Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 Meie 12.06.2026 10115 TALLINN [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara AS Registrikood 10788733 Tartu mnt 85, Tallinn Tel: 606 3400 Faks: 606 3401 E-post: [email protected] Esindaja: Alo Pikk Töökoht: Riigi Kinnisvara AS, jurist Tel: 56 609 773 E-post: [email protected] Hankija täiendavad seisukohad seoses vaidlustusega riigihankes „Tehnohooldusteenuse tellimine Pärnu maakonna (Paikuse) objektidele (2026)“ (viitenumber 307719) Tutvunud vaidlustaja AS G4S Eesti 9.06.2026.a esitatud täiendavate argumentidega leiab hankija jätkuvalt, et vaidlustus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. 1. Sissejuhatus 1.1. Vaidlustaja AS G4S Eesti (edaspidi: vaidlustaja) esitas 09.06.2026 täiendavad seisukohad seoses hankija 03.06.2026 vastusega vaidlustusele. Hankija Riigi Kinnisvara AS (edaspidi: hankija) esitab käesolevaga oma täiendavad seisukohad vaidlustaja poolt täiendavates seisukohtades esitatu kohta ning jääb oma 03.06.2026 vastuses esitatud seisukohtade juurde täies ulatuses. 1.2. Vaidlustaja täiendavad seisukohad ei sisalda uusi argumente ega tõendeid, mis muudaksid hankija 03.06.2026 vastuses esitatud seisukohti. Täiendavates seisukohtades kordab vaidlustaja sisuliselt samu argumente, millele hankija on juba vastanud. Hankija esitab alljärgnevalt täiendavad seisukohad vaidlustaja täiendavates seisukohtades esitatud väidete kohta. 2. Vaidlustaja tutvumiskohustuse täitmise väidetava tõendamise kohta 2.1. Vaidlustaja esitab täiendavates seisukohtades Paikuse õppekeskuse e-kirja eesmärgiga tõendada, et ta on hankelepingu täitmise objektiga tutvunud. Hankija ei nõustu, et kõnealune e-kiri tõendaks PEE punktides 6.3–6.5 sätestatud tutvumiskohustuse täitmist. 2.2. Isegi kui e-kirjaga on võimalik tõendada, et vaidlustaja esindajad viibisid mingil ajal Paikuse objektil, ei tähenda see PEE tingimuste täitmist. PEE punktis 6.3 on selgelt sätestatud, et tutvumine peab toimuma hankija poolt määratud ajal koos hankija esindajaga. PEE punktis 6.4 on tutvumise tõendusena ette nähtud akti allkirjastamine kohapeal. Vaidlustaja ei vaidlusta, et ta ei allkirjastanud nõutud akti ega käinud objektil hankija esindajaga koos ettenähtud kellaajal. 1 2.3. Tutvumiskohustuse eesmärk ei ole üksnes tagada, et pakkujal on objekti kohta üldised teadmised, vaid ka tagada, et kõik pakkujad saavad täpselt sama teabe hankija esindaja juuresolekul. Ainult selline ühetaoline tutvumine tagab RHS § 3 punktis 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise pakkumuste koostamisel. Vaidlustaja varasemad kogemused objektil - olgu need pärit kehtivatest lepingutest või iseseisvalt korraldatud külastustest - ei asenda seda eesmärki ega täida PEE-s sätestatud nõudeid. 2.4. Lisaks juhib hankija tähelepanu asjaolule, et vaidlustaja ei teavitanud hankijat enne pakkumuse esitamist oma soovist täita tutvumiskohustus alternatiivsel viisil ega esitanud pakkumuse koosseisus ühtegi tõendit ega selgitust väidetava tutvumise kohta. Paikuse õppekeskuse e-kiri on esitatud alles vaidlustusmenetluse käigus - seega pärast seda, kui vaidlustaja sai teada oma pakkumuse läbi vaatamata jätmisest. 