Kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 09.03.2021 Kehtib kuni:09.03.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Meie 30.04.2021 nr Rahandusministeerium Riigikantselei Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Vägivalla ennetamise strateegia lõpparuanne ja vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025 Justiitsministeerium esitab teile kooskõlastamiseks vägivalla ennetamise strateegia lõpparuande ja vägivallaennetuse kokkuleppe aastateks 2021-2025. Ootame teie vastukaja hiljemalt 17.05.2021 ja palume sellesse koondada ka allasutuste vastused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisad: 1. Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020 lõpparuanne 2. Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025 3. Vägivalla VV protokollilise otsuse eelnõu 4. VV protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020 lõpparuanne Sissejuhatus 1. Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020 (edaspidi VES, strateegia) kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 27.02.2015. a korraldusega nr 100. 2. Strateegia eesmärk oli, et aastaks 2020 on vägivald Eestis vähenenud ja selle saavutamiseks seati neli alaeesmärki:  Inimesed oskavad paremini vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sellesse sekkuda.  Vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud.  Vägivallajuhtumite menetlemine on ohvrisõbralikum.  Vägivalla toimepanijate kohtlemise viisid on mõjusamad ning nende retsidiivsus vähenenud. 3. Strateegia hõlmas viit valdkonda: lastevaheline vägivald, laste väärkohtlemine, perevägivald (lähisuhtevägivald), seksuaalvägivald, inimkaubandus. 4. Strateegiat viisid ellu justiitsministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium koos oma allasutustega (sotsiaalkindlustusamet, politsei, prokuratuur), samuti kohalikud omavalitsused, haridus- ja tervishoiuasutused ning vabaühendused. Strateegiat koordineeris justiitsministeerium. 5. Lõpparuanne annab ülevaate strateegia perioodil ellu viidud olulisematest tegevustest ja tulemustest ning arenguvajadustest. Aruanne tugineb tegevuste täitmise ülevaadetele, uuringutele, analüüsidele, vägivallaennetuse võrgustiku tehtud tähelepanekutele. Aruande koostas justiitsministeerium koos teiste arengukava elluviimisega seotud asutustega. 6. Strateegia jätkukavaks on vägivalla ennetamise kokkulepe, mis koostati vastavalt vabariigi valitsuse tegevuskavale. Lühikokkuvõte Vägivalla levik 7. Vägivald puudutab Eestis endiselt paljusid inimesi. Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019.a üle-euroopaline kuriteoohvrite uuring näitas, et:  Euroopas on kogetud kõige rohkem füüsilist vägivalda Eestis. Uuringule eelnenud viie aasta ja 12 kuu jooksul Eestis vastavalt 18% ja 10%, Euroopas keskmiselt 9% ja 6% küsitletutest. Ahistamisega olid viimase viie aasta jooksul Eestis kokku puutunud ligi pooled küsitletutest (48%), Euroopas keskmiselt 41% ning 12 kuu jooksul Eestis 33% ja Euroopas keskmiselt 29% küsitletutest.  Vägivallaga ja ahistamisega on enim kokkupuuteid noortel ja haavatavatel sihtrühmadel nagu puuetega, erivajadustega ja vähemusgruppi kuuluvatel inimestel.  Eestis on vägivallast politseisse teatamise tase Euroopa madalaim: kui Euroopas teatas viimasest füüsilise vägivalla intsidendist politseisse 30%, siis Eestis vaid 13%. Samas selgus, et kes Eestis politsei poole pöördusid, jäid valdavalt (80%) politsei kohtlemisega rahule ning see näitaja oli Euroopa kõrgeimate seas. Sagedamini anti politseile teada raskematest vägivallajuhtumitest ja kui oli tegemist seksuaalse iseloomuga vägivallaga. Vähem teatati pereliikme poolt toimepandud vägivallast.  Eestis pöördutakse pärast füüsilise vägivalla intsidenti 20% juhtudel tervishoiuasutusse; teistesse abi pakkuvatesse organisatsioonidesse pöörduti märksa vähem.  Eestis ollakse märksa vähem valmis tänaval märgatud vägivallaintsidenti isiklikult sekkuma kui Euroopas. Suurem erinevus ilmnes tänaval märgatud paarisuhtevägivalla juhtumitesse 1  sekkumisel: kui Euroopas keskmiselt oli selleks valmis 54%, siis Eestis vaid 37%. Samas kõrvalseisja valmisolek juhtumist politseisse teatada oli Eestis peaaegu samal tasemel (59%) kui Euroopas (63%). 8. Riigikantselei 2020. a küsitlus näitas, et küsitlusele eelnenud viimase kuu jooksul koges Eestis üle 15 aasta vanuse inimestest 1% lähedase poolt füüsilist ja 4% vaimset vägivalda – see teeb kokku hinnanguliselt 44 000 inimest.1 9. Justiitsministeerium tellitud ohvriuuringud näitavad, et vägivallakuriteo ohvriks langenud inimeste osakaal on võrreldes eelmise kümnendi algusega vähenenud, kuid viimastel aastatel on see näitaja püsinud ligikaudu samal tasemel. Kui 2015. aastal langes küsitletutest vägivaldse ründe ohvriks 3% ja vägivallaga ähvardamise ohvriks 1%, siis 2020. aastal vastavalt 2% ja 1%.2 10. Kriminaalstatistika puhul tuleb arvestada, et enamik vägivallajuhtumitest ei jõua politsei vaatevälja ja ametlikus statistikas ei kajastu. VES perioodil on vägivallakuritegude registreerimine üldiselt kasvanud, samas teatud liikide puhul jäänud peaaegu samale tasemele.  Registreeritud vägivallakuritegude arv on väikeste eranditega (2016, 2017 ja 2020) aasta-aastalt tasapisi kasvanud (2010: 6979; 2015: 7889; 2020: 7975). See on toimunud peamiselt perevägivallakuritegude tõttu, mida on hakatud rohkem registreerima, va 2020, mil kasv peatus (2015: 2997; 2020: 3987). Viimasel kahel aastal on perevägivallakuriteod moodustanud poole kõigist vägivallakuritegudest.  Registreeritud seksuaalkuritegude arv on aastate jooksul kasvanud (2015: 500, 2020: 567). 2019. aastal registreeriti viimase kümne aasta kõige suurem arv seksuaalkuritegusid. 2020. aastal seksuaalkuritegude arv võrreldes 2019. aastaga vähenes (11%), alaealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude arv koguni 15% (2018. aasta tasemele), mis võib viidata takistustele kuriteost teatamisel.  Inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegude (nt kupeldamine) koguarv on jäänud samaks (2015: 84; 2020: 84), kuid kuritegude arv on muutunud kuriteoliikide lõikes. Kasvanud on peamiselt samade isikute poolt korduvalt kuritegude sooritamine.  2020. aastal registreeriti sama palju tapmisi ja mõrvu (koos katsetega) kui 2015. aastal (50), kuigi vahepealsel perioodil nende arv märgatavalt langes (2016: 42; 2019: 34). Perioodil 2015–2020 registreeritud tapmistest ja mõrvadest (koos katsetega) moodustasid 27% pereliikme tapmise juhtumid. 2020. aastal registreeriti 14 pereliikme tapmist ja mõrva (koos katsetega), mida oli kaks korda rohkem kui 2019. aastal, ent peaaegu sama palju kui 2017. aastal (2015: 12). Perioodil 2015–2020 oli 63% juhtudel kõigist perevägivallaga seotud tapmistest-mõrvadest ohvri tapnud tema praegune või endine paarisuhtepartner. 11. Kokkuvõttes on ohvriuuringute järgi vägivalla üldine tase jäänud samale tasemele, Euroopa uuringud viitavad sealjuures vägivalla kõrgemale tasemele ja ülimadalale teatamistasemele Eestis võrreldes Euroopa keskmiste näitajatega. Vägivallakuritegude üldine registreerimine on tasapisi kasvanud, mida võib seostada eeskätt parema teadlikkusega ning mis viitab eeldatavalt teadlikumale registreerimis- ja menetluspraktikale. 1 Makarova, M (2020). COVID-19 teemaline küsitlus. 6. voor (21.-23.04.2020). Riigikantselei üldraport. 2 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/vagivallakuriteod 2 Strateegia olulisemad tulemused 12. Vägivallaprobleemi on Eestis üha laialdasemalt teadvustatud ja vägivallateemad on ühiskonnas oluliselt nähtavamad kui viis aastat tagasi. Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks on viimase viie-kuue aasta jooksul viidud ellu mitmeid teavitustegevusi ja kampaaniaid. Aasta-aastalt on laienenud vägivallaennetusse kaasatud spetsialistide ring. Valmisolek panustada vägivallaennetusse kodanikualgatuse korras on kasvanud. Näiteks 2019. a suvel käivitunud kampaania #meieajakangelane sündis kodanikualgatusena. Naistevastase vägivalla probleemi teadvustamiseks on tehtud tantsuetendusi, kontserte, näituseid, loodud audiosaateid. Meedia on hakanud aktiivselt ning enamasti läbi asjatundlike käsitluste kajastama vägivallateemasid. Inimkaubanduse ennetamiseks on käivitunud koostöö hotellide ja restoranide liiduga ning lastevastase vägivalla teemal spordivaldkonna katusorganisatsioonidega. Vabatahtlikke on kaasatud konfliktivahendajatena ja ohvritega töösse naiste tugikeskustes ja MARAC võrgustikes. Alates 2017. aastast annab justiitsministeerium koostöös Presidendi Kantseleiga välja vägivallaennetuse auhinda, et tunnustada inimesi ja asutusi, kes on paistnud silma panusega vägivalla ennetusse. 13. Ennetusmaastikku on hakatud ühtlustama ja koordineerima3. 21.04.2021 kiideti valdkondlike ministrite poolt heaks valdkonnaülese ennetuse kokkulepe, mis raamistab riigiasutuste ühiseid plaane lastele ja noortele suunatud esmases ennetuses, rõhutades ennetustegevuste, tulemuste ja mõjude hindamise vajadust ning spetsialistide pädevuse arendamist, kes eeskätt kohalikul tasemel muutust loovad. Vägivallaennetuse potentsiaal seisneb vajalike teadmiste ja oskuste andmises kõigile elanikkonna gruppidele, eelkõige aga lastele ja noortele, kes on eraldi sihtrühmaks ka riikliku valdkonnaülese ennetuspõhimõtete kokkuleppes. 14. Loodud on vanemluse toetamise meetmeid, nt veebis infovaramu tarkvanem.ee ja üha enam lapsevanemaid on läbinud positiivse vanemluse toetamise programme ja tugimeetmeid, nt Imelised aastad, Hoolivad isad, PREP, PRIDE koolitused ja tugigrupid. 15. Koolikiusamise vastane võitlus on saanud kindla koha koolide ennetusplaanides. HTM on loonud kiusamisvaba haridustee koalitsiooni ja jõudsalt on laienenud koolidesse kiusuennetuse ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste õppe programme, nt KIVA, VEPA, Kiusamisest vabaks, vaikuseminutid, jm. 16. Lastele suunatud teenuste areng on olnud kiire: 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega loodi õiguslik raamistik kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT), loodud lastemaja teenus ja avatud kolm lastemaja, tõhusalt töötab lasteabi telefon ning vaimse tervise nõustamisel on vabakonnast eriala spetsialistide tuge pakkumas MTÜ Peaasjad ning Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine. 2015. aastal justiitsministeeriumi poolt alaealistele õigusrikkujatele käivitatud perepõhine programm MDFT on tänaseks saanud püsirahastuse ja kättesaadav üle Eesti. Riskikäitumisega noortele on loodud SiM toetusel SPIN ja STEP programmid. 17. Vägivallaga seotud toetavate teenuste ning abivõimaluste kättesaadavus on parem ning mitmekesisem kui kunagi varem. Ohvriabis on lisandunud uued teenused ja sihtrühmad. Näiteks on kasutusel kõrge riskiga perevägivallajuhtumite ohvrite toetamisel MARAC mudel, loodud on seksuaalkriisiabi keskuste süsteem Eesti neljas haiglas, laiendatud kriisinõustamist ohvriabi kaudu, loodud ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja pakutud kogemusnõustamist, sh lapsepõlves seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimestele, laiendatud psühholoogilise abi kättesaadavust seksuaalvägivalda kogenutele, arendatud naiste tugikeskuste teenuseid. Vägivallaohvrite teadlikkuse tõstmiseks on koostatud mitmeid juhendmaterjale ja veebilehti4. Ka suur osa teavitustegevusest on olnud seotud teenuste ning nõustamisvõimaluste tutvustamisega. 18. Loodud on kannatanutelt tagasiside küsimise platvorm. Alates 2019. aastast saavad kannatanud veebis ja soovi korral anonüümselt anda menetlusasutustele ja ohvriabile tagasisidet oma kogemuse kohta. Kannatanute ettepanekud aitavad arendada menetlusprotsessi ja teenuste osutamist vastavalt 3 Valdkondlike valitsuse komisjonide liitmise ja valdkonnaülese ennetuse kokkuleppe kinnitamise teemaline teade: https://www.just.ee/et/uudised/justiitsministeeriumi-ettepanekul-arutati-kolme-valitsuskomisjoni- uhendamist. 3  inimeste tegelikele vajadustele. Ohvriabi teenuste kohta on loodud tagasiside andmise võimalus ka sotsiaalkindlustusameti veebilehele. 19. Spetsialistide valmisolek ja koostöötahe on paranenud ning keerulisemad vägivallajuhtumid saavad lahenduse eri elualade spetsialistide võrgustikutöös: alaealistega on alustatud JuM eestvedamisel Ringist välja mudeli kasutamist, esialgu Pärnumaal, aga plaanis on SKA rakendamisel laieneda üle Eesti, SiM eestvedamisel rakendab sotsiaalkindlustusamet kõrge riskiga perevägivalla ohvritega MARAC-i ning vanglasüsteemis on kasutusel MAPPA mudel. Samuti on perevägivallale tähelepanu omistamiseks loodud lähisuhtevägivalla juhtrühm, kes koordineerib 2018. a Pärnus lähisuhtevägivalla ohvrite kaitseks ellu viidud pilootprojekti tulemusena loodud valitsustaseme vastavat tegevuskava. 20. Ohvritele tähelepanu pööramise kõrval on hakatud põhjendatult rääkima sellest, et vägivallatsejad peavad võtma vastutuse enda vägivaldse käitumise eest ning tegema pingutusi vägivallast loobumiseks. Riik on selleks üha enam võimalusi loonud. 2019. aastal loodi vägivalla toimepanijatele tugiliin, lisaks toimivad vägivaldselt käitunud inimeste tugigrupid. Jätkuvalt on vajadus vägivallatsejate ennetusprogrammide järele kogukonnas ning sõltuvusprobleemide ja vaimse tervise probleemide lahendamiseks, mis eeldab tihedamat koostööd tervishoiuteenustega. Loodud on seksuaalkäitumisalase nõustamise kabinet probleemise seksuaalkäitumisega inimestele ning arendatud koolituste- jm koostöö seksuaalkäitumisega seotud nõustamise teemadel. 21. Ka menetlusvõimalusi on muudetud paindlikumaks. 2019. aastal laiendati kohtueelses menetluses kohustuste valikut, mida saab prokuratuur menetluse lõpetamisel süüdlasele määrata, näiteks kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu võimalusega kontrollida keelu täitmist elektroonilise valve seadmega. Samuti lisandus asjakohase vabakohustuse määramise võimalus. Programmikohustuse määramise võimalust kasutatakse kohtute poolt aina enam nii noorte vägivallaprobleemide kui perevägivalla korral, et parandada teo toimepanija oskusi kontrollida paremini oma käitumist, arendada sotsiaalseid oskusi ning kujundada hoiakuid. 22. Õiguskaitsesüsteemis on menetlejaid koolitatud kannatanute sensitiivse kohtlemise, perevägivallaohvrite aitamise, väärkoheldud laste küsitlemise ning kohtlemise, inimkaubanduse tuvastamise jm teemadel nii täiend- kui baasväljaõppes ning kasutusel on juhendmaterjalid alaealiste, kannatanute ja inimkaubanduse ohvrite abistamiseks. Selgeks eesmärgiks on menetleda juhtumeid kiiremini ja aina enam kaalutakse taastava õiguse võimalusi. On asutud kaardistama vaenukuritegude levikut ning kannatanute sensitiivse kohtlemise koolitustel on pööratud tähelepanu vaenukuritegude ohvritele kui ühele haavatavale sihtrühmale. 23. Viimase viie aastaga on Eesti ratifitseerinud või üle võtnud enamuse olulistest rahvusvahelistest dokumentidest: Euroopa Nõukogu konventsioonid inimkaubanduse vastase võitluse5, naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise (Istanbuli konventsioon), laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise (Lanzarote konventsioon) kohta, Euroopa Liidu ohvrite direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi. 5 EN inimkaubanduse direktiivi ülevõtmisega seotud hinnang Eestile: https://www.coe.int/en/web/anti-human- trafficking/estonia. 4 Alaeesmärk 1: inimeste oskused vägivallast hoiduda, vägivalda ära tunda ja sekkuda on paranenud 1.1. Edendatakse vägivallaalast teadlikkust ja seeläbi kujundatakse vägivalda taunivaid hoiakuid Laiema avalikkuse seas vägivallaalase teadlikkuse edendamine 24. Vägivallaalase teadlikkuse tõstmiseks on toimunud arvukalt erinevaid teavitustegevusi ja suurenenud on vägivalla teema kajastamine nii kirjutavas- kui telemeedias. Erinevad partnerid on korraldanud teemakohaseid seminare, käivitanud projekte ning ellu viinud teavituskampaaniaid. 25. Teadlikkuse tõstmiseks lastevastasest vägivallast on fookus olnud laste seksuaalse väärkohtlemise ja laste kehalise karistamise ennetamise teemadel. 2018–2020 võeti seksuaalse väärkohtlemise ennetamisel fookusesse ka spordiorganisatsioonide teadlikkuse tõstmine laste heaolu tagamisest ning väärkohtlemise ennetamisest6. Alates 2015. aastast on iga-aastaselt tähistatud laste seksuaalse väärkohtlemise vastast päeva temaatiliste videoklippide ning sõnumite edastamisega7. Lasteabi8, lastemaja9, MTÜ Lastekaitse Liit10, Politsei- ja Piirivalveamet11 ja ka mitmed teised asutused on viinud regulaarselt läbi teavitustegevusi, mis on pühendatud nii abiteenustest teadlikkuse tõstmisele kui hoiakute muutmisele nii laste kui laste heaks turvalisust tagavate täiskasvanute seas. 26. Mitmetes kampaaniates on rõhutatud eeskujuks olemise rolli, nt tarkvanem.ee12 veebinõuannetes parima vanmeluspraktika tutvustamisel ja ennetussõnumites. Samuti lähtus sellest „Aga mina“ valge õhupalli eeskujuliikumine13, milles pöörati sõnumiga „Aga mina julgen sekkuda“14 eritähelepanu mh perevägivalla juhtumite korral sekkumise vajadusele. 27. Teadlikkuse tõstmiseks perevägivallast on erinevate partnerite poolt ellu viidud järgmiseid kampaaniaid:  2015. aastal lõppes Euroopa Komisjoni fondi PROGRESS toel läbiviidav naistevastase vägivalla ennetamise projekt, mille käigus viidi läbi meediakampaania „Ava Silmad“ ja korraldati rahvusvaheline konverents „Kasvatades vägivallavaba põlvkonda“. Projekti viisid ellu JuM, SiM, SoM, PPA, Eesti avatud noortekeskuste ühendus ja Eesti naisteühenduste ümarlaud. Vt lisainfot projekti kohta justiitsministeeriumi veebist.  2016. aastal viidi aktiivsemalt ellu naistevastase vägivalla vastast valge lindi kampaaniat, mille eesmärk on kaasata mehi vägivallaenneusse ning mille raames viis Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut Tallinnas läbi seminari „Poolel teel soolise võrdõiguslikkuseni“.  2019-2020 on SKA eestvedamisel või tellimisel läbi viidud kampaania #meieajakangelane (koostöös HAVAS-iga), "Olen mees, ma ei löö" (koostöös Eesti Energiaga), “Sinu sekkumine võib päästa kellegi elu”, “Milline meeskuju tahad Sina olla?”. 28. Teadlikkuse tõstmiseks inimkaubandusest on viidud ellu kampaaniaid tööalase , seksuaalse ekspluateerimise ennetamiseks, seksiostu nõudluse vähendamiseks, samuti noorte seas inimkaubandusalase teadlikkuse ennetamiseks ning puuetega inimeste kui haavatava sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks.  2017. aastal viidi justiitsministeeriumi eestvedamisel ellu sotsiaalkampaania 1ELU15, mille eesmärk oli teavitada laiemat avalikkust inimkaubandusega seonduvast ning harida nii noori kui täiskasvanuid märkama inimkaubandust Eestis. Kampaania üks fookus oli tööalase 6 Laste väärkohtlemise ennetamine spordis. 7 Laste seksuaalse väärkohtlemise vastase päeva videoklipp (2015); laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev 2019, laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev 2020. 8 Lasteabi ennetusklipid 9 Lastemaja tutvustavad klipid ning seksuaalkasvatuse klipid eesti ja vene keeles. 10 Vihjeliin – reageeri, kui märkad veebis laste seksuaalset väärkohtlemist, vihjeliini tutvustav klipp. 11 „Ütle ei“ (Europol). 12 https://tarkvanem.ee/ 13 https://agamina.ee/kampaania/ 14 Kampaania materjalid: https://youtu.be/aNA4TxGRIrg; https://www.politsei.ee/et/juhend/ennetusprojektid. 15 1 ELU kampaania materjalid: https://www.youtube.com/channel/UCgWFDoe6VC0evDO3GU90VRg. 5  ekspluateerimise juhtumitel ning kampaaniaga ärgitati inimesi inimkaubanduse kahtluse korral nõustamisliiniga ühendust võtma.  2018. aastal tehti aktiivset teavitust töötajate õiguste kohta, et ennetada inimeste väärkohtlemist tööturul.  2019. aastal osaleti rahvusvahelises inimkaubanduse teemat keskmesse võtvas Euroopa kampaanias16, mis Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku eestvedamisel rõhutas ohvrite abistamise vajadust ja viis inimesteni eri riikide nõuande ja kesksete abipakkujate kontaktid. Eesti viis kampaania läbi sihitatuna ohvriabis kahes keeles, et tutvustada mh ka ohvriabi teenuseid inimkaubanduse ohvritele. 29. Ühiskonna valmisolekut laiemalt vägivallaennetusse panustada peegeldavad ka kultuuriringkonna algatused naistevastase- ja perevägivalla teema teadvustamiseks. Näiteks on loodud teatrietendusi (nt 2016. a „Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine“ NO99-s), tehtud tantsuetendusi (nt Kangro poolt), kontserte (nt 2020 Maria Fausti naistevastasest vägivallast kõnelev teos "Maarja missa"), näituseid (nt Tallinna Kunstihoones Flo Kasearu näitus “Elust välja lõigatud”). 30. Meedia on hakanud aktiivselt ning enamasti läbi asjatundlike käsitluste kajastama vägivallateemasid. Nii päeva- kui nädalalehtedes, ajakirjades, veebiportaalides ja sotsiaalmeedias on kajastatud laste väärkohtlemise, seksuaalvägivalla, perevägivalla, noorte vägivalla ja inimkaubanduse juhtumeid, lahendusi, probleeme ja ka edulugusid. Näiteks 2017. aasta nädalalehe Sirp juuni erinumber keskendus lähisuhtevägivalla teemale. Eesti Ekspressis 2019. aastal avaldatud Eero Epneri artikkel „Sest nad saavad“ suutis ühiskonnas tekitada palju kõlapinda ja arutelu ohvrite valust ja vägivallatsejate käitumismustrist. 2021. aasta veebruaris avaldas Levila (veebipõhine meediaväljaanne) järjejutu seksuaalsest ahistamisest teatri ringkondades. 31. Samas on suurem meediahuvi toonud kaasa ka küsimusi, kuidas vägivallalugusid ohvritundlikult kajastada. Siinkohal võib hea näitena esile tuua ohvriabi proaktiivsust soovituste jagamisel, kuidas meedias vägivallajuhtumeid kajastades taasohvristumist vältida. 32. Alates 2017. aastast annab justiitsministeerium koos Vabariigi Presidendi kantseleiga välja vägivallaennetuse tunnustusauhinda17, mille eesmärgiks on tunnustada inimesi, kes panustavad vägivalla ennetusse eri valdkondades ning seeläbi teadvustada ühiskonnas vägivalla märkamise olulisust. Vägivalla leviku ja probleemistiku ülevaated 33. Justiitsministeerium avaldab igal aastal kriminaalstatistika ülevaateid18, kus on eraldi käsitletud ka vägivallakuritegusid, sh perevägivalda, seksuaalvägivalda, inimkaubandust ning alaealiste õigusrikkumisi. Alates 2015. aastast on Justiitsministeerium tegelenud regulaarselt ka vaenukuritegude statistika kogumise korrastamisega19 ja kuritegevuse kogumikus „Kuritegevus Eestis“ on igal aastal avaldatud ka vaenukuritegude statistika. 34. Justiitsministeerium on alates 2010. aastast kord aastas tellinud väikesemahulisi ohvriuuringuid20. Küsitlused on hõlmanud kogu Eestit. Inimestelt on küsitud varavastaste ja vägivallaga seotud kuritegude ohvriks langemise ning turvatunde kohta. Lisaks on ühel või mitmel aastal esitatud küsimusi muudel kuritegevusega seotud teemadel (narkomaania, ahistamine, avalik kord, kuritegude tõenäosus, suhtumine karistustesse jm). Tegemist on olulise täiendusega ametlikule kriminaalstatistikale, millega on kavas iga-aastaselt jätkata, et tagada üldise ohvrikslangemise kohta järjepidev ülevaade. 35. Perevägivalla ulatuse kohta tehti viimane üle-eestiline uuring 2010. aastal Statistikaameti poolt, 2014. aastal uuris Euroopa Põhiõiguste Amet EL riikides naistevastase vägivalla levikut, 2019. aastal viidi 16 Kampaania klipp: https://www.youtube.com/watch?v=M-evEWudG8g jmt materjalid siin: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/inimkaubandus/juhendmaterjalid. 17 Vt tunnustusauhinna statuuti ja auhinna saajaid siit: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika/vagivallaennetuse-tunnustusauhind 18 Kuritegevus Eestis, vt kriminaalpoliitika veebikodu. 19 Eesti osaleb „Subgroup on methodologies for recroding and collecting data on hate crime“ töös. 20 Ülevaade ohvriuuringutest aastatel 2010-2018. 6  samuti Euroopa Põhiõiguste tellimusel läbi üle-euroopaline kuriteoohvrite uuring. Vägivallakogemusi on käsitletud ja Eesti naiste ja meeste terviseuuringutes. 2022. aastal on Eurostati eestvedamisel kavas soolise vägivalla uuring EL riikides. Edaspidi tuleks perevägivalla leviku ja trendide hindamiseks Eestis tagada võrreldava metoodikaga uuringute läbiviimine kindla regulaarsusega. 36. Vägivallaprobleemistikku on käsitletud mitmetes temaatilistes uuringutes, mille tulemusi on kasutatud nii ennetustegevuste kavandamiseks ja -sõnumite koostamiseks:  2015. aastal viidi 16-19aastaste laste ja noorte seas läbi „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring“21. 2020. aastal viidi 16-26aastaste laste ja noorte seas läbi „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring“22.  2015. aastal viis EMOR läbi 17–20aastaste uuringu23, et hinnata noorte hoiakuid ja teadmisi inimkaubandusest, prostitutsioonist ja välismaale tööle- või õppimaminekust.  2017. aastal valmis „Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring“, mille eesmärk oli selgitada, milline on olukord kuriteoohvrite õiguste ning kaitsemeetmete tagamisel Eesti kriminaalmenetluses. Vajadus uurida ohvrite võimestamise võimalusi kriminaalmenetluses tuleneb eelkõige ohvri olukorra muutunud käsitlustest.  Eesti on mitmel korral osalenud EU Kids Online uuringu läbiviimise laines (2010. ja 2018. aastal), tänu millele on olemas võrdlevad andmed Eesti laste ning nende vanemate teadmistest ning kogemustest veebi  2014. ja 2016. aastal viis EMOR läbi elanikkonna uuringu24, et kaardistada täiskasvanud elanike teadmisi ja hoiakuid soopõhise vägivalla ja inimkaubandusega seoses.  Inimkaubanduse teemadel, eelkõige tööalase ekspluateerimise teema avamisel on analüüse, juhiseid ja uuringuid koostanud HEUNI25 koostöös Tartu Ülikooliga.  Mitmeid uuringuid ja analüüse on kavandatud ka ülikoolide, naiste tugikeskuste ja teiste vägivallaennetuse võrgustiku partnerite poolt. 26  Mõned kavandatud uuringud jäid erinevatel põhjustel ka läbi viimata, nt eakate vägivalla kaardistamise uuring. 1.2. Ennetatakse laste ja noorte riskikäitumist ja vägivalda Noortele suunatud teavitus 37. Noortele suunatud teavitus keskendus hoiakute kujundamisele, vägivallast teadlikkuse tõstmisele ning abiteenuste tutvustamisele. 38. Aastatel 2015-2020 valmisid mitmed lastele ja noortele suunatud informeerivad, teadlikkust tõstvad ning hoiakuid kujundavad videoklipid27, infomaterjalid28. 39. 2017. aastal loodi laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks juturaamat „Mina olen enda oma“ kuni 10-aastastele lastele koos juhendmaterjaliga lapsevanematele ning spetsialistidele. Juturaamatu eesmärk oli toetada laste positiivse enesehinnangu arengut eakohase teabe kaudu oma keha arengust, 21 www.kriminaalpoliitika.ee/lasteuuring 22 https://www.just.ee/et/laste-ja-noorte-seksuaalse-vaarkohtlemise-uuring 23 http://lft.ee/admin/upload/files/Noorteuurimus%202015.pdf. 24 2016. aasta uuringu raport: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/eesti-elanikkonna-teadlikkuse-uuring-soopohise- vagivalla-ja-inimkaubanduse-valdkonnas-2016-0. 25 HEUNI inimkaubanduse uuringud ja muud juhised: https://heuni.fi/publications?p_p_id=com_liferay_asset_publisher_web_portlet_AssetPublisherPortlet_INSTANCE_eEuL2fNt2 lGo&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_r_p_resetCur=true&p_r_p_categoryId=50427482#article-feed. 26 Vt täpsemalt EN Istanbuli konventsiooni küsimustiku vastustest. 27 „Mis koht on lastemaja“ (eestikeelne, venekeelne), „Murebaromeeter“ (eestikeelne, venekeelne), lastemaja seksuaalkasvatuse videod erinevas vanuse lastele (eestikeelne, venekeelne), „Räägi kellelegi, keda usaldad!“, „Julge rääkida!“, „Ei on ei!“ (eestikeelne, venekeelne), „Ütle Ei!“ Europoli seksuaalse väljapressimise vastase kampaania klipp. 28 Nt „Mida teha uimastamise, mürgistamise ja seksuaalvägivalla korral?“ Eestikeelne ja venekeelne infomaterjal; „Minu keha ja turvalisus“ plakat, sh elektrooniline - eesti, vene ja inglise keeles. 7  piiride seadmisest ning nende piiride austamisest29. Raamat pälvis 2017. aastal Selge sõnumi auhinna30. 40. Igal aastal on toimunud vägivalla teemade käsitlemine PÖFF-il, kus noorte ja lastefilmide festivalil JustFilm on alates 2010. aastast eraldi lapse õiguste programm, mille on aidanud kokku panna Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Lastekaitse Liit. 41. Erinevad lastele ja spetsialistidele suunatud teavitustegevused on ellu viidud ka iga-aastastel vastavatel teemapäevadel, nt laste seksuaalse väärkohtlemise vastasel päeval31, lastekaitse päeval, Euroopa inimkaubanduse tõkestamise päeval. 42. 2020. aastal läbiviidud „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuringu“ tulemustest selgus, et noored soovivad seksuaalse väärkohtlemise kohta saada infot koolist (49%) ning seal toimuvatest ennetusprogrammidest (40%) ning neljandik lastest tahaks sel teemal rääkida oma vanematega. Uuringu tähelepanekutega on kavas ka noortele suunatud teavituses edaspidi arvestada. Taastava õiguse praktikate rakendamine 43. 2018-2019 toetas SiM projekti „Taastava õiguse praktikate rakendamine politseitöös ja kogukonnas“, mida viis läbi Omanäolise kooli arenduskeskus. Projekti raames viidi läbi neli koolitusprogrammi (Taastava õiguse ja mittekaristusliku mõtteviisi, alused ja meetodid noorsoopolitseinikele, noorsoopolitseinikega koostööd tegevate spetsialistide võrgustikule, piirkonnapolitseinikele, patrullpolitseinikele) ning valmis juhend. 44. Nii koolid kui MTÜ-d on viinud läbi üksikuid taastava õiguse projekte. Näiteks Omanäolise kooli arenduskeskus viis 2019-2020 läbi taastava õiguse praktikate tutvustamiseks koolituse pilootprogrammi õpetajatele ning koos rahvusvaheliste partneritega alusatsid 2020. aastal Erasmus+ toel projektiga, et töötada välja mudel taastava õiguse praktikate jt sobivate lähenemiste rakendamiseks koolikultuuri muutmiseks. 45. 2020. aastal alustas Norra projekti toel SKA vabatahtlike konfliktivahendusteenuse pakkumisega ja 2020. aasta lõpuks oli teenust saanud ligi 100 inimest. 2020. aastal avanesid väikeprojektide toetusvoorud, et soodustada taastava õiguse praktikate eri valdkondades katsetamist. Koolivägivalla ennetamine ja koolipõhine ennetus 46. Mitmete projektipõhiste tegevuste kõrval on riik võtnud suuna toetada tõendus- ja teadmistepõhiste sekkumiste rakendamist haridusasutustes. Kiusamisvaba haridustee liikumise raames rakendatakse aina enamates lasteaedades ja koolides koolikiusamise ennetusprogramme Kiusamisest vaba lasteaed ja kool ning koolides KiVA. SiM rahastusel rakendab TAI algklassidele mõeldud käitumisoskuste mängu VEPA. 47. 2016. aastal kohandati SiM toetusel metoodiline õppematerjal „Terved ja turvalised suhted“ (algse nimega „Expect Respect Teen Abuse Toolkit“) eesti ja vene keelde. Tervise Arengu Instituut koos Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskuse ja Inimeseõpetuse Ühinguga on aastate jooksul korraldanud II ja III kooliastmes ja gümnaasiumis inimeseõpetuse, psühholoogia ja perekonnaõpetuse tunde andvatele õpetajatele, klassiõpetajatele, kooli juhtkonnale ja tugipersonalile koolitusi. Koolituste läbiviimist on toetanud haridus- ja teadusministeerium. 2020. HTM toetas Tartu Ülikooli 15 000 euroga „Terved ja Turvalised suhted“ programmi õpetajate e-täiendõppekursuse loomiseks ning kursuse pakkumiseks. Õpetajaid on koolitatud eesti- ja vene keeles veebis kättesaadavat noorte seksuaal- ja kohtinguvägivalla ennetamise programmi õppematerjali kasutama. 29 Vaata lähemalt siit ja siit. Raamatu juurde kuulub juhendmaterjal, mis on mõeldud lapsevanematele ning õpetajatele. Juturaamat on audioraamatuna kättesaadav ka ERR Lastekraani veebikodu raamaturiiulis. 30 https://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2017/10/18/raamat-mina-olen-enda-oma-palvis-selge-sonumi-auhinna/. 31 https://www.coe.int/en/web/children/2019-edition, https://www.just.ee/et/seksuaalse-vaarkohtlemise-vastane- paev, https://www.just.ee/et/laste-vaarkohtlemine-spordis. 8 Laste internetiturvalisus suurendamine 48. Ligi kümne aastaga on laste internetikasutamine märgatavalt hoogustunud ja kuigi õppimise osakaal nutiseadmetes on tõusnud, siis laste ja noorte igapäevased põhilised veebitegevused on seotud meelelahutusega, sh suhtlus- ja sotsiaalvõrgustikes suhtlemisega. 49. Teadlikkusele digiohutusest on üle kümne aasta kaasa aidanud ka Lastekaitse Liidu koordineeritav programm Targalt Internetis32, mida Lastekaitse Liit viib koostöös Haridus- ja Noorteameti, Tallinna Tehnikaülikooli ja Sotsiaalkindlustusametiga. Aastatel 2011-2020 on projekti raames koostanud rohkem kui 500 teavitus- ja õppematerjali lastele, noortele, lapsevanematele ja õpetajatele. Lisaks aitab Eesti kaasa laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamisele internetis www.vihjeliin.ee kaudu. Regulaarselt tähistatakse Laste internetiturvalisuse päeva ja erinevad asutused viivad sel päeval läbi ennetustegevusi. 50. Internetiturvalisuse küsimustes aitavad lapsi ning täiskasvanuid ning viivad koolitusi läbi veebikonstaablid33. 2020. aastal on veebikonstaableid kolm ning lisaks kogukonna veebikonstaabel Pärnus. Laste väärkohtlemise ennetamine spordivaldkonnas 51. Alates novembrist 2018 on suunatud tähelepanu laste väärkohtlemise ennetamisele ning laste kaitsele spordivaldkonnas: korraldati rahvusvaheline temaatiline konverents34 spordiorganisatsioonidele ning -juhtidele ning koolitusi spordialaliitudele, koostati temaatiline käsiraamat eesti ja vene keeles, loodi eestikeelne Start to Talk kampaanialehekülg35. 2020. aastal koostati praktiline juhis, kuidas käituda väärkohtlemise märkamisel spordiorganisatsioonis. Spordivaldkonnas lastekaitse ning väärkohtlemise ennetamise koordineerimisega hakkas tegelema Eesti Antidopingu ning Spordieetika Sihtasutus36. 2021. aastal koostati lasteabi ning justiitsministeeriumi koostöös lasteabi tutvustavad materjalid lastele ja noortele, lapsevanematele ning treeneritele ja juhendajatele, samuti lasteabi, lastemaja ning ohvriabi tuge tutvustavad informaterjalid lastele ja noortele ning täiskasvanutele. 1.3. Suurendatakse erialaspetsialistide teadlikkust ja seeläbi nende rolli vägivalla märkamisel Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine vägivalla märkamisel 52. 2019. - 2020. aastal tehti ettevalmistusi „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ käivitamiseks, mida viiakse ellu 2021-2023. Projekti on kaasatud tervishoiuteenuse osutajad ning eesmärgiks on tervishoiutöötajate märkamis-, dokumenteerimise- ja suunamisvahendite arendamine ning tervishoiutöötajate suutlikkuse arendamine kuriteoohvritega tegelemiseks. 53. EMP ja Norra toetuste 2014-2021 koostööprogrammist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ toetatakse ohvriabisüsteemi arendamist. Projekti tulemusena luuakse süsteemsem ja kvaliteetsem ohvriabi teenus, sh tõstetakse meditsiinitöötajate teadlikkust ja oskusi perevägivalla ohvrite tuvastamiseks (varajase märkamise abivahendi väljatöötamine).37 Õpetajate pädevuse suurendamine vägivalla märkamisel ja vägivalla teema õppetöös käsitlemisel 54. Tagasi Kooli kaudu korraldati 2020. aastal e-külalistunde seksuaal- ja kohtinguvägivalla ennetamise teemal:  Tartu Seksuaaltervise Kliiniku nõustaja ja ämmaemand Tiivi Pihla rääkis teemal "Kuidas ära tunda kohtinguvägivalda?". Tund on sobilik 7.-9. klasside õpilastele.  Tartu Ülikooli õppejõud ning Ohvriabi seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ekspert Kai Part räägib teemal "Kelle nägu on seksuaalvägivald Eestis?". Tund on sobilik 10.-12. klasside õpilastele. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Lilia Tkatš räägib vene keeles teemal "Как я могу избежать неприятного сексуального опыта?". Tund on sobilik 7.-12. klassidele. 32 Targalt internetis projekti lisainfo: www.targaltinternetis.ee. 33 https://www.politsei.ee/et/veebikonstaablid 34 https://antidoping.ee/vaata-koolitusseminari-terve-spordi-eest/ 35 https://www.coe.int/et/web/human-rights-channel/stop-child-sexual-abuse-in-sport 36 https://antidoping.ee/kokkuvote-konverentsist-terve-spordi-eest-treeneri-ja-spordiorganisatsiooni-roll-ning-vastutus- vaarkohtlemise-ennetamisel-ja-sekkumisel/, https://antidoping.ee/start-to-talk-juhib-tahelepanu-laste-seksuaalse- vaarkohtlemise-ennetamisele-spordis/; 37 Norra toetustest rahastatud projektid 9   Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht Anna Frank-Viron räägib teemal "Millised on minu võimalused vältida seksuaalset väärkohtlemist?". Tund on sobilik 10.-12. klassidele. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Kai Hallik räägib teemal "Millised on minu võimalused vältida ebameeldivaid seksuaalkogemusi?". Tund on sobilik 7.-9. klassidele. 55. Tagasi kooli kaudu korraldati 2020. aastal ka kaks inimkaubanduse ennetamise alast õppetundi, mis on sobilikud põhikooli viimase astme ja gümnaasiumiõpilastele: Sirle Blumbergi loeng eesti keeles „Miks puudutab inimkaubandus mind?“ eesti keeles ning vene keeles. 56. Õpetajatele on loodud ainetundides kasutamiseks e-koolikotti materjal38 inimkaubanduse, perevägivalla teemade käsitlemiseks. 57. Erivajadustega lastega töötavate spetsialistide pädevuse suurendamine vägivalla märkamisel ja sellele reageerimisel. MTÜ Eluliin 2018. aastal koostas koostöös Vaimupuuetega Inimeste Tugiliiduga39 koolitusi erivajaduste ja puudega inimkaubanduse ohvrite märkamiseks, äratundmiseks ja juhised esmaseks sekkumiseks40. Inimkaubanduse juhtumitega tegelevate erialaspetsialistide koolitamine 58. Inimkaubanduse juhtumite eduka lahendamise võimalus peitub koostöös ja seepärast on läbi aastate peetud oluliseks korraldada erialaspetsialistidele ühiskoolitusi, et saavutada ühtne töökultuur ja lähtuda sarnastest põhimõtetest. Samas aga on spetsialistide gruppide sisesed koolitused järjepidevalt toimunud, nt tööinspektoritele, ohvriabitöötajatele, lastekaitsjatele, sotsiaaltöötajatele, jm. Koolitused ja infomaterjalid seksuaalvägivalla ennetamiseks 59. 2015. aastal korraldas justiitsministeerium koos Laste Vaimse Tervise Keskusega Taani JanusCentret’i ekspertide koolituse probleemse ning teisi kahjustava seksuaalkäitumise laste ja noorte hindamise, sekkumise ning lepitamise teemal. 60. 2015. aastal tõlgiti eesti ja vene keelde ning trükiti probleemse seksuaalkäitumise „Murebaromeeter“41, mille eesmärk on ära hoida laste ja teismeliste seksuaalset kuritarvitamist ja väärkohtlemist laste ja teismeliste poolt ning vältida laste ja teismeliste probleemset seksuaalkäitumist. Lisaks loodi murebaromeetrit tutvustavad videoklipid eesti ja vene keeles. 61. 2017. aastal tõlgiti eesti ja vene keelde ning trükiti „Minu keha ja turvalisus“42 plakatid toetamaks laste teadmisi enda keha austamisest ning piiride seadmisest, sh teiste piiridega arvestamisest. 62. 2019. aastal tõlgiti eesti keelde Sensoa Flagsystem’i43 ehk lipusüsteemi metoodiline raamat, et Eestis laste seksuaalse käitumise hindamise ja juhendamise metoodikat kasutusele võtta. Lipusüsteemi metoodikat ning valminud juhendit programmi rakendamiseks tutvustatakse järgemööda läbi koolituste laste ning noortega enda töös kokku puutuvatele spetsialistidele. 2020. aastal koolitatati justiitsministeeriumi rahastusel ning Sotsiaalkindlustusameti koostöös lipusüsteemi koolitajaid, kes edaspidi saavad lipusüsteemi metoodikat üle Eesti edasi tutvustada, et seda tunneksid ja kasutaksid valdav osa lastega ja noortega töötavatest spetsialistidest. Koolitused ja infomaterjalid inimkaubanduse ennetamiseks 63. Inimkaubanduse teemal on igal aastal toimunud koolitus kas spetsialistidele või 2018-2019 nt ehitus- ja hotellindussektori ettevõtete töötajatele. 2016. aastal korraldati ühiskoolitused neljas piirkonnas tööinspektoritele, politseiametnikele, prokuröridele ja maksu- ja tolliametnikele eesmärgiga parandada järelevalvetoimingute raames inimkaubandusjuhtumite avastamist. Sarnane koostöö ja juhtumitööle keskendunud koolitus korraldati 2019. aastal, kuhu lisaks kaasati ohvriabitöötajad. Uut ühiskoolitust kavandatakse 2021. aastasse. Samuti on inimkaubanduse teemal koostatud nii eestisiseseid kui rahvusvahelisi juhiseid eri teemadel meediale suunatud nõuannetest ettevõtete riskihindamise soovitusteni 44. 38 https://e-koolikott.ee/kogumik/26780-Inimkaubanduse-vastu-voitlemine-ja-ennetamine; 39 www.vaimukad.ee. 40 https://www.eluliin.ee/sites/default/files/2018-04/juhendmaterjal.pdf. 41 https://www.kriminaalpoliitika.ee/murebaromeeter 42 Eestikeelne, venekeelne, ingliskeelne. 43 https://flagsystem.org/; vt lipusüsteemi tutvutavat videolõiku. 44 Inimkaubanduse juhendmaterjalid kriminaalpoliitika veebikodus. 10 1.4. Rakendatakse ellu rahvusvahelisi soovitusi Inimkaubandusvastane EN konventsioon 64. Eesti allkirjastas Euroopa Nõukogu inimkaubandusvastase konventsiooni 03.02.2010, Riigikogu ratifitseeris45 konventsiooni 10.12.2014 ja Eesti suhtes jõustus see rahvusvahelisel tasemel 01.06.2015. 65. GRETA46 on konventsiooni Eestis rakendamise kohta viinud läbi esimese hindamise: 2017. aasta aprillis esitas Eesti vastused hindamisankeedile, välisekspertide hindamisvisiit Eestis toimus 15.05- 19.05.2017, GRETA hindamisraport koos Eesti kommentaaridega avalikustati 2018. aastal47 ning soovituste täitmise vahearuanne esitati ja tutvustati Euroopa Nõukogule 2020. aastal. Uue hindamisvooru aega ei ole Eestile veel määratud. 66. Euroopa Nõukogu tunnustas oma hindamisraportis Eestit tehtud sammude eest õigusloomes, koostöövõrgustiku laiendamises, teavitus- ja ennetustöös ja ohvrite abistamises. EL ohvrite direktiivi ülevõtmine 67. Euroopa Liidu ohvrite direktiivi48 ülevõtmiseks vajalikud KrMS jt seaduste muudatused49 jõustusid 16.01.2016. Muudatustega kehtestati kuriteoohvrite õiguste ja kuriteoohvritele pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded. 68. EL ohvrite direktiivi rakendamise hindamiseks tellis justiitsministeerium 2017. aastal „Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringu“. Nii õiguskaitsesüsteemis kui ohvriabis on direktiivi rakendamiseks toimunud mitmeid arenguid, mida põhjalikumalt on käsitletud strateegia ohvreid puudutavas osas. EN naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (Istanbuli konventsioon) 69. Eesti allkirjastas EN Istanbuli konventsiooni 02.12.2014, Riigikogu ratifitseeris50 konventsiooni 26.10.2017 ja Eesti suhtes jõustus see rahvusvahelisel tasandil 1.02.2018. 70. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud KarS-i jt seaduste muudatuste VTK valmistati ette 2015. aastal ja ratifitseerimiseks vajalikud muudatused51 võeti vastu 2017. aastal. 6.07.17 jõustunud KarS- i muudatustega loodi mitmed uued süüteokoosseisud, nt ahistava jälitamise, seksuaalse ahistamise koosseis. 71. GREVIO52 alustas Istanbuli konventsiooni Eestis rakendamise hindamise ettevalmistustega 2020. aastal: 2021 märtsis esitas Eesti vastused hindamisankeedile ja välisekspertide hindamisvisiit toimub esialgsetel andmetel oktoobris 2021. EN laste kaitset seksuaalse väärkohtlemise eest käsitlev konventsioon (Lanzarote konventsioon) 72. Eesti allkirjastas EN Lanzarote konventsiooni 2008. aastal, Riigikogu ratifitseeris 53 konventsiooni 22.11.2016 ja Eesti suhtes jõustus see rahvusvahelisel tasandil1.03.2017. 73. Konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamiseks viidi SoM ja JuM koostöös läbi eelanalüüs 2015. aastal. Eesti osaleb alates konventsiooni ratifitseerimisest aktiivselt Lanzarote konventsiooni komitee töös. 45 Inimkaubandusvastase konventsiooni ratifitseerimise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/223122014001. 46 Inimkaubandusvastase EN konventsiooni rakendamise monitoorimise eest vastutab GRETA - Group of Experts on Action against Trafficking in Human Beings. 47 GRETA hindamisvisiidi info: https://www.coe.int/en/web/anti-human-trafficking/estonia 48 2012/29/EL 49 RT I, 06.01.2016, 5; https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016005. 50 EN Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017001 51 Eelnõu menetlemise info: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9a7291c-8c46-4ad8-a740- 4e1c55c83964/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutm ise%20seadus. 52 EN Istanbuli konventsiooni rakendamise eest vastutab GREVIO - Group of Experts on Action against Violence against Women and Domestic Violence 53 Eesti ratifitseeris Lanzarote konventsiooni 22. novembril 2016. aastal ning see jõustus 1. märtsil 2017. aastal. 11 Rassismi ja ksenofoobiavastast võitlust käsitlev EL raamotsus 74. Rassismi ja ksenofoobiavastast võitlust käsitleva EL raamotsuse54 täielikuks ülevõtmiseks on KarS- i muudatuste eelnõu vabariigi valitsusse esitamata ja raamotsus Eestil täielikult üle võtmata. 2020. aastal alustas Euroopa Komisjon Eesti osas rikkumismenetluse leides, et Eesti ei ole oma siseriiklike õigusaktidega täielikult ja täpselt üle võtnud EL-i eeskirju mõnede rassismi ja ksenofoobia ilmingute suhtes kriminaalkaristuste kehtestamiseks. Samas lähtub Eesti jooksvalt Euroopa Liidu High Level Group on combating racism, xenophobia and other forms of intolerance suunistest, mille kohaselt on tõhus vaenusüütegude identifitseerimine ja registreerimine esimene samm, et tagada selliste süütegude menetlemine ning süüdlaste vastutusele võtmine. 75. JuM ja SiM koostöös valmis 2016. aastal juhendmaterjal vaenusüütegude ohvrikslangemise korral süüteost teatamiseks ning abi saamiseks uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogrammi koolitusmaterjalide osana55. Samuti on koostatud juhis vaenukuritegude registreerimiseks ning juhtumiliigi valikuks politseile 2016. aastal. 76. JuM koostöös FRA ja ODIHR-iga korraldas 8.12.2017 seminari menetlejatele, vabaühendustele ja teistele partnertitele. 2017. aastal viis ODIHR läbi Eesti jaoks kohandatud koolitused, sh Eesti juhtrühma poolt kooskõlastatud ning Sisekaitseakadeemia koordineeritud politseinike koolitajate koolituse „Training against Hate Crimes for Law Enforcement“, TAHCLE). ILO sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimine 77. Riigikogu võttis ILO sunniviisilise töö konventsiooni lisaprotokolli ratfitseerimise seaduse vastu 19.05.2016 ja see jõustus Eesti suhtes rahvusvahelisel tasandil 24.11.2017. 78. Eesti esitas konventsiooni ja protokolli praktikas rakendamise kohta aruande 2017. aastal ja järgmise aruande 2021. aasta sügisel. Konventsiooni ja protokolli rakendamise kohta Eestile soovitusi antud ei ole. Euroopa Liidu alaealiste menetlusõiguste direktiiv 79. Alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmiseks vajalikud viimased KrMS-i jt seaduste muudatused56 võeti vastu detsembris 2019 ja jõustusid 30.12.19. Muudatustega tagatakse kuriteokahtluse alla sattunud laste individuaalne hindamine ning nende teadlikkus oma õigustest, milleks koostati ka eraldi alaealise õiguste deklaratsioon57. Direktiivi ülevõtmisega olid osaliselt seotud ka alaealiste õigusrikkujate erikohtlemisega seotud muudatused 2018. aastal. 80. Muudatuste rakendamist toetatakse erinevatega tegevustega 2019. a lõpus käivitunud ja Norra vahenditest ellu viidava alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise programmi58 raames. Justiitsministeeriumi tellimusel on hetkel läbiviimisel kolm uuringut, mis muudatuste eri aspekte hindavad ning mis kokkuvõttes annavad üldpildi tänasest menetluspraktikast, osaliste kogemustest ja viisidest, kuidas tõhustada sekkumist alaealiste õigusrikkumiste puhul. 81. Euroopa Komisjon on tellinud Euroopa Põhiõiguste Ametilt uuringu direktiivi rakendamise hindamiseks üheksas Euroopa Liidu riigis, sh Eestis.59 Eestis on FRA-le uuringu läbiviimisel partneriks Inimõiguste Keskus ja Praxis. 54 28.11.2008 raamotsusega nr 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega. 55 https://www.settleinestonia.ee/?lang=en 56 Direktiivi ülevõtmise muudatused: https://www.riigiteataja.ee/akt/120122019001 57 Vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1271/2201/9001/Lisa_3.pdf 58 https://www.just.ee/et/alaealiste-erikohtlemine 59 https://fra.europa.eu/en/project/2020/procedural-safeguards-children-who-are-suspects-or-accused-persons- criminal-proceedings 12 Alaeesmärk 2: Vägivallaohvritele on nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi paremini tagatud 2.1. Arendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi Ohvriabisüsteemi arendamine 82. Ohvriabis on viimastel aastatel leidnud aset suured ja kiired arengud. Lisandunud on uued teenused ja uued sihtrühmad ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna tööd on ümber korraldatud, tagamaks vägivalla ohvritele parimad lahendused vägivallast pääsemiseks ja kuriteost tingitud traumadest taastumiseks.60 83. VES perioodil on ohvriabi seaduses tehtud mitmeid muudatusi ja alustatud on seaduse uue tervikteksti ettevalmistamisega:  2016. aastal jõustusid muudatused seoses EL kuriteoohvrite direktiivi ülevõtmisega.  2017. aastal jõustus naiste tugikeskuse teenuse regulatsioon. Samuti lisati seadusesse võimalus saada ohvriabiteenuseid inimkaubanduse eeldatavatel ohvritel. Lisaks tekkis võimalus kuni 60 päeva ulatuses ilma kriminaalmenetluseta saada teenuseid inimkaubanduse kahtluse korral.  2018. aastal laienes alaealiste lepitusteenuse sihtrühm ning uuendati alaealiste lepitusteenuse korda; muudatused olid seotud alaealiste erikohtlemise muudatustega.  2019. aastal lisati seadusesse uue sihtrühmana terrorismiohvrid.  2020. alustas SoM uue ohvriabi seaduse eelnõu ettevalmistamist ja kooskõlastusringi läbis uue seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, milles on põhjalikult ja terviklikult analüüsitud ohvriabisüsteemi ja teenuste arendamisega seotud kitsaskohti ja võimalikke lahendusi. 