dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 28. aprill 2021
Viit
12-6/1053-1
Registreeritud
28. aprill 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
Sari
12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Toimik
12-6/2021 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
Vastutaja
Liina Jänes
Lahendamise tähtaeg
28. mai 2021

Failid

  • 📎EVV 2021 TMKSA.asice58 KB
  • 📎RK_20-01815-6.asice222 KB

Sisu (failidest)

4090670 1905 Eesti Vabariigi Valitsus Lp peaminister Kaja Kallas Lp kultuuriminister Anneli Ott Väljaminev kiri 28 .0 4 .20 2 1 Taotlus Maarja kiriku katuse ehituse toetamiseks 202 2 . aasta riigieelarvest EELK Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus paluvad Eesti Vabariigi valitsusel toetada 202 2 . aasta riigieelarvest laulupeo sümbolhoone, Tartu Maarja kiriku katuse ehitamise töid 5 00 000 euroga. 2021. aastal möödub Tartu Maarja kiriku ja ka Tartu linna pommitamisest II maailmasõjas 80 aastat. Kõik need aastakümned on kogudus oma kirikut igatsenud ja töötanud selle taastamise nimel. Pärast kiriku tagasisaamist 2009. aastal, on viidud läbi ideekonkurss taastamistööde projekteerimiseks ja kogutud annetusi taastamistööde teostamiseks. Tartu Maarja kiriku taastamise ehitustööd algasid 2019. aastal sisetöödega, mille tulemusena on võimalik saada pilt tulevasest arhitektuurilisest lahendusest. Maarja kirik taastatakse väliselt, kuid kogu kiriku siselahendus saab uue ja kaasaegse ilme. Käesoleval 2021. aastal jätkuvad ehitustööd, 1950. aastatel võimlaks ehitamise käigus lammutatud torni taaspüstitamisega (lammutati pommitamisest püsti jäänud kaks tornikorrust) . Samaaegselt kiriku ehitustöödega o n Tartu Maarja Kiriku SA jätkanud annetuste kogumist kiriku täielikuks valmimiseks. Olenemata keerulisest olukorrast 2020. aastal , õnnestus sihtasutusel siiski koguda piisavalt annetusi ja sihtotstarbelisi toetusi , et alustada torniehitusega. Käesoleva te ehitustööde maksumus on ca 640 000 eurot+km. Siiski ei saa jääda puhkama, sest suurem osa töid on veel vaja teostada ja annetu ste hulk on seoses Covid-19 pandeemiaga kahanenud. Tartu Maarja kiriku taastamiseks on aastate jooksul nimelise annetuse teinud pea 600 inimest ja 90 ettevõtet, anonüümseid annetusi ei ole võimalik kokku lugeda. Arvestades osaletud üritusi ja vabatahtlike annetuste kogujate hulka, arvame, et nende inimeste hulk võib küündida mõne tuhandeni. Suurimaks Maarja kiriku taasta m ise toetajaks on T artu linn. Toetusi ja sihtotstarbelisi annetusi on Tartu Maarja kiriku heaks laekunud ka mitmetelt teistelt kogudustelt nii Eestist kui ka väljast poolt riigipiiri. Nt Hamina, Turu ja Kaarina kogudused ja ka Soome kirikuvalitsus on ühtekokku annetanud ligi 90 000 eurot, toetanud on kogudused Saksamaalt ja USAst. Ka Eesti Vabariigi valit s us on läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi toetanud Tartu Maarja kiriku taastamist 200 000 euroga. Täname selle toetuse eest! Viidates eelmainitule on näha, et huvi Maarja kiriku taastamise vastu on suur. Meie kultuuri- ja arhitektuuripärandi säilimist peetakse oluliseks nii kodumaal kui ka välismaal ja väliseestlaste hulgas. Nii taastamist eestvedav sihtasutus kui ka EELK Tartu Maarja kogudus teevad ehitustöödele vahendite leidmiseks palju tööd. Iga aasta mõeldakse välja uusi kampaaniaid, osaletakse teiste organisatsioonide töös, tehakse koostööd erinevate huvigruppide ja asutustega, kogutakse annetusi