Kiri

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2020 aruandeaasta lõpp: 31.12.2020 sihtasutuse nimi: Integratsiooni Sihtasutus registrikood: 90000788 tänava/talu nimi, Linda tn 2 maja ja korteri number: linn: Narva linn maakond: Ida-Viru maakond postisihtnumber: 20309 telefon: +372 6599021 faks: +372 6599022 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.meis.ee Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 60 Bilanss 60 Tulemiaruanne 61 Rahavoogude aruanne 62 Netovara muutuste aruanne 63 Raamatupidamise aastaaruande lisad 64 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 64 Lisa 2 Raha 66 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 67 Lisa 4 Materiaalsed põhivarad 68 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed 68 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 69 Lisa 7 Annetused ja toetused 69 Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 70 Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused 71 Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud 72 Lisa 11 Kasutusrent 72 Lisa 12 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 73 Lisa 13 Tööjõukulud 73 Lisa 14 Muud kulud 73 Lisa 15 Muud finantstulud ja -kulud 74 Lisa 16 Seotud osapooled 74 Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva 75 Aruande allkirjad 76 Vandeaudiitori aruanne 77 2 Tegevusaruanne  Missioon Integratsiooni Sihtasutuse missioon on valdkonna kompetentsikeskusena toetada lõimunud ja sidusa ühiskonna kujunemist. Olulised raamdokumendid • sihtasutuse strateegia aastateks 2020–2025 • valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ • rahvuskaaslaste programm 2014–2020 • Ida-Virumaa programm Rahastus • riigieelarve • Euroopa Sotsiaalfond, projekt „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ • Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, projekt „Eesti keele õpe kolmandate riikide kodanikele Eestis“ • annetused Sihtasutuse alusväärtused Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 avatus hoolivus tulemuslikkus usaldusväärsus Aasta tunnustused Aasta keeleteo peaauhind „Vabatahtliku sõbra“ märgis Narva eesti keele maja räpiooper „Keelesõbra” programmi „Karma“ eest. käivitamise eest. 4 Peamised sihtrühmad teistest väljaspool Eestit rahvustest Eesti elavad rahvus- püsielanikud kaaslased Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Eestisse Eestisse saabuvad uus- tagasipöördujad sisserändajad Kuna lõimumine on alati mitmesuunaline Eesmärgiks on toetada lõimumist ja protsess, on Integratsiooni Sihtasutuse kohanemist soodustavaid hoiakuid tegevused suunatud ka eesti emakeelega ning kaasata kõiki ühiskonnagruppe. inimestele ja laiemale avalikkusele. 5 Tähtsaid tegemisi Jaanuar August Avati inspireeriv näitus „Eesti Valmisid „Hea tava täiskasvanutele keele õppimise lood“, kus kümme eesti keele õpetamisel“, mis sai inimest jagasid oma keeleõppimise heakskiidu riigikeele nõukojalt, ning kogemust. Videolugudega saab „Õppija meelespea“, mis on toeks tutvuda sihtasutuse e-kanalites. kõigile õppijatele nii keelemajades kui ka partnerite juures. Veebruar September Valmisid tagasipöördujate nõus- tamisteenuse teavitusmaterjalid. Etendus Eesti esimene räpiooper „Karma“. Märts Uuenduslik keeleõppeprojekt sai 2020. aasta keeleteo tiitli. Tallinna eesti keele maja laiendas Tähistati üleilmset eesti keele tegevust Tartusse ja Pärnusse. nädalat ja rahvuste päeva. Valmisid keeleõppija kalender, keeleõppuri lauamäng ja keele- kohviku metoodika juhend Oktoober koos ülesandekoguga. Narva eesti keele maja hakkas Käivitati „Keelesõbra“ programm, pakkuma keeleõpet toetavaid mille eest sai sihtasutus Vabatahtlike tegevusi Jõhvi elanikele. Väravalt „Vabatahtliku sõbra“ Esmakordselt toimus kvaliteedimärgise. täiskasvanute eesti keele õpetajate suurkogu, et Aprill vahetada keeleõppe metoodika kogemusi ja arutleda keeleõppe korraldamise põhimõtete üle. Nõukogu kinnitas Integratsiooni Sihtasutuse uue strateegia aastateks 2020–2025. November Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Sündis „Keelerulett“. Hübriidvormis peeti rahvus- vahelist lõimumiskonverentsi Mai „Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: üksteise mõistmine vaatamata erinevustele“. Algasid esimesed eesti keele kursused, mis toimusid algusest Tähistati kodanikupäeva, sel lõpuni veebivormis. puhul korraldatud e-viktoriini lahendas ligi 5000 inimest. Juuni Detsember Valgas alustasid tööd roma kogukonna mentorid. Pidulikult anti üle lõimumisvaldkonna Juuli 2019.–2020. aasta preemiad. Valmis kohanemis- ja lõimumis- Käivitati sihtasutuse vabatahtlike teenuste e-keskkond LINDA. programm, millega oli aasta lõpuks liitunud 130 inimest. 6 Tähtsaid numbreid 7537 725 inimest sai nõu keeleõppe inimest võttis osa Tallinna ja Narva ja Eestis kohanemise teemal. keelemajade õppekäikudest. 6006 470 inimesele pakuti eesti keele väliseesti seltsi, organisatsiooni ja kursusi, neist 1472 osales gruppi on ühinenud rahvuskaaslaste veebikursustel. veebiportaaliga globalestonian.com. 3907 405 inimest osales Tallinna ja Narva külastust tehti veebipõhises eesti keele majade tegevustes suhtlusprogrammis „Keelerulett“. (teemaõhtud, kursused, klubid, tandemõpe jne). 300 1561 rahvuskaaslasele jagati nõu ja tuge Eestisse tagasipöördumiseks. inimest osales eesti kultuuri tutvustavas kultuuriõppe- moodulis. 29 keelekohvikut pakkusid soovijatele 1140 iganädalast kooskäimise ja keele harjutamise võimalust. Aasta inimest osales ühiskondlikku jooksul külastati keelekohvikuid Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 kaasatust suurendavates 3317 korral. koostöötegevustes. 885 inimest lõi kaasa eriolukorra ajal alguse saanud „Keelesõbra“ programmis: vabatahtlikud mentorid aitasid soovijatel eesti kõnekeelt harjutada. 7 Läbi viidud hanked Sõlmitud Teenuse Hanke nimi lepingud (tk) maksumus (€) Eesti keele kursused (eesti keeles) vähelõimunud püsielanikele, 11 1 763 750,40 uussisserändajatele ja tagasipöördujatele Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid perioodil 2020–2022 4 733 200,00 Eesti keele kursused (eesti keeles) täiskasvanutele 5 631 526,40 Eesti keele iseseisva õppe nõustamine keelekohvikutes 2020–2021 21 396 058,20 Eesti kultuuriruumi tutvustamine Eestis elavatele vähelõimunud 3 222 180,00 täiskasvanud püsielanikele ja uussisserändajatele Eesti keelest erineva emakeelega töötajate individuaalse keeleõppe 1 142 560,00 korraldamine lähetustes Keelekümbluslaagrid täiskasvanutele ja peredele 1 116 655,60 Eesti ja inglise keele õpe Ida-Virumaa ettevõtjatele ja ettevõtete 1 115 200,00 võtmetöötajatele Nõustamis- ja infosüsteemi tutvustamine ning lõimumis- 1 113 529,60 ja kohanemisteenuste koolitus kohalikele omavalitsustele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolitus vähelõimunud täiskasvanud püsielanikele 1 86 400,00 ja uussisserändajatele perioodil 2020–2022 Eesti keele aktiivset kasutamist toetavad spordi- ja kultuuritegevused 1 75 000,00 Ida-Virumaa lastega peredele Väliseesti noorte keelelaager 1 63 000,00 Rahvusvahelise lõimumisalase konverentsi korraldusteenuse tellimine 1 59 982,47 Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade tegevuste ja teenuste 1 58 656,00 mõjuanalüüsi läbiviimine Eesti keele messi „KU-ky“ korraldamine 1 50 173,32 Integratsiooni Sihtasutuse veebi arendamine ja hooldus 1 48 600,00 (juuni 2020 – mai 2023) Integratsiooni Sihtasutuse eritellimus – pehme- ja büroomööbli ostmine 5 45 309,84 Grupijuhtimise koolitus eesti keele ja kultuuri tundmise 1 23 400,00 klubide eestvedajatele Keelekohviku metoodika koolitused 1 18 900,00 Eestisse tagasipöördunute kohanemist toetavad kohtumised 7 14 700,00 Integratsiooni Sihtasutuse Narva eesti keele maja 1 10 600,81 eritellimusmööbli ostmine KOKKU 70 4 789 382,64 8 Lõppenud taotlusvoorud Sõlmitud Taotlusvooru nimi Eraldatud toetus (€) lepingud (tk) Ida-Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- 12 253 000,00 ja kultuuriüritused Lõimumist edendavad kultuuri- ja sporditegevused 10 89 577,00 Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetus 21 75 500,00 Pereõppe partnerorganisatsioonide tegevustoetus 1 43 150,00 Väliseesti kultuuriseltside toetus 20 40 000,00 KOKKU 64 501 227,00 Lõppenud preemiakonkursid Määratud Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Preemiakonkursi nimi Eraldatud preemia (€) preemia (tk) Konkurss lõimumisvaldkonna 2019.–2020. aasta 4 4 000,00 preemiatele KOKKU 4 4 000,00 9 Strateegiline eesmärk 1: Eestis on kinnistunud lõimumist toetavad hoiakud ja eri osapoolte Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 tihedas koostöös on loodud tingi- mused sidusa ühiskonna arenguks. 10 Sidusam ühiskond Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Integratsiooni Sihtasutus töötab selle nimel, et erinevast rahvusest ning erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimestel Eestis oleksid võrdsed võimalused oma potentsiaali rakendada. • ühiskondlikku sidusust edendavate • lõimumisega seotud koostöötege- spordi- ja kultuuriprojektide vuste toetamine toetamine • rahvusvahelise lõimumiskonverentsi • Ida-Viru ettevõtlust turgutavate korraldus spordi- ja kultuuriürituste toetamine • vabatahtlike kaasamine 11  foto: Sixten Sepp Vägilase jooksu etapid Narvas, Tallinnas ja Lähtes panid osalejaid läbima rohkete takistustega radu läbi vee, liiva, muda ja küngaste. Ühiskonna sidusust soodustavad ettevõtmised Tugevdamaks eri keelelis-kultuurilise taustaga inimeste igapäevaseid kontakte, toetas sihtasutus Kultuuriministeeriumi rahastusel kultuuri- ja spordisündmusi. Kümne projekti vahel jagati ära ligi 90 000 eurot. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Toetust said: • venekeelse kogukonna osalus Tallinn • rahvusvaheline vaimuliku muusika Music Weeki töös festival VM Fest Mustvee • Pärnu Kalevi Aerutajate Klubi korral- • MTÜ Seiklushundi Vägilase jooksu datav Narva, Tallinna ja Pärnu aeru- sari tajate ühine suusalaager Jõulumäel • Eesti Võrkpalli Liidu projekt Ida-Viru- • Ühendus Sport Kõigile korraldatav maa võrkpallurite lõimumiseks Eesti liikumisõpetajate sügiskool LIISU võrkpalliperega 2020 Ida-Virumaal (seoses viiruse • Äkke Suusaklubi projekt, mis seotud levikuga jäi ära) Narva terviseraja sporditegevustega • festivali Mägede Hääl lõimumistöö- • vene keelt kõneleva sihtgrupi kaasa- tuba, inspiratsioonihommik ja linna- mine Pimedate Ööde filmifestivalile lava (seoses viiruse levikuga jäi ära) • Eesti Folkloorinõukogu vähemusrah- vuste töörühma lõimumist edenda- vad tegevused 12 Ida-Virumaa suursündmused 2020. aastal korraldati mitmed Ida- Seoses COVID-19 levikuga olid mitmed Virumaa ettevõtlust edendavad spordi- korraldajad sunnitud oma plaanid tühis- ja kultuuriüritused, millele määrati tama. Ära jäid Narva ooperipäevad, toetus juba 2019. aastal. Nii leidis Narva Energiajooks, teatrifestival Kuldne 29. veebruarist 5. märtsini aset Peter- Mask, rahvusvaheline vabamaadlustur- buri teatrite nädal Vaba Lava Narva niir Kuldkaru Open 2020, 14. Eestimaa teatrikeskuses ning 1. märtsil toimus talimängud ja tantsuspordi võistlused. Narvas Eesti jalgpallihooaja avamäng Vabanenud vahendid suunatakse taot- Superkarikas. Ilmaolude tõttu jäi ära lusvooru järgmise aasta fondi. Alutaguse suusamaraton. Ülejäänud toetust saanud suurprojektid Seoses riigis kehtinud eriolukorraga peavad olema läbi viidud 2021. aasta lükkus edasi ja toimus septembris Ida- märtsi lõpuks. Need on: Virumaa seiklusvõimalusi tutvustav • rahvusvaheline laste ja naiskooride SeiklusFest. Teatri Polygon tuleviku- festival „Pühtitsa helid“ draamat „Roheline nagu laulaks“ • Funk Embassy Festival Narvas mängiti augustist oktoobrini. • Alutaguse ratta- ja suusamaraton 2020. aasta toetusvooru saatis oma idee 34 spordi- ja kultuuriürituse korral- dajat. Rahandusministeeriumi vahendi- test saadud toetust jagati 12 suurpro- jektile kogusummas 253 000 eurot. Lisaks traditsioonilistele üritustele said Lisaks toetust seitse uut tegijat. traditsioonilistele üritustele said toetust Augustikuus toimusid muusikafestival seitse uut tegijat. Mägede Hääl ja muusika- ja linnakul- tuuri festival Station Narva. Novemb- Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 ris toimus Pimedate Ööde filmifestivali erifestival KinoFF, mille fookuses olid kaasaegsed vene filmid. Toetusvooru esitati Toetust said Toetuseks määrati 34 12 253 000 ürituse ideed suurprojekti eurot 13 foto: Anna Markova foto: Anna Markova Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 foto: Anna Markova foto: Anna Markova foto: Anastassia Volkova 14 Station Narva  foto: Anna Markova Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 foto: Debora Bah foto: Anastassia Volkova foto: Marta Khrshanovskaya foto: Anastassia Volkova 15 Station Narva festivalil toimusid kontsertide kõrval ka kunstiaktsioonid, arutelud, töötoad. See oli üks Ida-Virumaa suursündmusi, mille korraldamisele Integratsiooni Sihtasutus õla alla pani. Koostöötegevused noortele Ühiskonnaelus osalemist toetavate tegevuste puhul on fookus noortel – toetatakse eelkõige noortega töötavate organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse, aga ka erasektori ühistegevusi. Toimus 15 koostöötegevust soodusta- Noorte nägemust ühiskonnale vahen- vat üritust, millest võttis osa 1140 siht- das Tallinnas peetud noortefoorum, rühma liiget. Piirangute tõttu jäid osad kus paneeldiskussioonide ja töötubade üritused ka ära või lükkusid edasi. Aasta kaudu suurendati noorte sotsiaalset teises pooles leiti ideekorje käigus part- kaasatust. Hoolivusele ja aktiivsele kaa- nerid lõimumisalaste koostöötegevuste samõtlemisele rõhus suvekool „Hoolin, korraldamiseks 2020. aasta oktoobrist kaasan ja mõistan 2.0“ Tallinnas, kus 2021. aasta aprillini. osalesid ka erivajadusega noored. ÜRO 75. aastapäevale pühendatud noorte Toimunud sündmustest õige mitme arvamusfestivalil Tallinnas olid vaatluse teema oli seotud meedia ja kommuni- all rände, jätkusuutlikkuse, inimõiguste, katsiooniga. Nii näiteks pidasid Narva kliimamuutuste jm globaalsed teemad. noored kommunikatsioonifestivali, kus sai töötubades lihvida oma oskusi mee- Mitmed koostegevust soodustavad ette- dia kirjaoskuse, väitluse või emotsioonide võtmised olid seotud ajaloo, kultuuripä- juhtimise teemal. Tallinna koolinoored randi ja kombestikuga. Näiteks Narvas osalesid meediaseminaridel, et arendada peetud koosmeeleüritus „Eesti Vabariik meediakriitilisust ja tunda ära valeuudi- 102“ ja „Narva rahvamatk 2020“ kesken- seid. Tallinnas toimus kommunikatsiooni- dusid Eesti ajaloole. Kosel peeti sealsele ja tehnoloogiakonverents, kus julgustati ajaloole pühendatud konverents. Laagna eesti keelest erineva emakeelega noori külas tutvustas eesti ja vene kogukond valima kommunikatsiooni, meedia ning üksteisele oma vastlakombeid. Saare- tehnoloogiaga seotud erialasid. maa kultuuritöötajad sõitsid Narva, tutvumaks sealsete kultuuriobjektide Õppimisvõimalustega tutvusid ka ja -töötajatega. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Tallinna Läänemere Gümnaasiumi vene emakeelega noored reisil Tartusse ning elukutsevalikute horisonti laiendas filmi- tööstuse võimalusi tutvustanud seminar Narvas. Õpilaste ja õpetajate suhetele oli pühendatud Tallinnas õpetajate kon- Ühised tegevused verentsil peetud foorumteatri etendus, julgustavad noori mille ettevalmistamise käigus läbisid rääkima rohkem kaasa noored nii avaliku esinemise kui ka ühiskonnaelus. foorumteatri koolitused. 16  foto: Anastassia Volkova Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 foto: Narva Eesti Selts foto: Kirill Jakušev foto: Anastassia Volkova 17 Eri rahvusest inimeste omavahelist suhtlust aitasid edendada Narva kommunikatsioonifestival, koosmeeleüritus „Eesti Vabariik 102“ ja Narva rahvamatk. Vabatahtlike programm Suvel käivitas Integratsiooni Sihtasutus Vabatahtlike programmi eestvedajad on vabatahtlike programmi, millega on liitu- Tallinna eesti keele maja õpetaja Mari nud 130 vabatahtlikku üle Eesti. Kogu- Taalmann ja koostöötegevuste koordi- konna loomine sai alguse „Keelesõbra“ naator Ave Landrat. Programmi oskus- programmist, kus vabatahtlikud paku- liku korraldamise eest pälvis sihtasutus vad eesti keele õppijatele suhtluskeele Vabatahtlike Värava kvaliteedimärgise praktikat. Tekkis soov kaasamisvõimalusi „Vabatahtliku sõber“. mitmekesistada. Vabatahtlikud löövad kaasa Integratsi- ooni Sihtasutuse tegemistes Tallinnas, Narvas, Tartus ja mujal Eestis. Veebi- põhistes tegevustes saavad osaleda ka välismaal viibijad (nt „Keeleruleti“ men- torid). Lisaks „Keelesõbra“ programmile ja „Keeleruleti“ sarjale on vabatahtlikud toeks Eestisse tagasipöördujatele ja abistavad erinevatel kontaktkohtumistel. Rahvusvaheline lõimumiskonverents 12.–13. novembril toimus Tallinna Lauluväljakul konverents „Kommunikatsioon mitmekesises ühiskonnas: üksteise mõistmine vaatamata erinevustele“. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Rahvusvahelisel konverentsil esinesid Ülekannet sai jälgida konverentsi veebi- juhtivad lõimumisvaldkonna teadlased, lehel integrationconference.ee ja ka eksperdid, praktikud ja poliitikakujun- ERRi portaalis. Esitlustega saab konve- dajad. Üles astus 15 põhikõnelejat, neist rentsi kodulehel tutvuda ka praegu. 7 välismaalt. Viirusolukorra tõttu osale- sid välisesinejad interneti vahendusel. Esimest korda toimus päev enne konve- rentsi seminar Narvas, kus esines neli Konverents korraldati hübriidvormis – eksperti. kohapeal sai sellest osa ligi 70 inimest, interneti vahendusel 1717 inimest. Sündmust modereeris Johannes Tralla. 18  Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 fotod: Ardo Kaljuvee 19 Konverentsi peeti hübriidvormis: esinejad ja veidi publikut hajutatult konverentsiruumis, enamik osalejaid arvutiekraanide ees. Konverentsi kandis üle ERRi portaal ja konverentsi koduleht. Strateegiline eesmärk 2: Teadmised eesti kultuuriruumist ja eesti keele oskus eesti keelest eri- Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 neva emakeelega inimeste hulgas on paranenud, sihtgruppidel on ligi- pääs tänapäevastele kvaliteetsetele eesti keele õppimise ja praktiseeri- mise võimalustele. 20 Keeleõpe ja teadmised kultuuriruumist Kuna edukaks hakkamasaamiseks Eesti ühiskonnas on keeleoskus Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 võtmetähtsusega, tuleb keeleõppe võimalusi laiendada ja kvaliteeti parandada. Keeleõppe juures on väga oluline tutvustada ka Eesti kultuuriruumi ja pakkuda võimalust eesti keelt praktiseerida. • eesti keele majade tegevus: nõus- tamine, keele- ja kultuuriõpe, keele- õpet toetavad tegevused ja üritu- sed, koostöö partneritega Edukaks • paindlik lõimumisprogramm välis- hakkamasaamiseks päritoluga püsielanikele ja uussisse- Eesti ühiskonnas rändajatele on keeleoskus • keeleõpe kitsamatele sihtgruppidele: võtmetähtsusega. Ida-Virumaa haridustöötajad ja ette- võtjad, kolmandate riikide kodanikud 21 Nõustamine keeleõppe ja lõimumise teemadel Integratsiooni Sihtasutus nõustab keele- eeldused, vajadused ja motivatsioon ning õppest, aga ka lõimumisest laiemalt kogutud info kantakse andmekogusse. huvitatud inimesi mitmel moel: Tallinna ja 2020. aastal töötati läbi ligi 1600 inime- Narva eesti keele majas, Eesti Rahvus- se keeleõppesoovid ja selle alusel moo- vahelises majas Tallinnas, kord nädalas dustati keeleõpperühmad nii eesti keele Sillamäel ja Kohtla-Järvel, aga ka tasuta majades kui keeleõppepartnerite juures. infotelefoni ja e-kanalite kaudu. Eriolu- korra ajal viidi nõustamistegevus veebi. Eesti keele õppimise võimaluste tutvus- Aastas pakkus sihtasutus nõustamist tamiseks viidi läbi infotunde ja veebi- ligi 7500 korral. loenguid. Eriolukorra tõttu jäi ära märtsi planeeritud eesti keele mess „KU-ky“ Peamiselt tuntakse huvi eesti keele Kohtla-Järvel ja Tallinnas. õppe ja harjutamise võimaluste vastu. Ligikaudu 90% pöördumistest on seo- Koostöös töötukassaga nõustatakse tud keelekursuste, keelekohvikute, digi- tööandjaid, kes soovivad oma töötajate lahenduste ja teiste eesti keele õppega eesti keele oskust parandada. Perso- seotud teemadega. naliseeritud tuge sai 2020. aastal 21 tööandjat. Keeleõppest huvitatute süvanõusta- mise käigus kaardistatakse inimese Nõustati ligi Töötati läbi ligi Tuge sai 7500 1600 21 korral inimese õppesoovid tööandjat Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 22 Keelekursused Tallinna ja Narva eesti keele majas asus Suvine kohtumine keelefirmadega andis 2020. aastal õppima 58 rühma, kokku kindluse, et veebikursused on vajalikud 932 inimest. Keelt õpiti A1–C1 tase- ning õpetajad ja õppijad distantsõppeks mel, suhtluskeele kõrval tegutsesid ka valmis. Raskustest toodi välja digiõppe- grammatika- ja häälduskursused. Edukad vahendite nappus ning asjaolu, et veebi- lõpetajad, kes läbisid 75–100% kursuse kursus on intensiivsem kui tavaõpe mahust, said õiguse jätkata eesti keele klassiruumis. See-eest on testimine ja õpinguid järgmisel tasemel. Neid inimesi testitulemuste analüüs veebis kordades oli eesti keele majades 2020. aastal 286. mugavam. Eriolukord lükkas hoo sisse eesti keele Sügisel algas 160 õpperühmas üle tasuta veebikursustele, mida korralda- Eesti taas auditoorne õpe, millest sai sid sihtasutuse partnerid. Huvi oli suur ja osa 2560 inimest. Kõige suuremat õppegrupid täitusid kiiresti – mais, juunis huvi pakkusid õhtusel ajal toimuvad B1 ja juulis asus 92 kursusel õppima 1472 tasemel kursused, sellal kui A1 tasemel täiskasvanut. Veebivorm muutis kursu- keeleõppe vastu hakkab huvi nii Ida-Viru- sed kättesaadavaks ka inimestele väikse- maal kui ka Harjumaal juba vaibuma. matest Eesti kohtadest ja välismaalt. Eesti keele majades Keeleõppepartnerite korral- Neist puhtalt veebi- asus õppima datud kursustel õppis kursusel osales 932 4032 1472 inimest inimest inimest Keelekümbluslaagrid ja pereõpe Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Juulist septembrini toimus kolm keele- tembrini viidi läbi kaheksa laagrivahetust kümbluslaagri vahetust Saaremaal. Eesti 106 noorele, kes valdavalt olid pärit keele harjutamise võimalust pakuti 50 Ida-Virumaalt. inimesele täiskasvanute laagris ja 46 inimesele perelaagris. Osalejad käisid Pereõpe pakkus palju koduseid üritusi – ekskursioonidel, osalesid õpitubades ning sünnipäevi, grillimisi, jaanilaupäeva tähis- tutvusid piirkonna ajaloo ja kultuuriga. tamist, aga tehti ka väljasõite. Õpe toimus Võrumaal ja Tartus ning kokku tegeles Koolinoortele korraldati perelaagreid, keeleõppesse tulnud noortega 18 peret. kus nad said eesti keelt õppida omaea- Kõikidel eesti peredel olid lapsed ja lapse- liste eestlastega suheldes. Juunist sep- lapsed, kes tegutsesid tugilastena. 