84. Ohvriabiteenust pakuvad üle Eesti jätkuvalt ligi 30 ohvriabitöötajat (2015: 29), kes töötavad enamasti politseijaoskondades ja pakuvad tuge ja nõustamist kuriteo, vägivalla või halva kohtlemise ohvriteks langenutele. Kõige suurema osa ohvriabi juhtumitest moodustavad lähisuhtevägivalla juhtumid. 2015. aastal pakuti ohvriabi teenust 6247 ohvriabisse pöördunud kliendile. 2020. aastal nõustasid ohvriabitöötajad ohvreid kokku (sh kriisitelefonil) 10 400 korral. 2020. aastal jõudis ohvriabitöötajateni 3313 uut lähisuhtevägivalla all kannatanut. 85. Ohvriabis on lisandunud mitmeid uusi teenuseid. Näiteks 2019. aastal võttis SKA üle inimkaubanduse nõuandeliini korralduse ja sellest ajast jätkab teenuse arendamist ise. Samasuunaline arendus toimub 2021. aastal inimkaubanduse varjupaigateenuse korraldusega. Alates 2019. aastast on inimestel võimalik pöörduda ööpäevaringselt ohvriabi kriisitelefonile 116006, kus pakutakse nõustamist vägivalla või halva kohtlemise ohvriteks langenutele. Kõige rohkem pöördutakse kriisitelefonile seoses perevägivalla teemadega – 2020. aastal pöörduti perevägivalla osas veidi enam kui 1000 korral. Kokku nõustati kriisitelefonil 4657 korral, sh 16% nõustamisi toimus veebi teel. Peale perevägivalla pöördutakse kriisitelefonile enim seoses sotsiaalsete probleemide, muu vägivallaga, suitsiidimõtetega ning leina teemadega. Loodud on juhtumikorralduse mudel MARAC (vaata täpsemalt peatükist 3). 86. Naiste tugikeskuste teenus, mida pakuvad MTÜ-d, on saanud püsivalt rahastust riigieelarvest alates 2014. aastast. Naiste tugikeskused pakuvad naistele ja nendega kaasas olevatele lastele esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist, vajadusel psühholoogilist nõustamist, juriidilist nõustamist või turvalist ajutist majutust üle Eesti. Kui 2015. aastal oli Eestis 13 tugikeskust, siis tänaseks 16. 14 maakonnas üks tugikeskus ja Harjumaal kaks tugikeskust. Lisaks pakuvad tugikeskuse teenust ka mõned kohalikud omavalitsused. 2018. aastal koostati naiste tugikeskuse teenuse kirjeldus. Naiste tugikeskused abistasid 2020. aastal 2153 naist ja majutust vajas 135 naist ning 2019. aastal vastavalt 2177 ja 155 naist (2015: 5468 ja 190). 60 Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatus, 19.06.2020. https://eelnoud.valitsus.ee/main#tZ8cibG3 13 Väärkoheldud laste abistamise süsteemi loomine ja lastele teenuste pakkumine 87. Sotsiaalministeeriumi poolt valmis 2015. aastal väärkoheldud laste abistamise süsteemi poliitikaanalüüs61. Seksuaalselt väärkoheldud lapse abistamise süsteemi teemal on iga-aastaselt korraldatud võrgustikukohtumisi. Väärkoheldud lapse ülekuulamise teemal korraldasid Islandi Barnahus´i eksperdid kahepäevase koolitusseminari Eesti spetsialistidele, et tõsta spetsialistide oskusi väärkoheldud lapsega kontakti loomisel, vestlemisel ning ülekuulamisel. 88. 2017. aasta alguses käivitus lastemaja pilootprojekt, mis on lapsesõbralik erialade vaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Tänaseks on lastemajad olemas Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele. Lastemaja pöördumisi oli 2020. aastal 428, 2019. aastal 409 (254 põhja ja 148 lõuna), 265 tüdrukut ja 137 poissi. 2018. aastal pöördus lastemajja 245 last, neist 137 juhul alustati STARi menetlus. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused 89. 2015. aastal alustati seksuaalvägivalla ohvrite toetamise ja juhtumite tuvastamise tõhustamist avalikkuse teavitamise ja tervishoiuasutuste teenusepakkumise valmisoleku loomise (eelkõige seksuaalvägivalla ohvritelt bioloogiliste jälgede kogumise komplektide, vastavate juhiste koostamise ning meedikutele koolituste pakkumise kaudu). Koolitused viidi läbi meedikutele, võtmespetsialistidele, katsetati rehabilitatsiooniteenust seksuaaltervise kliinikutes, koostati tegevusjuhised ja läbi www.amor.ee keskkonna pakuti nõustamist seksuaalvägivalla ohvritele. 90. 2017. aastal alustati seksuaalvägivalla ohvrite standardiseeritud teenuse arendamisega Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel. Eestis pakutakse seksuaalvägivalla läbielanutele sõltumata vanusest või soost kompleksset abi neljas Eesti piirkonnas (seksuaalvägivalla kriisiabikeskused ehk SAKid). Seksuaalvägivalda kogenud ohvrite standardiseeritud kompleksteenuse üldeesmärgiks on seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud abi osutamise koordineerimine ja arendamine valitud tervishoiuasutustes (SAKides). SAKid teevad koostööd õiguskaitse, tervishoiuteenuse osutajate ning sotsiaalvaldkonna asutustega, mh kogutakse seksuaalvägivalla ohvritelt ka bioloogiliste tõendmaterjali. SAKid tegutsevad neljas Eesti haiglas: Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas. Teenuste kaudu saavad seksuaalvägivalla ohvrid kiiret esmast abi koos nõustamise ja meditsiinilise läbivaatusega. Sotsiaalkindlustusamet katab osa-ajaga töötavate seksuaalvägivalla ekspertide töökulu (2 inimest, sh üks ekspert Tartu Ülikoolist); osaajaga kvaliteedikoordinaatorite tasu (kahes suuremas SAKis 2 inimest) ning osaajaga SAK koordinaatorite tasu SAKides (4 inimest), täiendava tasu meditsiinitöötajatele 24/7 väljakutsetel. Haiglat rahastavad haigekassa kaudu ülejäänud personalikulud, ruumi ning muu vajaliku kulu (testid jms). Justiitsministeerium rahastab iga-aastaselt bioloogiliste jälgede kogumise komplektide komplekteerimist. SAKi teenused lähtuvad standardiseeritud juhistest 62ning protokollidest, mille on heaks kiitnud Eesti Naistearstide Selts ning Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt. SAKide poole pöördunute arv: 2021 (20.03.2021 seisuga) - 31, 2020 – 128, 2019 – 133, 2018 – 92, 2017 – 48, 2016 – 41. Aastatel 2016-2020 abistati kokku 430 inimest, peamiselt naisi, aga ka 9 meest. Teenused inimkaubanduse ohvritele 91. Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenust on läbi aastate SKA hankinud teenuselepinguga MTÜ-lt Eluliin. Prostitutsiooni kaasatutele on kolm tugikeskust63 kolmes linnas: Tallinnas Atolli keskus, Tartus Toome keskus, Jõhvis AVA keskus. 2016. aastal ilmus Eluliini ja TAI koostööna prostitutsiooni kaasatute (valim 151 naist) terviseuuring64, mis näitas, et Eestis elavad prostitutsiooni kaasatud naised kannatavad keskmisest naisest enam vägivalla ja vaimse tervise probleemide käes; pooltel on olnud depressioon, enam kui kolmandikul ärevushäired, viiendik on proovinud endalt elu võtta. Veerand vastanutest on elu jooksul narkootikume süstinud ja enamik on elu jooksul kokku puutunud ka vägivallaga – ligikaudu 60% vaimse, 60% kehalise ning 50% seksuaalse vägivalla erinevate vormidega. Prostitutsiooni kaasatute sihtrühma suuruseks MTÜ-de ekspertarvamuse 61 Sotsiaalministeerium 2015, avaldamata. 62 Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (Laanpere, M. & Part, K. 2015) 63 Keskuste kontaktid. 64 „Prostitutsiooni kaasatud naiste terviseuuring“ (2016). 14  kohaselt on ca 700 – 1000 inimest, mis on mitmeid kordi vähem 2006. aastal hinnatud arvust (1000 – 4200). 92. Inimkaubanduse nõuandeliin pakub nõuandeid ja toetust nii telefoni teel kui näost näkku klientide nõustamisena alates 2004. aastast, kaua aega MTÜ Living For Tomorrow poolt korraldatuna, kuid alates 2019. aastast Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusena. Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini kaudu nõustatud kliente oli 2020. aastal kokku 608, enim kõnesid tehti 2019. aastal ja see tulemus sarnanes aastatega 2010-2012. Nõuandeliinile helistajad on viimastel aastatel põhiliselt välismaalased, nt 2020. aastal said abi 15 riigi (Eesti, Ukraina, Valgevene, Läti, Venemaa, Usbekistani, Kasahstani, Moldaavia, Bangladeshi, Turkmenistani, India, Nigeeria, Alžeeria, Georgia, Hiina) kodanikud. 93. Varjupaigateenust ja nõustamist täiskasvanud inimkaubanduse ohvritele on kokku 8 aastat pakkunud MTÜ Eluliin, kuid alates 2021. aasta maist65 muudab SKA teenusekorraldust, kuna korduvate hankemenetluste ebaõnnestumise järel ei leitud teenuse pakkujat. Ohvrite abistamisvõimalustest teavitamine 94. Õiguskaitseasutustega kokkupuutuvaid ohvreid teavitatakse jooksvalt ohvriabiteenustest. Ohvrite teavitamiskohustus tuleneb ka 2016. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustest, millega uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud selgitama füüsilisest isikust kannatanule tema õigust pöörduda ohvriabitöötaja poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada66. Koostatud on kuriteoohvrite infolehed erinevates keeltes, mis toetavad ohvrite informeerimist nii nende õigustest kui praktilistest võimalustest abi saada. Lisaks on õiguskaitse, ka sotsiaal- ja tervishoiuasutustes ohvriabi infomaterjalid abiks ohvrite teavitamisel. 95. 2016. aastal koostas justiitsministeerium veebilehe „Abiks ohvrile“ ohvrite toetamiseks, kannatanute õiguste ja abivõimaluste tutvustamiseks. 2018. aastal avas SKA veebilehe palunabi.ee, mis koondab abivajajale info seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste, ohvriabi kriisiteleofoni, psühhosotsiaalse kriisiabi, vägivallast loobumise, taastava õiguse kohta. Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel on toodud politseijaoskonnad piirkondade kaupa ning märgitud Eesti kaardile lihtsustamaks abi leidmist, samuti on prokuratuur.ee veebilehel kontaktid seotud Eesti kaardiga. Nii prokuratuuri kui kohtute veebilehel on koondatud info kuriteos kannatanule. 96. Abivõimalustest teavitamine on olnud integreeritud ka erinevatesse vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse (vt täpsemalt peatükist 1). 97. 2019. ja 2020. aastal tehti ettevalmistusi „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ käivitamiseks. Aastatel 2021- 2023 elluviidavat projekti rahastab Euroopa Komisjon ELi strutkuurireformi tugiprogrammist, projekti viib elu Victim Support Europe koos Eesti partneritega Politsei- ja Piirivalveametist, prokuratuurist, Sotsiaalkindlustusametist, sotsiaalministeeriumist, Ida-Viru Keskhaiglast ning Narva haiglast. Kuriteoohvrite kaitse projekti eesmärgid on: parandada arusaamist sellest, mis on hetkel kuriteoohvritele nii menetluse jooksul, sellele eelnevalt kui menetluse väliselt pakutavas toes ja teenustes puudu; suurendada sidusrühmade teadmisi üksteise suutlikkusest pakkuda kuriteoohvritele teenuseid ja tuge; parandada teabe edastamist kuriteoohvritele ning teha kuritoeohvrite soovid nähtavamaks; suurendada sidusrühmade arusaamist kuriteoohvrite vajaduste kohta; parandada tugiteenustele suunamist; parandada kuriteoohvrite kogemusi ja rahulolu kuriteo ohvriks langemisest taastumisel; suurendada ühiskonna teadlikkust kuriteoohvrite õiguste ja neile kättesaadavate teenuste kohta. Ohvrite tagasiside kogumise süsteem 98. 2019. aastal loodi justiitsministeeriumi eestvedamisel koostöös prokuratuuri, politsei, ohvriabi ning kohtutega kannatanute tagasiside kogumise interaktiivne vestlusrobot ja statistikakeskkond. Tagasiside kogumise süsteem annab ülevaate, kuidas riik kannatanute kohtlemise hakkama saab ning 65 Pressiteade: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/alates-maist-osutab-inimkaubanduse-ohvritele- vajalikke-teenuseid-sotsiaalkindlustusamet. 66 Kriminaalmenetluse seadustik, § 8 lg 7. 15  kuidas olla enda ülesannetes parem, et taastada ohvrite heaolu ning vähendada võimalikke kahjusid nii vahetult seotud inimestele kui ühiskonnale. Kannatanute tagasiside kogumise internetipõhine lahendus puudus – eraldiseisvalt ning ühiselt mitme asutuse jaoks. Tagasiside kogumise süsteem kasutab tehisintellekti, mille abil küsitakse ankeedis vaid asjakohaseid küsimusi. See on turvaline ja ülevaatlik: igale asutusele luuakse statistiline ülevaade vastusest reaalajas ning koondülevaade. Seni puudus terviklik tagasiside andmises võimalus – loodud süsteemiga on kannatanule kasutamiseks üks vestlusvorm mitme riigiasutuse ning teenuse jaoks. Tagasiside andmine võimalik igas menetlusetapis, sobival ajahetkel ning sobivast seadmest. Loodud statistikakeskkond võimaldab analüüsida rahulolu sisuteemade lõikes, asutuste kaupa ning üleselt. 2.2. Parandatakse vägivallaohvrite õiguskaitset Esmatasandi õigusnõustamine 99. 2015. aastal koostati „Riigi õigusabi süsteemi korraldamise stsenaariumid“67 analüüs, mis käsitles ka esmatasandi õigusnõustamist ning millele tuginedes oli plaanis reformida riigi õigusabi süsteemi. 100. Tasuta õigusnõustamist pakub (2021 aprilli seisuga) õigusbüroo HUGO.legal koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele (2 tundi tasuta õigusnõustamist). Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Õigusnõustamise teenust pakutakse veebi vahendusel ja 15-s nõustamiskohas üle Eesti. HUGO.legal kontorid on leitavad siit. HUGO.legal haldab alates 10.04.2017 juristaitab.ee veebilehte justiitsministeeriumi toel. Tasuta õigusnõustamise ning riigi õigusabiga seotud info on toodud ka Abiks ohvrile veebilehel. 101. 2020. aastal koostas Advokatuur riigi õigusabi tutvustavad infovoldikud. 102. 2019. aastal korraldas justiitsministeerium seksuaalvägivalla ohvrite õigusnõu osutaja leidmiseks konkursi. Toetuse eesmärk oli tagada seksuaalvägivalla ohvrite õigus-nõustamine, teavitus, esindamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel. Lisaks senisele riigi õigusabi võimalustele osutus tänu toetusele võimalikuks seksuaalvägivalla üleelanutele tasuta õigusnõustamise taotlemine Eesti naiste Varjupaikade Liidu kaudu. Õigusnõustamist sooviv isik sai ühendust ENVLiga kas telefoni või e-maili teel ning vastavad kontaktandmed ja juhised omakorda seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ja ohvriabi töötajate ning politsei kaudu. Tasuta õigusnõustamise maht inimese kohta oli 5 tundi. Nõustamist pakuti 2019.68 ja 2020. aastal kokku 26 inimesele69. Riigi õigusabi raames tasuta õigusabi võimaluse loomine haavatavatele alaealistele kannatanutele 103. 2016. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega70 loodi kohustus määrata alaealisele kannatanule kriminaalmenetluses eriesindaja, juhul kui seaduslikud esindajad ei saa alaealist kannatanut huvide konflikti tõttu esindada. Menetleja määrab riigi õigusabi korras esindaja piiratud teovõimega kannatanule, kelle huvid võivad kuriteo toimepanemise või muudest asjaoludest tulenevalt olla tema seadusliku esindaja huvidega vastuolus. Eelkõige esinevad sellised asjaolud ilmselt seksuaalse ja peresisese kehalise väärkohtlemise kriminaalasjades, kus kahtlustatav on pereliige ning seaduslikul esindajal võib olla lähedane suhe kahtlustatavaga. Menetleja peab asjaolusid hinnates jõudma järeldusele, kas lapse huvid võivad tema seadusliku esindaja huvidega kriminaalmenetluses potentsiaalselt konfliktis olla, ning sellest tulenevalt otsustama riigi õigusabi 67 Riigi õigusabi analüüs. 68 2019. aastal (15.07.2019 – 31.12.2019) sai õigusnõustamist Kokku 13 inimest (12 naist, 1 mees). Sidevahendite kaudu 16 tundi nõustamist, silmast silma kohtumisel 17 tundi. 6 klienti nõustati üksnes sidevahendite kaudu. Kohtumised Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Jõgeval, Rakveres, Paides. 6 juhtumi puhul oli pöördumise ajaks algatatud kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetlus 8 korral, varalise kahju nõue 4 korral, lähenemiskeeld 3 korral, perekonnaõigus 2 korral ja muud küsimused (erinevate teenuste tutvustamine). 1 korral kliendi saatmine menetlustoimingul. 33 nõustamistunni eest tasumiseks toetusest 1300€. 69 2020. aastal sai õigusnõustamist kokku 13 inimest (12 naist, 1 mees). Sidevahendite kaudu 8,75 tundi nõustamist, silmast silma kohtumisel 16 tundi. 6 klienti nõustati üksnes sidevahendite kaudu. Kohtumised Tallinnas (16,25h), kriminaalmenetluse teemal 9h, varalise kahju hüvitamisest 0,5h, mittevaralise kahju hüvitamisest 1h, lähenemiskeeld 0,75h, perekonnaasjades 2h, jm 3h. Kohtumised Tartus (3h) - krim.menetlus 4h, jm 1,5h. Kohtumised Jõhvis (5,5h) - krim.menetlus 4h, jm 1,5h. Nõustamise sisu: Kriminaalmenetlus 11 korral (9 korral oli pöördumise ajaks algatatud kriminaalmenetlus), varalise kahju nõue 2 korral, lähenemiskeeld 1 korral, perekonnaõigus 2 korral ja muud küsimused (erinevate teenuste tutvustamine). 1 korral kliendi saatmine menetlustoimingul. 24,75 nõustamistunni eest kulus toetusest 990€. 70 Kriminaalmenetluse seadustik, KrMS § 41 lg 31 16  vajalikkuse. Lisaks vastuoluliste huvide olukorrale tuleb esindaja määrata kannatanule ka siis, kui laps on perekonnast eraldatud või kui tegemist on saatjata alaealisega välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses. Kannatanule menetleja poolt õigusabi määramist tuleb eelkõige kaaluda olukordades, kui kannatanu on süüdistatava endine või praegune pereliige või partner või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses olev isik, kui tegemist on olnud seksuaalvägivalla või inimkaubandusega. Kannatanute kättesaadavad kaitsemeetmed 104. 2016. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega on paika pandud, millised kaitsemeetmed peavad olema kättesaadavad kõigile kannatanutele: võimalus vältida kokkupuudet süüdistatavaga; kannatanut võib menetlustoimingul saata üks tema poolt valitud isik, kui menetleja pole sellest keeldunud. Kui tegemist on seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või lähisuhetes toime pandud kuriteoga, võib kannatanu taotleda, et ülekuulamise viiks läbi temaga samast soost isik.71 Vägivallaohvri tõhusam kaitse ahistamise ja jälitamise eest 105. VES perioodil on lähenemiskeeldude teemal toimunud järgmised muudatused:  2015. aastal loodi võimalus lähenemiskeelu elektroonilise valvega kohaldamiseks, mida tänaseks on praktikas kasutatud vaid ühel korral.  2017. aastal koostas JuM lähenemiskeelu teemal juhendmaterjalid. 2018-2019 Pärnu pilootprojektis koostas Lääne Ringkonnaprokuratuur vormi, mis hõlbustaks menetlejal hinnata ohvri vajadust lähenemiskeelu järele ja võimalike lähenemiskeelu tingimuste seadmist. Projektis katsetati ka lähenemist, et sündmuskohalt eemaldatakse kahtlustatav ja kannatanule jäb võimalus jääda koju.  2020. aasta mais jõustusid KrMS muudatused, millega võimaldati edasilükkamatul juhul ajutist lähenemiskeeldu kehtestada prokuratuuri määrusega ning ilma kannatanu nõusolekuta. See võimalus loodi eelkõige juhtumite jaoks, kus vägivalla ohvri kaitseks on vajalik distantsi loomine kannatanu ja vägivalda kasutanud isiku vahel, kuid kus kannatanu ei ole haavatavas olukorras viibides võimeline andma teadlikku ja läbimõeldud nõusolekut lähenemiskeelu taotlemiseks. Prokurör peab sellisel moel ajutise lähenemiskeelu määramisest teatama kohtule kahe tööpäeva jooksul, kes otsustab kannatanu nõusolekut arvestades lähenemiskeelu lubatavaks tunnistamise. 2020. aasta lõpuks oli uut sätet kasutatud vähemalt 13 perevägivalla ohvri kaitseks.  2020. aasta lõpus valmis JuM poolt tellitud tsiviilõiguslike lähenemiskeeldude analüüs.  Valitsus kiitis 1.aprillil 2021 heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni eelnõu, millega muutub kriminaalmenetlus täielikult digitaalseks ja mis annab paindlikumad võimalused menetluse läbiviimiseks. Samuti täpsustatakse KrMS revisioniga ajutise lähenemiskeelu kohaldamisala. Eelnõu jõudis Riigikokku. 106. 2020. aastal alustas SiM ettevalmistustega häirenuppude süsteemi, et katsetamiseks, et kannatanud sõltumata menetlusest saaksid häirenupuga hädaohu korral kiiresti otseühenduse politseiga. Välismaalasest ohvrite kodumaale naasmise toetamine 107. Perioodil 2015-2020 ei ole osalenud VARRE programmis ühtegi Politsei- ja Piirivalveameti tuvastatud inimkaubandusohvrit. Kolmandatest riikidest pärit eeldatavatele inimkaubanduse ohvritest kodanikele tagasipöördumise abi viimastel aastatel pakuti, samuti anti 2017. aastal ühele inimkaubanduse ohvrile tagasipöördumiseks toetus, kuid lõppkokkuvõttes inimene seda täielikult ei kasutanud. 71 Kriminaalmenetluse seadustik, KrMS § 38. 17 Eesmärk 3: Vägivallajuhtumite menetlemine on ohvrisõbralikum 3.1. Toetatakse vägivallajuhtumite võrgustikus lahendamist Võrgustikutöö ohvrite toetamiseks 108. 2015. aastal alustati aktiivsemalt võrgustikutöö arendamisega perevägivallajuhtumite ennetamiseks ja lahendamiseks. Perioodil 2015–2017 viidi JuM ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös läbi võrgustikutöö koolitused igas maakonnas perevägivalla küsimustega tegelevatele spetsialistidele. Koolituste 2017. aastal tehtud analüüs näitas, et koolitused aktiviseerisid kohapeal erinevate partnerite omavahelist suhtlust ning koolituse tulemusena oskasid spetsialistid olla tähelepanelikumad vägivallale viitavate märkide suhtes ning teadvustada paremini vajadust juhtumipõhise võrgustikutöö järele. Projekti tulemusena intensiivistus ohvriabitöötajate võrgustikutöö ning võrgustikku kaasati uusi partnereid. 109. 2015. aastal alustas SiM ettevalmistustega, et käivitada ESF vahendite toel projekt „Riskis olevate perede, sh lähisuhtevägivalla all kannatavate perede väljaselgitamine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“. Kuni 2023. aastani kestvat projekti viib ellu ja MARAC-e (võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös) koordineerib Sotsiaalkindlustusamet. Projekti esimestel aastatel arendati Ühendkuningriigis väljatöötatud MARAC mudeli eeskujul välja Eesti mudel: selleks tutvuti teiste riikide MARAC-i praktikaga, koostati mudeli standard, sh kohendati riskihindamise ankeeti DASH, lepiti kokku tugiisikute juhtumikorraldusse kaasamise plaanis (tugiisikute süsteem loodi 2019. a) ning telliti juhtumikorralduse mudeli tulemuslikkuse hindamise metoodika. 2020. aasta lõpuks oli igas maakonnas loodud vähemalt üks MARAC, suuremates rohkem – kokku 19 MARAC-i. MARAC-is osalevate asutuste hulka kuuluvad ohvriabi ja politsei (MARAC-i eestvedajad piirkonnas) prokuratuur, naiste varjupaigad, kohaliku omavalitsuse ja lastekaitse esindajad ja aina sagedamini ka tervishoiuasutuste esindajad. 110. 2017. aasta lõpus alustati Pärnumaal pilootprojekti, mille eesmärk oli katsetada erinevaid lähenemisi lähisuhtevägivalla (LSV) ohvrite kaitseks, sh praktikat eemaldada sündmuskohalt vajadusel vägivalla toimepanija, võimaldada ohvril saada kohest nõustamist, kaaluda igakordselt lähenemiskeelu kohaldamise vajadust. Projekt viidi läbi perioodil 15.12.17– 31.03.18. Projekti olid kaasatud Pärnu linnavalitsus, Lääne politseiprefektuur, Lääne ringkonnaprokuratuur, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi Lääne piirkond ja lastekaitse Lääne üksus, Tallinna vangla kriminaalhooldusosakond ning siseministeerium, sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium. JuM koostas lühianalüüsi katseprojekti juhtumite menetluspraktika kohta. SoM koos politsei ja ohvriabiga tutvustas projektis katsetatud uusi lähenemisi üle Eesti kõikides maakondades 2019. aastal. Projekti tulemusena loodi 2019. aastal riiklik 24/7 kriisitelefoni liin ning koostati lähisuhtevägivalla tõkestamiseks memorandum koos tegevuskavaga 2019–2023, mille valitsus kiitis heaks 2019. aastal ning mille rakendamist koordineerib SiM. Tegevuskava juhtrühm ministeeriumite asekantslerite ja eri asutuste juhtide taseme koguneb vähemalt kaks korda aastas. 111. Alates 2015. aastast toimib võrgustikukoostöö seksuaalvägivalla ohvrite toetamiseks ning seksuaalvägivalla juhtumite tõhusamaks menetlemiseks õiguskaitse-, tervishoiu- ning ohvreid abistavate organisatsioonide vahel. Inimkaubanduse vastase võitluse võrgustikuna tegutseb riiklik ümarlaud, mis kohtub vähemalt paaril korral aastas. Isikuandmete kaitse alased küsimused juhtumipõhises võrgustikutöös 112. Üldjuhul tähendab juhtumipõhine võrgustikutöö, et spetsialistid puutuvad kokku ja töötlevad ka isikuandmeid ning peavad seetõttu jälgima, et oleks tagatud inimeste õigus eraelu puutumatusele. Praktikas kerkib endiselt üles küsimusi, mis peegeldavad spetsialistide ebakindlust ning vähest teadlikkust, kuidas tagada tundlike ja isikupõhiste andmete kasutamisel võrgustikutöös ja ohvrite andmete edastamisel kooskõla andmekaitse põhimõtetele. Koostatavas uues ohvriabi seaduses on SoM-il kavas ohvrite andmete edastamiseks seaduslik alus selgemalt reguleerida. 18  113. 2016. aastal koostas AKI juhise isikuandmete kasutamise kohta sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusektoris Juhist tutvustati VES-i võrgustikukohtumisel 24.11.2016. Lisaks on kasutatud Europoli juhist inimkaubanduse ja andmekaitse teemas72. 114. Õiguskantsleri Kantselei on koostanud juhendi lastega töötavatele haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsetöötajatele, et aidata neil lapse abivajadusest teatamisel ja abistamisel järgida isikuandmete kaitse põhimõtteid. 115. 2019. aastal uuendati inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise juhist73, mis seab alused koostööks ja abistamise protseduuride kohta ametkondade vahel ning kirjeldab sotsiaalteenustele suunamise ja pakkumise korraldust. Juhise koostamiseks toimusid mitmed ümarlauad ja seda tutvustati inimkaubanduse ümarlaua kohtumisel oktoobris 2019. 3.2.Teisese ohvristumise vältimiseks koolitatakse õiguskaitseasutuste töötajaid ja advokaate Alaealiste erikohtlemise koolitusprogramm ja lapsesõbraliku menetluse edendamine 116. Mitmed rahvusvahelised suunised ja Euroopa Liidu alaealiste kahtlustatavate menetlusõiguste direktiiv annavad selged juhised, et lapsega õigussüsteemis töötavad spetsialistid peavad olema selleks tööks saanud erikoolituse. Lisaks tehti 2018. aastal õiguslikke muudatusi alaealiste õigusrikkujate kohtlemise korras, mis on pannud suuremad ootused spetsialistide teadmistele ja oskustele. 117. Peale selle on Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, ülikoolid ja mitmed teised asutused korraldanud koolitusi, et menetlejad kasutaksid oma töös rohkem lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid. Näiteks tegi seda Tartu Ülikool aastatel 2017−2019 rahvusvahelise projekti IDEA raames, mille eesmärk oli arendada laste esindajatena tegutsevate spetsialistide teadmisi ja oskusi, et nad suudaksid aidata lastel paremini realiseerida oma õigusi ning toetada laste osalemist neid puudutavate otsuste tegemisel (Tartu Ülikool 2019). Lastekaitse Liit töötas 2014. aastal välja laste õiguste teemalise õppemooduli ning osales 2016.−2017. aastal rahvusvahelises MAPChiPP projektis, mille raames koostati lastega töötavate lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate, kriminaaljustiitssüsteemi, haridus- ja tervishoiuasutuste spetsialistidele välja multidistsiplinaarsed koolitusmoodulid. Laste teadlikkuse parandamiseks on Justiitsministeerium koostanud lapsesõbraliku menetluse veebilehe ja spetsialistidele erinevaid õppe- ja infomaterjale. Näiteks on koostatud lapsesõbraliku menetluse meelespea koos õppevideoga ning õppevideo lapsesõbralikust menetlusest. 118. 2015. aastal telliti justiits- ja siseministeeriumi koostööna „Lapse küsitlemise käsiraamatu“ uuendamine ning lapse küsitlemise käsiraamat trükiti ning avaldati elektroonselt veebis 2016. aastal74. Käsiraamatut on jagatud kõigile spetsialistidele, kellel on kokkupuude hädaohus või abivajava lapsega ning vajadus lapsega vestelda või teda üle kuulata. 2017. aastal valmis uuendatud käsiraamatu lisatrükk. 2018. aastal koolitas Riigikohtu koolitusosakond kohtunikke ning politseinike lapse küsitlemise põhimõtete teemal. 119. 2020. aastal alustas JuM Norra projekti vahendite toel ettevalmistustega alaealiste erikohtlemise koolitusprogrammi koostamiseks. Koolitusprogramm õigussüsteemi vaatevälja sattunud lastega töötavatele spetsialistidele, mille koostamist veab Omanäolise Kooli Arenduskeskus, valmib 2021. aasta sügiseks. Lisaks toetatakse lähiajal Norra projekti vahenditest nii politseinike koolitusi kui SKA-s kinniste lasteasutuste ja vanglateenistuse töötajate koolitusi. 120. Riigikohtu koolitusosakond on korraldanud kohtunikele koolitusi alaealiste erikohtlemise muudatuste tutvustamiseks (2018), kinnise lasteasutuse teenuse tutvustamiseks (2020), EL-i alaealiste menetlusõiguste direktiivi tutvustamiseks ning lapse parimate huvidega arvestamiseks (2021). 72 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/inimkaubanduse_ohvrid_ja_an dmekaitse_europoli_juhendmaterjal.pdf. 73 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ik_juhis_2019.pdf. 74 www.kriminaalpoliitika.ee/lapsekysitlemisekasiraamat. 19 Koolitused menetlejatele ohvrisõbraliku menetluse tagamiseks 121. Lähtuvalt EL ohvrite direktiivi nõuetest ning vajadusest tagada kuriteoohvrite teisest ohvristumist ennetav ning ohvreid lugupidav ning väärikas kohtlemine, koostati 2015. aastal menetlejatele, kohtunike, advokaatidele ning ohvriabitöötajatele suunatud nn sensitiivsustreeningute lähteülesanne ning koostati abistavad juhendmaterjalid politseinikele ohvrite direktiivi rakendamiseks. EL ohvrite direktiiviga ülevõtmisega seonduvad koolitused toimusid politseinikele ning prokuröridele 2016. aastal. 122. 2016. aastal töötas Sisekaitseakadeemia välja kuriteoohvrite sensitiivse kohtlemise koolituse õppekava, mida on pakutud täiendkoolitusena politseinikele. Koolituste erinevate moodulite põhjal menetlejate koolitamisega on jätkatud ka 2019. ja 2020. aastal. 123. Riigikohtu koolitusosakond on korraldatud kohtunikele perevägivalla teemalisi koolitusi:  2016. aasta märtsis toimus kaks koolitust lähisuhtevägivalla teemal, kus käsitleti lähisuhtevägivalla teooriaid, psühholoogilisi aspekte ning vastavasisulist kohtupraktikat ja kaasusi. Lektoriteks olid Silvia Kaugja ja Andres Sild.  2017. aasta märtsis toimus kaks koolitust lähisuhtevägivalla psühholoogiliste aspektide teemal. Tegemist oli 2016. aasta lähisuhtevägivalla koolituse jätkukoolitusega. Koolitusel selgitati vägivalla mõistet, inimese käitumist pärast füüsilise lähisuhtevägivalla episoodi, traumaatilist seotust ning lähisuhtevägivalla mõju lastele. Lektoriks oli Andres Sild.  2018. aasta mais toimus kaks koolitust naistevastane vägivalla ja seksuaalvägivalla ohvrite kohtlemise teemal. Koolitustel leidsid käsitlemist kolm teemat: 1) 2017. aastal jõustunud karistusseadustiku jt seaduste muudatused seoses EN Istanbuli konventsiooni ratifitseerimisega; 2) Inimkaubanduse olemus, selle eri vormid ning inimkaubanduse tagajärjed ohvritele, samuti tutvustati 2017. a ohvriabi seaduse muudatusi ja ohvriabiteenuseid; 3) Seksuaalvägivalla olemus ja levik, ohvri käitumine seksuaalvägivalla toimepanemise hetkel ning pärast seda koos vigastuste tõlgendamisega ning lisaks jagati kohtunikele teadmisi seksuaalvägivalla ohvrite nõustamisest. Lektoriteks olid Anne Kruusement, Kristiina Luht, Kai Part ja Made Laanpere. 3.3. Vägivallajuhtumeid uuritakse tõhusamalt Alaealiste õigusrikkumistele reageerimise revisjon 124. 2015. aastal koostas SoM koos partneritega alaealise mõjutusvahendite seaduse tühistamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse ning esitas eelnõu kooskõlastamisele 2016. aasta suvel. SHS muudatused võeti vastu 2017. aastal ja jõustusid 2018. aastal. 2018. aastal jõustusid ka alaealiste erikohtlemisega seotud muudatused menetlusseadustikes: menetlejate võimalused kohaldada mittekaristuslikke mõjutusvahendeid laienesid, seati sisse kohustus eelistada karistusele mõjutusvahendeid, lühendati alaealiste arestikaristuse pikkust jms. 125. JuM koostöös SiM-iga analüüsis 2016. aastal alaealiste õigusrikkumistele reageerimise menetlus- ja karistuspraktikat. Hetkel on JuM tellimusel käimas muudatuste mõju hindamine: RAK analüüsib antropoloogilise lähenemise kaudu, kuidas noored ise ning nende lähikondlased tajuvad, mõtestavad ja kogevad õigusrikkumisele järgnevat menetlusprotsessi; RAKE analüüsib menetlus- ja karistuspraktikat ning kohtueelses menetluses alaealiste hindamise küsimusi, ning EMOR viib läbi lühisekkumiste analüüsi. Kolme uuringu kokkuvõttes tekib üldpilt tänasest menetluspraktikast, osaliste kogemustest ja viisidest, kuidas tõhustada sekkumist alaealiste õigusrikkumiste puhul. 126. 2020. aastast töötavad prokuratuuris konsultandid, kes toetavad prokuröre töös alaealiste õigusrikkujatega, sh peredega suhtlemisel, õigete sekkumismeetmete valimisel ja teenustele suunamisel. Alaealiste õigusrikkujate muudatuste toetamiseks valmistas JuM ette Norra vahendite toel elluviidava alaealiste erikohtlemise projekti, mis käivitus 2020. aastal. Projektis on ette nähtud eraldi tegevused ka tõsiste rikkumiskäitumisega noorte kohtlemise viiside arendamiseks – Cynefin koolitus spetsialistidele, ringist välja mudeli (juhtumipõhine võrgustikutöö) rakendamine. Ohvrisõbralik kohtlemine 127. 2016. aastal võttis Eesti üle EL ohvrite direktiivi. EL ohvrite direktiivist tulenevate KrMS muudatustega eesmärgiks oli seada kannatanute kohtlemisel kriminaalmenetluses esikohale kannatanu individuaalsust arvestav lähenemine: eesmärgiks on kannatanute õiguste parem kaitse 20  ning nende menetlusliku seisundi tugevdamine. Muudatustega rõhutati, et 1) kuriteoohvreid tuleb tunnustada ja kohelda austavalt, diskreetselt ning professionaalselt, ühelgi moel diskrimineerimata; 2) kõigis kokkupuudetes kriminaalmenetluse raames tegutseva pädeva asutusega ja ohvritega tuleb arvestada kuriteoohvrite individuaalset olukorda; 3) kuriteoohvreid tuleks kaitsta uuesti ja korduvalt ohvriks langemise ja hirmutamise ning kättemaksu eest; 4) kannatanule tuleb tagada pädevate asutuste poolt vajalik ja arusaadav teave menetluse kohta. 128. Ohvrite direktiiviga lisandus kriminaalmenetluse seadustikku menetlejatele kohustus tagada kannatanu individuaalsete kaitsevajaduste hindamine ja kannatanule abivõimaluste tutvustamine. Samuti loodi võimalus, et lapsele võib määrata riigi õigusabi korras esindaja, juhul kui seadusliku esindaja huvid on vastuolus alaealise kannatanu huvidega. 2019. a lisandus võimalus, et isikuvastaste kuritegude ning alaealiste ja perekonna vastaste kuritegude ohver saab avaldada menetluses arvamust temale kuriteoga kaasnenud mõju kohta ning kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise kohta. 129. 2017. aastal viidi justiitsministeeriumi tellimusel läbi „Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring“, milles mh küsitleti inimesi, kes on olnud kriminaalmenetluses kannatanu rollis. Uuringust selgus, et kannatanu vajaduste hindamine ja kannatanu teavitamine abi võimalustest ei lähtuta piisavalt kannatanu vaatest. Ohvrite arusaamist oma õigustest takistab muuhulgas juriidiline keelekasutus ning spetsialistide vähene oskus selgitada kannatanu õigusi lihtsalt ja arusaadavalt. Seega leiti uuringus, et vaja on muuta õiguskaitsesüsteemis teabe jagamise viisi selliselt, et see jõuaks nii ohvri, tema lähedaste kui ka teiste juhtunuga seotud inimesteni. Kannatanud hindasid spetsialistide tööd üldiselt heaks. Spetsialistide endi poolt toodi ohvrite nende vajadustest lähtuvat kohtlemist pärssiva tegurina esile seda, et enda töös peavad nad tegelema palju ka erinevate tehniliste kitsaskohtadega nii asutusesiseselt kui ka –väliselt. Uuringus tehtud ettepanekuna on õiguskaitsesüsteemis vaja teha koostööd erinevate asutuste vahel, et ohvrile kulgeks menetlusprotsess sujuvamalt. 130. Ohvrisõbralikku menetlust on arendatud juhiste, koolituste ja koostööprojektidega. 2019 koostas JuM koostöös prokuratuuri jt partneritega kannatanutele kuues keeles infolehed, kannatanute parima kohtlemise käsiraamatu ning korraldas erinevatele spetsialistidele üle Eesti infopäevi ja koolitusi kannatanu parima kohtlemise teemal. Oluline on menetlejate spetsialiseerumine perevägivalla teemadel, samuti supervisioon igapäevaselt keeruliste vägivallajuhtumitega töötavatele menetlejatele. 131. 2019. aastal loodi kannatanute tagasiside kogumise süsteem. Kannatanul on võimalik anda veebipõhiselt anonüümselt eesti, vene ja inglise keeles tagasisidet, kuidas politsei, prokuratuur, kohus, ohvriabi nende abistamisega toime tulid. 2020. aastal koostatud lühianalüüs annab ülevaate ühe aasta jooksul politsei, prokuratuuri, kohtute ning ohvriabi kohta kogutud tagasisidest. 132. 2021. aastal käivitub JuM-il koostöös Euroopa ohvriabi võrgustikuga kaheaastane rahvusvaheline projekt „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“75 ohvrite õiguste ja kaitse parandamiseks, mida Euroopa Komisjon rahastab 0,5 miljoni euroga. Seksuaalvägivalla juhtumite uurimine 133. 2015. aastal komplekteeriti ESTL projekti raames, koostöös paljude asutustega (sh Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, politsei ja tervishoiuasutused) seksuaalvägivalla ohvritelt bioloogiliste jälgede kogumise komplektid. Lisaks koostati vastavad juhised komplektide kasutamiseks ning korraldati erinevaid arutelusid, et kokku leppida ohvri ning komplektide kogumise, talletamise ning liikumise protsessid, et sel viisil kogutavaid tõendeid saaks arvesse võtta kriminaalmenetluses. Projekti tulemusena saavutati komplektide kasutamiseks seksuaalvägivallaohvrite puhul valmisolek üle Eesti. 134. Seksuaalvägivalla ohvrite standardiseeritud teenuse arendamist alustati Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel 2017. aastal. Teenuse arendamise eesmärgiks oli võimaldada seksuaalvägivalla läbielanutele kompleksset abi neljas Eesti piirkonnas. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK- 75 Projekt „Effective referral and assistance mechanisms of victims of crime for reducing the harm of victimization”. 21  id) pakuvad neljas Eesti haiglas 24/7 abi inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda viimase seitsme päeva jooksul. Loodud on SAK-e tutvustav video ning korraldatud erinevaid SAK-ide tööd tutvustavad ning seksuaalvägivalla ennetuskampaaniad76. Samuti loodi nii SAKi-de põhised kui asutuste vahelised (sh häirekeskuse, politseiga) koostööd puudutavad juhised. 135. Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamise on loodud lastemaja teenus, mille tagamiseks on sõlmitud peamiste koostööpartneritega77 koostöölepped. Lastemaja lähtub enda töös ka rahvusvaheliselt koostatud lastemajateenuse osutamise standardist78. 136. Riigiprokuratuur on analüüsinud erinevatel VES aastatel seksuaalvägivallaga seotud menetlus- ja karistuspraktikat79 ning teinud selle põhjal ühtse menetlus- ja karistuspraktika kokkuleppeid. Registreeritud seksuaalkuritegude ning menetlusprakatika ülevaateid on jagatud seksuaalvägivalla ohvrite teenuste juhtrühmas ning töökoosolekutel. 2020. aasta analüüsis80“ on toodud ülevaade laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetlemise võimekusest. Menetluspraktika ühtlustamine 137. 2019. a suvel loodi Riigiprokuratuuris eraldi riigiprokuröri ametikoht, kes tegeleb spetsiaalselt kannatanute kaitsmise temaatikaga ning perevägivalla menetluspraktika ühtlustamisega. 138. Tagamaks ühtne praktika perevägivalla vastu võitlemisel, on nii politsei kui prokuratuur koostanud vastavad suunised. PPA kinnitas 2020. aastal lähisuhtevägivalla juhtumitele reageerimise ja sellega seotud infovahetuse korraldamise juhendi ning ohvriabile info edastamise korra – need dokumendid sätestavad üldised põhimõtted, millest väljakutsele reageeriv politseinik olukorda lahendades lähtub, sündmuskohal läbiviidavad tegevused, teabe kogumise ja sälitamise, riskide hindamise, koostöö partneritega jms. 139. 2020. aasta oktoobris toimus esimene lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröride ümarlaud. Ümarlaua tulemusena sõnastati menetluspraktika ühtlustamiseks lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröride ühtse menetluspraktika kokkulepe.81 Sarnaselt igal aastal toimuvatele alaealistele spetsialiseerunud prokuröride ümarlaudadele, on riigiprokuratuuril kavas edaspidi regulaarselt korraldada ka LSV-le spetsialiseerunud prokuröride ümarlaudu. 140. Inimkaubanduse keerulisemate juhtumite arutamiseks on paaril korral kokku kutsutud laiem võrgustik ja arutatud erinevaid lahendusviise. 3.4. Korrastatakse töövahendajate ja tööandjate tegevuse üle tehtavat järelevalvet 141. 2015. aastal sõlmiti PPA ja Tööinspektsiooni vahel koostööleping ühiste kontrollkäikude teostamiseks ja ühiskoolituste läbiviimiseks. Ühiskoolitused toimusid 2016. ja 2017. aastal neljas piirkonnas üle Eesti kaasates valdkonnas tegutsevad menetlejad politseist, tööinspektsioonist, prokuratuurist ja maksu- ja tolliametist ning korduskoolitus toimus 2019. aastal. Alates 20.01.2019 anti eraõiguslike töövahendajate ja renditööjõu vahendajate tegevuse üle riiklikku järelevalve teostamise kohustus Tööinspektsioonile, tööturuteenuste ja – toetuste seaduse (TTTS) muudatusega anti Tööinspektsioonile järelevalve õigus TTTS §-des 38 ja 39¹ sätestatud nõuete täitmise üle. 142. Alates 2017 tegeleb Tööinspektsioon (TI) lähetatud töötajate registreerimisega ning nii esitatud teadete ( 2017: 330; 2018: 602; 2019: 870, 2020: 544) kui lähetatud töötajate arv (2017: 1221; 2018: 2581; 2019: 3509, 2020: 1969) on aastatega olnud kasvutrendis, siis 2020. a see vähenes oluliselt Covid-19 mõjul. 143. Ühisreide koostöös PPA ja EMTA-ga on läbi viidud iga-aastaselt: 2016-2020 kokku 475 reidi, neist 150 seotud välismaalastega, jagunedes aastate kaupa nii: 2016 100 kontrollreidi, neist 15 seotud 76 Seksuaalvägivalla lühilood ja abivõimalused; Novell 1, Novell 2. 77 Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigiprokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. 78 Barnahusi kvaliteedinõuded. 79 Lastevastastes seksuaalkuritegudes kannatanute kaitse ja ühtse karistuspraktika põhimõtted (Riigiprokuratuur, 2017). 80 „Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamine“ (Justiitsministeerium, 2020). 81 https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2020/perevagivald 22 välismaalastega; 2017 36 reidi, neist 7 seotud välismaalastega; 2018 53, neist 13 seotud välismaalastega; 2019 l65, neist 38 seotud välismaalastega, 2020 121, neist 77 seotud välismaalastega. PPA reidide üldarv on aastate 2015-2019 peale kokku 2988, sh on koostööreidid TI, EMTAga. 2020. aastal teostas PPA koostöös EMTA-ga ja TI-ga 31 kontrollkäiku välismaalaste töötamise tingimuste ja viibimisaluste kontrollimiseks. 23 Eesmärk 4: Vägivalla toimepanijate kohtlemise viisid on mõjusamad ja nende retsidiivsus on vähenenud 4.1. Tõhustatakse vägivallatsejate kohtlemist kogukonnas Pereteraapia MDFT õigusrikkumisi toimepannud noortele 144. 2015. aastal projektina käivitunud mitmedimensiooniline pereteraapia MDFT programm tõsise riskikäitumisega noortele ja nende peredele on kättesaadav üle-eestiliselt ning tagatud on teenuse riiklik rahastus. 145. JuM eestvedamisel hakati 2015. aastal Norra vahendite toel82 pakkuma tõsiste käitumisprobleemidega alaealistele õigusrikkujatele uut tõenduspõhist sekkumist „Mitmedimensionaalne pereteraapia MDFT“, et ennetada nende vanglasse sattumist. Tänaseks on sekkumisest kujunenud üks peamisi kinniste asutuste alternatiive intensiivset tuge vajavatele noortele. Sekkumine on üle-eestiliselt kättesaadav: MDFT-d pakuvad neli Sotsiaalkindlustusameti (SKA) meeskonda üle Eesti ja lisaks minimaalses koosseisus meeskond Viru vanglas ning 2018. aastast koolitati terapeute Maarjamaa Hariduskolleegiumis (MHK)83. Jooksvalt tegeletakse uute terapeutide koolitamisega. MDFT meeskondade litsentside uuendamine on kavas 2021. aastal. 146. 2018. aastal toimus MDFT projektijärgselt rahastuselt üleminek riigieelarvelisele rahastusele SKA eelarve kaudu. MDFT aastaeelarve on viimasel kahel aastal olnud ca 650 000 eurot. Riigieelarvest rahastamisele üleminekule eelnes MDFT tõhususe analüüs, mille viis JuM tellimusel 2017. a läbi Praxis84. Projektijärgselt koordineerib MDFT arendamist SKA, alates 2018. aastast on SKA-s ohvriabi osakonnas tööl eraldi MDFT koordinaator. 147. MDFT pereteraapias osalenud noorte arv on aasta-aastalt tasapisi kasvanud. Kui 2015. aastal osales MDFT-s 81 noort ja peret, siis 2018. aastal 167 ja 2020. aastalligi 200 noort. Kui projekti perioodil oli aktiivseim MDFT-sse suunaja alaealiste komisjon, siis peale komisjonide kaotamist on aktiivseimad suunajad politsei ja prokuratuur. VES perioodil on olnud probleemiks teenusele pääsemise pikad järjekorrad, eriti kõrgema riski ja abivajadusega juhtumite puhul tuleks tagada kiirem tugi. KOV-id on tõstatanud vajaduse luua võimalus kompleksprobleemidega alaealisi varasemas eas ja otse lastekaitsest teenusele suunata. Kinniste lasteasutuste süsteem 148. Tõsise riskikäitumisega noorte senine erikoolide süsteem on ümber korraldatud, loodud on kinnise lasteasutuste teenus ja käimas on teenuse arendamine. 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega loodi õiguslik raamistik uuele kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT)85, mille sihtrühma moodustavad lapsed, kelle käitumine ohustab tõsiselt enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. KLAT on vanglale alternatiiviks õigusrikkumisi toime pannud alaealistele ja alates 2018. a juulist ka alaealistele vahistatutele. 149. Alates teenuse loomisest 2018. aastal on nõudlus kohtade järele olnud püsivalt suur. 2019. aasta lõpus pakkusid KLAT kohti lisaks MHK-le AS Hoolekandeteenused hallatav Rakvere Lille Kodu, kes tegeleb mõõduka ja raske intellektipuude ja käitumishäirega alaealistega ja pakub teenust kuni kaheksale noorele, Tallinnas osutab teenust Tallinna Laste Turvakeskus, kus on neli õppekohta. 2020. aasta septembris avati Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodu (kuus kohta), kuhu saadetakse lapsed peamiselt sotsiaalhoolekande seaduse alusel ning noored, kes on vägivaldsed pigem enda kui teiste vastu. TAI rahastusel käivitus 2019. aastal Ida-Viru keskhaigla sõltuvusprobleemidega noorukite ravikeskus „Torujõe noortekodu“ 13-18aastastele noortele. 150. 2019. aastal alustati erinevate algatustega, et parandada kinniste asutuste tööd laste ja noorte kohtlemisel. Näiteks 2019. aasta lõpus algas välisvahendite toel JuM-i poolt läbi viidav alaealiste erikohtlemise projekt, mille raames arendatakse nii kinniste lasteasutuste töötajaid ja seal 82 Kuni 31.07.17 oli MDFT osa eelnevalt kindlaksmääratud projektist „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“, mida rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“. 8383 Vaata MDFT meeskondade infot. 84 „Mitmedimensioonilise pereteraapia tõhususe uuring“ (Praxis, 2017). 85 Vt täpsemalt kinniste lasteasutuse teenuse kohta. 24  pakutavaid sekkumisi. 2019. aastal alustas Sotsiaalkindlustusamet KLAT kontseptsiooni koostamist ning lisaks arendati kinnistest lastasutustest ja vanglast vabanevate noorte jätkutuge innoprogrammi toel. Tugi vägivallast loobumiseks 151. Loodud on erinevaid võimalusi, et saada tuge ja nõu vägivallast loobumiseks. 2020. a mais avas Sotsiaalkindlustusamet vägivallast loobumise tugiliini 6606 077 inimestele, kes on mures enda või oma lähedase vägivaldse käitumise pärast. Tugiliinile saab pöörduda telefoni teel tööpäeviti kell 10-16, abi saab ka e-posti teel. Tugiliini nõustajad, keda hetkel on kaks, osutavad nõustamist eesti, vene ja inglise keeles. 2020. aastal tehti tugiliinile ligi 200 pöördumist. 152. 2020. aastal tegi SKA põhjaliku kaardistuse vägivallast loobumise toetamise teenustest86. Vägivalla toimepanijatele mõeldud sekkumisi on arendatud, kuid kättesaadavust tuleb veel parandada ja programmide mõju täpsemalt hinnata. Eestis on kasutusel vägivallatsejate toetamiseks järgmised programmid: 1) vanglas ja kriminaalhoolduses pakutav sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“1, 2) MTÜ Vaiter pakutavad programmid „Hoolivad isad“87 ja „Vägivalda kasutavad naised“88, 3) EELK Perekeskuse89 ja MTÜ Hingekeel90 pakutavad sotsiaalprogrammid „Sisemine kindlus“ ja „Löömata teekond“. Programmides osalejate tagasiside peale sekkumist on olnud positiivne, kuid oluline on hinnata pikemaajalist mõju, samuti leida lahendused programmides osalejate poolt probleemina esile toodud jätkuteenuse vajadusele.91 Sotsiaalkindlustusametil olid 2021. aasta alguses sõlmitud lepingud individuaal- ja grupinõustamise osutamiseks seitsme koostööpartneriga. KOV-ide valmisolek või võimalused erinevaid vägivallatsejate ennetusprogramme või sekkumisi toetada on napid. 153. Alates 2020. aasta novembrist katsetab politsei koos sotsiaalkindlustusameti nõustajatega teenust, kus esmakordselt perevägivallas kahtlustatavana kinni peetud või üle kuulatud inimestele pakutakse võimalust rääkida enda vägivallaprobleemist ja tutvustatakse vägivallast loobumise tugivõimalusi ning motiveeritakse vägivalda vältima. Pilootprojekt viiakse läbi kahes suuremas linnas - Tallinnas ja Tartus. Projekti esimese kahe kuu jooksul nõustus esmase vestlusega 28 inimest ning neist enamikul jäi nõustajaga pikem kontakt. 154. Sotsiaalkindlustusamet valmistas 2020. aastal ette välisvahenditest uute vägivalla toimepanijatele sekkumiste arendusi selliselt, et 2021. aastast töötab MTÜ Eluliin välja seksiostjatele mõeldud uut sotsiaalprogrammi. Sotsiaalprogrammi eesmärk on pakkuda seksi ostjatele teadmisi inimkaubandusest, õigusest, tervishoiust ja muudest sotsiaalsetest aspektidest, mis on seotud seksi ostmisega. Seksiostjatele pakutakse individuaalset nõustamist seksi ostmisest loobumiseks. 155. KOV-ide ja erinevate spetsialistide teadlikkuse tõstmiseks olemasolevatest sekkumistest korraldas JuM koos SKA jt partneritega 2018. aastal 11 Eesti maakonnas nn teenuste messid92. Teenustest teadlikkuse tõstmise seminare on kavas korrata 2021. aasta sügisel. 