3. Vaidlustaja viidatud kohtupraktika ei toeta vaidlustaja seisukohti 3.1. Vaidlustaja tugineb täiendavates seisukohtades Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2025 otsusele haldusasjas nr 3-24-3333 (nn Semetroni kaasus) ning VAKO 29.06.2023 otsusele asjas nr 77-23/264262 (INV Konsult vs RKAS ja HTM). Hankija on mõlemale lahendile juba vastuses vaidlustusele (p 1.5) viidanud ja selgitanud, miks need lahendid käesolevale asjale ei kohaldu. Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet, mis seda hinnangut muudaks. 3.2. Semetroni kaasuse osas rõhutab hankija, et ringkonnakohus kinnitas üksnes hankija õigust teha kaalutlusotsus lubada sisulist tutvumist, kusjuures kõnealuses asjas oli hankija ise aktiivselt otsustanud aktsepteerida alternatiivset tutvumisviisi. Ringkonnakohus ei kohustanud hankijat sellist kaalutlust tegema. Käesolevas asjas on PEE punktide 6.3–6.5 sõnastus imperatiivne — hankija ei ole jätnud endale ega pakkujatele võimalust tutvumiskohustuse täitmise viisi osas kaaluda. Asjaolu, et mõnes teises riigihankes on hankijale jäetud kaalutlusõigus, ei tähenda, et sama peab kehtima käesolevas hankes. 3.3. INV Konsult kaasuse osas on käesolevas asjas oluline eristav asjaolu see, et kõnealuses menetluses tuvastati, et formaalne kõrvalekaldumine (allkirja puudumine) oli tingitud hankija enda süüst - hankija esindaja ei loonud pakkujale kohapeal allkirja andmiseks võimalust. Vaidlustuskomisjon leidis, et ebaõiglane oleks jätta formaalsest puudusest tulenevad tagajärjed pakkuja kanda, kui selle puuduse põhjustas hankija ise. 3.4. Käesolevas asjas ei ole hankija takistanud vaidlustajal tutvumast objektiga ettenähtud ajal. Tutvumiskäigud olid kõigile soovijatele teada ja kättesaadavad. Vaidlustaja otsustas mitte osaleda hankija poolt korraldatud tutvumiskäikudel ega teavitanud hankijat tutvumisest alternatiivsel viisil. Seega on käesoleva asja asjaolud INV Konsult kaasusest põhimõtteliselt erinevad. 4. PEE punktide 6.3–6.5 sõnastus välistab kaalutlusõiguse 4.1. Vaidlustaja väidab täiendavates seisukohtades (p 2.4.4), et PEE punkti 6.5 sõnastus „jätab läbi vaatamata" ei välista hankija kaalutlusõigust ning et hanketingimusi ei tohi tõlgendada ainult grammatiliselt. 4.2. Hankija ei nõustu selle tõlgendusega. PEE punktide 6.3–6.5 süstemaatiline lugemisel on selge, et tegemist on ühemõttelise, imperatiivse tingimuste ahelaga: (i) tutvumine on kohustuslik; (ii) tõenduseks nõutakse akti allkirjastamist kohapeal; (iii) nõude täitmata jätmisel jäetakse pakkumus läbi vaatamata. Sõna „jätab" - mitte „võib jätta" - kasutamine on teadlik ja tahtlik keeleline valik, millel on selge õiguslik tähendus: see tähistab kohustust, mitte diskretsiooni. 2 Lisaks märgib hankija, et viidatud INV Konsult kaasuses oli hankijaks samuti Riigi Kinnisvara AS. Pärast vaidlustuses tehtud otsust täiendas hankija tutvumisega seotud sätet ning täiendas seda PEE punktis 6.4. oleva lausega „Juhul, kui pakkuja esindaja tutvub objekti(de)ga iseseisvalt väljaspool hankija poolt tutvumiseks määratud aega ja ilma objekti kontaktisiku osavõtuta, loetakse, et pakkuja ei ole hankelepingu täitmise kohaga tutvunud.“ Praegusel juhul on nimelt tegemist sättes kirjeldatud olukorraga, mida hankija soovis vältida (objektiga iseseisev tutvumine). 