23  foto: Silja Joon Pärnu suhtlusklubi õppekäik Keeleõpet toetavad tegevused Eesti keelt saab tavatundide kõrval omandada ka põnevate kultuuri- liste ja klubiliste tegevuste abil. Mitukümmend tegevust, mida Eesti keele majad pakuvad, võimaldavad valida just oma keeletasemele sobiv Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 ettevõtmine. Tallinna ja Narva eesti keele maja kor- Õppekeskus OÜ kokku pandud prog- raldasid väljasõite 725 keeleõppijale. ramm oli üles ehitatud nii, et pered Õppekäike tehti nt Eesti Meremuuseumi, saaksid koos aega veeta ja õppida Viimsi Rannarahvamuuseumi, Lennusa- tundma eesti keelt ja kultuuri. Külastati damasse, Eesti Arhitektuurimuuseumi, Jääaja Keskust, Eesti Vabaõhumuuse- C. R. Jakobsoni majamuuseumi, Lydia umi, Rakvere ning Narva linnust. Giidid Koidula majamuuseumi, Maarja-Magda- ja tegevusjuhendajad õpetasid lapsi läbi leena Gildi, Eesti Disaini- ja Tarbekunsti- mängu ja põnevate tegevuste, bussisõi- muuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi. du ajal täideti töölehti. Tegevustest sai osa 966 inimest. Üldine meelsus oli Eesti keele aktiivsemale kasutamisele entusiastlik ja perede tagasiside positiiv- aitas kaasa ka projekt, mis oli suunatud ne. Paranesid osalejate teadmised eesti ennekõike Ida-Virumaa vähekindlusta- keelest ja kultuurist ja saadi võimalus tud lastega peredele. veeta aega pere keskel. 24 foto: Pille Maffucci foto: Kadri Raigo Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 foto: Pille Maffucci 25 Tallinna ja Narva eesti keele maja õppekäigud Tartusse, Tallinnasse ja Jõgevamaale. Üritused laiemale ringile Eesti keele majade korraldatud üritustele on oodatud ka need, kes keelekursustel ei osale. Nii toimusid Narva eesti keele majas regulaarselt näiteks retrofilmi-, lauamän- gu- ja vestlusõhtud huvitava persooniga, viidi läbi pärimuskultuuri kursus, lauldi ja käidi avastamas Virumaad. Kohtla-Järvel Sügisel lisandusid ja Sillamäel viidi läbi tandemõpet, Kohtla- keeleõpet toetavate Järvel peeti mängudeõhtuid ja keelejälgi- tegevuste kavva uued jate kohtumisi. Tehti väljasõite Purtses- se, Avinurmele, Keila-Joale ja Arvo Pärdi põnevad sarjad. Keskusesse. Suvel toimus tandemlaager Harjumaal Rummus ja kirjanduslaager Saaremaal, kus osalesid nii Ida-Virumaa kui Harjumaa elanikud. Narva eesti keele maja laiema sihtgrupi üritustest võttis aasta jooksul osa 1899 inimest. reeded, suhtlusklubi algajatele „Algaja Tallinna eesti keele majas toimusid õnn“, filmiõhtute sari koostöös Sõpruse regulaarselt õpikojad meedia, keraamika, kinoga, Eesti tähtpäevadega tutvumine kokanduse ja pärimuskultuuri teemal. Eesti Vabaõhumuuseumis, suhtlusklubi Aset leidsid filmi-, lauamängu-, arutelu- edasijõudnutele, suhtlusklubi „Maailma ja viktoriiniõhtud. Koos käis lugemisklubi, rahvaste toidud“ Pärnus ja virtuaalsel lastevanemate suhtlusklubi ning keele- kujul „Keelerulett“. Alustas ka loodus- jälgijate rühm. matku ja keeleõpet ühendav sari „Metsa- mäng“. Tallinna eesti keele maja laiema Sügisel lisandusid keeleõpet toetavate ringi üritustest võttis aasta jooksul osa tegevuste kavva uued sarjad: muuseumi- 2008 inimest. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Narva eesti keele maja Tallinna eesti keele maja üritustest võttis osa üritustest võttis osa 1899 2008 inimest inimest 26  foto: Pille Maffucci Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 foto: Pille Maffucci foto: Silja Joon foto: Krista Tõldmaker 27 (Ülevalt vasakult) Narva eesti keele maja korraldatud Saaremaa kirjanduslaager ja tandemlaager Harjumaal ning Tallinna eesti keele maja eestveetav „Maailma rahvaste toidud“ suhtlusklubi Pärnus ja pärimuskultuuri õpikoda Tallinnas. Näiteid leidlikest viisidest keeleõpet toetada Tallinna ja Narva eesti keele maja õpetajate eestvedamisel hakkas toimuma veebipõhine eestlaste ja eesti keele õppijate kohtumise vorm „Keelerulett“. Lühivestluste formaadis on võimalik piiratud aja jooksul vestelda juhuslikul, grupis etteantud teemal, ja nii mitu ringi järjest. Veebikohtumised toimusid Zoomis kaks korda kuus, kokku tehti 405 külastust. Septembrikuus jõudis lavale oma- laadne keeleõppe- ja lõimumis- projekt – räpiooper „Karma“. Lavastuses osales ligi 60 inimest, sh 30 näitlejat ja 30 tantsijat, toeks oli professionaalne loome- meeskond Neeme Kuninga juhtimisel. Suurvormi ettevalmistus algas osaluskatsetega kevadel ja laulu- ja lavaproovid kestsid läbi suve. „Karma“ etendusi käis vaatamas 218 inimest ning seda näeb ka YouTube’is. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Septembris kutsusid Narva eesti keele maja õpetajad ellu tandem- koori. Valmistati ette aastane tegevuskava, leiti dirigendid, kuulutati Ida-Virumaa keeleõpetaja- välja lauljate konkurss ning valiti välja tele korraldati õppereise koorilauljad. Konkurss osutus popu- Lõuna-Eestisse. Neile laarseks ning kõik soovijad koori ei tutvustati Eesti kultuuri- pääsenudki. Koori kuulub 45 lauljat, ruumis olulisi paiku ja kelle emakeel on kas eesti või vene jagati ideid, kuidas siduda kultuuri- keel. Kindlasti soovib koor kaasa teemat keeleõppega. Kahest kahe- teha kooslaulmispeol „Sõida tasa päevasest õppereisist võttis osa 71 üle silla“, mida Narva eesti keele eesti keele kui teise keele õpetajat. maja ette valmistab. 28  Elava suhtlemise võimaluse pakkumi- seks kutsuti ellu mentoriprogramm „Keelesõber“. See ühendas 885 inimest üle maailma: 410 vabataht- likku mentorit aitasid 475 eesti keele õppijal e-kanalite vahendusel kõne- keelt harjutada. Enamus mentoreid oli Eestist, kuid neile lisandus eestlasi 18 riigist üle maailma. Keele- õppijad olid valdavalt Eesti elanikud, üksikud neist asusid ka Soomes ja Venemaal. „Keelesõbra“ esimene hooaeg lõppes tänuüritusega 19. mail ja sügisest startis prog- ramm uue hooga. Neile, kes eesti keelt juba mingil määral oskavad, on hea koht selle vabamas õhkkonnas harjutami- seks keelekohvik. Iganädalaselt toimus aastas üle Eesti 29 keele- kohvikut. Seoses koroonaviiruse levikuga pidid osad keelekohvikud end küll vahepeal sulgema, et olude leevenedes jätkasid taas. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Novembris tähistati Tallinna muuseumipedagoogidele kodanikupäeva. Inte- korraldati neli päeva kestnud õppe- gratsiooni Sihtasutuse programm, kus jagati teadmisi veebilehel ilmus sel puhul sellest, mida keeleõppe eesmärgil e-viktoriin, mida lahendas muuseumi tulnud inimestele ligi 5000 inimest. Õhtuleht avaldas ringkäiku tehes arvestama peab. oma veebilehel viktoriinist lühiver- 21 osalejat valmistasid ette ka siooni, kus Eesti kohta huvitavaid muuseumitunni kavad eesti keelest fakte arvas ära ligi 11 000 inimest. erineva emakeelega inimestele. 29 Paindlik lõimumisprogramm Paindlik lõimumisprogramm toetab paremat sisseelamist Eesti ühis- konda. Selle käigus saavad välispäritoluga püsielanikud ja uussisse- rändajad õppida eesti keelt, valmistuda kodakondsuse eksamiks ja tutvuda eesti kultuuriga. Kodakondsuskoolitustega alustati Rahva Muuseum ja MTÜ Tartu Rahvus- koroonaviiruse leviku tõttu alles augus- vaheline Maja Tartumaal. tis. 119 osalenust läbisid programmi täismahus 66. Osalejatele on eriti huvi pakkunud aktiiv- õppeprogrammid nagu „Eestlane kui Eesti suhtluskeelekursustel õppis 736 loodusrahvas“, kus tutvutakse ERMi näi- inimest. Seoses eriolukorraga läksid kõik tustega ja räägitakse eestlaste suhetest õppegrupid märtsis üle distantsõppele, loodusega, tutvustatakse rahvakalendri mis kestis suveni. Kursuste kvaliteet aastaringi, eesti keelt, hooajalisi tradit- oli paljude koolitajate sõnul samaväär- sioonilisi töid ning valmistatakse rahvus- ne tavaõppega, küll aga kannatas õpe toitu. Teine õppijate seas populaarne Ida-Virumaal, kuna paljudel osalejatel aktiivõppeprogramm on „Regilaulust puudus korralik internetiühendus ja/või popini“, kus tutvutakse temaatiliste ERMi tehnilised vahendid. Sügisel kursusi ei näituste ja tuntumate tantsumängudega korraldatud ja järgmised kursused 256 ning lauldakse koos. inimesele algasid jaanuaris 2021. Paindlik lõimumisprogramm pakub Eesti kultuuriruumi tutvustamiseks võimalust parandada oma keeleoskust Eestis elavatele välispäritoluga püsi- eesti keele ja kultuuri tundmise klubi- elanikele ja uussisserändajatele viisid des. Seoses eriolukorraga said need koolitusi läbi MTÜ Eesti Instituut, MTÜ käivituda alles maikuust. Kokku tegutses Rahvusvaheline Maja ja Eesti Rahva aasta jooksul üle Eesti 14 sellist klubi. Muuseum. Nendes programmides osa- les kokku 1352 inimest, kellest 1049 Koolitati uusi eesti keele ja kultuuri tund- Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 läbis kultuurimooduli täies mahus ning mise klubide eestvedajaid. Juunika Kooli- 303 osaliselt. tus OÜ korraldas koolituse 43 inimesele, programm oli sisutihe ja osalejad rahul. Eesti Instituut korraldas üritusi ja õppe- Uued eestvedajad saavad end proovile käike Harjumaal ja Ida-Virumaal, Eesti panna 2021. aastal avatavates klubides. Kodakondsus- Eesti keele ja kultuuri Kultuuriga tutvumise koolitusel osales tundmise klubides osales koolitusel osales 119 224 1352 inimest inimest inimest 30 Koostöövõrgustikud Ida-Virumaal on äärmiselt oluline tõhustada koostööd asutuste vahel, kes panustavad lõimumisse. Narva eesti keele maja arendab koos- oma emakeele ainulaadsusest. Kogumik tööd TalTech Virumaa Kolledži, Ida- on mõeldud keelekümbluslasteaedade Virumaa Kutsehariduskeskuse ja õpetajatele, kes osalesid 2020. aastal Ida-Virumaa keskraamatukogudega. Narva eesti keele majas häälduskur- Fookuses on ka kohalikud omavalitsused susel ning saavad kasutada raamatut ning koolieelsed ja keskastme haridus- oma igapäevatöös. Luuletuste autor on asutused. 2020. aasta alguses laien- ETV+ saatejuht ja lasteaiaõpetaja Julia dati eesti keele õppe võimalusi Kohtla- Kalenda, kelle kirjutatut toimetas eesti Järvel ning sügisest hakati pakkuma luuletaja ja tõlkija Eda Ahi. Kogumikus on eesti keele õpet toetavaid tegevusi 15 eesti-vene lasteluuletust ja lauamäng Jõhvi elanikele. Narvas alustas tegevust õpitu harjutamiseks. lastevanemate toetamise klubi. Tallinna eesti keele maja alustas 2020. Narva eesti keele maja õpetaja Julia alguses koostööd Tallinna Keskraamatu- Viirsalu koostöös õpetaja Pille Maffucci- kogu ja Arhitektuurimuuseumiga, mis ga käivitas projekti VURR. Selle käigus on esimesed koostööalgatused laiemast loodi hariv lasteluuletuste kogumik, mis koostöövõrgustiku loomise plaanist räägib lastele fantaasiarikkas keeles käi- Tallinna kultuuriasutustega. Märtsist tumisreeglitest, hügieenist, meie planee- laiendas Tallinna eesti keele maja tege- dist, värvidest ja taimedest, toidust ja vusi Tartusse ja Pärnusse. Keeleõppe metoodikamaterjalid Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Eesti keele iseseisva õppimise toetamiseks valmisid keeleõppija kalender, keeleõppuri lauamäng ja keelekohviku metoodika juhend koos ülesandekoguga. Keelekohvikute metoodika tutvustami- Teabematerjali „Juhend iseseisvaks seks on tellitud 2020. ja 2021. aastal keeleõppeks“ uuendatud käsikiri on kolmeetapiline kahepäevastest moodu- keeletoimetatud, tekstid tõlgitud vene ja litest koosnev koolitus, kuhu on oodatud inglise keelde ning valminud on materjali nii keelekohvikute eestvedajad kui ka tei- illustreerivad joonistused. Juhend ilmub sed eesti keele mitteformaalsete tege- trükist 2021. aastal. Trükisest välja vuste läbiviijad (sh tööandjad). Oktoobris jäänud materjalid süstematiseeritakse toimus koolituse esimene moodul. veebis kasutatavateks, neile lisandu- vad veebimaterjali sõnavara õppimist soodustav „Keeleõppija kalender“ ning suhtlusjulgust arendavad ülesanded keelekohvikute metoodikakogumikust. 31  Valmisid mitmed eesti keele iseseisvat õppimist hõlbustavad materjalid. Keeleõppe eriprogrammid Ida-Virumaal Ida-Virumaal korraldab Integratsiooni Sihtasutus keeleõpet ka kitsa- Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 matele sihtgruppidele: haridustöötajatele ja ettevõtjatele ja firmade võtmetöötajatele. Piirkonna ettevõtjad ja ettevõtete Uued keelekursused algasid oktoobri- võtmetöötajad saavad õppida ärialast kuus. Avati kaheksa õpperühma, kus eesti ja inglise keelt. Sellega soodusta- eesti keelt õpib 40 ja inglise keelt 43 ini- takse uute töökontaktide teket ja piir- mest. Kursused kestavad suveni 2021. konna ettevõtlust. 