156. Loodud on paindlikum õiguslik raamistik süüdlase mõjutamiseks kogukonnas. Kohtueelses menetluses on laiendatud kohustuste kataloogi, mida menetluse lõpetamisel võib prokuratuur kuriteo toimepanijale, sh ka vägivalla toimepanijale määrata. Alates 2019. aasta juulist saab menetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu võimalusega kontrollida keelu täitmist elektroonilise valve seadmega ning samuti lisandus asjakohase vabakohustuse määramise võimalus. 2018. aasta menetlusseadustike muudatustega laiendati alaealise toimepanija korral kohaldatavate kohustuste kataloogi, muudatused tulenesid AMVS tühistamisega seotud ümberkorraldustest. 86 Ülevaade vägivallast loobumise toetamise teenustest Eestis 2020. aastal. 87 MTÜ VAITER. 2020. Programm „Hoolivad isad“. Veeb: https://vaiter.ee/hoolivad-isad/ 88 MTÜ VAITER. 2020. Programm „Vägivalda kasutavad naised“. Veeb: https://vaiter.ee/vagivalda-kasutavad-naised/ 89 EELK Perekeskus. 2020. Sotsiaalprogrammid. Veeb: https://perekeskus.eu 90 MTÜ Hingekeel. 2020. Programmid. Veeb: https://hingekeel.ee/programmid/ 91 Kass, V. (2020). Ülevaade vägivallast loobumise toetamise teenusest Eestis 2020. aastal. 92 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/noorte-oigusrikkujate-ja-soltlaste-abistamiseks-moeldud-teenuste-mess. 25 157. Programmikohustuse määramise võimalust kasutatakse aina enam nii noorte vägivallaprobleemide kui perevägivalla korral, et parandada teo toimepanija oskusi kontrollida paremini oma käitumist, arendada sotsiaalseid oskusi ning kujundada hoiakuid. Näiteks kriminaalmenetluse lõpetamisel on sotsiaalprogrammi kohustusena KrMS § 201 alusel määratud alaealistele pereteraapiat MDFT, agressiivsuse asendamise treeningut ART-i, programme Murdepunkt ja Puhas tulevik. 2019. a määrati nt lähisuhtes kehalise väärkohtlemise toimepanijatele KrMS § 202 alusel kohustusi osaleda paarisuhtevägivalla vähendamise programmis, vanemluse toetamisele ja peresuhete parandamisele suunatud programmides93. Seni on programmis osalemist kaetud projektide raames, osaliselt psühholoogilise nõustamise raames (nt kui osaletakse perena) või süüdlase enda poolt. Programmide kättesaadavus on piirkonniti ebaühtlane. Üldjuhul on probleemiks programmide kehvem kättesaadavus väiksemates linnades ja maakohtades, samuti programmide alustamise ebaregulaarsus. Tähelepanu õigusrikkujate vaimsel tervisel 158. 2018. aastal JuM tellitud ja Praxise poolt läbi viidud tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüsist selgus, et psüühikahäired (sh sõltuvusprobleemid) on tõsiste käitumisprobleemidega laste seas pigem reegel kui erand ning tänased tõsiste käitumisprobleemidega lastele pakutavad teenused ei ole sobivad psüühilise erivajadusega lastele, kelle käitumine on sageli äärmiselt vägivaldne, raskesti mõistetav ja ettearvamatu. Oskamatust selliste lastega toime tulla on tunnistanud ka spetsialistid. Arvestades üldist psühhiaatrilise ravi piiratud kättesaadavust, on vajadus psühhiaatrilise ravi teenuse integreerimiseks kõikidesse mitmekomponendilistesse teenustesse nii haridus-, sotsiaal- kui õiguskaitsesüsteemis. Selleks, et tõhustada kogukondlike sekkumisvõimaluste pakkumist, tuleks kaaluda alaealiste kriminaalhoolduses perepõhise juhtumikorralduse rakendamist. 159. 2020. aasta alguses valmis Justiitsministeeriumil koostöös teadlaste ja psühhiaatritega õigusrikkujate vaimse tervise uuring94. Uuringu eesmärgiks oli anda ülevaade kinnipidamisasutustes viibijate vaimse tervise diagnoosidest, kirjeldada tänaseid sekkumisvõimalusi ning pakkuda välja lahendused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks kriminaaljustiitssüsteemis eesmärgiga vähendada korduvkuritegevust. Vaimse tervise häirega õigusrikkujate puhul tuleb arvestada mõlemat tegurit, nii tervist kui kriminaalsust ning kohtlemised peavad olema suunatud mõlemale. 160. 2020. aasta sügisel tellis Justiitsministeerium Tartu Ülikooli RAKE-lt uuringu, et saada ülevaade teistes riikides kasutatavatest vaimse tervise häirega õigusrikkujatele mõeldud kogukondlikest programmidest ning luua sekkumise esialgne prototüüp. Sekkumised seksuaalhälbelise käitumisega inimestele kogukonnas 161. Kuigi Eestis ei ole kujunenud ühiskondlikuks normiks seksuaalhälbelise käitumise korral ennetavalt nõustamisele ja ravile pöördumine, on loodud uusi abivahendeid laste ja noorte seksaalkäitumise hindamiseks, on loodud uusi nõustamisteenuseid, kaardistatud teenusepakkujaid üle-eestiliselt ning arendatud sihtrühma ravi ja nõustamisega tegelevate spetsialistide ning asutuste vahelist koostööd. 162. Nõuandetelefon STOPP. 2015. aasta juunist pakkus madala läve nõustamisteenust seksuaalhälbe nõuandetelefon STOPP95, mis käivitati Norra finantsmehhanismi programmi „Kodune ja sooline vägivald“ raames. Projekt aitas Eestil realiseerida Lanzarote konventsiooni ratifitseerimisega võetavaid kohustusi, sh tagada, et isikutel kes kardavad, et nad võiksid toime panna mõne konventsiooni kohaselt sätestatud kuriteo, on vajaduse korral juurdepääs kuritegude toimepaneku ohu hindamiseks ja ärahoidmiseks ettenähtud sekkumisprogrammidele või –meetmetele. 163. Varasema amor.ee veebinõustamiskeskkonna asemel on loodud seksuaaltervis.ee veebinõustamise võimalus, mis tagab lihtsasti ligipääsetava võimaluse nõustamisele pöördumiseks inimestele, kes tunnevad, et nende seksuaalkäitumine valmistab neile muret. 93 Tamm, K. (2020). Kehaline väärkohtlemine lähisuhtes: Menetlus- ja karistuspraktika 2019. 94 Õigusrikkujate vaimse tervise häirete uuring (Justiitsministeerium, 2019). 95 STOPP nõuandetelefoni info. 26 164. Teadlikkuse ning spetsialistide pädevuse loomine ravi- ja nõustamisteenuste pakkumiseks. 2016. aastal korraldati Põhja- ja Baltimaade konverents seksuaalkäitumisprobleemidega inimeste ravi ja nõustamise teemal. Konverentsi videosalvestus96 on kasutatav koolitusmaterjalina. 165. Olemasolevad ravi- ja nõustamisvõimalused on kaardistatud. Koostatud on infomaterjal97 teenusepakkujatest, kuhu saab ravile või nõustamisele pöörduda seksuaalkäitumise probleemidega inimene. Infomaterjal on kättesaadav veebis ja ka voldikutena ning jagatud erinevatele õiguskaitseasutuste spetsialistidele ja tervishoiutöötajatele, kes ravi sihtrühmaga võivad kokku puutuda. 166. Viljandi haiglas on loodud seksuaalkäitumisalase nõustamise kabinet. Kompetentsikeskus pakub alates 1. märtsist 2017 nõustamist ning ravi seksuaalkäitumisprobleemidega meestele ja naistele, nii isepöördujatele kui kriminaalhooldusalustele, kel on nõustamise või ravi läbimise kohustus käitumiskontrolli osana. 2019. aastal toimusid justiitsministeeriumi tellimusel kaks koolitus teemal „Ravi ja nõustamine seksuaalkäitumisprobleemide korral“. 167. Alates 2019. aastast on Viljandi haiglas põhimõtteline valmisoleku pakkuda Rockwoodi grupiprogrammi98 piisava arvu grupirprogrammi sobivate klientide olemasolul. Sama programmi viiakse läbi Tartu vanglas seksuaalkuritegude toimepanemise eest karistust kandvatele kõrge riskiga kinnipeetavatele. 168. Seksuaalkäitumisprobleemidega isikutele mõeldud ravi ning nõustamise teemal on pakutud mitmeid koolitusi vaimse tervise, kriminaalhoolduse, õiguskaitse, ohvriabi ning teiste sihtrühmaga kokku puutuvate tegevusvaldkondade spetsialistidele. 4.2. Tõhustatakse vägivallatsejate kohtlemist vangla- ja kriminaalhooldussüsteemis Uuritud on kinniste asutuste sotsiaalse kliima mõju 169. Vanglate sisekliima uuring. 2018. aasta sügisel viis Turu-uuringute AS Justiitsministeeriumi tellimusel läbi küsitlusuuringu Tallinna, Tartu ja Viru vanglates, eesmärgiga saada ülevaade kinnipeetavate hinnangutest vanglate sisekliimale. Uuring hõlmas kõiki Eesti vanglaid, sealjuures eraldi Viru vangla noorteüksust. Pea kõigi vanglaelu aspektide hindamisel olid kinnipeetavad suhteliselt kriitilised, mistõttu jäid hinnangud kõigis dimensioonides enamasti keskmisele/neutraalsele tasemele või olid negatiivsed. 99 170. Sisekliima uuringud kinnises lasteasutustes ja vanglas. 2015. aastal alustas JuM koostöös Hollandi Leideni Kõrgkooli teadlastega (Peer van der Helmi uurimisrühm) laste elukeskkonna (sotsiaalse kliima) uurimist kinnistes lasteasutustes. Uuringuga hõlmati Tallinna laste turvakeskus, Viru vangla noorteüksus, Maarjamaa hariduskolleegiumi Emajõe ja Valgejõe õppekeskused ning Harku vangla. Hollandlaste koostatud hindamisinstrumendi abil viidi läbi kolm mõõtmist: mais 2015, detsembris 2015 ja oktoobris 2016. Uuringu peamised soovitused Eesti asutuste töötajatele seisnesid suurema kontakti soosimise vajaduses personali ja noorte vahel. Oluliseks peeti stabiilset päevarutiini, aga ka paindlikkust noorte eluolu korraldamisel. Riskidena nimetati personali nappust ja kiiret vahetumist, mis laste puhul tähendab stabiilsuse puudumist. Kui uuringu esimeses etapis hinnati kahe asutuse olukorda kriisilähedaseks, siis teises etapis oli selliseid asutusi üks.100 Alaealiste kohtlemine vanglasüsteemis 171. Alaealiste arv vanglas on märkimisväärselt vähenenud. Kui 2015. aasta lõpu seisuga viibis vanglas 24 alaealist vangi, siis 2020. aasta lõpus peaaegu viis korda vähem - 5. 2018. aasta alaealiste 96 Konverentsi „Treatment and rehabilitation of sexual offenders: Nordic-Baltic Dialogue Expert Round Table Seminar“ salvestus (2016). 97 Ülevaade seksuaalkäitumisega seotud ravi ja nõustamise teenusepakkujatest (aprill 2021). 98 Tugevustel põhinev seksuaalkurjategijate ravi. Tegemist on avatud, pidevalt läbiviidava jooksva grupiga, kus iga liige võib olla erineval kaugusel ning kui keegi programmi läbib või katkestab, siis võetakse uus klient asemele. 99 „Vanglate sisekliima uuring“ (Justiitsministeerium, 2018) 100 Salla, J. (2016). Väljast suletud, seest avatud: retsidiivsuse vähendamine noortele mõeldud kinniste asutuste abil. Sotsiaaltöö, 2016-3.; Peer vad der Helm et al. (2017). Living Group Climate in Estonian Prisons and Secure Facilities for Adolescents and Young Adults. 27  õigusrikkujate kohtlemise muudatustega seati sisse kohustus eelistada alaealiste puhul mõjutusvahendeid. 172. Sotsiaalprogrammid vanglasüsteemis alaealistele on olemas, ent vajavad kaasajastamist ja napib tuge vaimse tervise probleemidega noortele  Vanglas pakutakse alaealistele kümmet erinevat sotsiaalprogrammi või sekkumist, neist enim kasutust on leidnud sõltlastele mõeldud Eluviisi treening ja perepõhine sekkumisprogramm MDFT.  JuM tellimusel viidi 2018. aastal läbi analüüs tõsiste käitumisprobleemidega laste teenuste kohta. Analüüsist selgus, et mitmed vanglateenistuse poolt pakutavad programmid võivad olla sisuliselt aegunud ja vaid paari programmi puhul on läbiviijatele tagatud metoodiline tugi101. Perevägivalla toimepanijate kohtlemine vanglasüsteemis 173. Enimregistreeritud perevägivallakuriteos (lähisuhtes kehaline väärkohtlemine) süüdimõistetule määratakse sagedamini karistuseks tingimisi vangistus koos käitumiskontrolliga (42%), ligi neljandikku (23%) karistatakse reaalse vangistusega. 2020. a analüüs102 näitas, et perevägivallas süüdimõistetud saavad käitumiskontrolli kohustusteks enamasti sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu. 174. Perevägivallas süüdimõistetud isikute käitumiskontrolli rakendamisel näeb kriminaalhoolduse standard103 ette teatud erisused. Peamiselt puudutavad need vägivalla toimepanija kohtlemistaset, registreerimiskohustuse intensiivsust, kannatanu informeerimist süüdlase hooldusaluseks võtmise kohta ning MAPPA104 kohaldamist perevägivalla eest süüdimõistetute suhtes. 175. JuM koos ohvriabiga viis 2020. aastal läbi kolm piirkondlikku võrgustikuseminari, et tõsta kriminaalhooldajate teadlikkust perevägivallast ja arendada koostööd ohvriabiga. Seksuaalkurjategijate kohtlemine vanglasüsteemis 176. 2016. aastal valmis „Seksuaalkurjategijate kompleksravi analüüs“, mille eesmärgiks oli hinnata, milline on olnud seksuaalkurjategijate karistus- ja kohtlemispraktika alates seksuaalkurjategija kompleksravi võimaldava karistuse alternatiivi lisandumisest karistusseadustikku 2013. aastal ning tuua välja probleemkohad praeguses süsteemis ning pakkuda lahendusi seksuaalkurjategijate retsidiivsuse ja kahjude vähendamiseks105. 2013. aastal jõustunud muudatuse eesmärgiks oli vähendada korduvkuritegevust läbi süüdimõistetud isikule vangistuse alternatiivina ravi pakkumise. 2015. aasta lõpu seisuga oli seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldatud kahele isikule. Enne eelnõu jõustumist nähti vajadust ja võimalust pakkuda ravi ligi 10 isikule aastas. Seega pole meede soovitud mahus rakendunud. 177. 2016. aastal valmis analüüs „Seksuaalkuritegusid toime pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste analüüs“, mille eesmärk oli kirjeldada seksuaalkuritegusid toime pannud alaealiste sihtgruppi, hinnata nende suhtes rakendatavaid sekkumisi, tuua välja rahvusvaheliselt tunnustatud praktika ning teha soovitusi seksuaalkuritegusid toime pannud alaealiste kohtlemiseks Eestis. 178. Lastevastastes seksuaalkuritegudes süüdimõistetutele ravi ja sekkumiste pakkumine vanglas lähtub Tartu vangla kinnitatud seksuaalkurjategijate kohtlemise kontseptsioonist, mida uuendati 2017. aastal. Kriminaalhooldusel tegelevad seksuaalkurjategijatega ametnikud, kes on läbinud sekkumisprogrammi „Uus Suund“ koolituse. Praktikas on vajalik täiendavalt panustada ametnike koolitusse, ametkondade vahelise koostöö meetmete (nt Multi-Agency Public Protection Arrangements, MAPPA) praktika ja mõju analüüsi ning keskkonna muutmisesse aktiivses 101 „Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs“ (Praxis, 2018). 102 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/menetlus- _ja_karistuspraktika_lahisuhtes_kehalise_vaarkohtlemise_juhtumites_veebi_0.pdf 103 Vt täpsemalt: https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/ krh_standardid_muudetud_marts_2019.pdf 104 MAPPA on võrgustikupõhine spetsialistide ümarlaud kõrgema riskiga kriminaalhooldusalustele, mida vanglateenistus on rakendanud alates 2015. aastast koostöös politsei ja teiste asjassepuutuvate partneritega. 105 „Seksuaalkurjategijate kompleksravi analüüs“ (Justiitsministeerium, 2016) 28  sekkumises olevatel kinnipeetavatel, et lastevastaste seksuaalkuritegude toimepanijate retsidiivsust vähendada106. 179. Kuni 2019. a oli vanglas karistust kandvatel kinnipeetavatel võimalik osaleda individuaalses sekkumisprogrammis „Uus Suund“, mida on võimalik pakkuda ka teo toimepanemise või seksuaalkäitumisprobleemi eitajatele. „Uus Suund“ on väheintensiivne individuaalne sekkumisprogramm madala või keskmise riskiga seksuaalkurjategijatele. Sama programmi pakuti ka kõrge riskiga seksuaalkurjategijatele, kuid sihtrühma vajadustele vastav programm seni puudus. Alates 2019. aasta lõpust on Tartu vanglas kasutusel kõrge riskiga seksuaalkurjategijatele mõeldud intensiivsem ning mahukam grupiprogramm „Rockwood“. 180. Kõrge riskiga vägivallatseja puhul on vaja aktiivset juhtumikorraldust. 2015. aastal võeti vanglasüsteemis kasutusele MAPPA107, mis on asutustevaheline koostöökorraldus õiguskaitse, sotsiaal- ja kohalike omavalitsuse asutuste vahel, kes ühiselt püüavad ennetada seksuaal- ning vägivallakuritegude toimepanijate õigustrikkuvat käitumist ühiskonna turvalisuse kaitsmiseks. 2021. aastal on kavas täiendavalt analüüsida MAPPA rakendamise praktikat Eestis lähtuvalt MAPPA kontseptsioonist, Eesti vajadustest korduvate lastevastaste seksuaalkuritegude ennetamisel ning teiste riikide praktikast MAPPA rakendamisel.108 181. 2020. aastal valmis „Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamise analüüs“, mille eesmärgiks oli mh teha ettepanekuid korduvate laste vastu suunatud seksuaalkuritegude ennetamiseks vanglasüsteemis, nii vanglas kui kriminaalhooldusel, ja vanglast vabanemisel seksuaalkurjategijate kohtlemise parendamise teel. 106 Võttes aluseks „Kriminaalpoliitika põhialustest aastani 2030“ eelnõu põhimõtetele, Rahvusvahelise Seksuaalkurjategijate Ravi Assotsiatsiooni täiskasvanud seksuaalkurjategijate ravi ning kohtlemise juhendi põhimõtetele, ning Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioonile (nn Lanzarote konventsioon). 107Suure riskiga kriminaalhooldusaluste retsidiivsuse vähendamiseks loodud õigusrikkuja kohtlemise, ametiasutuste koostöö ja infovahetuse mudel. Asutuste ja spetsialistide pidev infovahetus tagab uue kuriteo riskitegurite varasema ja objektiivsema tuvastamise, mis võimaldab olukorra kontrollimiseks sekkuda varem ja tõhusamalt. Koostööraamistikku on eelkõige kaasatud vangla, kriminaalhooldus, politsei, omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötajad ja ohvrit abistavad organisatsioonid. 108 „Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamine“ (Justiitsministeerium, 2020). 29  Vägivalda saab ennetada ja lõpetada. VEKO 2021–2025 See on võimalik valdkonnaüleses koostöös. Teeme seda viisil, mis on tõhus. VÄGIVALLA ENNETAMISE KOKKULEPE 2021–2025 I SISSEJUHATUS  Vägivalla probleem Eestis on jätkuvalt terav, sest puudutab paljusid inimesi. Vägivald on mitmetahuline probleem, mis võib esineda erinevates vormides ja liikides ning põhjustab suuri kannatusii. Vägivald ei mõjuta üksnes vägivalla vahetuid osapooli – kannatanut ja toimepanijat – vaid ka nende pereliikmeid, kõrvalseisjaid ja kogu ühiskonda laiemaltii. Vägivallakuritegude kuludiii aastas võivad osutuda miljonite eurodeni. Mis on vägivald? Vägivald on inimõiguste oluline rikkumine. Vägivald on tahtlik füüsilise jõu või mõjuvõimu kasutamine või sellega ähvardamine, mis on suunatud enda, teise isiku, inimrühma või kogukonna vastu ning mis võib põhjustada vigastusi, surma, psühholoogilist kahju, hooletusse jätmist, arengu häirumist või õigustest ilmajätmistiv.  Edukas vägivallaennetus eeldab valdkonnaüleseid kokkuleppeid ja ühiste sihtide ning tegevussuundade seadmist. Seni on Eestis vägivalla ennetamisel lähtutud kahest vägivalla ennetamise strateegiadokumendist: esimene spetsiaalselt vägivalla ennetamisele keskendunud strateegia kehtis perioodil 2010–2014 (Vägivalla vähendamise arengukava) ja teine aastatel 2015–2020 (Vägivalla ennetamise strateegia). Vägivalla ennetamise kokkuleppe (VEKO) koostamise üheks eesmärgiks on jätkata vägivallavastase poliitika kujundamist valdkondade üleselt, sihitatult ja kindlate kokkulepete alusel.  Kokkuleppe koostamiseks andis tõuke asjaolu, et uus riiklike strateegiliste dokumentide kava ei näe ette eraldi valdkondlikku arengukava ja programmi vägivalla ennetamiseks, ent vajadus valdkonnaüleste kokkulepete järele püsib. Valitsuse koalitsioonileppes 2021–2023 on peetud oluliseks tõhustada vägivalla ennetamist ja vähendamist ning vägivallaennetuse kokkuleppe koostamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Eraldi vägivallaennetuse, ennekõike lastevastase, naistevastase- ja perevägivalla ning inimkaubanduse fookusega kava koostamist on soovitatud ka erinevates rahvusvahelistes dokumentides (nt Euroopa Nõukogu vastavates konventsioonides).  Kokkulepe on aluseks vägivallaennetuse poliitikate ning tegevuste kavandamisele ja elluviimisele. Kokkulepe on suunatud erinevate valdkondade poliitikakujundajatele, praktikutele ja kõigile inimestele avalikus sektoris, kohaliku omavalitsuse üksustes ning vaba- ja erasektori organisatsioonides, kes soovivad vägivallaennetusse panustada. Kokkuleppe elluviimiseks lisatakse selle täpsemad tegevused erinevate valdkondade programmidesse (nt õigusriigi, siseturvalisuse-, hoolekande-, tervishoiu-, haridus- ja noorteprogramm jt) ja vastutavate asutuste tööplaanidesse. Tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid või lisavahendite taotlemine tagatakse samuti programmide kaudu.  Kokkuleppe koostas justiitsministeerium koos partneritega, sh vägivallaennetuse eestvedajate, esindus- organisatsioonide ja valdkonna praktikutega, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi ning uuringute ja senise vägivallaennetuse strateegia rakendamise tulemusi. Kokkuleppe kiidab heaks vabariigi valitsus. Kokkuleppe uuendamise vajadus vaadatakse üle igal aastal.  Kokkuleppe täitmist koordineerib justiitsministeerium läbi vägivallaennetuse juhtrühma, kuhu vastutavad asutused – siseministeerium, sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium jt ministeeriumid koos haldusala asutustega – määravad oma esindaja, ning laiemalt vägivallaennetuse võrgustiku kaudu, kuhu on kaasatud kohalik tasand, vabaühendused, haridus- ja tervishoiuasutused, erasektor. Justiitsministeerium seirab regulaarselt vägivallaennetuse kokkuleppe täitmist ning tagab jooksva infovahetuse vägivallaennetusega tegelevate spetsialistide ja huvirühmade vahel. II LÜHIÜLEVAADE VÄGIVALLAENNETUSE KOKKULEPPEST  Vägivallaennetuse kokkulepe hõlmab eri liiki ja vormi isikutevahelise vägivalla ennetust ja tõkestamist. Sealjuures on suurem tähelepanu laste vastu toimepandud vägivallal, soolisel vägivallal, uute  VEKO 2021-2025 teemadena eakatevastasel vägivallal ning läbivalt eri teemade puhul vaimsel vägivallal. Mõnevõrra on käsitletud ka seni vähem tähelepanu saanud vaenusüütegude teemasid. Inim- Küber- kaubandus vägivald Laste-vastane Sooline vägivald vägivald Perevägi-vald Noorte Füüsiline ja vägivald vaimne vägivald Seksuaal- Eakate- vägivald vastane vägivald  Vägivallaennetuse kokkulepe lähtub riigi pikaajalistest strateegiatest „Eesti 2035“v ja „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“vi: Eesti 2035 kohaselt on strateegilise sihi – rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse – saavutamiseks vaja toetada vaimset tervist ning vähendada vaimset ja füüsilist vägivalda. Selleks arendatakse varajase märkamise süsteemi, suurendatakse pere- ja kogukonna olulisust vägivallale reageerimisel, laiendatakse erinevaid ennetus- ja sotsiaalprogramme, arendatakse vägivallaohvrite võrgustikupõhist abistamist ning meetmeid, mis aitavad tõkestada vägivalla korduvust. Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 kohaselt on turvalise ühiskonna tagamiseks kriminaalpoliitika fookus vägivallaennetuses, muu hulgas noorte vägivallakuritegude ennetamisel, sõltlaste ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate ravil ja nõustamisel, süüteomenetluse tõhusaks ja ohvrisõbralikuks muutmisel, ühiskonna eriti ohtlike ja vägivaldsete kurjategijate eest kaitsmisel, kuritegevusest irdumise toetamisel, kuriteo ohvrite olukorra parandamisel ja kuriteoga tekitatud kahju heastamisel.  Eestis toimuvaid arutelusid ja arenguid vägivallaennetuse teemal mõjutab ka see, mis toimub ja on arutlusel mujal maailmas. Näiteks ahistamise teemad (#MeToo liikumine), diskrimineerimise juhtumid, laste seksuaalne ärakasutamine, naiste võrdõiguslikkuse olukord, seksuaalsuhteks nõusoleku teemad on täna ülemaailmselt tähelepanu all.  Vägivallaennetuses on aluseks võetud maailma terviseorganisatsiooni soovitatud rahvatervise mudel, mis rõhutab vajadust tegeleda vägivalla põhjustega, mitte ainult sümptomitega, sest ainult nii on võimalik murda vägivallatsüklit ja vähendada vägivalla mõju inimestele, nende peredele ja kogukondadelevii. Maailma terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt tuleb vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks pöörata tähelepanu muu hulgas haridusele ning sotsiaalsetele oskustele, tugi- ja abistavatele teenustele, majanduslikule toimetulekule, vanemluse ning hooldajate toetamisele, turvalisele keskkonnale, normidele ja väärtustele ning seadusandlusele.viii Laste ja vanemate turvaliste ja stabiilsete suhete Laste ja noorte arendamine eluoskuste arendamine 2 Vägivalla ennetamine  VEKO 2021-2025 Ohvrite märkamine, toetamine ja nende eest hoolitsemine Vägivalda toetavate Alkoholi kultuuri- ja kättesaadavuse sotsiaalsete ning kahjuliku normide muutmine mõju vähendamine Soolise Tulirelvadele ja võrdõiguslikkuse külmrelvadele toetamine ligipääsu vähendamine Allikas: Maailma terviseorganisatsiooni mudeli järgi kohandatud joonisix  Kokkulepe toob välja 14 vägivallaennetuse tegevussuunda. Kokkulepe ei paku täielikku loetelu vägivallaennetuse tegevustest. Fookuses on tegevussuunad, mis jätkuvalt vajavad kõrgendatud tähelepanu, on seni jäänud rohkem varju või kus ei ole oodatud edasiminekut toimunud. Tegevussuunad hõlmavad tegevusi erinevatest ennetustasemetest. 1. Vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallast teadlikkuse suurendamine 2. Vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös ja huvihariduses 3. Vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine 4. Perevägivalla ennetamine ja tugi peres vägivalda kogenud lastele 5. Eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine 6. Vägivallaennetus digimaailmas 7. Inimkaubanduse ennetamine 8. Seksuaalvägivalla ennetamine 9. Spetsialistide parem teadlikkus vägivallast, sekkumisoskuste ja -tahte arendamine 10. Ohvrisõbralik menetlus 11. Vägivallaohvritele parem kaitse ja tugi 12. Vägivaldsest käitumisest loobumise viiside arendamine 13. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate suurem roll vägivallaennetuses 14. Vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine III ÜLEVAADE VÄGIVALLA LEVIKUST JA VÄGIVALLAENNETUSES TEHTUST 3  VEKO 2021-2025 Vägivalla levik Eestis  Vägivald puudutab Eestis paljusid inimesi. Euroopa Põhiõiguste Ameti 2019.a üle-euroopaline kuriteoohvrite uuring näitas, et Euroopas on vanemate kui 16aastaste seas kogetud kõige rohkem füüsilist vägivalda Eestis. Uuringule eelnenud viie aasta ja 12 kuu jooksul Eestis vastavalt 18% ja 10%, Euroopas keskmiselt 9% ja 6% küsitletutest. Haavatavad sihtrühmad on noored ja erivajadustega, sh puuetega ja vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed, kel on rohkem kokkupuuteid vägivalla ja ahistamisega. Riigikantselei 2020. a küsitlus näitas, et küsitlusele eelnenud viimase kuu jooksul koges Eestis üle 15 aasta vanuse inimestest 1% lähedase poolt füüsilist ja 4% vaimset vägivalda – see teeb kokku hinnanguliselt 44 000 inimest.x Justiitsministeerium tellitud ohvriuuringud näitavad, et vägivallakuriteo ohvriks langenud inimeste osakaal on võrreldes eelmise kümnendi algusega vähenenud, kuid viimastel aastatel on see näitaja püsinud ligikaudu samal tasemel: 2020. aastal langes küsitletutest vägivaldse ründe ohvriks 2% ja vägivallaga ähvardamise ohvriks 1%xi.  Kriminaalstatistika puhul tuleb arvestada, et enamik vägivallajuhtumitest ei jõua politsei vaatevälja ja ametlikus statistikas ei kajastu. Registreeritud vägivallakuritegude arv on väikeste eranditega aasta- aastalt tasapisi kasvanud (2010: 6979; 2015: 7889; 2020: 7975). See on toimunud peamiselt perevägivallakuritegude tõttu, mida on hakatud rohkem registreerima, va 2020, mil kasv peatus (2015: 2997; 2020: 3987). Viimasel kahel aastal on perevägivallakuriteod moodustanud poole kõigist vägivallakuritegudest. Registreeritud seksuaalkuritegude arv on aastate jooksul kasvanud (2015: 500, 2020: 567), sealjuures 2019. aastal registreeriti viimase kümnendi suurim arv seksuaalkuritegusid. Inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegude (nt kupeldamine) koguarv on jäänud samaks (2015: 84; 2020: 84), kuid kuritegude arv on muutunud kuriteoliikide lõikes. Kasvanud on peamiselt samade isikute poolt korduvalt kuritegude sooritamine. 2020. aastal registreeriti sama palju tapmisi ja mõrvu (koos katsetega) kui 2015. aastal (50), kuigi vahepealsel perioodil nende arv märgatavalt langes (2016: 42; 2019: 34). Perioodil 2015–2020 registreeritud tapmistest ja mõrvadest (koos katsetega) moodustasid 27% pereliikme tapmise juhtumid, millest omakorda 63% juhtudel oli ohvri tapnud tema praegune või endine paarisuhtepartner.  Vägivallast teatamise tase on madal. Eesti paistab Euroopas silma riigina, kus on madalam vägivallast politsei või abiorganisatsioonide teatamise tase. Kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt teatas viimasest vägivallajuhtumist politseisse vm organisatsioonile 30%, siis Eestis 13% ning viimasest ahistamise juhtumist Euroopas 11% ja Eestis 4% ohvritestxii.  Vägivald ei ole ainult ühe kitsa sihtrühma probleem, vägivalla eri vormidega võivad inimesed kokku puutuda kogu elukaare jooksul sõltumata vanusest, erivajadustest ning taustast. Siiski näitavad uuringud, et mõned sihtrühmad on rohkem haavatavamad, Euroopas on füüsilise vägivalla ohvriks langemise tase keskmisest kõrgem 16-29aastastel noorte (23%), mõnda vähemusgruppi kuuluvate (22%), ennast mitte heteroseksuaalsetena määratlevate (19%) ning puuetega inimeste seas (17%) ning Eestis on sama tase kõrgem noorte (36%) ja puuetega inimeste (19%) seasxiii. <5 5-10 11-17 18-25 25-65 65+ Laste väärkohtlemine Kiusamine Laste- ja noortevaheline ägivald Kohtingu- ja paarisuhtevägivald 4  VEKO 2021-2025 Seksuaalvägivald Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald ning vägivalla pealtnägemine Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon (2016). INSPIRE: Seven Strategies for Ending Violence Against Children Joonis 1. Kokkupuude vägivallavormidega elukaare jooksul  Naiste ja meestel on erinevad vägivallakogemused. Kui mehed puutuvad vägivallaga kokku eeskätt tänaval, siis naised enamasti kodus. Sealjuures Eestis langesid naised füüsilise vägivalla ohvriks kodus märksa rohkem (64%) kui naised Euroopas keskmiselt. Kui meeste suhtes vägivalla toimepanija on sageli võõras või tuttav ja sellisel vägivallal on enamasti tunnistajaid, siis naistevastase vägivalla toimepanijaks on sageli lähedane ja juhtunul pealtnägijaid on harva. Eestis oli naiste suhtes füüsilise vägivalla pannud sagedamini toime pereliige: 58% juhtudel, mida on märkimisväärselt rohkem kui Euroopas keskmiselt. Samas erinevalt Euroopas keskmisest näitajast oli Eestis meeste puhul vägivalla toimepanijaks sagedamini tuttav, sõber või naaber (42%)xiv.  Vägivald põhjustab negatiivseid tagajärgi. Vägivalla mõju avaldub kogu inimese elukaare vältel. Lapseeas kogetud vägivallal on mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule kogu eluks ning see võib olla paljude erinevate sotsiaal- ja tervise probleemide põhjustajaks. Traumakogemus lapsepõlves muudab haavatavaks vägivalla suhtes täiskasvanueas. Lapsed, kes satuvad vägivalla ohvriks, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas – kas ohvri või vägivalla toimepanijana. Vägivallal on väga suur mõju ka täiskasvanud inimesele, põhjustades lisaks võimalikele füüsilistele traumadele vaimse tervise probleeme, mis võivad viia ühiskonnaelust kõrvalejäämiseni ja töövõimetuseni välja.  Vägivallaga kaasnevad suured kulud. Maailma terviseorganisatsiooni hinnangulxv aeglustab vägivalla laialdane levik riigi majanduse ja sotsiaalset arengut. Vägivallakuritegude kuludxvi aastas võivad ulatuda miljonite eurodeni, perevägivalla kogukuluxvii on hinnanguliselt 100 korda suurem. Senised arengud vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel  Vägivallaprobleemi on Eestis üha laialdasemalt teadvustatud. Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks on viimase viie-kuue aasta jooksul viidud ellu mitmeid teavitustegevusi ja kampaaniaid. Vägivallateemad on ühiskonnas oluliselt nähtavamad kui viis aastat tagasi. Spetsialistide valmisolek ja koostöötahe on paranenud.  Aasta-aastalt on laienenud vägivallaennetusse kaasatud spetsialistide ring. Valmisolek panustada vägivallaennetusse kodanikualgatuse korras on kasvanud. Samuti tehakse koostööd erasektoriga. Näiteks 2019. a suvel käivitunud kampaania #meieajakangelane sündis kodanikualgatusena. Naistevastase vägivalla probleemi teadvustamiseks on tehtud tantsuetendusi, kontserte, näituseid, loodud audiosaateid. Meedia on hakanud aktiivselt ning enamasti läbi asjatundlike käsitluste kajastama vägivallateemasid. Inimkaubanduse ennetamiseks on käivitunud koostöö hotellide ja restoranide liiduga ning lastevastase vägivalla teemal spordivaldkonna katusorganisatsioonidega. Vabatahtlikke on kaasatud konfliktivahendajatena ja ohvritega töösse naiste tugikeskustes ja MARAC võrgustikes. Alates 2017. aastast annab justiitsministeerium koostöös Presidendi Kantseleiga välja vägivallaennetuse auhinda1, et tunnustada inimesi ja asutusi, kes on paistnud silma panusega vägivalla ennetusse.  Ennetusmaastikku on hakatud selgemalt ühtlustama ja koordineerima2. Vägivallaennetuse potentsiaal seisneb vajaliku info ning hariduse andmises kõigile elanikkonna gruppidele, eelkõige aga lastele ja noortele, sestap on nad eraldi väljatoodud sihtrühmaks riikliku valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppes. 21.04.2021 valdkondlike ministrite poolt heakskiidetud kokkulepe3 raamistab 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika/vagivallaennetuse-tunnustusauhind. 2 Valdkondlike valitsuse komisjonide liitmise ja valdkonnaülese ennetuse kokkuleppe kinnitamise teemaline teade: https://www.just.ee/et/uudised/justiitsministeeriumi-ettepanekul-arutati-kolme-valitsuskomisjoni-uhendamist. 3 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/valdkonnaulese_ennetuse_pohi motete_kokkulepe_loplik.pdf. 5  VEKO 2021-2025 riigiasutuste ühiseid plaane lastele ja noortele suunatud esmases ennetuses nii, et tähelepanu omistatakse ennetustegevuste vajaduse, tulemuste ja mõjude hindamisele ning tõstetakse spetsialistide pädevust, kes koostööna just kohalikul tasemel muutust loovad.  Vanemluse toetusmeetmed on levinumad. Loodud on veebis infovaramu tarkvanem.ee ja üha enam laieneb positiivse vanemluse toetamise programmide ja tugimeetmete, nt Imeliste aastate, Hoolivate isade, PREP kui PRIDE koolitusi ja tugigruppe läbinud vanemate ring.  Koolikiusamise vastane võitlus on saanud kindla koha koolide ennetusplaanides. HTM on loonud kiusamisvaba haridustee koalitsiooni ja jõudsalt on laienenud koolidesse kiusuennetuse ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste õppe programme, nt KIVA, VEPA, Kiusamisest vabaks, Vaikuseminutid, jm.  Lastele suunatud teenuste areng on olnud kiire: 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega loodi õiguslik raamistik uuele kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT), loodud on kolm lastemaja, tõhusalt töötab lasteabi telefon ning vaimse tervise nõustamisel on vabakonnast eriala spetsialistide tuge pakkumas MTÜ Peaasjad ning Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine. 2015. aastal justiitsministeeriumi poolt alaealistele õigusrikkujatele käivitatud perepõhine programm MDFT on tänaseks saanud püsirahastuse ja kättesaadav üle Eesti.  Vägivallaga seotud toetavate teenuste ning abivõimaluste kättesaadavus on parem ning mitmekesisem kui kunagi varem, ka suur osa teavitustegevusest olnud seotud teenuste ning nõustamisvõimaluste tutvustamisega. Loodud on uusi teenuseid. Näiteks on loodud seksuaalkriisiabi keskuste süsteem Eesti neljas haiglas, laiendatud kriisinõustamist ohvriabi kaudu, loodud ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja pakutud kogemusnõustamist, sh lapsepõlves seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimestele, laiendatud psühholoogilise abi kättesaadavust seksuaalvägivalda kogenutele, arendatud naiste tugikeskuste teenuseid. Vägivallaohvrite teadlikkuse tõstmiseks on koostatud mitmeid juhendmaterjale ja veebilehti4.  Loodud on kannatanutelt tagasiside küsimise platvorm, mis võimaldab alates 2019. aastast anda kannatanutel veebipõhiselt ja soovi korral anonüümselt menetlusasutustele ja ohvriabile tagasisidet oma kogemuse kohta. Kannatanute ettepanekud aitavad teha muudatusi menetlusprotsessis ja parandada teenuseid, et need vastaksid kodanike tegelikele vajadustele. Samuti küsib ohvritelt spetsiaalselt teenuste kohta vastukaja Sotsiaalkindlustusamet.  Keerulisemad juhtumid saavad lahenduse eri elualade spetsialistide võrgustikutöös: alaealistega on alustatud JuM eestvedamisel Ringist välja mudeli kasutamist esialgu Pärnumaal, SiM eestvedamisel Sotsiaalkindlustusameti juhtimisel kõrge riskiga perevägivalla ohvritega MARAC-i ja toimepanijatega MAPPA mudelit. Samuti on perevägivallale tähelepanu omistamiseks loodud lähisuhtevägivalla juhtrühm, kes koordineerib vastavalt valitsustaseme tegevuskava, mis kasvas välja Pärnus rakendatud pilootprojektist lähisuhtevägivalla ohvri kaitse tagamiseks.  Ohvritele tähelepanu pööramise kõrval on hakatud põhjendatult rääkima aina enam sellest, et vägivallatsejad peavad võtma vastutuse enda vägivaldse käitumise eest ning tegema pingutusi vägivallast loobumiseks. Riik on selleks üha enam võimalusi loonud. 2019. aastal loodi vägivalla toimepanijatele tugiliin, lisaks toimivad vägivaldselt käitunud inimeste tugigrupid. Samas on jätkuvalt suurem vajadus vägivallatsejate ennetusprogrammide järele kogukonnas ning sõltuvusprobleemide ja vaimse tervise probleemide lahendamiseks, mis eeldab tihedamat koostööd tervishoiuteenustega. Loodud on seksuaalkäitumisalase nõustamise kabinet probleemise seksuaalkäitumisega inimestele ning arendatud koolituste- jm koostöö seksuaalkäitumisega seotud nõustamise teemadel.  Vägivalla toimepanijate suurema vastutuse võtmiseks on menetlusvõimalused paindlikud. 2019. aastal laiendati kohtueelses menetluses kohustuste valikut, mida saab prokuratuur KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamisel süüdlasele määrata, näiteks kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu võimalusega kontrollida keelu täitmist elektroonilise valve seadmega. Samuti lisandus asjakohase vabakohustuse määramise võimalus. Programmikohustuse määramise võimalust kasutatakse kohtute poolt aina enam nii noorte vägivallaprobleemide kui perevägivalla korral, et parandada teo toimepanija oskusi kontrollida paremini oma käitumist, arendada sotsiaalseid oskusi ning kujundada hoiakuid. 6  VEKO 2021-2025  Õiguskaitsesüsteemis on menetlejaid koolitatud kannatanute sensitiivse kohtlemise, perevägivallaohvrite aitamise, väärkoheldud laste küsitlemise ning kohtlemise, inimkaubanduse tuvastamise jm teemadel nii täiend- kui baasväljaõppes ning kasutusel on juhendmaterjalid alaealiste, kannatanute ja inimkaubanduse ohvrite abistamiseks. Selgeks eesmärgiks on menetleda juhtumeid kiiremini ja aina enam kaalutakse taastava õiguse võimalusi. On asutud kaardistama vaenukuritegude levikut ning kannatanute sensitiivse kohtlemise koolitustel on pööratud tähelepanu vaenukuritegude ohvritele kui ühele haavatavale sihtrühmale.  Viimase viie aastaga on Eesti ratifitseerinud või üle võtnud enamus olulisematest vägivallaennetust käsitlevatest rahvusvahelistest dokumentidest: Euroopa Nõukogu konventsioonid inimkaubanduse vastase võitlusexviii5, naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise (Istanbuli konventsioon), laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise (Lanzarote konventsioon) kohta, Euroopa Liidu ohvrite direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi.6 5 6 Istanbuli konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, EN Inimkaubanduse konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/223122014002, Lanzarote konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/203112016001. 7  VEKO 2021-2025 IV VÄGIVALLAENNETUSE TEGEVUSSUUNAD 1. VÄGIVALDA TAUNIVAD HOIAKUD JA NORMID NING VÄGIVALLAST TEADLIKKUSE SUURENDAMINE Inimeste hoiakuid ja käitumist mõjutavad nii ühiskonnas levinud sotsiaalsed normid, elu jooksul kogutud info, teadmised ja kogemused kui ka seadused. Et inimesed oleksid (soolisest) vägivallast teadlikumad, suhtuksid vägivalda taunivamalt, julgeksid vägivallast teatada ja abi otsida, tuleb avalikkusele järjepidevalt, aktiivselt ja sihitatult selgitada vägivalla olemust, põhjuseid, vägivalla seoseid soostereotüüpsete hoiakutega, vägivalla tagajärgi ning ärahoidmise vajadust ja võimalusi. Teavitus peab sisaldama näpunäiteid, kuidas vägivallast pääseda ja abi saada. Õiguslik raamistik peab vägivalda taunivate hoiakute kujundamist ja vägivallavastast võitlust toetama. Parem teadlikkus vägivallast ja tauniv suhtumine vägivalda mõjutavad ka vägivallast teatamist ja valmisolekut sekkuda. Täna antakse vägivallast teada vähe ja Eesti on Euroopas madalaima vägivalla teatamisnäitajaga riike. Tegevused  Tehakse aktiivset vägivallaalast teavitustööd ja viiakse järjepidevalt ellu teadlikkuse tõstmisele suunatud teavitustegevusi ja kampaaniaid. Selgitatakse, millised käitumisviisid on lubamatud ning kuidas vahetus olukorras ebasobivat käitumist peatada ja selle lubamatusele tähelepanu juhtida. Tegevused suunatakse laiemale avalikkusele ja sihtrühmadele, kes vajavad eritähelepanu.  Suurendatakse lapsevanemate, teiste täiskasvanute ning ka laste endi teadlikkust laste igasuguse väärkohtlemise, sh kehalise karistamise, keelust. Ühtlasi edendatakse vanemaharidust, et anda lapsevanematele jt lapsi kasvatavatele isikutele teadmised ja oskused positiivsete ja vägivallavabade kasvatusviiside kasutamiseks.  Kaasatakse ja toetatakse kogukondade algatusi, vabatahtlikke, vabaühendusi ja erasektorit (nt tele- ja kommunikatsiooniettevõtted, turismi- ja meelelahutusettevõtted, spordi- ja kultuuriasutused) vägivallaalase teavitustöö läbiviimisel. Oluline on kõigi ühiskonnaliikmete vastutus vägivalla ennetamisel. Vägivallaennetusse panustajaid tunnustatakse.  Kaitset vägivalla eest ja vägivallavaba ühiskonna poole püüdlemist toetatakse seadustega. Eeskätt analüüsitakse õigusraamistiku ja karistusõigusnormide sobivust ja ajakohasust vaimse vägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Otsitakse lahendusi vägivalla tõendamisega seotud kitsaskohtadele ja vägivalla mõju arvestamisele menetluses. Analüüsitakse vägivallaohvritele riigi õigusabi osutamise aluseid ja korraldust ning tehakse vajadusel vastavad muudatused. Ohvrite parema toe pakkumise eesmärgil koostatakse uus ohvriabi seadus, kus sõnastatakse ohvri kohtlemise põhimõtted, sh taasohvristamise vältimine ja lastevastast vägivalda ennetatakse läbi lastekaitseseaduse ajakohastamise, selles täpsustades lastemajateenuse ning väärkoheldud laste vajadustest lähtuva abi ja teenuste osutamise aluseid ja lastega töötamise piirangu sätteid.  Edendatakse soolist võrdõiguslikkust, mis on üheks eelduseks naistevastase vägivalla ennetamisele. Parandatakse vägivalla ennetamises ja tõkestamises osalevate spetsialistide soolise võrdõiguslikkuse alaseid teadmisi ja soo aspekti ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete arvestamist ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist ennetus- ja tõkestustegevustes.  Analüüsitakse ja viiakse ellu rahvusvahelisi soovitusi lastevastase, naistevastase, perevägivalla, vaenukuritegude, radikaliseerumise ning inimkaubanduse ennetamiseks ja vähendamiseks. Võetakse arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide (Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, ÜRO) hindamiste tulemusi ja Eestile tehtud ettepanekuid. 2. VÄGIVALLAENNETUS HARIDUSASUTUSTES, NOORSOOTÖÖS JA HUVIHARIDUSES Haridus-, noorsootöö- ja huviharidusega tegelevad asutused on vägivallaennetusse hõlmatud mitmeti. Ühelt poolt võib vägivalla kogemine mõjutada laste tulemusi, vaimset tervist ja seeläbi üldist toimetulekut. Teisalt ei 8  VEKO 2021-2025 vastuta lastega töötavad asutused mitte ainult selle eest, et lastel oleks turvaline õppe- vm tegutsemise keskkond, vaid panustavad laiemalt vägivallaennetusse. Lisaks sellele, et hariduse ja noorsootööga, sh huvihariduse ja -tegevustega kujundatakse lastes vägivalda taunivaid hoiakuid ja antakse lastele oskused, mis vähendavad vägivaldset või agressiivse käitumist, on kool, noortekeskus või huvitegevuse osutamise koht ka hea keskkond vägivalla ärahoidmiseks – nii jõutakse paljude lasteni. Õpetajad või tugitöötaja saavad koolis läbi viia vägivalla ennetusprogramme, olla vägivalla märkajaks ning perede ja kogukonna vägivallaennetusse kaasajaks.xix Vägivallaennetus haridusasutuses peab olema ellu viidud lõimituna õppetööga selliselt, et õpilane parimal moel omandab sotsiaalsed ja elulised toimetulekuoskused ning vägivalda taunivad hoiakud. Kooli- jt lasteasutuste keskkonna turvalisust tagatakse tugipersonali, juhtumikorralduslike oskuste, sh konfliktivahendusoskuste omandamise ja teadlikuma ennetuspoliitika kaudu. Samuti on oluline, et töökeskkond oleks laste ja noortega töötavaid spetsialiste hoidev. Tegevused  Õppekavade ja -metoodika pideva arendamise ja uute töömeetodite juurutamise, (lasteaia)õpetajate koolitamise, vägivallateemade õppetundides käsitlemise kaudu tagatakse, et lapsed ja noored saavad vajalikud teadmised ja eluoskused, et vägivalda märgata, sellest hoiduda ning vägivallavabalt suhelda, ennast kehtestada ja konflikte lahendada. Vajalik on ainekavaüleste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine.  Koolikiusamise ennetamine lasteaedades ja koolides üle Eesti peab olema tagatud. Eesmärk on, et igas lasteaias ja koolis rakendatakse läbimõeldud kavasid vägivallavaba käitumise juurutamiseks, ennetamiseks ja vägivallajuhtumitesse sekkumiseks (nt konfliktivahenduse, valdkonnaülese juhtumikorralduse, tugiteenuste läbimõeldud disaini kaudu).  Ennetatakse noorte kohtingu-, seksuaal- ja soolist vägivalda eakohaste ning pidevalt kaasajastatud meetoditega koolides üle Eesti.  Baas- ja täiendkoolituse kaudu arendatakse õpetajate ja teiste koolitöötajate vägivalla märkamise ja sellesse sekkumise oskusi ning positiivseid klassi juhtimise ja distsiplineerimise võtteid, mh kasutatakse selleks välja töötatud programme (nt VEPA, Vaikuseminutid, KIVA, jm). Oluline on tugipersonali olemasolu ja tugi vägivalla ennetamisel.  Laiendatakse kogukonnapõhiste ennetusmudelite ja praktikate, nt Islandi mudeli, kasutuselevõttu. Kaasatakse vanemaid ning lapsi ja noori kuriteoennetusse, näiteks vanemaid kooli hoolekogude ning noori noorte esinduskogude jm kaasamisvormide kaudu. Toetatakse vanemahariduse pakkumist kooli lapsevanematele, mis aitaks kinnistada lastele õpetatavaid sotsiaalseid oskusi ning ennetada lastevastast ja lastevahelist vägivalda nii koolis kui väljaspool.  Haridusasutustes võetakse kasutusele uusi sekkumisi noorte riskikäitumise (näiteks sõltuvusprobleemide) ennetamiseks. Analüüsitakse turvalise psühhosotsiaalse keskkonna tagamist lasteaedades ja koolides ning noorsootöö- ja huviharidust pakkuvates asutustes üle Eesti. 3. VÄGIVALLAPROBLEEMIDEGA LASTE JA NOORTE TOETAMINE Laste ja noorte esmane vägivallaennetus peab toimuma laste ja perede toetamise ning lapsevanemate vanemlike oskuste arendamise, sotsiaalsete oskuste õpetamise, laste positiivse koolielu ja noorsootöö mitmekesistamise ja kättesaadavuse parandamise kaudu (vt ka tegevussuundi 1, 2 ja 4). Kuigi enamus laste ja noorte rikkumisi on pisirikkumised ja suur osa lastest täiskasvanuks saades õigusrikkumistega ei jätka, on siiski hulk noori, kes vajavad eritähelepanu. Kui alaealiste poolt toime pandud rasked elu- ja tervisevastased süüteod on üsna erandlikud, siis kehalise väärkohtlemise kuriteod on alaealiste seas sagedasemad rikkumised (2020: 43%). Alaealise vägivallajuhtum seisneb enamasti poiste vahelises peksmises, kakluses või löömises.xx Uuringutest on selgunud, et kaklustesse või löömingutesse satuvad oluliselt sagedamini kehvemate sotsiaalsete oskustega lapsed ning puudulikud sotsiaalsed oskused võivad avalduda riskikäitumisena, sealhulgas uimastite tarvitamisena.xxi Õigusrikkumiste riski suurendab see, kui 9  VEKO 2021-2025 lapsed veedavad aega koos õigusrikkumisi toime pannud sõprade grupiga, vanematel on alkoholi- ja narkoprobleemid ning kodus esineb vägivalda.xxii Murekohaks on ka lastevaheline kiusamiskäitumise levik ning vaimse tervise probleemid. Tegevused  Tugevdatakse lastekaitsesüsteemi tööd kompleksprobleemidega lastega ja tagatakse neile vajalike teenuste kättesaadavus üle Eesti. Tähelepanu pööratakse traumakogemusega laste ja noorte aitamisele. Otsitakse erilahendusi piirkondades, kus teenuseid napib.  Tagatakse lastele ja noortele mitmekülgsed võimalused osaleda mitteformaalses õppes, sh huviharidusese ja avatud noorsootöös. Aktiivne hõivatus mõtestatud tegevustega aitab ennetada riskikäitumist ja vägivalda. Kaasatakse noori vägivallaennetusse.  Lastele ja noortele tagatakse kiire juurdepääs vaimse tervise, sh psühhiaatrilisele abile. Kriisinõustamine noortele peab olema kättesaadav. Abi terviklikult kättesaadav. Tuua noorte täiskasvanute sihtrühm välja, sh õppeasutused (ülikoolid).  Arendatakse kohtueelses menetluses alaealiste ja noorte hindamissüsteemi, et tuvastada abivajadusega ning kiiret ja intensiivset sekkumist vajavad lapsed ja noored.  Arendatakse kinniste lasteasutuste võrgustikku, töötajate oskusi, sekkumisi ning jätkutuge asutusest lahkuvatele noortele.  Analüüsitakse noorte spetsiifilise sekkumise vajadust, mis oleks kasutatav eraldi karistusalternatiivina vangistusele. Vaja oleks sekkumist, mis hõlmaks noorte õigusrikkujate sotsiaalsete oskuste õpet, tuge vaimse tervise probleemidele ja tugiisikuteenust ning jätkutuge. Eesmärk on vältida laste ja noorte kinnistesse asutustesse, sh vanglasse sattumist.  Keerulistes noorte õigusrikkumise juhtumites võetakse üle Eesti kasutusele intensiivne juhtumikorralduse Ringist välja mudel, mis tõhustab koostööd spetsialistide vahel, võimaldab paremini hinnata noore vajadusi ja võimalusi, vajadusel kavandada kiiret ja efektiivset sekkumist ja aitab koordineerida alaealist toetavate tegevuste elluviimist.  Kriminaaljustiitssüsteemis võetakse aktiivselt kasutusele noortele suunatud konfliktivahenduse, sotsiaalsete oskuste, sõltuvusprobleemide vähendamise ja digipädevuse arendamise programmid. Võetakse kasutusele digilahendusi, mis hõlbustavad noortel kohustuste täitmist ja spetsialistidel järelevalve tegemist. 