4.3. Hankija nõustub, et hanketingimusi tuleb tõlgendada eesmärgipäraselt, mitte pelgalt grammatiliselt. Kuid eesmärgipärane tõlgendamine ei tähenda tingimuste muutmist pakkujale sobival viisil. PEE punktide 6.3–6.5 eesmärk on tagada võrdne kohtlemine — et kõik pakkujad tutvuksid objektiga täpselt samadel tingimustel. Selle eesmärgi saavutamiseks on imperatiivne sõnastus ja rangete formaalsete nõuete kehtestamine igati asjakohane. Kui hankija kasutaks kaalutlusõigust selleks, et aktsepteerida ühe pakkuja tutvumist muul viisil, rikuks see just seda võrdse kohtlemise eesmärki, mida PEE punktid 6.3– 6.5 kaitsevad. 4.4. Vaidlustaja väide, et hankija „sisuliselt möönab kaalutluse tegemata jätmist," on põhjendamatu. Hankija on oma vastuses selgelt ja järjepidevalt seisukohal, et PEE sõnastus ei jätnud kaalutlusõigust. Olukorras, kus tingimuse täitmine on jah/ei küsimus (tutvumisakt allkirjastatud või mitte), ei ole kaalutlusõigust, mida kasutada. Seega ei ole hankija mitte „jätnud kaalutluse tegemata", vaid tuvastanud, et kaalutlusõigust ei olnud - ja see tuvastusotsus on õiguspärane. 5. Vaidlustaja pakkumuse läbi vaatamata jätmine ei riku proportsionaalsuse ega konkurentsi soodustamise põhimõtet 5.1. Vaidlustaja viitab VAKO ja kohtupraktikale selle kohta, et hankedokumente tuleks tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil ning konkurentsi soodustavalt. Hankija märgib, et need põhimõtted puudutavad eelkõige olukorda, kus tingimuse sisu on ebaselge ning kus on vaja valida mitme võrdse tõlgenduse vahel. 5.2. Käesolevas asjas ei ole PEE punktide 6.3–6.5 sisu ebaselge. Tingimus on ühemõtteline, kõigile pakkujatele arusaadav ja kohaldatav. Vaidlustajal oli võrdne võimalus tutvumiskohustus ettenähtud korras täita - nagu tegid teised hankemenetluses osalenud pakkujad. Seega ei ole tegemist olukorras, kus hankija tõlgendab tingimust ühele pakkujale ebasoodsamalt. 5.3. Vastupidi - kui hankija aktsepteeriks vaidlustaja tutvumist alternatiivsel viisil, rikuks see RHS § 3 punktist 1 tulenevat võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet nende pakkujate suhtes, kes kas täitsid nõude ettenähtud korras või jätsid pakkumuse esitamata, kuna leidsid, et neil puudub pakkumuse esitamise õigus. 6. Kokkuvõte 6.1. Vaidlustaja täiendavates seisukohtades esitatud argumendid ei muuda hankija 03.06.2026 vastuses esitatud seisukohti ega too esile ühtegi uut asjaolu, mis annaks aluse hankija otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks. 6.2. Hankija jääb oma seisukoha juurde, et:  PEE punktide 6.3–6.5 sõnastus on imperatiivne ega jäta hankijale kaalutlusõigust;  vaidlustaja ei täitnud pakkumuse esitamise eeldust ettenähtud viisil;  viidatud kohtupraktika käsitleb põhimõtteliselt erinevaid olukordi ega toeta vaidlustaja seisukohti; 3   hankija otsus on kooskõlas RHS § 111 lõigetega 6 ja 7 ning riigihanke üldpõhimõtetega. 6.3. Hankija palub vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Pikk Riigi Kinnisvara AS jurist 4 Riigihangete Vaidluskomisjon Teie 04.06.2026 nr 307719 [email protected] Meie 12.06.2026 nr JUR-8/2026-null Hankija täiendavad seisukohad vaidlustusele riigihankes 307719 Edastan juuresoleva faili täiendavate seisukohtadega vaidlustuses riigihankele viitenumbriga 307719. Lugupidamisega Alo Pikk [email protected] Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Reg-nr 10788733 +372 606 3400 www.rkas.ee