2019. aastal alanud kursused lõppesid 2020. aasta veebru- Ida-Virumaa haridustöötajatele mõel- aris. Ärialast eesti keelt asus õppima 51 dud õppeprogrammis asus 2019. aasta ja inglise keelt 70 inimest. 200-tunnise sügisel eesti keele oskust parandama kursuse läbis edukalt 45 inimest. Rüh- 120 üldharidus- ja koolieelse lasteasu- maõppe kõrval oli tähtsal kohal mitte- tuse õpetajat. formaalne õpe, sh klubikohtumised. 32 Eriolukorra tõttu tuli kursused märtsi taganeda. Sellest hoolimata käisid keskel peatada. Kaaluti ka jätkamist kaheksa inimest eksamil ja kuus neist e-õppe vormis, ent tehnilistel põhjustel sooritas selle edukalt. ja tulenevalt asjaolust, et koroonaaeg pani õpetajatele niigi tavalisest suurema 2020. aastal viidi esmakordselt läbi koormuse, ei peetud seda heaks lahen- hange eesti keelest erineva emakeelega duseks. Kui eriolukord mai keskel lõp- töötajate individuaalse keeleõppe kor- pes, oleks olnud võimalik veel kuu aega raldamiseks lähetuses. Seoses sellega kursusi teha, ent kuna kuu ajaga polnud toimus ühe Ida-Virumaa sotsiaalvald- võimalik ette nähtud koolitusprogrammi konna töötaja neli nädalat kestnud eesti pakkuda, otsustas koolitaja lepingust keele praktika Koeru Hooldekeskuses. Ärialase eesti ja inglise Sellise varasema Eesti keele keele õpet alustas kursuse läbis õppes osales 83 45 120 inimest inimest kooli- ja lasteaiaõpetajat Keeleõpe kolmandate riikide kodanikele 2020. aasta juunist 2022. aasta lõpuni pakub Integratsiooni Sihtasutus eesti keele õpet kolmandate riikide kodanikele Eestis. Plaanis on pakkuda keeleõpet 500-le kolmandate riikide kodanikule. Kahe aasta jooksul 2020. aastal tegeleti sihtrühma vaja- pakub sihtasutus keele- duste ja ootuste uurimisega ning viidi õpet 500-le kolmandate Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 läbi riigihange teenusepakkujate leid- riikide kodanikule. miseks. Alustati keeleõppe huviliste kaardistamist, viidi läbi rühmanõusta- mised ja täiendati keeleõppe võimaluste rubriiki sihtasutuse veebilehel. 33 Strateegiline eesmärk 3: Eestis elavad rahvusvähemused hoiavad ja väärtustavad oma kultuuri- traditsioone ning teevad tihedat Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 koostööd nii omavahel kui ka teiste valdkondade kultuurikorraldajatega, teadlikkus kultuurilisest mitmekesi- susest on ühiskonnas kasvanud. 34 Kultuuriline mitmekesisus ja Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 rahvusvähemuste väärtustamine Eestis elab ligi 200 rahvuse esindajaid. Eesti keele oskuse, ühiste demokraatlike väärtuste ja eesti kultuuriruumis orienteerumise kõrval on oluline luua soodsad tingimused siinsete rahvusvähemuste kultuuritraditsioonide hoidmiseks ja kultuurielu arendamiseks. • lõimumisvaldkonna preemiad • mitmekesisuse päeva ja rahvuste • rahvuskultuuriseltside tegevuse päeva tähistamine baasrahastus • seminarid, töötoad ja koostöö- • rahvusvähemuste kultuuriseltside päevakud projektide toetamine • praktika pilootprogramm eesti kee- • romade mentor lest erineva emakeelega tudengitele • muukeelse info esitamisvõimaluste parandamine 35  foto: Viktor Burkivski Lõimumispreemiate saajad (vasakult): Arkadi Popov, Erkki Kubber, Merili Ginter, Natalia Ermakov, Annela Samuel, Mirjam Matiisen, Jūris Žigurs. Lõimumisvaldkonna preemiad Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Lõimumisvaldkonna preemiad läbisid 2020. aastal värskenduskuuri – muudeti kategooriate sõnastust, pikendati taotluste esitamise aega ning otsustati, et kandideerida saavad juriidilised ja füüsilised isikud, kes pole lõimumispreemiat viimase kolme aasta jooksul saanud. Aasta kultuuritutvustaja tiitli pälvis tuttavaks!“. Sellega tutvustati uussisse- MTÜ Eestimaa Rahvuste Ühendus rändajate hakkamasaamist ja tegemisi X Etnolaada ja XXXII Eestimaa Rahvuste Eestis, arendati kogukondade koostööd Foorumi korraldamise eest. Eestimaa ning suurendati sallivust eri kultuuride Rahvuste Ühendus on panustanud pikka suhtes. Tänu ettevõtmisele sai igas aega paljude kultuuride tutvustamisse maakonnas paremini tundma õppida ja ühiste puutepunktide leidmisse kogu- Eesti paljukultuurilisust ning leida teiste kondade vahel. rahvuste esindajate seast uusi tuttavaid. Aasta sillaloojaks tunnistati MTÜ Eesti Aasta sõnumikandjaks kuulutati Arkadi Pagulasabi üritustesarjaga „Saame Popov, Lääne-Tallinna Keskhaigla juha- 36 tuse esimees ja endine Terviseameti Integratsiooni Sihtasutus tunnustab hädaolukorra meditsiinijuht. Kriitilisel silmapaistvaid lõimumise edendajaid ajal suutis Arkadi Popov olla usaldus- aastast 1999. Premeeritakse isikuid ja väärne kõneisik, ühendades kogukondi organisatsioone, kes on aasta jooksul ning luues mõistmist ja ühist arusaama, aidanud tutvustada Eestis esindatud kul- kuidas panustada koroonaviiruse leviku tuure, luua erineva emakeelega inimeste peatamisse. vahel kontakte ja arendanud koostööd. Aasta sädeorganisatsiooni aunimetuse sai MTÜ Changemakers, kes korraldas noorte arenguprogrammi Changema- kers Academy. Algatus tõi kokku 120 eesti ja vene emakeelega noort, kes tegid meeskonnatööd ja abistasid sotsiaalseid Tunnustatakse neid, ettevõtteid kommunikatsiooni, turundu- kes on loonud erineva se ja müügi alal. Lisaks sai tänu projekti emakeelega inimeste värbamiskampaaniale üle 3300 noore vahel kontakte ja teadmisi sotsiaalsest ettevõtlusest. arendanud koostööd. Kõigi nelja tunnustusega kaasnes 1000 eurot preemiaraha. Auhinnatseremoo- nia toimus 4. detsembril Energia avastus- keskuses ja seda kandis üle ERRi portaal. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 foto: Viktor Burkivski 37 Aasta sõnumikandja – Arkadi Popov  foto: Peeter Ülevain Eestimaa Rahvuste Ühenduse korraldatav Etnolaat toob kokku põnevad maitsed ja kultuurid. Rahvuskultuuriseltside tegevuse baasrahastus 2019. aastal määrati kolmeks aastaks baasrahastus 18 katusorgani- Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 satsioonile, kelle liikmeteks oli 257 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. 2020. aastal jätkati selle otsuse põhjal väljamakseid ja kontrolliti vahe- aruandeid. Eriolukorra ajal viisid mõned rahvus- Ühe toetuse saanud organisatsiooniga vähemuste kultuuriseltside katusorga- on pooleli kohtutee, sest MTÜ Eesti nisatsioonid tegevused üle veebi või Mitmekultuuriline Assotsiatsioon ei tühistasid, suurem osa tegevustest viidi esitanud ettenähtud ajaks aruannet aasta teises pooles ellu. Septembris jäi ega reageerinud paljudele päringutele. haigestumisnäitajate kasvu tõttu ära Seega otsustas sihtasutus toetuse XVII vähemusrahvuste kultuurifestival (23 000 eurot) tagasi küsida. MTÜ „Rahvuskultuuride loomepada“ ning vaidlustas tagasimakseotsuse, selguse Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni peab tooma kohus. Sihtasutuse rahvuste päeva vastuvõtt Kukruse Polaarmõisas. 38 Rahvusvähemuste kultuuriseltside projektitoetus Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetusvoorust jagati 21 projekti vahel 75 500 eurot. Tuge saanud tegevused viidi läbi Tal- • Narva Linna Slaavi Kultuuriselts Svä- linnas, Kohtla-Järvel, Maardus, Kärus, togor (festival „Eesti rahvaste pärg“) Kolkjas, Haapsalus, Narvas, Tartus, • MTÜ Hariduslik-Kirjastuslik Kultuuri- Pärnus, Sillamäel, Valgas, Kuressaares keskus Zlata (viktoriin ja loeng ja Sännas. „Tuntud Vene nimed Eesti ajaloos“) • MTÜ Bõliina (25. aasta juubeliüri- Toetust said: tused) • Ukraina Noorsoo Liit Eestis (rahvus- vaheline laste-noorte festival) • Eesti Aserbaidzaani Noortekeskus IRS (idamaa rahvaste kevadfestival • Eesti Moldova Ühing (Eestimaa „Novruz Bajram“) Rahvuste Ühenduse Etnolaat ja XXXII Foorum) • Rahvamuusika ansambel Zlatõje Gorõ (vene, valgevene ja ukraina • Valgevene Kultuurihariduslik MTÜ muusika Eesti linnades) Lad („Multikultuurne Pärnu“) • Ida-Virumaa Ingerisoomlaste Selts • MTÜ Krusensterni Purjed („Rahvus- (rahvuslilledest pärg) vähemused Eestis: kultuur ja kombestik, II osa“) • MTÜ FUFF (soome-ugri filmifestival FUFF VII) • MTÜ Etnolaat („Valgevene talu kallistab Eesti talu“) • Tallinna Mari Selts (30. aasta juubel ja „Mari Sangari päeva“ tähistamine) • MTÜ Piiri Peal (Rääbu päev ja näitus vanausuliste kangatrükist) • Eesti Mordva Selts (ersa ja mokša rahvalaulu õpituba ja kontsert) • Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi (Pacyorky veebileht ja • MTÜ Vene Romansi Klubi (loobus rakendus) toetusest, sest vene romansi konkurssi ei saanud korraldada; selle • Euroopa Romade Foorum Eestis asemel toetati Eesti Vanausuliste Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 MTÜ (Romfest-Eesti) Kultuuri- ja Arendusühingut) • Tartu Läti Selts (Läti kultuur • Ukraina Kaasmaalaskond Eestis Lõuna-Eestis) (loobus toetusest, sest sündmust • Tšuvaši Kultuuriselts (kultuuriseltsi ei saanud korraldada) 30. aasta juubel ja tšuvaši kultuuri päevad Tallinnas) 39 Roma kogukonna mentorid Valgas võeti tööle roma kogukonna mentorid. Algselt otsiti sellele kohale küll ühte inimest, aga arvestades teema ja sihtrühma keeruli- sust, otsustati pärast tööintervjuusid värvata aastase töövõtulepin- guga kaks mentorit. Mentorid aitavad edendada koostööd roma perede, kohaliku omavalitsuse ja omavalitsusasutuste vahel. Teenust osutatakse tihedas koostöös Valga valla- Mentorid aitavad valitsuse ja valla haridusasutustega. edendada koostööd Mentorid alustasid tööd juunis. Üks roma perede, kohaliku mentoritest on selle aja jooksul uurinud omavalitsuse ja oma- võimalusi, mida pakuvad roma noortele valitsusasutuste vahel. rahvusvahelised organisatsioonid ja ülikoolid. Ta on osalenud roma kogukon- na kohtumistel ning rahvusvähemuste kultuuriseltsidele korraldatud koolitustel, et saada kontakti teiste kogukondade esindajatega. Suhtlusest kogukonnaga on välja tulnud tegevused, mille vastu romad huvi üles näitavad ja mis aitaks laste ja noorte koolis käimist, vajadusel neil ka paremini Valga ellu sulanduda veenab vanemaid selle olulisuses. Näi- – mehed on huvitatud meeste kiriku- teks aitas ta 17-aastasel roma päritolu koori loomisest, naised soovivad õppida neiul sisse astuda kutseõppeasutusse, õmblemist ja noored tegeleda spordiga. 12-aastane tüdruk hakkas käima koolis Sellest tulenevalt valmistab mentor ning 4-aastane poiss lasteaias. Kui lastel ette dokumente, et avada Valgas roma on raskusi kooliülesannete täitmisega, Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 pühapäevakool ja moodustada jalgpalli- abistab mentor ise või lepib kokku roma meeskond. laste õpetajatega, et nad aitaksid lapsi õppeprotsessis. Teine mentor teeb tihedat koostööd Valga õppeasutuste, sotsiaaltöötajate Mõlemad mentorid osalesid Kultuuri- ning vajadusel ka Politsei- ja Piirivalvea- ministeeriumi korraldatud koolitusel meti esindajatega. Ta aitas 16 roma inimõigustest ja isiku andmete kaitsest noorel leida suveks tööd. Mentor suhtleb ning sihtasutuse korraldatud koolitusel aktiivselt roma peredega ning toetab efektiivsest suhtlemispsühholoogiast. 