10  VEKO 2021-2025 4. PEREVÄGIVALLA ENNETAMINE JA TUGI PERES VÄGIVALDA KOGENUD LASTELE Perevägivald (lähisuhtevägivald) on olnud juba pikemat aega suurema tähelepanu all ja kuigi on toimunud mitmeid arenguid, on teemaga vaja järjepidevalt tegeleda. Eestis on üldine vägivallast teatamise tase madal ja pereliikme vägivallast antakse veel harvem teada. See viitab, et inimesed ei oska alati vägivalda ära tunda ja abi otsida. Perevägivald ei puuduta ainult täiskasvanuid, vaid ka lapsi. Peres vägivalla kogemine, sh kasvatusvägivalla ja ka vanematevahelise vägivalla tunnistamine, suurendab lapse õigusrikkumiste ning füüsilise ja vaimse tervise riski, koolist puudumisi ning varases eas alkoholi tarvitamist.xxiii Kuigi uuringud näitavad, et valdavalt ollakse laste kehalise karistamise suhtes hukkamõistev, siis viimasel kümnendil pole olulisi muutusi hoiakutes toimunud.xxiv Perevägivald üldiselt ei ole ühiskonnas piisavalt taunitud, selle kõiki mõjusid ei mõisteta, perevägivalda pealt näinud lapsi ei nähta üheselt ohvritena, mida nad kahtlemata on. Vägivalda kogenud ning pealt näinud laste kaitse ja tugi menetluse raames pole piisavalt tagatud. Vägivalda kasutanud lapsevanematele suunatud sekkumised ei ole piisavalt kättesaadavad. Tegevused  Perevägivalla (lähisuhtevägivalla) ennetamiseks ja tõkestamiseks viiakse ellu lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023.  Suuremat tähelepanu pööratakse lähisuhtes esineva vaimse vägivalla ennetamiseks. Analüüsitakse õigusraamistiku ja karistusõigusnormide sobivust ja ajakohasust vaimse vägivalla tõkestamiseks.  Tõstetakse laiema avalikkuse, lapsevanemate ja spetsialistide teadlikkust turvalise lapsepõlve tagamise olemusest, olulisusest ning nii vanematevahelise vägivalla kui kasvatusvägivalla negatiivsest mõjust lapsele. Kogukonnaliikmeid ja spetsialiste julgustatakse vägivalla kahtluse korral nõuandeliiniga konsulteerima ja sekkuma. Lapsi julgustatakse küsima nõu ja abi nõuandeliinilt või toetavalt inimeselt.  Tehakse vanematele hõlpsalt kättesaadavaks teave ja nõuannete e-varamu, kust leiab praktilisi harjutusi vanemluse toetamiseks. Selleks võib täiendada tarkvanem.ee veebikodu või kasutada muid lahendusi. Luuakse tugigruppe ja programme lapsevanematele, kes kasutavad laste suhtes vägivalda ja muid ebakohaseid kasvatusmeetodeid. Vastavad programmid tehakse kättesaadavaks ka kriminaaljustiitssüsteemi sattunud inimestele.  Koolitatakse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajaid tööks peredega, kus esineb lähisuhtevägivalda. Koolitustel käsitletakse vägivalla mõjuga arvestamist lapse heaolu tagamisel. Luuakse ja tehakse kättesaadavaks vastavad juhendid, hindamisvahendid jm tööriistad.  Tagatakse lastemajade üle-eestiline võrgustik ning järk-järgult laiendatakse lastemajateenuse sihtrühma. Analüüsitakse lastemajas tehtud toimingute terviklikkust lapse heaolu vaatenurgast, mh menetluses kasutamise tulemuslikkust.  Tagatakse, et perevägivalda võetaks laste hooldus- ja suhtlusõiguse menetlustes arvesse. Luuakse perelepitussüsteem, mis võimaldab vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolust lähtuvad kokkulepped ja mille protsess ega kokkulepped ei põhjusta taasohvristamist peredes, kus on esinenud perevägivalda. Vägivallajuhtumites kasutatakse taastava õiguse põhimõtteid ja meetodeid ainult siis, kui see on ohvri huvides, turvaline ja ei põhjusta taasohvristamist.  Perevägivalda kogenud laste paremaks kaitseks menetluses analüüsitakse menetluspraktikat ja seaduste ajakohastamise vajadust. Uuritakse vägivalda tunnistanud laste menetlusrolli muutmise vajadust.  Tagatakse spetsialistide parem teadlikkus traumapõhisest lähenemisest ja asjakohasem abi traumakogemustega ohvritele. 5. EAKATEVASTASE VÄGIVALLA MÄRKAMINE JA ENNETAMINE Elanikkonna kiire vananemine ja eluea pikenemine on muutnud vanemaealiste väärkohtlemise teema üha aktuaalsemaks. Eakad võivad sattuda ohtu oma kodus, hoolekandeasutustes, haiglates, ametiasutustes, aga ka 11  VEKO 2021-2025 veebis või avalikus ruumis. Enimlevinumaks peetakse pereliikmete poolt kodus toime pandud ja nn institutsionaalset vägivalda. Eakad ei kipu endaga toimunud vägivallast teatama, seda eriti juhul, kui toimepanijaks on eaka lähedane või hooldaja.xxv Õiguskantsleri kontrollkäigud hoolekandeasutustesse viitavad, et asutuste klientide õigused ei ole alati kaitstud.xxvi Seega on vaja eakatevastast vägivalda rohkem teadvustada, selle levikut ja riskitegureid kaardistada ning hinnata, kas olemasolevad teenused vastavad vanemaealiste vajadustele ning tagavad ohvrile kaitse. Kohalikul tasandil on vaja välja töötada lahendusi eakatevastase vägivalla ennetamiseks ja sekkumiseks. Tegevused  Tõstetakse vanemaealiste inimeste ja nende lähedaste teadlikkust vägivallast ja abi saamise võimalustest, kasutades selleks neile sobivaid kanaleid ning julgustatakse neid vägivallast teatama.  Analüüsitakse vägivalla levikut, olemust ja riskitegureid vanemaealiste inimeste seas. Eraldi pööratakse tähelepanu hoolekandeasutustele. Samuti analüüsitakse kriminaaljustiitssüsteemis eakatevastase vägivalla toimepanijate ja ohvrite kohtlemispraktikat.  Arendatakse sotsiaalala spetsialistide ja tervishoiuteenuse osutajate baas- ja täiendkoolitusi, lisades eakatevastast vägivalda käsitlevad koolitused. Koolitatakse sotsiaaltöötajaid ja hoolekandeasutuste töötajaid, et eakatevastast vägivalda paremini märgata, ennetada ja sekkuda.  Korrastatakse sotsiaaltöötaja ja politsei teavitamist eakast vägivallaohvrist ning luuakse koostöölepped tervishoiuasutustega vägivallakahtlusega eakatest teatamiseks.  Kaasatakse kogukonnaliikmeid ja vabaühendusi (näiteks külaseltsid, naabrivalve, pensionäride ühendused, pereklubid jt), et vanemaealisi vägivallaohvreid kiiremini märgata ja aidata. Vajadusel võetakse kasutusele digilahendused, maapiirkondadesse otsitakse mobiilseid lahendusi.  Kohalikus omavalitsuses arendatakse eluasemeteenuseid ja tugiisiku teenuseid ning sõltuvus- ja toimetulekuprobleemidega inimesed, sh ka vägivalla toimepanijad saavad vajadusel tuge oma elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest. Vältida tuleb praktikat, et vägivallaohvriks langenud vanemaealine on sunnitud vägivallast pääsemiseks kodust lahkuma.  Hoolekandeasutustes võetakse kasutusele konfliktivahenduse ja muud taastava õiguse meetodid. 12  VEKO 2021-2025 6. VÄGIVALLAENNETUS DIGIMAAILMAS Digimaailm ja tehnoloogia areng on toonud kaasa uusi vägivalla riske, mis ähvardavad kannatanut sõltumata vägivalla kasutaja füüsilisest asukohast. Ohvrid, kes kogevad vahetult vägivalda, satuvad sageli ka virtuaalse ahistamise, jälitamise ja psühholoogilise vägivalla ohvriks, enamasti endiste partnerite poolt. Aina enam levivad sellised vägivalla viisid nagu seksuaalse alatooniga tekstisõnumid, sotsiaalmeedias halvustamine, pidev kontakti otsimine, ohvri liikumise nuhkvara või positsioneerimisvõimalustega jälgimine jne. See on kasvav probleem eelkõige naiste ja tüdrukute jaoks, kelle vastu on veebikuritarvitamise rasked vormid kõige tõenäolisemalt suunatud. Euroopa Liidu tasandil pingutatakse, et vähendada ebaseadusliku sisu veebis . Kuigi Eesti laste teadlikkus digiohutusest on hea, tuleb internetis sotsiaalse suhtluse ning turvalise käitumise oskuste arendamisele rohkem tähelepanu pöörata. Ühest küljest saab neid oskusi tõhusalt pakkuda haridussüsteem osana üldisest digioskuste ja -teadmiste arendamisest, teisalt peaksid ka lapsevanemad hoidma end kogu aeg kursis laste tegevusega internetis, et vajaduse korral aidata neid suunata ja häirivate kogemustega toime tulla. Tegevused  Suurendatakse inimeste digipädevusi ja teadlikkust veebisuhtluse ohtudest elukaare üleselt, et vältida veebipõhise ahistamise ohvriks või tahtmatult vägivalla toimepanijaks sattumist. Suurendatakse teadlikkust nn küberperevägivallast, selle mõjust ning erinevate veebisuhtluse vormide ebasobivusest või keelatusest.  Noorte digihügieeni ning internetis suhtlemise sotsiaalsete oskuste seiramisest lähtuvalt arendatakse noorte oskusi vältida digivägivalla ohvriks langemist ja toime panemist. Samuti vajavad digitarkust laste vanemad, kes lastele seadmed soetavad ja selle kasutamise üle järelevalvet teostavad.  Kaardistatakse nn küberperevägivalla olemus ja levik ning selliste juhtumite menetlus- ja karistuspraktika. Analüüsitakse karistusõiguse normide ajakohasust, et kaitsta inimesi veebipõhise ahistamise eest.  Suurendatakse veebipõhist tuge ohtude ennetamiseks ja abi küsimiseks, kasutades selleks digilahendusi ja ka veebikonstaableid.  Tõstetakse veebipõhise ahistamise ja jälitamise juhtumite ning seksuaalkuritegude uurimise võimekust.  Tehakse rahvusvahelist koostööd häiriva ja ebasobiva sisu veebist eemaldamiseks ja veebi jõudmise peatamiseks.  Tegevuste planeerimisel tuleb arvestada, et eriti puudutab digivägivald naisi, lapsi ja noori, eakaid, teatud teemasid käsitlevaid ajakirjanikke, poliitikuid, seksuaalvähemusi. 13  VEKO 2021-2025 7. INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE Inimkaubandusjuhtumeid märgatakse ja neisse sekkutakse vähe. Et tagada kooskõla rahvusvaheliste nõuetega, on vaja muuta nii seadusi kui praktikat. Näiteks on vaja parandada inimkaubandusele viitavate tunnustega tööalase ekspluateerimise olukordade tuvastamist, suurendada ettevõtete ja töötajate teadlikkust inimkaubanduse ohtudest. Eestis on tõusnud välismaise päritoluga naiste kupeldamise juhtumid, mis viitab vajadusele tegeleda nõudluse vähendamisega seksi ostu järele. Ametkondade vaheline koostöö toimib, kuid tagada tuleb ka teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste vaheline koostöö, asjakohased juhendmaterjalid ning spetsialistide koolitused. Tähelepanu suunatakse noorte ning välismaiste töövõtjate teadlikkuse tõstmisele ja laiapõhjalisele nõudluse vähendamisele tööandjate ja seksiostjate seas. Tegevused  Koolitatakse noori ja noortega töötavaid spetsialiste inimkaubanduse küsimustes. Kaasatakse noori inimkaubanduse ennetusse.  Viiakse läbi kampaaniad seksi ostuga seotud hoiakute muutmiseks.  Koolitatakse tööandjaid, eelkõige ehitus-, tootmis- ja teenindusvaldkonna ning töötleva tööstuse ettevõtjaid ning põllumajanduses ja mujal hooajatöötajate kasutajaid, et tagada turvalised ja töötajaid mittediskrimineerivad tarneahelad ning samuti tõsta nende teadlikkust võõrtööjõu palkamise reeglitest.  Tõstetakse töövõtjate, eelkõige välismaalt Eestisse tööle tulevate inimeste teadlikkust tööalastest õigustest.  Viiakse läbi riskianalüüsipõhiseid kontrolle ja tõhustatakse andmevahetust, et vähendada välismaalaste Eestis ebaseaduslikku töötamist.  Tõhustatakse koostööd kriminaalmenetluste raames välismaalaste päritolumaa riikidega, et parimal moel toetada uurimistoiminguid.  Tagatakse, et inimkaubandusega seotud kuriteod on pädevate asutustega koostöös ennetatud, avastatud ja uuritud, sh suurendatakse koostööd kohalikul tasemel. Õigusrikkujate suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.  Analüüsitakse tööalase ekspluateerimise juhtumeid, et selgitada välja võimalik seos inimkaubanduse kuriteoga.  Analüüsitakse inimkaubanduse sõltumatu raportööri kogemusi EL-i teistes riikides ja vajadust Eestis.  Analüüsitakse ohvriabi seaduse, välismaalaste seaduse, menetlusseadustiku ja karistusnormide ajakohastamise vajadusi järgmistes küsimustes: kupeldamise kuritegude ohvrite parem kaitse, inimkaubanduse kuriteo koosseisu sõnastus, ohvritelt teenuste ostu kriminaliseerimine, ohvrite poolt toime pandud teiste kuritegude mittearvestamine, kui need on toimunud seoses ohvriks sattumisega, juriidilise isiku vastutusele võtmine välismaalasele ebaseadusliku töötamise võimaldamise eest. Vajadusel tehakse analüüsile tuginedes muudatused seadustesse. 8. SEKSUAALVÄGIVALLA ENNETAMINE Seksuaalkuritegudest politsei teavitamine on viimase kümne aastaga kahekordistunud ja teame, et laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levik ei ole vähenenud. Registreeritud statistika võrdluses elanikkonna uuringutega on teada siiski, et enamus seksuaalvägivalla ohvreid ei teata endaga juhtunust ega otsi abi. Noored soovivad 14  VEKO 2021-2025 saada rohkem infot seksuaalse väärkohtlemise ennetamisvõimalustest ning praktilisi oskusi enda seksuaalõiguste tagamiseks. Loodud on uued teenused, kuid abi peab jõudma rohkemate inimesteni ning seksuaalvägivallast ning probleemsest seksuaalkäitumisest rääkimine ja tee abini tuleb muuta lihtsamaks. Juhtumite uurimine, tõendamine ning tagajärgedega tegelemine peab olema pidev, professionaalne ja toimuma eri asutuste koostöös. Tegevused  Suurendatakse avalikkuse teadlikkust seksuaalvägivallast, sh ka veebikeskkonnas ja lähisuhetes toimepandavast seksuaalvägivallast, seksuaalvägivalla mehhanismidest ja ennetamise võimalustest. Samuti suurendatakse inimeste teadlikkust seksuaalsuhteks nõusoleku teemal ning nõusolekuta seksuaalsuhte võimalikest õiguslikest tagajärgedest.  Vanemahariduses pakutakse laste seksuaalkasvatuse alaseid koolitusi koos vajalike infomaterjalide ning nõustamisvõimalustega.  Toetatakse haridusasutustes lastele ja noortele eakohaste teadmiste andmist enda keha ja tervisega seotud õigustest ning seksuaalkasvatusest. Selleks arendatakse haridusasutuste (sh lasteaedade, koolide, kutsekoolide, kõrgkoolide jt) ja noorsootöö- ja huviharidust pakkuvate asutuste töötajate teadmisi, hoiakuid ning oskusi koolituste, metoodiliste vahendite ning konsultatsioonide kaudu.  Võetakse laiemalt kasutusele lipusüsteem laste seksuaalkäitumise hindamiseks ning sellele reageerimiseks. Vastavad koolitused lisatakse lastega tegelevate spetsialistide baas- ja täiendõppesse.  Suurendatakse spetsialistide teadlikkust ja oskusi seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja märkamiseks kinnistes asutustes ja asendushooldusel.  Arendatakse teenuseid, et lapsed ja noored saaksid lihtsalt ja soovi korral anonüümselt seksuaalsest väärkohtlemisest teatada ning probleemse seksuaalkäitumise korral nõu küsida.  Tagatakse, et seksuaalvägivalda piiritlevad õiguslikud normid vastavad rahvusvaheliselt kokkulepitud nõuetele. 15  VEKO 2021-2025 9. SPETSIALISTIDE PAREM TEADLIKKUS VÄGIVALLAST NING SEKKUMISOSKUSED Spetsialistide hoiakud, teadmised ja oskused vägivalda ära tunda, juhtumitele reageerida ja neid lahendada on erinevad. On sihtrühmi, kelle hoiakud vägivalla suhtes on sallivamad ja arusaamad juhtumite lahendamise viisidest puudulikumad. Spetsialistide jaoks ei ole üheselt selged peamised põhimõtted ning praktilised viisid, millal vägivallakahtluse korral sekkuda. Ühiskonnas laiemalt on vajalik läbivalt jagada teadmisi laste õigustest. Eriline väljakutse on tagada spetsialistide tugi kriisiolukordades, sh sotsiaalsete oskuste ning toimetuleku toetamine kaugõppe vm erioludes. Tegevused  Analüüsitakse eri valdkondades spetsialistide tõlgendusi vägivallast, et kavandada täpsemad tegevused spetsialistide vägivallast teadlikkuse tõstmiseks. Eraldi tähelepanu pööratakse venekeelsele sihtrühmale.  Kogukonnaliikmetele tutvustatakse oma piirkonna konkreetseid spetsialiste, kelle poole vägivalla ennetamise ja lahendamise küsimustes saab pöörduda. Riigi ja kohalike teenuste pakkujad peavad olema rohkem nähtavad ja abivajajatele kiiresti leitavad.  Suurendatakse noortega töötavate spetsialistide ja noorte endi teadlikkust ning oskusi, et märgata vägivalda ning osata sellele reageerida. Eesmärk on ennetada ja võimalusel lahendada vägivallajuhtumeid vahetult ja esmatasandil, kasutades muu hulgas konfliktivahenduse meetodeid.  Julgustatakse laste ja noortega töötavaid organisatsioone koostama käitumisjuhiseid, kuidas laste heaolu tagada, vägivalda ennetada ning vägivallajuhtumite korral sekkuda.  Luuakse kasutajasõbralikud digilahendused lastega töötamise piirangu täitmiseks.  Tagatakse vägivalla teemadega kokku puutuvatele spetsialistidele supervisioonivõimalused. 10. OHVRISÕBRALIK MENETLUS Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 näevad ette, et 2030. aastal on Eestis turvaline ja õiglane ühiskond, mille sõltumatu, tõhusa, nutika ja ohvreid abistava kriminaaljustiitssüsteemiga puutub kokku vähe lapsi ja noori. Kannatanute kaitse ja kohtlemise 2017. a uuringxxvii näitas, et ohvrite kaitse- ja abisüsteem vajab ümberkujundamist, et vastata ohvri vajadustele ja tagada, et töö ohvriga oleks ohvri jaoks sujuv, katkestusteta, talle arusaadavas ja lihtsas keeles ning eelarvamuste vaba suhtumisega. 2019. a loodud asutuste ülene kannatanutelt tagasiside kogumise süsteem xxviii peab koguma suurema osa kannatanute tagasisidest riigile, et anda lajapõhjalisemat tagasisidet asutustele kannatanute kohtlemise osas. Menetlusasutuste praktikas vajab parandamist ohvrile toe pakkumine, ohvrisõbralikku suhtlemisoskuse arendamine ning ohvri õiguste tutvustamine. Menetlus on üks osa ohvri probleemide lahendamisest – sellest üksi või eraldiseisvalt ei pruugi ohvri heaolu taastamiseks piisata. Tegevused  Et menetluslike otsuste sisu oleks ohvritele paremini arusaadav, lihtsustatakse keelekasutust menetlusdokumentides ja infomaterjalides.  Luuakse süsteem, kus kuriteoteate esitamisel saab kannatanu automaatselt ülevaate kuriteoohvrite õigustest, tugiteenustest ning tema kohtlemise kohta tagasiside andmise võimalusest. Tugi peab olema kättesaadav sõltumata menetluse tulemustest.  Luuakse digilahendused, et hõlbustada vägivallaohvritel vägivalla kohta tõendite kogumist. 16  VEKO 2021-2025  Menetlustes järgitakse ohvrite traumateadliku kohtlemise põhimõtteid vägivallaohvrite teisese ohvristumise vältimiseks. Viiakse läbi sensitiivse kohtlemise koolitusi ja toetatakse spetsialiseerumist. Erilist tähelepanu pööratakse lapsohvritele ja erivajadustega ohvritele.  Lepitakse kokku kindlad normid ja standardid ohvrite teenustele suunamiseks, ohvritega seotud info edastamiseks ohvritega töötavate asutuste vahel ning teenuste osutamisel. Vägivallaohvri jaoks peab abisaamise teekond olema turvaline ja selge.  Kuritegevusest saadav tulu suunatakse rohkem ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. Üle Eesti võetakse kasutusele praktika, kus vägivalla toimepanijale määratav sihtotstarbelise summa tasumise kohustus suunatakse kogukonnas sotsiaalsete probleemide lahendamisega tegelevatele vabaühendustele, mitte riigituludesse.  Lastega seotud vägivallajuhtumite menetlemisel lähtutakse lapsesõbraliku menetluse põhimõtetest: selle tundmine seatakse normiks menetlejate koolitamisel, laste kui menetlusosaliste kohtlemisel. Arendatakse lapsesõbralikke teenuseid, sh lapsesõbralikku menetlust toetavaid keskkondi. 11. VÄGIVALLAOHVRITE PAREM KAITSE JA TUGI Ohvrite toetamine peab lähtuma tema individuaalsetest vajadustest ning toetama ohvri toimetulekut. Pakutavad teenused peavad olema kvaliteetsed ja kättesaadavad kõigile abivajavatele üle Eesti sõltumata ohvriks sattumise kohast ja vägivalla liigist ning ohvri vajadustest. Ohvreid abistav süsteem peab lähtuma nõrgimast, mitte tragist ohvrist. Osa ohvrite sihtrühmi vajavad senisest enam tähelepanu: erivajadustega, eakad, vaenukuritegude ohvrid, ja lapsena vägivalda kogenud täiskasvanud, kes on jäänud varem abita. Tugi tuleb tagada ka meesohvritele. Probleeme esineb psühholoogilise abi osutamisega. xxix Oluline on luua suutlikkus tagada vägivallaohvrite, iseäranis haavate sihtrühmade, kaitse ja tugi kriisiolukordades. Tegevused  Arusaadava ning lihtsama keelekasutusega parendatakse kuriteoohvritele teabe jagamise viise. Õiguskaitsesüsteemis kasutatakse lihtsamat keelt, et menetluses saadav teave oleks nii ohvritele kui nende lähedastele mõistetavam ning kuriteoohvrid saaksid enda soovid ning vajadused teha spetsialistidele arusaadavamaks.  Koostatakse uus ohvriabi seadus, milles korrastatakse ohvriabisüsteemi ja teenuseid. Näiteks korrastatakse psühholoogilise kulu hüvitamise ning psühholoogilise abi osutamise põhimõtteid ning viise. Kuriteoohvrite riiklik hüvitis viiakse vastavusse ohvrite ning ohvrite laste toetamise tegeliku vajadusega.  Laiendatakse ohvrite kaitseks mõeldud teenuseid. Parandatakse vägivallaohvritele juriidilise abi kättesaadavust. Arendatakse nõustamist ja tuge lapsepõlves vägivalda kogenud inimestele. Rakendatakse kõrge riskiga ohvritele MARAC mudelit. Võetakse kasutusele mobiilsed- ja digilahendused ohvritele teenuste pakkumiseks.  Vägivallaohvri abistamiseks kaasatakse lisaks ohvriabisüsteemile ka muid abistamise võimalusi, sh ohvri enda võrgustikus ning sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis. Erinevaid tugivõimalusi käsitletakse tervikuna, liikumine erinevate teenuste vahel peab olema selge ja lähtuma kasutajamugavusest, dubleerimisi tuleb vältida.  Arendatakse seksuaalvägivalla ohvrite vajadustele vastavaid teenuseid, sh hoides olemasoleva teenuste – seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, seksuaalvägivalla ohvrite tugigrupid ning individuaalne psühholoogiline nõustamine – kvaliteeti, tagades sihtrühmale psühhosotsiaalse abi pakkumine ning integreerides teenused ohvri vajadustest lähtuvalt teiste ohvreid toetavate teenuste ning menetlustega.  Ohvritega kokkupuutuvaid spetsialiste koolitatakse kuriteoohvrite õiguste kaitse, vajaduste hindamise, suhtlemisoskuste, taastava õiguse ning traumateadliku lähenemise teemal. Koolitustel tuleb käsitleda vägivalla sooaspekti.  Luuakse ohvri vajadustest ning kasutajamugavusest lähtuvad infoedastus- ning andmevahetuslahendused erinevate asutuste vahel: ohvrile info edastamine teenusepakkujalt ning ohvri 17  VEKO 2021-2025 andmete edastamine teenusepakkujate vahel. Ohvrite andmete edastamisel arvestatakse ohvrite hea kohtlemise põhimõtetega.  Ohvritele võimaldatakse juurdepääs taastava õiguse teenustele, sead juhul, kui see on turvaline ja aitab nende heaolu taastada. Ohvrite kohtlemisel võetakse taastava õiguse põhimõtted laiemalt kasutusele.  Hinnatakse pidevalt kannatanute rahulolu teenuste ja kohtlemisega ning võetakse seda arvesse kohtlemispraktika arendamisel. 12. VÄGIVALDSEST KÄITUMISEST LOOBUMISE VIISIDE ARENDAMINE Vägivalla vähendamiseks peab vägivallatseja senisest enam võtma ka ise vastutuse enda vägivaldse käitumise eest ning tegema pingutusi vägivallast loobumiseks. Selleks vajab ta professionaalset nõu ja suunamist. Vägivalla kasutajatele, sh digivägivalla toimepanijatele, on praegu tugimeetmeid ja programme vähe või nad ei leia teed teenuseni. Vägivallast loobuja vajab vägivalla mustrist väljumiseks pikaajalist tuge ja nõustamist, sh juba tugigruppides ja programmides osalenutel on jätkutoe vajadus. xxx Tööd vanglasüsteemi jõudnud vägivalla toimepanijatega tuleb samuti tõhustada. Samuti tuleb tõhustada järelevalvet varem karistatud inimeste osas, et ennetada korduvat vägivallakuritegude toimepanemist (nt lastega töötamise piirangu meetme tõhustamine). Tegevused  Vägivallast loobuda soovijatele pakutakse vägivallast loobumiseks vajaduspõhist ning võimalikult lihtsaks tehtud pöördumisega tuge, sh tugiliini või veebinõustamist, vajadusel nõustamise mahtusid. Vägivallatsejatele suunatud programmid peavad olema kogukondlikud, sootundlikud ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid toetavad.  Luuakse probleemse seksuaalkäitumisega noortele kohtlemismudel koos vajalike hindamisvahendite ja sekkumistega.  Tagatakse tervishoiuvaldkonnas madala lävega nõustamisteenus probleemse seksuaalkäitumisega täisealistele.  Luuakse inimkaubanduse, sh seksuaalse väärkohtlemise ja seksiostu nõudluse vähendamiseks sekkumisprogramm seksiostjatele.  Toetatakse digilahenduste kasutuselevõtmist, et nügida vägivalla toimepanijaid vägivalla kasutamisest loobuma. Arestimajades jätkatakse praktikat, et vägivallla toimepanijatele tutvustatakse koheselt vägivallast loobumiseks nõustamisvõimalusi.  Arendatakse vägivalla toimepanijatele programme kriminaaljustiitssüsteemis, eeskätt kriminaalhoolduses ja vanglas. Programmide rakendajatele pakutakse regulaarselt koolitust ja metoodilist tuge. Sealjuures arendatakse paarisuhtevägivalla ennetamise programmi, mis sobib noortele. Samuti luuakse programmid sõltuvusprobleemidega vägivalla toimepanijatele. Kaalutakse kriminaalhoolduse programmide kättesaadavaks tegemist ka programmikohustuse saanud õigusrikkujatele, kelle suhtes prokurör menetluse oportuniteediga lõpetab.  Tagatakse süsteemne koostöö (sh infovahetuse õiguslikud alused) vägivalla toimepanijaga töötava kriminaalhooldaja ja ülejäänud koostöövõrgustiku vahel, sealjuures politsei ja ohvrit nõustava võrgustikuga. Analüüsitakse MAPPA rakendamise korraldust ja seniseid tulemusi ning tagatakse MAPPA tõhus läbiviimine kõrge riskiga vägivalla toimepanijatele. 13. TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSTE OSUTAJATE SUUREM ROLL VÄGIVALLAENNETUSES Füüsilise vägivalla ohver pöördub abistavatest asutustest sagedamini tervishoiuteenuse osutaja poole, enamasti vägivallast tingitud psühholoogiliste kaebuste või vigastuste tõttu. Sestap on tervishoiuvaldkonnal vägivallajuhtumite avastamisel ja takistamisel tähtis ja arvatust suurem roll. Et tervishoiuteenuse osutaja vaatevälja sattunud ohver ei jääks abita, on vaja tagada vägivalla varane tuvastamine ja lahendada teiste asutustega 18  VEKO 2021-2025 andmevahetuse, koostöö ja nii tervishoiuteenuse osutajate poolt kui väliselt toe pakkumise küsimused. Tervishoiuasutuste roll vägivallaennetuses vajab täpsemaid kokkuleppeid ning selgemat määratlemist. Tegevused  Analüüsitakse spetsialistide tõlgendusi vägivallast, et kavandada täpsemad tegevused tervishoiuasutuste spetsialistide vägivallast teadlikkuse tõstmiseks.  Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatele töötatakse vägivalla varajaseks märkamiseks välja töövahendid, mida katsetatakse kõigepealt esmatasandi spetsialistide seas (nt ämmaemandad, perearstid, -õed). Arendatakse tervishoiutöötajate suutlikkust kuriteoohvritega tegelemiseks.  Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ning teiste ohvriabi teenuste kaudu jõutakse rohkemate seksuaalvägivalla ohvriteni, sõltumata sellest, kas nad õiguskaitse poole abi saamiseks pöördunud.  Baas- ja täiendkoolituse kaudu arendatakse tervishoiuasutuste töötajate vägivalla märkamise ja sellesse sekkumise oskusi. Koolitatakse tervishoiuasutuste töötajaid pakkuma ohvrile esmast tuge ning tegema koostööd tugiteenuse pakkujate ja õiguskaitsega. Vajadusel koostatakse asutusepõhised juhised.  Alkoholiga seotud vägivalla ennetamiseks muudetakse alkoholitarbimise hindamine, nõustamine ning alkoholiravi üle Eesti tervishoiuteenuseid osutavates asutustess kättesaadavaks. Laiendatakse tagasilangust ennetavaid ambulatoorseid ravivõimalusi. Võetakse kasutusele alkoholi liigtarvitamist ennetavad meetmed.  Tervishoiuteenuseid osutavate asutuste, õiguskaitseasutuste ning ohvriabi vahel lepitakse kokku vägivallaohvrite andmete edastamise reeglites ja korras. Arendatakse tervishoiutöötajate kasutuses olevaid vahendeid ohvritega seotud info dokumenteerimiseks ning ohvrite teenustele suunamiseks.  Arendatakse tervishoiuteenuse osutajate võimekust tegeleda sõltuvusprobleemide ja psühhiaatriliste probleemide raviga vägivalla ennetamiseks. Samuti suurendatakse teadlikkust teisi kahjustada võiva käitumise hindamise ning märkamise vahenditest ning tõhustatakse koostööd tervishoiuteenuse osutajate vahel. 19  VEKO 2021-2025 14. VÄGIVALLAENNETUSE POLIITIKA MÕJU UURIMINE Vaja on andmeid ja uuringuid, et paremini mõista erinevate vägivalla liikide olemust, hinnata vägivalla ohvrikslangemise trende, kuidas ja kelle jaoks toimivad erinevad sekkumised ning mis moel edasi arendada vägivalla ennetamise ja reageerimise kvaliteeti. Vägivallakuritegude ja menetlusandmete statistika kvaliteeti tuleb tõsta ja teha paremini kättesaadavaks, et suurendada andmete olulisust vägivallavastase poliitika kavandamisel. Tegevused  Viiakse kindla regulaarsusega läbi vägivalla leviku uuringuid ning probleemipõhiseid analüüse. Analüüsitakse vägivallakuritegude menetlus- ja karistuspraktikat ja vägivalla toimepanijate retsidiivsust ning sekkumiste mõju.  Uuendatakse õiguskaitsestatistika platvormi (JAAK), parandatakse andmekvaliteeti ja avaandmete kättesaadavust vägivallakuritegude kohta. Vaja on paremat juhtumipõhist ülevaadet ning soopõhiste andmete kättesaadavust. 20  VEKO 2021-2025 i Vt Makarova, M (2020). COVID-19 teemaline küsitlus. 6. voor (21.-23.04.2020). Riigikantselei üldraport. ii https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/paarisuhtevagivallaraport_loplik.pdf iii Vt https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/03/vagivallakuritegude_hind_centar_loplik.pdf iv https://www.who.int/violenceprevention/approach/definition/en/ v https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengustrateegia_ee sti_2035_eelnou_uldosa.pdf vi https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kriminaalpoliitika_pohialused_2030.pdf vii WHO, The Publich Health Approach: https://www.who.int/violenceprevention/approach/public_health/en/ viii WHO 2016: INSPIRE. Seven Strategies for Ending Violence Against Children. https://www.who.int/publications/i/item/inspire-seven-strategies-for-ending-violence-against-children ix https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/noorte_ennetuse_suunad_salla_14.10.15.pdf x Makarova, M (2020). COVID-19 teemaline küsitlus. 6. voor (21.-23.04.2020). Riigikantselei üldraport. xi https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/vagivallakuriteod xii https://fra.europa.eu/en/publication/2021/fundamental-rights-survey-crime xiii Ibid. xiv Ibid. xv Viide lisada. xvi Vägivallakuritegude hind (Centar, 2015). Justiitsministeeriumi tellitud uuring. xvii Perevägivalla hind Eestis (2016) xviii EN inimkaubanduse direktiivi ülevõtmisega seotud hinnang Eestile: https://www.coe.int/en/web/anti-human- trafficking/estonia. xix https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/324930/9789241515542-eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y xx Kuritegevus Eestis 2018. xxi Tervise Arengu Instituut, 2011. ESPAD aruanne xxii Laste hälbiv käitumine Eestis (Markina, A. & Žarkovski, B. 2014) xxiii Sotsiaaltöö. Lapse õiguste erinumber (2019) xxiv http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2017/11/Lapsed-vanemad-aruanne.pdf xxv WHO (2011). European report on preventing elderly maltreatment. xxvi https://www.oiguskantsler.ee/et/kontrollk%C3%A4ik. xxvii https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/uuringute-andmestikud/kuriteoohvrite-kaitse-ja-kohtlemise-uuring-2017 xxviii Ohvrite abistamise juhised veebis: https://www.palunabi.ee/, https://abiksohvrile.just.ee/, https://lapsesobralikmenetlus.just.ee/et, https://kannatanute-tagasiside.just.ee/, www.kriminaalpoliitika.ee/murebaromeeter, https://www.just.ee/et/laste-ja-noorte-seksuaalse-vaarkohtlemise-uuring, https://www.just.ee/et/kuriteoohvri-infoleht, https://www.just.ee/et/laste-vaarkohtlemine-spordis, https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/abisaamisvoimalused_uimastamise_voi_murg istamise_ja_seksuaalvagivalla_kahtluse_korral_2020_0.pdf. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuriteos_kannatanute_tagasiside_2020_aasta _ulevaade.pdf xxix Ohvriabiseaduse väljatöötamiskavatsus (2020). xxx Kass, V. (2020). Ülevaade vägivallast loobumise toetamise teenusest Eestis 2020. aastal. 21  EELNÕU Mai 2021 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja Päevakorrapunkt nr … „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025" 1. Võtta teadmiseks justiitsministri esitatud „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015- 2020 lõpparuanne“. 2. Kiita heaks justiitsministri esitatud „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025“. 3. Justiitsministeeriumil ja Riigikantseleil avaldada punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid oma veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse otsuse "Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 lõpparuande teadmiseks võtmine“ ja „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025“ heakskiitmine“ seletuskiri Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse istungile esitatud eelnõu eesmärk on tutvustada senise vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020 rakendamise tulemusi ning selle jätkukavaga seada uued suunad vägivallaennetuseks aastateks 2021–2025. Edukas vägivallaennetus eeldab valdkonnaüleseid kokkuleppeid ja ühiste sihtide ning tegevussuundade seadmist. Seni on Eestis vägivalla ennetamisel lähtutud kahest vägivalla ennetamise strateegiadokumendist: esimene spetsiaalselt vägivalla ennetamisele keskendunud strateegia kehtis perioodil 2010–2014 (Vägivalla vähendamise arengukava) ja teine aastatel 2015–2020 (Vägivalla ennetamise strateegia). Vägivalla ennetamise kokkuleppe (VEKO) koostamise üheks eesmärgiks on jätkata vägivallavastase poliitika kujundamist valdkondade üleselt, sihitatult ja kindlate kokkulepete alusel. Kokkuleppe koostamiseks andis tõuke asjaolu, et uus riiklike strateegiliste dokumentide kava ei näe ette eraldi valdkondlikku arengukava ja programmi vägivalla ennetamiseks, ent vajadus valdkonna- üleste kokkulepete järele püsib. Ka valitsuse koalitsioonileppes 2021–2023 on peetud oluliseks tõhustada vägivalla ennetamist ja vähendamist ja vastava kokkuleppe koostamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Eraldi vägivallaennetuse, ennekõike lastevastase, naiste- vastase- ja perevägivalla ning inimkaubanduse fookusega kava koostamist on soovitatud ka erinevates rahvusvahelistes dokumentides (nt Euroopa Nõukogu vastavates konventsioonides). Eelnõuga heaks kiidetavad dokumendid – lõpparuande ja uue kokkuleppe – valmistas ette justiitsministeerium koos partneritega, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi ning uuringute ja senise vägivallaennetuse strateegia rakendamise tulemusi. Uue kava koostamiseks alustati sisendi kogumist 2020. aasta suvel ja ideekorjesse kaasati ligi 100 eksperti üle Eesti erinevatest asutustest. Protokollilise otsuse eelnõu koos seletuskirjaga valmistas ette kriminaalpoliitika analüüsitalituse nõunik Kaire Tamm ([email protected]). Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020 lõpparuande teadmiseks võtmine Eesmärk Strateegia hõlmas viit valdkonda: lastevaheline vägivald, laste väärkohtlemine, perevägivald (lähisuhtevägivald), seksuaalvägivald, inimkaubandus. Strateegia üldeesmärk oli vähendada Eestis vägivalda. Strateegia üldeesmärgi saavutamiseks seati neli alaeesmärki vägivallatolerantsi vähendamise, vägivallaohvrite kaitse ja toe tagamise, vägivalla- juhtumite ohvrisõbraliku menetlemise ning vägivalla toimepanijate mõjusa kohtlemise teemadel. Strateegia eesmärkide täitmine toimus meetmete lõikes seatud tegevuste kaudu; strateegia viimastel aastatel eraldi rakendusplaani ei koostatud, vaid tegevusi viidi ellu erinevate olemasolevate programmide kaudu. Sisu Vägivalla levik  Vägivald puudutab Eestis endiselt paljusid inimesi. Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019.a üle- euroopaline kuriteoohvrite uuring (küsitleti 16aastaseid ja vanemaid inimesi) näitas, et uuringule eelnenud viie aasta ja 12 kuu jooksul on Euroopas kogetud kõige rohkem füüsilist vägivalda Eestis – vastavalt 18% ja 10%. Haavatavad sihtrühmad on noored ja erivajadustega inimesed, kel on  rohkem kokkupuuteid vägivallaga. Samuti selgus, et Eestis on viimasest füüsilise vägivalla intsidendist politseisse teatamise tase Euroopa madalaim: 13% (Euroopas 30%). Samas need, kes pöördusid, jäid valdavalt (80%) politsei kohtlemisega rahule. Lisaks politseile pöörduvad ohvrid ka tervishoiu- ja abiasutuste poole. Eestis pöördusid pärast füüsilise vägivalla intsidenti 20% tervishoiuasutusse; teistesse abi pakkuvatesse organisatsioonidesse pöörduti märksa vähem.  Võrreldes Euroopa keskmisega ollakse Eestis vähem valmis tänaval märgatud vägivalda isiklikult sekkuma. Suurem erinevus ilmnes tänaval märgatud paarisuhtevägivalla juhtumites: kui Euroopas keskmiselt oli 54% valmis isiklikult paarisuhtevägivalda sekkuma, siis Eestis vaid 37%. Samas kõrvalseisja valmisolek politseisse teatada on Eestis peaaegu samal tasemel (59%) kui Euroopas (63%).  Vägivallakuritegude registreerimine on üldiselt kasvanud, mida võib seostada eeskätt parema teadlikkusega, ja teatud liikide puhul jäänud VES perioodil peaaegu samale tasemel. Registreeritud vägivallakuritegude arv on väikeste eranditega aasta-aastalt tasapisi kasvanud (2010: 6979; 2015: 7889; 2020: 7975). Perevägivallakuritegusid on hakatud rohkem registreerima, va 2020, mil kasv peatus (2015: 2997; 2020: 3987). Viimasel kahel aastal on perevägivallakuriteod moodustanud juba poole kõigist vägivallakuritegudest. Registreeritud seksuaalkuritegude arv on aastate jooksul kasvanud (2015: 500, 2020: 567). 2019. aastal registreeriti viimase kümne aasta kõige suurem arv seksuaalkuritegusid. 2020. aastal seksuaalkuritegude arv vähenes (11%), alaealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude arv koguni 15% (2018. aasta tasemele), mis võib viidata takistustele kuriteost teatamisel. Inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegude (nt kupeldamine) arv on jäänud samaks (2015: 84; 2020: 84), kuid kuritegude arv on muutunud kuriteoliikide lõikes, kasvades peamiselt samade isikute poolt korduvate kuritegude sooritamise tõttu.  2020. aastal registreeriti sama palju tapmisi ja mõrvu kui 2015. aastal (50), kuigi vahepealsel perioodil nende arv märgatavalt langes (2016: 42; 2019: 34). Perioodil 2015–2020 registreeritud tapmistest ja mõrvadest (koos katsetega) moodustasid 27% pereliikme tapmise juhtumid. 2020. aastal registreeriti 14 pereliikme tapmist ja mõrva (koos katsetega), mida oli kaks korda rohkem kui 2019. aastal, ent peaaegu sama palju kui 2017. aastal (2015: 12). Perioodil 2015–2020 oli 63% juhtudel kõigist perevägivallaga seotud tapmistest-mõrvadest ohvri tapnud tema praegune või endine paarisuhtepartner. Strateegia olulisemad tulemused  Vägivallaprobleemi on Eestis üha laialdasemalt teadvustatud. Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks on viimase viie-kuue aasta jooksul viidud ellu mitmeid teavitustegevusi ja kampaaniaid. Vägivallateemad on ühiskonnas oluliselt nähtavamad kui viis aastat tagasi. Spetsialistide valmisolek ja koostöötahe on paranenud.  Valmisolek panustada vägivallaennetusse kodanikualgatuse korras on kasvanud. Samuti tehakse koostööd erasektoriga. Aasta–aastalt on laienenud vägivallaennetusse kaasatud spetsialistide ring. Näiteks 2019. a suvel käivitunud kampaania #meieajakangelane sündis kodanikualgatusena. Naistevastase vägivalla probleemi teadvustamiseks on tehtud tantsuetendusi, kontserte, näituseid, loodud audiosaateid. Meedia on hakanud aktiivselt ning enamasti läbi asjatundlike käsitluste kajastama vägivallateemasid. Inimkaubanduse ennetamiseks on käivitunud koostöö hotellide ja restoranide liiduga ning lastevastase vägivalla teemal spordivaldkonna katusorganisatsioonidega. Vabatahtlikke on kaasatud konfliktivahendajatena ja ohvritega töösse naiste tugikeskustes ja MARAC võrgustikes. Alates 2017. aastast annab justiitsministeerium koostöös Presidendi Kantseleiga välja vägivallaennetuse auhinda1, et tunnustada inimesi ja asutusi, kes on paistnud silma panusega vägivalla ennetusse. 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika/vagivallaennetuse-tunnustusauhind. 2  Ennetusmaastikku on hakatud selgemalt ühtlustama ja koordineerima2. Vägivallaennetuse potentsiaal seisneb vajaliku info ning hariduse andmises kõigile elanikkonna gruppidele, eelkõige aga lastele ja noortele, sestap on nad eraldi väljatoodud sihtrühmaks riikliku valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppes. 21.04.2021 valdkondlike ministrite poolt heakskiidetud kokkulepe3 raamistab riigiasutuste ühiseid plaane lastele ja noortele suunatud esmases ennetuses nii, et tähelepanu omistatakse ennetustegevuste vajaduse, tulemuste ja mõjude hindamisele ning tõstetakse spetsialistide pädevust, kes koostööna just kohalikul tasemel muutust loovad.  Vanemluse toetusmeetmed on levinumad. Loodud on veebis infovaramu tarkvanem.ee ja üha enam laieneb positiivse vanemluse toetamise programmide ja tugimeetmete, nt Imeliste aastate, Hoolivate isade, PREP kui PRIDE koolitusi ja tugigruppe läbinud vanemate ring.  Koolikiusamise vastane võitlus on saanud kindla koha koolide ennetusplaanides. HTM on loonud kiusamisvaba haridustee koalitsiooni ja jõudsalt on laienenud koolidesse kiusuennetuse ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste õppe programme, nt KIVA, VEPA, Kiusamisest vabaks, Vaikuseminutid, jm.  Lastele suunatud teenuste areng on olnud kiire: 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega loodi õiguslik raamistik uuele kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT), loodud on kolm lastemaja, tõhusalt töötab lasteabi telefon ning vaimse tervise nõustamisel on vabakonnast eriala spetsialistide tuge pakkumas MTÜ Peaasjad ning Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine. 2015. aastal justiitsministeeriumi poolt alaealistele õigusrikkujatele käivitatud perepõhine programm MDFT on tänaseks saanud püsirahastuse ja kättesaadav üle Eesti.  Vägivallaga seotud toetavate teenuste ning abivõimaluste kättesaadavus on parem ning mitmekesisem kui kunagi varem, ka suur osa teavitustegevusest olnud seotud teenuste ning nõustamisvõimaluste tutvustamisega. Loodud on uusi teenuseid. Näiteks on loodud seksuaalkriisiabi keskuste süsteem Eesti neljas haiglas, laiendatud kriisinõustamist ohvriabi kaudu, loodud ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja pakutud kogemusnõustamist, sh lapsepõlves seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimestele, laiendatud psühholoogilise abi kättesaadavust seksuaalvägivalda kogenutele, arendatud naiste tugikeskuste teenuseid. Vägivallaohvrite teadlikkuse tõstmiseks on koostatud mitmeid juhendmaterjale ja veebilehti4.  Loodud on kannatanutelt tagasiside küsimise platvorm, mis võimaldab alates 2019. aastast anda kannatanutel veebipõhiselt ja soovi korral anonüümselt menetlusasutustele ja ohvriabile tagasisidet oma kogemuse kohta. Kannatanute ettepanekud aitavad teha muudatusi menetlus- protsessis ja parandada teenuseid, et need vastaksid kodanike tegelikele vajadustele. Samuti küsib ohvritelt spetsiaalselt teenuste kohta vastukaja Sotsiaalkindlustusamet.  Keerulisemad juhtumid saavad lahenduse eri elualade spetsialistide võrgustikutöös: alaealistega on alustatud JuM eestvedamisel Ringist välja mudeli kasutamist esialgu Pärnumaal, SiM eestvedamisel Sotsiaalkindlustusameti juhtimisel kõrge riskiga perevägivalla ohvritega MARAC-i ja toimepanijatega MAPPA mudelit. Samuti on perevägivallale tähelepanu omistamiseks loodud lähisuhtevägivalla juhtrühm, kes koordineerib vastavalt valitsustaseme tegevuskava, mis kasvas välja Pärnus rakendatud pilootprojektist lähisuhtevägivalla ohvri kaitse tagamiseks. 2 Valdkondlike valitsuse komisjonide liitmise ja valdkonnaülese ennetuse kokkuleppe kinnitamise teemaline teade: https://www.just.ee/et/uudised/justiitsministeeriumi-ettepanekul-arutati-kolme- valitsuskomisjoni-uhendamist. 3 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/valdkonnaulese_en netuse_pohimotete_kokkulepe_loplik.pdf. 3  Ohvritele tähelepanu pööramise kõrval on hakatud põhjendatult rääkima aina enam sellest, et vägivallatsejad peavad võtma vastutuse enda vägivaldse käitumise eest ning tegema pingutusi vägivallast loobumiseks. Riik on selleks üha enam võimalusi loonud. 2019. aastal loodi vägivalla toimepanijatele tugiliin, lisaks toimivad vägivaldselt käitunud inimeste tugigrupid. Jätkuvalt on vajadus vägivallatsejate ennetusprogrammide järele kogukonnas ning sõltuvusprobleemide ja vaimse tervise probleemide lahendamiseks, mis eeldab tihedamat koostööd tervishoiuteenustega. Loodud on seksuaalkäitumisalase nõustamise kabinet probleemise seksuaalkäitumisega inimestele ning arendatud koolituste- jm koostöö seksuaalkäitumisega seotud nõustamise teemadel.  Vägivalla toimepanijate suurema vastutuse võtmiseks on menetlusvõimalused paindlikud. 2019. aastal laiendati kohtueelses menetluses kohustuste valikut, mida saab prokuratuur KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamisel süüdlasele määrata, näiteks kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu võimalusega kontrollida keelu täitmist elektroonilise valve seadmega. Samuti lisandus asjakohase vabakohustuse määramise võimalus. Programmikohustuse määramise võimalust kasutatakse kohtute poolt aina enam nii noorte vägivallaprobleemide kui perevägivalla korral, et parandada teo toimepanija oskusi kontrollida paremini oma käitumist, arendada sotsiaalseid oskusi ning kujundada hoiakuid.  Õiguskaitsesüsteemis on menetlejaid koolitatud kannatanute sensitiivse kohtlemise, perevägivallaohvrite aitamise, väärkoheldud laste küsitlemise ning kohtlemise, inimkaubanduse tuvastamise jm teemadel nii täiend- kui baasväljaõppes ning kasutusel on juhendmaterjalid alaealiste, kannatanute ja inimkaubanduse ohvrite abistamiseks. Selgeks eesmärgiks on menetleda juhtumeid kiiremini ja aina enam kaalutakse taastava õiguse võimalusi. On asutud kaardistama vaenukuritegude levikut ning kannatanute sensitiivse kohtlemise koolitustel on pööratud tähelepanu vaenukuritegude ohvritele kui ühele haavatavale sihtrühmale.  Viimase viie aastaga on Eesti ratifitseerinud või üle võtnud enamus olulisematest vägivallaennetust käsitlevatest rahvusvahelistest dokumentidest või läbinud nende suhtes esmase hindamise: Euroopa Nõukogu konventsioonid inimkaubanduse vastase võitluse5, naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise (Istanbuli konventsioon), laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise (Lanzarote konventsioon) kohta, Euroopa Liidu ohvrite direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi.6 Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025 Sisu Vägivallaennetuse kokkulepe hõlmab eri liiki ja vormi isikutevahelise vägivalla ennetust ja tõkestamist. Kokkulepe toob välja 14 vägivallaennetuse tegevussuunda. Kokkulepe ei paku täielikku loetelu vägivallaennetuse tegevustest. Fookuses on tegevussuunad, mis jätkuvalt vajavad kõrgendatud tähelepanu, on seni jäänud rohkem varju või kus ei ole oodatud edasiminekut toimunud. Tegevussuunad hõlmavad tegevusi erinevatest ennetustasemetest. 1. Vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallast teadlikkuse suurendamine 2. Vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös ja huvihariduses 3. Vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine 5 EN inimkaubanduse direktiivi ülevõtmisega seotud hinnang Eestile: https://www.coe.int/en/web/anti-human- trafficking/estonia. 6 Istanbuli konventsioon: htps://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, EN Inimkaubanduse konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/223122014002, Lanzarote konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/203112016001. 4  4. Perevägivalla ennetamine ja tugi peres vägivalda kogenud lastele 5. Eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine 6. Vägivallaennetus digimaailmas 7. Inimkaubanduse ennetamine 8. Seksuaalvägivalla ennetamine 9. Spetsialistide parem teadlikkus vägivallast, sekkumisoskuste ja -tahte arendamine 10. Ohvrisõbralik menetlus 11. Vägivallaohvritele parem kaitse ja tugi 12. Vägivaldsest käitumisest loobumise viiside arendamine 13. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate suurem roll vägivallaennetuses 14. Vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine Rakendamine Kokkulepe on aluseks vägivallaennetuse poliitikate ning tegevuste kavandamisele ja elluviimisele. Kokkulepe on suunatud erinevate valdkondade poliitikakujundajatele, praktikutele ja kõigile inimestele avalikus sektoris, kohaliku omavalitsuse üksustes ning vaba- ja erasektori organisatsioonides, kes soovivad vägivallaennetusse panustada. Kokkuleppe elluviimiseks lisatakse selle täpsemad tegevused erinevate valdkondade programmidesse (nt õigusriigi, siseturvalisuse-, hoolekande-, tervishoiu-, haridus- ja noorteprogramm jt) ja vastutavate asutuste tööplaanidesse. Tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid või lisavahendite taotlemine tagatakse samuti programmide kaudu. Kokkuleppe täitmist koordineerib justiitsministeerium läbi vägivallaennetuse juhtrühma, kuhu vastutavad asutused – justiitsministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium jt ministeeriumid koos haldusala asutustega – määravad oma esindaja, ning laiemalt vägivallaennetuse võrgustiku kaudu, kuhu on kaasatud ka kohalik tasand, vabaühendused, erasektor jm huvirühmad. Justiitsministeerium seirab regulaarselt vägivallaennetuse kokkuleppe täitmist ning tagab jooksva infovahetuse vägivallaennetusega tegelevate spetsialistide ja huvirühmade vahel. Kokkuleppe uuendamise vajadus vaadatakse üle igal aastal. 5 Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020 lõpparuanne Sissejuhatus 1. Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020 (edaspidi VES, strateegia) kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 27.02.2015. a korraldusega nr 100. 2. Strateegia eesmärk oli, et aastaks 2020 on vägivald Eestis vähenenud ja selle saavutamiseks seati neli alaeesmärki:  Inimesed oskavad paremini vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sellesse sekkuda.  Vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud.  Vägivallajuhtumite menetlemine on ohvrisõbralikum.  Vägivalla toimepanijate kohtlemise viisid on mõjusamad ning nende retsidiivsus vähenenud. 3. Strateegia hõlmas viit valdkonda: lastevaheline vägivald, laste väärkohtlemine, perevägivald (lähisuhtevägivald), seksuaalvägivald, inimkaubandus. 4. Strateegiat viisid ellu justiitsministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium koos oma allasutustega (sotsiaalkindlustusamet, politsei, prokuratuur), samuti kohalikud omavalitsused, haridus- ja tervishoiuasutused ning vabaühendused. Strateegiat koordineeris justiitsministeerium. 5. Lõpparuanne annab ülevaate strateegia perioodil ellu viidud olulisematest tegevustest ja tulemustest ning arenguvajadustest. Aruanne tugineb tegevuste täitmise ülevaadetele, uuringutele, analüüsidele, vägivallaennetuse võrgustiku tehtud tähelepanekutele. Aruande koostas justiitsministeerium koos teiste arengukava elluviimisega seotud asutustega. 6. Strateegia jätkukavaks on vägivalla ennetamise kokkulepe, mis koostati vastavalt vabariigi valitsuse tegevuskavale. Lühikokkuvõte Vägivalla levik 7. Vägivald puudutab Eestis endiselt paljusid inimesi. Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019.a üle-euroopaline kuriteoohvrite uuring näitas, et:  Euroopas on kogetud kõige rohkem füüsilist vägivalda Eestis. Uuringule eelnenud viie aasta ja 12 kuu jooksul Eestis vastavalt 18% ja 10%, Euroopas keskmiselt 9% ja 6% küsitletutest. Ahistamisega olid viimase viie aasta jooksul Eestis kokku puutunud ligi pooled küsitletutest (48%), Euroopas keskmiselt 41% ning 12 kuu jooksul Eestis 33% ja Euroopas keskmiselt 29% küsitletutest.  Vägivallaga ja ahistamisega on enim kokkupuuteid noortel ja haavatavatel sihtrühmadel nagu puuetega, erivajadustega ja vähemusgruppi kuuluvatel inimestel.  Eestis on vägivallast politseisse teatamise tase Euroopa madalaim: kui Euroopas teatas viimasest füüsilise vägivalla intsidendist politseisse 30%, siis Eestis vaid 13%. Samas selgus, et kes Eestis politsei poole pöördusid, jäid valdavalt (80%) politsei kohtlemisega rahule ning see näitaja oli Euroopa kõrgeimate seas. Sagedamini anti politseile teada raskematest vägivallajuhtumitest ja kui oli tegemist seksuaalse iseloomuga vägivallaga. Vähem teatati pereliikme poolt toimepandud vägivallast.  Eestis pöördutakse pärast füüsilise vägivalla intsidenti 20% juhtudel tervishoiuasutusse; teistesse abi pakkuvatesse organisatsioonidesse pöörduti märksa vähem.  Eestis ollakse märksa vähem valmis tänaval märgatud vägivallaintsidenti isiklikult sekkuma kui Euroopas. Suurem erinevus ilmnes tänaval märgatud paarisuhtevägivalla juhtumitesse 1  sekkumisel: kui Euroopas keskmiselt oli selleks valmis 54%, siis Eestis vaid 37%. Samas kõrvalseisja valmisolek juhtumist politseisse teatada oli Eestis peaaegu samal tasemel (59%) kui Euroopas (63%). 8. Riigikantselei 2020. a küsitlus näitas, et küsitlusele eelnenud viimase kuu jooksul koges Eestis üle 15 aasta vanuse inimestest 1% lähedase poolt füüsilist ja 4% vaimset vägivalda – see teeb kokku hinnanguliselt 44 000 inimest.1 9. Justiitsministeerium tellitud ohvriuuringud näitavad, et vägivallakuriteo ohvriks langenud inimeste osakaal on võrreldes eelmise kümnendi algusega vähenenud, kuid viimastel aastatel on see näitaja püsinud ligikaudu samal tasemel. Kui 2015. aastal langes küsitletutest vägivaldse ründe ohvriks 3% ja vägivallaga ähvardamise ohvriks 1%, siis 2020. aastal vastavalt 2% ja 1%.2 10. Kriminaalstatistika puhul tuleb arvestada, et enamik vägivallajuhtumitest ei jõua politsei vaatevälja ja ametlikus statistikas ei kajastu. VES perioodil on vägivallakuritegude registreerimine üldiselt kasvanud, samas teatud liikide puhul jäänud peaaegu samale tasemele.  Registreeritud vägivallakuritegude arv on väikeste eranditega (2016, 2017 ja 2020) aasta-aastalt tasapisi kasvanud (2010: 6979; 2015: 7889; 2020: 7975). See on toimunud peamiselt perevägivallakuritegude tõttu, mida on hakatud rohkem registreerima, va 2020, mil kasv peatus (2015: 2997; 2020: 3987). Viimasel kahel aastal on perevägivallakuriteod moodustanud poole kõigist vägivallakuritegudest.  Registreeritud seksuaalkuritegude arv on aastate jooksul kasvanud (2015: 500, 2020: 567). 2019. aastal registreeriti viimase kümne aasta kõige suurem arv seksuaalkuritegusid. 2020. aastal seksuaalkuritegude arv võrreldes 2019. aastaga vähenes (11%), alaealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude arv koguni 15% (2018. aasta tasemele), mis võib viidata takistustele kuriteost teatamisel.  Inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegude (nt kupeldamine) koguarv on jäänud samaks (2015: 84; 2020: 84), kuid kuritegude arv on muutunud kuriteoliikide lõikes. Kasvanud on peamiselt samade isikute poolt korduvalt kuritegude sooritamine.  2020. aastal registreeriti sama palju tapmisi ja mõrvu (koos katsetega) kui 2015. aastal (50), kuigi vahepealsel perioodil nende arv märgatavalt langes (2016: 42; 2019: 34). Perioodil 2015–2020 registreeritud tapmistest ja mõrvadest (koos katsetega) moodustasid 27% pereliikme tapmise juhtumid. 2020. aastal registreeriti 14 pereliikme tapmist ja mõrva (koos katsetega), mida oli kaks korda rohkem kui 2019. aastal, ent peaaegu sama palju kui 2017. aastal (2015: 12). Perioodil 2015–2020 oli 63% juhtudel kõigist perevägivallaga seotud tapmistest-mõrvadest ohvri tapnud tema praegune või endine paarisuhtepartner. 11. Kokkuvõttes on ohvriuuringute järgi vägivalla üldine tase jäänud samale tasemele, Euroopa uuringud viitavad sealjuures vägivalla kõrgemale tasemele ja ülimadalale teatamistasemele Eestis võrreldes Euroopa keskmiste näitajatega. Vägivallakuritegude üldine registreerimine on tasapisi kasvanud, mida võib seostada eeskätt parema teadlikkusega ning mis viitab eeldatavalt teadlikumale registreerimis- ja menetluspraktikale. 1 Makarova, M (2020). COVID-19 teemaline küsitlus. 6. voor (21.-23.04.2020). Riigikantselei üldraport. 2 https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/vagivallakuriteod 2 Strateegia olulisemad tulemused 12. Vägivallaprobleemi on Eestis üha laialdasemalt teadvustatud ja vägivallateemad on ühiskonnas oluliselt nähtavamad kui viis aastat tagasi. Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks on viimase viie-kuue aasta jooksul viidud ellu mitmeid teavitustegevusi ja kampaaniaid. Aasta-aastalt on laienenud vägivallaennetusse kaasatud spetsialistide ring. Valmisolek panustada vägivallaennetusse kodanikualgatuse korras on kasvanud. Näiteks 2019. a suvel käivitunud kampaania #meieajakangelane sündis kodanikualgatusena. Naistevastase vägivalla probleemi teadvustamiseks on tehtud tantsuetendusi, kontserte, näituseid, loodud audiosaateid. Meedia on hakanud aktiivselt ning enamasti läbi asjatundlike käsitluste kajastama vägivallateemasid. Inimkaubanduse ennetamiseks on käivitunud koostöö hotellide ja restoranide liiduga ning lastevastase vägivalla teemal spordivaldkonna katusorganisatsioonidega. Vabatahtlikke on kaasatud konfliktivahendajatena ja ohvritega töösse naiste tugikeskustes ja MARAC võrgustikes. Alates 2017. aastast annab justiitsministeerium koostöös Presidendi Kantseleiga välja vägivallaennetuse auhinda, et tunnustada inimesi ja asutusi, kes on paistnud silma panusega vägivalla ennetusse. 13. Ennetusmaastikku on hakatud ühtlustama ja koordineerima3. 21.04.2021 kiideti valdkondlike ministrite poolt heaks valdkonnaülese ennetuse kokkulepe, mis raamistab riigiasutuste ühiseid plaane lastele ja noortele suunatud esmases ennetuses, rõhutades ennetustegevuste, tulemuste ja mõjude hindamise vajadust ning spetsialistide pädevuse arendamist, kes eeskätt kohalikul tasemel muutust loovad. Vägivallaennetuse potentsiaal seisneb vajalike teadmiste ja oskuste andmises kõigile elanikkonna gruppidele, eelkõige aga lastele ja noortele, kes on eraldi sihtrühmaks ka riikliku valdkonnaülese ennetuspõhimõtete kokkuleppes. 14. Loodud on vanemluse toetamise meetmeid, nt veebis infovaramu tarkvanem.ee ja üha enam lapsevanemaid on läbinud positiivse vanemluse toetamise programme ja tugimeetmeid, nt Imelised aastad, Hoolivad isad, PREP, PRIDE koolitused ja tugigrupid. 15. Koolikiusamise vastane võitlus on saanud kindla koha koolide ennetusplaanides. HTM on loonud kiusamisvaba haridustee koalitsiooni ja jõudsalt on laienenud koolidesse kiusuennetuse ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste õppe programme, nt KIVA, VEPA, Kiusamisest vabaks, vaikuseminutid, jm. 16. Lastele suunatud teenuste areng on olnud kiire: 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega loodi õiguslik raamistik kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT), loodud lastemaja teenus ja avatud kolm lastemaja, tõhusalt töötab lasteabi telefon ning vaimse tervise nõustamisel on vabakonnast eriala spetsialistide tuge pakkumas MTÜ Peaasjad ning Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine. 2015. aastal justiitsministeeriumi poolt alaealistele õigusrikkujatele käivitatud perepõhine programm MDFT on tänaseks saanud püsirahastuse ja kättesaadav üle Eesti. Riskikäitumisega noortele on loodud SiM toetusel SPIN ja STEP programmid. 17. Vägivallaga seotud toetavate teenuste ning abivõimaluste kättesaadavus on parem ning mitmekesisem kui kunagi varem. Ohvriabis on lisandunud uued teenused ja sihtrühmad. Näiteks on kasutusel kõrge riskiga perevägivallajuhtumite ohvrite toetamisel MARAC mudel, loodud on seksuaalkriisiabi keskuste süsteem Eesti neljas haiglas, laiendatud kriisinõustamist ohvriabi kaudu, loodud ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja pakutud kogemusnõustamist, sh lapsepõlves seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimestele, laiendatud psühholoogilise abi kättesaadavust seksuaalvägivalda kogenutele, arendatud naiste tugikeskuste teenuseid. Vägivallaohvrite teadlikkuse tõstmiseks on koostatud mitmeid juhendmaterjale ja veebilehti4. Ka suur osa teavitustegevusest on olnud seotud teenuste ning nõustamisvõimaluste tutvustamisega. 18. Loodud on kannatanutelt tagasiside küsimise platvorm. Alates 2019. aastast saavad kannatanud veebis ja soovi korral anonüümselt anda menetlusasutustele ja ohvriabile tagasisidet oma kogemuse kohta. Kannatanute ettepanekud aitavad arendada menetlusprotsessi ja teenuste osutamist vastavalt 3 Valdkondlike valitsuse komisjonide liitmise ja valdkonnaülese ennetuse kokkuleppe kinnitamise teemaline teade: https://www.just.ee/et/uudised/justiitsministeeriumi-ettepanekul-arutati-kolme-valitsuskomisjoni- uhendamist. 3  inimeste tegelikele vajadustele. Ohvriabi teenuste kohta on loodud tagasiside andmise võimalus ka sotsiaalkindlustusameti veebilehele. 19. Spetsialistide valmisolek ja koostöötahe on paranenud ning keerulisemad vägivallajuhtumid saavad lahenduse eri elualade spetsialistide võrgustikutöös: alaealistega on alustatud JuM eestvedamisel Ringist välja mudeli kasutamist, esialgu Pärnumaal, aga plaanis on SKA rakendamisel laieneda üle Eesti, SiM eestvedamisel rakendab sotsiaalkindlustusamet kõrge riskiga perevägivalla ohvritega MARAC-i ning vanglasüsteemis on kasutusel MAPPA mudel. Samuti on perevägivallale tähelepanu omistamiseks loodud lähisuhtevägivalla juhtrühm, kes koordineerib 2018. a Pärnus lähisuhtevägivalla ohvrite kaitseks ellu viidud pilootprojekti tulemusena loodud valitsustaseme vastavat tegevuskava. 20. Ohvritele tähelepanu pööramise kõrval on hakatud põhjendatult rääkima sellest, et vägivallatsejad peavad võtma vastutuse enda vägivaldse käitumise eest ning tegema pingutusi vägivallast loobumiseks. Riik on selleks üha enam võimalusi loonud. 2019. aastal loodi vägivalla toimepanijatele tugiliin, lisaks toimivad vägivaldselt käitunud inimeste tugigrupid. Jätkuvalt on vajadus vägivallatsejate ennetusprogrammide järele kogukonnas ning sõltuvusprobleemide ja vaimse tervise probleemide lahendamiseks, mis eeldab tihedamat koostööd tervishoiuteenustega. Loodud on seksuaalkäitumisalase nõustamise kabinet probleemise seksuaalkäitumisega inimestele ning arendatud koolituste- jm koostöö seksuaalkäitumisega seotud nõustamise teemadel. 21. Ka menetlusvõimalusi on muudetud paindlikumaks. 2019. aastal laiendati kohtueelses menetluses kohustuste valikut, mida saab prokuratuur menetluse lõpetamisel süüdlasele määrata, näiteks kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu võimalusega kontrollida keelu täitmist elektroonilise valve seadmega. Samuti lisandus asjakohase vabakohustuse määramise võimalus. Programmikohustuse määramise võimalust kasutatakse kohtute poolt aina enam nii noorte vägivallaprobleemide kui perevägivalla korral, et parandada teo toimepanija oskusi kontrollida paremini oma käitumist, arendada sotsiaalseid oskusi ning kujundada hoiakuid. 22. Õiguskaitsesüsteemis on menetlejaid koolitatud kannatanute sensitiivse kohtlemise, perevägivallaohvrite aitamise, väärkoheldud laste küsitlemise ning kohtlemise, inimkaubanduse tuvastamise jm teemadel nii täiend- kui baasväljaõppes ning kasutusel on juhendmaterjalid alaealiste, kannatanute ja inimkaubanduse ohvrite abistamiseks. Selgeks eesmärgiks on menetleda juhtumeid kiiremini ja aina enam kaalutakse taastava õiguse võimalusi. On asutud kaardistama vaenukuritegude levikut ning kannatanute sensitiivse kohtlemise koolitustel on pööratud tähelepanu vaenukuritegude ohvritele kui ühele haavatavale sihtrühmale. 23. Viimase viie aastaga on Eesti ratifitseerinud või üle võtnud enamuse olulistest rahvusvahelistest dokumentidest: Euroopa Nõukogu konventsioonid inimkaubanduse vastase võitluse5, naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise (Istanbuli konventsioon), laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise (Lanzarote konventsioon) kohta, Euroopa Liidu ohvrite direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi. 5 EN inimkaubanduse direktiivi ülevõtmisega seotud hinnang Eestile: https://www.coe.int/en/web/anti-human- trafficking/estonia. 4 Alaeesmärk 1: inimeste oskused vägivallast hoiduda, vägivalda ära tunda ja sekkuda on paranenud 1.1. Edendatakse vägivallaalast teadlikkust ja seeläbi kujundatakse vägivalda taunivaid hoiakuid Laiema avalikkuse seas vägivallaalase teadlikkuse edendamine 24. Vägivallaalase teadlikkuse tõstmiseks on toimunud arvukalt erinevaid teavitustegevusi ja suurenenud on vägivalla teema kajastamine nii kirjutavas- kui telemeedias. Erinevad partnerid on korraldanud teemakohaseid seminare, käivitanud projekte ning ellu viinud teavituskampaaniaid. 25. Teadlikkuse tõstmiseks lastevastasest vägivallast on fookus olnud laste seksuaalse väärkohtlemise ja laste kehalise karistamise ennetamise teemadel. 2018–2020 võeti seksuaalse väärkohtlemise ennetamisel fookusesse ka spordiorganisatsioonide teadlikkuse tõstmine laste heaolu tagamisest ning väärkohtlemise ennetamisest6. Alates 2015. aastast on iga-aastaselt tähistatud laste seksuaalse väärkohtlemise vastast päeva temaatiliste videoklippide ning sõnumite edastamisega7. Lasteabi8, lastemaja9, MTÜ Lastekaitse Liit10, Politsei- ja Piirivalveamet11 ja ka mitmed teised asutused on viinud regulaarselt läbi teavitustegevusi, mis on pühendatud nii abiteenustest teadlikkuse tõstmisele kui hoiakute muutmisele nii laste kui laste heaks turvalisust tagavate täiskasvanute seas. 26. Mitmetes kampaaniates on rõhutatud eeskujuks olemise rolli, nt tarkvanem.ee12 veebinõuannetes parima vanmeluspraktika tutvustamisel ja ennetussõnumites. Samuti lähtus sellest „Aga mina“ valge õhupalli eeskujuliikumine13, milles pöörati sõnumiga „Aga mina julgen sekkuda“14 eritähelepanu mh perevägivalla juhtumite korral sekkumise vajadusele. 27. Teadlikkuse tõstmiseks perevägivallast on erinevate partnerite poolt ellu viidud järgmiseid kampaaniaid:  2015. aastal lõppes Euroopa Komisjoni fondi PROGRESS toel läbiviidav naistevastase vägivalla ennetamise projekt, mille käigus viidi läbi meediakampaania „Ava Silmad“ ja korraldati rahvusvaheline konverents „Kasvatades vägivallavaba põlvkonda“. Projekti viisid ellu JuM, SiM, SoM, PPA, Eesti avatud noortekeskuste ühendus ja Eesti naisteühenduste ümarlaud. Vt lisainfot projekti kohta justiitsministeeriumi veebist.  2016. aastal viidi aktiivsemalt ellu naistevastase vägivalla vastast valge lindi kampaaniat, mille eesmärk on kaasata mehi vägivallaenneusse ning mille raames viis Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut Tallinnas läbi seminari „Poolel teel soolise võrdõiguslikkuseni“.  2019-2020 on SKA eestvedamisel või tellimisel läbi viidud kampaania #meieajakangelane (koostöös HAVAS-iga), "Olen mees, ma ei löö" (koostöös Eesti Energiaga), “Sinu sekkumine võib päästa kellegi elu”, “Milline meeskuju tahad Sina olla?”. 28. Teadlikkuse tõstmiseks inimkaubandusest on viidud ellu kampaaniaid tööalase , seksuaalse ekspluateerimise ennetamiseks, seksiostu nõudluse vähendamiseks, samuti noorte seas inimkaubandusalase teadlikkuse ennetamiseks ning puuetega inimeste kui haavatava sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks.  2017. aastal viidi justiitsministeeriumi eestvedamisel ellu sotsiaalkampaania 1ELU15, mille eesmärk oli teavitada laiemat avalikkust inimkaubandusega seonduvast ning harida nii noori kui täiskasvanuid märkama inimkaubandust Eestis. Kampaania üks fookus oli tööalase 6 Laste väärkohtlemise ennetamine spordis. 7 Laste seksuaalse väärkohtlemise vastase päeva videoklipp (2015); laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev 2019, laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev 2020. 8 Lasteabi ennetusklipid 9 Lastemaja tutvustavad klipid ning seksuaalkasvatuse klipid eesti ja vene keeles. 10 Vihjeliin – reageeri, kui märkad veebis laste seksuaalset väärkohtlemist, vihjeliini tutvustav klipp. 11 „Ütle ei“ (Europol). 12 https://tarkvanem.ee/ 13 https://agamina.ee/kampaania/ 14 Kampaania materjalid: https://youtu.be/aNA4TxGRIrg; https://www.politsei.ee/et/juhend/ennetusprojektid. 15 1 ELU kampaania materjalid: https://www.youtube.com/channel/UCgWFDoe6VC0evDO3GU90VRg. 5  ekspluateerimise juhtumitel ning kampaaniaga ärgitati inimesi inimkaubanduse kahtluse korral nõustamisliiniga ühendust võtma.  2018. aastal tehti aktiivset teavitust töötajate õiguste kohta, et ennetada inimeste väärkohtlemist tööturul.  2019. aastal osaleti rahvusvahelises inimkaubanduse teemat keskmesse võtvas Euroopa kampaanias16, mis Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku eestvedamisel rõhutas ohvrite abistamise vajadust ja viis inimesteni eri riikide nõuande ja kesksete abipakkujate kontaktid. Eesti viis kampaania läbi sihitatuna ohvriabis kahes keeles, et tutvustada mh ka ohvriabi teenuseid inimkaubanduse ohvritele. 29. Ühiskonna valmisolekut laiemalt vägivallaennetusse panustada peegeldavad ka kultuuriringkonna algatused naistevastase- ja perevägivalla teema teadvustamiseks. Näiteks on loodud teatrietendusi (nt 2016. a „Privaatsuse sooviavalduse ilmestamine“ NO99-s), tehtud tantsuetendusi (nt Kangro poolt), kontserte (nt 2020 Maria Fausti naistevastasest vägivallast kõnelev teos "Maarja missa"), näituseid (nt Tallinna Kunstihoones Flo Kasearu näitus “Elust välja lõigatud”). 30. Meedia on hakanud aktiivselt ning enamasti läbi asjatundlike käsitluste kajastama vägivallateemasid. Nii päeva- kui nädalalehtedes, ajakirjades, veebiportaalides ja sotsiaalmeedias on kajastatud laste väärkohtlemise, seksuaalvägivalla, perevägivalla, noorte vägivalla ja inimkaubanduse juhtumeid, lahendusi, probleeme ja ka edulugusid. Näiteks 2017. aasta nädalalehe Sirp juuni erinumber keskendus lähisuhtevägivalla teemale. Eesti Ekspressis 2019. aastal avaldatud Eero Epneri artikkel „Sest nad saavad“ suutis ühiskonnas tekitada palju kõlapinda ja arutelu ohvrite valust ja vägivallatsejate käitumismustrist. 2021. aasta veebruaris avaldas Levila (veebipõhine meediaväljaanne) järjejutu seksuaalsest ahistamisest teatri ringkondades. 31. Samas on suurem meediahuvi toonud kaasa ka küsimusi, kuidas vägivallalugusid ohvritundlikult kajastada. Siinkohal võib hea näitena esile tuua ohvriabi proaktiivsust soovituste jagamisel, kuidas meedias vägivallajuhtumeid kajastades taasohvristumist vältida. 32. Alates 2017. aastast annab justiitsministeerium koos Vabariigi Presidendi kantseleiga välja vägivallaennetuse tunnustusauhinda17, mille eesmärgiks on tunnustada inimesi, kes panustavad vägivalla ennetusse eri valdkondades ning seeläbi teadvustada ühiskonnas vägivalla märkamise olulisust. Vägivalla leviku ja probleemistiku ülevaated 33. Justiitsministeerium avaldab igal aastal kriminaalstatistika ülevaateid18, kus on eraldi käsitletud ka vägivallakuritegusid, sh perevägivalda, seksuaalvägivalda, inimkaubandust ning alaealiste õigusrikkumisi. Alates 2015. aastast on Justiitsministeerium tegelenud regulaarselt ka vaenukuritegude statistika kogumise korrastamisega19 ja kuritegevuse kogumikus „Kuritegevus Eestis“ on igal aastal avaldatud ka vaenukuritegude statistika. 34. Justiitsministeerium on alates 2010. aastast kord aastas tellinud väikesemahulisi ohvriuuringuid20. Küsitlused on hõlmanud kogu Eestit. Inimestelt on küsitud varavastaste ja vägivallaga seotud kuritegude ohvriks langemise ning turvatunde kohta. Lisaks on ühel või mitmel aastal esitatud küsimusi muudel kuritegevusega seotud teemadel (narkomaania, ahistamine, avalik kord, kuritegude tõenäosus, suhtumine karistustesse jm). Tegemist on olulise täiendusega ametlikule kriminaalstatistikale, millega on kavas iga-aastaselt jätkata, et tagada üldise ohvrikslangemise kohta järjepidev ülevaade. 35. Perevägivalla ulatuse kohta tehti viimane üle-eestiline uuring 2010. aastal Statistikaameti poolt, 2014. aastal uuris Euroopa Põhiõiguste Amet EL riikides naistevastase vägivalla levikut, 2019. aastal viidi 16 Kampaania klipp: https://www.youtube.com/watch?v=M-evEWudG8g jmt materjalid siin: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/inimkaubandus/juhendmaterjalid. 17 Vt tunnustusauhinna statuuti ja auhinna saajaid siit: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika/vagivallaennetuse-tunnustusauhind 18 Kuritegevus Eestis, vt kriminaalpoliitika veebikodu. 19 Eesti osaleb „Subgroup on methodologies for recroding and collecting data on hate crime“ töös. 20 Ülevaade ohvriuuringutest aastatel 2010-2018. 6  samuti Euroopa Põhiõiguste tellimusel läbi üle-euroopaline kuriteoohvrite uuring. Vägivallakogemusi on käsitletud ja Eesti naiste ja meeste terviseuuringutes. 2022. aastal on Eurostati eestvedamisel kavas soolise vägivalla uuring EL riikides. Edaspidi tuleks perevägivalla leviku ja trendide hindamiseks Eestis tagada võrreldava metoodikaga uuringute läbiviimine kindla regulaarsusega. 36. Vägivallaprobleemistikku on käsitletud mitmetes temaatilistes uuringutes, mille tulemusi on kasutatud nii ennetustegevuste kavandamiseks ja -sõnumite koostamiseks:  2015. aastal viidi 16-19aastaste laste ja noorte seas läbi „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise leviku uuring“21. 2020. aastal viidi 16-26aastaste laste ja noorte seas läbi „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring“22.  2015. aastal viis EMOR läbi 17–20aastaste uuringu23, et hinnata noorte hoiakuid ja teadmisi inimkaubandusest, prostitutsioonist ja välismaale tööle- või õppimaminekust.  2017. aastal valmis „Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring“, mille eesmärk oli selgitada, milline on olukord kuriteoohvrite õiguste ning kaitsemeetmete tagamisel Eesti kriminaalmenetluses. Vajadus uurida ohvrite võimestamise võimalusi kriminaalmenetluses tuleneb eelkõige ohvri olukorra muutunud käsitlustest.  Eesti on mitmel korral osalenud EU Kids Online uuringu läbiviimise laines (2010. ja 2018. aastal), tänu millele on olemas võrdlevad andmed Eesti laste ning nende vanemate teadmistest ning kogemustest veebi  2014. ja 2016. aastal viis EMOR läbi elanikkonna uuringu24, et kaardistada täiskasvanud elanike teadmisi ja hoiakuid soopõhise vägivalla ja inimkaubandusega seoses.  Inimkaubanduse teemadel, eelkõige tööalase ekspluateerimise teema avamisel on analüüse, juhiseid ja uuringuid koostanud HEUNI25 koostöös Tartu Ülikooliga.  Mitmeid uuringuid ja analüüse on kavandatud ka ülikoolide, naiste tugikeskuste ja teiste vägivallaennetuse võrgustiku partnerite poolt. 26  Mõned kavandatud uuringud jäid erinevatel põhjustel ka läbi viimata, nt eakate vägivalla kaardistamise uuring. 1.2. Ennetatakse laste ja noorte riskikäitumist ja vägivalda Noortele suunatud teavitus 37. Noortele suunatud teavitus keskendus hoiakute kujundamisele, vägivallast teadlikkuse tõstmisele ning abiteenuste tutvustamisele. 38. Aastatel 2015-2020 valmisid mitmed lastele ja noortele suunatud informeerivad, teadlikkust tõstvad ning hoiakuid kujundavad videoklipid27, infomaterjalid28. 39. 2017. aastal loodi laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks juturaamat „Mina olen enda oma“ kuni 10-aastastele lastele koos juhendmaterjaliga lapsevanematele ning spetsialistidele. Juturaamatu eesmärk oli toetada laste positiivse enesehinnangu arengut eakohase teabe kaudu oma keha arengust, 21 www.kriminaalpoliitika.ee/lasteuuring 22 https://www.just.ee/et/laste-ja-noorte-seksuaalse-vaarkohtlemise-uuring 23 http://lft.ee/admin/upload/files/Noorteuurimus%202015.pdf. 24 2016. aasta uuringu raport: https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/eesti-elanikkonna-teadlikkuse-uuring-soopohise- vagivalla-ja-inimkaubanduse-valdkonnas-2016-0. 25 HEUNI inimkaubanduse uuringud ja muud juhised: https://heuni.fi/publications?p_p_id=com_liferay_asset_publisher_web_portlet_AssetPublisherPortlet_INSTANCE_eEuL2fNt2 lGo&p_p_lifecycle=0&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_r_p_resetCur=true&p_r_p_categoryId=50427482#article-feed. 26 Vt täpsemalt EN Istanbuli konventsiooni küsimustiku vastustest. 27 „Mis koht on lastemaja“ (eestikeelne, venekeelne), „Murebaromeeter“ (eestikeelne, venekeelne), lastemaja seksuaalkasvatuse videod erinevas vanuse lastele (eestikeelne, venekeelne), „Räägi kellelegi, keda usaldad!“, „Julge rääkida!“, „Ei on ei!“ (eestikeelne, venekeelne), „Ütle Ei!“ Europoli seksuaalse väljapressimise vastase kampaania klipp. 28 Nt „Mida teha uimastamise, mürgistamise ja seksuaalvägivalla korral?“ Eestikeelne ja venekeelne infomaterjal; „Minu keha ja turvalisus“ plakat, sh elektrooniline - eesti, vene ja inglise keeles. 7  piiride seadmisest ning nende piiride austamisest29. Raamat pälvis 2017. aastal Selge sõnumi auhinna30. 40. Igal aastal on toimunud vägivalla teemade käsitlemine PÖFF-il, kus noorte ja lastefilmide festivalil JustFilm on alates 2010. aastast eraldi lapse õiguste programm, mille on aidanud kokku panna Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Lastekaitse Liit. 41. Erinevad lastele ja spetsialistidele suunatud teavitustegevused on ellu viidud ka iga-aastastel vastavatel teemapäevadel, nt laste seksuaalse väärkohtlemise vastasel päeval31, lastekaitse päeval, Euroopa inimkaubanduse tõkestamise päeval. 42. 2020. aastal läbiviidud „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuringu“ tulemustest selgus, et noored soovivad seksuaalse väärkohtlemise kohta saada infot koolist (49%) ning seal toimuvatest ennetusprogrammidest (40%) ning neljandik lastest tahaks sel teemal rääkida oma vanematega. Uuringu tähelepanekutega on kavas ka noortele suunatud teavituses edaspidi arvestada. Taastava õiguse praktikate rakendamine 43. 2018-2019 toetas SiM projekti „Taastava õiguse praktikate rakendamine politseitöös ja kogukonnas“, mida viis läbi Omanäolise kooli arenduskeskus. Projekti raames viidi läbi neli koolitusprogrammi (Taastava õiguse ja mittekaristusliku mõtteviisi, alused ja meetodid noorsoopolitseinikele, noorsoopolitseinikega koostööd tegevate spetsialistide võrgustikule, piirkonnapolitseinikele, patrullpolitseinikele) ning valmis juhend. 44. Nii koolid kui MTÜ-d on viinud läbi üksikuid taastava õiguse projekte. Näiteks Omanäolise kooli arenduskeskus viis 2019-2020 läbi taastava õiguse praktikate tutvustamiseks koolituse pilootprogrammi õpetajatele ning koos rahvusvaheliste partneritega alusatsid 2020. aastal Erasmus+ toel projektiga, et töötada välja mudel taastava õiguse praktikate jt sobivate lähenemiste rakendamiseks koolikultuuri muutmiseks. 45. 2020. aastal alustas Norra projekti toel SKA vabatahtlike konfliktivahendusteenuse pakkumisega ja 2020. aasta lõpuks oli teenust saanud ligi 100 inimest. 2020. aastal avanesid väikeprojektide toetusvoorud, et soodustada taastava õiguse praktikate eri valdkondades katsetamist. Koolivägivalla ennetamine ja koolipõhine ennetus 46. Mitmete projektipõhiste tegevuste kõrval on riik võtnud suuna toetada tõendus- ja teadmistepõhiste sekkumiste rakendamist haridusasutustes. Kiusamisvaba haridustee liikumise raames rakendatakse aina enamates lasteaedades ja koolides koolikiusamise ennetusprogramme Kiusamisest vaba lasteaed ja kool ning koolides KiVA. SiM rahastusel rakendab TAI algklassidele mõeldud käitumisoskuste mängu VEPA. 47. 2016. aastal kohandati SiM toetusel metoodiline õppematerjal „Terved ja turvalised suhted“ (algse nimega „Expect Respect Teen Abuse Toolkit“) eesti ja vene keelde. Tervise Arengu Instituut koos Tartu Ülikooli seksuaaltervise uuringute keskuse ja Inimeseõpetuse Ühinguga on aastate jooksul korraldanud II ja III kooliastmes ja gümnaasiumis inimeseõpetuse, psühholoogia ja perekonnaõpetuse tunde andvatele õpetajatele, klassiõpetajatele, kooli juhtkonnale ja tugipersonalile koolitusi. Koolituste läbiviimist on toetanud haridus- ja teadusministeerium. 2020. HTM toetas Tartu Ülikooli 15 000 euroga „Terved ja Turvalised suhted“ programmi õpetajate e-täiendõppekursuse loomiseks ning kursuse pakkumiseks. Õpetajaid on koolitatud eesti- ja vene keeles veebis kättesaadavat noorte seksuaal- ja kohtinguvägivalla ennetamise programmi õppematerjali kasutama. 29 Vaata lähemalt siit ja siit. Raamatu juurde kuulub juhendmaterjal, mis on mõeldud lapsevanematele ning õpetajatele. Juturaamat on audioraamatuna kättesaadav ka ERR Lastekraani veebikodu raamaturiiulis. 30 https://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2017/10/18/raamat-mina-olen-enda-oma-palvis-selge-sonumi-auhinna/. 31 https://www.coe.int/en/web/children/2019-edition, https://www.just.ee/et/seksuaalse-vaarkohtlemise-vastane- paev, https://www.just.ee/et/laste-vaarkohtlemine-spordis. 8 Laste internetiturvalisus suurendamine 48. Ligi kümne aastaga on laste internetikasutamine märgatavalt hoogustunud ja kuigi õppimise osakaal nutiseadmetes on tõusnud, siis laste ja noorte igapäevased põhilised veebitegevused on seotud meelelahutusega, sh suhtlus- ja sotsiaalvõrgustikes suhtlemisega. 49. Teadlikkusele digiohutusest on üle kümne aasta kaasa aidanud ka Lastekaitse Liidu koordineeritav programm Targalt Internetis32, mida Lastekaitse Liit viib koostöös Haridus- ja Noorteameti, Tallinna Tehnikaülikooli ja Sotsiaalkindlustusametiga. Aastatel 2011-2020 on projekti raames koostanud rohkem kui 500 teavitus- ja õppematerjali lastele, noortele, lapsevanematele ja õpetajatele. Lisaks aitab Eesti kaasa laste seksuaalset väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamisele internetis www.vihjeliin.ee kaudu. Regulaarselt tähistatakse Laste internetiturvalisuse päeva ja erinevad asutused viivad sel päeval läbi ennetustegevusi. 50. Internetiturvalisuse küsimustes aitavad lapsi ning täiskasvanuid ning viivad koolitusi läbi veebikonstaablid33. 2020. aastal on veebikonstaableid kolm ning lisaks kogukonna veebikonstaabel Pärnus. Laste väärkohtlemise ennetamine spordivaldkonnas 51. Alates novembrist 2018 on suunatud tähelepanu laste väärkohtlemise ennetamisele ning laste kaitsele spordivaldkonnas: korraldati rahvusvaheline temaatiline konverents34 spordiorganisatsioonidele ning -juhtidele ning koolitusi spordialaliitudele, koostati temaatiline käsiraamat eesti ja vene keeles, loodi eestikeelne Start to Talk kampaanialehekülg35. 2020. aastal koostati praktiline juhis, kuidas käituda väärkohtlemise märkamisel spordiorganisatsioonis. Spordivaldkonnas lastekaitse ning väärkohtlemise ennetamise koordineerimisega hakkas tegelema Eesti Antidopingu ning Spordieetika Sihtasutus36. 2021. aastal koostati lasteabi ning justiitsministeeriumi koostöös lasteabi tutvustavad materjalid lastele ja noortele, lapsevanematele ning treeneritele ja juhendajatele, samuti lasteabi, lastemaja ning ohvriabi tuge tutvustavad informaterjalid lastele ja noortele ning täiskasvanutele. 1.3. Suurendatakse erialaspetsialistide teadlikkust ja seeläbi nende rolli vägivalla märkamisel Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine vägivalla märkamisel 52. 2019. - 2020. aastal tehti ettevalmistusi „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ käivitamiseks, mida viiakse ellu 2021-2023. Projekti on kaasatud tervishoiuteenuse osutajad ning eesmärgiks on tervishoiutöötajate märkamis-, dokumenteerimise- ja suunamisvahendite arendamine ning tervishoiutöötajate suutlikkuse arendamine kuriteoohvritega tegelemiseks. 53. EMP ja Norra toetuste 2014-2021 koostööprogrammist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ toetatakse ohvriabisüsteemi arendamist. Projekti tulemusena luuakse süsteemsem ja kvaliteetsem ohvriabi teenus, sh tõstetakse meditsiinitöötajate teadlikkust ja oskusi perevägivalla ohvrite tuvastamiseks (varajase märkamise abivahendi väljatöötamine).37 Õpetajate pädevuse suurendamine vägivalla märkamisel ja vägivalla teema õppetöös käsitlemisel 54. Tagasi Kooli kaudu korraldati 2020. aastal e-külalistunde seksuaal- ja kohtinguvägivalla ennetamise teemal:  Tartu Seksuaaltervise Kliiniku nõustaja ja ämmaemand Tiivi Pihla rääkis teemal "Kuidas ära tunda kohtinguvägivalda?". Tund on sobilik 7.-9. klasside õpilastele.  Tartu Ülikooli õppejõud ning Ohvriabi seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ekspert Kai Part räägib teemal "Kelle nägu on seksuaalvägivald Eestis?". Tund on sobilik 10.-12. klasside õpilastele. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Lilia Tkatš räägib vene keeles teemal "Как я могу избежать неприятного сексуального опыта?". Tund on sobilik 7.-12. klassidele. 32 Targalt internetis projekti lisainfo: www.targaltinternetis.ee. 33 https://www.politsei.ee/et/veebikonstaablid 34 https://antidoping.ee/vaata-koolitusseminari-terve-spordi-eest/ 35 https://www.coe.int/et/web/human-rights-channel/stop-child-sexual-abuse-in-sport 36 https://antidoping.ee/kokkuvote-konverentsist-terve-spordi-eest-treeneri-ja-spordiorganisatsiooni-roll-ning-vastutus- vaarkohtlemise-ennetamisel-ja-sekkumisel/, https://antidoping.ee/start-to-talk-juhib-tahelepanu-laste-seksuaalse- vaarkohtlemise-ennetamisele-spordis/; 37 Norra toetustest rahastatud projektid 9   Sotsiaalkindlustusameti lastemajateenuse juht Anna Frank-Viron räägib teemal "Millised on minu võimalused vältida seksuaalset väärkohtlemist?". Tund on sobilik 10.-12. klassidele. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Kai Hallik räägib teemal "Millised on minu võimalused vältida ebameeldivaid seksuaalkogemusi?". Tund on sobilik 7.-9. klassidele. 55. Tagasi kooli kaudu korraldati 2020. aastal ka kaks inimkaubanduse ennetamise alast õppetundi, mis on sobilikud põhikooli viimase astme ja gümnaasiumiõpilastele: Sirle Blumbergi loeng eesti keeles „Miks puudutab inimkaubandus mind?“ eesti keeles ning vene keeles. 56. Õpetajatele on loodud ainetundides kasutamiseks e-koolikotti materjal38 inimkaubanduse, perevägivalla teemade käsitlemiseks. 57. Erivajadustega lastega töötavate spetsialistide pädevuse suurendamine vägivalla märkamisel ja sellele reageerimisel. MTÜ Eluliin 2018. aastal koostas koostöös Vaimupuuetega Inimeste Tugiliiduga39 koolitusi erivajaduste ja puudega inimkaubanduse ohvrite märkamiseks, äratundmiseks ja juhised esmaseks sekkumiseks40. Inimkaubanduse juhtumitega tegelevate erialaspetsialistide koolitamine 58. Inimkaubanduse juhtumite eduka lahendamise võimalus peitub koostöös ja seepärast on läbi aastate peetud oluliseks korraldada erialaspetsialistidele ühiskoolitusi, et saavutada ühtne töökultuur ja lähtuda sarnastest põhimõtetest. Samas aga on spetsialistide gruppide sisesed koolitused järjepidevalt toimunud, nt tööinspektoritele, ohvriabitöötajatele, lastekaitsjatele, sotsiaaltöötajatele, jm. Koolitused ja infomaterjalid seksuaalvägivalla ennetamiseks 59. 2015. aastal korraldas justiitsministeerium koos Laste Vaimse Tervise Keskusega Taani JanusCentret’i ekspertide koolituse probleemse ning teisi kahjustava seksuaalkäitumise laste ja noorte hindamise, sekkumise ning lepitamise teemal. 60. 2015. aastal tõlgiti eesti ja vene keelde ning trükiti probleemse seksuaalkäitumise „Murebaromeeter“41, mille eesmärk on ära hoida laste ja teismeliste seksuaalset kuritarvitamist ja väärkohtlemist laste ja teismeliste poolt ning vältida laste ja teismeliste probleemset seksuaalkäitumist. Lisaks loodi murebaromeetrit tutvustavad videoklipid eesti ja vene keeles. 61. 2017. aastal tõlgiti eesti ja vene keelde ning trükiti „Minu keha ja turvalisus“42 plakatid toetamaks laste teadmisi enda keha austamisest ning piiride seadmisest, sh teiste piiridega arvestamisest. 62. 2019. aastal tõlgiti eesti keelde Sensoa Flagsystem’i43 ehk lipusüsteemi metoodiline raamat, et Eestis laste seksuaalse käitumise hindamise ja juhendamise metoodikat kasutusele võtta. Lipusüsteemi metoodikat ning valminud juhendit programmi rakendamiseks tutvustatakse järgemööda läbi koolituste laste ning noortega enda töös kokku puutuvatele spetsialistidele. 2020. aastal koolitatati justiitsministeeriumi rahastusel ning Sotsiaalkindlustusameti koostöös lipusüsteemi koolitajaid, kes edaspidi saavad lipusüsteemi metoodikat üle Eesti edasi tutvustada, et seda tunneksid ja kasutaksid valdav osa lastega ja noortega töötavatest spetsialistidest. Koolitused ja infomaterjalid inimkaubanduse ennetamiseks 63. Inimkaubanduse teemal on igal aastal toimunud koolitus kas spetsialistidele või 2018-2019 nt ehitus- ja hotellindussektori ettevõtete töötajatele. 2016. aastal korraldati ühiskoolitused neljas piirkonnas tööinspektoritele, politseiametnikele, prokuröridele ja maksu- ja tolliametnikele eesmärgiga parandada järelevalvetoimingute raames inimkaubandusjuhtumite avastamist. Sarnane koostöö ja juhtumitööle keskendunud koolitus korraldati 2019. aastal, kuhu lisaks kaasati ohvriabitöötajad. Uut ühiskoolitust kavandatakse 2021. aastasse. Samuti on inimkaubanduse teemal koostatud nii eestisiseseid kui rahvusvahelisi juhiseid eri teemadel meediale suunatud nõuannetest ettevõtete riskihindamise soovitusteni 44. 38 https://e-koolikott.ee/kogumik/26780-Inimkaubanduse-vastu-voitlemine-ja-ennetamine; 39 www.vaimukad.ee. 40 https://www.eluliin.ee/sites/default/files/2018-04/juhendmaterjal.pdf. 41 https://www.kriminaalpoliitika.ee/murebaromeeter 42 Eestikeelne, venekeelne, ingliskeelne. 43 https://flagsystem.org/; vt lipusüsteemi tutvutavat videolõiku. 44 Inimkaubanduse juhendmaterjalid kriminaalpoliitika veebikodus. 10 1.4. Rakendatakse ellu rahvusvahelisi soovitusi Inimkaubandusvastane EN konventsioon 64. Eesti allkirjastas Euroopa Nõukogu inimkaubandusvastase konventsiooni 03.02.2010, Riigikogu ratifitseeris45 konventsiooni 10.12.2014 ja Eesti suhtes jõustus see rahvusvahelisel tasemel 01.06.2015. 65. GRETA46 on konventsiooni Eestis rakendamise kohta viinud läbi esimese hindamise: 2017. aasta aprillis esitas Eesti vastused hindamisankeedile, välisekspertide hindamisvisiit Eestis toimus 15.05- 19.05.2017, GRETA hindamisraport koos Eesti kommentaaridega avalikustati 2018. aastal47 ning soovituste täitmise vahearuanne esitati ja tutvustati Euroopa Nõukogule 2020. aastal. Uue hindamisvooru aega ei ole Eestile veel määratud. 66. Euroopa Nõukogu tunnustas oma hindamisraportis Eestit tehtud sammude eest õigusloomes, koostöövõrgustiku laiendamises, teavitus- ja ennetustöös ja ohvrite abistamises. EL ohvrite direktiivi ülevõtmine 67. Euroopa Liidu ohvrite direktiivi48 ülevõtmiseks vajalikud KrMS jt seaduste muudatused49 jõustusid 16.01.2016. Muudatustega kehtestati kuriteoohvrite õiguste ja kuriteoohvritele pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded. 68. EL ohvrite direktiivi rakendamise hindamiseks tellis justiitsministeerium 2017. aastal „Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringu“. Nii õiguskaitsesüsteemis kui ohvriabis on direktiivi rakendamiseks toimunud mitmeid arenguid, mida põhjalikumalt on käsitletud strateegia ohvreid puudutavas osas. EN naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (Istanbuli konventsioon) 69. Eesti allkirjastas EN Istanbuli konventsiooni 02.12.2014, Riigikogu ratifitseeris50 konventsiooni 26.10.2017 ja Eesti suhtes jõustus see rahvusvahelisel tasandil 1.02.2018. 70. Konventsiooni ratifitseerimiseks vajalikud KarS-i jt seaduste muudatuste VTK valmistati ette 2015. aastal ja ratifitseerimiseks vajalikud muudatused51 võeti vastu 2017. aastal. 6.07.17 jõustunud KarS- i muudatustega loodi mitmed uued süüteokoosseisud, nt ahistava jälitamise, seksuaalse ahistamise koosseis. 71. GREVIO52 alustas Istanbuli konventsiooni Eestis rakendamise hindamise ettevalmistustega 2020. aastal: 2021 märtsis esitas Eesti vastused hindamisankeedile ja välisekspertide hindamisvisiit toimub esialgsetel andmetel oktoobris 2021. EN laste kaitset seksuaalse väärkohtlemise eest käsitlev konventsioon (Lanzarote konventsioon) 72. Eesti allkirjastas EN Lanzarote konventsiooni 2008. aastal, Riigikogu ratifitseeris 53 konventsiooni 22.11.2016 ja Eesti suhtes jõustus see rahvusvahelisel tasandil1.03.2017. 73. Konventsiooni ratifitseerimise ettevalmistamiseks viidi SoM ja JuM koostöös läbi eelanalüüs 2015. aastal. Eesti osaleb alates konventsiooni ratifitseerimisest aktiivselt Lanzarote konventsiooni komitee töös. 45 Inimkaubandusvastase konventsiooni ratifitseerimise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/223122014001. 46 Inimkaubandusvastase EN konventsiooni rakendamise monitoorimise eest vastutab GRETA - Group of Experts on Action against Trafficking in Human Beings. 47 GRETA hindamisvisiidi info: https://www.coe.int/en/web/anti-human-trafficking/estonia 48 2012/29/EL 49 RT I, 06.01.2016, 5; https://www.riigiteataja.ee/akt/106012016005. 50 EN Istanbuli konventsiooni ratifitseerimise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017001 51 Eelnõu menetlemise info: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9a7291c-8c46-4ad8-a740- 4e1c55c83964/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutm ise%20seadus. 52 EN Istanbuli konventsiooni rakendamise eest vastutab GREVIO - Group of Experts on Action against Violence against Women and Domestic Violence 53 Eesti ratifitseeris Lanzarote konventsiooni 22. novembril 2016. aastal ning see jõustus 1. märtsil 2017. aastal. 11 Rassismi ja ksenofoobiavastast võitlust käsitlev EL raamotsus 74. Rassismi ja ksenofoobiavastast võitlust käsitleva EL raamotsuse54 täielikuks ülevõtmiseks on KarS- i muudatuste eelnõu vabariigi valitsusse esitamata ja raamotsus Eestil täielikult üle võtmata. 2020. aastal alustas Euroopa Komisjon Eesti osas rikkumismenetluse leides, et Eesti ei ole oma siseriiklike õigusaktidega täielikult ja täpselt üle võtnud EL-i eeskirju mõnede rassismi ja ksenofoobia ilmingute suhtes kriminaalkaristuste kehtestamiseks. Samas lähtub Eesti jooksvalt Euroopa Liidu High Level Group on combating racism, xenophobia and other forms of intolerance suunistest, mille kohaselt on tõhus vaenusüütegude identifitseerimine ja registreerimine esimene samm, et tagada selliste süütegude menetlemine ning süüdlaste vastutusele võtmine. 75. JuM ja SiM koostöös valmis 2016. aastal juhendmaterjal vaenusüütegude ohvrikslangemise korral süüteost teatamiseks ning abi saamiseks uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogrammi koolitusmaterjalide osana55. Samuti on koostatud juhis vaenukuritegude registreerimiseks ning juhtumiliigi valikuks politseile 2016. aastal. 76. JuM koostöös FRA ja ODIHR-iga korraldas 8.12.2017 seminari menetlejatele, vabaühendustele ja teistele partnertitele. 2017. aastal viis ODIHR läbi Eesti jaoks kohandatud koolitused, sh Eesti juhtrühma poolt kooskõlastatud ning Sisekaitseakadeemia koordineeritud politseinike koolitajate koolituse „Training against Hate Crimes for Law Enforcement“, TAHCLE). ILO sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokolli ratifitseerimine 77. Riigikogu võttis ILO sunniviisilise töö konventsiooni lisaprotokolli ratfitseerimise seaduse vastu 19.05.2016 ja see jõustus Eesti suhtes rahvusvahelisel tasandil 24.11.2017. 78. Eesti esitas konventsiooni ja protokolli praktikas rakendamise kohta aruande 2017. aastal ja järgmise aruande 2021. aasta sügisel. Konventsiooni ja protokolli rakendamise kohta Eestile soovitusi antud ei ole. Euroopa Liidu alaealiste menetlusõiguste direktiiv 79. Alaealiste menetlusõiguste direktiivi ülevõtmiseks vajalikud viimased KrMS-i jt seaduste muudatused56 võeti vastu detsembris 2019 ja jõustusid 30.12.19. Muudatustega tagatakse kuriteokahtluse alla sattunud laste individuaalne hindamine ning nende teadlikkus oma õigustest, milleks koostati ka eraldi alaealise õiguste deklaratsioon57. Direktiivi ülevõtmisega olid osaliselt seotud ka alaealiste õigusrikkujate erikohtlemisega seotud muudatused 2018. aastal. 80. Muudatuste rakendamist toetatakse erinevatega tegevustega 2019. a lõpus käivitunud ja Norra vahenditest ellu viidava alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise programmi58 raames. Justiitsministeeriumi tellimusel on hetkel läbiviimisel kolm uuringut, mis muudatuste eri aspekte hindavad ning mis kokkuvõttes annavad üldpildi tänasest menetluspraktikast, osaliste kogemustest ja viisidest, kuidas tõhustada sekkumist alaealiste õigusrikkumiste puhul. 81. Euroopa Komisjon on tellinud Euroopa Põhiõiguste Ametilt uuringu direktiivi rakendamise hindamiseks üheksas Euroopa Liidu riigis, sh Eestis.59 Eestis on FRA-le uuringu läbiviimisel partneriks Inimõiguste Keskus ja Praxis. 54 28.11.2008 raamotsusega nr 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega. 55 https://www.settleinestonia.ee/?lang=en 56 Direktiivi ülevõtmise muudatused: https://www.riigiteataja.ee/akt/120122019001 57 Vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1271/2201/9001/Lisa_3.pdf 58 https://www.just.ee/et/alaealiste-erikohtlemine 59 https://fra.europa.eu/en/project/2020/procedural-safeguards-children-who-are-suspects-or-accused-persons- criminal-proceedings 12 Alaeesmärk 2: Vägivallaohvritele on nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi paremini tagatud 2.1. Arendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi Ohvriabisüsteemi arendamine 82. Ohvriabis on viimastel aastatel leidnud aset suured ja kiired arengud. Lisandunud on uued teenused ja uued sihtrühmad ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna tööd on ümber korraldatud, tagamaks vägivalla ohvritele parimad lahendused vägivallast pääsemiseks ja kuriteost tingitud traumadest taastumiseks.60 83. VES perioodil on ohvriabi seaduses tehtud mitmeid muudatusi ja alustatud on seaduse uue tervikteksti ettevalmistamisega:  2016. aastal jõustusid muudatused seoses EL kuriteoohvrite direktiivi ülevõtmisega.  2017. aastal jõustus naiste tugikeskuse teenuse regulatsioon. Samuti lisati seadusesse võimalus saada ohvriabiteenuseid inimkaubanduse eeldatavatel ohvritel. Lisaks tekkis võimalus kuni 60 päeva ulatuses ilma kriminaalmenetluseta saada teenuseid inimkaubanduse kahtluse korral.  2018. aastal laienes alaealiste lepitusteenuse sihtrühm ning uuendati alaealiste lepitusteenuse korda; muudatused olid seotud alaealiste erikohtlemise muudatustega.  2019. aastal lisati seadusesse uue sihtrühmana terrorismiohvrid.  2020. alustas SoM uue ohvriabi seaduse eelnõu ettevalmistamist ja kooskõlastusringi läbis uue seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, milles on põhjalikult ja terviklikult analüüsitud ohvriabisüsteemi ja teenuste arendamisega seotud kitsaskohti ja võimalikke lahendusi. 84. Ohvriabiteenust pakuvad üle Eesti jätkuvalt ligi 30 ohvriabitöötajat (2015: 29), kes töötavad enamasti politseijaoskondades ja pakuvad tuge ja nõustamist kuriteo, vägivalla või halva kohtlemise ohvriteks langenutele. Kõige suurema osa ohvriabi juhtumitest moodustavad lähisuhtevägivalla juhtumid. 2015. aastal pakuti ohvriabi teenust 6247 ohvriabisse pöördunud kliendile. 2020. aastal nõustasid ohvriabitöötajad ohvreid kokku (sh kriisitelefonil) 10 400 korral. 2020. aastal jõudis ohvriabitöötajateni 3313 uut lähisuhtevägivalla all kannatanut. 85. Ohvriabis on lisandunud mitmeid uusi teenuseid. Näiteks 2019. aastal võttis SKA üle inimkaubanduse nõuandeliini korralduse ja sellest ajast jätkab teenuse arendamist ise. Samasuunaline arendus toimub 2021. aastal inimkaubanduse varjupaigateenuse korraldusega. Alates 2019. aastast on inimestel võimalik pöörduda ööpäevaringselt ohvriabi kriisitelefonile 116006, kus pakutakse nõustamist vägivalla või halva kohtlemise ohvriteks langenutele. Kõige rohkem pöördutakse kriisitelefonile seoses perevägivalla teemadega – 2020. aastal pöörduti perevägivalla osas veidi enam kui 1000 korral. Kokku nõustati kriisitelefonil 4657 korral, sh 16% nõustamisi toimus veebi teel. Peale perevägivalla pöördutakse kriisitelefonile enim seoses sotsiaalsete probleemide, muu vägivallaga, suitsiidimõtetega ning leina teemadega. Loodud on juhtumikorralduse mudel MARAC (vaata täpsemalt peatükist 3). 