üritustel, tehakse reklaami, hea koostöö on ka pressiga. Me oleme selle võimaluse eest äärmiselt tänulikud. Kõik need inimesed, kes ühel või teisel viisil taastamisse kaasa löövad, saavad Tartu Maarja kirikut tulevikus nimetada oma kodukirikuks. Avalikkuse kaasamisega taastamisprotsessi, saab Tartu Maarja kirik tõega kanda tiitlit kogukonnakirik. Kirikuhoone mahutab tulevikus koguduse erinevad töövaldkonnad ning toetab samas ka pühakoja kujunemist kogukonnale sotsiaalset tuge pakkuvavaks keskuseks. Mitmed erinevate suurustega ruumid pakuvad võimalusi nii sotsiaaltööks kui ka huvitegevusteks ja kooskäimisteks. Tartu Maarja kiriku taastamise kogumaksumus on ca 5 miljonit eurot. Peale torni taaspüstitamist on järgmiseks etapiks planeeritud renoveerida katus . Lisaks tuleb teostada aga veel suur hulk töid nagu nt väli silme taastamine , sisetööd sh lisaks juba tehtule veel kandvate konstruktsioonide osad ja vaheseinad, kogu viimistlus, kommunikatsioonid, orel, sisustus jm. Tagasivaade ajaloole Tartu Maarja kirikul on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise teel. 1833 a. ühinesid Tartu Maarja koguduseks, aga ühtlasi ka esimeseks eestlaste koguduseks Tartu Maarja kihelkonna maarahva kogudus ja Tartu linna eestikeelne luterlik kogudus. Maarja kirik valmis ja pühitseti koguduse pühakojaks 11. jaanuaril 1842. Maarja kirik kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks – koguduse liikmete hulka kuulusid mitmed ärkamisaja suurkujud, nt Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula ja Miina Härma. Tartu Maarja kirikut nimetat a kse laulupidude hälliks – laulupeokirikuks. Koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode oli laulupeo peakomisjoni esimees , koguduse liige Johann Voldemar J an n sen aga laulupeo peakorraldaja . 17. juunil 1869 (vkj) toimus Maarja kirikus I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning juba järgmisel päeval kuulutati I laulupidu pidulike pasunahelidega avatuks just Tartu Maarja kiriku tornist. Tartu Maarja kirik hävis 12. juulil 1941 II maailmasõjas taganevate vene vägede süütepommist saadud tabamuse tõttu. Varemed võõrandati koguduselt, 1956. aastal lammutati kiriku torn ning sinna ehitati toonase EPA võimla. Sporti tehti Maarja kirikus 50. aastat ning hoonet nimetati ka Tartu spordi varjupaigaks. Kogudus soovis hakata oma kirikuhoonet taastama kohe peale hävimist, kui toonased võimud seda ei lubanud. Aastakümneid pöördus kogudus kirjadega erinevate institutsioonide poole (vt lähemalt koguduse kodulehelt https://tartumaarja.eelk.ee/maarja-kirik/kroonika/ ), kuni lõpuks 2009. aastal kirikuhoone tagasi saadi. Enne tagastamist, 2003. aastal asutasid kogudus ja Tartu praostkond Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse eesmärgiga kirik taastada. Tähelepanuväärne fakt, kuna kirikuhoone tagastamiseni oli toona jäänud veel kuus aastat. Polnud teada, kas kirik kunagi tagasi saadakse, kuid usk oli nõnda tugev. Õnnistussooviga Timo Švedko EELK Tartu Maarja kogudus õpetaja Silvia Leiaru Tartu Maarja kiriku Sihtasutus juhatuse liige Kultuuriministeerium Meie: 28.04.2021 nr 7-5.5/20-01815-6 Taotluse edastamine Edastan peaministrile saabunud taotluse Tartu Maarja kiriku katuse ehituse toetamiseks 2022. aasta riigieelarvest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Siseministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee 4090670 1905 Eesti Vabariigi Valitsus Lp peaminister Kaja Kallas Lp kultuuriminister Anneli Ott Väljaminev kiri 28 .0 4 .20 2 1 Taotlus Maarja kiriku katuse ehituse toetamiseks 202 2 . aasta riigieelarvest EELK Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus paluvad Eesti Vabariigi valitsusel toetada 202 2 . aasta riigieelarvest laulupeo sümbolhoone, Tartu Maarja kiriku katuse ehitamise töid 5 00 000 euroga. 