40 Mitmekultuurilisuse tähistamine Koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega 24. septembril tähistati Eestis rahvuste toimusid küll ettevalmistused mitmeke- päeva. Sihtasutus aitas sellele kaasa sisuse päeva tähistamiseks 6. mail, ent nõnda, et tellis kultuuriseltside vastava- seoses eriolukorra ja viiruse levikuga jäid tele üritustele reklaami ja näitas 2019. plaanitud tegevused ära. See-eest tuli aastal Aljona Suržikova tehtud rahvuste Ida-Virumaa rahvusvähemuste kultuuriselt- päeva videot sise- ja väliekraanidel üle sidelt ettepanek teha videoid sellest, mida Eesti. Rahvuste päeval alustati ka tun- nad eriolukorra ajal kodus teevad. Nõnda tud kultuuritegelaste tutvustamist valmisid isuäratavad videod rahvusköögi Facebookis. retseptidest, mida sihtasutuse Facebooki lehel vaadata sai. Seminarid, töötoad, koolitused Koostöös Riigikantseleiga korraldati lemise võtteid ja meetodeid. Iga osaleja eriolukorra ajal kolm veebiseminari sai lahendada just tema organisatsiooni vene emakeelega noortele ja nende arengu jaoks tähtsat küsimust, hiljem vanematele. Teemadeks olid: „Milleks andis koolitaja ka personaalset tagasi- on karantiini vaja ja mis saab edasi?“, sidet ja nõu. Töötoas osales 22 inimest. „Kuidas karantiinis mitte hulluks minna?“ ja „Kas arvutimängud on ikka nii kahjuli- Novembris viis Natalja Zorina läbi koolitu- kud?“. Veebiseminare vaatas otsepildis se efektiivsest suhtlemispsühholoogiast. ja salvestusena üle 300 inimese. Käsitleti kontakti loomist, inimeste moti- veerimist, konflikti ennetamist ja lahen- Augusti lõpus toimus Tallinnas töötuba damist, „raskete“ inimestega suhtlemist rahvusvähemuste kultuuriseltside ja manipulatsioonide vältimist, tagasiside katusorganisatsioonidele, teemaks andmist, stressiga toimetulekut jm. Koo- organisatsiooni arendamine ja noorte litusel osalesid rahvusvähemuste kultuu- Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 kaasamine. Töötoa viis läbi Anton riseltside esindajad ja roma kogukonna Ossipovski ja selles kasutati disainmõt- mentorid. Muukeelne info kultuuriasutustes Juba mitmendat aastat panustatakse muuseumidele ja etendusasutustele, Eesti etendusasutustes ja muuseumides kes soovivad soetada tehnilisi vahendeid sellele, et parandada tehnilist võime- muukeelse info paremaks esitamiseks. kust edastada seal ka muukeelset infot. Selle tulemusel omandas SA Vaba Lava Selle taga on soov luua välispäritoluga sünkroontõlke tehnika ning Tallinna püsielanikele võimalus osaleda Eesti Linnamuuseum ja SA Saaremaa kultuurielus ning aidata seeläbi kaasa Muuseum audiogiidi komplektid. lõimumisele. SA Eesti Kontsert sai enda kasutusse 2019. aasta detsembris avas Kultuuri- likvideerimisel olnud Teater NO99 tehni- ministeerium IV ettepanekute vooru lised vahendid. 41  foto: Martin Mark Koostööpäevaku üks kolmest välja valitud projektist oli Etnoor, mis tutvustab noortele rahvakultuuripärandit ehetes, tantsus, muusikas ja muudes valdkondades. Koostööpäevak kultuuriasutustele Septembris toimus Pühajärvel koostööpäevak rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltsidele. Osa võttis 65 inimest 35-st organisatsioonist. Töötoas sai valida endale sobiva teema booki leht, kuhu saadeti 14 videot. Rah- kolme seast: noorte kaasamine rahvus- vustest oli lisaks eestlastele esindatud Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 kultuuriseltside tegevustesse, rahvuskul- näiteks marid, mäemarid, venelased ja tuuripärandi digitaliseerimine ja turunda- ersad. Videod kogusid detsembri algus- mine ning organisatsioonide arendamine, nädalaga üle 20 000 vaatamise ning sh omatulu teenimine. Kõik meeskonnad peavõidu sai 18-aastase Richard Ras- valisid noorte kaasamise teema. mus videoga „Suitsupääsukese köögi- nurk: mulgi kapsad“. Koostööpäevaku osalejad valisid välja parimad ideed, mille elluviimist toetab Etno reisid toob kokku noored, et nad sihtasutus kokku 9000 euroga. Nen- saaksid oma piirkonna kultuuriseltside deks olid projektid Etno Challenge, Etno tegevust üksteisele tutvustada ning reisid ja Etnoor. Projektidest esimene koostööd teha. viidi ka juba läbi, kaks ülejäänut plaanitak- se korraldada 2021. aasta kevadel. Etnoor pakub 10.–11. klassi õpilastele võimalust saada laagris kokku rahvakul- Etno Challenge konkurss kutsus noori tuuriga tegelevate tuntud inimestega tegema videoid, kus nad tutvustaksid ning tutvuda rahvakultuuripärandiga oma juuri. Loodi YouTube’i kanal ja Face- selle erinevates väljendusvormides. 42 Paremad praktikavõimalused Integratsiooni Sihtasutus koostöös Praktikakohti pakkusid Kultuuriminis- Rahandusministeeriumi ja Kultuurimi- teerium, Siseministeerium, Sotsiaal- nisteeriumiga viib 2020. aasta oktoob- ministeerium, Haridus- ja Teadusminis- rist 2021. aastal märtsini läbi praktika teerium, Majandus- ja Kommunikatsioo- pilootprogrammi avalikus sektoris. See niministeerium, Justiitsministeerium, on suunatud 19–25aastastele eesti kee- Rahandusministeerium, Riigikantselei lest erineva emakeelega bakalaureuse- ning Õiguskantsleri Kantselei. Kokku õppe viimase õppeaasta või magistriõppe 14-le praktikakohale kandideeris 34 tudengitele. Projekti viib ellu MTÜ Lasna- tudengit. idee ja sellega soovitakse tõsta sihtgrupi teadlikkust ministeeriumides ja teistes Praktikantidele korraldati koolitus „Ini- riigiasutustes töötamise võimalustest mene kui bränd“ ning praktika juhendaja- ning julgustada neid tulevikus kandideeri- tele ja värbamisspetsialistidele praktika ma avaliku sektori ametikohtadele. disaini koolitused. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 foto: Anton Semenyura 43 Praktikaprogrammi panustavad teiste seas Dmitri Moskovtsev Rahandusministeeriumist ning Regina Sergejeva ja Anna Tisler-Lavrentjev Sotsiaalministeeriumist. Strateegiline eesmärk 4: Eestisse naasvad inimesed ja uus- sisserändajad kohanevad sujuvalt Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 ühiskonnas, välisriikides elavad rah- vuskaaslased on tihedas kontaktis Eestiga. 44  Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Sujuv kohanemine ühiskonnas, tihe kontakt rahvuskaaslastega Viimastel aastatel on Eestisse saabunud uussisserändajate ja tagasi- pöördujate arv olnud tõusuteel. Nendele inimestele tuleb pakkuda igakülgset nõustamist, et sulandumine Eesti ellu kulgeks sujuvamalt. 2019. aastast veab Integratsiooni • eesti keele laagrid noortele rahvus- Sihtasutus rahvuskaaslaste nõustamise kaaslastele valdkonda ja pakub järgmisi teenuseid: • rahvuskaaslaste kultuuriseltside toetamine • tagasipöördujate ja rahvuskaaslaste • rahvuskaaslaste infovahetuse nõustamine ja kogemuskohtumised korraldamine • tagasipöördumistoetus 45 Hüva nõu kohanemiseks Aasta jooksul nõustas Integratsiooni Sihtasutus 230 tagasipöördujat. Arves- tades seda, et sageli küsitakse infot ka oma laste või elukaaslase jaoks, nõustati 300 inimest. Paljud Päringuid esitati 29 riigist ning nõusta- rahvuskaaslased tutest üle poole elasid sel ajal veel võõr- tõi Eestisse tagasi sil – eksootilisemad riigid olid näiteks Lii- COVID-19 mõju. banon, Boliivia, Argentiina, Venetsueela, Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Ecuador, Mehhiko ja Kõrgõzstan. Peami- selt tunti huvi tagasipöördumisprotsessi alustamise, laste haridustee jätkamise, pakutavate toetuste ja tööturu olukorra vastu. Tuge vajati ka küsimustes, mis puudutasid välismaalasest partneri tagasipöördumise põhjus see, et inime- kohanemist Eestis. ne kaotas võõrsil töö ja puudus kindlus selle leidmiseks lähiajal. Ka mitmete 2020. aastal mõjutas tagasipöördumise riikide poliitiliselt ebakindlad olud (USA, otsust paljuski COVID-19 levik – näiteks Suurbritannia, Venemaa) ajendasid eest- kolmandas ja neljandas kvartalis oli sage lasi tagasi pöörduma. Aasta jooksul nõustati Päringuid esitati 300 29 tagasipöördujat või riigist tema pereliiget 46 Värsked infomaterjalid Valmisid tagasipöördujatele mõeldud Eestisse juba naasnute tagasisidet Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 teavitusmaterjalid: kaks videot, voldi- arvestades pandi kokku kontrollnimekiri kud, postkaardid ja esitlusstendid. praktiliste teemade kohta, mis tagasi- Kõik materjalid on eesti, vene ja inglise pöördujatele tavaliselt kõige enam huvi keeles. Infomaterjalid saadeti 39-sse pakuvad. See annab edasi esmavajaliku Eesti välisesindusse ja need on kätte- info ja juhatab asutusteni, mis teema- saadavad sihtasutuse kodulehel. Samuti dega tegelevad. Koostöös sihtasutuse jagavad materjale sihtasutuse partnerid, praktikandiga valmisid soovitused pare- nt ministeeriumid, politsei- ja piirivalve- maks kohanemiseks Eestis. amet, töötukassa, Eesti Instituut ja hari- dus- ja noorteamet. 47 Kogemuskohtumised 2020. aasta oktoobrist hakati taas läbi Pandeemiast tingitud piirangute tõt- viima tagasipöördujate kogemuskohtu- tu veebivormi viidud kogemuskohtu- misi. Pandeemia tõttu sai neid teha küll mistel said osaleda rahvuskaaslased vähendatud mahus, kuid nende kõrval üle maailma, seda võimalust kasutati õnnestus koostöös töötukassa karjääri- usinasti. Tagasipöörduvatele inimestele keskusega korraldada ka informatiivse- on otsekontakt selle teekonna läbinud maid ja praktilisemaid kokkusaamisi. inimestega väga kasulik ja see toetab sujuvamat kohanemist Eestis. Kogemuskohtumistel jagatakse infot Eesti elu ja eriti tööturu võimaluste Toimus infoseminar kohalike omava- kohta. Oma kogemusi jagas ja teiste litsuste esindajatele, kus tutvustati lugusid kuulas ligi 20 kohtumisel 150 sihtasutuse tegevusi ja lepiti kokku, et tagasipöördujat ja nende peret. kogemuskohtumiste infot levitatakse kohalike omavalitsuste e-kanalites. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 48  foto: Elmo Riig Suvine noortelaager Veneveres tõi kokku võõrsil elavad noored rahvuskaaslased 20 riigist. Noorte rahvuskaaslaste keelelaagrid Suvel toimus kolm kümnepäevast laagrivahetust eesti noortele, kes Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 elavad püsivalt välisriigis. Igas vahetuses osales 22 noort keele- saabusid Eestisse juba 14 päeva enne õppijat, kokku 66 noort 20 riigist, neile laagri algust, et olla nõutud isolatsioonis. lisaks kaheksa tuginoort Eestist, kes olid Lennuliiklus oli raskendatud ja nii näiteks abiks eesti keele õppimisel. jõudis üks USA-st tulnud noor laagrisse pärast 27-tunnist reisimist ja 14-päe- Laagrite korraldamisel juhinduti suvel vast isolatsiooni. Laagrid korraldas kehtinud eriolukorrast väljumise reegli- HeadEst OÜ. test. See tähendas, et mitmed noored Toimus Kokku osales Laagrisse tuldi 3 66 20 laagrivahetust noort riigist 49 Tagasipöördumistoetus Tagasipöördumistoetust maksti 23 Integratsiooni Sihtasutuse kodulehel taotlejale, kokku sai toetust 55 inimest olevale tagasipöördujate alamlehele (taotleja ja tema lapsed). Välja maksti pandi üles elektrooniline küsimustik, 45 631 eurot. mille täitmisel saab inimene teada, kas tal on õigus toetust saada või mitte. Tagasipöördumistoetus on peamiselt suunatud pikka aega võõrsil viibinud lastega peredele. Pika aja ehk kümne aasta nõuet ei kohaldata kuni 30-aastas- tele välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud noortele, et soodustada võõrsil Tagasipöördumis- hariduse saanud inimeste tagasipöördu- toetus on suures osas mist ja tööle asumist Eestis. suunatud pikka aega Uuendati tagasipöördumistoetuse taotle- võõrsil viibinud mise juhiseid ja voldikuid, sest täienenud lastega peredele. tingimuste kohaselt saab toetust maksta ka osalise töövõimega inimestele ning Eestist emigreerunud noortele, kes on läbinud võõrsil magistri- ja doktoriõppe. Tagasipöördumis- Kokku sai toetust Toetusteks toetust maksti (taotleja ja tema lapsed) maksti välja 23 55 45 631 taotlejale inimest eurot Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Liitumine EURES koostöövõrgustikuga 2020. aastal alustas sihtasutus koos- • osaleda Euroopa Komisjoni EURES tööd Euroopa tööturuasutuste koostöö- Akadeemia korraldatud koolitustel võrgustikuga EURES, mille eesmärk on hõlbustada vaba liikumist. Aasta jooksul on arutletud koostöövõi- maluste üle võrgustikku kuuluvate Eesti Liitumine annab võimaluse: asutustega Manpower OÜ ja Expat • tõsta kompetentsi inimeste vaba Relocation Estonia OÜ. Kohtuti Soome liikumisega seotud teemadel ja Läti tööturuasutustega, et jagada • luua lihtsalt kontakte teiste Euroopa kogemusi tagasipöördujatele suunatud riikide sarnaste asutustega tegevustest. Soome tööturuasutusega • teha paremat eestisisest koostööd lepiti kokku, et nad informeerivad seal • luua võrgustik, et toetada ametnikke viibivaid eestlasi koju tagasipöördujatele tagasipöördujate vajaduste pare- mõeldud teenustest. maks mõistmiseks 50 Rahvuskaaslaste infovahetus 2019. aastast tegeleb sihtasutus veebi- võrgustiku korraldatud noorte virtuaal- portraali Globaalne eestlane (Global Es- päevi, millest võttis osa 79 noort 19 tonian) arendamisega. See keskkond on riigist. Esmakordselt toimunud virtuaal- üleilmse eestlaskonna teavitaja üksteise päevade eesmärk oli kokku tuua eesti tegemistest ja võrgustaja kodu-Eestiga. juurtega noored kõikjalt maailmast, et omavahel tutvuda ja mõtteid jagada. Aasta jooksul lisati lehele jaotis „Tugi“, kus on infopesad noortele, tagasipöör- Lehele lisati sündmuste kalender, kuhu dujatele ja eesti keele õppest huvita- postitati 120 sündmuse info. Vahendati tutele. Üleval on info väliseestlastele 200 uudist. suunatud toetuste, õppe- ja abimater- jalide kohta. 