86. Naiste tugikeskuste teenus, mida pakuvad MTÜ-d, on saanud püsivalt rahastust riigieelarvest alates 2014. aastast. Naiste tugikeskused pakuvad naistele ja nendega kaasas olevatele lastele esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist, vajadusel psühholoogilist nõustamist, juriidilist nõustamist või turvalist ajutist majutust üle Eesti. Kui 2015. aastal oli Eestis 13 tugikeskust, siis tänaseks 16. 14 maakonnas üks tugikeskus ja Harjumaal kaks tugikeskust. Lisaks pakuvad tugikeskuse teenust ka mõned kohalikud omavalitsused. 2018. aastal koostati naiste tugikeskuse teenuse kirjeldus. Naiste tugikeskused abistasid 2020. aastal 2153 naist ja majutust vajas 135 naist ning 2019. aastal vastavalt 2177 ja 155 naist (2015: 5468 ja 190). 60 Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatus, 19.06.2020. https://eelnoud.valitsus.ee/main#tZ8cibG3 13 Väärkoheldud laste abistamise süsteemi loomine ja lastele teenuste pakkumine 87. Sotsiaalministeeriumi poolt valmis 2015. aastal väärkoheldud laste abistamise süsteemi poliitikaanalüüs61. Seksuaalselt väärkoheldud lapse abistamise süsteemi teemal on iga-aastaselt korraldatud võrgustikukohtumisi. Väärkoheldud lapse ülekuulamise teemal korraldasid Islandi Barnahus´i eksperdid kahepäevase koolitusseminari Eesti spetsialistidele, et tõsta spetsialistide oskusi väärkoheldud lapsega kontakti loomisel, vestlemisel ning ülekuulamisel. 88. 2017. aasta alguses käivitus lastemaja pilootprojekt, mis on lapsesõbralik erialade vaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Tänaseks on lastemajad olemas Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele. Lastemaja pöördumisi oli 2020. aastal 428, 2019. aastal 409 (254 põhja ja 148 lõuna), 265 tüdrukut ja 137 poissi. 2018. aastal pöördus lastemajja 245 last, neist 137 juhul alustati STARi menetlus. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused 89. 2015. aastal alustati seksuaalvägivalla ohvrite toetamise ja juhtumite tuvastamise tõhustamist avalikkuse teavitamise ja tervishoiuasutuste teenusepakkumise valmisoleku loomise (eelkõige seksuaalvägivalla ohvritelt bioloogiliste jälgede kogumise komplektide, vastavate juhiste koostamise ning meedikutele koolituste pakkumise kaudu). Koolitused viidi läbi meedikutele, võtmespetsialistidele, katsetati rehabilitatsiooniteenust seksuaaltervise kliinikutes, koostati tegevusjuhised ja läbi www.amor.ee keskkonna pakuti nõustamist seksuaalvägivalla ohvritele. 90. 2017. aastal alustati seksuaalvägivalla ohvrite standardiseeritud teenuse arendamisega Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel. Eestis pakutakse seksuaalvägivalla läbielanutele sõltumata vanusest või soost kompleksset abi neljas Eesti piirkonnas (seksuaalvägivalla kriisiabikeskused ehk SAKid). Seksuaalvägivalda kogenud ohvrite standardiseeritud kompleksteenuse üldeesmärgiks on seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud abi osutamise koordineerimine ja arendamine valitud tervishoiuasutustes (SAKides). SAKid teevad koostööd õiguskaitse, tervishoiuteenuse osutajate ning sotsiaalvaldkonna asutustega, mh kogutakse seksuaalvägivalla ohvritelt ka bioloogiliste tõendmaterjali. SAKid tegutsevad neljas Eesti haiglas: Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas. Teenuste kaudu saavad seksuaalvägivalla ohvrid kiiret esmast abi koos nõustamise ja meditsiinilise läbivaatusega. Sotsiaalkindlustusamet katab osa-ajaga töötavate seksuaalvägivalla ekspertide töökulu (2 inimest, sh üks ekspert Tartu Ülikoolist); osaajaga kvaliteedikoordinaatorite tasu (kahes suuremas SAKis 2 inimest) ning osaajaga SAK koordinaatorite tasu SAKides (4 inimest), täiendava tasu meditsiinitöötajatele 24/7 väljakutsetel. Haiglat rahastavad haigekassa kaudu ülejäänud personalikulud, ruumi ning muu vajaliku kulu (testid jms). Justiitsministeerium rahastab iga-aastaselt bioloogiliste jälgede kogumise komplektide komplekteerimist. SAKi teenused lähtuvad standardiseeritud juhistest 62ning protokollidest, mille on heaks kiitnud Eesti Naistearstide Selts ning Eesti Kohtuarstide Seltsi poolt. SAKide poole pöördunute arv: 2021 (20.03.2021 seisuga) - 31, 2020 – 128, 2019 – 133, 2018 – 92, 2017 – 48, 2016 – 41. Aastatel 2016-2020 abistati kokku 430 inimest, peamiselt naisi, aga ka 9 meest. Teenused inimkaubanduse ohvritele 91. Prostitutsiooni kaasatute nõustamisteenust on läbi aastate SKA hankinud teenuselepinguga MTÜ-lt Eluliin. Prostitutsiooni kaasatutele on kolm tugikeskust63 kolmes linnas: Tallinnas Atolli keskus, Tartus Toome keskus, Jõhvis AVA keskus. 2016. aastal ilmus Eluliini ja TAI koostööna prostitutsiooni kaasatute (valim 151 naist) terviseuuring64, mis näitas, et Eestis elavad prostitutsiooni kaasatud naised kannatavad keskmisest naisest enam vägivalla ja vaimse tervise probleemide käes; pooltel on olnud depressioon, enam kui kolmandikul ärevushäired, viiendik on proovinud endalt elu võtta. Veerand vastanutest on elu jooksul narkootikume süstinud ja enamik on elu jooksul kokku puutunud ka vägivallaga – ligikaudu 60% vaimse, 60% kehalise ning 50% seksuaalse vägivalla erinevate vormidega. Prostitutsiooni kaasatute sihtrühma suuruseks MTÜ-de ekspertarvamuse 61 Sotsiaalministeerium 2015, avaldamata. 62 Seksuaalvägivalla ohvrite abistamise juhend meedikutele (Laanpere, M. & Part, K. 2015) 63 Keskuste kontaktid. 64 „Prostitutsiooni kaasatud naiste terviseuuring“ (2016). 14  kohaselt on ca 700 – 1000 inimest, mis on mitmeid kordi vähem 2006. aastal hinnatud arvust (1000 – 4200). 92. Inimkaubanduse nõuandeliin pakub nõuandeid ja toetust nii telefoni teel kui näost näkku klientide nõustamisena alates 2004. aastast, kaua aega MTÜ Living For Tomorrow poolt korraldatuna, kuid alates 2019. aastast Sotsiaalkindlustusameti poolt teenusena. Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliini kaudu nõustatud kliente oli 2020. aastal kokku 608, enim kõnesid tehti 2019. aastal ja see tulemus sarnanes aastatega 2010-2012. Nõuandeliinile helistajad on viimastel aastatel põhiliselt välismaalased, nt 2020. aastal said abi 15 riigi (Eesti, Ukraina, Valgevene, Läti, Venemaa, Usbekistani, Kasahstani, Moldaavia, Bangladeshi, Turkmenistani, India, Nigeeria, Alžeeria, Georgia, Hiina) kodanikud. 93. Varjupaigateenust ja nõustamist täiskasvanud inimkaubanduse ohvritele on kokku 8 aastat pakkunud MTÜ Eluliin, kuid alates 2021. aasta maist65 muudab SKA teenusekorraldust, kuna korduvate hankemenetluste ebaõnnestumise järel ei leitud teenuse pakkujat. Ohvrite abistamisvõimalustest teavitamine 94. Õiguskaitseasutustega kokkupuutuvaid ohvreid teavitatakse jooksvalt ohvriabiteenustest. Ohvrite teavitamiskohustus tuleneb ka 2016. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustest, millega uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud selgitama füüsilisest isikust kannatanule tema õigust pöörduda ohvriabitöötaja poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada66. Koostatud on kuriteoohvrite infolehed erinevates keeltes, mis toetavad ohvrite informeerimist nii nende õigustest kui praktilistest võimalustest abi saada. Lisaks on õiguskaitse, ka sotsiaal- ja tervishoiuasutustes ohvriabi infomaterjalid abiks ohvrite teavitamisel. 95. 2016. aastal koostas justiitsministeerium veebilehe „Abiks ohvrile“ ohvrite toetamiseks, kannatanute õiguste ja abivõimaluste tutvustamiseks. 2018. aastal avas SKA veebilehe palunabi.ee, mis koondab abivajajale info seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste, ohvriabi kriisiteleofoni, psühhosotsiaalse kriisiabi, vägivallast loobumise, taastava õiguse kohta. Politsei- ja Piirivalveameti veebilehel on toodud politseijaoskonnad piirkondade kaupa ning märgitud Eesti kaardile lihtsustamaks abi leidmist, samuti on prokuratuur.ee veebilehel kontaktid seotud Eesti kaardiga. Nii prokuratuuri kui kohtute veebilehel on koondatud info kuriteos kannatanule. 96. Abivõimalustest teavitamine on olnud integreeritud ka erinevatesse vägivallast teadlikkuse tõstmise kampaaniatesse (vt täpsemalt peatükist 1). 97. 2019. ja 2020. aastal tehti ettevalmistusi „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“ käivitamiseks. Aastatel 2021- 2023 elluviidavat projekti rahastab Euroopa Komisjon ELi strutkuurireformi tugiprogrammist, projekti viib elu Victim Support Europe koos Eesti partneritega Politsei- ja Piirivalveametist, prokuratuurist, Sotsiaalkindlustusametist, sotsiaalministeeriumist, Ida-Viru Keskhaiglast ning Narva haiglast. Kuriteoohvrite kaitse projekti eesmärgid on: parandada arusaamist sellest, mis on hetkel kuriteoohvritele nii menetluse jooksul, sellele eelnevalt kui menetluse väliselt pakutavas toes ja teenustes puudu; suurendada sidusrühmade teadmisi üksteise suutlikkusest pakkuda kuriteoohvritele teenuseid ja tuge; parandada teabe edastamist kuriteoohvritele ning teha kuritoeohvrite soovid nähtavamaks; suurendada sidusrühmade arusaamist kuriteoohvrite vajaduste kohta; parandada tugiteenustele suunamist; parandada kuriteoohvrite kogemusi ja rahulolu kuriteo ohvriks langemisest taastumisel; suurendada ühiskonna teadlikkust kuriteoohvrite õiguste ja neile kättesaadavate teenuste kohta. Ohvrite tagasiside kogumise süsteem 98. 2019. aastal loodi justiitsministeeriumi eestvedamisel koostöös prokuratuuri, politsei, ohvriabi ning kohtutega kannatanute tagasiside kogumise interaktiivne vestlusrobot ja statistikakeskkond. Tagasiside kogumise süsteem annab ülevaate, kuidas riik kannatanute kohtlemise hakkama saab ning 65 Pressiteade: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/uudised/alates-maist-osutab-inimkaubanduse-ohvritele- vajalikke-teenuseid-sotsiaalkindlustusamet. 66 Kriminaalmenetluse seadustik, § 8 lg 7. 15  kuidas olla enda ülesannetes parem, et taastada ohvrite heaolu ning vähendada võimalikke kahjusid nii vahetult seotud inimestele kui ühiskonnale. Kannatanute tagasiside kogumise internetipõhine lahendus puudus – eraldiseisvalt ning ühiselt mitme asutuse jaoks. Tagasiside kogumise süsteem kasutab tehisintellekti, mille abil küsitakse ankeedis vaid asjakohaseid küsimusi. See on turvaline ja ülevaatlik: igale asutusele luuakse statistiline ülevaade vastusest reaalajas ning koondülevaade. Seni puudus terviklik tagasiside andmises võimalus – loodud süsteemiga on kannatanule kasutamiseks üks vestlusvorm mitme riigiasutuse ning teenuse jaoks. Tagasiside andmine võimalik igas menetlusetapis, sobival ajahetkel ning sobivast seadmest. Loodud statistikakeskkond võimaldab analüüsida rahulolu sisuteemade lõikes, asutuste kaupa ning üleselt. 2.2. Parandatakse vägivallaohvrite õiguskaitset Esmatasandi õigusnõustamine 99. 2015. aastal koostati „Riigi õigusabi süsteemi korraldamise stsenaariumid“67 analüüs, mis käsitles ka esmatasandi õigusnõustamist ning millele tuginedes oli plaanis reformida riigi õigusabi süsteemi. 100. Tasuta õigusnõustamist pakub (2021 aprilli seisuga) õigusbüroo HUGO.legal koostöös Justiitsministeeriumiga Eestis elavatele inimestele (2 tundi tasuta õigusnõustamist). Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek on kuni 1200 eurot kuus. Õigusnõustamise teenust pakutakse veebi vahendusel ja 15-s nõustamiskohas üle Eesti. HUGO.legal kontorid on leitavad siit. HUGO.legal haldab alates 10.04.2017 juristaitab.ee veebilehte justiitsministeeriumi toel. Tasuta õigusnõustamise ning riigi õigusabiga seotud info on toodud ka Abiks ohvrile veebilehel. 101. 2020. aastal koostas Advokatuur riigi õigusabi tutvustavad infovoldikud. 102. 2019. aastal korraldas justiitsministeerium seksuaalvägivalla ohvrite õigusnõu osutaja leidmiseks konkursi. Toetuse eesmärk oli tagada seksuaalvägivalla ohvrite õigus-nõustamine, teavitus, esindamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel. Lisaks senisele riigi õigusabi võimalustele osutus tänu toetusele võimalikuks seksuaalvägivalla üleelanutele tasuta õigusnõustamise taotlemine Eesti naiste Varjupaikade Liidu kaudu. Õigusnõustamist sooviv isik sai ühendust ENVLiga kas telefoni või e-maili teel ning vastavad kontaktandmed ja juhised omakorda seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ja ohvriabi töötajate ning politsei kaudu. Tasuta õigusnõustamise maht inimese kohta oli 5 tundi. Nõustamist pakuti 2019.68 ja 2020. aastal kokku 26 inimesele69. Riigi õigusabi raames tasuta õigusabi võimaluse loomine haavatavatele alaealistele kannatanutele 103. 2016. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega70 loodi kohustus määrata alaealisele kannatanule kriminaalmenetluses eriesindaja, juhul kui seaduslikud esindajad ei saa alaealist kannatanut huvide konflikti tõttu esindada. Menetleja määrab riigi õigusabi korras esindaja piiratud teovõimega kannatanule, kelle huvid võivad kuriteo toimepanemise või muudest asjaoludest tulenevalt olla tema seadusliku esindaja huvidega vastuolus. Eelkõige esinevad sellised asjaolud ilmselt seksuaalse ja peresisese kehalise väärkohtlemise kriminaalasjades, kus kahtlustatav on pereliige ning seaduslikul esindajal võib olla lähedane suhe kahtlustatavaga. Menetleja peab asjaolusid hinnates jõudma järeldusele, kas lapse huvid võivad tema seadusliku esindaja huvidega kriminaalmenetluses potentsiaalselt konfliktis olla, ning sellest tulenevalt otsustama riigi õigusabi 67 Riigi õigusabi analüüs. 68 2019. aastal (15.07.2019 – 31.12.2019) sai õigusnõustamist Kokku 13 inimest (12 naist, 1 mees). Sidevahendite kaudu 16 tundi nõustamist, silmast silma kohtumisel 17 tundi. 6 klienti nõustati üksnes sidevahendite kaudu. Kohtumised Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Jõgeval, Rakveres, Paides. 6 juhtumi puhul oli pöördumise ajaks algatatud kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetlus 8 korral, varalise kahju nõue 4 korral, lähenemiskeeld 3 korral, perekonnaõigus 2 korral ja muud küsimused (erinevate teenuste tutvustamine). 1 korral kliendi saatmine menetlustoimingul. 33 nõustamistunni eest tasumiseks toetusest 1300€. 69 2020. aastal sai õigusnõustamist kokku 13 inimest (12 naist, 1 mees). Sidevahendite kaudu 8,75 tundi nõustamist, silmast silma kohtumisel 16 tundi. 6 klienti nõustati üksnes sidevahendite kaudu. Kohtumised Tallinnas (16,25h), kriminaalmenetluse teemal 9h, varalise kahju hüvitamisest 0,5h, mittevaralise kahju hüvitamisest 1h, lähenemiskeeld 0,75h, perekonnaasjades 2h, jm 3h. Kohtumised Tartus (3h) - krim.menetlus 4h, jm 1,5h. Kohtumised Jõhvis (5,5h) - krim.menetlus 4h, jm 1,5h. Nõustamise sisu: Kriminaalmenetlus 11 korral (9 korral oli pöördumise ajaks algatatud kriminaalmenetlus), varalise kahju nõue 2 korral, lähenemiskeeld 1 korral, perekonnaõigus 2 korral ja muud küsimused (erinevate teenuste tutvustamine). 1 korral kliendi saatmine menetlustoimingul. 24,75 nõustamistunni eest kulus toetusest 990€. 70 Kriminaalmenetluse seadustik, KrMS § 41 lg 31 16  vajalikkuse. Lisaks vastuoluliste huvide olukorrale tuleb esindaja määrata kannatanule ka siis, kui laps on perekonnast eraldatud või kui tegemist on saatjata alaealisega välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses. Kannatanule menetleja poolt õigusabi määramist tuleb eelkõige kaaluda olukordades, kui kannatanu on süüdistatava endine või praegune pereliige või partner või süüdlasest muul viisil perekondlikus sõltuvuses olev isik, kui tegemist on olnud seksuaalvägivalla või inimkaubandusega. Kannatanute kättesaadavad kaitsemeetmed 104. 2016. aastal jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega on paika pandud, millised kaitsemeetmed peavad olema kättesaadavad kõigile kannatanutele: võimalus vältida kokkupuudet süüdistatavaga; kannatanut võib menetlustoimingul saata üks tema poolt valitud isik, kui menetleja pole sellest keeldunud. Kui tegemist on seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või lähisuhetes toime pandud kuriteoga, võib kannatanu taotleda, et ülekuulamise viiks läbi temaga samast soost isik.71 Vägivallaohvri tõhusam kaitse ahistamise ja jälitamise eest 105. VES perioodil on lähenemiskeeldude teemal toimunud järgmised muudatused:  2015. aastal loodi võimalus lähenemiskeelu elektroonilise valvega kohaldamiseks, mida tänaseks on praktikas kasutatud vaid ühel korral.  2017. aastal koostas JuM lähenemiskeelu teemal juhendmaterjalid. 2018-2019 Pärnu pilootprojektis koostas Lääne Ringkonnaprokuratuur vormi, mis hõlbustaks menetlejal hinnata ohvri vajadust lähenemiskeelu järele ja võimalike lähenemiskeelu tingimuste seadmist. Projektis katsetati ka lähenemist, et sündmuskohalt eemaldatakse kahtlustatav ja kannatanule jäb võimalus jääda koju.  2020. aasta mais jõustusid KrMS muudatused, millega võimaldati edasilükkamatul juhul ajutist lähenemiskeeldu kehtestada prokuratuuri määrusega ning ilma kannatanu nõusolekuta. See võimalus loodi eelkõige juhtumite jaoks, kus vägivalla ohvri kaitseks on vajalik distantsi loomine kannatanu ja vägivalda kasutanud isiku vahel, kuid kus kannatanu ei ole haavatavas olukorras viibides võimeline andma teadlikku ja läbimõeldud nõusolekut lähenemiskeelu taotlemiseks. Prokurör peab sellisel moel ajutise lähenemiskeelu määramisest teatama kohtule kahe tööpäeva jooksul, kes otsustab kannatanu nõusolekut arvestades lähenemiskeelu lubatavaks tunnistamise. 2020. aasta lõpuks oli uut sätet kasutatud vähemalt 13 perevägivalla ohvri kaitseks.  2020. aasta lõpus valmis JuM poolt tellitud tsiviilõiguslike lähenemiskeeldude analüüs.  Valitsus kiitis 1.aprillil 2021 heaks justiitsministeeriumis ette valmistatud kriminaalmenetluse seadustiku revisjoni eelnõu, millega muutub kriminaalmenetlus täielikult digitaalseks ja mis annab paindlikumad võimalused menetluse läbiviimiseks. Samuti täpsustatakse KrMS revisioniga ajutise lähenemiskeelu kohaldamisala. Eelnõu jõudis Riigikokku. 106. 2020. aastal alustas SiM ettevalmistustega häirenuppude süsteemi, et katsetamiseks, et kannatanud sõltumata menetlusest saaksid häirenupuga hädaohu korral kiiresti otseühenduse politseiga. Välismaalasest ohvrite kodumaale naasmise toetamine 107. Perioodil 2015-2020 ei ole osalenud VARRE programmis ühtegi Politsei- ja Piirivalveameti tuvastatud inimkaubandusohvrit. Kolmandatest riikidest pärit eeldatavatele inimkaubanduse ohvritest kodanikele tagasipöördumise abi viimastel aastatel pakuti, samuti anti 2017. aastal ühele inimkaubanduse ohvrile tagasipöördumiseks toetus, kuid lõppkokkuvõttes inimene seda täielikult ei kasutanud. 71 Kriminaalmenetluse seadustik, KrMS § 38. 17 Eesmärk 3: Vägivallajuhtumite menetlemine on ohvrisõbralikum 3.1. Toetatakse vägivallajuhtumite võrgustikus lahendamist Võrgustikutöö ohvrite toetamiseks 108. 2015. aastal alustati aktiivsemalt võrgustikutöö arendamisega perevägivallajuhtumite ennetamiseks ja lahendamiseks. Perioodil 2015–2017 viidi JuM ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös läbi võrgustikutöö koolitused igas maakonnas perevägivalla küsimustega tegelevatele spetsialistidele. Koolituste 2017. aastal tehtud analüüs näitas, et koolitused aktiviseerisid kohapeal erinevate partnerite omavahelist suhtlust ning koolituse tulemusena oskasid spetsialistid olla tähelepanelikumad vägivallale viitavate märkide suhtes ning teadvustada paremini vajadust juhtumipõhise võrgustikutöö järele. Projekti tulemusena intensiivistus ohvriabitöötajate võrgustikutöö ning võrgustikku kaasati uusi partnereid. 109. 2015. aastal alustas SiM ettevalmistustega, et käivitada ESF vahendite toel projekt „Riskis olevate perede, sh lähisuhtevägivalla all kannatavate perede väljaselgitamine ning nende probleemide lahendamine võrgustikutöö meetodil“. Kuni 2023. aastani kestvat projekti viib ellu ja MARAC-e (võrgustikupõhine juhtumikorralduse mudel, mille eesmärgiks on tuvastada kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid ning kindlustada nende kaitse mitmete asutuste spetsialistide koostöös) koordineerib Sotsiaalkindlustusamet. Projekti esimestel aastatel arendati Ühendkuningriigis väljatöötatud MARAC mudeli eeskujul välja Eesti mudel: selleks tutvuti teiste riikide MARAC-i praktikaga, koostati mudeli standard, sh kohendati riskihindamise ankeeti DASH, lepiti kokku tugiisikute juhtumikorraldusse kaasamise plaanis (tugiisikute süsteem loodi 2019. a) ning telliti juhtumikorralduse mudeli tulemuslikkuse hindamise metoodika. 2020. aasta lõpuks oli igas maakonnas loodud vähemalt üks MARAC, suuremates rohkem – kokku 19 MARAC-i. MARAC-is osalevate asutuste hulka kuuluvad ohvriabi ja politsei (MARAC-i eestvedajad piirkonnas) prokuratuur, naiste varjupaigad, kohaliku omavalitsuse ja lastekaitse esindajad ja aina sagedamini ka tervishoiuasutuste esindajad. 110. 2017. aasta lõpus alustati Pärnumaal pilootprojekti, mille eesmärk oli katsetada erinevaid lähenemisi lähisuhtevägivalla (LSV) ohvrite kaitseks, sh praktikat eemaldada sündmuskohalt vajadusel vägivalla toimepanija, võimaldada ohvril saada kohest nõustamist, kaaluda igakordselt lähenemiskeelu kohaldamise vajadust. Projekt viidi läbi perioodil 15.12.17– 31.03.18. Projekti olid kaasatud Pärnu linnavalitsus, Lääne politseiprefektuur, Lääne ringkonnaprokuratuur, Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi Lääne piirkond ja lastekaitse Lääne üksus, Tallinna vangla kriminaalhooldusosakond ning siseministeerium, sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium. JuM koostas lühianalüüsi katseprojekti juhtumite menetluspraktika kohta. SoM koos politsei ja ohvriabiga tutvustas projektis katsetatud uusi lähenemisi üle Eesti kõikides maakondades 2019. aastal. Projekti tulemusena loodi 2019. aastal riiklik 24/7 kriisitelefoni liin ning koostati lähisuhtevägivalla tõkestamiseks memorandum koos tegevuskavaga 2019–2023, mille valitsus kiitis heaks 2019. aastal ning mille rakendamist koordineerib SiM. Tegevuskava juhtrühm ministeeriumite asekantslerite ja eri asutuste juhtide taseme koguneb vähemalt kaks korda aastas. 111. Alates 2015. aastast toimib võrgustikukoostöö seksuaalvägivalla ohvrite toetamiseks ning seksuaalvägivalla juhtumite tõhusamaks menetlemiseks õiguskaitse-, tervishoiu- ning ohvreid abistavate organisatsioonide vahel. Inimkaubanduse vastase võitluse võrgustikuna tegutseb riiklik ümarlaud, mis kohtub vähemalt paaril korral aastas. Isikuandmete kaitse alased küsimused juhtumipõhises võrgustikutöös 112. Üldjuhul tähendab juhtumipõhine võrgustikutöö, et spetsialistid puutuvad kokku ja töötlevad ka isikuandmeid ning peavad seetõttu jälgima, et oleks tagatud inimeste õigus eraelu puutumatusele. Praktikas kerkib endiselt üles küsimusi, mis peegeldavad spetsialistide ebakindlust ning vähest teadlikkust, kuidas tagada tundlike ja isikupõhiste andmete kasutamisel võrgustikutöös ja ohvrite andmete edastamisel kooskõla andmekaitse põhimõtetele. Koostatavas uues ohvriabi seaduses on SoM-il kavas ohvrite andmete edastamiseks seaduslik alus selgemalt reguleerida. 18  113. 2016. aastal koostas AKI juhise isikuandmete kasutamise kohta sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusektoris Juhist tutvustati VES-i võrgustikukohtumisel 24.11.2016. Lisaks on kasutatud Europoli juhist inimkaubanduse ja andmekaitse teemas72. 114. Õiguskantsleri Kantselei on koostanud juhendi lastega töötavatele haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsetöötajatele, et aidata neil lapse abivajadusest teatamisel ja abistamisel järgida isikuandmete kaitse põhimõtteid. 115. 2019. aastal uuendati inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise juhist73, mis seab alused koostööks ja abistamise protseduuride kohta ametkondade vahel ning kirjeldab sotsiaalteenustele suunamise ja pakkumise korraldust. Juhise koostamiseks toimusid mitmed ümarlauad ja seda tutvustati inimkaubanduse ümarlaua kohtumisel oktoobris 2019. 3.2.Teisese ohvristumise vältimiseks koolitatakse õiguskaitseasutuste töötajaid ja advokaate Alaealiste erikohtlemise koolitusprogramm ja lapsesõbraliku menetluse edendamine 116. Mitmed rahvusvahelised suunised ja Euroopa Liidu alaealiste kahtlustatavate menetlusõiguste direktiiv annavad selged juhised, et lapsega õigussüsteemis töötavad spetsialistid peavad olema selleks tööks saanud erikoolituse. Lisaks tehti 2018. aastal õiguslikke muudatusi alaealiste õigusrikkujate kohtlemise korras, mis on pannud suuremad ootused spetsialistide teadmistele ja oskustele. 117. Peale selle on Õiguskantsleri Kantselei, Justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, ülikoolid ja mitmed teised asutused korraldanud koolitusi, et menetlejad kasutaksid oma töös rohkem lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid. Näiteks tegi seda Tartu Ülikool aastatel 2017−2019 rahvusvahelise projekti IDEA raames, mille eesmärk oli arendada laste esindajatena tegutsevate spetsialistide teadmisi ja oskusi, et nad suudaksid aidata lastel paremini realiseerida oma õigusi ning toetada laste osalemist neid puudutavate otsuste tegemisel (Tartu Ülikool 2019). Lastekaitse Liit töötas 2014. aastal välja laste õiguste teemalise õppemooduli ning osales 2016.−2017. aastal rahvusvahelises MAPChiPP projektis, mille raames koostati lastega töötavate lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate, kriminaaljustiitssüsteemi, haridus- ja tervishoiuasutuste spetsialistidele välja multidistsiplinaarsed koolitusmoodulid. Laste teadlikkuse parandamiseks on Justiitsministeerium koostanud lapsesõbraliku menetluse veebilehe ja spetsialistidele erinevaid õppe- ja infomaterjale. Näiteks on koostatud lapsesõbraliku menetluse meelespea koos õppevideoga ning õppevideo lapsesõbralikust menetlusest. 118. 2015. aastal telliti justiits- ja siseministeeriumi koostööna „Lapse küsitlemise käsiraamatu“ uuendamine ning lapse küsitlemise käsiraamat trükiti ning avaldati elektroonselt veebis 2016. aastal74. Käsiraamatut on jagatud kõigile spetsialistidele, kellel on kokkupuude hädaohus või abivajava lapsega ning vajadus lapsega vestelda või teda üle kuulata. 2017. aastal valmis uuendatud käsiraamatu lisatrükk. 2018. aastal koolitas Riigikohtu koolitusosakond kohtunikke ning politseinike lapse küsitlemise põhimõtete teemal. 119. 2020. aastal alustas JuM Norra projekti vahendite toel ettevalmistustega alaealiste erikohtlemise koolitusprogrammi koostamiseks. Koolitusprogramm õigussüsteemi vaatevälja sattunud lastega töötavatele spetsialistidele, mille koostamist veab Omanäolise Kooli Arenduskeskus, valmib 2021. aasta sügiseks. Lisaks toetatakse lähiajal Norra projekti vahenditest nii politseinike koolitusi kui SKA-s kinniste lasteasutuste ja vanglateenistuse töötajate koolitusi. 120. Riigikohtu koolitusosakond on korraldanud kohtunikele koolitusi alaealiste erikohtlemise muudatuste tutvustamiseks (2018), kinnise lasteasutuse teenuse tutvustamiseks (2020), EL-i alaealiste menetlusõiguste direktiivi tutvustamiseks ning lapse parimate huvidega arvestamiseks (2021). 72 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/inimkaubanduse_ohvrid_ja_an dmekaitse_europoli_juhendmaterjal.pdf. 73 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ik_juhis_2019.pdf. 74 www.kriminaalpoliitika.ee/lapsekysitlemisekasiraamat. 19 Koolitused menetlejatele ohvrisõbraliku menetluse tagamiseks 121. Lähtuvalt EL ohvrite direktiivi nõuetest ning vajadusest tagada kuriteoohvrite teisest ohvristumist ennetav ning ohvreid lugupidav ning väärikas kohtlemine, koostati 2015. aastal menetlejatele, kohtunike, advokaatidele ning ohvriabitöötajatele suunatud nn sensitiivsustreeningute lähteülesanne ning koostati abistavad juhendmaterjalid politseinikele ohvrite direktiivi rakendamiseks. EL ohvrite direktiiviga ülevõtmisega seonduvad koolitused toimusid politseinikele ning prokuröridele 2016. aastal. 122. 2016. aastal töötas Sisekaitseakadeemia välja kuriteoohvrite sensitiivse kohtlemise koolituse õppekava, mida on pakutud täiendkoolitusena politseinikele. Koolituste erinevate moodulite põhjal menetlejate koolitamisega on jätkatud ka 2019. ja 2020. aastal. 123. Riigikohtu koolitusosakond on korraldatud kohtunikele perevägivalla teemalisi koolitusi:  2016. aasta märtsis toimus kaks koolitust lähisuhtevägivalla teemal, kus käsitleti lähisuhtevägivalla teooriaid, psühholoogilisi aspekte ning vastavasisulist kohtupraktikat ja kaasusi. Lektoriteks olid Silvia Kaugja ja Andres Sild.  2017. aasta märtsis toimus kaks koolitust lähisuhtevägivalla psühholoogiliste aspektide teemal. Tegemist oli 2016. aasta lähisuhtevägivalla koolituse jätkukoolitusega. Koolitusel selgitati vägivalla mõistet, inimese käitumist pärast füüsilise lähisuhtevägivalla episoodi, traumaatilist seotust ning lähisuhtevägivalla mõju lastele. Lektoriks oli Andres Sild.  2018. aasta mais toimus kaks koolitust naistevastane vägivalla ja seksuaalvägivalla ohvrite kohtlemise teemal. Koolitustel leidsid käsitlemist kolm teemat: 1) 2017. aastal jõustunud karistusseadustiku jt seaduste muudatused seoses EN Istanbuli konventsiooni ratifitseerimisega; 2) Inimkaubanduse olemus, selle eri vormid ning inimkaubanduse tagajärjed ohvritele, samuti tutvustati 2017. a ohvriabi seaduse muudatusi ja ohvriabiteenuseid; 3) Seksuaalvägivalla olemus ja levik, ohvri käitumine seksuaalvägivalla toimepanemise hetkel ning pärast seda koos vigastuste tõlgendamisega ning lisaks jagati kohtunikele teadmisi seksuaalvägivalla ohvrite nõustamisest. Lektoriteks olid Anne Kruusement, Kristiina Luht, Kai Part ja Made Laanpere. 3.3. Vägivallajuhtumeid uuritakse tõhusamalt Alaealiste õigusrikkumistele reageerimise revisjon 124. 2015. aastal koostas SoM koos partneritega alaealise mõjutusvahendite seaduse tühistamise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse ning esitas eelnõu kooskõlastamisele 2016. aasta suvel. SHS muudatused võeti vastu 2017. aastal ja jõustusid 2018. aastal. 2018. aastal jõustusid ka alaealiste erikohtlemisega seotud muudatused menetlusseadustikes: menetlejate võimalused kohaldada mittekaristuslikke mõjutusvahendeid laienesid, seati sisse kohustus eelistada karistusele mõjutusvahendeid, lühendati alaealiste arestikaristuse pikkust jms. 125. JuM koostöös SiM-iga analüüsis 2016. aastal alaealiste õigusrikkumistele reageerimise menetlus- ja karistuspraktikat. Hetkel on JuM tellimusel käimas muudatuste mõju hindamine: RAK analüüsib antropoloogilise lähenemise kaudu, kuidas noored ise ning nende lähikondlased tajuvad, mõtestavad ja kogevad õigusrikkumisele järgnevat menetlusprotsessi; RAKE analüüsib menetlus- ja karistuspraktikat ning kohtueelses menetluses alaealiste hindamise küsimusi, ning EMOR viib läbi lühisekkumiste analüüsi. Kolme uuringu kokkuvõttes tekib üldpilt tänasest menetluspraktikast, osaliste kogemustest ja viisidest, kuidas tõhustada sekkumist alaealiste õigusrikkumiste puhul. 126. 2020. aastast töötavad prokuratuuris konsultandid, kes toetavad prokuröre töös alaealiste õigusrikkujatega, sh peredega suhtlemisel, õigete sekkumismeetmete valimisel ja teenustele suunamisel. Alaealiste õigusrikkujate muudatuste toetamiseks valmistas JuM ette Norra vahendite toel elluviidava alaealiste erikohtlemise projekti, mis käivitus 2020. aastal. Projektis on ette nähtud eraldi tegevused ka tõsiste rikkumiskäitumisega noorte kohtlemise viiside arendamiseks – Cynefin koolitus spetsialistidele, ringist välja mudeli (juhtumipõhine võrgustikutöö) rakendamine. Ohvrisõbralik kohtlemine 127. 2016. aastal võttis Eesti üle EL ohvrite direktiivi. EL ohvrite direktiivist tulenevate KrMS muudatustega eesmärgiks oli seada kannatanute kohtlemisel kriminaalmenetluses esikohale kannatanu individuaalsust arvestav lähenemine: eesmärgiks on kannatanute õiguste parem kaitse 20  ning nende menetlusliku seisundi tugevdamine. Muudatustega rõhutati, et 1) kuriteoohvreid tuleb tunnustada ja kohelda austavalt, diskreetselt ning professionaalselt, ühelgi moel diskrimineerimata; 2) kõigis kokkupuudetes kriminaalmenetluse raames tegutseva pädeva asutusega ja ohvritega tuleb arvestada kuriteoohvrite individuaalset olukorda; 3) kuriteoohvreid tuleks kaitsta uuesti ja korduvalt ohvriks langemise ja hirmutamise ning kättemaksu eest; 4) kannatanule tuleb tagada pädevate asutuste poolt vajalik ja arusaadav teave menetluse kohta. 128. Ohvrite direktiiviga lisandus kriminaalmenetluse seadustikku menetlejatele kohustus tagada kannatanu individuaalsete kaitsevajaduste hindamine ja kannatanule abivõimaluste tutvustamine. Samuti loodi võimalus, et lapsele võib määrata riigi õigusabi korras esindaja, juhul kui seadusliku esindaja huvid on vastuolus alaealise kannatanu huvidega. 2019. a lisandus võimalus, et isikuvastaste kuritegude ning alaealiste ja perekonna vastaste kuritegude ohver saab avaldada menetluses arvamust temale kuriteoga kaasnenud mõju kohta ning kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise kohta. 129. 2017. aastal viidi justiitsministeeriumi tellimusel läbi „Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring“, milles mh küsitleti inimesi, kes on olnud kriminaalmenetluses kannatanu rollis. Uuringust selgus, et kannatanu vajaduste hindamine ja kannatanu teavitamine abi võimalustest ei lähtuta piisavalt kannatanu vaatest. Ohvrite arusaamist oma õigustest takistab muuhulgas juriidiline keelekasutus ning spetsialistide vähene oskus selgitada kannatanu õigusi lihtsalt ja arusaadavalt. Seega leiti uuringus, et vaja on muuta õiguskaitsesüsteemis teabe jagamise viisi selliselt, et see jõuaks nii ohvri, tema lähedaste kui ka teiste juhtunuga seotud inimesteni. Kannatanud hindasid spetsialistide tööd üldiselt heaks. Spetsialistide endi poolt toodi ohvrite nende vajadustest lähtuvat kohtlemist pärssiva tegurina esile seda, et enda töös peavad nad tegelema palju ka erinevate tehniliste kitsaskohtadega nii asutusesiseselt kui ka –väliselt. Uuringus tehtud ettepanekuna on õiguskaitsesüsteemis vaja teha koostööd erinevate asutuste vahel, et ohvrile kulgeks menetlusprotsess sujuvamalt. 130. Ohvrisõbralikku menetlust on arendatud juhiste, koolituste ja koostööprojektidega. 2019 koostas JuM koostöös prokuratuuri jt partneritega kannatanutele kuues keeles infolehed, kannatanute parima kohtlemise käsiraamatu ning korraldas erinevatele spetsialistidele üle Eesti infopäevi ja koolitusi kannatanu parima kohtlemise teemal. Oluline on menetlejate spetsialiseerumine perevägivalla teemadel, samuti supervisioon igapäevaselt keeruliste vägivallajuhtumitega töötavatele menetlejatele. 131. 2019. aastal loodi kannatanute tagasiside kogumise süsteem. Kannatanul on võimalik anda veebipõhiselt anonüümselt eesti, vene ja inglise keeles tagasisidet, kuidas politsei, prokuratuur, kohus, ohvriabi nende abistamisega toime tulid. 2020. aastal koostatud lühianalüüs annab ülevaate ühe aasta jooksul politsei, prokuratuuri, kohtute ning ohvriabi kohta kogutud tagasisidest. 132. 2021. aastal käivitub JuM-il koostöös Euroopa ohvriabi võrgustikuga kaheaastane rahvusvaheline projekt „Kuriteoohvrite kaitse Eestis“75 ohvrite õiguste ja kaitse parandamiseks, mida Euroopa Komisjon rahastab 0,5 miljoni euroga. Seksuaalvägivalla juhtumite uurimine 133. 2015. aastal komplekteeriti ESTL projekti raames, koostöös paljude asutustega (sh Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, politsei ja tervishoiuasutused) seksuaalvägivalla ohvritelt bioloogiliste jälgede kogumise komplektid. Lisaks koostati vastavad juhised komplektide kasutamiseks ning korraldati erinevaid arutelusid, et kokku leppida ohvri ning komplektide kogumise, talletamise ning liikumise protsessid, et sel viisil kogutavaid tõendeid saaks arvesse võtta kriminaalmenetluses. Projekti tulemusena saavutati komplektide kasutamiseks seksuaalvägivallaohvrite puhul valmisolek üle Eesti. 134. Seksuaalvägivalla ohvrite standardiseeritud teenuse arendamist alustati Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel 2017. aastal. Teenuse arendamise eesmärgiks oli võimaldada seksuaalvägivalla läbielanutele kompleksset abi neljas Eesti piirkonnas. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK- 75 Projekt „Effective referral and assistance mechanisms of victims of crime for reducing the harm of victimization”. 21  id) pakuvad neljas Eesti haiglas 24/7 abi inimestele, kes on kogenud seksuaalvägivalda viimase seitsme päeva jooksul. Loodud on SAK-e tutvustav video ning korraldatud erinevaid SAK-ide tööd tutvustavad ning seksuaalvägivalla ennetuskampaaniad76. Samuti loodi nii SAKi-de põhised kui asutuste vahelised (sh häirekeskuse, politseiga) koostööd puudutavad juhised. 135. Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamise on loodud lastemaja teenus, mille tagamiseks on sõlmitud peamiste koostööpartneritega77 koostöölepped. Lastemaja lähtub enda töös ka rahvusvaheliselt koostatud lastemajateenuse osutamise standardist78. 136. Riigiprokuratuur on analüüsinud erinevatel VES aastatel seksuaalvägivallaga seotud menetlus- ja karistuspraktikat79 ning teinud selle põhjal ühtse menetlus- ja karistuspraktika kokkuleppeid. Registreeritud seksuaalkuritegude ning menetlusprakatika ülevaateid on jagatud seksuaalvägivalla ohvrite teenuste juhtrühmas ning töökoosolekutel. 2020. aasta analüüsis80“ on toodud ülevaade laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetlemise võimekusest. Menetluspraktika ühtlustamine 137. 2019. a suvel loodi Riigiprokuratuuris eraldi riigiprokuröri ametikoht, kes tegeleb spetsiaalselt kannatanute kaitsmise temaatikaga ning perevägivalla menetluspraktika ühtlustamisega. 138. Tagamaks ühtne praktika perevägivalla vastu võitlemisel, on nii politsei kui prokuratuur koostanud vastavad suunised. PPA kinnitas 2020. aastal lähisuhtevägivalla juhtumitele reageerimise ja sellega seotud infovahetuse korraldamise juhendi ning ohvriabile info edastamise korra – need dokumendid sätestavad üldised põhimõtted, millest väljakutsele reageeriv politseinik olukorda lahendades lähtub, sündmuskohal läbiviidavad tegevused, teabe kogumise ja sälitamise, riskide hindamise, koostöö partneritega jms. 139. 2020. aasta oktoobris toimus esimene lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröride ümarlaud. Ümarlaua tulemusena sõnastati menetluspraktika ühtlustamiseks lähisuhtevägivallale spetsialiseerunud prokuröride ühtse menetluspraktika kokkulepe.81 Sarnaselt igal aastal toimuvatele alaealistele spetsialiseerunud prokuröride ümarlaudadele, on riigiprokuratuuril kavas edaspidi regulaarselt korraldada ka LSV-le spetsialiseerunud prokuröride ümarlaudu. 140. Inimkaubanduse keerulisemate juhtumite arutamiseks on paaril korral kokku kutsutud laiem võrgustik ja arutatud erinevaid lahendusviise. 3.4. Korrastatakse töövahendajate ja tööandjate tegevuse üle tehtavat järelevalvet 141. 2015. aastal sõlmiti PPA ja Tööinspektsiooni vahel koostööleping ühiste kontrollkäikude teostamiseks ja ühiskoolituste läbiviimiseks. Ühiskoolitused toimusid 2016. ja 2017. aastal neljas piirkonnas üle Eesti kaasates valdkonnas tegutsevad menetlejad politseist, tööinspektsioonist, prokuratuurist ja maksu- ja tolliametist ning korduskoolitus toimus 2019. aastal. Alates 20.01.2019 anti eraõiguslike töövahendajate ja renditööjõu vahendajate tegevuse üle riiklikku järelevalve teostamise kohustus Tööinspektsioonile, tööturuteenuste ja – toetuste seaduse (TTTS) muudatusega anti Tööinspektsioonile järelevalve õigus TTTS §-des 38 ja 39¹ sätestatud nõuete täitmise üle. 142. Alates 2017 tegeleb Tööinspektsioon (TI) lähetatud töötajate registreerimisega ning nii esitatud teadete ( 2017: 330; 2018: 602; 2019: 870, 2020: 544) kui lähetatud töötajate arv (2017: 1221; 2018: 2581; 2019: 3509, 2020: 1969) on aastatega olnud kasvutrendis, siis 2020. a see vähenes oluliselt Covid-19 mõjul. 143. Ühisreide koostöös PPA ja EMTA-ga on läbi viidud iga-aastaselt: 2016-2020 kokku 475 reidi, neist 150 seotud välismaalastega, jagunedes aastate kaupa nii: 2016 100 kontrollreidi, neist 15 seotud 76 Seksuaalvägivalla lühilood ja abivõimalused; Novell 1, Novell 2. 77 Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigiprokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. 78 Barnahusi kvaliteedinõuded. 79 Lastevastastes seksuaalkuritegudes kannatanute kaitse ja ühtse karistuspraktika põhimõtted (Riigiprokuratuur, 2017). 80 „Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamine“ (Justiitsministeerium, 2020). 81 https://aastaraamat.prokuratuur.ee/prokuratuuri-aastaraamat-2020/perevagivald 22 välismaalastega; 2017 36 reidi, neist 7 seotud välismaalastega; 2018 53, neist 13 seotud välismaalastega; 2019 l65, neist 38 seotud välismaalastega, 2020 121, neist 77 seotud välismaalastega. PPA reidide üldarv on aastate 2015-2019 peale kokku 2988, sh on koostööreidid TI, EMTAga. 2020. aastal teostas PPA koostöös EMTA-ga ja TI-ga 31 kontrollkäiku välismaalaste töötamise tingimuste ja viibimisaluste kontrollimiseks. 23 Eesmärk 4: Vägivalla toimepanijate kohtlemise viisid on mõjusamad ja nende retsidiivsus on vähenenud 4.1. Tõhustatakse vägivallatsejate kohtlemist kogukonnas Pereteraapia MDFT õigusrikkumisi toimepannud noortele 144. 2015. aastal projektina käivitunud mitmedimensiooniline pereteraapia MDFT programm tõsise riskikäitumisega noortele ja nende peredele on kättesaadav üle-eestiliselt ning tagatud on teenuse riiklik rahastus. 145. JuM eestvedamisel hakati 2015. aastal Norra vahendite toel82 pakkuma tõsiste käitumisprobleemidega alaealistele õigusrikkujatele uut tõenduspõhist sekkumist „Mitmedimensionaalne pereteraapia MDFT“, et ennetada nende vanglasse sattumist. Tänaseks on sekkumisest kujunenud üks peamisi kinniste asutuste alternatiive intensiivset tuge vajavatele noortele. Sekkumine on üle-eestiliselt kättesaadav: MDFT-d pakuvad neli Sotsiaalkindlustusameti (SKA) meeskonda üle Eesti ja lisaks minimaalses koosseisus meeskond Viru vanglas ning 2018. aastast koolitati terapeute Maarjamaa Hariduskolleegiumis (MHK)83. Jooksvalt tegeletakse uute terapeutide koolitamisega. MDFT meeskondade litsentside uuendamine on kavas 2021. aastal. 146. 2018. aastal toimus MDFT projektijärgselt rahastuselt üleminek riigieelarvelisele rahastusele SKA eelarve kaudu. MDFT aastaeelarve on viimasel kahel aastal olnud ca 650 000 eurot. Riigieelarvest rahastamisele üleminekule eelnes MDFT tõhususe analüüs, mille viis JuM tellimusel 2017. a läbi Praxis84. Projektijärgselt koordineerib MDFT arendamist SKA, alates 2018. aastast on SKA-s ohvriabi osakonnas tööl eraldi MDFT koordinaator. 147. MDFT pereteraapias osalenud noorte arv on aasta-aastalt tasapisi kasvanud. Kui 2015. aastal osales MDFT-s 81 noort ja peret, siis 2018. aastal 167 ja 2020. aastalligi 200 noort. Kui projekti perioodil oli aktiivseim MDFT-sse suunaja alaealiste komisjon, siis peale komisjonide kaotamist on aktiivseimad suunajad politsei ja prokuratuur. VES perioodil on olnud probleemiks teenusele pääsemise pikad järjekorrad, eriti kõrgema riski ja abivajadusega juhtumite puhul tuleks tagada kiirem tugi. KOV-id on tõstatanud vajaduse luua võimalus kompleksprobleemidega alaealisi varasemas eas ja otse lastekaitsest teenusele suunata. Kinniste lasteasutuste süsteem 148. Tõsise riskikäitumisega noorte senine erikoolide süsteem on ümber korraldatud, loodud on kinnise lasteasutuste teenus ja käimas on teenuse arendamine. 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega loodi õiguslik raamistik uuele kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT)85, mille sihtrühma moodustavad lapsed, kelle käitumine ohustab tõsiselt enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. KLAT on vanglale alternatiiviks õigusrikkumisi toime pannud alaealistele ja alates 2018. a juulist ka alaealistele vahistatutele. 149. Alates teenuse loomisest 2018. aastal on nõudlus kohtade järele olnud püsivalt suur. 2019. aasta lõpus pakkusid KLAT kohti lisaks MHK-le AS Hoolekandeteenused hallatav Rakvere Lille Kodu, kes tegeleb mõõduka ja raske intellektipuude ja käitumishäirega alaealistega ja pakub teenust kuni kaheksale noorele, Tallinnas osutab teenust Tallinna Laste Turvakeskus, kus on neli õppekohta. 2020. aasta septembris avati Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodu (kuus kohta), kuhu saadetakse lapsed peamiselt sotsiaalhoolekande seaduse alusel ning noored, kes on vägivaldsed pigem enda kui teiste vastu. TAI rahastusel käivitus 2019. aastal Ida-Viru keskhaigla sõltuvusprobleemidega noorukite ravikeskus „Torujõe noortekodu“ 13-18aastastele noortele. 150. 2019. aastal alustati erinevate algatustega, et parandada kinniste asutuste tööd laste ja noorte kohtlemisel. Näiteks 2019. aasta lõpus algas välisvahendite toel JuM-i poolt läbi viidav alaealiste erikohtlemise projekt, mille raames arendatakse nii kinniste lasteasutuste töötajaid ja seal 82 Kuni 31.07.17 oli MDFT osa eelnevalt kindlaksmääratud projektist „Riskilaste ja –noorte tugisüsteemi väljaarendamine“, mida rahastati Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja –noored“. 8383 Vaata MDFT meeskondade infot. 84 „Mitmedimensioonilise pereteraapia tõhususe uuring“ (Praxis, 2017). 85 Vt täpsemalt kinniste lasteasutuse teenuse kohta. 24  pakutavaid sekkumisi. 2019. aastal alustas Sotsiaalkindlustusamet KLAT kontseptsiooni koostamist ning lisaks arendati kinnistest lastasutustest ja vanglast vabanevate noorte jätkutuge innoprogrammi toel. Tugi vägivallast loobumiseks 151. Loodud on erinevaid võimalusi, et saada tuge ja nõu vägivallast loobumiseks. 2020. a mais avas Sotsiaalkindlustusamet vägivallast loobumise tugiliini 6606 077 inimestele, kes on mures enda või oma lähedase vägivaldse käitumise pärast. Tugiliinile saab pöörduda telefoni teel tööpäeviti kell 10-16, abi saab ka e-posti teel. Tugiliini nõustajad, keda hetkel on kaks, osutavad nõustamist eesti, vene ja inglise keeles. 2020. aastal tehti tugiliinile ligi 200 pöördumist. 152. 2020. aastal tegi SKA põhjaliku kaardistuse vägivallast loobumise toetamise teenustest86. Vägivalla toimepanijatele mõeldud sekkumisi on arendatud, kuid kättesaadavust tuleb veel parandada ja programmide mõju täpsemalt hinnata. Eestis on kasutusel vägivallatsejate toetamiseks järgmised programmid: 1) vanglas ja kriminaalhoolduses pakutav sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“1, 2) MTÜ Vaiter pakutavad programmid „Hoolivad isad“87 ja „Vägivalda kasutavad naised“88, 3) EELK Perekeskuse89 ja MTÜ Hingekeel90 pakutavad sotsiaalprogrammid „Sisemine kindlus“ ja „Löömata teekond“. Programmides osalejate tagasiside peale sekkumist on olnud positiivne, kuid oluline on hinnata pikemaajalist mõju, samuti leida lahendused programmides osalejate poolt probleemina esile toodud jätkuteenuse vajadusele.91 Sotsiaalkindlustusametil olid 2021. aasta alguses sõlmitud lepingud individuaal- ja grupinõustamise osutamiseks seitsme koostööpartneriga. KOV-ide valmisolek või võimalused erinevaid vägivallatsejate ennetusprogramme või sekkumisi toetada on napid. 153. Alates 2020. aasta novembrist katsetab politsei koos sotsiaalkindlustusameti nõustajatega teenust, kus esmakordselt perevägivallas kahtlustatavana kinni peetud või üle kuulatud inimestele pakutakse võimalust rääkida enda vägivallaprobleemist ja tutvustatakse vägivallast loobumise tugivõimalusi ning motiveeritakse vägivalda vältima. Pilootprojekt viiakse läbi kahes suuremas linnas - Tallinnas ja Tartus. Projekti esimese kahe kuu jooksul nõustus esmase vestlusega 28 inimest ning neist enamikul jäi nõustajaga pikem kontakt. 154. Sotsiaalkindlustusamet valmistas 2020. aastal ette välisvahenditest uute vägivalla toimepanijatele sekkumiste arendusi selliselt, et 2021. aastast töötab MTÜ Eluliin välja seksiostjatele mõeldud uut sotsiaalprogrammi. Sotsiaalprogrammi eesmärk on pakkuda seksi ostjatele teadmisi inimkaubandusest, õigusest, tervishoiust ja muudest sotsiaalsetest aspektidest, mis on seotud seksi ostmisega. Seksiostjatele pakutakse individuaalset nõustamist seksi ostmisest loobumiseks. 155. KOV-ide ja erinevate spetsialistide teadlikkuse tõstmiseks olemasolevatest sekkumistest korraldas JuM koos SKA jt partneritega 2018. aastal 11 Eesti maakonnas nn teenuste messid92. Teenustest teadlikkuse tõstmise seminare on kavas korrata 2021. aasta sügisel. 156. Loodud on paindlikum õiguslik raamistik süüdlase mõjutamiseks kogukonnas. Kohtueelses menetluses on laiendatud kohustuste kataloogi, mida menetluse lõpetamisel võib prokuratuur kuriteo toimepanijale, sh ka vägivalla toimepanijale määrata. Alates 2019. aasta juulist saab menetluse lõpetamisel KrMS § 202 alusel kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu võimalusega kontrollida keelu täitmist elektroonilise valve seadmega ning samuti lisandus asjakohase vabakohustuse määramise võimalus. 2018. aasta menetlusseadustike muudatustega laiendati alaealise toimepanija korral kohaldatavate kohustuste kataloogi, muudatused tulenesid AMVS tühistamisega seotud ümberkorraldustest. 86 Ülevaade vägivallast loobumise toetamise teenustest Eestis 2020. aastal. 87 MTÜ VAITER. 2020. Programm „Hoolivad isad“. Veeb: https://vaiter.ee/hoolivad-isad/ 88 MTÜ VAITER. 2020. Programm „Vägivalda kasutavad naised“. Veeb: https://vaiter.ee/vagivalda-kasutavad-naised/ 89 EELK Perekeskus. 2020. Sotsiaalprogrammid. Veeb: https://perekeskus.eu 90 MTÜ Hingekeel. 2020. Programmid. Veeb: https://hingekeel.ee/programmid/ 91 Kass, V. (2020). Ülevaade vägivallast loobumise toetamise teenusest Eestis 2020. aastal. 