5-50 aastat veesõidukid, maismaasõidukid) Inventar (sh mööbel, 2-10 aastat bürooseadmed, muu inventar) IKT seadmed 2-3 aastat Immateriaalne põhivara 2-20 aastat Maad ja kultuuriväärtusega asju (sh kunstiväärtusi), mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Sisustus- ja kujunduseesmärgil soetatud asju, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumi abikogusse arvatud asju, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Sihtasutus kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui sihtasutusel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Annetused ja toetused Toetustena käsitletakse sihtasutuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jagatakse järgmisteks liikideks: a) sihtfinantseerimine - teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; b) tegevustoetused - saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste ja tulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses eelpool tooduga. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Tulud Tuluna majandustegevusest kajastatakse põhiliselt muuseumite tasulistest teenustest, kaubandustegevusest, toitlustusest ja sadamateenustest saadud tulu. 11 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Kulud Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Tööjõukuludega seotud maksukulu kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kasutamata puhkepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustist hinnatakse ümber üks kord aastas bilansipäeva lõpu seisuga. Hüvitisi töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna kohustise tekkimise hetkel. Lõpparve väljamakse toimub töölepingu lõppemise viimasel kuupäeval. Tegevuskuludena näidatakse sihtasutuse tegevusega seotud tekkepõhiseid kulusid. Seotud osapooled Sihtasutuse seotud osapoolteks on loetud: 1. sihtasutuse tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2. sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. Sündmused pärast bilansipäeva. Aruandes avalikustatakse olulised sündmused pärast bilansipäeva ja nende võimalik mõju järgmiste perioodide finantsnäitajatele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Riigikassa 2 155 681 1 360 645 Sularaha kassas 9 564 33 835 Kokku raha 2 165 245 1 394 480 12 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 35 580 35 580 Ostjatelt laekumata 35 580 35 580 arved Nõuded seotud osapoolte 1 632 1 632 vastu Maksude ettemaksed ja 531 498 531 498 tagasinõuded Muud nõuded 29 900 29 900 Viitlaekumised 29 900 29 900 Ettemaksed 214 856 214 856 Tulevaste perioodide 214 856 214 856 kulud Kokku nõuded ja 813 466 813 466 ettemaksed 31.12.2019 12 kuu jooksul Nõuded ostjate vastu 112 271 112 271 Ostjatelt laekumata 112 271 112 271 arved Maksude ettemaksed ja 803 215 803 215 tagasinõuded Muud nõuded 228 489 228 489 Viitlaekumised 228 489 228 489 Ettemaksed 188 586 188 586 Tulevaste perioodide 188 586 188 586 kulud Kokku nõuded ja 1 332 561 1 332 561 ettemaksed Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 102 536 72 900 Üksikisiku tulumaks 45 406 22 507 Erisoodustuse tulumaks 279 1 267 Sotsiaalmaks 79 917 46 333 Kohustuslik kogumispension 4 162 2 235 Töötuskindlustusmaksed 5 344 2 974 Ettemaksukonto jääk 428 962 730 315 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 531 498 135 108 803 215 75 316 13 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud seadmed materiaalsed Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata masinad ja projektid seadmed 31.12.2018 Soetusmaksumus 85 343 724 280 354 193 82 815 437 008 5 471 541 1 610 267 8 328 439 Akumuleeritud kulum -98 265 -12 311 -24 706 -37 017 -75 715 -210 997 Jääkmaksumus 85 343 626 015 341 882 58 109 399 991 5 395 826 1 610 267 8 117 442 Ostud ja parendused 26 185 26 185 67 853 5 451 271 5 545 309 Muud ostud ja 26 185 26 185 67 853 5 451 271 5 545 309 parendused Amortisatsioonikulu -69 110 -8 602 -38 741 -47 343 -152 604 -269 057 Ümberliigitamised 408 194 1 206 405 1 206 405 5 410 165 -7 024 764 0 Ümberliigitamised 408 194 1 206 405 1 206 405 5 410 165 -7 024 764 0 lõpetamata projektidest 31.12.2019 Soetusmaksumus 85 343 1 132 474 354 193 1 315 405 1 669 598 10 949 559 36 774 13 873 748 Akumuleeritud kulum -167 375 -20 913 -63 447 -84 360 -228 319 -480 054 Jääkmaksumus 85 343 965 099 333 280 1 251 958 1 585 238 10 721 240 36 774 13 393 694 Ostud ja parendused 32 634 28 705 13 742 42 447 75 541 254 381 405 003 Uute ehitiste ost, 32 634 32 634 uusehitus, parendused Muud ostud ja 28 705 13 742 42 447 75 541 254 381 372 369 parendused Amortisatsioonikulu -89 210 -11 344 -161 514 -172 858 -451 986 -714 054 Ümberliigitamised 6 810 6 992 68 814 75 806 55 841 -138 457 0 Ümberliigitamised 6 810 6 992 68 814 75 806 55 841 -138 457 0 lõpetamata projektidest 31.12.2020 Soetusmaksumus 85 343 1 171 918 389 890 1 397 961 1 787 851 11 080 942 152 698 14 278 752 Akumuleeritud kulum -256 585 -32 257 -224 961 -257 218 -680 306 -1 194 109 Jääkmaksumus 85 343 915 333 357 633 1 173 000 1 530 633 10 400 636 152 698 13 084 643 14 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Muud Lõpetamata immateriaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2018 Soetusmaksumus 52 036 52 036 Akumuleeritud kulum -4 429 -4 429 Jääkmaksumus 47 607 47 607 Ostud ja parendused 54 020 54 020 Amortisatsioonikulu -13 991 -13 991 Ümberliigitamised 54 020 -54 020 0 31.12.2019 Soetusmaksumus 106 056 0 106 056 Akumuleeritud kulum -18 420 -18 420 Jääkmaksumus 87 636 0 87 636 Ostud ja parendused 11 935 11 560 23 495 Amortisatsioonikulu -21 808 -21 808 31.12.2020 Soetusmaksumus 117 991 11 560 129 551 Akumuleeritud kulum -40 228 -40 228 Jääkmaksumus 77 763 11 560 89 323 15 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 339 422 339 422 Võlad töövõtjatele 215 515 215 515 Maksuvõlad 135 108 135 108 Muud võlad 2 754 2 754 Muud viitvõlad 2 754 2 754 Saadud ettemaksed 18 775 18 775 Tulevaste perioodide tulud 18 775 18 775 Kokku võlad ja ettemaksed 711 574 711 574 31.12.2019 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 360 925 360 925 Võlad töövõtjatele 332 870 332 870 Maksuvõlad 75 316 75 316 Muud võlad 52 498 52 498 Muud viitvõlad 52 498 52 498 Saadud ettemaksed 779 779 Tulevaste perioodide tulud 779 779 Kokku võlad ja ettemaksed 822 388 822 388 Lisa 8 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Töötasude kohustis 103 140 170 215 Puhkusetasude kohustis 45 552 43 195 Kokku võlad töövõtjatele 148 692 213 410 Lisa 9 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 16 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2018 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2019 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rahandusministeerium 33 864 2 729 008 2 762 872 EAS 311 180 1 646 169 1 552 258 217 269 Fonds directie oosterch, 6 000 6 000 PMA Holland Kokku sihtfinantseerimine 311 180 33 864 4 381 177 4 321 130 217 269 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Teadusagentuur 5 000 2 810 2 190 TANDEM projekt 5 269 5 269 SA Kodanikuühiskonna 10 500 4 500 15 000 Sihtkapital 30Miles 50 489 50 489 Majandus- ja 70 000 70 000 Kommunikatsiooniministeerium Tegevustoetus 4 424 798 4 424 798 Riigikantselei 15 000 0 15 000 KULKA 4 500 1 567 6 067 Kokku sihtfinantseerimine 15 000 4 576 623 4 574 433 17 190 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 311 180 48 864 8 957 800 8 895 563 217 269 17 190 toetused 17 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2020 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks EAS 217 269 217 269 Kaitseministeerium 28 705 (mitterahaline) Kokku sihtfinantseerimine 217 269 217 269 28 705 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Eesti Teadusagentuur 2 190 14 000 2 190 14 000 Riigikantselei 15 000 10 14 990 Keskkonnaministeerium 6 300 6 300 SA Keskkonnainvesteeringute 29 900 29 900 Keskus KULKA 36 350 36 350 Haridus- ja 2 000 2 000 Teadusministeerium Tegevustoetus 4 574 734 4 574 734 Kaitseministeerium 1 000 1 000 Töötukassa 152 071 152 071 Kultuuriministeeriumi 971 238 971 238 kriisiabi TANDEM 5 269 5 269 30Miles 10 650 10 650 Kokku sihtfinantseerimine 17 190 5 773 612 10 5 806 692 29 900 14 000 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 217 269 17 190 5 990 881 10 5 835 397 29 900 14 000 toetused Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes) 2020 2019 Piletitulu 908 618 1 827 946 Programmitulu, sündmused ja muud tulud 62 787 293 839 Muuseumipoed ja toitlustus 561 316 1 069 784 Sadamateenused 134 235 126 072 Kokku tulu ettevõtlusest 1 666 956 3 317 641 18 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Administreerimiskulud 81 916 108 311 Uurimis- ja arendustööd 14 598 33 319 Lähetuskulud 27 032 93 086 Koolituskulud 17 332 38 660 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 2 352 336 2 357 532 Rajatiste majandamiskulud 67 595 106 095 Sõidukite majandamiskulud 131 941 136 053 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 79 690 106 013 Inventari majandamiskulud 179 453 140 885 Toitlustusteenused 507 229 929 021 Meditsiinikulud ja hügieenikulud 19 818 20 718 Teavikute ja kunstiesemete kulud 50 303 64 497 Kommunikatsiooni-, kultuuri-ja vaba aja sisustamise kulud 880 392 935 402 Eri- ja vormiriietus 13 576 18 558 Muud tegevuskulud 10 851 8 893 Kokku mitmesugused tegevuskulud 4 434 062 5 097 043 Lisa 12 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu 1 684 106 1 608 017 Sotsiaalmaksud 558 821 580 910 Kokku tööjõukulud 2 242 927 2 188 927 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 87 76 Töötajad lepingute lõikes: 1. Nõukogu liikmed - 5 2. Juhatuse liige - 1 3. Töölepinguid - 105 4. Käsunduslepinguid - 9 5. Töövõtulepinguid - 10 Lisa 13 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 19 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2020. a. majandusaasta aruanne Arvestatud tasu 54 531 62 773 Lisa 14 Sündmused pärast aruandekuupäeva Seoses Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldusest nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ ning seda muutvatest korraldustest tingituna on muuseum olnud suletud 2021 jaanuaris, märtsis ja aprillis ning ürituste korraldamine on väga rangete piirangutega. Samuti ei ole teada, kas suviseid üritusi on võimalik korraldada või mitte. Prognoose ja toetusmeetmeid arvesse võttes on SA Eest Meremuuseum oma tegevuses jätkusuutlik ja võimeline ellu viima põhikirjas sätestatud eesmärki, milleks on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 20  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Eesti Meremuuseum nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Eesti Meremuuseum (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Enn Leppik Vandeaudiitori number 57 AUDIITORBÜROO ELSS OÜ Nexia International liige Audiitorettevõtja tegevusloa number 59 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003 23.04.2021