2020. aasta lõpus alustati videoosa arendamist, kuhu koondatakse ja posti- Värskendati väliseesti kogukondade tatakse rahvuskaaslaste ja eesti keele andmeid. Kokku on inforuumiga tänaseks õppimisega seotud videod. ühinenud 470 väliseesti seltsi, organi- satsiooni ja gruppi, 320 väliseestlaste Algas koostöö ERRi ingliskeelse por- kogunemise kohta ja Eesti diplomaatilist taaliga ERR News, kuhu postitatakse esindust ja 60 Facebooki rühma. iga nädal Global Estonian Raport, mis sisaldab uudiseid ja sündmusi ja viitab Noortele suunatud alamlehe kaudu omakorda taas Globaalse eestlase vahendati Ülemaailmse Eesti Noorte- veebilehele. Toetus välismaal tegutsevatele eesti kultuuriseltsidele Välismaal tegutsevate eesti kultuuri- 2020. aasta lõpu seisuga oli oma tege- seltside toetusvooru laekus 52 taot- vuse tühistanud seitse toetuse saajat. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 lust. Rahastus määrati 20 projektile Üheksas riigis õnnestus väliseesti kogusummas 40 000 eurot, ent kuna kogukonnal oma projektid siiski ellu koroonaaeg seadis sündmuste toimu- viia: Lätis, Venemaal, Soomes, Suur- misele piiranguid, ei saanud nii mõnigi britannias, Moldovas, Luksemburgis, taotleja raha kasutada ja tagastas selle. Rootsis, Iirimaal ja Saksamaal. Taotlusi laekus Rahastus määrati Toetussummaks oli 52 20 40 000 projektile eurot 51 Strateegiline eesmärk 5: Lõimumistegevustel on tuntav mõju ja need on tõhusalt korraldatud, Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 sihtgruppide rahulolu teenuste kvaliteediga on kõrge. 52  Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Tugev ja tark organisatsioon Integratsiooni Sihtasutuse tegevuse ulatus on viimastel aastatel kiiresti laienenud. Sihtasutus tegutseb nii rakendusliku Selleks, et vastata partnerite ja ühis- asutuse (riiklike ja Euroopa Liidu vahen- konna ootustele, tuleb uuendada organi- dite menetlemine), arenduskeskuse satsiooni sisemisi tööprotsesse, värvata (teenuste osutamine ja arendamine) kui pädevaid inimesi, arendada koostöö- ka kompetentsikeskusena (uuringute ja võrgustikku ja tõhustada sise- ja välis- analüüside läbiviimine, valdkondlik eks- kommunikatsiooni. pertiis). 53  NÕUKOGU 10 liiget SISEAUDIITOR täpsustamisel JUHATUS Irene Käosaar ARENDUSKESKUS RAKENDUSKESKUS TUGIÜKSUS EESTI KEELE MAJA EESTI KEELE MAJA 7 valdkonnajuhti, juhiks Keskuse juht, Administratiiv- TALLINN NARVA juhatuse liige hankespetsialist, direktor (üksuse juht), Juhataja, Juhataja, 4 koordinaatorit kommunikatsioonijuht, 8 eesti keele õpetajat, 8 eesti keele õpetajat, finantsjuht, assistent, assistent, välisprojektide koordinaator, koostöötegevuse 3 nõustajat assistent-personalispetsialist, koordinaator, assistent 2 nõustajat Hinnatud tööandja Sihtasutusel on 5 üksust – 4 tegevüksust (Tallinna eesti keele maja, Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Narva eesti keele maja, arenduskeskus ja rakenduskeskus), mis aitavad täita sihtasutuse tegevusvaldkondadega seotud valdkondlike arengukavade eesmärke, ning tugiüksus. 2020. aasta lõpus töötas Integratsiooni valiti välja viis õpetajat, kes asusid tööle Sihtasutuses 45 inimest, kellest 20 Tallinna ja Narva eesti keele majja ning asus Narvas. Aasta jooksul liitus kollek- viis õpetajat, kes jäävad vabakutselise tiiviga kümme töötajat. Loodi juurde õpetaja staatusesse ja töötavad endale viis õpetaja ametikohta ning tööle asus sobiva koormusega kas eraõpetajana või koostöötegevuste koordinaator. keelekoolide juures. Enne tööle asumist läbisid kõik kümme õpetajat edukalt Inte- Sihtasutuse ja eesti keele majade tun- gratsiooni Sihtasutuse ja Tartu Ülikooli tust hea tööandjana kinnitas õpetajate koostöös sündinud spetsiaalse õpeta- värbamiskampaania, mille konkurss oli jakoolituse programmi A1-A2 tasemel kümme inimest kohale. Konkursi käigus täiskasvanutele eesti keele õpetamiseks. 54 Tegevuse mõjuanalüüs 2020. aastal alustati eesti keele majade tegevuse mõjuanalüüsi. Sellega hinnatakse eesti keele majade tegevuse mõju lõimumisele ning klientide rahulolu. Tehtud on dokumendianalüüs, intervjuee- teenustes mitteosalenuid. Küsitluse ritud sihtasutuse ning Kultuuriministee- tulemuste esitlus, nagu ka ettepanekute riumi eksperte ning viidud läbi küsitlus tegemine edasiste uurimismeetodite Tallinna ja Narva eesti keele maja ja ja seiremetoodika kohta jääb 2021. sihtasutuse klientide seas. Küsitleti ka aastasse. Klienditeekonna parem mõistmine Selleks, et suunata nõustatavaid tõhusamalt just neile vajalike teenuste juurde, viidi läbi kliendihaldussüsteemi ärianalüüs. Välise partneri abil kaardistati juunis Augustis ja septembris toimusid aru- sihtasutuse senised tööprotsessid ja telud, milline võiks olla klientide vajadus- andmekogud ning korraldati fookus- test ja sihtasutuse tööprotsessidest rühma kohtumised Tallinnas ja Narvas. tulenev hea kliendihaldussüsteem. Nendes analüüsiti klientide ootusi kliendi- Oktoobris prioriseeriti funktsionaalsusi teekonnale alates nõustamisest kuni ning aasta lõpus valmistati ette hanke- teistesse tegevustesse jõudmiseni eesti dokumendid. Sihtasutuse klientide ja keele majades. teenuste haldussüsteemi arendamine jääb aastasse 2021. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 E-tööriist kohanemisnõustajatele Sihtasutuse nõustamis- ja infosüsteemi võrgustiku liikmete abistamiseks valmis e-tööriist ehk kohanemis- ja lõimumisteenuste teekonnakaart. E-keskkonna demoversiooni tutvustati E-keskkond Linda on leitav sihtasutuse aasta jooksul partneritele ja saadud kodulehelt. 2021. aastal toimuvad koo- tagasiside põhjal seda ka täiendati. litused kohalike omavalitsuste ja nende Avaliku arutelu käigus valiti keskkonna allasutuste ning piirkondlike vabaühen- nimeks Linda kui lühike ja lihtsasti meel- duste esindajatele, kelle tööd e-tööriist dejääv eestipärane nimi. kergendada aitab. 55  Eesti keele majade Facebooki ja Instagrami lehtedel saavad jäädvustatud paljud toredad hetked. Ühiskonnas nähtav Integratsiooni Sihtasutuse tegemised Sihtasutuse Facebooki kaudu said soo- on regulaarselt kajastatud meediavälja- vijad osa näiteks näitusest „Eesti keele annetes. Kord kvartalis edastatakse õppimise lood“, rahvuskultuuriseltsid soovijatele uudiskirja. Lisaks kodulehele jagasid retsepte oma rahvusköögist ning on sihtasutus esindatud Facebookis ja rahvuste päeval tutvustati tuntud kultuu- Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 YouTube’is. Eesti keele majadel on oma ritegelasi. Üle kanti lõimumiskonverentsi kanal Facebookis ja Instagramis ning ja lõimumispreemiate üleandmist. Narva eesti keele maja õpetajad peavad ka blogi. Eriti just koroonaoludes muutu- sid virtuaalkanalid üha tähtsamaks. Panus arengukavadesse Kaasa sai räägitud sidusa ühiskonna ja Sihtasutuse töötajad annavad oma eksperdipanuse mitmete riiklike arengu- haridusvaldkonna kavade valmimisse. 2020. aastal osaleti arengukavade kokku- aruteludes, mis puudutasid valdkondlikku panekus. arengukava „Rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030“, Eesti keelevaldkonna arengukava 2035“ ja „Haridusvaldkonna arengukava 2035“. 56 Ülevaade nõukogu tööst Ülevaade on koostatud, lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja sihtasutuse põhikirjast. Aruandeperioodil muutus nõukogu liikmelisus. Aasta algul kuulus nõukogusse üheksa liiget, alates 20. maist 2020 on nõukogu kümneliikmeline. Ajavahemikus 01.01.–31.12.2020 kuulusid Integratsiooni Sihtasutuse nõukogusse: 1. BIRUTE KLAAS-LANG nõukogu esimees 2. MARTIN TULIT nõukogu aseesimees 3. PIRET HARTMAN 4. KATRE VÄLI alates 21.05.2020 5. KRISTI VINTER-NEMVALTS 6. PRIIDU RISTKOK alates 14.05.2020 7. VADIM BELOBROVTSEV 01.01.2020–14.06.2020 ja alates 18.09.2020 8. HEIDI UUSTALU 01.01.2020–14.06.2020 ja alates 16.10.2020 9. KÜLLI REMSU 10. ANN RÄÄMET 11. MERLE PÕLD kuni 10.05.2020 Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 Koosolekud 2020. aastal toimus viis nõukogu koos- 4. Võeti teadmiseks juhataja kvartaal- olekut. Olulisemad teemad, mida nõu- sed ülevaated 2020. aasta majan- kogu käsitles: dustegevusest ja 2021. aastaks 1. Võeti teadmiseks ülevaade Haridus- seatud eesmärgid. ja Teadusministeeriumi lõimumis- 5. Muudeti jooksvalt, arvestades riigi- valdkonna tegevustest. eelarveliste vahendite 2020. aasta 2. Integratsiooni Sihtasutuse uue stra- lepinguid, sihtasutuse tegevuskava teegia koostamine. Nõukogu osales ja eelarvet. protsessis ja kinnitas aastateks 6. Pikendati Irene Käosaarega juhatuse 2020–2025 mõeldud strateegia liikme lepingut (kolmeks aastaks). 17.04.2020. 7. Võeti teadmiseks Rahandusminis- 3. Kinnitati 2019. aasta majandusaru- teeriumi kontrolli tulemused sihtasu- anne, sh raamatupidamise aruanne tuses korraldatud riigihangete ja ülevaade nõukogu tööst. menetluse kohta. 57 8. Võeti teadmiseks, et sihtasutus kor- 10. Võeti teadmiseks ülevaade alates raldab järgmised kvaliteedikontrolli 2018. aastast korraldatavate Eesti tegevused: viiakse läbi eesti keele kultuuriruumi tutvustavate tegevus- majade mõjuanalüüs ning töötajate te ehk kultuurimooduli rakendami- ja välispartnerite rahulolu-uuringud, sest. lisaks kaasajastatakse taotlusvooru- 11. Arutati juhatajale 2020. aasta eest de tulemuslikkuse ja mõju hindamise tulemustasu määramist. praktikaid. 12. Kinnitati 2021. aasta audiitoriks 9. Nõukogu tegi kultuuriministrile Grant Thornton Baltic OÜ. ettepaneku muuta Integratsiooni Sihtasutuse põhikirja, et pikendada juhataja ametiaega kuni viie aastani. Olulisemad tulemused Nõukogu leidis, et sihtasutuse tegevuse 3. Üleilmse eestluse programmi senised kõige olulisemad tulemused arendamine koostöös partneritega on järgmised: (Kultuuriministeerium, Välisministee- 1. Sihtasutusel on perioodiks 2020– rium, Siseministeerium). 2025 uus strateegia. 