92 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/noorte-oigusrikkujate-ja-soltlaste-abistamiseks-moeldud-teenuste-mess. 25 157. Programmikohustuse määramise võimalust kasutatakse aina enam nii noorte vägivallaprobleemide kui perevägivalla korral, et parandada teo toimepanija oskusi kontrollida paremini oma käitumist, arendada sotsiaalseid oskusi ning kujundada hoiakuid. Näiteks kriminaalmenetluse lõpetamisel on sotsiaalprogrammi kohustusena KrMS § 201 alusel määratud alaealistele pereteraapiat MDFT, agressiivsuse asendamise treeningut ART-i, programme Murdepunkt ja Puhas tulevik. 2019. a määrati nt lähisuhtes kehalise väärkohtlemise toimepanijatele KrMS § 202 alusel kohustusi osaleda paarisuhtevägivalla vähendamise programmis, vanemluse toetamisele ja peresuhete parandamisele suunatud programmides93. Seni on programmis osalemist kaetud projektide raames, osaliselt psühholoogilise nõustamise raames (nt kui osaletakse perena) või süüdlase enda poolt. Programmide kättesaadavus on piirkonniti ebaühtlane. Üldjuhul on probleemiks programmide kehvem kättesaadavus väiksemates linnades ja maakohtades, samuti programmide alustamise ebaregulaarsus. Tähelepanu õigusrikkujate vaimsel tervisel 158. 2018. aastal JuM tellitud ja Praxise poolt läbi viidud tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüsist selgus, et psüühikahäired (sh sõltuvusprobleemid) on tõsiste käitumisprobleemidega laste seas pigem reegel kui erand ning tänased tõsiste käitumisprobleemidega lastele pakutavad teenused ei ole sobivad psüühilise erivajadusega lastele, kelle käitumine on sageli äärmiselt vägivaldne, raskesti mõistetav ja ettearvamatu. Oskamatust selliste lastega toime tulla on tunnistanud ka spetsialistid. Arvestades üldist psühhiaatrilise ravi piiratud kättesaadavust, on vajadus psühhiaatrilise ravi teenuse integreerimiseks kõikidesse mitmekomponendilistesse teenustesse nii haridus-, sotsiaal- kui õiguskaitsesüsteemis. Selleks, et tõhustada kogukondlike sekkumisvõimaluste pakkumist, tuleks kaaluda alaealiste kriminaalhoolduses perepõhise juhtumikorralduse rakendamist. 159. 2020. aasta alguses valmis Justiitsministeeriumil koostöös teadlaste ja psühhiaatritega õigusrikkujate vaimse tervise uuring94. Uuringu eesmärgiks oli anda ülevaade kinnipidamisasutustes viibijate vaimse tervise diagnoosidest, kirjeldada tänaseid sekkumisvõimalusi ning pakkuda välja lahendused vaimse tervise häiretega õigusrikkujate kohtlemiseks kriminaaljustiitssüsteemis eesmärgiga vähendada korduvkuritegevust. Vaimse tervise häirega õigusrikkujate puhul tuleb arvestada mõlemat tegurit, nii tervist kui kriminaalsust ning kohtlemised peavad olema suunatud mõlemale. 160. 2020. aasta sügisel tellis Justiitsministeerium Tartu Ülikooli RAKE-lt uuringu, et saada ülevaade teistes riikides kasutatavatest vaimse tervise häirega õigusrikkujatele mõeldud kogukondlikest programmidest ning luua sekkumise esialgne prototüüp. Sekkumised seksuaalhälbelise käitumisega inimestele kogukonnas 161. Kuigi Eestis ei ole kujunenud ühiskondlikuks normiks seksuaalhälbelise käitumise korral ennetavalt nõustamisele ja ravile pöördumine, on loodud uusi abivahendeid laste ja noorte seksaalkäitumise hindamiseks, on loodud uusi nõustamisteenuseid, kaardistatud teenusepakkujaid üle-eestiliselt ning arendatud sihtrühma ravi ja nõustamisega tegelevate spetsialistide ning asutuste vahelist koostööd. 162. Nõuandetelefon STOPP. 2015. aasta juunist pakkus madala läve nõustamisteenust seksuaalhälbe nõuandetelefon STOPP95, mis käivitati Norra finantsmehhanismi programmi „Kodune ja sooline vägivald“ raames. Projekt aitas Eestil realiseerida Lanzarote konventsiooni ratifitseerimisega võetavaid kohustusi, sh tagada, et isikutel kes kardavad, et nad võiksid toime panna mõne konventsiooni kohaselt sätestatud kuriteo, on vajaduse korral juurdepääs kuritegude toimepaneku ohu hindamiseks ja ärahoidmiseks ettenähtud sekkumisprogrammidele või –meetmetele. 163. Varasema amor.ee veebinõustamiskeskkonna asemel on loodud seksuaaltervis.ee veebinõustamise võimalus, mis tagab lihtsasti ligipääsetava võimaluse nõustamisele pöördumiseks inimestele, kes tunnevad, et nende seksuaalkäitumine valmistab neile muret. 93 Tamm, K. (2020). Kehaline väärkohtlemine lähisuhtes: Menetlus- ja karistuspraktika 2019. 94 Õigusrikkujate vaimse tervise häirete uuring (Justiitsministeerium, 2019). 95 STOPP nõuandetelefoni info. 26 164. Teadlikkuse ning spetsialistide pädevuse loomine ravi- ja nõustamisteenuste pakkumiseks. 2016. aastal korraldati Põhja- ja Baltimaade konverents seksuaalkäitumisprobleemidega inimeste ravi ja nõustamise teemal. Konverentsi videosalvestus96 on kasutatav koolitusmaterjalina. 165. Olemasolevad ravi- ja nõustamisvõimalused on kaardistatud. Koostatud on infomaterjal97 teenusepakkujatest, kuhu saab ravile või nõustamisele pöörduda seksuaalkäitumise probleemidega inimene. Infomaterjal on kättesaadav veebis ja ka voldikutena ning jagatud erinevatele õiguskaitseasutuste spetsialistidele ja tervishoiutöötajatele, kes ravi sihtrühmaga võivad kokku puutuda. 166. Viljandi haiglas on loodud seksuaalkäitumisalase nõustamise kabinet. Kompetentsikeskus pakub alates 1. märtsist 2017 nõustamist ning ravi seksuaalkäitumisprobleemidega meestele ja naistele, nii isepöördujatele kui kriminaalhooldusalustele, kel on nõustamise või ravi läbimise kohustus käitumiskontrolli osana. 2019. aastal toimusid justiitsministeeriumi tellimusel kaks koolitus teemal „Ravi ja nõustamine seksuaalkäitumisprobleemide korral“. 167. Alates 2019. aastast on Viljandi haiglas põhimõtteline valmisoleku pakkuda Rockwoodi grupiprogrammi98 piisava arvu grupirprogrammi sobivate klientide olemasolul. Sama programmi viiakse läbi Tartu vanglas seksuaalkuritegude toimepanemise eest karistust kandvatele kõrge riskiga kinnipeetavatele. 168. Seksuaalkäitumisprobleemidega isikutele mõeldud ravi ning nõustamise teemal on pakutud mitmeid koolitusi vaimse tervise, kriminaalhoolduse, õiguskaitse, ohvriabi ning teiste sihtrühmaga kokku puutuvate tegevusvaldkondade spetsialistidele. 4.2. Tõhustatakse vägivallatsejate kohtlemist vangla- ja kriminaalhooldussüsteemis Uuritud on kinniste asutuste sotsiaalse kliima mõju 169. Vanglate sisekliima uuring. 2018. aasta sügisel viis Turu-uuringute AS Justiitsministeeriumi tellimusel läbi küsitlusuuringu Tallinna, Tartu ja Viru vanglates, eesmärgiga saada ülevaade kinnipeetavate hinnangutest vanglate sisekliimale. Uuring hõlmas kõiki Eesti vanglaid, sealjuures eraldi Viru vangla noorteüksust. Pea kõigi vanglaelu aspektide hindamisel olid kinnipeetavad suhteliselt kriitilised, mistõttu jäid hinnangud kõigis dimensioonides enamasti keskmisele/neutraalsele tasemele või olid negatiivsed. 99 170. Sisekliima uuringud kinnises lasteasutustes ja vanglas. 2015. aastal alustas JuM koostöös Hollandi Leideni Kõrgkooli teadlastega (Peer van der Helmi uurimisrühm) laste elukeskkonna (sotsiaalse kliima) uurimist kinnistes lasteasutustes. Uuringuga hõlmati Tallinna laste turvakeskus, Viru vangla noorteüksus, Maarjamaa hariduskolleegiumi Emajõe ja Valgejõe õppekeskused ning Harku vangla. Hollandlaste koostatud hindamisinstrumendi abil viidi läbi kolm mõõtmist: mais 2015, detsembris 2015 ja oktoobris 2016. Uuringu peamised soovitused Eesti asutuste töötajatele seisnesid suurema kontakti soosimise vajaduses personali ja noorte vahel. Oluliseks peeti stabiilset päevarutiini, aga ka paindlikkust noorte eluolu korraldamisel. Riskidena nimetati personali nappust ja kiiret vahetumist, mis laste puhul tähendab stabiilsuse puudumist. Kui uuringu esimeses etapis hinnati kahe asutuse olukorda kriisilähedaseks, siis teises etapis oli selliseid asutusi üks.100 Alaealiste kohtlemine vanglasüsteemis 171. Alaealiste arv vanglas on märkimisväärselt vähenenud. Kui 2015. aasta lõpu seisuga viibis vanglas 24 alaealist vangi, siis 2020. aasta lõpus peaaegu viis korda vähem - 5. 2018. aasta alaealiste 96 Konverentsi „Treatment and rehabilitation of sexual offenders: Nordic-Baltic Dialogue Expert Round Table Seminar“ salvestus (2016). 97 Ülevaade seksuaalkäitumisega seotud ravi ja nõustamise teenusepakkujatest (aprill 2021). 98 Tugevustel põhinev seksuaalkurjategijate ravi. Tegemist on avatud, pidevalt läbiviidava jooksva grupiga, kus iga liige võib olla erineval kaugusel ning kui keegi programmi läbib või katkestab, siis võetakse uus klient asemele. 99 „Vanglate sisekliima uuring“ (Justiitsministeerium, 2018) 100 Salla, J. (2016). Väljast suletud, seest avatud: retsidiivsuse vähendamine noortele mõeldud kinniste asutuste abil. Sotsiaaltöö, 2016-3.; Peer vad der Helm et al. (2017). Living Group Climate in Estonian Prisons and Secure Facilities for Adolescents and Young Adults. 27  õigusrikkujate kohtlemise muudatustega seati sisse kohustus eelistada alaealiste puhul mõjutusvahendeid. 172. Sotsiaalprogrammid vanglasüsteemis alaealistele on olemas, ent vajavad kaasajastamist ja napib tuge vaimse tervise probleemidega noortele  Vanglas pakutakse alaealistele kümmet erinevat sotsiaalprogrammi või sekkumist, neist enim kasutust on leidnud sõltlastele mõeldud Eluviisi treening ja perepõhine sekkumisprogramm MDFT.  JuM tellimusel viidi 2018. aastal läbi analüüs tõsiste käitumisprobleemidega laste teenuste kohta. Analüüsist selgus, et mitmed vanglateenistuse poolt pakutavad programmid võivad olla sisuliselt aegunud ja vaid paari programmi puhul on läbiviijatele tagatud metoodiline tugi101. Perevägivalla toimepanijate kohtlemine vanglasüsteemis 173. Enimregistreeritud perevägivallakuriteos (lähisuhtes kehaline väärkohtlemine) süüdimõistetule määratakse sagedamini karistuseks tingimisi vangistus koos käitumiskontrolliga (42%), ligi neljandikku (23%) karistatakse reaalse vangistusega. 2020. a analüüs102 näitas, et perevägivallas süüdimõistetud saavad käitumiskontrolli kohustusteks enamasti sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu. 174. Perevägivallas süüdimõistetud isikute käitumiskontrolli rakendamisel näeb kriminaalhoolduse standard103 ette teatud erisused. Peamiselt puudutavad need vägivalla toimepanija kohtlemistaset, registreerimiskohustuse intensiivsust, kannatanu informeerimist süüdlase hooldusaluseks võtmise kohta ning MAPPA104 kohaldamist perevägivalla eest süüdimõistetute suhtes. 175. JuM koos ohvriabiga viis 2020. aastal läbi kolm piirkondlikku võrgustikuseminari, et tõsta kriminaalhooldajate teadlikkust perevägivallast ja arendada koostööd ohvriabiga. Seksuaalkurjategijate kohtlemine vanglasüsteemis 176. 2016. aastal valmis „Seksuaalkurjategijate kompleksravi analüüs“, mille eesmärgiks oli hinnata, milline on olnud seksuaalkurjategijate karistus- ja kohtlemispraktika alates seksuaalkurjategija kompleksravi võimaldava karistuse alternatiivi lisandumisest karistusseadustikku 2013. aastal ning tuua välja probleemkohad praeguses süsteemis ning pakkuda lahendusi seksuaalkurjategijate retsidiivsuse ja kahjude vähendamiseks105. 2013. aastal jõustunud muudatuse eesmärgiks oli vähendada korduvkuritegevust läbi süüdimõistetud isikule vangistuse alternatiivina ravi pakkumise. 2015. aasta lõpu seisuga oli seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldatud kahele isikule. Enne eelnõu jõustumist nähti vajadust ja võimalust pakkuda ravi ligi 10 isikule aastas. Seega pole meede soovitud mahus rakendunud. 177. 2016. aastal valmis analüüs „Seksuaalkuritegusid toime pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste analüüs“, mille eesmärk oli kirjeldada seksuaalkuritegusid toime pannud alaealiste sihtgruppi, hinnata nende suhtes rakendatavaid sekkumisi, tuua välja rahvusvaheliselt tunnustatud praktika ning teha soovitusi seksuaalkuritegusid toime pannud alaealiste kohtlemiseks Eestis. 178. Lastevastastes seksuaalkuritegudes süüdimõistetutele ravi ja sekkumiste pakkumine vanglas lähtub Tartu vangla kinnitatud seksuaalkurjategijate kohtlemise kontseptsioonist, mida uuendati 2017. aastal. Kriminaalhooldusel tegelevad seksuaalkurjategijatega ametnikud, kes on läbinud sekkumisprogrammi „Uus Suund“ koolituse. Praktikas on vajalik täiendavalt panustada ametnike koolitusse, ametkondade vahelise koostöö meetmete (nt Multi-Agency Public Protection Arrangements, MAPPA) praktika ja mõju analüüsi ning keskkonna muutmisesse aktiivses 101 „Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs“ (Praxis, 2018). 102 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/menetlus- _ja_karistuspraktika_lahisuhtes_kehalise_vaarkohtlemise_juhtumites_veebi_0.pdf 103 Vt täpsemalt: https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/ krh_standardid_muudetud_marts_2019.pdf 104 MAPPA on võrgustikupõhine spetsialistide ümarlaud kõrgema riskiga kriminaalhooldusalustele, mida vanglateenistus on rakendanud alates 2015. aastast koostöös politsei ja teiste asjassepuutuvate partneritega. 105 „Seksuaalkurjategijate kompleksravi analüüs“ (Justiitsministeerium, 2016) 28  sekkumises olevatel kinnipeetavatel, et lastevastaste seksuaalkuritegude toimepanijate retsidiivsust vähendada106. 179. Kuni 2019. a oli vanglas karistust kandvatel kinnipeetavatel võimalik osaleda individuaalses sekkumisprogrammis „Uus Suund“, mida on võimalik pakkuda ka teo toimepanemise või seksuaalkäitumisprobleemi eitajatele. „Uus Suund“ on väheintensiivne individuaalne sekkumisprogramm madala või keskmise riskiga seksuaalkurjategijatele. Sama programmi pakuti ka kõrge riskiga seksuaalkurjategijatele, kuid sihtrühma vajadustele vastav programm seni puudus. Alates 2019. aasta lõpust on Tartu vanglas kasutusel kõrge riskiga seksuaalkurjategijatele mõeldud intensiivsem ning mahukam grupiprogramm „Rockwood“. 180. Kõrge riskiga vägivallatseja puhul on vaja aktiivset juhtumikorraldust. 2015. aastal võeti vanglasüsteemis kasutusele MAPPA107, mis on asutustevaheline koostöökorraldus õiguskaitse, sotsiaal- ja kohalike omavalitsuse asutuste vahel, kes ühiselt püüavad ennetada seksuaal- ning vägivallakuritegude toimepanijate õigustrikkuvat käitumist ühiskonna turvalisuse kaitsmiseks. 2021. aastal on kavas täiendavalt analüüsida MAPPA rakendamise praktikat Eestis lähtuvalt MAPPA kontseptsioonist, Eesti vajadustest korduvate lastevastaste seksuaalkuritegude ennetamisel ning teiste riikide praktikast MAPPA rakendamisel.108 181. 2020. aastal valmis „Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamise analüüs“, mille eesmärgiks oli mh teha ettepanekuid korduvate laste vastu suunatud seksuaalkuritegude ennetamiseks vanglasüsteemis, nii vanglas kui kriminaalhooldusel, ja vanglast vabanemisel seksuaalkurjategijate kohtlemise parendamise teel. 106 Võttes aluseks „Kriminaalpoliitika põhialustest aastani 2030“ eelnõu põhimõtetele, Rahvusvahelise Seksuaalkurjategijate Ravi Assotsiatsiooni täiskasvanud seksuaalkurjategijate ravi ning kohtlemise juhendi põhimõtetele, ning Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioonile (nn Lanzarote konventsioon). 107Suure riskiga kriminaalhooldusaluste retsidiivsuse vähendamiseks loodud õigusrikkuja kohtlemise, ametiasutuste koostöö ja infovahetuse mudel. Asutuste ja spetsialistide pidev infovahetus tagab uue kuriteo riskitegurite varasema ja objektiivsema tuvastamise, mis võimaldab olukorra kontrollimiseks sekkuda varem ja tõhusamalt. Koostööraamistikku on eelkõige kaasatud vangla, kriminaalhooldus, politsei, omavalitsuse sotsiaal- või lastekaitsetöötajad ja ohvrit abistavad organisatsioonid. 108 „Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamine“ (Justiitsministeerium, 2020). 29  Vägivalda saab ennetada ja lõpetada. VEKO 2021–2025 See on võimalik valdkonnaüleses koostöös. Teeme seda viisil, mis on tõhus. VÄGIVALLA ENNETAMISE KOKKULEPE 2021–2025 I SISSEJUHATUS  Vägivalla probleem Eestis on jätkuvalt terav, sest puudutab paljusid inimesi. Vägivald on mitmetahuline probleem, mis võib esineda erinevates vormides ja liikides ning põhjustab suuri kannatusii. Vägivald ei mõjuta üksnes vägivalla vahetuid osapooli – kannatanut ja toimepanijat – vaid ka nende pereliikmeid, kõrvalseisjaid ja kogu ühiskonda laiemaltii. Vägivallakuritegude kuludiii aastas võivad osutuda miljonite eurodeni. Mis on vägivald? Vägivald on inimõiguste oluline rikkumine. Vägivald on tahtlik füüsilise jõu või mõjuvõimu kasutamine või sellega ähvardamine, mis on suunatud enda, teise isiku, inimrühma või kogukonna vastu ning mis võib põhjustada vigastusi, surma, psühholoogilist kahju, hooletusse jätmist, arengu häirumist või õigustest ilmajätmistiv.  Edukas vägivallaennetus eeldab valdkonnaüleseid kokkuleppeid ja ühiste sihtide ning tegevussuundade seadmist. Seni on Eestis vägivalla ennetamisel lähtutud kahest vägivalla ennetamise strateegiadokumendist: esimene spetsiaalselt vägivalla ennetamisele keskendunud strateegia kehtis perioodil 2010–2014 (Vägivalla vähendamise arengukava) ja teine aastatel 2015–2020 (Vägivalla ennetamise strateegia). Vägivalla ennetamise kokkuleppe (VEKO) koostamise üheks eesmärgiks on jätkata vägivallavastase poliitika kujundamist valdkondade üleselt, sihitatult ja kindlate kokkulepete alusel.  Kokkuleppe koostamiseks andis tõuke asjaolu, et uus riiklike strateegiliste dokumentide kava ei näe ette eraldi valdkondlikku arengukava ja programmi vägivalla ennetamiseks, ent vajadus valdkonnaüleste kokkulepete järele püsib. Valitsuse koalitsioonileppes 2021–2023 on peetud oluliseks tõhustada vägivalla ennetamist ja vähendamist ning vägivallaennetuse kokkuleppe koostamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Eraldi vägivallaennetuse, ennekõike lastevastase, naistevastase- ja perevägivalla ning inimkaubanduse fookusega kava koostamist on soovitatud ka erinevates rahvusvahelistes dokumentides (nt Euroopa Nõukogu vastavates konventsioonides).  Kokkulepe on aluseks vägivallaennetuse poliitikate ning tegevuste kavandamisele ja elluviimisele. Kokkulepe on suunatud erinevate valdkondade poliitikakujundajatele, praktikutele ja kõigile inimestele avalikus sektoris, kohaliku omavalitsuse üksustes ning vaba- ja erasektori organisatsioonides, kes soovivad vägivallaennetusse panustada. Kokkuleppe elluviimiseks lisatakse selle täpsemad tegevused erinevate valdkondade programmidesse (nt õigusriigi, siseturvalisuse-, hoolekande-, tervishoiu-, haridus- ja noorteprogramm jt) ja vastutavate asutuste tööplaanidesse. Tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid või lisavahendite taotlemine tagatakse samuti programmide kaudu.  Kokkuleppe koostas justiitsministeerium koos partneritega, sh vägivallaennetuse eestvedajate, esindus- organisatsioonide ja valdkonna praktikutega, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi ning uuringute ja senise vägivallaennetuse strateegia rakendamise tulemusi. Kokkuleppe kiidab heaks vabariigi valitsus. Kokkuleppe uuendamise vajadus vaadatakse üle igal aastal.  Kokkuleppe täitmist koordineerib justiitsministeerium läbi vägivallaennetuse juhtrühma, kuhu vastutavad asutused – siseministeerium, sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium jt ministeeriumid koos haldusala asutustega – määravad oma esindaja, ning laiemalt vägivallaennetuse võrgustiku kaudu, kuhu on kaasatud kohalik tasand, vabaühendused, haridus- ja tervishoiuasutused, erasektor. Justiitsministeerium seirab regulaarselt vägivallaennetuse kokkuleppe täitmist ning tagab jooksva infovahetuse vägivallaennetusega tegelevate spetsialistide ja huvirühmade vahel. II LÜHIÜLEVAADE VÄGIVALLAENNETUSE KOKKULEPPEST  Vägivallaennetuse kokkulepe hõlmab eri liiki ja vormi isikutevahelise vägivalla ennetust ja tõkestamist. Sealjuures on suurem tähelepanu laste vastu toimepandud vägivallal, soolisel vägivallal, uute  VEKO 2021-2025 teemadena eakatevastasel vägivallal ning läbivalt eri teemade puhul vaimsel vägivallal. Mõnevõrra on käsitletud ka seni vähem tähelepanu saanud vaenusüütegude teemasid. Inim- Küber- kaubandus vägivald Laste-vastane Sooline vägivald vägivald Perevägi-vald Noorte Füüsiline ja vägivald vaimne vägivald Seksuaal- Eakate- vägivald vastane vägivald  Vägivallaennetuse kokkulepe lähtub riigi pikaajalistest strateegiatest „Eesti 2035“v ja „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“vi: Eesti 2035 kohaselt on strateegilise sihi – rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse – saavutamiseks vaja toetada vaimset tervist ning vähendada vaimset ja füüsilist vägivalda. Selleks arendatakse varajase märkamise süsteemi, suurendatakse pere- ja kogukonna olulisust vägivallale reageerimisel, laiendatakse erinevaid ennetus- ja sotsiaalprogramme, arendatakse vägivallaohvrite võrgustikupõhist abistamist ning meetmeid, mis aitavad tõkestada vägivalla korduvust. Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 kohaselt on turvalise ühiskonna tagamiseks kriminaalpoliitika fookus vägivallaennetuses, muu hulgas noorte vägivallakuritegude ennetamisel, sõltlaste ja vaimse tervise häiretega õigusrikkujate ravil ja nõustamisel, süüteomenetluse tõhusaks ja ohvrisõbralikuks muutmisel, ühiskonna eriti ohtlike ja vägivaldsete kurjategijate eest kaitsmisel, kuritegevusest irdumise toetamisel, kuriteo ohvrite olukorra parandamisel ja kuriteoga tekitatud kahju heastamisel.  Eestis toimuvaid arutelusid ja arenguid vägivallaennetuse teemal mõjutab ka see, mis toimub ja on arutlusel mujal maailmas. Näiteks ahistamise teemad (#MeToo liikumine), diskrimineerimise juhtumid, laste seksuaalne ärakasutamine, naiste võrdõiguslikkuse olukord, seksuaalsuhteks nõusoleku teemad on täna ülemaailmselt tähelepanu all.  Vägivallaennetuses on aluseks võetud maailma terviseorganisatsiooni soovitatud rahvatervise mudel, mis rõhutab vajadust tegeleda vägivalla põhjustega, mitte ainult sümptomitega, sest ainult nii on võimalik murda vägivallatsüklit ja vähendada vägivalla mõju inimestele, nende peredele ja kogukondadelevii. Maailma terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt tuleb vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks pöörata tähelepanu muu hulgas haridusele ning sotsiaalsetele oskustele, tugi- ja abistavatele teenustele, majanduslikule toimetulekule, vanemluse ning hooldajate toetamisele, turvalisele keskkonnale, normidele ja väärtustele ning seadusandlusele.viii Laste ja vanemate turvaliste ja stabiilsete suhete Laste ja noorte arendamine eluoskuste arendamine 2 Vägivalla ennetamine  VEKO 2021-2025 Ohvrite märkamine, toetamine ja nende eest hoolitsemine Vägivalda toetavate Alkoholi kultuuri- ja kättesaadavuse sotsiaalsete ning kahjuliku normide muutmine mõju vähendamine Soolise Tulirelvadele ja võrdõiguslikkuse külmrelvadele toetamine ligipääsu vähendamine Allikas: Maailma terviseorganisatsiooni mudeli järgi kohandatud joonisix  Kokkulepe toob välja 14 vägivallaennetuse tegevussuunda. Kokkulepe ei paku täielikku loetelu vägivallaennetuse tegevustest. Fookuses on tegevussuunad, mis jätkuvalt vajavad kõrgendatud tähelepanu, on seni jäänud rohkem varju või kus ei ole oodatud edasiminekut toimunud. Tegevussuunad hõlmavad tegevusi erinevatest ennetustasemetest. 1. Vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallast teadlikkuse suurendamine 2. Vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös ja huvihariduses 3. Vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine 4. Perevägivalla ennetamine ja tugi peres vägivalda kogenud lastele 5. Eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine 6. Vägivallaennetus digimaailmas 7. Inimkaubanduse ennetamine 8. Seksuaalvägivalla ennetamine 9. Spetsialistide parem teadlikkus vägivallast, sekkumisoskuste ja -tahte arendamine 10. Ohvrisõbralik menetlus 11. Vägivallaohvritele parem kaitse ja tugi 12. Vägivaldsest käitumisest loobumise viiside arendamine 13. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate suurem roll vägivallaennetuses 14. Vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine III ÜLEVAADE VÄGIVALLA LEVIKUST JA VÄGIVALLAENNETUSES TEHTUST 3  VEKO 2021-2025 Vägivalla levik Eestis  Vägivald puudutab Eestis paljusid inimesi. Euroopa Põhiõiguste Ameti 2019.a üle-euroopaline kuriteoohvrite uuring näitas, et Euroopas on vanemate kui 16aastaste seas kogetud kõige rohkem füüsilist vägivalda Eestis. Uuringule eelnenud viie aasta ja 12 kuu jooksul Eestis vastavalt 18% ja 10%, Euroopas keskmiselt 9% ja 6% küsitletutest. Haavatavad sihtrühmad on noored ja erivajadustega, sh puuetega ja vähemusgruppidesse kuuluvad inimesed, kel on rohkem kokkupuuteid vägivalla ja ahistamisega. Riigikantselei 2020. a küsitlus näitas, et küsitlusele eelnenud viimase kuu jooksul koges Eestis üle 15 aasta vanuse inimestest 1% lähedase poolt füüsilist ja 4% vaimset vägivalda – see teeb kokku hinnanguliselt 44 000 inimest.x Justiitsministeerium tellitud ohvriuuringud näitavad, et vägivallakuriteo ohvriks langenud inimeste osakaal on võrreldes eelmise kümnendi algusega vähenenud, kuid viimastel aastatel on see näitaja püsinud ligikaudu samal tasemel: 2020. aastal langes küsitletutest vägivaldse ründe ohvriks 2% ja vägivallaga ähvardamise ohvriks 1%xi.  Kriminaalstatistika puhul tuleb arvestada, et enamik vägivallajuhtumitest ei jõua politsei vaatevälja ja ametlikus statistikas ei kajastu. Registreeritud vägivallakuritegude arv on väikeste eranditega aasta- aastalt tasapisi kasvanud (2010: 6979; 2015: 7889; 2020: 7975). See on toimunud peamiselt perevägivallakuritegude tõttu, mida on hakatud rohkem registreerima, va 2020, mil kasv peatus (2015: 2997; 2020: 3987). Viimasel kahel aastal on perevägivallakuriteod moodustanud poole kõigist vägivallakuritegudest. Registreeritud seksuaalkuritegude arv on aastate jooksul kasvanud (2015: 500, 2020: 567), sealjuures 2019. aastal registreeriti viimase kümnendi suurim arv seksuaalkuritegusid. Inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegude (nt kupeldamine) koguarv on jäänud samaks (2015: 84; 2020: 84), kuid kuritegude arv on muutunud kuriteoliikide lõikes. Kasvanud on peamiselt samade isikute poolt korduvalt kuritegude sooritamine. 2020. aastal registreeriti sama palju tapmisi ja mõrvu (koos katsetega) kui 2015. aastal (50), kuigi vahepealsel perioodil nende arv märgatavalt langes (2016: 42; 2019: 34). Perioodil 2015–2020 registreeritud tapmistest ja mõrvadest (koos katsetega) moodustasid 27% pereliikme tapmise juhtumid, millest omakorda 63% juhtudel oli ohvri tapnud tema praegune või endine paarisuhtepartner.  Vägivallast teatamise tase on madal. Eesti paistab Euroopas silma riigina, kus on madalam vägivallast politsei või abiorganisatsioonide teatamise tase. Kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt teatas viimasest vägivallajuhtumist politseisse vm organisatsioonile 30%, siis Eestis 13% ning viimasest ahistamise juhtumist Euroopas 11% ja Eestis 4% ohvritestxii.  Vägivald ei ole ainult ühe kitsa sihtrühma probleem, vägivalla eri vormidega võivad inimesed kokku puutuda kogu elukaare jooksul sõltumata vanusest, erivajadustest ning taustast. Siiski näitavad uuringud, et mõned sihtrühmad on rohkem haavatavamad, Euroopas on füüsilise vägivalla ohvriks langemise tase keskmisest kõrgem 16-29aastastel noorte (23%), mõnda vähemusgruppi kuuluvate (22%), ennast mitte heteroseksuaalsetena määratlevate (19%) ning puuetega inimeste seas (17%) ning Eestis on sama tase kõrgem noorte (36%) ja puuetega inimeste (19%) seasxiii. <5 5-10 11-17 18-25 25-65 65+ Laste väärkohtlemine Kiusamine Laste- ja noortevaheline ägivald Kohtingu- ja paarisuhtevägivald 4  VEKO 2021-2025 Seksuaalvägivald Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald ning vägivalla pealtnägemine Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon (2016). INSPIRE: Seven Strategies for Ending Violence Against Children Joonis 1. Kokkupuude vägivallavormidega elukaare jooksul  Naiste ja meestel on erinevad vägivallakogemused. Kui mehed puutuvad vägivallaga kokku eeskätt tänaval, siis naised enamasti kodus. Sealjuures Eestis langesid naised füüsilise vägivalla ohvriks kodus märksa rohkem (64%) kui naised Euroopas keskmiselt. Kui meeste suhtes vägivalla toimepanija on sageli võõras või tuttav ja sellisel vägivallal on enamasti tunnistajaid, siis naistevastase vägivalla toimepanijaks on sageli lähedane ja juhtunul pealtnägijaid on harva. Eestis oli naiste suhtes füüsilise vägivalla pannud sagedamini toime pereliige: 58% juhtudel, mida on märkimisväärselt rohkem kui Euroopas keskmiselt. Samas erinevalt Euroopas keskmisest näitajast oli Eestis meeste puhul vägivalla toimepanijaks sagedamini tuttav, sõber või naaber (42%)xiv.  Vägivald põhjustab negatiivseid tagajärgi. Vägivalla mõju avaldub kogu inimese elukaare vältel. Lapseeas kogetud vägivallal on mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele ning heaolule kogu eluks ning see võib olla paljude erinevate sotsiaal- ja tervise probleemide põhjustajaks. Traumakogemus lapsepõlves muudab haavatavaks vägivalla suhtes täiskasvanueas. Lapsed, kes satuvad vägivalla ohvriks, puutuvad suurema tõenäosusega vägivallaga kokku ka täiskasvanueas – kas ohvri või vägivalla toimepanijana. Vägivallal on väga suur mõju ka täiskasvanud inimesele, põhjustades lisaks võimalikele füüsilistele traumadele vaimse tervise probleeme, mis võivad viia ühiskonnaelust kõrvalejäämiseni ja töövõimetuseni välja.  Vägivallaga kaasnevad suured kulud. Maailma terviseorganisatsiooni hinnangulxv aeglustab vägivalla laialdane levik riigi majanduse ja sotsiaalset arengut. Vägivallakuritegude kuludxvi aastas võivad ulatuda miljonite eurodeni, perevägivalla kogukuluxvii on hinnanguliselt 100 korda suurem. Senised arengud vägivalla ennetamisel ja tõkestamisel  Vägivallaprobleemi on Eestis üha laialdasemalt teadvustatud. Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks on viimase viie-kuue aasta jooksul viidud ellu mitmeid teavitustegevusi ja kampaaniaid. Vägivallateemad on ühiskonnas oluliselt nähtavamad kui viis aastat tagasi. Spetsialistide valmisolek ja koostöötahe on paranenud.  Aasta-aastalt on laienenud vägivallaennetusse kaasatud spetsialistide ring. Valmisolek panustada vägivallaennetusse kodanikualgatuse korras on kasvanud. Samuti tehakse koostööd erasektoriga. Näiteks 2019. a suvel käivitunud kampaania #meieajakangelane sündis kodanikualgatusena. Naistevastase vägivalla probleemi teadvustamiseks on tehtud tantsuetendusi, kontserte, näituseid, loodud audiosaateid. Meedia on hakanud aktiivselt ning enamasti läbi asjatundlike käsitluste kajastama vägivallateemasid. Inimkaubanduse ennetamiseks on käivitunud koostöö hotellide ja restoranide liiduga ning lastevastase vägivalla teemal spordivaldkonna katusorganisatsioonidega. Vabatahtlikke on kaasatud konfliktivahendajatena ja ohvritega töösse naiste tugikeskustes ja MARAC võrgustikes. Alates 2017. aastast annab justiitsministeerium koostöös Presidendi Kantseleiga välja vägivallaennetuse auhinda1, et tunnustada inimesi ja asutusi, kes on paistnud silma panusega vägivalla ennetusse.  Ennetusmaastikku on hakatud selgemalt ühtlustama ja koordineerima2. Vägivallaennetuse potentsiaal seisneb vajaliku info ning hariduse andmises kõigile elanikkonna gruppidele, eelkõige aga lastele ja noortele, sestap on nad eraldi väljatoodud sihtrühmaks riikliku valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppes. 21.04.2021 valdkondlike ministrite poolt heakskiidetud kokkulepe3 raamistab 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika/vagivallaennetuse-tunnustusauhind. 2 Valdkondlike valitsuse komisjonide liitmise ja valdkonnaülese ennetuse kokkuleppe kinnitamise teemaline teade: https://www.just.ee/et/uudised/justiitsministeeriumi-ettepanekul-arutati-kolme-valitsuskomisjoni-uhendamist. 3 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/valdkonnaulese_ennetuse_pohi motete_kokkulepe_loplik.pdf. 5  VEKO 2021-2025 riigiasutuste ühiseid plaane lastele ja noortele suunatud esmases ennetuses nii, et tähelepanu omistatakse ennetustegevuste vajaduse, tulemuste ja mõjude hindamisele ning tõstetakse spetsialistide pädevust, kes koostööna just kohalikul tasemel muutust loovad.  Vanemluse toetusmeetmed on levinumad. Loodud on veebis infovaramu tarkvanem.ee ja üha enam laieneb positiivse vanemluse toetamise programmide ja tugimeetmete, nt Imeliste aastate, Hoolivate isade, PREP kui PRIDE koolitusi ja tugigruppe läbinud vanemate ring.  Koolikiusamise vastane võitlus on saanud kindla koha koolide ennetusplaanides. HTM on loonud kiusamisvaba haridustee koalitsiooni ja jõudsalt on laienenud koolidesse kiusuennetuse ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste õppe programme, nt KIVA, VEPA, Kiusamisest vabaks, Vaikuseminutid, jm.  Lastele suunatud teenuste areng on olnud kiire: 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega loodi õiguslik raamistik uuele kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT), loodud on kolm lastemaja, tõhusalt töötab lasteabi telefon ning vaimse tervise nõustamisel on vabakonnast eriala spetsialistide tuge pakkumas MTÜ Peaasjad ning Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine. 2015. aastal justiitsministeeriumi poolt alaealistele õigusrikkujatele käivitatud perepõhine programm MDFT on tänaseks saanud püsirahastuse ja kättesaadav üle Eesti.  Vägivallaga seotud toetavate teenuste ning abivõimaluste kättesaadavus on parem ning mitmekesisem kui kunagi varem, ka suur osa teavitustegevusest olnud seotud teenuste ning nõustamisvõimaluste tutvustamisega. Loodud on uusi teenuseid. Näiteks on loodud seksuaalkriisiabi keskuste süsteem Eesti neljas haiglas, laiendatud kriisinõustamist ohvriabi kaudu, loodud ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja pakutud kogemusnõustamist, sh lapsepõlves seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimestele, laiendatud psühholoogilise abi kättesaadavust seksuaalvägivalda kogenutele, arendatud naiste tugikeskuste teenuseid. Vägivallaohvrite teadlikkuse tõstmiseks on koostatud mitmeid juhendmaterjale ja veebilehti4.  Loodud on kannatanutelt tagasiside küsimise platvorm, mis võimaldab alates 2019. aastast anda kannatanutel veebipõhiselt ja soovi korral anonüümselt menetlusasutustele ja ohvriabile tagasisidet oma kogemuse kohta. Kannatanute ettepanekud aitavad teha muudatusi menetlusprotsessis ja parandada teenuseid, et need vastaksid kodanike tegelikele vajadustele. Samuti küsib ohvritelt spetsiaalselt teenuste kohta vastukaja Sotsiaalkindlustusamet.  Keerulisemad juhtumid saavad lahenduse eri elualade spetsialistide võrgustikutöös: alaealistega on alustatud JuM eestvedamisel Ringist välja mudeli kasutamist esialgu Pärnumaal, SiM eestvedamisel Sotsiaalkindlustusameti juhtimisel kõrge riskiga perevägivalla ohvritega MARAC-i ja toimepanijatega MAPPA mudelit. Samuti on perevägivallale tähelepanu omistamiseks loodud lähisuhtevägivalla juhtrühm, kes koordineerib vastavalt valitsustaseme tegevuskava, mis kasvas välja Pärnus rakendatud pilootprojektist lähisuhtevägivalla ohvri kaitse tagamiseks.  Ohvritele tähelepanu pööramise kõrval on hakatud põhjendatult rääkima aina enam sellest, et vägivallatsejad peavad võtma vastutuse enda vägivaldse käitumise eest ning tegema pingutusi vägivallast loobumiseks. Riik on selleks üha enam võimalusi loonud. 2019. aastal loodi vägivalla toimepanijatele tugiliin, lisaks toimivad vägivaldselt käitunud inimeste tugigrupid. Samas on jätkuvalt suurem vajadus vägivallatsejate ennetusprogrammide järele kogukonnas ning sõltuvusprobleemide ja vaimse tervise probleemide lahendamiseks, mis eeldab tihedamat koostööd tervishoiuteenustega. Loodud on seksuaalkäitumisalase nõustamise kabinet probleemise seksuaalkäitumisega inimestele ning arendatud koolituste- jm koostöö seksuaalkäitumisega seotud nõustamise teemadel.  Vägivalla toimepanijate suurema vastutuse võtmiseks on menetlusvõimalused paindlikud. 2019. aastal laiendati kohtueelses menetluses kohustuste valikut, mida saab prokuratuur KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamisel süüdlasele määrata, näiteks kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu võimalusega kontrollida keelu täitmist elektroonilise valve seadmega. Samuti lisandus asjakohase vabakohustuse määramise võimalus. Programmikohustuse määramise võimalust kasutatakse kohtute poolt aina enam nii noorte vägivallaprobleemide kui perevägivalla korral, et parandada teo toimepanija oskusi kontrollida paremini oma käitumist, arendada sotsiaalseid oskusi ning kujundada hoiakuid. 6  VEKO 2021-2025  Õiguskaitsesüsteemis on menetlejaid koolitatud kannatanute sensitiivse kohtlemise, perevägivallaohvrite aitamise, väärkoheldud laste küsitlemise ning kohtlemise, inimkaubanduse tuvastamise jm teemadel nii täiend- kui baasväljaõppes ning kasutusel on juhendmaterjalid alaealiste, kannatanute ja inimkaubanduse ohvrite abistamiseks. Selgeks eesmärgiks on menetleda juhtumeid kiiremini ja aina enam kaalutakse taastava õiguse võimalusi. On asutud kaardistama vaenukuritegude levikut ning kannatanute sensitiivse kohtlemise koolitustel on pööratud tähelepanu vaenukuritegude ohvritele kui ühele haavatavale sihtrühmale.  Viimase viie aastaga on Eesti ratifitseerinud või üle võtnud enamus olulisematest vägivallaennetust käsitlevatest rahvusvahelistest dokumentidest: Euroopa Nõukogu konventsioonid inimkaubanduse vastase võitlusexviii5, naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise (Istanbuli konventsioon), laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise (Lanzarote konventsioon) kohta, Euroopa Liidu ohvrite direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi.6 5 6 Istanbuli konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, EN Inimkaubanduse konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/223122014002, Lanzarote konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/203112016001. 7  VEKO 2021-2025 IV VÄGIVALLAENNETUSE TEGEVUSSUUNAD 1. VÄGIVALDA TAUNIVAD HOIAKUD JA NORMID NING VÄGIVALLAST TEADLIKKUSE SUURENDAMINE Inimeste hoiakuid ja käitumist mõjutavad nii ühiskonnas levinud sotsiaalsed normid, elu jooksul kogutud info, teadmised ja kogemused kui ka seadused. Et inimesed oleksid (soolisest) vägivallast teadlikumad, suhtuksid vägivalda taunivamalt, julgeksid vägivallast teatada ja abi otsida, tuleb avalikkusele järjepidevalt, aktiivselt ja sihitatult selgitada vägivalla olemust, põhjuseid, vägivalla seoseid soostereotüüpsete hoiakutega, vägivalla tagajärgi ning ärahoidmise vajadust ja võimalusi. Teavitus peab sisaldama näpunäiteid, kuidas vägivallast pääseda ja abi saada. Õiguslik raamistik peab vägivalda taunivate hoiakute kujundamist ja vägivallavastast võitlust toetama. Parem teadlikkus vägivallast ja tauniv suhtumine vägivalda mõjutavad ka vägivallast teatamist ja valmisolekut sekkuda. Täna antakse vägivallast teada vähe ja Eesti on Euroopas madalaima vägivalla teatamisnäitajaga riike. Tegevused  Tehakse aktiivset vägivallaalast teavitustööd ja viiakse järjepidevalt ellu teadlikkuse tõstmisele suunatud teavitustegevusi ja kampaaniaid. Selgitatakse, millised käitumisviisid on lubamatud ning kuidas vahetus olukorras ebasobivat käitumist peatada ja selle lubamatusele tähelepanu juhtida. Tegevused suunatakse laiemale avalikkusele ja sihtrühmadele, kes vajavad eritähelepanu.  Suurendatakse lapsevanemate, teiste täiskasvanute ning ka laste endi teadlikkust laste igasuguse väärkohtlemise, sh kehalise karistamise, keelust. Ühtlasi edendatakse vanemaharidust, et anda lapsevanematele jt lapsi kasvatavatele isikutele teadmised ja oskused positiivsete ja vägivallavabade kasvatusviiside kasutamiseks.  Kaasatakse ja toetatakse kogukondade algatusi, vabatahtlikke, vabaühendusi ja erasektorit (nt tele- ja kommunikatsiooniettevõtted, turismi- ja meelelahutusettevõtted, spordi- ja kultuuriasutused) vägivallaalase teavitustöö läbiviimisel. Oluline on kõigi ühiskonnaliikmete vastutus vägivalla ennetamisel. Vägivallaennetusse panustajaid tunnustatakse.  Kaitset vägivalla eest ja vägivallavaba ühiskonna poole püüdlemist toetatakse seadustega. Eeskätt analüüsitakse õigusraamistiku ja karistusõigusnormide sobivust ja ajakohasust vaimse vägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Otsitakse lahendusi vägivalla tõendamisega seotud kitsaskohtadele ja vägivalla mõju arvestamisele menetluses. Analüüsitakse vägivallaohvritele riigi õigusabi osutamise aluseid ja korraldust ning tehakse vajadusel vastavad muudatused. Ohvrite parema toe pakkumise eesmärgil koostatakse uus ohvriabi seadus, kus sõnastatakse ohvri kohtlemise põhimõtted, sh taasohvristamise vältimine ja lastevastast vägivalda ennetatakse läbi lastekaitseseaduse ajakohastamise, selles täpsustades lastemajateenuse ning väärkoheldud laste vajadustest lähtuva abi ja teenuste osutamise aluseid ja lastega töötamise piirangu sätteid.  Edendatakse soolist võrdõiguslikkust, mis on üheks eelduseks naistevastase vägivalla ennetamisele. Parandatakse vägivalla ennetamises ja tõkestamises osalevate spetsialistide soolise võrdõiguslikkuse alaseid teadmisi ja soo aspekti ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete arvestamist ja soolise võrdõiguslikkuse edendamist ennetus- ja tõkestustegevustes.  Analüüsitakse ja viiakse ellu rahvusvahelisi soovitusi lastevastase, naistevastase, perevägivalla, vaenukuritegude, radikaliseerumise ning inimkaubanduse ennetamiseks ja vähendamiseks. Võetakse arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide (Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, ÜRO) hindamiste tulemusi ja Eestile tehtud ettepanekuid. 2. VÄGIVALLAENNETUS HARIDUSASUTUSTES, NOORSOOTÖÖS JA HUVIHARIDUSES Haridus-, noorsootöö- ja huviharidusega tegelevad asutused on vägivallaennetusse hõlmatud mitmeti. Ühelt poolt võib vägivalla kogemine mõjutada laste tulemusi, vaimset tervist ja seeläbi üldist toimetulekut. Teisalt ei 8  VEKO 2021-2025 vastuta lastega töötavad asutused mitte ainult selle eest, et lastel oleks turvaline õppe- vm tegutsemise keskkond, vaid panustavad laiemalt vägivallaennetusse. Lisaks sellele, et hariduse ja noorsootööga, sh huvihariduse ja -tegevustega kujundatakse lastes vägivalda taunivaid hoiakuid ja antakse lastele oskused, mis vähendavad vägivaldset või agressiivse käitumist, on kool, noortekeskus või huvitegevuse osutamise koht ka hea keskkond vägivalla ärahoidmiseks – nii jõutakse paljude lasteni. Õpetajad või tugitöötaja saavad koolis läbi viia vägivalla ennetusprogramme, olla vägivalla märkajaks ning perede ja kogukonna vägivallaennetusse kaasajaks.xix Vägivallaennetus haridusasutuses peab olema ellu viidud lõimituna õppetööga selliselt, et õpilane parimal moel omandab sotsiaalsed ja elulised toimetulekuoskused ning vägivalda taunivad hoiakud. Kooli- jt lasteasutuste keskkonna turvalisust tagatakse tugipersonali, juhtumikorralduslike oskuste, sh konfliktivahendusoskuste omandamise ja teadlikuma ennetuspoliitika kaudu. Samuti on oluline, et töökeskkond oleks laste ja noortega töötavaid spetsialiste hoidev. Tegevused  Õppekavade ja -metoodika pideva arendamise ja uute töömeetodite juurutamise, (lasteaia)õpetajate koolitamise, vägivallateemade õppetundides käsitlemise kaudu tagatakse, et lapsed ja noored saavad vajalikud teadmised ja eluoskused, et vägivalda märgata, sellest hoiduda ning vägivallavabalt suhelda, ennast kehtestada ja konflikte lahendada. Vajalik on ainekavaüleste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine.  Koolikiusamise ennetamine lasteaedades ja koolides üle Eesti peab olema tagatud. Eesmärk on, et igas lasteaias ja koolis rakendatakse läbimõeldud kavasid vägivallavaba käitumise juurutamiseks, ennetamiseks ja vägivallajuhtumitesse sekkumiseks (nt konfliktivahenduse, valdkonnaülese juhtumikorralduse, tugiteenuste läbimõeldud disaini kaudu).  Ennetatakse noorte kohtingu-, seksuaal- ja soolist vägivalda eakohaste ning pidevalt kaasajastatud meetoditega koolides üle Eesti.  Baas- ja täiendkoolituse kaudu arendatakse õpetajate ja teiste koolitöötajate vägivalla märkamise ja sellesse sekkumise oskusi ning positiivseid klassi juhtimise ja distsiplineerimise võtteid, mh kasutatakse selleks välja töötatud programme (nt VEPA, Vaikuseminutid, KIVA, jm). Oluline on tugipersonali olemasolu ja tugi vägivalla ennetamisel.  Laiendatakse kogukonnapõhiste ennetusmudelite ja praktikate, nt Islandi mudeli, kasutuselevõttu. Kaasatakse vanemaid ning lapsi ja noori kuriteoennetusse, näiteks vanemaid kooli hoolekogude ning noori noorte esinduskogude jm kaasamisvormide kaudu. Toetatakse vanemahariduse pakkumist kooli lapsevanematele, mis aitaks kinnistada lastele õpetatavaid sotsiaalseid oskusi ning ennetada lastevastast ja lastevahelist vägivalda nii koolis kui väljaspool.  Haridusasutustes võetakse kasutusele uusi sekkumisi noorte riskikäitumise (näiteks sõltuvusprobleemide) ennetamiseks. Analüüsitakse turvalise psühhosotsiaalse keskkonna tagamist lasteaedades ja koolides ning noorsootöö- ja huviharidust pakkuvates asutustes üle Eesti. 3. VÄGIVALLAPROBLEEMIDEGA LASTE JA NOORTE TOETAMINE Laste ja noorte esmane vägivallaennetus peab toimuma laste ja perede toetamise ning lapsevanemate vanemlike oskuste arendamise, sotsiaalsete oskuste õpetamise, laste positiivse koolielu ja noorsootöö mitmekesistamise ja kättesaadavuse parandamise kaudu (vt ka tegevussuundi 1, 2 ja 4). Kuigi enamus laste ja noorte rikkumisi on pisirikkumised ja suur osa lastest täiskasvanuks saades õigusrikkumistega ei jätka, on siiski hulk noori, kes vajavad eritähelepanu. Kui alaealiste poolt toime pandud rasked elu- ja tervisevastased süüteod on üsna erandlikud, siis kehalise väärkohtlemise kuriteod on alaealiste seas sagedasemad rikkumised (2020: 43%). Alaealise vägivallajuhtum seisneb enamasti poiste vahelises peksmises, kakluses või löömises.xx Uuringutest on selgunud, et kaklustesse või löömingutesse satuvad oluliselt sagedamini kehvemate sotsiaalsete oskustega lapsed ning puudulikud sotsiaalsed oskused võivad avalduda riskikäitumisena, sealhulgas uimastite tarvitamisena.xxi Õigusrikkumiste riski suurendab see, kui 9  VEKO 2021-2025 lapsed veedavad aega koos õigusrikkumisi toime pannud sõprade grupiga, vanematel on alkoholi- ja narkoprobleemid ning kodus esineb vägivalda.xxii Murekohaks on ka lastevaheline kiusamiskäitumise levik ning vaimse tervise probleemid. Tegevused  Tugevdatakse lastekaitsesüsteemi tööd kompleksprobleemidega lastega ja tagatakse neile vajalike teenuste kättesaadavus üle Eesti. Tähelepanu pööratakse traumakogemusega laste ja noorte aitamisele. Otsitakse erilahendusi piirkondades, kus teenuseid napib.  Tagatakse lastele ja noortele mitmekülgsed võimalused osaleda mitteformaalses õppes, sh huviharidusese ja avatud noorsootöös. Aktiivne hõivatus mõtestatud tegevustega aitab ennetada riskikäitumist ja vägivalda. Kaasatakse noori vägivallaennetusse.  Lastele ja noortele tagatakse kiire juurdepääs vaimse tervise, sh psühhiaatrilisele abile. Kriisinõustamine noortele peab olema kättesaadav. Abi terviklikult kättesaadav. Tuua noorte täiskasvanute sihtrühm välja, sh õppeasutused (ülikoolid).  Arendatakse kohtueelses menetluses alaealiste ja noorte hindamissüsteemi, et tuvastada abivajadusega ning kiiret ja intensiivset sekkumist vajavad lapsed ja noored.  Arendatakse kinniste lasteasutuste võrgustikku, töötajate oskusi, sekkumisi ning jätkutuge asutusest lahkuvatele noortele.  Analüüsitakse noorte spetsiifilise sekkumise vajadust, mis oleks kasutatav eraldi karistusalternatiivina vangistusele. Vaja oleks sekkumist, mis hõlmaks noorte õigusrikkujate sotsiaalsete oskuste õpet, tuge vaimse tervise probleemidele ja tugiisikuteenust ning jätkutuge. Eesmärk on vältida laste ja noorte kinnistesse asutustesse, sh vanglasse sattumist.  Keerulistes noorte õigusrikkumise juhtumites võetakse üle Eesti kasutusele intensiivne juhtumikorralduse Ringist välja mudel, mis tõhustab koostööd spetsialistide vahel, võimaldab paremini hinnata noore vajadusi ja võimalusi, vajadusel kavandada kiiret ja efektiivset sekkumist ja aitab koordineerida alaealist toetavate tegevuste elluviimist.  Kriminaaljustiitssüsteemis võetakse aktiivselt kasutusele noortele suunatud konfliktivahenduse, sotsiaalsete oskuste, sõltuvusprobleemide vähendamise ja digipädevuse arendamise programmid. Võetakse kasutusele digilahendusi, mis hõlbustavad noortel kohustuste täitmist ja spetsialistidel järelevalve tegemist. 10  VEKO 2021-2025 4. PEREVÄGIVALLA ENNETAMINE JA TUGI PERES VÄGIVALDA KOGENUD LASTELE Perevägivald (lähisuhtevägivald) on olnud juba pikemat aega suurema tähelepanu all ja kuigi on toimunud mitmeid arenguid, on teemaga vaja järjepidevalt tegeleda. Eestis on üldine vägivallast teatamise tase madal ja pereliikme vägivallast antakse veel harvem teada. See viitab, et inimesed ei oska alati vägivalda ära tunda ja abi otsida. Perevägivald ei puuduta ainult täiskasvanuid, vaid ka lapsi. Peres vägivalla kogemine, sh kasvatusvägivalla ja ka vanematevahelise vägivalla tunnistamine, suurendab lapse õigusrikkumiste ning füüsilise ja vaimse tervise riski, koolist puudumisi ning varases eas alkoholi tarvitamist.xxiii Kuigi uuringud näitavad, et valdavalt ollakse laste kehalise karistamise suhtes hukkamõistev, siis viimasel kümnendil pole olulisi muutusi hoiakutes toimunud.xxiv Perevägivald üldiselt ei ole ühiskonnas piisavalt taunitud, selle kõiki mõjusid ei mõisteta, perevägivalda pealt näinud lapsi ei nähta üheselt ohvritena, mida nad kahtlemata on. Vägivalda kogenud ning pealt näinud laste kaitse ja tugi menetluse raames pole piisavalt tagatud. Vägivalda kasutanud lapsevanematele suunatud sekkumised ei ole piisavalt kättesaadavad. Tegevused  Perevägivalla (lähisuhtevägivalla) ennetamiseks ja tõkestamiseks viiakse ellu lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskava 2019-2023.  