2021. aastal möödub Tartu Maarja kiriku ja ka Tartu linna pommitamisest II maailmasõjas 80 aastat. Kõik need aastakümned on kogudus oma kirikut igatsenud ja töötanud selle taastamise nimel. Pärast kiriku tagasisaamist 2009. aastal, on viidud läbi ideekonkurss taastamistööde projekteerimiseks ja kogutud annetusi taastamistööde teostamiseks. Tartu Maarja kiriku taastamise ehitustööd algasid 2019. aastal sisetöödega, mille tulemusena on võimalik saada pilt tulevasest arhitektuurilisest lahendusest. Maarja kirik taastatakse väliselt, kuid kogu kiriku siselahendus saab uue ja kaasaegse ilme. Käesoleval 2021. aastal jätkuvad ehitustööd, 1950. aastatel võimlaks ehitamise käigus lammutatud torni taaspüstitamisega (lammutati pommitamisest püsti jäänud kaks tornikorrust) . Samaaegselt kiriku ehitustöödega o n Tartu Maarja Kiriku SA jätkanud annetuste kogumist kiriku täielikuks valmimiseks. Olenemata keerulisest olukorrast 2020. aastal , õnnestus sihtasutusel siiski koguda piisavalt annetusi ja sihtotstarbelisi toetusi , et alustada torniehitusega. Käesoleva te ehitustööde maksumus on ca 640 000 eurot+km. Siiski ei saa jääda puhkama, sest suurem osa töid on veel vaja teostada ja annetu ste hulk on seoses Covid-19 pandeemiaga kahanenud. Tartu Maarja kiriku taastamiseks on aastate jooksul nimelise annetuse teinud pea 600 inimest ja 90 ettevõtet, anonüümseid annetusi ei ole võimalik kokku lugeda. Arvestades osaletud üritusi ja vabatahtlike annetuste kogujate hulka, arvame, et nende inimeste hulk võib küündida mõne tuhandeni. Suurimaks Maarja kiriku taasta m ise toetajaks on T artu linn. Toetusi ja sihtotstarbelisi annetusi on Tartu Maarja kiriku heaks laekunud ka mitmetelt teistelt kogudustelt nii Eestist kui ka väljast poolt riigipiiri. Nt Hamina, Turu ja Kaarina kogudused ja ka Soome kirikuvalitsus on ühtekokku annetanud ligi 90 000 eurot, toetanud on kogudused Saksamaalt ja USAst. Ka Eesti Vabariigi valit s us on läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi toetanud Tartu Maarja kiriku taastamist 200 000 euroga. Täname selle toetuse eest! Viidates eelmainitule on näha, et huvi Maarja kiriku taastamise vastu on suur. Meie kultuuri- ja arhitektuuripärandi säilimist peetakse oluliseks nii kodumaal kui ka välismaal ja väliseestlaste hulgas. Nii taastamist eestvedav sihtasutus kui ka EELK Tartu Maarja kogudus teevad ehitustöödele vahendite leidmiseks palju tööd. Iga aasta mõeldakse välja uusi kampaaniaid, osaletakse teiste organisatsioonide töös, tehakse koostööd erinevate huvigruppide ja asutustega, kogutakse annetusi üritustel, tehakse reklaami, hea koostöö on ka pressiga. Me oleme selle võimaluse eest äärmiselt tänulikud. Kõik need inimesed, kes ühel või teisel viisil taastamisse kaasa löövad, saavad Tartu Maarja kirikut tulevikus nimetada oma kodukirikuks. Avalikkuse kaasamisega taastamisprotsessi, saab Tartu Maarja kirik tõega kanda tiitlit kogukonnakirik. Kirikuhoone mahutab tulevikus koguduse erinevad töövaldkonnad ning toetab samas ka pühakoja kujunemist kogukonnale sotsiaalset tuge pakkuvavaks keskuseks. Mitmed