4. Sihtasutus on loonud ja hoiab kom- 2. Kasvanud on sihtasutuse panus petentsikeskuse mainet – osale- pakutavate teenuste kvaliteedi taga- takse valdkondlike arengukavade miseks: korraldati ümber eesti keele koostamises, korraldatakse lõimu- majade juhtimine, koostöös Riigikant- miskonverentse. Sihtasutuse esin- selei innovatsioonitiimiga kavandati dajaid kutsutakse osalema avalikes eesti keele õppe digipöörde projekti diskussioonides ja sõna võtma „Digivärav“, koostati täiskasvanute meedias. eesti keele õppe hea tava. Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 58 Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud Sihtasutuse asutajaõigusi teostava asutuse otsusega (kultuuriministri 25.11.2013 käskkiri nr 1.1-3/364) on määratud Integratsiooni Sihtasutuse nõukogu esimehe kuutasuks 210 eurot ja nõukogu liikme kuutasuks 140 eurot. Summa kokku Nimi Nõukogu / juhatus Periood (EUR) BIRUTE KLAAS-LANG nõukogu esimees 01.01.–31.12.2020 2520,00 MARTIN TULIT nõukogu aseesimees 01.01.–31.12.2020 1680,00 PIRET HARTMAN nõukogu liige 01.01.–31.12.2020 1680,00 KATRE VÄLI nõukogu liige 21.05.–31.12.2020 1029,00 KRISTI nõukogu liige 01.01.–31.12.2020 1680,00 VINTER-NEMVALTS PRIIDU RISTKOK nõukogu liige 14.05.–31.12.2020 1064,00 01.01.–14.06.2020 VADIM BELOBROVTSEV nõukogu liige 1247,27 18.09.–31.12.2020 01.01.–14.06.2020 HEIDI UUSTALU nõukogu liige 1120,00 16.10.–31.12.2020 KÜLLI REMSU nõukogu liige 01.01.–31.12.2020 1680,00 Integratsiooni Sihtasutus I Tegevusaruanne 2020 ANN RÄÄMET nõukogu liige 01.01.–31.12.2020 1680,00 MERLE PÕLD nõukogu liige 01.01.–10.05.2020 595,00 47 488,44 IRENE KÄOSAAR juhatuse liige 01.01.–31.12.2020 (sh tulemustasu 3 850,00) 59 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 3 122 268 1 261 553 2 Nõuded ja ettemaksed 400 543 791 416 3 Kokku käibevarad 3 522 811 2 052 969 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 26 100 26 100 3 Materiaalsed põhivarad 11 345 5 317 4 Kokku põhivarad 37 445 31 417 Kokku varad 3 560 256 2 084 386 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 081 297 589 360 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 343 941 950 129 8 Kokku lühiajalised kohustised 2 425 238 1 539 489 Kokku kohustised 2 425 238 1 539 489 Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 544 897 603 569 Aruandeaasta tulem 590 121 -58 672 Kokku netovara 1 135 018 544 897 Kokku kohustised ja netovara 3 560 256 2 084 386 60 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 6 608 650 5 123 884 7 Muud tulud 0 1 981 7 Kokku tulud 6 608 650 5 125 865 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -2 776 140 -2 094 194 12 Jagatud annetused ja toetused -835 705 -895 230 9 Mitmesugused tegevuskulud -701 596 -733 072 10 Tööjõukulud -1 238 706 -1 089 707 13 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 806 -3 005 4 Muud kulud -463 576 -371 948 14 Kokku kulud -6 018 529 -5 187 156 Põhitegevuse tulem 590 121 -61 291 Muud finantstulud ja -kulud 0 2 619 15 Aruandeaasta tulem 590 121 -58 672 61 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 590 121 -61 291 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 806 3 005 4 Muud korrigeerimised 1 767 0 Kokku korrigeerimised 4 573 3 005 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 390 873 -76 837 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 885 749 345 791 Kokku rahavood põhitegevusest 1 871 316 210 668 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -10 601 0 soetamisel Laekunud intressid 0 2 619 Kokku rahavood investeerimistegevusest -10 601 2 619 Kokku rahavood 1 860 715 213 287 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 261 553 1 048 266 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 860 715 213 287 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 122 268 1 261 553 2 62 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Akumuleeritud tulem 31.12.2018 603 569 603 569 Aruandeaasta tulem -58 672 -58 672 31.12.2019 544 897 544 897 Aruandeaasta tulem 590 121 590 121 31.12.2020 1 135 018 1 135 018 63 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA) 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja-aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest (RTJ), samuti rahvusvahelisest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Bilansipäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid. Välisvaluutas fikseeritud tehingud. Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustused hinnatakse bilansipäeva seisuga ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtivate Eesti Panga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes, kusjuures tegevustuludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajastatakse aga finantstuludes ja -kuludes. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ja hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Hindamisel vaadeldakse igat nõuet eraldi. Nõude hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teadaolevaid kui ka aruandekuupäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuvad ostjate arved hinnatakse maksetähtaja ületamise järgi: (a) 90-180 päeva võrra maksetähtaja ületanud nõuded hinnatakse alla 50% ulatuses; (b) üle 180 päeva võrra maksetähtaega ületanud nõuded hinnatakse 100% ulatuses alla. Toetuse tagasinõudmine. Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Toetuse võib toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata; 5) ettekirjutus toetuse kasutamisega kaasneva rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumiste tagajärgede kõrvaldamiseks on jäetud tähtajaks täitmata; 6) toetuse saaja ei ole täitnud toetuslepingus või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides talle pandud kohustusi. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara. Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 5000 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5000 euro, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni vähe väärtusliku inventarina (varudena)ja vara kasutusele võtmise hetkel kantakse 100%-liselt kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt alates 320 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.Vara amortiseerimine lõpetatakse kui vara lõppväärtus, milleks on summa, mida INSA saaks vara 64 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne võõrandamisel täna, juhul kui vara oleks sama vana ja samas seisukorras, nagu ta on eeldatavasti tema kasuliku eluea lõppedes, ületab tema bilansilist jääkmaksumust. Immateriaalne põhivara. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse immateriaalset põhivara bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalsetel varadel on piiratud kasulik eluiga. Piiratud kasuliku elueaga immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Kui on asjaolusid, mis viitavad, et piiratud elueaga immateriaalse vara kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilise väärtuse, siis viiakse läbi vara väärtuse languse test ja vajadusel hinnatakse vara alla tema kaetavale väärtusele. Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaaalse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Infotehnoloogiline riistvara 3 aastat Muu amortiseeruv põhivara 5 aastat Rendid Kapitalirendina kajastatakse selliseid renditehinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõiki ülejäänud renditehinguid kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rendileandja poolt tuluna ning rentniku poolt kuluna. Annetused ja toetused Toetused ja annetused jagunevad tegevustoetusteks ja sihtotstarbelisteks toetusteks ehk sihtfinantseerimiseks. Sihtfinantseerimine võib olla antud tegevuskuludeks ja põhivara soetuseks. Sihtfinantseerimisena kajastatakse projektipõhiselt saadud toetusi, mida iseloomustab kindel eesmärk koos näitajatega, mille alusel eesmärgi täitmist mõõdetakse, ajakava ja rahaline eelarve. Toetuse andja või vahendaja nõuab projekti kohta detailset aruandlust koos kulutuste kohta andmete esitamisega ning raha ülejääk nõutakse projekti lõppedes saajalt tagasi. Toetust loetakse põhivara sihtfinantseerimiseks, kui selle kasutamise põhitingimuseks on kindlaksmääratud põhivara ost, ehitamine või muul viisil soetamine. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse materiaalse või immateriaalse varana ja tuluna põhivara sihtfinantseerimisest samas perioodis, mil tehti kulutused. Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks annetused ja toetused on mõeldud. Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata või kulutusi pole tehtud, kajastatakse saadud vahendeid sihtfinantseerimise ettemaksena ehk kasutamata sihtfinantseeringuna. Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samadel perioodidel kui toetuste saajad. Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana, võetakse toetus kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat. Kui sihtfinantseerimise andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused ja saajal on aasta lõpu seisuga sihtfinantseerimisega seotud nõudeid või kohustusi andja või saaja ees, esitab saaja andjale või vahendajale sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude kohta aasta lõpu seisuga teatise. Tegevustoetused on toetused, mida toetuse saaja võib suuremal määral kasutada oma äranägemisel, sh kas tegevuskulude või investeeringute soetamiseks. Toetusega võib kaasneda aruandlus tehtud kulutuste kohta, kuid see võib ka puududa. Eelarveaasta lõpuks järelejäänud raha võib nõuda tagasi, kuid sageli jäetakse see saajale järgmise perioodi kulutuste katteks. Siin kajastatakse mitmesuguseid toetusi, mille korral on määratletud küll eesmärk, kuid mille kasutamise otstarve ei ole täpselt määratud. Tegevustoetused kajastatakse laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel kuluna. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepitakse kajastamise viisis eelnevalt omavahel kokku. Toetuse andjaga lepitakse kokku toetuse liik ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Tulud Tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingus fikseeritud perioodi(de) kohta. Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Tulu kajastatakse siis, kui sihtasutusel tekib summale nõudeõigus. 65 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Kulud Tegevuskuludena kajastatakse sihtasutuse tegevusega seotud kulusid. Kuludesse kantakse kõik aruandeperioodil tehtud kulud, sealhulgas perioodilised kulud. Kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulude kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Kulusid kajastatakse samal perioodil kui nendega seotud tulusid. Sihtasutuse tegevuskulude on jaotatud tööjõukuludeks, majanduskuludeks, antud toetusteks, põhivara kulumiks ja muudeks kuludeks. Seotud osapooled Seotud osapoolena käsitletakse tegev- ja kõrgema juhtkonda, tegev- ja kõrgema juhtkonna pereliikmeid ning nendega seotud äriühinguid. Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Arvelduskonto 3 122 268 1 261 553 Kokku raha 3 122 268 1 261 553 Sihtasutus kajastab arvelduskontona e-kontot Riigikassas. Iseseisvaid arvelduskontosid kommertspankades sihtasutus ei oma. 66 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Ettemaksed toetuse 156 912 156 912 saajatele Toetuse 23 000 23 000 tagasinõuded Saamata 220 557 220 557 8 sihtfinantseerimine Tagatisdeposiit 26 100 0 26 100 Saamate seadusest 74 74 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 426 643 400 543 26 100 ettemaksed 31.12.2019 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Muud nõuded 5 232 5 232 Ettemaksed 0 0 Ettemaksed toetuse 76 347 76 347 saajatele Toetuse 18 646 18 646 tagasinõuded Saamata 691 191 691 191 8 sihtfinantseerimine Tagatisdeposiit 26 100 0 26 100 Kokku nõuded ja 817 516 791 416 26 100 ettemaksed 67 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Masinad ja Muud seadmed materiaalsed põhivarad 31.12.2018 Soetusmaksumus 8 322 8 322 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 8 322 8 322 Amortisatsioonikulu -3 005 -3 005 31.12.2019 Soetusmaksumus 8 322 8 322 Akumuleeritud kulum -3 005 -3 005 Jääkmaksumus 5 317 5 317 Ostud ja parendused 8 834 8 834 Amortisatsioonikulu -2 659 -147 -2 806 31.12.2020 Soetusmaksumus 8 322 8 834 17 156 Akumuleeritud kulum -5 664 -147 -5 811 Jääkmaksumus 2 658 8 687 11 345 Lisa 5 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2020 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 932 411 932 411 Võlad töövõtjatele 48 928 48 928 Maksuvõlad 72 092 72 092 6 Võlad toetuse saajatele 22 963 22 963 Toetuse tagasimakse kohustused 4 903 4 903 Kokku võlad ja ettemaksed 1 081 297 1 081 297 31.12.2019 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 480 335 480 335 Võlad töövõtjatele 38 146 38 146 Maksuvõlad 62 740 62 740 6 Võlad toetuse saajatele 8 114 8 114 Toetuse tagasimakse kohustused 25 25 Kokku võlad ja ettemaksed 589 360 589 360 68 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 589 725 Üksikisiku tulumaks 24 414 21 188 Sotsiaalmaks 42 430 36 888 Kohustuslik kogumispension 1 839 1 567 Töötuskindlustusmaksed 2 820 2 372 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 72 092 62 740 Lisa 7 Annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 4 128 952 3 422 920 8 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 14 232 0 8 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 0 14 000 Tegevustoetus Kultuuriministeeriumilt 2 475 765 1 686 989 Tagasinõutud sihtfinantseerimine -10 299 -25 8 Kokku annetused ja toetused 6 608 650 5 123 884 sh eraldis riigieelarvest 5 410 639 2 261 581 Muud tulud 0 1 981 Bilansipäeva seisuga on sihtasutusel ESF projekti 2014-2020.2.06.004005006.01.15-0001 raames järgnevatel aastatel saada sihtfinantseerimist tegevuskuludeks summas 2548363 eurot. 69 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 31.12.2018 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2019 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 166 658 1 193 799 795 686 564 771 tegevuskuludeks ESF (Kultuuriministeeriumi 603 992 1 479 086 25 1 566 286 691 191 kaudu) tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeeriumilt 49 588 201 588 108 488 43 512 tegevuskuludeks Rahandusministeeriumilt 21 191 120 000 40 588 100 603 tegevuskuludeks muud väiksemad 17 804 37 571 19 767 projektid tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 4 055 798 456 675 685 126 826 toetuste vahendamiseks Riigikantseleilt toetuste 2 289 27 799 2 289 7 279 10 690 9 830 vahendamiseks Rahandusministeeriumilt 271 808 167 221 104 587 toetuste vahendamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumilt 43 035 4 526 38 509 toetuste vahendamiseks Kokku sihtfinantseerimine 673 673 534 546 3 832 789 11 830 3 422 920 691 191 950 129 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 673 673 534 546 3 832 789 11 830 3 422 920 691 191 950 129 toetused 70 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne 31.12.2019 Laekunud Tagasi Kajastatud 31.12.2020 makstud tulemiaruandes Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks ESF (Kultuuriministeeriumi 14 232 14 232 kaudu) põhivara sihtfinantseerimiseks Kokku sihtfinantseerimine 14 232 14 232 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 564 771 2 349 799 2 106 822 807 748 tegevuskuludeks ESF (Kultuuriministeeriumi 691 191 1 661 944 4 903 1 171 928 206 325 kaudu) tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeeriumilt 43 512 42 000 46 183 39 329 0 tegevuskuludeks Rahandusministeeriumilt 100 603 64 500 63 750 101 353 tegevuskuludeks Kultuuriministeeriumilt 126 826 559 999 593 360 93 465 toetuste vahendamiseks Riigikantseleilt toetuste 9 830 9 830 0 0 vahendamiseks Rahandusministeeriumilt 104 587 208 500 132 349 180 738 toetuste vahendamiseks AMIF (Kultuuriministeeriumi 0 149 996 11 114 138 882 kaudu) tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeeriumilt 0 21 755 0 21 755 toetuste vahendamiseks Kokku sihtfinantseerimine 691 191 950 129 5 058 493 60 916 4 118 652 206 325 1 343 941 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja 691 191 950 129 5 058 493 60 916 4 132 884 220 557 1 343 941 toetused Lisa 9 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2020 2019 Stipendiumid, preemiad -4 250 -1 000 Tagasipöördujate (Immigreerujate) toetus -45 497 -52 532 Projektide toetuslepingud -785 958 -841 698 Kokku jagatud annetused ja toetused -835 705 -895 230 71 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2020 2019 Lisa nr Üür ja rent -275 612 -139 450 11 Energia -11 642 -16 961 Elektrienergia -6 201 -9 484 Soojusenergia -3 036 -4 734 Kütus -2 405 -2 743 Mitmesugused bürookulud -229 722 -266 437 Uurimis- ja arengukulud -35 490 -3 500 Lähetuskulud -9 475 -58 027 Koolituskulud -18 325 -75 559 Inventari ja seadmetega seotud kulud -121 330 -173 138 Kokku mitmesugused tegevuskulud -701 596 -733 072 Uurimis- ja arengukulude suurenemine on seotud sihtasutuse poolt tellitud uurimistööga, et hinnata Eesti keele majade töö mõju. Lähetus- ja koolituskulude vähenemine on seotud peamiselt riigis kehtestatud eriolukorraga, kus üritusi ja koolitusi 2019.aastaga samas mahus polnud võimalik korraldada. Lisa 11 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2020 2019 Lisa nr Kasutusrendikulu -274 409 -137 758 10 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2020 31.12.2019 Lisa nr 12 kuu jooksul -63 081 -61 042 Seoses ruumide rendilepingutega oleks sihtasutusel bilansipäeva seisuga vältimatuid tulevaste perioodide potensiaalseid kohustusi summas 63 081 eurot. Kui sihtasutus sooviks bilansipäeva seisuga ennetähtaegselt lõpetada rendilepingud, siis OÜ-le Rävala st 5 tuleks ette teatada 30 päeva ja vältimatult tasuda 16 911 eurot ning OÜ-le Linda Kaks ette teatada 3 kuud ja tasuda 46 170 eurot rendimakseid. 72 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes) 2020 2019 Sisseostetud teenus koolituste korraldamiseks -1 883 256 -980 012 integreerujatele Ürituste korraldamine integreerujatele -892 884 -1 114 182 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide -2 776 140 -2 094 194 otsesed kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otseste kuludena on käsitletud eesti keele kursusi tasemetel A1, A2, B1, B2, C1; Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise koolitusi, eesti keele ja kultuuri tundmise klubisid jm sihtrühmale suunatud koolitusi ja ürituste korraldamist integreerujatele. Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes) 2020 2019 Palgakulu -907 065 -798 009 Sotsiaalmaksud -305 622 -266 202 Erisoodustused -26 020 -25 496 Kokku tööjõukulud -1 238 707 -1 089 707 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 39 35 Täistööajale taandatult on sihtasutuse koosseisus 1 juhatuse liige, 24 keskastme spetsialisti, 3 nooremspetsialisti ja 11 kõrgharidusega kultuuritöötajat. Lisa 14 Muud kulud (eurodes) 2020 2019 Tegevuskulude käibemaksukulu -464 102 -369 958 Riigilõivukulu 0 -59 Kulu ebatõneäoliselt laekuvatest muudest nõuetest 526 -1 931 Kokku muud kulud -463 576 -371 948 2019.aastal oli tunnistatud lootusetuks kaks 2018.aasta toetuste tagasinõuet leping RKPL18020 Miles Productions OÜ summas 1405 eurot ja lepingu RKPL18111 Sunfox Team summas 526 eurot. 2020.aastal Sunfox Team tagasinõue siiski laekus. 73 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes) 2020 2019 Intressitulu deposiitidelt 0 2 619 Kokku muud finantstulud ja -kulud 0 2 619 Sihtasutus kasutab arveldusteks ainult riigikassa e-kontot. Arvelduskontosid kommetspankades ei oma. Seoses sellega tasub Rahandusministeerium sihtasutusele riigi tulususe intresse määraga 0,18%. 2020.aastal intresse ei tasutud. Lisa 16 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2020 2019 Arvestatud tasu 59 613 57 471 Preemia, tulemustasu 3 850 3 500 INSA nõukogu on üheksaliikmeline. INSA-t juhib üheliikmeline juhatus. Sihtasutuse soodustatud isikuteks on juhatuse liige ja nõukogu liikmed. Juhatuse liikmele arvestatud tasud olid 2020.aastal 47 488 eurot, sealhulgas preemia 3 850 eurot. Nõukogu liikmetele arvestatud tasud 15 975 eurot. Tehingud seotud osapooltega 2020.aastal ei toimunud. 74 Integratsiooni Sihtasutus 2020. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Sündmused pärast aruandekuupäeva Kultuuriministeeriumiga sõlmiti 30.01.2021 riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise leping nr 7-15/3902-2, mille alusel eraldati Integratsiooni Sihtasutusele perioodiks 01.01.2021 kuni 31.12.2021 toetust summas 3 230 563 eurot, millest: Sihtotstarbeline toetus on 834 798 eurot Tegevustoetus 2 395 765 eurot, sh Eesti keele majade tegevustoetus on 1 700 000 eurot. Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmiti 09.03.2021 riigieelarvelise toetuse kasutamise leping nr 5.1-4/21/125, mille alusel eraldati Integratsiooni Sihtasutusele perioodiks 09.03.2021 kuni 30.09.2021 toetust summas 42 000 eurot. Lepinguga rahastatakse väliseesti noorte eesti keele laagrite korraldamist. Rahandusministeeriumiga sõlmiti 02.02.2021 haldusleping riigisisese toetusmeetme elluviimiseks nr 14-8/874-1. Leping sõlmitud haldusministri 9.aprilli 2020.a. määruse nr 13 „Ida-Virumaa ettevõtlust edendavate spordi- ja kultuuriürituste toetuse andmise tingimused ja kord“ prg 1 lõike 3 alusel perioodiks kuni 31.12.2022.a. Haldusülesande täitmiseks eraldatakse sihtasutusele 273 000 eurot, millest: Meetme alusel toetus on 253 000 eurot, Toetusskeemi rakendamiseks toetus on 20 000 eurot. Siseministeeriumiga sõlmiti 15.03.2021 haldusleping nr 7-3/879-1. Lepingu eesmärk on keeleõppe korraldamine välismaalasele Eesti kodakondsuse taotlemiseks vajaliku keeleoskustaseme saavutamiseks. Aastaks 2021 antakse Integratsiooni Sihtasutusele toetusena keeleõppe korraldamiseks 939 000 eurot, millest: Sihtfinantseerimine keeleõppe korraldamiseks 800 000 eurot, Kaasnevate administratiivkulude katteks 100 000,00 eurot, Ettevalmistöödega kaasnevate põhjendatud kulude katteks (ühekordselt) 39 100 eurot Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud tervishoidu tagavate piirangute olukorras on sihtasutus viinud oma vahetult sihtrühmale suunatud tegevused üle elektroonilistele platvormidele (nt Zoom, Skype jt) ja töötanud välja uued teenused (nt keeleõpe mentori toel). Püstitatud eesmärkide saavutamiseks korraldab ja reorganiseerib sihtasutus oma tegevusi paindlikult, vastavalt kehtivatele võimalustele. Haldusülesannete andjad ei ole avaldanud sihtasutusele soovi muuta Integratsiooni SA-ga sõlmitud lepinguid või vähendada muul viisil eraldatud toetusi. 75  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Integratsiooni Sihtasutus nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Integratsiooni Sihtasutus (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt asutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme asutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas asutus likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad asutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks asutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust asutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada asutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Aivar Kangust Vandeaudiitori number 223 Grant Thornton Baltic OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 3 Pärnu mnt 22, Tallinn, Harju maakond, 10141 09.04.2021