Suuremat tähelepanu pööratakse lähisuhtes esineva vaimse vägivalla ennetamiseks. Analüüsitakse õigusraamistiku ja karistusõigusnormide sobivust ja ajakohasust vaimse vägivalla tõkestamiseks.  Tõstetakse laiema avalikkuse, lapsevanemate ja spetsialistide teadlikkust turvalise lapsepõlve tagamise olemusest, olulisusest ning nii vanematevahelise vägivalla kui kasvatusvägivalla negatiivsest mõjust lapsele. Kogukonnaliikmeid ja spetsialiste julgustatakse vägivalla kahtluse korral nõuandeliiniga konsulteerima ja sekkuma. Lapsi julgustatakse küsima nõu ja abi nõuandeliinilt või toetavalt inimeselt.  Tehakse vanematele hõlpsalt kättesaadavaks teave ja nõuannete e-varamu, kust leiab praktilisi harjutusi vanemluse toetamiseks. Selleks võib täiendada tarkvanem.ee veebikodu või kasutada muid lahendusi. Luuakse tugigruppe ja programme lapsevanematele, kes kasutavad laste suhtes vägivalda ja muid ebakohaseid kasvatusmeetodeid. Vastavad programmid tehakse kättesaadavaks ka kriminaaljustiitssüsteemi sattunud inimestele.  Koolitatakse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajaid tööks peredega, kus esineb lähisuhtevägivalda. Koolitustel käsitletakse vägivalla mõjuga arvestamist lapse heaolu tagamisel. Luuakse ja tehakse kättesaadavaks vastavad juhendid, hindamisvahendid jm tööriistad.  Tagatakse lastemajade üle-eestiline võrgustik ning järk-järgult laiendatakse lastemajateenuse sihtrühma. Analüüsitakse lastemajas tehtud toimingute terviklikkust lapse heaolu vaatenurgast, mh menetluses kasutamise tulemuslikkust.  Tagatakse, et perevägivalda võetaks laste hooldus- ja suhtlusõiguse menetlustes arvesse. Luuakse perelepitussüsteem, mis võimaldab vanemate lahkumineku korral tagada lapse heaolust lähtuvad kokkulepped ja mille protsess ega kokkulepped ei põhjusta taasohvristamist peredes, kus on esinenud perevägivalda. Vägivallajuhtumites kasutatakse taastava õiguse põhimõtteid ja meetodeid ainult siis, kui see on ohvri huvides, turvaline ja ei põhjusta taasohvristamist.  Perevägivalda kogenud laste paremaks kaitseks menetluses analüüsitakse menetluspraktikat ja seaduste ajakohastamise vajadust. Uuritakse vägivalda tunnistanud laste menetlusrolli muutmise vajadust.  Tagatakse spetsialistide parem teadlikkus traumapõhisest lähenemisest ja asjakohasem abi traumakogemustega ohvritele. 5. EAKATEVASTASE VÄGIVALLA MÄRKAMINE JA ENNETAMINE Elanikkonna kiire vananemine ja eluea pikenemine on muutnud vanemaealiste väärkohtlemise teema üha aktuaalsemaks. Eakad võivad sattuda ohtu oma kodus, hoolekandeasutustes, haiglates, ametiasutustes, aga ka 11  VEKO 2021-2025 veebis või avalikus ruumis. Enimlevinumaks peetakse pereliikmete poolt kodus toime pandud ja nn institutsionaalset vägivalda. Eakad ei kipu endaga toimunud vägivallast teatama, seda eriti juhul, kui toimepanijaks on eaka lähedane või hooldaja.xxv Õiguskantsleri kontrollkäigud hoolekandeasutustesse viitavad, et asutuste klientide õigused ei ole alati kaitstud.xxvi Seega on vaja eakatevastast vägivalda rohkem teadvustada, selle levikut ja riskitegureid kaardistada ning hinnata, kas olemasolevad teenused vastavad vanemaealiste vajadustele ning tagavad ohvrile kaitse. Kohalikul tasandil on vaja välja töötada lahendusi eakatevastase vägivalla ennetamiseks ja sekkumiseks. Tegevused  Tõstetakse vanemaealiste inimeste ja nende lähedaste teadlikkust vägivallast ja abi saamise võimalustest, kasutades selleks neile sobivaid kanaleid ning julgustatakse neid vägivallast teatama.  Analüüsitakse vägivalla levikut, olemust ja riskitegureid vanemaealiste inimeste seas. Eraldi pööratakse tähelepanu hoolekandeasutustele. Samuti analüüsitakse kriminaaljustiitssüsteemis eakatevastase vägivalla toimepanijate ja ohvrite kohtlemispraktikat.  Arendatakse sotsiaalala spetsialistide ja tervishoiuteenuse osutajate baas- ja täiendkoolitusi, lisades eakatevastast vägivalda käsitlevad koolitused. Koolitatakse sotsiaaltöötajaid ja hoolekandeasutuste töötajaid, et eakatevastast vägivalda paremini märgata, ennetada ja sekkuda.  Korrastatakse sotsiaaltöötaja ja politsei teavitamist eakast vägivallaohvrist ning luuakse koostöölepped tervishoiuasutustega vägivallakahtlusega eakatest teatamiseks.  Kaasatakse kogukonnaliikmeid ja vabaühendusi (näiteks külaseltsid, naabrivalve, pensionäride ühendused, pereklubid jt), et vanemaealisi vägivallaohvreid kiiremini märgata ja aidata. Vajadusel võetakse kasutusele digilahendused, maapiirkondadesse otsitakse mobiilseid lahendusi.  Kohalikus omavalitsuses arendatakse eluasemeteenuseid ja tugiisiku teenuseid ning sõltuvus- ja toimetulekuprobleemidega inimesed, sh ka vägivalla toimepanijad saavad vajadusel tuge oma elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest. Vältida tuleb praktikat, et vägivallaohvriks langenud vanemaealine on sunnitud vägivallast pääsemiseks kodust lahkuma.  Hoolekandeasutustes võetakse kasutusele konfliktivahenduse ja muud taastava õiguse meetodid. 12  VEKO 2021-2025 6. VÄGIVALLAENNETUS DIGIMAAILMAS Digimaailm ja tehnoloogia areng on toonud kaasa uusi vägivalla riske, mis ähvardavad kannatanut sõltumata vägivalla kasutaja füüsilisest asukohast. Ohvrid, kes kogevad vahetult vägivalda, satuvad sageli ka virtuaalse ahistamise, jälitamise ja psühholoogilise vägivalla ohvriks, enamasti endiste partnerite poolt. Aina enam levivad sellised vägivalla viisid nagu seksuaalse alatooniga tekstisõnumid, sotsiaalmeedias halvustamine, pidev kontakti otsimine, ohvri liikumise nuhkvara või positsioneerimisvõimalustega jälgimine jne. See on kasvav probleem eelkõige naiste ja tüdrukute jaoks, kelle vastu on veebikuritarvitamise rasked vormid kõige tõenäolisemalt suunatud. Euroopa Liidu tasandil pingutatakse, et vähendada ebaseadusliku sisu veebis . Kuigi Eesti laste teadlikkus digiohutusest on hea, tuleb internetis sotsiaalse suhtluse ning turvalise käitumise oskuste arendamisele rohkem tähelepanu pöörata. Ühest küljest saab neid oskusi tõhusalt pakkuda haridussüsteem osana üldisest digioskuste ja -teadmiste arendamisest, teisalt peaksid ka lapsevanemad hoidma end kogu aeg kursis laste tegevusega internetis, et vajaduse korral aidata neid suunata ja häirivate kogemustega toime tulla. Tegevused  Suurendatakse inimeste digipädevusi ja teadlikkust veebisuhtluse ohtudest elukaare üleselt, et vältida veebipõhise ahistamise ohvriks või tahtmatult vägivalla toimepanijaks sattumist. Suurendatakse teadlikkust nn küberperevägivallast, selle mõjust ning erinevate veebisuhtluse vormide ebasobivusest või keelatusest.  Noorte digihügieeni ning internetis suhtlemise sotsiaalsete oskuste seiramisest lähtuvalt arendatakse noorte oskusi vältida digivägivalla ohvriks langemist ja toime panemist. Samuti vajavad digitarkust laste vanemad, kes lastele seadmed soetavad ja selle kasutamise üle järelevalvet teostavad.  Kaardistatakse nn küberperevägivalla olemus ja levik ning selliste juhtumite menetlus- ja karistuspraktika. Analüüsitakse karistusõiguse normide ajakohasust, et kaitsta inimesi veebipõhise ahistamise eest.  Suurendatakse veebipõhist tuge ohtude ennetamiseks ja abi küsimiseks, kasutades selleks digilahendusi ja ka veebikonstaableid.  Tõstetakse veebipõhise ahistamise ja jälitamise juhtumite ning seksuaalkuritegude uurimise võimekust.  Tehakse rahvusvahelist koostööd häiriva ja ebasobiva sisu veebist eemaldamiseks ja veebi jõudmise peatamiseks.  Tegevuste planeerimisel tuleb arvestada, et eriti puudutab digivägivald naisi, lapsi ja noori, eakaid, teatud teemasid käsitlevaid ajakirjanikke, poliitikuid, seksuaalvähemusi. 13  VEKO 2021-2025 7. INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE Inimkaubandusjuhtumeid märgatakse ja neisse sekkutakse vähe. Et tagada kooskõla rahvusvaheliste nõuetega, on vaja muuta nii seadusi kui praktikat. Näiteks on vaja parandada inimkaubandusele viitavate tunnustega tööalase ekspluateerimise olukordade tuvastamist, suurendada ettevõtete ja töötajate teadlikkust inimkaubanduse ohtudest. Eestis on tõusnud välismaise päritoluga naiste kupeldamise juhtumid, mis viitab vajadusele tegeleda nõudluse vähendamisega seksi ostu järele. Ametkondade vaheline koostöö toimib, kuid tagada tuleb ka teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste vaheline koostöö, asjakohased juhendmaterjalid ning spetsialistide koolitused. Tähelepanu suunatakse noorte ning välismaiste töövõtjate teadlikkuse tõstmisele ja laiapõhjalisele nõudluse vähendamisele tööandjate ja seksiostjate seas. Tegevused  Koolitatakse noori ja noortega töötavaid spetsialiste inimkaubanduse küsimustes. Kaasatakse noori inimkaubanduse ennetusse.  Viiakse läbi kampaaniad seksi ostuga seotud hoiakute muutmiseks.  Koolitatakse tööandjaid, eelkõige ehitus-, tootmis- ja teenindusvaldkonna ning töötleva tööstuse ettevõtjaid ning põllumajanduses ja mujal hooajatöötajate kasutajaid, et tagada turvalised ja töötajaid mittediskrimineerivad tarneahelad ning samuti tõsta nende teadlikkust võõrtööjõu palkamise reeglitest.  Tõstetakse töövõtjate, eelkõige välismaalt Eestisse tööle tulevate inimeste teadlikkust tööalastest õigustest.  Viiakse läbi riskianalüüsipõhiseid kontrolle ja tõhustatakse andmevahetust, et vähendada välismaalaste Eestis ebaseaduslikku töötamist.  Tõhustatakse koostööd kriminaalmenetluste raames välismaalaste päritolumaa riikidega, et parimal moel toetada uurimistoiminguid.  Tagatakse, et inimkaubandusega seotud kuriteod on pädevate asutustega koostöös ennetatud, avastatud ja uuritud, sh suurendatakse koostööd kohalikul tasemel. Õigusrikkujate suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.  Analüüsitakse tööalase ekspluateerimise juhtumeid, et selgitada välja võimalik seos inimkaubanduse kuriteoga.  Analüüsitakse inimkaubanduse sõltumatu raportööri kogemusi EL-i teistes riikides ja vajadust Eestis.  Analüüsitakse ohvriabi seaduse, välismaalaste seaduse, menetlusseadustiku ja karistusnormide ajakohastamise vajadusi järgmistes küsimustes: kupeldamise kuritegude ohvrite parem kaitse, inimkaubanduse kuriteo koosseisu sõnastus, ohvritelt teenuste ostu kriminaliseerimine, ohvrite poolt toime pandud teiste kuritegude mittearvestamine, kui need on toimunud seoses ohvriks sattumisega, juriidilise isiku vastutusele võtmine välismaalasele ebaseadusliku töötamise võimaldamise eest. Vajadusel tehakse analüüsile tuginedes muudatused seadustesse. 8. SEKSUAALVÄGIVALLA ENNETAMINE Seksuaalkuritegudest politsei teavitamine on viimase kümne aastaga kahekordistunud ja teame, et laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise levik ei ole vähenenud. Registreeritud statistika võrdluses elanikkonna uuringutega on teada siiski, et enamus seksuaalvägivalla ohvreid ei teata endaga juhtunust ega otsi abi. Noored soovivad 14  VEKO 2021-2025 saada rohkem infot seksuaalse väärkohtlemise ennetamisvõimalustest ning praktilisi oskusi enda seksuaalõiguste tagamiseks. Loodud on uued teenused, kuid abi peab jõudma rohkemate inimesteni ning seksuaalvägivallast ning probleemsest seksuaalkäitumisest rääkimine ja tee abini tuleb muuta lihtsamaks. Juhtumite uurimine, tõendamine ning tagajärgedega tegelemine peab olema pidev, professionaalne ja toimuma eri asutuste koostöös. Tegevused  Suurendatakse avalikkuse teadlikkust seksuaalvägivallast, sh ka veebikeskkonnas ja lähisuhetes toimepandavast seksuaalvägivallast, seksuaalvägivalla mehhanismidest ja ennetamise võimalustest. Samuti suurendatakse inimeste teadlikkust seksuaalsuhteks nõusoleku teemal ning nõusolekuta seksuaalsuhte võimalikest õiguslikest tagajärgedest.  Vanemahariduses pakutakse laste seksuaalkasvatuse alaseid koolitusi koos vajalike infomaterjalide ning nõustamisvõimalustega.  Toetatakse haridusasutustes lastele ja noortele eakohaste teadmiste andmist enda keha ja tervisega seotud õigustest ning seksuaalkasvatusest. Selleks arendatakse haridusasutuste (sh lasteaedade, koolide, kutsekoolide, kõrgkoolide jt) ja noorsootöö- ja huviharidust pakkuvate asutuste töötajate teadmisi, hoiakuid ning oskusi koolituste, metoodiliste vahendite ning konsultatsioonide kaudu.  Võetakse laiemalt kasutusele lipusüsteem laste seksuaalkäitumise hindamiseks ning sellele reageerimiseks. Vastavad koolitused lisatakse lastega tegelevate spetsialistide baas- ja täiendõppesse.  Suurendatakse spetsialistide teadlikkust ja oskusi seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja märkamiseks kinnistes asutustes ja asendushooldusel.  Arendatakse teenuseid, et lapsed ja noored saaksid lihtsalt ja soovi korral anonüümselt seksuaalsest väärkohtlemisest teatada ning probleemse seksuaalkäitumise korral nõu küsida.  Tagatakse, et seksuaalvägivalda piiritlevad õiguslikud normid vastavad rahvusvaheliselt kokkulepitud nõuetele. 15  VEKO 2021-2025 9. SPETSIALISTIDE PAREM TEADLIKKUS VÄGIVALLAST NING SEKKUMISOSKUSED Spetsialistide hoiakud, teadmised ja oskused vägivalda ära tunda, juhtumitele reageerida ja neid lahendada on erinevad. On sihtrühmi, kelle hoiakud vägivalla suhtes on sallivamad ja arusaamad juhtumite lahendamise viisidest puudulikumad. Spetsialistide jaoks ei ole üheselt selged peamised põhimõtted ning praktilised viisid, millal vägivallakahtluse korral sekkuda. Ühiskonnas laiemalt on vajalik läbivalt jagada teadmisi laste õigustest. Eriline väljakutse on tagada spetsialistide tugi kriisiolukordades, sh sotsiaalsete oskuste ning toimetuleku toetamine kaugõppe vm erioludes. Tegevused  Analüüsitakse eri valdkondades spetsialistide tõlgendusi vägivallast, et kavandada täpsemad tegevused spetsialistide vägivallast teadlikkuse tõstmiseks. Eraldi tähelepanu pööratakse venekeelsele sihtrühmale.  Kogukonnaliikmetele tutvustatakse oma piirkonna konkreetseid spetsialiste, kelle poole vägivalla ennetamise ja lahendamise küsimustes saab pöörduda. Riigi ja kohalike teenuste pakkujad peavad olema rohkem nähtavad ja abivajajatele kiiresti leitavad.  Suurendatakse noortega töötavate spetsialistide ja noorte endi teadlikkust ning oskusi, et märgata vägivalda ning osata sellele reageerida. Eesmärk on ennetada ja võimalusel lahendada vägivallajuhtumeid vahetult ja esmatasandil, kasutades muu hulgas konfliktivahenduse meetodeid.  Julgustatakse laste ja noortega töötavaid organisatsioone koostama käitumisjuhiseid, kuidas laste heaolu tagada, vägivalda ennetada ning vägivallajuhtumite korral sekkuda.  Luuakse kasutajasõbralikud digilahendused lastega töötamise piirangu täitmiseks.  Tagatakse vägivalla teemadega kokku puutuvatele spetsialistidele supervisioonivõimalused. 10. OHVRISÕBRALIK MENETLUS Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 näevad ette, et 2030. aastal on Eestis turvaline ja õiglane ühiskond, mille sõltumatu, tõhusa, nutika ja ohvreid abistava kriminaaljustiitssüsteemiga puutub kokku vähe lapsi ja noori. Kannatanute kaitse ja kohtlemise 2017. a uuringxxvii näitas, et ohvrite kaitse- ja abisüsteem vajab ümberkujundamist, et vastata ohvri vajadustele ja tagada, et töö ohvriga oleks ohvri jaoks sujuv, katkestusteta, talle arusaadavas ja lihtsas keeles ning eelarvamuste vaba suhtumisega. 2019. a loodud asutuste ülene kannatanutelt tagasiside kogumise süsteem xxviii peab koguma suurema osa kannatanute tagasisidest riigile, et anda lajapõhjalisemat tagasisidet asutustele kannatanute kohtlemise osas. Menetlusasutuste praktikas vajab parandamist ohvrile toe pakkumine, ohvrisõbralikku suhtlemisoskuse arendamine ning ohvri õiguste tutvustamine. Menetlus on üks osa ohvri probleemide lahendamisest – sellest üksi või eraldiseisvalt ei pruugi ohvri heaolu taastamiseks piisata. Tegevused  Et menetluslike otsuste sisu oleks ohvritele paremini arusaadav, lihtsustatakse keelekasutust menetlusdokumentides ja infomaterjalides.  Luuakse süsteem, kus kuriteoteate esitamisel saab kannatanu automaatselt ülevaate kuriteoohvrite õigustest, tugiteenustest ning tema kohtlemise kohta tagasiside andmise võimalusest. Tugi peab olema kättesaadav sõltumata menetluse tulemustest.  Luuakse digilahendused, et hõlbustada vägivallaohvritel vägivalla kohta tõendite kogumist. 16  VEKO 2021-2025  Menetlustes järgitakse ohvrite traumateadliku kohtlemise põhimõtteid vägivallaohvrite teisese ohvristumise vältimiseks. Viiakse läbi sensitiivse kohtlemise koolitusi ja toetatakse spetsialiseerumist. Erilist tähelepanu pööratakse lapsohvritele ja erivajadustega ohvritele.  Lepitakse kokku kindlad normid ja standardid ohvrite teenustele suunamiseks, ohvritega seotud info edastamiseks ohvritega töötavate asutuste vahel ning teenuste osutamisel. Vägivallaohvri jaoks peab abisaamise teekond olema turvaline ja selge.  Kuritegevusest saadav tulu suunatakse rohkem ohvrite abistamisse ja kuriteoennetusse. Üle Eesti võetakse kasutusele praktika, kus vägivalla toimepanijale määratav sihtotstarbelise summa tasumise kohustus suunatakse kogukonnas sotsiaalsete probleemide lahendamisega tegelevatele vabaühendustele, mitte riigituludesse.  Lastega seotud vägivallajuhtumite menetlemisel lähtutakse lapsesõbraliku menetluse põhimõtetest: selle tundmine seatakse normiks menetlejate koolitamisel, laste kui menetlusosaliste kohtlemisel. Arendatakse lapsesõbralikke teenuseid, sh lapsesõbralikku menetlust toetavaid keskkondi. 11. VÄGIVALLAOHVRITE PAREM KAITSE JA TUGI Ohvrite toetamine peab lähtuma tema individuaalsetest vajadustest ning toetama ohvri toimetulekut. Pakutavad teenused peavad olema kvaliteetsed ja kättesaadavad kõigile abivajavatele üle Eesti sõltumata ohvriks sattumise kohast ja vägivalla liigist ning ohvri vajadustest. Ohvreid abistav süsteem peab lähtuma nõrgimast, mitte tragist ohvrist. Osa ohvrite sihtrühmi vajavad senisest enam tähelepanu: erivajadustega, eakad, vaenukuritegude ohvrid, ja lapsena vägivalda kogenud täiskasvanud, kes on jäänud varem abita. Tugi tuleb tagada ka meesohvritele. Probleeme esineb psühholoogilise abi osutamisega. xxix Oluline on luua suutlikkus tagada vägivallaohvrite, iseäranis haavate sihtrühmade, kaitse ja tugi kriisiolukordades. Tegevused  Arusaadava ning lihtsama keelekasutusega parendatakse kuriteoohvritele teabe jagamise viise. Õiguskaitsesüsteemis kasutatakse lihtsamat keelt, et menetluses saadav teave oleks nii ohvritele kui nende lähedastele mõistetavam ning kuriteoohvrid saaksid enda soovid ning vajadused teha spetsialistidele arusaadavamaks.  Koostatakse uus ohvriabi seadus, milles korrastatakse ohvriabisüsteemi ja teenuseid. Näiteks korrastatakse psühholoogilise kulu hüvitamise ning psühholoogilise abi osutamise põhimõtteid ning viise. Kuriteoohvrite riiklik hüvitis viiakse vastavusse ohvrite ning ohvrite laste toetamise tegeliku vajadusega.  Laiendatakse ohvrite kaitseks mõeldud teenuseid. Parandatakse vägivallaohvritele juriidilise abi kättesaadavust. Arendatakse nõustamist ja tuge lapsepõlves vägivalda kogenud inimestele. Rakendatakse kõrge riskiga ohvritele MARAC mudelit. Võetakse kasutusele mobiilsed- ja digilahendused ohvritele teenuste pakkumiseks.  Vägivallaohvri abistamiseks kaasatakse lisaks ohvriabisüsteemile ka muid abistamise võimalusi, sh ohvri enda võrgustikus ning sotsiaal- ja tervishoiusüsteemis. Erinevaid tugivõimalusi käsitletakse tervikuna, liikumine erinevate teenuste vahel peab olema selge ja lähtuma kasutajamugavusest, dubleerimisi tuleb vältida.  Arendatakse seksuaalvägivalla ohvrite vajadustele vastavaid teenuseid, sh hoides olemasoleva teenuste – seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, seksuaalvägivalla ohvrite tugigrupid ning individuaalne psühholoogiline nõustamine – kvaliteeti, tagades sihtrühmale psühhosotsiaalse abi pakkumine ning integreerides teenused ohvri vajadustest lähtuvalt teiste ohvreid toetavate teenuste ning menetlustega.  Ohvritega kokkupuutuvaid spetsialiste koolitatakse kuriteoohvrite õiguste kaitse, vajaduste hindamise, suhtlemisoskuste, taastava õiguse ning traumateadliku lähenemise teemal. Koolitustel tuleb käsitleda vägivalla sooaspekti.  Luuakse ohvri vajadustest ning kasutajamugavusest lähtuvad infoedastus- ning andmevahetuslahendused erinevate asutuste vahel: ohvrile info edastamine teenusepakkujalt ning ohvri 17  VEKO 2021-2025 andmete edastamine teenusepakkujate vahel. Ohvrite andmete edastamisel arvestatakse ohvrite hea kohtlemise põhimõtetega.  Ohvritele võimaldatakse juurdepääs taastava õiguse teenustele, sead juhul, kui see on turvaline ja aitab nende heaolu taastada. Ohvrite kohtlemisel võetakse taastava õiguse põhimõtted laiemalt kasutusele.  Hinnatakse pidevalt kannatanute rahulolu teenuste ja kohtlemisega ning võetakse seda arvesse kohtlemispraktika arendamisel. 12. VÄGIVALDSEST KÄITUMISEST LOOBUMISE VIISIDE ARENDAMINE Vägivalla vähendamiseks peab vägivallatseja senisest enam võtma ka ise vastutuse enda vägivaldse käitumise eest ning tegema pingutusi vägivallast loobumiseks. Selleks vajab ta professionaalset nõu ja suunamist. Vägivalla kasutajatele, sh digivägivalla toimepanijatele, on praegu tugimeetmeid ja programme vähe või nad ei leia teed teenuseni. Vägivallast loobuja vajab vägivalla mustrist väljumiseks pikaajalist tuge ja nõustamist, sh juba tugigruppides ja programmides osalenutel on jätkutoe vajadus. xxx Tööd vanglasüsteemi jõudnud vägivalla toimepanijatega tuleb samuti tõhustada. Samuti tuleb tõhustada järelevalvet varem karistatud inimeste osas, et ennetada korduvat vägivallakuritegude toimepanemist (nt lastega töötamise piirangu meetme tõhustamine). Tegevused  Vägivallast loobuda soovijatele pakutakse vägivallast loobumiseks vajaduspõhist ning võimalikult lihtsaks tehtud pöördumisega tuge, sh tugiliini või veebinõustamist, vajadusel nõustamise mahtusid. Vägivallatsejatele suunatud programmid peavad olema kogukondlikud, sootundlikud ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid toetavad.  Luuakse probleemse seksuaalkäitumisega noortele kohtlemismudel koos vajalike hindamisvahendite ja sekkumistega.  Tagatakse tervishoiuvaldkonnas madala lävega nõustamisteenus probleemse seksuaalkäitumisega täisealistele.  Luuakse inimkaubanduse, sh seksuaalse väärkohtlemise ja seksiostu nõudluse vähendamiseks sekkumisprogramm seksiostjatele.  Toetatakse digilahenduste kasutuselevõtmist, et nügida vägivalla toimepanijaid vägivalla kasutamisest loobuma. Arestimajades jätkatakse praktikat, et vägivallla toimepanijatele tutvustatakse koheselt vägivallast loobumiseks nõustamisvõimalusi.  Arendatakse vägivalla toimepanijatele programme kriminaaljustiitssüsteemis, eeskätt kriminaalhoolduses ja vanglas. Programmide rakendajatele pakutakse regulaarselt koolitust ja metoodilist tuge. Sealjuures arendatakse paarisuhtevägivalla ennetamise programmi, mis sobib noortele. Samuti luuakse programmid sõltuvusprobleemidega vägivalla toimepanijatele. Kaalutakse kriminaalhoolduse programmide kättesaadavaks tegemist ka programmikohustuse saanud õigusrikkujatele, kelle suhtes prokurör menetluse oportuniteediga lõpetab.  Tagatakse süsteemne koostöö (sh infovahetuse õiguslikud alused) vägivalla toimepanijaga töötava kriminaalhooldaja ja ülejäänud koostöövõrgustiku vahel, sealjuures politsei ja ohvrit nõustava võrgustikuga. Analüüsitakse MAPPA rakendamise korraldust ja seniseid tulemusi ning tagatakse MAPPA tõhus läbiviimine kõrge riskiga vägivalla toimepanijatele. 13. TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSTE OSUTAJATE SUUREM ROLL VÄGIVALLAENNETUSES Füüsilise vägivalla ohver pöördub abistavatest asutustest sagedamini tervishoiuteenuse osutaja poole, enamasti vägivallast tingitud psühholoogiliste kaebuste või vigastuste tõttu. Sestap on tervishoiuvaldkonnal vägivallajuhtumite avastamisel ja takistamisel tähtis ja arvatust suurem roll. Et tervishoiuteenuse osutaja vaatevälja sattunud ohver ei jääks abita, on vaja tagada vägivalla varane tuvastamine ja lahendada teiste asutustega 18  VEKO 2021-2025 andmevahetuse, koostöö ja nii tervishoiuteenuse osutajate poolt kui väliselt toe pakkumise küsimused. Tervishoiuasutuste roll vägivallaennetuses vajab täpsemaid kokkuleppeid ning selgemat määratlemist. Tegevused  Analüüsitakse spetsialistide tõlgendusi vägivallast, et kavandada täpsemad tegevused tervishoiuasutuste spetsialistide vägivallast teadlikkuse tõstmiseks.  Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajatele töötatakse vägivalla varajaseks märkamiseks välja töövahendid, mida katsetatakse kõigepealt esmatasandi spetsialistide seas (nt ämmaemandad, perearstid, -õed). Arendatakse tervishoiutöötajate suutlikkust kuriteoohvritega tegelemiseks.  Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ning teiste ohvriabi teenuste kaudu jõutakse rohkemate seksuaalvägivalla ohvriteni, sõltumata sellest, kas nad õiguskaitse poole abi saamiseks pöördunud.  Baas- ja täiendkoolituse kaudu arendatakse tervishoiuasutuste töötajate vägivalla märkamise ja sellesse sekkumise oskusi. Koolitatakse tervishoiuasutuste töötajaid pakkuma ohvrile esmast tuge ning tegema koostööd tugiteenuse pakkujate ja õiguskaitsega. Vajadusel koostatakse asutusepõhised juhised.  Alkoholiga seotud vägivalla ennetamiseks muudetakse alkoholitarbimise hindamine, nõustamine ning alkoholiravi üle Eesti tervishoiuteenuseid osutavates asutustess kättesaadavaks. Laiendatakse tagasilangust ennetavaid ambulatoorseid ravivõimalusi. Võetakse kasutusele alkoholi liigtarvitamist ennetavad meetmed.  Tervishoiuteenuseid osutavate asutuste, õiguskaitseasutuste ning ohvriabi vahel lepitakse kokku vägivallaohvrite andmete edastamise reeglites ja korras. Arendatakse tervishoiutöötajate kasutuses olevaid vahendeid ohvritega seotud info dokumenteerimiseks ning ohvrite teenustele suunamiseks.  Arendatakse tervishoiuteenuse osutajate võimekust tegeleda sõltuvusprobleemide ja psühhiaatriliste probleemide raviga vägivalla ennetamiseks. Samuti suurendatakse teadlikkust teisi kahjustada võiva käitumise hindamise ning märkamise vahenditest ning tõhustatakse koostööd tervishoiuteenuse osutajate vahel. 19  VEKO 2021-2025 14. VÄGIVALLAENNETUSE POLIITIKA MÕJU UURIMINE Vaja on andmeid ja uuringuid, et paremini mõista erinevate vägivalla liikide olemust, hinnata vägivalla ohvrikslangemise trende, kuidas ja kelle jaoks toimivad erinevad sekkumised ning mis moel edasi arendada vägivalla ennetamise ja reageerimise kvaliteeti. Vägivallakuritegude ja menetlusandmete statistika kvaliteeti tuleb tõsta ja teha paremini kättesaadavaks, et suurendada andmete olulisust vägivallavastase poliitika kavandamisel. Tegevused  Viiakse kindla regulaarsusega läbi vägivalla leviku uuringuid ning probleemipõhiseid analüüse. Analüüsitakse vägivallakuritegude menetlus- ja karistuspraktikat ja vägivalla toimepanijate retsidiivsust ning sekkumiste mõju.  Uuendatakse õiguskaitsestatistika platvormi (JAAK), parandatakse andmekvaliteeti ja avaandmete kättesaadavust vägivallakuritegude kohta. Vaja on paremat juhtumipõhist ülevaadet ning soopõhiste andmete kättesaadavust. 20  VEKO 2021-2025 i Vt Makarova, M (2020). COVID-19 teemaline küsitlus. 6. voor (21.-23.04.2020). Riigikantselei üldraport. ii https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/paarisuhtevagivallaraport_loplik.pdf iii Vt https://centar.ee/uus/wp-content/uploads/2015/03/vagivallakuritegude_hind_centar_loplik.pdf iv https://www.who.int/violenceprevention/approach/definition/en/ v https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigi_pikaajaline_arengustrateegia_ee sti_2035_eelnou_uldosa.pdf vi https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/kriminaalpoliitika_pohialused_2030.pdf vii WHO, The Publich Health Approach: https://www.who.int/violenceprevention/approach/public_health/en/ viii WHO 2016: INSPIRE. Seven Strategies for Ending Violence Against Children. https://www.who.int/publications/i/item/inspire-seven-strategies-for-ending-violence-against-children ix https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/noorte_ennetuse_suunad_salla_14.10.15.pdf x Makarova, M (2020). COVID-19 teemaline küsitlus. 6. voor (21.-23.04.2020). Riigikantselei üldraport. xi https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/vagivallakuriteod xii https://fra.europa.eu/en/publication/2021/fundamental-rights-survey-crime xiii Ibid. xiv Ibid. xv Viide lisada. xvi Vägivallakuritegude hind (Centar, 2015). Justiitsministeeriumi tellitud uuring. xvii Perevägivalla hind Eestis (2016) xviii EN inimkaubanduse direktiivi ülevõtmisega seotud hinnang Eestile: https://www.coe.int/en/web/anti-human- trafficking/estonia. xix https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/324930/9789241515542-eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y xx Kuritegevus Eestis 2018. xxi Tervise Arengu Instituut, 2011. ESPAD aruanne xxii Laste hälbiv käitumine Eestis (Markina, A. & Žarkovski, B. 2014) xxiii Sotsiaaltöö. Lapse õiguste erinumber (2019) xxiv http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2017/11/Lapsed-vanemad-aruanne.pdf xxv WHO (2011). European report on preventing elderly maltreatment. xxvi https://www.oiguskantsler.ee/et/kontrollk%C3%A4ik. xxvii https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/uuringute-andmestikud/kuriteoohvrite-kaitse-ja-kohtlemise-uuring-2017 xxviii Ohvrite abistamise juhised veebis: https://www.palunabi.ee/, https://abiksohvrile.just.ee/, https://lapsesobralikmenetlus.just.ee/et, https://kannatanute-tagasiside.just.ee/, www.kriminaalpoliitika.ee/murebaromeeter, https://www.just.ee/et/laste-ja-noorte-seksuaalse-vaarkohtlemise-uuring, https://www.just.ee/et/kuriteoohvri-infoleht, https://www.just.ee/et/laste-vaarkohtlemine-spordis, https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/abisaamisvoimalused_uimastamise_voi_murg istamise_ja_seksuaalvagivalla_kahtluse_korral_2020_0.pdf. https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuriteos_kannatanute_tagasiside_2020_aasta _ulevaade.pdf xxix Ohvriabiseaduse väljatöötamiskavatsus (2020). xxx Kass, V. (2020). Ülevaade vägivallast loobumise toetamise teenusest Eestis 2020. aastal. 21  EELNÕU Mai 2021 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja Päevakorrapunkt nr … „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025" 1. Võtta teadmiseks justiitsministri esitatud „Vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015- 2020 lõpparuanne“. 2. Kiita heaks justiitsministri esitatud „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025“. 3. Justiitsministeeriumil ja Riigikantseleil avaldada punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid oma veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse otsuse "Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 lõpparuande teadmiseks võtmine“ ja „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025“ heakskiitmine“ seletuskiri Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse istungile esitatud eelnõu eesmärk on tutvustada senise vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020 rakendamise tulemusi ning selle jätkukavaga seada uued suunad vägivallaennetuseks aastateks 2021–2025. Edukas vägivallaennetus eeldab valdkonnaüleseid kokkuleppeid ja ühiste sihtide ning tegevussuundade seadmist. Seni on Eestis vägivalla ennetamisel lähtutud kahest vägivalla ennetamise strateegiadokumendist: esimene spetsiaalselt vägivalla ennetamisele keskendunud strateegia kehtis perioodil 2010–2014 (Vägivalla vähendamise arengukava) ja teine aastatel 2015–2020 (Vägivalla ennetamise strateegia). Vägivalla ennetamise kokkuleppe (VEKO) koostamise üheks eesmärgiks on jätkata vägivallavastase poliitika kujundamist valdkondade üleselt, sihitatult ja kindlate kokkulepete alusel. Kokkuleppe koostamiseks andis tõuke asjaolu, et uus riiklike strateegiliste dokumentide kava ei näe ette eraldi valdkondlikku arengukava ja programmi vägivalla ennetamiseks, ent vajadus valdkonna- üleste kokkulepete järele püsib. Ka valitsuse koalitsioonileppes 2021–2023 on peetud oluliseks tõhustada vägivalla ennetamist ja vähendamist ja vastava kokkuleppe koostamine on ette nähtud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Eraldi vägivallaennetuse, ennekõike lastevastase, naiste- vastase- ja perevägivalla ning inimkaubanduse fookusega kava koostamist on soovitatud ka erinevates rahvusvahelistes dokumentides (nt Euroopa Nõukogu vastavates konventsioonides). Eelnõuga heaks kiidetavad dokumendid – lõpparuande ja uue kokkuleppe – valmistas ette justiitsministeerium koos partneritega, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi ning uuringute ja senise vägivallaennetuse strateegia rakendamise tulemusi. Uue kava koostamiseks alustati sisendi kogumist 2020. aasta suvel ja ideekorjesse kaasati ligi 100 eksperti üle Eesti erinevatest asutustest. Protokollilise otsuse eelnõu koos seletuskirjaga valmistas ette kriminaalpoliitika analüüsitalituse nõunik Kaire Tamm ([email protected]). Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020 lõpparuande teadmiseks võtmine Eesmärk Strateegia hõlmas viit valdkonda: lastevaheline vägivald, laste väärkohtlemine, perevägivald (lähisuhtevägivald), seksuaalvägivald, inimkaubandus. Strateegia üldeesmärk oli vähendada Eestis vägivalda. Strateegia üldeesmärgi saavutamiseks seati neli alaeesmärki vägivallatolerantsi vähendamise, vägivallaohvrite kaitse ja toe tagamise, vägivalla- juhtumite ohvrisõbraliku menetlemise ning vägivalla toimepanijate mõjusa kohtlemise teemadel. Strateegia eesmärkide täitmine toimus meetmete lõikes seatud tegevuste kaudu; strateegia viimastel aastatel eraldi rakendusplaani ei koostatud, vaid tegevusi viidi ellu erinevate olemasolevate programmide kaudu. Sisu Vägivalla levik  Vägivald puudutab Eestis endiselt paljusid inimesi. Euroopa Põhiõiguste Ameti (FRA) 2019.a üle- euroopaline kuriteoohvrite uuring (küsitleti 16aastaseid ja vanemaid inimesi) näitas, et uuringule eelnenud viie aasta ja 12 kuu jooksul on Euroopas kogetud kõige rohkem füüsilist vägivalda Eestis – vastavalt 18% ja 10%. Haavatavad sihtrühmad on noored ja erivajadustega inimesed, kel on  rohkem kokkupuuteid vägivallaga. Samuti selgus, et Eestis on viimasest füüsilise vägivalla intsidendist politseisse teatamise tase Euroopa madalaim: 13% (Euroopas 30%). Samas need, kes pöördusid, jäid valdavalt (80%) politsei kohtlemisega rahule. Lisaks politseile pöörduvad ohvrid ka tervishoiu- ja abiasutuste poole. Eestis pöördusid pärast füüsilise vägivalla intsidenti 20% tervishoiuasutusse; teistesse abi pakkuvatesse organisatsioonidesse pöörduti märksa vähem.  Võrreldes Euroopa keskmisega ollakse Eestis vähem valmis tänaval märgatud vägivalda isiklikult sekkuma. Suurem erinevus ilmnes tänaval märgatud paarisuhtevägivalla juhtumites: kui Euroopas keskmiselt oli 54% valmis isiklikult paarisuhtevägivalda sekkuma, siis Eestis vaid 37%. Samas kõrvalseisja valmisolek politseisse teatada on Eestis peaaegu samal tasemel (59%) kui Euroopas (63%).  Vägivallakuritegude registreerimine on üldiselt kasvanud, mida võib seostada eeskätt parema teadlikkusega, ja teatud liikide puhul jäänud VES perioodil peaaegu samale tasemel. Registreeritud vägivallakuritegude arv on väikeste eranditega aasta-aastalt tasapisi kasvanud (2010: 6979; 2015: 7889; 2020: 7975). Perevägivallakuritegusid on hakatud rohkem registreerima, va 2020, mil kasv peatus (2015: 2997; 2020: 3987). Viimasel kahel aastal on perevägivallakuriteod moodustanud juba poole kõigist vägivallakuritegudest. Registreeritud seksuaalkuritegude arv on aastate jooksul kasvanud (2015: 500, 2020: 567). 2019. aastal registreeriti viimase kümne aasta kõige suurem arv seksuaalkuritegusid. 2020. aastal seksuaalkuritegude arv vähenes (11%), alaealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude arv koguni 15% (2018. aasta tasemele), mis võib viidata takistustele kuriteost teatamisel. Inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegude (nt kupeldamine) arv on jäänud samaks (2015: 84; 2020: 84), kuid kuritegude arv on muutunud kuriteoliikide lõikes, kasvades peamiselt samade isikute poolt korduvate kuritegude sooritamise tõttu.  2020. aastal registreeriti sama palju tapmisi ja mõrvu kui 2015. aastal (50), kuigi vahepealsel perioodil nende arv märgatavalt langes (2016: 42; 2019: 34). Perioodil 2015–2020 registreeritud tapmistest ja mõrvadest (koos katsetega) moodustasid 27% pereliikme tapmise juhtumid. 2020. aastal registreeriti 14 pereliikme tapmist ja mõrva (koos katsetega), mida oli kaks korda rohkem kui 2019. aastal, ent peaaegu sama palju kui 2017. aastal (2015: 12). Perioodil 2015–2020 oli 63% juhtudel kõigist perevägivallaga seotud tapmistest-mõrvadest ohvri tapnud tema praegune või endine paarisuhtepartner. Strateegia olulisemad tulemused  Vägivallaprobleemi on Eestis üha laialdasemalt teadvustatud. Avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks on viimase viie-kuue aasta jooksul viidud ellu mitmeid teavitustegevusi ja kampaaniaid. Vägivallateemad on ühiskonnas oluliselt nähtavamad kui viis aastat tagasi. Spetsialistide valmisolek ja koostöötahe on paranenud.  Valmisolek panustada vägivallaennetusse kodanikualgatuse korras on kasvanud. Samuti tehakse koostööd erasektoriga. Aasta–aastalt on laienenud vägivallaennetusse kaasatud spetsialistide ring. Näiteks 2019. a suvel käivitunud kampaania #meieajakangelane sündis kodanikualgatusena. Naistevastase vägivalla probleemi teadvustamiseks on tehtud tantsuetendusi, kontserte, näituseid, loodud audiosaateid. Meedia on hakanud aktiivselt ning enamasti läbi asjatundlike käsitluste kajastama vägivallateemasid. Inimkaubanduse ennetamiseks on käivitunud koostöö hotellide ja restoranide liiduga ning lastevastase vägivalla teemal spordivaldkonna katusorganisatsioonidega. Vabatahtlikke on kaasatud konfliktivahendajatena ja ohvritega töösse naiste tugikeskustes ja MARAC võrgustikes. Alates 2017. aastast annab justiitsministeerium koostöös Presidendi Kantseleiga välja vägivallaennetuse auhinda1, et tunnustada inimesi ja asutusi, kes on paistnud silma panusega vägivalla ennetusse. 1 https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/kriminaalpoliitika/vagivallaennetuse-tunnustusauhind. 2  Ennetusmaastikku on hakatud selgemalt ühtlustama ja koordineerima2. Vägivallaennetuse potentsiaal seisneb vajaliku info ning hariduse andmises kõigile elanikkonna gruppidele, eelkõige aga lastele ja noortele, sestap on nad eraldi väljatoodud sihtrühmaks riikliku valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppes. 21.04.2021 valdkondlike ministrite poolt heakskiidetud kokkulepe3 raamistab riigiasutuste ühiseid plaane lastele ja noortele suunatud esmases ennetuses nii, et tähelepanu omistatakse ennetustegevuste vajaduse, tulemuste ja mõjude hindamisele ning tõstetakse spetsialistide pädevust, kes koostööna just kohalikul tasemel muutust loovad.  Vanemluse toetusmeetmed on levinumad. Loodud on veebis infovaramu tarkvanem.ee ja üha enam laieneb positiivse vanemluse toetamise programmide ja tugimeetmete, nt Imeliste aastate, Hoolivate isade, PREP kui PRIDE koolitusi ja tugigruppe läbinud vanemate ring.  Koolikiusamise vastane võitlus on saanud kindla koha koolide ennetusplaanides. HTM on loonud kiusamisvaba haridustee koalitsiooni ja jõudsalt on laienenud koolidesse kiusuennetuse ja sotsiaalsete toimetulekuoskuste õppe programme, nt KIVA, VEPA, Kiusamisest vabaks, Vaikuseminutid, jm.  Lastele suunatud teenuste areng on olnud kiire: 2018. aastal jõustusid SHS muudatused, millega loodi õiguslik raamistik uuele kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT), loodud on kolm lastemaja, tõhusalt töötab lasteabi telefon ning vaimse tervise nõustamisel on vabakonnast eriala spetsialistide tuge pakkumas MTÜ Peaasjad ning Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine. 2015. aastal justiitsministeeriumi poolt alaealistele õigusrikkujatele käivitatud perepõhine programm MDFT on tänaseks saanud püsirahastuse ja kättesaadav üle Eesti.  Vägivallaga seotud toetavate teenuste ning abivõimaluste kättesaadavus on parem ning mitmekesisem kui kunagi varem, ka suur osa teavitustegevusest olnud seotud teenuste ning nõustamisvõimaluste tutvustamisega. Loodud on uusi teenuseid. Näiteks on loodud seksuaalkriisiabi keskuste süsteem Eesti neljas haiglas, laiendatud kriisinõustamist ohvriabi kaudu, loodud ohvriabi kriisitelefon 116 006 ja pakutud kogemusnõustamist, sh lapsepõlves seksuaalvägivalla ohvriks langenud inimestele, laiendatud psühholoogilise abi kättesaadavust seksuaalvägivalda kogenutele, arendatud naiste tugikeskuste teenuseid. Vägivallaohvrite teadlikkuse tõstmiseks on koostatud mitmeid juhendmaterjale ja veebilehti4.  Loodud on kannatanutelt tagasiside küsimise platvorm, mis võimaldab alates 2019. aastast anda kannatanutel veebipõhiselt ja soovi korral anonüümselt menetlusasutustele ja ohvriabile tagasisidet oma kogemuse kohta. Kannatanute ettepanekud aitavad teha muudatusi menetlus- protsessis ja parandada teenuseid, et need vastaksid kodanike tegelikele vajadustele. Samuti küsib ohvritelt spetsiaalselt teenuste kohta vastukaja Sotsiaalkindlustusamet.  Keerulisemad juhtumid saavad lahenduse eri elualade spetsialistide võrgustikutöös: alaealistega on alustatud JuM eestvedamisel Ringist välja mudeli kasutamist esialgu Pärnumaal, SiM eestvedamisel Sotsiaalkindlustusameti juhtimisel kõrge riskiga perevägivalla ohvritega MARAC-i ja toimepanijatega MAPPA mudelit. Samuti on perevägivallale tähelepanu omistamiseks loodud lähisuhtevägivalla juhtrühm, kes koordineerib vastavalt valitsustaseme tegevuskava, mis kasvas välja Pärnus rakendatud pilootprojektist lähisuhtevägivalla ohvri kaitse tagamiseks. 2 Valdkondlike valitsuse komisjonide liitmise ja valdkonnaülese ennetuse kokkuleppe kinnitamise teemaline teade: https://www.just.ee/et/uudised/justiitsministeeriumi-ettepanekul-arutati-kolme- valitsuskomisjoni-uhendamist. 3 https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/valdkonnaulese_en netuse_pohimotete_kokkulepe_loplik.pdf. 3  Ohvritele tähelepanu pööramise kõrval on hakatud põhjendatult rääkima aina enam sellest, et vägivallatsejad peavad võtma vastutuse enda vägivaldse käitumise eest ning tegema pingutusi vägivallast loobumiseks. Riik on selleks üha enam võimalusi loonud. 2019. aastal loodi vägivalla toimepanijatele tugiliin, lisaks toimivad vägivaldselt käitunud inimeste tugigrupid. Jätkuvalt on vajadus vägivallatsejate ennetusprogrammide järele kogukonnas ning sõltuvusprobleemide ja vaimse tervise probleemide lahendamiseks, mis eeldab tihedamat koostööd tervishoiuteenustega. Loodud on seksuaalkäitumisalase nõustamise kabinet probleemise seksuaalkäitumisega inimestele ning arendatud koolituste- jm koostöö seksuaalkäitumisega seotud nõustamise teemadel.  Vägivalla toimepanijate suurema vastutuse võtmiseks on menetlusvõimalused paindlikud. 2019. aastal laiendati kohtueelses menetluses kohustuste valikut, mida saab prokuratuur KrMS § 202 alusel menetluse lõpetamisel süüdlasele määrata, näiteks kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu võimalusega kontrollida keelu täitmist elektroonilise valve seadmega. Samuti lisandus asjakohase vabakohustuse määramise võimalus. Programmikohustuse määramise võimalust kasutatakse kohtute poolt aina enam nii noorte vägivallaprobleemide kui perevägivalla korral, et parandada teo toimepanija oskusi kontrollida paremini oma käitumist, arendada sotsiaalseid oskusi ning kujundada hoiakuid.  Õiguskaitsesüsteemis on menetlejaid koolitatud kannatanute sensitiivse kohtlemise, perevägivallaohvrite aitamise, väärkoheldud laste küsitlemise ning kohtlemise, inimkaubanduse tuvastamise jm teemadel nii täiend- kui baasväljaõppes ning kasutusel on juhendmaterjalid alaealiste, kannatanute ja inimkaubanduse ohvrite abistamiseks. Selgeks eesmärgiks on menetleda juhtumeid kiiremini ja aina enam kaalutakse taastava õiguse võimalusi. On asutud kaardistama vaenukuritegude levikut ning kannatanute sensitiivse kohtlemise koolitustel on pööratud tähelepanu vaenukuritegude ohvritele kui ühele haavatavale sihtrühmale.  Viimase viie aastaga on Eesti ratifitseerinud või üle võtnud enamus olulisematest vägivallaennetust käsitlevatest rahvusvahelistest dokumentidest või läbinud nende suhtes esmase hindamise: Euroopa Nõukogu konventsioonid inimkaubanduse vastase võitluse5, naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise (Istanbuli konventsioon), laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise (Lanzarote konventsioon) kohta, Euroopa Liidu ohvrite direktiivi ja alaealiste menetlusõiguste direktiivi.6 Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025 Sisu Vägivallaennetuse kokkulepe hõlmab eri liiki ja vormi isikutevahelise vägivalla ennetust ja tõkestamist. Kokkulepe toob välja 14 vägivallaennetuse tegevussuunda. Kokkulepe ei paku täielikku loetelu vägivallaennetuse tegevustest. Fookuses on tegevussuunad, mis jätkuvalt vajavad kõrgendatud tähelepanu, on seni jäänud rohkem varju või kus ei ole oodatud edasiminekut toimunud. Tegevussuunad hõlmavad tegevusi erinevatest ennetustasemetest. 1. Vägivalda taunivad hoiakud ja normid ning vägivallast teadlikkuse suurendamine 2. Vägivallaennetus haridusasutustes, noorsootöös ja huvihariduses 3. Vägivallaprobleemidega laste ja noorte toetamine 5 EN inimkaubanduse direktiivi ülevõtmisega seotud hinnang Eestile: https://www.coe.int/en/web/anti-human- trafficking/estonia. 6 Istanbuli konventsioon: htps://www.riigiteataja.ee/akt/226092017002, EN Inimkaubanduse konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/223122014002, Lanzarote konventsioon: https://www.riigiteataja.ee/akt/203112016001. 4  4. Perevägivalla ennetamine ja tugi peres vägivalda kogenud lastele 5. Eakatevastase vägivalla märkamine ja ennetamine 6. Vägivallaennetus digimaailmas 7. Inimkaubanduse ennetamine 8. Seksuaalvägivalla ennetamine 9. Spetsialistide parem teadlikkus vägivallast, sekkumisoskuste ja -tahte arendamine 10. Ohvrisõbralik menetlus 11. Vägivallaohvritele parem kaitse ja tugi 12. Vägivaldsest käitumisest loobumise viiside arendamine 13. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuse osutajate suurem roll vägivallaennetuses 14. Vägivallaennetuse poliitika mõju uurimine Rakendamine Kokkulepe on aluseks vägivallaennetuse poliitikate ning tegevuste kavandamisele ja elluviimisele. Kokkulepe on suunatud erinevate valdkondade poliitikakujundajatele, praktikutele ja kõigile inimestele avalikus sektoris, kohaliku omavalitsuse üksustes ning vaba- ja erasektori organisatsioonides, kes soovivad vägivallaennetusse panustada. Kokkuleppe elluviimiseks lisatakse selle täpsemad tegevused erinevate valdkondade programmidesse (nt õigusriigi, siseturvalisuse-, hoolekande-, tervishoiu-, haridus- ja noorteprogramm jt) ja vastutavate asutuste tööplaanidesse. Tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid või lisavahendite taotlemine tagatakse samuti programmide kaudu. Kokkuleppe täitmist koordineerib justiitsministeerium läbi vägivallaennetuse juhtrühma, kuhu vastutavad asutused – justiitsministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium jt ministeeriumid koos haldusala asutustega – määravad oma esindaja, ning laiemalt vägivallaennetuse võrgustiku kaudu, kuhu on kaasatud ka kohalik tasand, vabaühendused, erasektor jm huvirühmad. Justiitsministeerium seirab regulaarselt vägivallaennetuse kokkuleppe täitmist ning tagab jooksva infovahetuse vägivallaennetusega tegelevate spetsialistide ja huvirühmade vahel. Kokkuleppe uuendamise vajadus vaadatakse üle igal aastal. 5  Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Meie 30.04.2021 nr 9-1/2896 Rahandusministeerium Riigikantselei Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Vägivalla ennetamise strateegia lõpparuanne ja vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025 Justiitsministeerium esitab teile kooskõlastamiseks vägivalla ennetamise strateegia lõpparuande ja vägivallaennetuse kokkuleppe aastateks 2021-2025. Ootame teie vastukaja hiljemalt 17.05.2021 ja palume sellesse koondada ka allasutuste vastused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisad: 1. Vägivalla ennetamise strateegia 2015-2020 lõpparuanne 2. Vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025 3. Vägivalla VV protokollilise otsuse eelnõu 4. VV protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on avaldatud teade. Eelnõu toimik: JUM/21-0560 - Vägivalla ennetamise strateegia lõpparuanne ja vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025 Pealkiri: Teade: Dokument on muudetud avalikuks Teade avaldati 04.05.2021 11:54 Asutus: Justiitsministeerium Kontaktisik: Link eelnõu toimikule https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/351e54e2-b998-4621-ae81-7940a839a3ce Link teavitamise etapile https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/351e54e2-b998-4621-ae81-7940a839a3ce?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/21-0560 - Vägivalla ennetamise strateegia lõpparuanne ja vägivallaennetuse kokkulepe 2021-2025 Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.05.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/351e54e2-b998-4621-ae81-7940a839a3ce Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/351e54e2-b998-4621-ae81-7940a839a3ce?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main