erinevate suurustega ruumid pakuvad võimalusi nii sotsiaaltööks kui ka huvitegevusteks ja kooskäimisteks. Tartu Maarja kiriku taastamise kogumaksumus on ca 5 miljonit eurot. Peale torni taaspüstitamist on järgmiseks etapiks planeeritud renoveerida katus . Lisaks tuleb teostada aga veel suur hulk töid nagu nt väli silme taastamine , sisetööd sh lisaks juba tehtule veel kandvate konstruktsioonide osad ja vaheseinad, kogu viimistlus, kommunikatsioonid, orel, sisustus jm. Tagasivaade ajaloole Tartu Maarja kirikul on olnud tähtis roll Eesti riigi ja rahva iseolemiseks kujunemise teel. 1833 a. ühinesid Tartu Maarja koguduseks, aga ühtlasi ka esimeseks eestlaste koguduseks Tartu Maarja kihelkonna maarahva kogudus ja Tartu linna eestikeelne luterlik kogudus. Maarja kirik valmis ja pühitseti koguduse pühakojaks 11. jaanuaril 1842. Maarja kirik kujunes üheks toonase Tartu vaimuelu keskuseks – koguduse liikmete hulka kuulusid mitmed ärkamisaja suurkujud, nt Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula ja Miina Härma. Tartu Maarja kirikut nimetat a kse laulupidude hälliks – laulupeokirikuks. Koguduse õpetaja Adalbert Hugo Willigerode oli laulupeo peakomisjoni esimees , koguduse liige Johann Voldemar J an n sen aga laulupeo peakorraldaja . 17. juunil 1869 (vkj) toimus Maarja kirikus I üldlaulupeo ühendkooride peaproov ning juba järgmisel päeval kuulutati I laulupidu pidulike pasunahelidega avatuks just Tartu Maarja kiriku tornist. Tartu Maarja kirik hävis 12. juulil 1941 II maailmasõjas taganevate vene vägede süütepommist saadud tabamuse tõttu. Varemed võõrandati koguduselt, 1956. aastal lammutati kiriku torn ning sinna ehitati toonase EPA võimla. Sporti tehti Maarja kirikus 50. aastat ning hoonet nimetati ka Tartu spordi varjupaigaks. Kogudus soovis hakata oma kirikuhoonet taastama kohe peale hävimist, kui toonased võimud seda ei lubanud. Aastakümneid pöördus kogudus kirjadega erinevate institutsioonide poole (vt lähemalt koguduse kodulehelt https://tartumaarja.eelk.ee/maarja-kirik/kroonika/ ), kuni lõpuks 2009. aastal kirikuhoone tagasi saadi. Enne tagastamist, 2003. aastal asutasid kogudus ja Tartu praostkond Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse eesmärgiga kirik taastada. Tähelepanuväärne fakt, kuna kirikuhoone tagastamiseni oli toona jäänud veel kuus aastat. Polnud teada, kas kirik kunagi tagasi saadakse, kuid usk oli nõnda tugev. Õnnistussooviga Timo Švedko EELK Tartu Maarja kogudus õpetaja Silvia Leiaru Tartu Maarja kiriku Sihtasutus juhatuse liige From: Silvia Leiaru <[email protected]> Sent: Wednesday, April 28, 2021 3:00 PM To: [email protected]; Riigikantselei <[email protected]> Subject: Taotlus 2022. aasta riigieelarvesse Tartu Maarja kiriku taastamistööde toetuseks Lugupeetud peaminister Kaja Kallas Lugupeetud kultuuriminister Anneli Ott EELK Tartu Maarja kogudus ja Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus paluvad Eesti Vabariigi valitsusel toetada 2022. aasta riigieelarvest laulupeo sümbolhoone, Tartu Maarja kiriku katuse ehitamise töid 500 000 euroga. Digitaalselt allkirjastatud taotlus manuses. Heade soovidega Silvia Leiaru Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus Tel 5665 0956 [email protected] Taastame Tartu Maarja kiriku. Ka Sina võid olla kirikuehitaja! Helistades 900 1842 annetad 5 eurot; 900 1941 annetad 10 eurot; 900 2019 annetad 50 eurot.
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →